SÜGIS VEAB AUTOHULLUD TARTUSSE. «MOTOSHOW» SUUREMAD HITID. AUTOTUUNIJA KÜMME AASTAT. BMW 100! KUI VALID KASUTATUD AUTOT.
Auto Ekstra Neljapäev, 22. september 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Marko Tiidelepp, tel 614 4095 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
SUBARU OUTBACK,
LOODUD EESTI + OLUDESSE
ADVENTURE
VARUSTUSPAKET T NÜÜD VAID
390 €
SUBARU OUTBACK alates
( TAVAHIN D 20 0 0 € )
31 500 €
Sisaldab: eesmine, tagumine ja külgmised kaitseliistud, rattakoopa laiendid, porikaitsmed ees ja taga, pakiruumi lävepaneel, LED päevalaternad.
Pakiruumi lävepaneel
Tagumine kaitseliist
Külgmised kaitseliistud Eesmine kaitseliist
Porikaitsmed
LED päevalaternad Rattakoopa laiendid
3 AASTAT TASUTA HOOLDUST Kõrge kliirens, tõeline nelikvedu, suutlikud boksermootorid ja tippklassi põhivarustus – Subaru Outback on lausa loodud Eesti oludesse. Kuhu iganes Sul plaan on minna, saad sinna turvaliselt ja vaevata, sest nüüd on Outback saadaval stiilse ja ka kõige pöörasemates seiklustes kindlustunnet pakkuva Adventure+ varustuspaketiga. Just nüüd on ka parim aeg uue Outbacki ostuks, kuni oktoobri lõpuni saad Adventure+ paketi supersoodsalt, vaid 390 euroga! Kiirusta, erivarustusega autosid on piiratud koguses. subaru.ee Kütusekulu 6,1-7,0 l/100 km, CO2 heitmed 159-161 g/km. Hooldused läbisõidul 15000, 30000 ja 45000 km.
2 Auto Ekstra
Neljapäev, 22. september 2016
Neljapäev, 22. september 2016
Auto Ekstra 3 Rat rod, mida selle austajad suupärasemalt rotikaks kutsuvad, on auto, mille puhul ilu on sada protsenti vaataja silmades. Juhtub aga, et selle nimega kutsutakse midagi, mis seda tegelikult pole. «Eestis mõeldakse rotika all tihtilugu autot, mis on lihtsalt käest lastud, seda ei viitsita remontida, aga ikkagi sõidetakse,» ütles piltidel oleva rat rodi (omanik Allan Otti) ehitanud Rapla mees Vahur Välja augustis Autolehele. «Tegelikult on rat rod üks hot rodi liike, täiesti teistmoodi autoehitusstiil.» «Motoshow» annab huvilistele võimaluse pesueht rat rodi lähemalt uurida ja oma küsimustele asjatundlikke vastuseid saada. Vahur Välja
Oma kätetöö toovad rahva ette autode restaureerijad, kellest paljud tavatsevad muidu rohkem vaikselt omaette nokitseda. Messil on nad ka kohal ja asjast huvitatud saavad kogenud meistritelt näpunäiteid ja soovitusi. Pildil restaureeritud Volga GAZ-21 (1960). Arvi Lassiniit
Alati on messil Eesti esmaesitluste kõrval ka mõni Euroopa oma, nii ka tänavu. Opel Zafira (pildil) ja Nissan NV300 jõuavad Tartus Eesti publiku ette enne, kui neid esitletakse Pariisi autonäitusel. Opel
Igat masti tänavaautode kõrval on messil esindatud ka kiirendusautod. Ford Mustang GT500 Shelby püstitas suvel Super Pro Street klassis uue maailmarekordi: läbis veerandmiilise raja 6,798 sekundiga ja saavutas kiiruseks 332 kilomeetrit tunnis. Pasi Annala
«Motoshow» veab sügisel Tartusse Sel nädalavahetusel läheb käima «21. Tartu Motoshow» – automess, millega koos on üles kasvanud terve põlvkond. Paljudes auto- ja tehnikahuviliste peredes on messipäevad kalendris punasega märgitud ja sügisehaku Tartusse sõit aegsasti plaanis: saab ju vaid üks kord aastas korraga näha nii suurt hulka automarke, võrrelda omavahel uhiuusi mudeleid ja teha proovisõite – või puhuda hoopis juttu tuunimeistrite, rariteetsete hobiautode omanike ja restaureerijatega ning uudistada nende kätetööd.
Vaatemängu ja põnevust igaühele «Eestis kogub aina enam populaarsust autode ümberehitamine,» ütles «Tartu Motoshow 2016» projektijuht Margus Kikkul. «Oleme paremad stiilinäited kokku koondanud: kavas on «ECC Tuning Show», mis pakub võimalust tuunitud autosid nii messi sise- kui ka välialal lähemalt uudistada. Tänavu on osavõtjaid ka naaberriikidest.» Automaailma kõige värskemate uudiste Tartusse toomine on alati olnud messikorraldajate üks suur eesmärk. Enamasti on see õnnestunud, erand pole ka tänavune mess, kinnitab projektijuht: «Rõõm on tõdeda, et ka sel korral jõuab messile uudismudeleid, mida esitletakse kogu Euroopas esimest korda just Tartus, ka näidatakse nii mõndagi autot messil enne, kui need Eesti müügisalongidesse jõuavad.» Avatud on proovisõiduala, kus saab istuda sõiduauto,
Rallisõpradel kiired päevad «Motoshow» ajal 23. ja 24. septemblõpeb sealsamas laupäeval kell ril saab Tartu- ja Põlvamaa tee18.30. Reedel sõidetakse kolm del näha ka tõsist võidusõitu kiiruskatset, nende hulgas – sõidetakse Eesti autoka Tartu laululava publiralli meistrivõistluste 6. kukatse, laupäeval on etapp, Tartu ralli 2016. kavas üheksa kiirusKolmandat aastat katset, uuendusena järjest korraldatav ka Põlva linnakatse. ralli on pakkunud Ühtekokku läbitakkorraldajate kinnise kahe võistlustusel ohtralt vaatepäevaga 125,25 mängu pealtvaatakatsekilomeetrit.b jaile ja pingelist seKiiruskatsed on kund-sekundis heitpealtvaatajatele talust sõitjaile. Korralsulised. Täiskasvanu dajate teatel on tänarallipass, mis tagab Hetk mulluse Tartu ralli Vedu vu mullusega võrreldes pääsu kõigile kiiruskatetapilt. Anni Õnneleid uuenenud pisut üle poole setele, maksab 10 eurot, võistlustrassist. ühe kiiruskatse üksikpilet 5 Ralli võistluskeskus ja hooleurot. Rallipasse saab soetada duspark paiknevad «Motoshow» alal Põlva, Võru ja Tartu Lõunakeskuse EuTartu Näituste messikeskuses, nii saavad messile ronicsi kauplustest. tulnud näha ka ralliautosid ja jälgida ettevalmisÜksikasjalik rallikava ilmus selle nädala Autotusi kiiruskatseteks. lehe vahel, katsete kaardid on alates esimese Ralli algab reedel kl 16 Tartu Raekoja platsil võistluspäeva hommikust ka ralli kodulehel. Ralli(esimene auto sõidab poodiumilt maha kell 17) ja raadio on Ring FM.
