Koolitus ja Tööturg juuni 2023

Koolitus ja Tööturg

Juuni auhinnafond – 20 finalisti autoloosi, 5x100 eur restoran Rucola kinkekaarti.

Miks ma otsustasin

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee Kohe-kohe on gümnasistidel ees lõpuaktused ja neil, keda ootab ees kaitsevägi, on praeguseks küllap juba tehtud otsus, kas võtta pärast lõpupidu suve muretult ja minna siis ajateenistusse, teha enne siiski läbi ka edasiõppimiseks vajalik sisseastumiste kadalipp, et oleks kohe selge, mis saab siis, kui kaitsevägi seljataga – või hakata alles pärast ajateenistust mõtlema, mida oma eluga edasi ette võtta.Küsisime mõnelt ajateenistuse läbi teinult, kes kõik läksid kaitseväkke kohe pärast gümnaasiumi, mida nemad oma päris värske või juba mõne aasta eest omandatud kogemuse pinnalt tänavustele lõpetajatele soovitaksid.

MARTTI KALLAS, Tallinna 21. kool (2022)

Mul ei tulnud korrakski pähe, et võiksin kaitseväkke mineku kusagile kaugemasse tulevikku lükata –see, et lähen kohe, kui kool läbi, tundus täiesti enesestmõistetav. Usun, et see otsus teeb tuleviku minu jaoks oluliselt lihtsamaks.

Jätsid kooli aastate eest pooleli? JÄTKA!

Neid noori, kelle koolitee on ühel või teisel põhusel katki jäänud juba enne põhikooli lõputunnistuse saamist, on päris palju. Põhihariduse puudumine kitsendab paraku oluliselt valikuvõimalusi ja nii tuleb neil sageli leppida juhusliku lihttööga – kui sedagi leitakse.

Õnneks pole lause, et õppida pole kunagi hilja, tühi sõnakõlks — nii just ongi!

Enamik töökohti nõuab mingit oskust, kutset või haridust, mille omandamise eelduseks on aga vähemalt põhiharidus. Sellega pahatihti ennast õigustataksegi: tahaksin küll tööle minna, aga ei oska midagi, oleksin valmis õppima, aga ei saa, sest pole põhikooli lõputunnistust. Nõiaring, kust väljapääsu justkui pole?

Niimoodi saab väita ainult see, kes pole vaevunud järele uurima, millised võimalused on tal haridustee jätkamiseks – ja neid on rohkem kui üks. Enda loodud nõiaringist väljapääsemiseks on vaja vaid tahtmist ja pealehakkamist.

Sobiv lahendus igaühele

Kes tahab, saab alustada poolelijäänud õpingute jätkamisest:

täiskasvanute gümnaasiumis võib igas vanuses õppur lõpetada nii põhikooli kui ka gümnaasiumi. Tunniplaanid on paindlikud, tundide aegu annab sobivaks klapitada ka siis, kui koolipinki tuleks istuda töö – või juba ka pere – kõrvalt. Kes aga leiab, et tahaks aega viitmata lõpuks siiski mõne ameti omandada, sellel on võimalik teha esimene valik nende erialade seast, mille puhul põhihariduse nõuet pole. Seejuures teeb nii mõnigi kutsekool koostööd kohaliku üldhariduskooliga, et paralleelselt ametiõpingutega saaks soovija omandada ka põhihariduse.

Kes aga on vähemalt 22aastane, saab ka ilma põhihariduseta taotleda võimalust astuda kutsekooli omandama kutsekeskhari-

Hobist võib saada töö

Päris paljusid küpsemas eas kutsekooli astujaid on õppima viinud soov omandada eriala just selles valdkonnas, millega seni on hobi korras tegeldud. Muidugi võib ka põhi- või keskkoolist otse kutseõppesse läinud noor oma valiku teha täpselt samal põhjusel. Jõuda olukorda, kus palka makstakse selle eest, millega nagunii tahaksid ka oma vabal ajal tegelda – see on puhas vedamine.

