nii oluline? lk

Tekst Robert Bunder Foto Pixabay.com

KAS TEADSID, MIS ON MÄRTERLUS JA MIKS SEE ON KRISTLASTELE NII OLULINE?

Ilmselt on paljud lugejad kuulnud kõnekeeles sõna „märter.“ Näiteks on meil ütlus „ära mängi märtrit“. See tähendab, et ära teeskle kannatajat. Nii mõistame, et märterlus on seotud millegi nimel kannatamisega. Samas, kas kannatamine iseenesest teeb kellegi kohe märtriks? Mida tähendab märterlus tegelikult?

Sõna algupära ja algne kasutamine

Sõna „märter“ tuleneb kreekakeelsest vastest Sõna „märter“ tuleneb kreekakeelsest vasμάρτυς (martüs), mis tähendab tunnistajat. test μάρτυς (martüs), mis tähendab tunnistaAlgselt mõeldi selle all kohtus tunnistajat. jat. Algselt mõeldi selle all kohtus tunnistaKristlased aga kandsid sõna tähenduse üle jat. Kristlased aga kandsid sõna tähenduse tunnistamisele Jeesusest. Nii on iga inimene, üle tunnistamisele Jeesusest. Nii on iga inikes tunnistab oma sõnade ja eluga Jeesusest, mene, kes tunnistab oma sõnade ja eluga tegelikult märter. Hiljem aga sõna tähendus Jeesusest, tegelikult märter. Hiljem aga sõna täpsustus ja märtriteks hakati pidama neid tähendus täpsustus ja märtriteks hakati piJeesuse tunnistajaid, kes selle tõttu kannata-dama neid Jeesuse tunnistajaid, kes selle tõt sid. tu kannatasid.

Traditsiooniliselt on peetud esimeseks kristlikuks märtriks diakon Stefanost, kes andis oma elu, kõneldes Jeesusest. Stefanose andis oma elu, kõneldes Jeesusest. Stefanose vangistamist, jutlust ja surmamist on kirjel-vangistamist, jutlust ja surmamist on kirjel datud Apostlite tegude raamatu 6. ja 7. peatü-datud Apostlite tegude raamatu 6. ja 7. pea kis. Tuleb toonitada, et Stefanose puhul ei ole tükis. Tuleb toonitada, et Stefanose puhul ei oluline see, et ta suri või et ta suri vägivald-ole oluline see, et ta suri või et ta suri vägi selt. Märtriks ei tee inimest see, kui ta võivaldselt. Märtriks ei tee inimest see, kui ta malikult piinarikkalt tapetakse. Stefanos oli võimalikult piinarikkalt tapetakse. Stefanos märter oma jutluse pärast, kus ta kõneles juloli märter oma jutluse pärast, kus ta kõneles gelt Jeesusest kui Päästjast. Ta tunnistas kõijulgelt Jeesusest kui Päästjast. Ta tunnistas gepealt Jeesust sõnadega ja seejärel eluga, olkõigepealt Jeesust sõnadega ja seejärel eluga, les valmis surema oma usu pärast. Märtriks olles valmis surema oma usu pärast. Märtteeb inimesi sõnum, mille nimel ta on valmis riks teeb inimesi sõnum, mille nimel ta on kannatama. valmis kannatama.

Algkristlastele oli märterlus vägagi tuttav. Enda kristlaseks tunnistamine tähendas vastuvoolu ujumist ja nii füüsilist kui ka vaimset rõhumist. Kristlased keeldusid Rooma keisrit ehk valitsejat jumalaks tunnistamast, seda võis pidada riigireetmiseks. Kristlasi kiusati erinevatel viisidel taga, neid löödi risti, visati lõvidele lõhki kiskuda jne.

Ometi ei heidutanud see Jeesusesse uskujaid. Neil oli rõõm anda Temast tunnistust. Huvitaval ning täiesti ebaloogilisel kombel ei vähendanud tagakiusamine kristlaste arvu. Loogika ütleb, et kui väikest ja organiseerimata liikumist taga kiusata, siis sureb see peagi välja. Kristlastega nii ei läinud.

Juba II sajandil kirjutas kirikuisa Tertullianus, et märtrite veri on kiriku seeme. Kristlaste julge tunnistus äratas nii tähelepanu kui ka austust. Tertullianus toob esile, et märtrite kaudu jõudsid paljud teised Kristuse juurde.

Arvan, et märterlus on algusest peale olnud osa kristlaseks olemisest. Apostel Paulus kirjutab juba esimeses kirjas korintlastele, et evangeelium on ärrituseks (1Kr 1:23). Ta kasutab siin kreekakeelset sõna σκανδαλον (skandalon). Sellest tuleb ka eestikeelne sõna „skandaal“. Ehk siis evangeelium on maailmas skandaal, mis ärritab, segab, tõmbab tähelepanu jne. Nii on igati loomulik, et maailm reageerib kristlaste tunnistusele tihti negatiivselt.

Märterlus tänapäeval

Tihti arvatakse, et märtrite kannatused on jäänud ajalukku – tänapäeval ju keegi oma usu nimel kannatama ja surema ei pea. Tegelikult see nii ei ole.