UUDISMUDELITE ESIVIISIK Peugeot 3008 Kia Niro Opel Zafira Renault Scenic Ford Ka+
maasturi või ka tarbesõiduki rooli. Margus Kikkul soovitab huvilistel end proovisõitudele aegsasti kirja panna, sest huvi on igal aastal olnud suur.
Näpunäiteid otse meistritelt Huvitavat vaatamist peaks messilt leidma terve pere, usub projektijuht, sest uhiuute autode kõrval on garaažidest välja toodud ka masinaid, mis muidu naljalt laiema avalikkuse ette ei jõua. «Teiste rariteetsete autode seas saab näha näiteks täieliku restauratsiooni läbinud 1964. aasta Porsche 356C-d, mille taolisi ei ole Eestis arvel ühtegi,»
räägib Kikkul. «Ei puudu ka rasketehnika – näeb nii ideaalsesse töökorda seatud vanu tuletõrjeautosid kui ka edeva välimuse saanud veoautosid.» Kohal on restaureerijad, kes on valmis oma kogemusi jagama. Unustatud pole tänavust juubilari – legendaarne autotootja BMW tähistas kevadel oma sajandat sünnipäeva. Messil on sel puhul klassikaliste BMWde esinduslik väljapanek ja rahvahääletusega selgitatakse välja «Motoshow» ilusaim BMW. Tartu automessi kodulehelt www.motoshow.ee leiab üksikasjalikku infot messi ajakava, piletite, parkimise jm kohta.
Põllumajandusrehvid ja -veljed
Autoklaasid Müük ja paigaldus Täkete parandamine Klaasikahjude käsitlemine Klaaside toonimine Tähe 127, Tartu Tel 506 7180 734 3755
www.sixklaasid.ee
Neljapäev, 22. september 2016
4 Auto Ekstra
«Oma esimest autot tuunisin kõ vahenditega. Ütlen ausalt – oli k «Tartu Motoshow» plaanis oleva «ECC Tuning Show» eestvedaja Janek Kaljulaid on autosid SIIM JÕGIS
leht@ohtuleht.ee
Värvikireva kerega autod, tuled põhja all, tumedad klaasid ja silmatorkavad valuveljed – tuunitud autod ei ole tänavapildis just tavalised, kuid mõne tabab terav silm ikka ära. Rapla mees Janek Kaljulaid on autode tuunimise ja tuunimishuviliste kokkusaamiste korraldamisega seotud juba kümmekond aastat. Janek Kaljulaiu hallatav MTÜ Estonian Car Club Tuning korraldab Eestis tuunitud autode kogunemisi ja on ka «Tartu Motoshow» kavas oleva «ECC Tuning Show» taga. Koos Kaljulaiuga korraldab seda ta klubikaaslane Kenn Keäri. Esimest korda puutus Kaljulaid tuunimisega kokku üksteist aastat tagasi: üks Haapsalus peetud kiirendusvõistluse osi oli tuunitud masinate näitus. Sellest sai alguse siiras huvi. Järgmise sammuna muretses ta endale juba Mitsubishi, mida hakkas võimaluste järgi tuunima. See auto teenis peremeest tublisti – aastatega kogunes näitustelt kaheksa-üheksa tiitlit. «Algul tuunisin seda kõige odavamate vahenditega. Ütlen ausalt – oli kole nagu öö,» muigab Kaljulaid. Ajapikku läks asi aga paremaks. Sellest kõnelevad võistlustelt teenitud tiitlid. Esimese neist võitis ta Haapsalu «Airport Jamil» 2006. aastal. «Mäletan, et seal oli masinal hästi palju tulesid küljes ja valgusšõul võitsin kolmanda koha,» meenutab Kaljulaid. «Eks esimene auhind jääb ikka kõige eredamalt meelde.»
Janek Kaljulaiu huvist autotuunimise vastu on välja kasvanud tuunimishuviliste kokkusaamiste jmt ürituste korraldamine. «Keegi sellega ei tegelnud, mõtlesime siis, et teeme ise,» ütleb ta. Chryslerit, mille kallal Janek praegu nokitseb, näeb ka «Tartu Motoshow’l».