Otse üldhariduskoolist minnakse kutsekooli sageli ajendatuna soovist – või vajadusest – majanduslikult kähku jalad alla saada. Kutsekool annab selleks võimaluse. Tublid ja sihikindlad kutseõppurid leiavad sageli tulevase töö juba kooliajal: positiivselt silma jäänud praktikandile tehakse praktika lõppedes ettepanek tulla pärast lõpetamist – või juba kooli kõrvalt – samasse ettevõttesse tööle.

dust — ja saab korraga nii kutsekui ka keskhariduse. Milliseid erialasid on võimalik nii õppima pääseda, tasub täpselt järele uurida lähimast kutsekoolist.

Kutseõppe õppekavad kestavad üldjuhul kuus kuud kuni kolm aastat esmaõppes ja kuni aasta jätkuõppes, õpe võib olla nii statsionaarne kui ka mittestatsionaarne. Statsionaarne õppevorm jaguneb omakorda koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppeks. Koolipõhine õpe toimub enamasti viiel päeval nädalas ja hõlmab nii loenguid, praktilist ja iseseisvat tööd kui ka praktikat ettevõttes.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on tasemeõppe vorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva õppe osa on tavapärasest oluliselt suurem, moodustades vähemalt 2/3 õppe mahust. Õpipoisiõpe toimub kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostöös. Mittestatsionaarses õppes (sessioonvõi tsükliõppes) on suur osa – üle poole õppekava mahust – iseseisval õppetööl.

Tuleb ennast vaid

kokku võtta

Igal juhul tasub ka kunagi koolile käega löönud poisikestel, kes vahepeal meheks kasvanud, ennast kokku võtta ja lähima täiskasvanute gümnaasiumi või erialade valikult sobivaima ametikooli uksest igasuguse valehäbita

lihtsalt sisse astuda, et vastavalt sealsele olukorrale kas leppida kokku aeg pikemaks kohtumiseks – või võimaluse korral oma plaanid kohe letti laduda ja saada asjatundlikku nõu, kuidas oleks kõige arukam jätkata. Olgu viimasest koolipäevast möödas viis, kümme, kakskümmend või veel rohkem aastat – vahet pole, koolid on valmis vastu võtma igaühe, kel tõsine soov õppida.

Igaks juhuks tasub muidugi arvestada sellega, et esialgu paariks-kolmeks aastaks kavandatud koolitee võib kujuneda oluliselt pikemaks: õpinguid alustanuil tekib sageli alles siis selgem arusaam, kuhu võiks elus välja jõuda, ja tuleb ette, et vaid põhihariduse omandamise plaaniga kooli läinu leiab end aastaid hiljem kõrgkoolist. Aga isegi kui seda ei juhtu, paranevad kutseõpingute tagajärjel oluliselt vastse õppuri võimalused tööturul. Et õppe mahust vähemalt pool on praktika, mis toimub nii kutseõppeasutuse praktikabaasides kui ka tegelikus töökeskkonnas, on tööandjail kindlus, et ametikoolist tulijale pole vaja hakata kõike a-st ja b-st peale õpetama. Nende puhul, kes on oma õpinguid tõsiselt võtnud, peab see ka paika. Harvad pole needki juhud, kus usinale ja kohusetundlikule kutseõppurile pakutakse juba praktika ajal võimalust sinna tööle jääda. IA MIHKELS

Teenisin kaitseväes küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskuses – selle alla kuulub kogu kaitseväe meediapool, Sõdurileht jmt. Sinna pääsemiseks pidin ajateenistuse esimeste päevade jooksul esitama kandideerimistaotluse ning koostama varasema meediakogemuse põhjal portfoolio. Teenistust alustasin – nagu pea kõik hilisemad küberväejuhatuse sõdurid – Ämaris staabi- ja sidepataljonis. Kuna mul oli ajateenistuse eel spordivaldkonnast meediatöö kogemus olemas, osutusingi valituks. Ehkki kutse kommunikatsioonitööle andis küberväejuhatus mulle juba paari esimese teenistusnädala järel, pidin Ämaris läbima nii sõduri baaskursuse kui ka sellele järgnenud nooremallohvitseri kursuse. Alles detsembri alguses kolisin Tallinna Filtri teele, kus toimetavad meediainimesed.

