Pluss lugu: Rutt ja Raahel Poolakese on suure armastava perekonna õed, kes teenivad Jumalat mitmel viisil, lk

Tekst Raina Kolk Fotod Riina Ani, Melinda Felica

„Inimesed on saanud meie kodust peretunde, kogedes seal turvalisust, sest keegi ei vaata nende peale viltu.“

RUTT JA RAAHEL POOLAKESE –

perekonnast, kuhu on kutsutud palju õdesid ja vendi

Rutt (24) ja Raahel (21) on kaks rõõmsameelset õde perekonnas, kus on kokku 13 last, kellest neli elavad juba eraldi. Nad on üles kasvanud Viljandi lähedal metsade vahel. Mõlemad neiud on kogenud maast madalast Jumala juhtimist ning pühenduvad iga päev Tema teenimisele.

Igatsus Jumala järele

Nii Rutt kui ka Raahel armastavad tegeleda lastega. Rutt töötab klaveri- ja harfiõpetajana ning annab kodukülas lastele laulu- ja pilliringi. Õpetamist naudib ta väga. Lisaks täiendab Rutt end Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis, õppides ansambli juhendamist, ning teenib kaasa Viljandi Elu Sõna koguduses, kus panustab noortesse kodugruppide ja noortekate näol. Raahel õpib kolmandat aastat klassiõpetajaks ja tunneb, et see on tema kutsumus. Väga seltskondlikku neiut on alati ümbritsenud inimesed, nii on Raahelil Tartus ka mitu kodugruppi, kus ta ustavalt kaasa teenib. Lisaks käib ta Tartu Tõe Samba koguduses, kus teeb lastetööd. Varasemalt on ta osalenud Viljandi Elu Sõna koguduse ülistuses ning laste- ja noortetöös. „Imetlen seda, kuidas Jumal tegutseb just laste kaudu,“ tõdeb ta. Lisaks jõuavad nii Raahel kui ka Rutt käia teenimas palvekliinikus.

Õed on saanud juba väikesest peale kristlikku õpetust. Nende isa alustas varakult pühapäevakooli ja koduosadustega. Jumalasse uskunud ja Tema järele igatsenud on mõlemad juba pisikesest saadik. Rutile meenub, kuidas ta lapsena nägi palvetades eredat valgust. „Mäletan hetke, mil lausa pisarad tulid silma, sest kogesin enda patusust.“ Teismeeas tulid mängu sõprade mõjutused ning oli aegu, mil Jumalast eemalduti. Teadlik pöördumine koos ristimisega tuli hiljem, Raahelil 16-aastaselt ning Rutil 19-aastaselt. Sealtmaalt algas vaimulik kasv. Jumal on nad kätte saanud ja neid imeliselt kaitsnud kindlasti ka tänu vanemate suhtele Jumalaga.

„Meie eeskuju on Jeesus, kes ka kutsus õdedeksvendadeks neid, kes Teda järgisid ja aitasid.“

Kokkukasvamine

Tüdrukute vanemad said kokku huvitaval moel. Kumbki ei olnud pärit kristlikust perest ning kummalgi oli eelmise elukaaslasega kaks last. Mõlemad tunnetasid enda katkisust, kuni Jumal neid ühel päeval muutis ning nad kohtasid teineteist Viljandis kodugrupis. Sealtpeale hakkasid nad tasapisi suhtlema ja lõpuks viis see abieluni. Esialgu nad lapsi ei tahtnud, aga Jumalal olid teised plaanid. Nende perre sündis 9 last, kes on omavahel väga kokku kasvanud ning harjunud kõike üksteisega jagama. Talus elamine on tulnud suureks kasuks – selgeks on saanud mitmed maatööd ja osatakse omavahel kohustusi jagada. Lapsed on üles kasvanud televiisorita, kuid filmiõhtuid koos perega tehakse siiski. Kõige keskmes on alati olnud palvetamine ja laulmine. Enne ei hakata söömagi, kui pole toitu õnnistatud. „Laulmine ja palvetamine on just need, mis meie peret koos hoiavad ja ühendavad,“ kinnitavad neiud. Ka sünnipäevadel laulavad ja palvetavad nad alati. Jõule peetakse selles peres

veidi teistmoodi, näiteks jõuluvana asemel jagab kingitusi ingel. Erilisust lisab seegi, et koos ei olda mitte ainult oma perega, vaid külla on kutsutud neid, kellel ei ole võimalust pühi oma lähedaste keskel veeta.

Kaks kuni kolm korda nädalas toimub koduosadus, kuhu on samuti oodatud erinevad inimesed. Vanemad nimetavad lasteks sõpru ja tuttavaidki ning saavad olla paljudele emaisa eest. „Meie eeskuju on Jeesus, kes ka kutsus õdedeks-vendadeks neid, kes Teda järgisid ja aitasid.“

Vanemate eeskuju

Vanemad on Rutile ja Raahelile olnud alati väga suureks eeskujuks. Ema on õpetanud, kuidas arvestada teistega: näiteks kõigepealt tuleb lasta külalised lauda, ja alles siis perelapsed. Peale selle on ema õpetanud erinevaid majapidamistöid, emadust, tagasihoidlikkust, alandlikkust ning lisaks näidanud, kuidas Piibli eeskujul alistuda oma mehele. Isa on õpetanud, kuidas igas olukorras Jumalat usaldada. Tihti annab Jumal vastuse viimasel hetkel, pannes sellega proovile meie usalduse Tema vastu. Kõige olulisem on jumalakartus ja Jumala sõnas kasvamine. Lapsed on saanud palju kogeda nii isa hoolitsust ja ka tema karmi kasvatust. „Teismelisena tuli üks sõpradest poistekamp mulle ukse taha, isa läks avama ning saatis poisid pahaselt minema. Sel hetkel oli mul piinlik, kuid nüüd mõistan, miks isa mind kaitses,“ muigab Rutt.