Kui keegi ei tee, tuleb ise teha Juba 2007. aastal tulid järgmised auhinnad, kuid toona tema tutvuskonnal ühist klubi veel ei olnud. Praegune MTÜ Estonian Car Club Tuning, mida sõbrad omavahel endiselt lihtsalt klubiks nimetavad, on esimese klubi – ECCT (Estonian Car Club Tuning) – järeltulija. Esimesed loorberid toonud Mitsubishi on Janek praeguseks edasi müünud, nüüd tuunib ta Chrysleri bussi. Sellega saab käia kokkusaamistel ja näitustel, eeloleval nädalavahetusel on see Tartuski kohal. Autodest huvitus Janek loomulikult ammu enne seda, kui ta tuunima hakkas. Seetõttu on tal ka keeruline vastata küsimusele, miks on ta valinud endale just sellise hobi. Ühe põhjusena tõi ta välja võrdluse Soome tuunimisüritustega: Eestis oli tuunimishuvilistel varem heal juhul üks-kaks korralikku kokkusaamist aastas, põhjanaabrite
Salaprojektid rahva ette «Tartu Motoshow» raames peetaval «ECC Tuning Show’l» saab näha mõnda väga korralikku pärli, lubab Janek Kaljulaid. Tema sõnul on neid autosid, mis eeloleval nädalavahetusel esimest korda avalikkuse ette tuuakse, ehitatud kaks-kolm aastat: «Seni on need olnud salaprojektid.» Kindlasti hakkab Tartus tähelepeanu pälvima ka hiljuti Soomes maailmarekordi püstitanud kiirendusauto. Tuuningu arvestuses selgitatakse parim kolmes klassis. Eri klassidesse määratakse masinad selle järgi, kui palju on omanik nendesse raha investeerinud. Lõpliku valiku teevad loomulikult kohtunikud, kuid oma arvamuse saavad öelda ka näitust külastavad inimesed. Iga huviline saab anda hääle oma lemmiku poolt ja kokkuvõttes selgub nii rahva lemmik.
juures on see number aktiivsel hooajal vaat et üks üritus nädalavahetuse peale. «Mõtlesimegi, et hakkame ise korraldama,» ütles Kaljulaid. Mõistagi pole tuunimine ega ürituste korraldamine odav lõbu. «Kasumit sellega ei teeni,» tõdeb Kaljulaid. Seni on ürituste korraldamisele õla alla pan-
nud Noor Tehnik ja DB-HP. Kulud ja tulud jõuavad lõpuks nulli. Klubile tähendab Tartus korraldatav «ECC Tuning Show» hooaja lõpetamist. Avapauk anti tänavu 11. juunil kodulinnas Raplas: tuuningu miiting ja tümpsumasinate kokkutulek toimus Rapla melumessi raa-
mes. «Parkla oli ikka autosid täis,» on korraldaja tehtuga rahul. Sama loodab ta saavutada ka Tartus. Eelmise nädala seisuga oli «Motoshow» tuunitud autode võistlusele registreeritud 55 masinat, kuid see number kasvab. «Kui ma nüüd koju lähen, siis on paar registreerunut kindlasti juures,» ütles Kaljulaid eelmisel reedel.
Tuunitud buss on pühapäevaauto Rahalises mõttes ei olegi tuunimishuvilise kulutused üle mõistuse suured, märgib Janek ja ütleb, et Chrysleri puhul oli mahukaim investeering ikkagi bussi muretsemine ning mootori ja veermiku korrastamine. «Pärast on aega tilulilu külge panna küll!»
Päris iga päev Janek oma Chryslerit ei ehita, sellele kuluvat aega tuleb nüüd kuus kokku ehk kaheksa tundi. See pole midagi võrreldes sellega, mis kulus vana Mitsubishi peale nii aja- kui ka närvikulu mõttes. «Oeh, sellest ei taha rääkidagi,» vihjab mees kõigile neile tundidele, mis toona auto kallal nokitsemisele kulusid. «Kusjuures täit südamerahu ikka ei olnud – ikka oli nii, et tahaks veel teha, aga aega napib, muud tööd tahavad ju ka tegemist.» Autode tuunimine ja ürituste korraldamine ei ole Janeki põhitöö. Igapäevatöö on õhufiltrite komplekteeri, need jõuavad nii Eesti kui ka maailma turule. Tööl käib on tal loomulikult tavalisema auto, valge Volkswageniga. «Tuunitud buss on ikka pühapäevaauto,» ütleb ta.
Neljapäev, 22. september 2016
Auto Ekstra 5
ige odavamate ole nagu öö!» tuuninud kümme aastat
Tiina Kõrtsini
PLGD VX DXWR YDM YDMD DE E
3DULPDG DXWRNDXEDG ::: ),;86 (( 14 SU V I
Esmaspäev, 31. juuli
2006
VIHMAST HOOLIMATA Klubimuusikaa : vihmast väljagiustajad ei teinud poolt Euroop ja tantsisid mitmelt ast kohale tulnud DJde mängit ava muusik a saatel täie innuga . TÕMBAS PEO KÄIM pealava ees A: Festivali lausa hullum üks a. Võimsa helisüstpeaesinejaid, DJ Marcel kuvad, et ei lasknud ka Woods Holland eemi kaudu kõige tagasih kuuldavaks ist, pani publiku oidlikumatel tehtud rütmid paigal seista. olid nii kaasak is-
POLITSEI NÄITA S NII: Janek Kaljulai d räägib, et ükskord, kui ta mingi väiksema eksimise pärast politsei kokku puutus ga , kõik tuled sisse.lülitas ta autol Politseinikud teda peatam a ei hakanud, ega trahvima vaid tõstsid jõulupuuna särava austuse märgik auto juhile s pöidla. 6 X TIINA KÕRTSINI
11. augustist hakkab kinode jooksma Pixari s stuudio animafilm «Autod tegelastele annava», mille d hääle Eesti näitleja d.
RAMONE Emil Rutiku
Esimesed loorberid, esimene intervjuu
Esimene auto, millega sõitsite? Žiguli. Kas lubade saamine läks lihtsalt? ütles eksami vastuvõtja kümme Esimest korda li! Nii et esimest korda: suu-natuMuidu oli kõik korda ei tulnud see, jah, välja. korras, aga suunatulega ke kehvasti. Teisel korral läks natuõnnestus. Kõige kumma lisem lugu, mis on nud? Ükskord ammu oli nii, autoroolis juhtura sapikaga et sõitsime ja esiklaas läks ühe sõbkatki. Selle nime sinna asemel vineeri. ja kõrvale vineeri Juhi koha peale tegime pajust ühest kantripupeale joonistasime naise. augu, Tulime oli mingisugune lmast, ja sel päeval haarang. Kuna meil ei mahtunud kõik inimese d autos-
se, oli üks mees läinud pagasni riietes mehed kusse. Mustad olid es nad tegid pagasni äärepealt juba lahkum as, püstoliga kauboi. ku lahti ja sealt tuli välja kui kahe Püstolid olid sist, lastepoe muidugi plastma st ostetud, aga stõsine haarang kujutag , otsitakse autosid e ette, tehakse ne vend on läbi, mingisu vaja kätte saada, ja järsku hüppab gupagasnikust välja kauboi: siin ma olengi! Kas avariiss e olete sattunud? Jaa, ükskord sattusin. Tegin vales kohas pöörde ja mulle sõitis üks inimene sisse. Temaga ei juhtunud mitte midagi, minu autol läks ratas viltu. Aga oh imet-imet, autost tuli välja üks kolleeg ja ütles, oh, Emil, sina! Sind ma just otsisingi! Mis autoga praegu sõidate? Juba tükk aega olen sõitnud Hondag a.