Teenistuse kohta võib kokkuvõttes öelda, et enda piire saab seal ikka katsetada. Esimesed kaks kuud, kui on baaskursus, on lihtsalt vaba aega vähe, aga muidu pole midagi hullu. Sellele järgnes umbes kolm kuud kestev nooremallohvitseri kursus.

See oli küll proovilepanev – aga ei saa ka öelda, et oleks olnud ülesaamatult raske. Väljakutsed olid pigem mentaalset kui füüsilist laadi. Lõpurännak

tõesti oli raske, aga meil oli hea punt koos, kellega sellest läbi tulla. Ja siis ootas juba ees Filtri tee kasarmu Tallinnas. See, et kogu aeg oli käeulatuses mingi lähem siht – baaskursuse lõpp, nooremallohvitseride kursuse lõpp – oli ka omamoodi abiks. Eks igaüks peabki ise leidma endale need pidepunktid, mis aitavad.

Igal juhul ei soovita ma kellelgi ajateenistust kuskile edasi lükata. See aasta võib avada sinu jaoks täiesti uue vaatenurga, võid hakata väärtustama asju, mida pidasid varem enesestmõistetavaks, võid hakata paljudest asjadest hoopis teisiti

KERMO AART, Rakvere reaalgümnaasium (2022)

Mulle oli juba mõnda aega selge, et tahan kaitseväes kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist ära käia, sest kui see läbi tehtud, siis ei teki pärast kõrgkooli lõpetamist enam mingit pausi, mis takistaks oma eluga edasi minemist. Mu meelest oleks siis juba märksa keerulisem tulevikuplaane paika saada, kui kogu aeg tuleks arvestada sellega, et kusagile peab mahtuma ka ajateenistuse kohustus – ühel hetkel ei saaks seda enam edasi ka lükata, aga pole ju sugugi kindel, et see oleks siis just enda jaoks sobivaim aeg. Niipidi oli ikka palju otstarbekam. Ikka küsitakse, kas ajateenistuses oli raske. Ei saa kõigi eest rääkida, aga minul küll ei olnud. Mu eluviis on alati olnud pigem sportlik, tänu sellele füüsiline pool erilisi probleeme ei tekitanud. Muidugi võib mõni asi olla raske –või ehk oleks õigem öelda, et ebamugav –, aga ei midagi ülesaamatut. Võimalik, et just seetõttu, et füüsiliselt midagi kurnavat polnud, ei olnud see aeg mulle ka vaimselt kuidagi keeruline.

Sügisest hakkan õppima Tallinna tehnikaülikoolis ehitust. Seda soovitan küll kõigile kaitseväkke minejaile, et kui on plaan minna edasi õppima, tasub kõik sisseastumiseks vajalik enne ära teha. Aja-

aru saama. Alguses ei saa sellest ehk aru, aga päris kindlasti avardab see aeg oluliselt vaadet maailmale.

Mina näiteks ei olnud päris kindel, mida ma edasi õppida tahan. Teadsin, et armastan sporti, aga ma polnud kindel, kas see on armastus spordi või hoopis spordiajakirjanduse vastu. Ajateenistus kommunikatsioonikeskuses aitas mõista, et just see on valdkond, kus ma tegutseda tahan. Enne kaitseväkke minekut astusin ülikooli IT-erialale, aga selle aastaga sain selgeks, et tegelikult ma pole IT-inimene – ja päris kindlasti ei taha ma teha asja, mis mul silma särama ei pane. Loodan, et saan sügisest õppima asuda Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kom-

teenistuse aeg on palju pingevabam, kui tead täpselt, kuidas elu pärast seda edasi läheb. Samas: kui juhtub, et inimene ei ole gümnaasiumi lõpuks veel suutnud valida, millist eriala täpselt ta edasi õppida soovib või pole tal üldse ettekujutust, mida oma eluga ette võtta, siis on võimalik, et just see aasta kaitseväes aitab plaanidesse selgust tuua.

Koolipinki istuda pole kunagi hilja, tuleb vaid leida endale sobiv õppevorm.

Arno Saar

Robert Markus Liiv Erakogu

otsustasin ajateenistuse kasuks?

UKU LAHT, reaalgümnaasiumRakvere(2022)

Päris omapäi ma seda otsust ei teinud, kõik tuttavad ümberringi soovitasid, et mõistlik oleks kõigepealt selle kohustusega ühele poole saada – nii siis tegingi.

