enam anda? lk

Tekst Eleri Viinalass Foto pexels.com/@zen-chung

Mida teha, kui tunnen end tühjana ja ei jaksa enam anda?

Palve

Kallis Taevane Isa! Aitäh, et Sa oled andnud oma Poja, et meil võiks olla igavene elu. Palun aita meil mõista andmise tähendust nii, nagu Sina seda näed. Palun, et meil jaguks sama palju armastust oma ligimese vastu, kui seda on Sinul. Aita meil anda armastava südamega, ükskõik, kas selleks on raha, aeg või meie annid. Aita meil olla lahke. Palun kingi meile uut rammu, kui väsime, ja suuna meid, et saaksime taas täidetud. Usume ja usaldame, et Sina tead, mis on parim, ja Sa juhid meid seda tegema. Jeesuse nimel, aamen.

Anda saab raha, aga ka aega, oskusi, võimalusi ja muud sarnast. Igaühel meist on midagi anda ja tihti võib see olla päris väsitav. Miks anda ja mida teha, kui andmisest ära väsime?

Miks anda?

Kui teame suuremat eesmärki, miks midagi teeme, on seda kergem teha. Johannese 3:16 on kirjas: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud …“ Jumal andis. Ja Ta andis, sest Ta armastas. Armastus võiks olla ka meie andmise põhjus. See kirjakoht näitab, et vahel peame andes midagi omalt poolt ohverdama ja see ei pruugi olla lihtne, aga selle olulisus on suurem, kui arvata oskame.

Usk läbi tegude

Me ei ole päästetud oma tegude tõttu, aga meie teod näitavad meie usku. Usk ilma tegudeta on surnud (Jk 2:17). Andmine on üks usu väljendusviise. Huvitav on mõelda, mida inimesed arvavad Jumalast, kui nad näevad, kuidas me kulutame oma aega või raha. Jumal on täiuslik andja: „Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt“ (Jk 1:17). Olles Tema näo järgi loodud, võiksime ka Tema näo järgi anda, sest just nii, oma lahkete andvate tegudega, saame „maalida“ pildi sellest, missugune on Jumal, ja olla oma usuga tunnistuseks Temast.

Ise jään ilma?

Ma annan ja annan, aga mis siis lõpuks mulle jääb ja minust saab? Kui me tõesti suudaksime mõelda, et kõik, mis meil on, kuulub Jumalale, oleks meil palju lihtsam jagada enda oma teistega. Tihti aga arvame, et raha või tarkuse oleme ise raske tööga saavutanud. Jumal on alati kuulanud meie palveid ja muresid ning pakkunud meile abi. Kui palju lihtsam võiks meil seetõttu olla aja võtmine inimese jaoks, kes vajab meie abistavat kätt või ärakuulamist. Meid ei väsita mitte andmine, vaid see, kuidas me andmisesse suhtume. Andmine võiks olla elustiil, mitte projekt, mida paar korda aastas teeme.

Jumal andis. Ja Ta andis, sest Ta armastas.

Heldus igas päevas

Nii julgustav on teada, et Jumala jaoks ei ole oluline äraantud rahasumma või kulutatud aeg, vaid meie südamehoiak selle juures. Piiblis on kirjas: „Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.“ (2Kr 9:7) Sunnitult ja nördinult andmine on väsitav ning jätab meid tühjaks. Jeesus ei kurtnud kunagi oma ohvrite üle, mida Ta pidi tooma. Jumal julgustab meid: „Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale.“ (Õp 22:9) Vahel saame uut värskust ja jõudu, kui leiame andmiseks tavapärasest erinevaid viise – naerata väsinud müüjale, hoia kellegi lapsi, anna mures sõbrale nõu või kuula ta lihtsalt ära, pühapäevasel teenistusel teeni köögis olemise asemel hoopis tervitajana.

Ärgem tüdigem!

Juba tuhandeid aastaid tagasi teadis Jumal, et väsimus võib tekkida. Ta jättis meile sõnumi: „Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke!“ (Gl 6:9) Mõtle alati, et Sinu heategu loeb. Jumal näeb Su tegusid, Ta armastab Sind ning Sul on eesmärk ja tasu taevas. Ära anna alla! Vaata üles Jumala poole. Vajadusel leia endale inimesed, kellega koos madalseisudest läbi minna. Mediteeri Jumala sõna üle, et leida julgustust. Ja pea alati meeles, et Jumal armastab Sind ikka, kas Sa annad või mitte!