Meeletu pidu ilt si lennuväljal: kuKum autod ja märjad ad tibid
Nädalavahetu sel peeti Haapsalu lähiste l Kiltsi lennuväljal klubim uusikafestivali «Airpo Hootisele vihmalrt Jam». olid kohal kiired e vaatamata autod ning veelgija ilusad ilusamad tüdrukud. ANDERO
KAHA andero.kaha@sloleh
t.ee
KIREV VALG US: Eesti nek Kaljulai u Mitsubishi ühe paremini valgustuunitud tuled säravad selliseid tulesid auto, Jamitmev kasutad
Muusikat mängit ärviliselt. Sõidu a ei tohi, küll i kolmel laval. ajal aga parkim Kõige suurem isplatsil seistes. siis enamik sagimine oli ei lasknud end otse ühele maandu küll häirida sajust gutatud pealava misrajale pai- lehvide ja tantsis märgade juuste detailide muutmisele jms. Valguss täie innuga tuunimise kasuks ga said populaa ees, kuid vihma. otsustas Janek Võiks arvata, just seepära et kui üks desse rajatud rseks ka angaari- aasta st, et sellega 1988. kuigi tantsuplatsid. Mitsubishi Eestis palju ei tegelda nesid tuntud parkimisplatsi Esi- seisab, DJd Eestist, Suure osa töödest . Hollan- Sarnasesiis seda eriti ei märgat l dist, Saksam aalt ja Taanist on a. mees id to kallal teinud autosid au. Lennuvälja ise, näiteks neid. Aga Janek on Eestis küm- se teisel rajal tehaomadest efektsem käis saKaljulaiu auto mal ajal kõva aid keredeei taile meister andmine Street- ole tavaline. Paari race’i autode danud. Autoosi ga võib valgust nupuvajutuse- val vahel. ning gus Kiirendajad hakata särama uunitud sõiduk nikat tuuninguks vajalikku tehon mees tellinud kolla-puna-sinis põhja ja lendasivajutasid gaasi tes toonides justkui Hollandist - ja Saksam ajavõtupunkti d üksteise järel aalt, kus need jõulupuu. «Kui poole. Kohal on mitu gu paremik, oli ko- päeva isu tuleb, siis panen kaks korda odavamad kui sealhulgas jutti auto Et sisselülitatud Eestis. lõppkiirusevõistluse ne kirub – küsib, juures. Siis nai- tehnika heli- ja Eesti rekordi nik Maksim kas tema või kulutaks voolu valgusoma- to, ja mina ütlen, au- et aku Zolatorjov nii palju, oma Totühjene yota Suprag et ei – valgus ikka parem, a. Pisut kip on tori korral ks ka seisva moo» ütleb Rapla pusid asja segama viie minuti Janek oma mees Janek vihmasabinad ga, on kummalise ka oma sõiduki pärast lükati . Saju se, harrastuvalgus edasi ka reedel voolusüsvas olnud Eesti ka- tis oma tuunimise kohta. Ta os- teemi tuunima pidanud . Tavaline generaator autode valguss esimene tuuning- krooni auto aasta tagasi 17 on asendat 000 sega, õu. eest. Hiljem mis võiks ära ud niisuguPealava ees on ta sõidukisse raha toita kolm tantsivaid neide rilikku autot, pannud neli noormehi vihm ja palju. pagasiruumis hakorda nii aga võimas Kui mõni neist eriti ei seganud. investeValgustuuning moodus kondensaator. asub tab jooksiski telkimis eringutest Täiusta platsile keepi siiski väikese mist on Kaljula tooma või angaari - osa, nii seitse tuhat iu sõnul auto juures des varju all krooni. Ülesiiski toimuvat vaatam - jäänu on läinud kavatseb sõiduki veel küllaga. Ta nn. tavapär a, tuunimisele: metallikhalliks asele värvida helisüsteemile, ja praeguse kere- nika USA helitehSaksa oma vastu vahetad a.
2005. aastal ostis Janek Kaljulaid 17b000 krooni eest 1988. aasta Mitsubishi, kulutas aastaga auto tuunimisele (helisüsteem, keredetailide 31. juuli 2006 . a SL Õhtuleh muutmine, voolusüsteemi täiustamine jm) mitu t. korda rohkem – ja võitis aasta pärast Haapsalus «Airport Jami» valgusšõul kolmanda koha. Siis muide andis Janek ka oma esimese intervjuu – Õhtulehele. Valgustuunimisele keskendus Janek just seepärast, et toona seda Eestis kuigi palju ei tehtud. Tulemus oli uhke: paari nupuvajutusega hakkas sõiduk särama kolla-puna-sini-rohelistes toonides justkui jõulupuu. Et sisselülitatud heli- ja valgustehnika oleks seisva mootoriga auto aku tühjendanud viie minutiga, tuli tavaline generaator asendada niisugusega, mis võinuks ära toita kolm harilikku autot. Suurema osa töödest tegi Janek juba siis auto kallal ise. «Kui isu tuleb, siis panen kaks päeva jutti auto juures,» rääkis ta kümne aasta eest antud intervjuus. «Siis naine kirub – küsib, kas tema või auto, ja mina ütlen, et ei – valgus on ikka kõige parem.» Oma endise Mitsubishi saatusel Janek pilku peal pole hoidnud. Müüki läks see alt al pilkupüüdv Raplast Türi poole, aga mis on sellest auras 2006. aast sä i . sh se bi tu su it us sM ese tunn Kaljulaiu eaka tost edasi saanud, kas see on ikka veel anikule esim des ja tõi om le tu es st ili värv elavate kirjas – seda ta ei tea. NB! 31. juulist 5. augustini läheb Filmimängus osalemisek iga s saada sõnum päev loosi 10 kutset kahele Ühe sõnumi hind perefilmi on 10 krooni. Kõikide AUTOD NIMI PEREKONN ANIMI numbrile «Autod» esilinastusele! võitjatega võtab toimetus ise ühendust. 1512.