Pean tunnistama, et algus oli raskem, kui ma oskasin oodata. Olen eluaeg spordipoiss olnud, füüsiline pool justkui muret ei valmistanud ja ilmselt seetõttu arvasin, et see läheb lihtsamalt – aga ju siis hindasin ennast üle. See täiesti teistsugune elukorral- dus võrreldes kõigega, millega seni oled harjunud, vajab ikka ko- hanemisaega. Juba see, et oled hulga võõraste inimestega järsku pidevalt kõikjal väga lähestikku koos – ma ei oleks isegi oodanud, et sellega võiks probleeme olla. Aga kõigega harjub. Muidugi on asju, näiteks pikad rännakud, mis on füüsiliselt ras- ked. Või talvine metsalaager, kus oled pikalt magamata, söömata, ööbimistingimused on just sellised nagu on – ei saa öelda, et oleks kõige lihtsam asi. Aga need üheskoos läbi tehtud raskused ikka liidavadki, meie kasvasime nende kuude jooksul küll kokku päris mõnusaks tiimiks.

Kaitseväkke tuleb ju kokku väga kirju seltskond, hulk igas mõt- tes – päritolult, eluviisilt, haridustasemelt, maailmavaatelt jm – väga erinevaid inimesi. See, kuidas nende kõigiga tulemuslikult koos toimida, on tõenäoliselt üks väärtuslikumaid kogemusi, mille ajateenistusest kaasa sain – kool seda küll ei õpetanud.

Enne kaitseväkke minekut võeti mind vastu Tartu ülikooli, nii et sügisel alustan psühholoogiaõpinguid. Olen väga rahul, et nii tegin, seetõttu soovitan sama skeemi ka kõigile tänavustele lõpe- tajatele.

ERIK VILBU, Aravete keskkool (2019)

Mul on kaitseväest juba kolm aastat möödas, tänavu lõpetasin eripedagoogika bakalaureuseastme Tartu ülikoolis, aga ajateenistusse läksin ka mina kohe koolilõpusuvel.

Alguses ei tahtnud ma tegelikult üldse minna, polnud mingit huvi selle vastu, aga sain aru, et valikut ju pole – mul polnud võimalust sellest kohustusest kõrvale nihverdada nagu mõnel teisel. Otsustasin siis asja endale vähemalt nii meelepäraseks teha kui võimalik: tegin ise avalduse, et saada teenima sinna, kuhu kõige rohkem tahan – see ei pruugi alati õnnestuda, aga lootust ikka on. Meie klassil kukkus kaitseväkke minek lõpuks välja enamvähem samamoodi nagu sama aasta Tabasalu gümnaasiumi „Klassiga väkke!“-lennul, ehkki ametlikult me projektis ei osalenud ja ei teeninud kõik samas üksuses. Teenisin Tapa linnakus, baaskursuse ajal Suurtükiväepataljonis. Kuna tol aastal koolitati suurem osa ajateenijatest 2. brigaadi reservväelasteks, kes oleks pidanud õppuste ja sõja korral kogunema Lõuna-Eestis, mina elan aga Põhja-Eestis, siis otsustasin kandideerida 1. Jalaväebrigaadi Staabi- ja Sidekompaniisse, et ka reservteenistus kulgeks koduses Põhja-Eestis.

See, kas ajateenistus on raske, sõltub üksusest, kohast ja loomulikult inimesest endast. Mulle olid esimesed kaks nädalat tõepoolest rasked, sõna otseses mõttes kukkusin voodisse kohe, kui lubati – aga juba selle ajaga hakkasin kohanema ja pisut isegi nagu armusin sellesse keskkonda. Ja mida aeg edasi, seda paremaks läks, alates kuuendast kuust olin nii füüsiliselt kui ka vaimselt oma elu parimas vormis. Kohtusin kaitseväes huvitavate inimestega, sain sealt palju sõpru – kokkuvõttes võin kinnitada, et suurepärane aeg oli. Ma pole praegugi päris kindel, kas otsus mitte jääda tegevväelaseks oli ikka õige – aga juba fakt, et selline plaan oli päevakorral, räägib enda eest.