Peresuhete juures on väga oluline koostöö ja kommunikatsioon. Üksteist tuleb mõista, muudmoodi ei olegi võimalik hakkama saada. Hea näide on, kuidas ema ja isa omavahel erimeelsused rahulikult karjumiseta lahendavad. Õed on kogenud: „Kui vanemate vahel on midagi korrast ära, mõjutab see ka lapsi negatiivselt, kui aga vanemate omavahelised suhted toimivad, on lastel hea ja turvaline olla.“ Näiteks nende vanemad helistavad teineteisele ka siis, kui isa on tööl. Vanemad on loonud lastele kõrge standardi, milline peaks üks armastav ja

„Me peame vastutust kandma ja usu nimel igapäevaselt vaeva nägema.“

„Laulmine ja palvetamine on just need, mis meie peret koos hoiavad ja ühendavad.“

kokkuhoidev pere olema. „Jumal nõuab meilt rohkem, kuna Ta on andnud meile rohkem,“ on õed jõudnud järeldusele. „Me peame vastutust kandma ja usu nimel igapäevaselt vaeva nägema.“

Kuidas aga aidata neid, kellel ei ole oma peret või kellel on keerulised suhted? Neiud toovad välja, et kõige olulisem on inimesi kuulata, küsida küsimusi, jagada Jumala armastust, hoolida ja muidugi palvetada. Tihti ei oska me teisi armastada, aga just siis tulebki Jumal appi. „Inimesed on saanud meie kodust peretunde, kogedes seal turvalisust, sest keegi ei vaata nende peale viltu,“ rõõmustavad tüdrukud. Ja siis saavadki inimesed aru, et see armastus, millega teised neid armastavad, tuleb Jumala käest.

„Kui vanemate vahel on midagi korrast ära, mõjutab see ka lapsi negatiivselt, kui aga vanemate omavahelised suhted toimivad, on lastel hea ja turvaline olla.“

Mõlemad neiud on kogenud, kuidas Jumal on neile midagi tõotanud. Kui Raahel läks ülikooli, tuli talle sõna Jumalalt: „Ma tahan sind majanduslikult õnnistada!“ Raahelil oli raske seda uskuda, sest tal oli kõigest kahe nädala raha, kuid ta läks teadmisega, et Jumal on temaga. Raahel tutvus erinevate inimestega ja talle tuli palju erinevaid tööpakkumisi, mida tal ei tulnud ise otsida, kuid ta pidi alati Jumalale kuuletuma. Kui Rutt oli 16-aastane, kuulis ta Jumala häält, mis ütles: „Mul on sinu jaoks plaan!“ Tol hetkel tundus see tema jaoks kauge, aga tagantjärgi on näha, kuidas mingid sammud on viinud teadmiseni, et Jumalal ongi plaan. „Noore tüdrukuna olin väga kartlik ja alati pugesin kellegi teise varju. Ühel hetkel tuli vajadus välja astuda ning hakata tegema noortetööd ja ülistust, kuni lõpuks jõudsin sujuvalt juhtimiseni välja,“ meenutab Rutt. Neiu mõistab, et see ei ole temast endast, vaid kindlasti Jumala töö, sest ta ei oleks kunagi ennast juhina ette kujutanud. Tema lugu läheb muidugi veel edasi, aga juba praegu on näha Jumala plaani täitumist.

Koht, kus rääkida ja olla kuuldud

Tänapäeva noorte seas on eriti palju katkisi hingi. Tänavatel jalutades näeb noori, kes tegelikult janunevad armastuse järele, kuid otsivad seda valedest kohtadest. Meil tuleb palvetada, et Jumal saaks nende valu kätte. „Selles ongi kodugruppide võlu – noored võivad rääkida ja neid kuulatakse,“ toob Raahel välja. Õdedel käib see tavaliselt nii, et nad kogunevad iganädalaselt noorte neidudega kellegi kodus. Sellises väikeses koosseisus on võimalus üksteisega vahetult suhelda, vesteldes erinevatel teemadel. Alati käib kokkusaamiste juurde üksteise eest palvetamine, ülistus, nädalast jagamine ja ka ühine söömine. Need ajad on olnud alati väga ülesehitavad. Koos on erinevas kasvueas noored, kes saavad üksteist toetada ja julgustada. Tuntakse, et ollakse üks suur perekond. Samuti on kodugruppidesse lihtsam kutsuda oma veel päästmata sõpru.

Meie põlvkonnas on siiski ka palju noori, kes on kasvanud koos Jumalaga ja keda Ta saab imeliselt kasutada. Meil tuleb esmalt otsida Jumala riiki! Kui otsime Teda, saab Ta tulla ja vabastada meid ülekohtust. Armastame neid, kes on meie ümber – igaühte ja tingimusteta! Jumal andku meile silmad, mis näevad teisi nii, nagu Tema näeb. Me oleme Jumala loodud, Ta ei tee vahet isikute vahel, vaid kõik on võrdsed Tema ees.