Neljapäev, 22. september 2016
6 Auto Ekstra
Esimene BMW mootorratas ehk 1923. aastal esitletud BMW R 32. BMW DA-1 3/15PS, millest sai hiljem BMW Dixi. Leia see auto Laitse Rallypargi väljapanekust.
Kuhu lähed, KAIDO SOORSK
whatcar.ee
Sel kevadel tähistas BMW 100. sünnipäeva. Möödunud aastad saab jagada peaaegu võrdselt kaheks etapiks, millest esimene on võitlus ellujäämise pärast, teine BMW kujunemislugu. Seegi on sümboolne, et üks maailma edukam automark on jõudnud taas olulisele teelahkmele. BMW sünnikuupäevaks peetakse 7. märtsi 1916, kui Münchenis asutati ettevõte Bayerische Flugzeugwerke AG, mis oli ühe varem seal kandis tegutsenud lennukitootja mantlipärija. Veidi alla aasta hiljem registreeris aga üks lennukimootorite tootja linna «äriregistris» Bayerische Motoren Werke AG ja 10. detsembril 1917 kaitsti keiserlikus patendiametis selle ettevõtte logo (patent nr 221388), mille kujunduses kasutati Baieri rahvusvärve: sinist ja valget. Tõenäoliselt ei pannud sõjakeerises neid sündmusi tähele keegi peale asjaosaliste endi – nagu ka seda, kuidas «Baieri õhusõidukite tootja» pärast sõda raskustesse sattunud mootoriehitaja alla neelas ja viimase nime koos kuulsust kogunud logoga 1922. aastal kasutusele võttis. Lühivormis sai firma nimeks BMW AG.
Kuulsust kogunud logo? Jah, just nii. 19. juunil 1919 püstitas katselendur Zeno Diemer uue kõrgusrekordi - 9760 meetrit – lennukiga, mida käitas BMW IV jõuallikas. Võimsad kuuesilindrilised lennukimootorid tegid BMW kaubamärgi kuulsaks, ent oleksid selle samas ka hävitanud, sest I maailmasõja järgse rahulepingu kohaselt keelati sakslastel lennukimootorite tootmine. Mootoritootja libises uute peremeeste omandusse ja juhutööde kõrvalt hakati otsima uut väljundit.
Selleks sai 1923. aastal esitletud mootorratas BMW R 32, ajast eesolev meistriteos. Tsikli raam oli ehitatud jõuallikast (kahesilindriline bokser- ehk lamamootor) lähtuvalt – enamik konkurente kopeeris sel ajal endiselt jalgratta omaga sarnast raamigeomeetriat. Käigukast oli kruvitud otse neljataktilise mootori külge ja pöördemoment juhatati tagarattani kardaani, mitte rihma ega ketiga. BMW sai esimesel katsel asja olemusele nii täpselt pihta, et ettevõte kasutab sarnast ülesehitust tänaseni.
Hakkaks õige autodega mängima? Kvaliteetsed BMW mootorrattad said kiiresti tuntuks ja 1927. aastaks teeniti nende müügiga juba nii palju, et otsustati ka autoehituses õnne katsuda. Veel samal aastal allkirjastati leping inglaste Austiniga, et panna Saksamaal litsentsi alusel kokku väikeauto Austin 7. Sada esimest sõidukit koostati Saksamaale saadetud detailidest, kuid 1927. aastal sai liikur mudeliindeksi DA-1 3/15PS, mis tähistas sakslaste täiustatud ja meetermõõdustikus detailidega koostatud 15 hj arendavat versiooni. 1928. aastal ostis hoogsalt kasvav ettevõte koos Eisenachi autotehasega ka õigused nimele Dixi ja sellest ajast peale tulid need vasakpoolse rooliga liikurid tehasest kui BMW Dixid. «Tartu Motoshowl» on Dixi leitav Laitse Rallypargi väljapanekus. Dixi järel veeresid tehasest välja järjest kiiremad, keerulisemad ja ilusamad autod - nagu näiteks esimesena enesele «neerudega» iluvõre saanud BMW 303 (1936) ja 1940. aastal Mille Miglia kestvussõidu võitnud BMW 328 Touring Coupé. Kuid II maailmasõja lõppedes pidi firma taas nullist alustama. Osa tehastest jäi koos sisseseadega Nõukogude Liidu okupeeritud alale ja ettevõttel keelati
lennukimootorite, sõiduautode ja mootorrataste tootmine.
«Uus klass» ja uus juht Mõne aastaga õnneks ettekirjutused pehmenesid ja esimene sõjajärgne mootorratas BMW R 24 veeres Müncheni koosteliinilt maha 1948. aastal. Jälle olid mootorrattad need, mis teenisid autotootmise käivitamiseks vajaliku kapitali ja mille jõuallikad päästsid järgmisel kümnendil terve firma. Autotootmisega alustati uuesti neli aastat hiljem, kuid mudelivalik hakkas ettevõtet jalamaid kivina põhja vedama, sest kallile luksussedaanile BMW 501 ei jagunud sõjajärgses Euroopas veel ostjaid. Samas soovis taas jalgu alla saav keskklass jalgrataste ja tsiklite seljast vihmavarju kolida ning BMW leidis lahenduse Itaaliast, avastades 1953. aasta Torino autonäituselt kahekohalise mulli meenutava väikeauto Iso Isetta. BMW soetas auto ehituseks litsentsi ja täiustas seda põhjalikult – varustades mulli muu hulgas ka enda tsiklimootoriga. 1955. aasta aprillis näidatigi maailmale BMW Isetta 250, millele järgnes aasta hiljem veidi võimsam modifikatsioon BMW Isetta 300. Kokku toodeti neid mulle kuue aasta kestel üle 160 000 ja nende järglaseks sai 1957. aastal esitletud neljakohaline BMW 600 (sellegi auto leiab «Tartu Motoshow’l» Laitse Rallypargi väljapanekust), mida müüdi kahe aastaga üle 34b000. Need kääbusautod suutsid hoida ettevõtet vee peal, kuigi 1959. aasta aktsionäride üldkoosolekul oleks see äärepealt Daimler-Benzile maha müüdud. Ettevõtte päästjaks sai visionäär Herbert Quandt, kellel õnnestus mullide edust inspireerituna kaaskannatajad ümber veenda, et kogu mudelivalik seejärel uutel alustel üles ehitada. Läbimurre saabus mudeliga BMW 1500, mis oli esimene sõiduk, mis kuulus «Uueks klassiks» nimetatud perekonda, millest kas-
Neljapäev, 22. september 2016
Auto Ekstra 7
Esimene auto, mis sai «neerudega» iluvõre, oli BMW 303 (1936). Need neerud olid veel suuremad, kui praegusel 7. seeria autol.