Mida soovitada tänavustele lõpetajatele? Usun, et neil, kel on natukenegi planeerimisoskusi, on avaldus juba tehtud: kui jääd kutset ootama, lähed sinna, kuhu kaitseväel vaja, kui vabatahtlikult avalduse teed, saad ise ka valida – või vähemalt soovi avaldada. Kui vähegi võimalik, siis sellega ikka arvestatakse.

REKLAAMTEKST

VALDKONNA SPETSIALISTIKS

tktk.ee

Tallinna Tehnikakõrgkool — miks meie lõpetajad on tööturu tipptegijad?

Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) on Eesti suurim riiklik rakenduskõrgkool, kus õpib ligi 2900 üliõpilast. Eesti kõrgkoolide hulgas on TTK suuruselt neljas, seega ikkagi piisavalt väike, et tagada igale õppijale isikupärane lähenemine. TTK-s saab õppida erialasid, mis ei kao kuhugi ning mille lõpetajad leiavad alati põneva ja tasuva töö.

Tallinna Tehnikakõrgkoolis saab õppida kokku 19 õppekaval. Õppetöö toimub eesti keeles päeva- ja sessioonõppes ning kestab kolm kuni kolm ja pool aastat. TTK lõpetaja saab bakalaureusekraadi.

TTK-st saab väga tugeva praktilise kõrghariduse, mida tööandjad kõrgelt hindavad. Kooli astuvad nii gümnaasiumiõpilased kui ka magistrikraadiga õppijad, kes soovivad tööelus uue lehe keerata.

TTK on paindlik – palju on sessioonõpet, mis sobib tööl käivale ja pereelu elavale inimesele. Lisaks on distantsõppe võimalus ja palju suurepäraseid e-kursuseid. Kõrgkool paneb suurt rõhku meeskonnatööle ja väikestes rühmades tegutsemisele.

Kool, kus igaüks saab käed ära määrida

TTK on kool, kus igaüks saab käed ära määrida, sest siin õpitakse päriselt asju tegema. Praktilise töö oskus ongi see, mida ettevõtted TTK lõpetanute puhul kõrgelt hindavad. Juba koolis käies saavad tudengid liituda tipptasemel rahvusvahelise tootearendusvõistlusega Formula Student, millest on v älja kasvanud paljud automaailmas tegutsevad tippinsenerid.

TTK teeb tihedalt koostööd ettevõtetega, mille päriselulisi probleeme häkatonide või kursusetöö

raames lahendatakse. Olgu see siis hot dog´i valmistav robot või bussifirma reisijateveo analüüs. Kuna insenerid armastavad isekeskis nokitseda ja ei ole harjunud oma saavutustest palju rääkima, toob kõrgkool nad mugavustsoonist välja ja paneb õppima asju, milleta kaasaegses maailmas hakkama ei saa. Nii on TTK-s on palju majandusja ettevõtlusaineid ning tugev keeleõpe. Lisaks ülivinged tudengiorganisatsioonid, mille üle on põhjust uhke olla, nagu üliõpilasesindus, turundusklubi ja robotiklubi, ning väga elav kultuuri- ja spordielu.

Pakutavad tehnikaerialad on puhas klassika

Erialad, mida TTK pakub, on puhas klassika. Need ei kao kuhugi. Õppida saab masinaehitust, robotitehnikat, autotehnikat, arhitektuuri ning hoonete- ja taristuehitust, kui nimetada vaid mõned. Ajaga kaasas käies õpetab TTK, kuidas nendel klassikalistel erialadel toimetada väiksema süsiniku jalajäljega ja nii, et rasked ja keerulised tööd teeksid ära masinad.

Populaarsete õppekavade, näiteks logistika, hoonete ehituse ning ostu- ja hankekorralduse kõrval on oodatud kandideerima ka uhiuuele raudteetranspordi õppekavale.

Vastuvõtt Tallinna Tehnikakõrgkooli kestab 30. juunini kell 12.00. Kandideerida saab, kui lõputunnistuse keskmine hinne on vähemalt 3,4. Avaldust saab esitada SAIS keskkonnas. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse ja lävendi alusel lähtuvalt lõputunnistuse keskmisest hindest ja vastuvõtutingimuste täitmisel saadud punktidest. Tutvu õppekavadega w ww.tktk.ee

Erakogu

Kuidas tööandjale silma jääda?

