Toimetajalt: Mida saan andmise eest? lk

MIDA SAAME ANDMISE EEST?

Siira kristlase jaoks ei ole andmine kunagi pelgalt asja käest andmine. Tõsi küll, andes võtame midagi, mis justkui kuulub meile, ning ütleme sellest lahti, jättes selle kellegi teiste kätesse, et temal võiks sellest kasu ja rõõmu olla. Niisugune materiaalne andmine on omane kõigile inimestele, sõltumata nende usust. Mis aga eristab kristlikku andmist ilmalikust andmisest?

Kristlastena anname ära mitte ainult oma vara, vaid ka oma soovid ja ihad. Oma heateoga ütleme: „Ma ei vaja seda, mida maailm pakub, et olla õnnelik. Vajan vaid oma armast Kristust, kes minu hinge armastab!“ Nii palju meie kannatustest taandub sellele, et soovime meeleheitlikult ajada oma juuri ojade äärde, mis pidevalt kuivavad, süüa piisavalt toitu, mis meie kõhtu ei täida, ja rahulduda asjadest, mis tekitavad ainult rahutust.

Samamoodi kannatame, kui üritame kõrvale jätta igapäevast heategemist, milleks meid on kutsutud. Kristlik heategevus ei ole selleks, et lahendada ülemaailmselt nälga, kodutust ja töötust. Kristlik heategevus on iseenese ja oma ligimese hinge pühitsemine siira armastuse läbi.

Väga tihti on meil kiusatus mõelda heategevusest ja andmisest umbes nõnda, nagu mõtlevad ärimehed – investeering peab ennast ära tasuma ja tootma kasumit! Seega anname raha vaid nendele abivajajatele, kelle suhtes oleme täiesti veendunud, et nad seda raha ei kuritarvita, või proovime Kristuse armastust viia ennekõike neile, kes on sellele avatud. Jumal näitab oma tegudega, et niisugune valiv armastus ei ole midagi, mille poole me peaksime püüdlema, kuigi valikute tegemine on teatud tasemeni tark ja meie inimliku loomuse piiratuse tõttu vajalik. Näiteks milleks joosta peaga vastu seina tulise interneti-ateistiga vaieldes, kui Sinu pinginaaber on igati valmis evangeeliumi kuulma ja sellesse uskuma?

Jumal annab meile ülima eeskuju siiski selles, et Ta armastab kogu inimkonda, kelle suhtes läheb paljugi sellest armastusest justkui raisku. Jumal ei mõtle sellele, kuidas maailma parandada. Jumal mõtleb sellele, kuidas Sinu ja minu hing võiks olla puhas ja püha ning täidetud armastusega Püha Vaimu väe läbi. Täpselt selle poole innustavadki meid siiras armastus ja andmine!