Tõeline läbimurre saabus alles mudeliga BMW 1500 (19 61), mis oli esimene uue klassi esindaja.
BM ? Selline nägi välja 1917. aastal kasutusele võetud logo.
Keskmootoriga superautost BMW M1 sai nii kulukas projekt, et see oleks kaheksakümnendate alguses äärepealt kogu ettevõtte põhja vedanud. Tänavaversiooni Eestis ei ole, kuid «Tartu Motoshowl» on vaatamiseks väljas Andrus Mõsovskile kuuluv C-rühma võistlusauto. Pildil on aga võistlusauto BMW M1 Procar.
BMW
BMW i3.
vasid hiljem välja ka praeguse BMW alustalad ehk siis 3. ja 5. seeria autod.
Taas teelahkmel BMW on jõudnud teelahkmele, kus tootevalik tuleb ümber reformida kolmandat korda. BMW puhul on alati olnud märksõnadeks dünaamika ja innovatsioon, mille kujukad näited on ka «Motoshow’l» eksponeeritav hübriidajamiga sportauto i8 ja elektriauto i3. Need autod sündisid tänu läbimurdele materjalitehnoloogias, sest BMWl õnnestus välja töötada CFRP – plastiga armeeritud süsinikkiud. See pole küll nii tugev kui täissüsinikkiud, kuid samas näiteks terasest kergem ja tugevam. Edumeelsus seisneb selles, et sellest materjalist detaile saab kiiresti – ehk teisisõnu tööstuslikult – toota. Muude detailide kõrval on sellest valmistatud ka i-autode (i8, mis muutis hübriidajami esimest korda ihaldusväärseks ja i3, mis loodi puhtalt linnasõiduks) turvapuur. i3 on uutmoodi auto, mida ei omata, vaid üüritakse/jagatakse suurlinnas vastavalt vajadusele ning mis suhtleb võrgu vahendusel teiste samasuguste autodega ja ühistransporti haldava süsteemiga, et toimetada auto kasutaja ummikuid vältides soovitud sihtkohta. Just praegu tehakse kusagil need otsused, mis määravad BMW püsimajäämise ja edukuse kiirelt muutuvates oludes. Saame näha, kas näiteks 50 aasta pärast on põhjust taas šampanjaklaase kõlistada või mitte.
KROWN PARIM KAITSE SINU AUTOLE! KROWNI protsessi käigus töödeldakse: Keevisõmblused ja Liitmikud
Akna postid Pakiruumi kinnitused ja lukustid
Esikapoti sisepinnad Tagatuled ja nende juhtmestik Esituled ja nende juhtmestik
Tagatiibade sisepinnad
Es i iluvõre
Rattakoopad ja tiivaääred
Esipamperi kinnitused Küljekarbid
Uste sisepinnad
Veermiku detailid
Kütuseluugi kinnitused
Uste kinnitused ja lukustid
Ootame Teid TALLINNAS Pärnu mnt 158F
620 0884
TÜRIL Mäekalda 2
5611 1321
RAKVERES Narva mnt 23F
327 0401
TARTUS Tähe 133C
5301 9222
VALGAS Energia 10
5552 0123
www.rooste.ee
NR.1 KORROSIOONIKAITSE EESTIS OOTAME TEID TARTU MOTOSHOW VÄLIALAL!
Neljapäev, 22. september 2016
8 Auto Ekstra
Õigel ajal õlivahetus ja vedelike kontroll säästab raha ja närve MARKO KRAAS
Kontrolli teeninduses
Vida Press
OÜ Carfox tegevjuht
Korrapärane hooldus, õlide-vedelike kontroll ja õigeaegne vahetamine aitab hoida auto turvaliselt töökorras ning säästa kokkuvõttes omaniku raha, aega ja närve.
Diferentsiaali-/sillaõli on keerulisem kontrollida kui teisi õlisid, sest sellele saab ligi vaid auto alt. Kord kolme kuu jooksul tuleks lasta seda teeninduses kontrollida ja vajadusel vahetada. Olenevalt sellest, kas auto on esi- või tagaveoga, tuleb diferentsiaaliõli puhul jälgida, et vastavalt esi- või tagaosa alla ei tekiks õliloiku.bSillaõlibtuleb vahetada iga 50 000–70b000 kilomeetri järel. Allikas: carfox.ee
Õlide ja vedelike soovitatav vahetusintervall on märgitud tootja kasutusjuhendis ja on iga auto puhul erinev. Levinud on aga kaks üldreeglit: mida uuem auto ja leebem sõidustiil, seda pikem hooldusintervall mida vanem auto ja karmim sõidustiil, seda lühem hooldusintervall. Siin jagatavate soovituste aluseks on võetud umbes seitsebaastat vana sõiduk ja eelduseks on, et juht harrastab kiirusepiirangutele vastavat sõidustiili. Vedelike tase on enamasti silmaga kontrollitav – miinimum- ja maksimumtase on märgitud osaliselt läbipaistva anuma küljele, õlide puhul sageli korgi külge kinnitatud mõõtevardale. Kontrollimiseks tuleb auto parkida tasasele pinnale.