Küllap on paljudel, kes vähegi pikemalt tööturul olnud, olemas kogemus kandideerimisest töökohale, kuhu enda arvates peaksid kõigiti sobima – kuid tulemuseks on äraütlev vastus.

Kuidas olla parim kandidaat?

CV.ee viis läbi küsitluse, kus uuris, mida tööandjad kandidaatide puhul kõige rohkem hindavad ning mis võib neile saatuslikuks saada.

Uuenda alati oma CV-d | 56% tööandjatest arvab, et CV tuleks alati kohandada töökuulutusele

vastavaks. Kui leiad ühisosa varasema kogemuse ja töökuulutuse nõudmise vahel, võid kindel olla, et seda märkab ka tööandja. CV-sse pole mõistlik kirja panna kogu oma töötamise ajalugu – tähtis on, et tooksid välja kõige olulisema, mis oleks asjakohane just selle ühe tööpakkumise seisukohalt.

Pane enim rõhku sisule | Tööandjatelt küsiti ka, mida täpselt nad kandidaadi CV puhul enim hindavad lisaks sellele, et sellest ilmneks kandidaadi sobivus töökuulutuses toodud nõudmistega. Oluliseks peeti veel CV korrektsust (selles pole kirjavigu, lisatud on kandidaadi foto jne) ja ülesehitust/struktureeritust, vähem oluliseks peeti töökuulutuse disaini. Seega ole kindel, et õigekiri sinu CV-s oleks laitmatu ja tekst sisaldaks kogu vajalikku infot. Igal juhul pane rohkem

Selged sihid aitavad tööelus

rõhku sisule kui disainile!

Mõtle, mida kirja panna | Uuringus küsiti, mis kandidaatidele värbamisvalikus kõige sagedamini saatuslikuks saab. 88% tööandjatest märkis, et varasemad liiga lühikesed töösuhted võivad seada kandidaadi halba valgusesse. Tööandjad soovivad, et palgatud inimesega saaks selles ametis pikemalt arvestada, neile on oluline, et alustatud töösuhted jääksid kestma. Mõtle hoolikalt läbi oma varasemad töösuhted ja hinda kriitiliselt, kas kõiki neid on vaja CV-sse märkida.

Valmistu töövestluseks | 79% tööandjatest toetub kandidaadi hindamisel kõige enam just töövestlusele. See on koht, kus saad end esitleda parimast küljest, näidata oma initsiatiivi töökohale asumiseks ja küsida küsimusi ettevõtte kohta. Selleks, et olla parim kandidaat, tuleks töövestluseks hoolikalt valmistuda: uuri üksikasju ettevõtte tegevusvaldkonna kohta, vii end põhjalikult kurssi pakutava positsiooniga ning edasta töövestlusel mõtteid, mida tulevases töökohas sooviksid ära teha.

IA MIHKELS

Igaühel tasub tööelus aeg-ajalt endalt küsida, kuidas ta ennast tunneb, kas liigub sobival kursil, milles sooviks karjäärisihte värskendada – tööelu on dünaamiline, aja jooksul võivad muutuda nii inimese enda eesmärgid ja vajadused kui ka tekkida erinevad võimalused arenguks, töö mitmekesistamiseks või hoopis suunamuutuseks.

Näiteks võib lisanduda uusi projekte või uus vastutusala, mis võib muuta senise töö oluliselt pingelisemaks. Või tajutakse tööelus seisakut: kõik on justkui hästi, aga ometi jääb midagi puudu, et tunda täielikku rahulolu.

Prioriteete ja vajadust tööga seotud ümberkorraldusteks võivad mõjutada elumuutused (pere, tervis vmt), aga võite ka märgata, et varem seatud karjäärisihid vajavad korrigeerimist, sest praegused huvid ja professionaalse arengu rada kalduvad varasemaga võrreldes hoopis teise suunda. Kui sedalaadi küsimused pikemaks ajaks tähelepanuta jäävad, võib see mõjutada nii rahulolu tööga, motivatsiooni kui ka üldist enesetunnet. See tähendab, et tööelus tasub korrapäraselt – või siis ootamatult kujunenud hetkeolukorras – uuesti läbi mõelda, kuidas tööelus läheb, mida ja miks

Kontrollküsimusi tööelu mõtestamiseks

 Kui vaatad tagasi enda karjääriteekonnale organisatsioonis, kui palju on sinu töö sisu, ootused tööelule ja karjäärisihid selle aja jooksul muutunud?