Sellistes maades, nagu Põhja-Korea, Hiina, Saudi Araabia, Iraan jt, võib kristlusesse pöördumine ja avalik tunnistus Jeesusest tuua kaasa hukkamise. Eesti keeles on avaldatud Hiina põrandaaluse kiriku juhi Vend Yuni raamat „Taevane mees“, kus ta kirjeldab aastakümnete pikkust piinamist ja tagakiusamist Hiina võimude poolt.

Ka tänapäeva vabas läänemaailmas tähendab Jeesuse jüngriks olemine selget vastuvoolu ujumist ühiskonna normidele.

Loogika ütleb, et kui väikest ja organiseerimata liikumist taga kiusata, siis sureb see peagi välja. Kristlastega nii ei läinud. Loogika ütleb, et kui väikest ja organiseerimata liikumist taga kiusata, siis sureb see peagi välja. Kristlastega nii ei läinud.

jaid. Neil oli rõõm anda Temast tunnistust. Paljudel vanematel kristlastel on meeles Huvitaval ning täiesti ebaloogilisel kombel ei nõukogude aeg Eestis, mil kristlaseks olevähendanud tagakiusamine kristlaste arvu. misega kaasnesid ühiskondlikus elus mitLoogika ütleb, et kui väikest ja organiseerima-med negatiivsed tagajärjed. ta liikumist taga kiusata, siis sureb see peagi Ka tänapäeva vabas läänemaailmas tävälja. Kristlastega nii ei läinud. hendab Jeesuse jüngriks olemine selget Juba II sajandil kirjutas kirikuisa Tertulvastuvoolu ujumist ühiskonna normidele lianus, et märtrite veri on kiriku seeme. Kristja seega ei pruugi ka kaudsed või otsesed laste julge tunnistus äratas nii tähelepanu kui repressioonid kaugel olla. ka austust. Tertullianus toob esile, et märtrite Minu eesmärk ei ole kedagi hirmutada. kaudu jõudsid paljud teised Kristuse juurde. Me ei tea, mis tulevikus saab, ja ei peagi Arvan, et märterlus on algusest peale olnud teadma. Jumal teab. Meie osa on igal ajal ja osa kristlaseks olemisest. Apostel Paulus kirju-igas paigas usaldada Jumalat ning tunnistab juba esimeses kirjas korintlastele, et evan-tada Temast oma sõnade ja eluga. geelium on ärrituseks (1Kr 1:23). Ta kasutab siin kreekakeelset sõna σκανδαλον (skandalon). Märterluse tähendus meist Sellest tuleb ka eestikeelne sõna „skandaal“. igaühe jaoks Ehk siis evangeelium on maailmas skandaal, mis ärritab, segab, tõmbab tähelepanu jne. Nii Väga oluline on rõhutada, et märtrid ei oton igati loomulik, et maailm reageerib kristsinud tahtlikult kannatusi. Ka tänapäeval laste tunnistusele tihti negatiivselt. ei pea me kristlastena tahtlikult vastanduMärterlus tänapäeval ma või probleeme otsima. Meil tuleb usaldada Jumalat ja elada Temaga koos. Samas on meie usk avalik. See mõtestab meie elu Tihti arvatakse, et märtrite kannatused on jääja mõjutab kõiki selle tahke. Peame olema nud ajalukku – tänapäeval ju keegi oma usu valmis oma usust ka kõnelema, kui see on nimel kannatama ja surema ei pea. Tegelikult tarvilik ja võimalik. Tähendab ju märter see nii ei ole. kõige otsesemas tõlkes tunnistajat. TunSellistes maades, nagu Põhja-Korea, Hiina, nistamine Jeesusest ei pea tunduma hulSaudi Araabia, Iraan jt, võib kristlusesse pöörlumeelne või veider, vaid meie jaoks on dumine ja avalik tunnistus Jeesusest tuua kaa-elu Temaga kõige loomulikum asi maasa hukkamise. Eesti keeles on avaldatud Hiina ilmas. Samas ei tohi me unustada, et nii põrandaaluse kiriku juhi Vend Yuni raamat nagu Pauluse ajal, on ka tänapäeval evan„Taevane mees“, kus ta kirjeldab aastaküm-geelium skandaal, mis tekitab paratamanete pikkust piinamist ja tagakiusamist Hiina tult ärritust ja vastuseisu. Nii võib meie võimude poolt. tunnistus meile tahes tahtmata probleePaljudel vanematel kristlastel on meeles me tuua, isegi kui me neid ei otsi. Meid nõukogude aeg Eestis, mil kristlaseks olemiei peaks see aga hirmutama. Meie elud on sega kaasnesid ühiskondlikus elus mitmed Jumala käes ja Tema suurest armastusest negatiivsed tagajärjed. saame tunnistada alati, olgu kergetel või Ka tänapäeva vabas läänemaailmas tähen-rasketel aegadel. dab Jeesuse jüngriks olemine selget vastuvoolu ujumist ühiskonna normidele ja seega