Mootoriõli Kontrolli kordbkuusbjabjahtunud mootoriga, sest siis on õli settinud ja tulemus täpsem. Vahetusintervall optimaalse töökorra jaoks on umbes 10 000– 20 000b kilomeetrit. Enamikul nüüdissõidukitel on sisse ehitatud õlivahetuse intervalliarvestid, mis määravad auto mootoritüübi, kulumisastme, väliskliima, juhi sõidustiili jpm näitajate alusel vahetusintervalli. Mootoriõli vahetades tuleks vahetada ka õlifilter. Vahetusvajaduse hindamine tooni järgi:
läbipaistev kuldne – ei pea vahetama veidi läbipaistev pruunikas – sobib veel pruun ja läbipaistmatu – vajab lähiajal vahetamist must – vajab kohe vahetamist. Õli tooni hindamisel tuleb arvesse võtta mootoritüüpi. Diiselmootoritel on mootoriõli tooni järgi raskem hinnata, sest bensiinimootoriga võrreldes omandab diiselmootori õli oluliselt kiiremini musta tooni, ehkki õli võibbolla veel kasutuskõlblik. Kui kõhkled õli kvalitee-
dis, tasub pöörduda spetsialisti poole.
Jahutusvedelik/antifriis Kontrolli kord kuus. Hoia silma peal jahutusvedelikutemperatuuri armatuurinäidikul – jälgi, et see püsib normi piires. Jahutusvedelikku kontrollides tuleb olla ettevaatlik, sest see paisub kuumenedes – kontrolli seda siis, kui mootor on jahtunud. Rõhu all oleva kuuma jahutusvedeliku anumabavamisel võib välja paiskuda äärmiselt kuum vedelik.
Antifriisi kontsentraati kasutades sega see veega vahekorras umbes 50:50, et antifriisi koostisosad aktiveeruksid. Et peale mootori jahutamise takistab antifriis ka selle jäätumist, tuleks korrapäraselt kontrollida, sest vedeliku lekke tõttu võib mootor üle kuumeneda või jäätumise tõttu kahjustuda.bJahutusvedeliku vahetamisel ja uue antifriisi valimisel tasub lähtuda eelneva antifriisi värvist või tehase kasutusjuhendist, selle puudumisel spetsialisti arvamusest. Uuemate autode omanikujuhendis võib olla kirjas, et jahutusvedelik kestab seni, kuni auto otsad annab.bSee võib tõsi olla siis, kui aastaringne õhutemperatuuribmuutusbon väike. Eestis lagundab aastaringne temperatuuri kõikumine antifriisi baasomadusi tavapärasest kiiremini, seepärast võiks jahutusvedelikku 2-3 aasta tagant siiski vahetada. Vahetamisvajadust saab hinnata tooni järgi: läbipaistev rohekas/punakas/ oranž/sinine – ei pea vahetama läbipaistmatu rohekas/punakas/oranž/sinine – vajab varsti vahetamist läbipaistmatu/must ja määrdunud rohekas/punakas/oranž/ sinine – vajab kohe vahetamist.
Roolivõimendi vedelik Kontrolli kord kuus. Ära ületa ettenähtud vedelikutaset, sest soojenedes vedelik paisub! Täpse tulemuse saamiseks kont-
rolli pärast sõitu, mitte töötava, kuid veel sooja mootoriga. Kui roolivõimendi vedeliku tase on madal, siis lase kontrollida auto roolivõimendi süsteemi, et tuvastada võimalikke lekkeid. Tooni järgi hindamine: läbipaistev roosakas/rohekas – ei pea vahetama pruunikas läbipaistev – vajab lähiajal vahetamist must – vajab kohe vahetust.
Pidurivedelik Kontrolli kord kuus. Ole ettevaatlik, sest aine on mürgine. Kui pidurivedeliku tase on alla miinimumi, lase mehaanikul autot kontrollida. Pidurite kasutus vedelikku ei tarbi ja ainus viis, kuidas pidurivedeliku tase liiga madalaks jääb, onbselleblekkimine.bPikemas perspektiivis on pidurivedeliku min-max-taseme kõikumine tingitud piduriklotside kulumisest ja sellega kaasnevast süsteemi suurenevast mahust. Pidurivedeliku valimisel lähtu autotootja juhistest. Olenevalt tootjast soovitatakse pidurivedelikku vahetada iga kahe aasta või 50 000 kilomeetri tagant.b Tooni järgi hindamine: läbipaistev kollakas – ei pea vahetama läbipaistev pruunikas – sobib veel hägusevõitu ja pruun – vajab lähiajal vahetamist must – vajab kohe vahetamist.
Et pidurivedelik on hüdroskoopne vedelik, mis seob endaga niiskust, tuleb seda vähemalt kahe aasta tagant vahetada ka siis, kui autoga pole suurt sõidetud.
Käigukasti/vahekasti õli Kontrolli 2-3 kuu tagant. Ära ületa ettenähtud vedelikutaset, see võib kahjustada käigukasti.b Kontrolli vabakäigul, kui mootor töötab ning on üles soojenenud. Manuaalse käigukastiga on vedeliku vahetus soovitatav 50 000–100 000 kilomeetri tagant, uuema automaatkäigukastiga võiks vahetadab 90 000– 160 000 km tagant. Tihedam vahetus ei tee autole halba – liiga tihe vahetamine on lihtsalt aja ja raha raiskamine. Tooni järgi hindamine: läbipaistev punakas/kollakas – ei pea vahetama pruun – vajab lähiajal vahetamist must/kõrbenud – vajab kohe vahetamist. Hoolimata sellest, et paljud autotootjad määravad käigukasti/vahekasti õli kasutuskõlblikuks peaaegu terve auto eluaja, tasub seda siiski eelnimetatud ajavahemiku tagant vahetada, et tagada käigusüsteemi tõrgetetabtöö. Uuematel sõidukitel käigukasti õlitaseme kontrollimiseks enam mõõtevarrast ei ole, kontrollimiseks tuleb pöörduda spetsialisti poole, kes teeb seda diagnoosarvuti abil või manuaalselt käigukasti korpuses oleva ava kaudu.
Klaasipesuvedelik Ära unusta hoida silma peal ka klaasipesuvedeliku tasemel, sest hea nähtavus on turvalise teekonna üks alustalasid.