 Millisele tasemele oled tänaseks saanud professionaalina areneda, millistes soovitud või ootamatutes tööalastes rollides ennast teostada?

 Kas liigud enda jaoks sobival kursil ja märkad erinevaid karjääriarengu võimalusi organisatsioonis (ja laiemalt)?

 Kuivõrd oled rahul enda tänase tööeluga? Mis teeb rõõmu ja millistele tööelu aspektidele oleks vaja rohkem tähelepanu pöörata ja midagi ette võtta? Vaata lisa: annagramberg.com

ma teen, millised on minu jaoks praegu olulised karjäärisihid ja kuidas tänane töö saab toetada soovitud karjääriarengu suunda. Vajadusel võib abiks olla ka vestlus karjäärinõustajaga.

Nõustamine oma

töötajatele

Karjäärinõustamise võimalust pakuvad oma töötajatele ka ettevõtted ja organisatsioonid, kes on kaasanud partneriks karjäärinõustaja kui töötajate arengut toetava spetsialisti. Nii saab iga töötaja vastavalt vajadusele pöörduda neutraalse professionaali poole, kellega konfidentsiaalselt enda karjääriküsimusi ja tööelus tekkinud dilemmasid läbi arutada.

Minu praktikas on olnud ka üks personalijuht, kes ise suunas oma töötaja karjäärinõustamisele, sest soovis pikaaegset head spetsialisti tööelus selguse loomisel aidata. Ta oli märganud

töötaja langenud motivatsiooni ja segadust, kas üldse ja mida ta selles valdkonnas – ja selles organisatsioonis – veel teha tahab. Karjäärinõustamise vestlusel analüüsisime töötaja ootusi tööelule, arutlesime, mida ja kuidas saaks tänases töös sellest lähtuvalt kohandada, kaardistasime erinevaid arengusuundi ning jõudsime lühema ja pikema karjääriplaani vaateni. See andis inimesele ette suurema pildi ja aitas näha, milline on tänase töö roll osana tema pikemast plaanist.

Karjäärinõustajat saab kaasata ka olukorras, kus töösuhe on lõpetamisel, et pakkuda töötajale tuge edasiste sihtide seadmiseks ja tööelus toimuva muutusega kohanemiseks.

Mida vestluselt oodata?

Karjäärinõustamine kui tööelu mõtestav ja edasiviiv vestlus saab aidata:

 luua inimese jaoks selgust, mis on tööelu tervikvaates tema jaoks parajasti võtmeküsimused, ning täpsustada, millised on arengusoovid;

 leida (taas) üles see, mis teda selles töös või valdkonnas innustab;

 mõelda läbi, millistes tööalastes rollides sooviks ta ennast ra-

tööelus jõuda rahuloluni

Andrea Piacquadio / Pexels

Karjäärinõustamise vestlusi, mis aitavad tööelus uusi sihte seada ja võtmeküsimustes selgusele jõuda, on võimalik läbi viia ka veebis.

erinevaid nõustamistehnikaid ja coachivat vestlust ning nüüdisaegseid karjääri kujundamise ja tööelu disainimise lähenemisi.

Kõige sagedasemad teemad, millega ettevõtete-organisatsioonide töötajad karjäärinõustaja poole pöörduvad, on kutsealase arengu kavandamine, pikema vaatega karjääriplaan, töökoormus ning töö ja elu tasakaal, muutused ja suhted töökohal ning (eriala)valikute ja otsustamisega seotud küsimused.

Lähtuvalt peamistest teemadest, mis vestlusel esile kerkivad, ning karjäärinõustamise sessioonile seatud eesmärkidest, saab kasutada mitmesuguseid eneseanalüüsi, tulevikuvisioonide loomise ja karjääriplaneerimise meetodeid, võtta luubi alla tööelu erinevate rollide sobitamise või hoopis karjääripsühholoogilised aspektid (nt enesekindlus, uskumused jmt). Ka saab karjäärinõustaja jagada asjakohast infot (nt koolitusvõimalused, valdkondlik karjääriinfo jm) ning aidata märgata erinevaid viise, kuidas oleks töötajal võimalik ennast tööelus arendada.

