Seitse: 7 Teed, millel aeg-ajalt eksleme, lk

Seitse Tekst Eliise Vahero Foto Unsplash.com | Irina Iriser 7 teed, millel aeg-ajalt eksleme 2 Metsas ekseldes on keeruline ühetaoliste puude ja põõsaste vahel õiget teed leida. Padrik, kus hetkel tõde otsime, on hirmsam kui kunagi varem – pandeemia ja sõda, eraldatus ja hirm, lootusetus ja vägivald. Segadus meie ümber aga ei saavuta võitu, kui see ei pääse meie sisse. Praeguse aja rusutus annab vaenlasele soodsa võimaluse meid valedega õõnestada. Seepärast võib juhtuda, et meie peastki saab mets, kust on keeruline tõde leida. Siin on seitse mõtterada, kuhu hingevaenlane meid ikka ja jälle meelitada proovib. Parem oleme neist teadlikud, sest meie „süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata“ (1Pt 5:8). Peame olema täiuslikud – Psalm 139:14

1

Mida suuremat tegevuste koormat kanname, seda pühamad oleme – Matteuse 20:1–16

Jeesus räägib tähendamissõna töötegijaist viinamäel. Mõned neist töötavad seal kauem kui teised, kuid majaisand maksab kõigile võrdselt. See kõneleb vastu arusaamale, mida iga ühiskonnaliige unepealt teab – mida enam teed, seda enam saad. See on üks saatana valedest. Ta tahab meid nii kiiresti jooksma utsitada, et Jumalaga ajaveetmine jääb unarusse. Kui tormame nagu oravad rattas, võime sellega katta hoopis sisemist mõra – valet, et me ei ole piisavad. Jumal aga ei soovi, et ehitaksime oma identiteedi üles tegudele. Looja ihkab, et meie väärtus naalduks Temale ja me mõistaksime – pühaks muudab meid armastus. Tema armastus ja armastus Tema vastu. Tunnet, et me ei ole piisavad, võime katta ka püüdega olla täiuslikud. Väga paljud meist on mõningal määral perfektsionistid. Parima taotlemine viib küll elus edasi, kuid võib kergesti muutuda enesehävituslikuks ning toksiliseks. Keeruline on produktiivselt koos töötada inimesega, keda me ei salli. Samamoodi on meil raske kristlasena kasvada, kui me endaga läbi ei saa. Proovides muutuda üha täiuslikumaks sisemise inimese poolest, peaksime siiski meeles pidama, et oleme juba kardetavalt imelisteks loodud.

3

Oleme õnnistatud vaid veidi – Psalm 92:6 Piiblis on kirjeldatud Jumalat kui kõikvõimast Loojat, kes hoolib inimesest üüratult palju ja mõtleb temale. Saatan aga proovib meile valetada, et oleme küll õnnistatud ja armastatud, kuid seda kõik vaid pisut. Psalmis 92 on öeldud: „Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted!“ Jumala plaanid ja mõtted võivad olla nii sügavad, et me ei saa neist alati aru. Kuid see ei muuda tõsiasja, et Jumal annab oma parima sellele, kes Teda usub. Jumala plaanid meie elu jaoks ei saa olla väikesed, kui Ta ise on suur. Andis Ta ju oma Pojagi meie heaks. Kas tõesti selleks, et meie elu vaid natuke õnnistada? Vaevalt!

4

Me ei puutu Jumalasse – Jesaja 43:1 Kui mõelda eeltoodud eksiarvamustele, tunduvad nende taga olevad valed siiski õige süütud. Need ei käi ju Jumala, vaid meie endi pihta. Siiski tasub meeles pidada, et pimedus ei ole rumal. Kui ta kohe meile lajataks, et Jumalat pole olemas, saaksime tema häälest liiga kiiresti aru. Vaenlane valib kavalama viisi. Ta proovib uuristada meie identiteeti Jumalas, pannes meid mõtlema, nagu oleksime Jumalast lahus. Piibel kubiseb aga vihjetest, et oleme Jumalaga tihedalt seotud, näiteks Jesaja 43:1 ütleb: „Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!“ Tuleb meeles pidada, et valed, mis käivad meie, käivad otseselt ka Jumala pihta. Kui kurat ütleb, et me pole Jumala lapsed, pole Jumal tema vale järgi ka Isa jne.

5

Jumal karistab – Jaakobuse 1:13 Kui saatan on meie identiteeti õõnestanud, proovib ta vääralt peegeldada ka Jumala olemust. Mittekristlastel ja (paraku ka) kristlastel tekib vahel arusaam Jumalast kui karistajast. Kui midagi halba juhtub, öeldakse ikka: Jumal karistas. Kui olin verinoor usklik, sattusin lugema Jaakobuse kirjast järgmist: „Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi“. See salm avas mu silmad. Vahel tekib hirm, et kui teeme vea või ei oska Jumala juhatust kuulata, juhtub midagi halba, sest Jumal vihastab. Jumala vihast on Piiblis palju räägitud ja seda ei saa ignoreerida. Siiski ei taha Jumal meid karistada, sest Ta on armastus. Tavaliselt kiusab meid saatan, kellele on ukse avanud meie endi patt.

6

Jumal võib olla ka teisel kohal – Matteuse 6:33

„Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“ on üks väga tuntud kirjakoht. See piiblisalm on nagu tööjuhis, millest õpilased kiiresti silmadega üle lasevad, arvates, et nad seda nagunii juba mõistavad. Siiski on selle pähe õppimine tunduvalt lihtsam, kui selle järgi elamine. Eelnevalt sai öeldud, et meie identiteet ei peaks tuginema tegudele, sest nii võib Jumal tahaplaanile nihkuda. See puudutab ka teenimist. Vahel võime midagi Jumalale tehes keskenduda rohkem oma vastutusalale ja vähem Jumalale endale. Aga me teenime, et Jumala armastust kuulutada, mitte ei kuuluta, sest on vaja teenida. Jumalat teisele kohale lükates teeme liiga oma hingele – muretseme ja otsime kogu aeg, sest midagi jääb alati vajaka.

7

Saatanat ei ole olemas – Roomlastele 16:20 Vaenlane tahab, et usuksime tema valedesse, aga mitte tema eksistentsi. Oluline on mõista, et saatan ei ole väljamõeldis. Palju mugavam ja turvalisem oleks muidugi arvata, et teda ei eksisteeri. Just see ongi saatana suurim soov. Mõelda vaid, kui hea on tal siis meid varitseda ja rünnata, kui me temast mitte midagi ei tea. Kui mööname, et saatan on olemas, siis me ei usu enam tema valedesse. Hoolimata hingevaenlase eksistentsist ei pea me teda pelgama: „Aga rahu Jumal purustab peatselt saatana teie jalge alla. Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega! Aamen.“ Vaenlane tunneb meid hästi ja tema valed on peened, mis tähendab, et nii, nagu ta valetab mulle, ei pruugi ta valetada sulle. Kui oled segaduses, milline on saatana, milline Sinu enda ja milline Püha Vaimu hääl, siis ära arva, et pead sellele otsekohe pihta saama. Metsas orienteerumine on paras pähkel ka inimesele, kes igat põõsast-puud juba tunneb. Saatan tahab põletada meid painega – kui sa kohe probleeme ei lahenda, on kõik läbi. Tegelikult on aga kogu meie elu teekond, mille jooksul Jumal treenib meid Tema häält ära tundma. See polegi päevatöö. Palume Jumalalt abi ja ta õpetab meid orienteeruma nendes kahes padrikus, välimises ja sisemises maailmas.