VARUOSAD Ameerika autodele kiirelt ja soodsalt! Mäealuse 3a, Tallinn telefon 655 0600 www.usparts.ee
Neljapäev, 22. september 2016
Auto Ekstra 9
BRONEERI AEG ÜLEVAATUSELE www.a-ülevaatus.ee LASNAMÄE
PELGULINNA
MAARDU
RAE
Peterburi tee 63a, Tallinn tel 661 8810
Paavli 4, Tallinn tel 660 2620
Fosforiidi 14, Maardu tel 611 9777
Taevavärava tee 9a, Lehmja küla, Harjumaa, tel 606 4230
RAKVERE
TÄHE
JAAMA
RÄPINA
Päikese 3, Rakvere tel 322 3290
Tähe 106c, Tartu tel 736 6002
Jaama 161, Tartu tel 740 7010
6ÑÑPSUÒMNTÒ Ò2 PINA tel 799 5005
/ A-Ülevaatus
Neljapäev, 22. september 2016
10 Auto Ekstra
Kasutatud auto ostuks varu aega ja kutsu appi asjatundja KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Kasutatud auto ost võib teoorias lihtne tunduda, sest igal müügiplatsil seisab neid tihedates ridades – ainult vali! Just valimine ongi keeruline, sest nende kõrval, kellel ost õnneks läinud, on neidki, kelle auto on rohkem remondis kui sõidus. Mida siis teha, et auto ostust ei kujuneks puhast õnnemängu? Autotöökodade asjatundjate soovitused aitavad ehk ostu pisut paremini ette valmistada. Mõtle läbi, mis autot tahad – ja siis mõtle, mida sa vajad. Pane kirja oma nõuded autole ja kaalu, milline oleks otstarbekaim valik. Kui valikuvariandid olemas, otsi nende kohta võimalikult palju infot: loe autoajakirju, uuri võrdlusteste, päri teenindusest tüüpvigade kohta, küsitle võimalusel tuttavaid autoomanikke nende kogemuse asjus või süvene internetifoorumitesse. Varu otsinguteks aega – mida rahulikumalt saad asja võtta, seda suurem on tõenäosus leida
Mari Luud
auto, mis ei hakka kohe alt vedama ega närvi- ja rahakulu põhjustama. Kui oled leidnud auto, mida sooviksid osta, otsi teisi samasuguseid ja kõrvuta sarnaste autode (mark, mudel, aasta, varustus, läbisõit jm) hindu automüügiplatsidel, erakuulutustes ja internetis. Kas see, mille kasuks oled valmis otsustama, on teistest kallim või odavam? Uuri järele, miks. Kui tunned ennast autoasjanduses ebakindlalt, siis vähemalt sellest alates, kui oled asjaga jõudnud väljavalitud sõidukite
ülevaatamiseni, palu appi autoasjus kogenum sõber või lähedane. Vaata auto põhjalikult üle. Roosteplekid, suuremad ja väiksemad mõlgid-täkked, kriimustused ja värviparandused annavad aimu, milliste muredega tuleb sul silmitsi seista. Kui suuremate värvi- või plekiparanduste korral tekib kahtlus, et auto on sattunud avariisse, aga kuulutuses seda kirjas polnud, küsi müüja käest kindlasti kõik täpselt üle. Kui omanik müüb autot, mis on tema käes olnud lühikest ae-
ga, oleks mõistlik küsida, miks ta sellest loobub (ja arvestada sellega, et vastus ei pruugi olla päris siiras). Võrdle auto väidetavat läbisõitu ja välimust ning mõtle, kas need on omavahel kooskõlas. Täpsusta, kui palju on kulunud auto hooldusele, uuri hooldusraamatut: kas kõik hooldused on tehtud õigel ajal, milliseid vigu on tulnud parandada ja millistes töökodades on seda tehtud. Vaata põhjalikult üle auto sisemus. Ära lase end eksitada sellest, kui kõik näib puhas ja
LEIAD JUST SELLE TOLE! MIDA OTSID - KÕIK SINU AU
korras: kontrolli kõikide nuppude ja lülitite korrasolekut, vaata, kas kõik tuled põlevad, proovi järele, kuidas töötavad kojamehed, kas istmeid ja rooli saab ettenähtud ulatuses reguleerida, kas ukselukud ja -lingid töötavad laitmatult? Erilist tähelepanu tasub pöörata elektriseadmetele, sest nende vigade parandamine võib hiljem minna väga kalliks. Ära nõustu, kui auto proovimiseks pakutakse vaid põgusat tiiru – nõua pikka proovisõitu, mille jooksul mootor jõuaks saavutada normaalse töötemperatuuri. Proovi kindlasti sõita eri kiirustel, kontrolli pidurite ja muude juhtimisseadmete tööd, kuula, kas mootor töötab ühtlaselt, küsi selgitust iga kahtlase kolksu korral. Kontrolli üle registriandmed: kas auto kerenumber vastab sellele, mis registris kirjas. Arukas oleks enne ostuotsust sõita usaldusväärsesse hooldustöökotta, soovitatavalt sama margi esindusse, ja lasta seal auto põhjalikult üle vaadata. Loe leping – ka kõige väiksemas kirjas read – enne allkirja andmist hoolikalt läbi, et oleksid kursis kõigi tingimustega.
Neljapäev, 22. september 2016
Renault soovitab
Auto Ekstra 11
Neljapäev, 22. september 2016
12 Auto Ekstra
www.kia.ee
ROHKEM KUI HÜBRIID, ENAMAT KUI LINNAMAASTUR. UUS KIA NIRO ON KOHAL!
Uus Kia, Niro. Hing metsast, süda linnast. Elu on tulvil võimalusi, millest soovime võtta kõike. Kia uus mudel Niro pakub kombinatsiooni linnasõidu mugavusest ja ökonoomsusest ning võimekusest läbida rohkem, kui keskmine sõiduauto. Kia innovaatilised DRIVE WISE juhiabi funktsioonid pakuvad mugavust ja turvalisust igapäevases liikluses. Hübriid linnamaastur – see on vaikus, mugavus ja suutlikus. Ära rahuldu vähemaga kui soovid!
Jaga kogemust, tule proovisõidule. TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2. Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 3,8/87 kuni 4,4/100, maanteel alates 3,9/89 kuni 4,5/103, keskmine alates 3,8/88 kuni 4,4/101.