Noorte tähelepanu püüdmiseks on tänapäeval vaja enamat kui pelgalt loenguid klassiruumis. Tartu ülikooli tudeng Aleksandr Petrov on õpetanud eesti keelt Ukraina sõjapõgenikele, välisüliõpilastele ja teistelegi Eestisse saabunud välismaalastele. Nüüd jagab ta oma keeleõpetamise kogemustest välja sõelutud nippe ka teistele.

Häälesta õpilased enne tunni algust õppimise lainele

Tähelepanu püüdmine on tänapäeval teadagi keeruline kunst. Kui minu ja õpilaste vahel on tunni alguses suur distants või tundub, et õpilased ei ole piisavalt keskendunud, püüan sellega kohe tunni alguses teadlikult tegelda. Teeme siis koos näiteks hingamisharjutusi või vaikuseminuteid, aga vahel hoopis liikumismänge. Nii häälestun ka ise ja muudan õpetamise kaasahaaravamaks. Kasuta kaasaegseid nutivahendeid

Keeled kiirelt suhu!

Viis lihtsat nippi, kuidas keeleõpe huvitavaks muuta

dides näiteks selliseid veebilehti ja äppe, nagu Sõnaveeb, Edvibe, Classroomscreen, Blooket, Wizer, Wordwall, LearningApps jt.

Pane inimesed koos tööle

Mine klassiruumist välja Minul toimub igal nädalal keeletunde, mille viin klassiruumi asemel läbi hoopis kohvikus, kaupluses või mujal. Käime oma õpilastega väljas, sest ühetaoline keskkond ei ole minu hinnangul piisavalt arendav. Keeleõppes ette tulevad suhtlusolukorrad peavad olema võimalikud reaalsed. Kuna mul on palju õpilasi ka individuaalõppel, saan tunnid läbi viia vastavalt nende huvidele ja vajadustele. Koos käime teatris või poes, bussipiletit või telefoni ostmas, miks mitte kas või botaanikaaias. Õpikeskkond peab olema inspireeriv ja toetav, tuleb ainult kasuks, kui õpilane saab keelt harjutada võimalikult loomulikus keskkonnas.

Huumor päästab alati päeva

kendada, millega on kõik hästi ja mis osas oleks vaja muutust;

 kaardistada töötaja tänaseid tugevusi ja oskusi, mida ta tahaks arendada;

 teadlikumalt kujundada ennast hoidvat ja erinevaid elurolle silmas pidavat tööelu;

 märgata erinevaid ressursse ja võimalusi, kuidas enda kar-

jäärisihte organisatsioonis ja laiemaltki teostada;  seada asjakohane fookus, mis suunas ja milliste sammudega hetkeseisust edasi liikuda.

Kutselise karjäärinõustaja tööriistakast on väga mitmekülgne, kombineerida saab

Karjäärinõustamise vestlustes on oluline avatus ja koostöö, alati saab inimene arvestada sellega, et kõik vestlused on konfidentsiaalsed.

Soovitan klassikalise töövihikute täitmise kõrval kasutada ülesannete lahendamiseks aktiivselt tahvel- ja sülearvuteid või nutitelefone. Need teevad õppimise interaktiivseks ja kaasahaaravaks. Vahel on keeletunde põnev (ja mis seal salata, ka mõlemale osapoolele mugavam) läbi viia hoopis veebis. Ka see aitab õpet mitmekesisemaks muuta. Mis puudutab veel tehnikat ja nüüdisaegseid lahendusi, siis kasutan tun-

Aktiivsed mängud panevad inimesed alati kaasa mõtlema. Koostöö teise õpilasega võib tähendada näiteks piltidega kaardimängu mängimist, aga miks mitte ka pantomiimi või rollimänge. Kui koostöö õpilaste vahel on tihe, tekib ka keele kasutamiseks vajalikke elulisi situatsioone oluliselt rohkem. Õpilane õpib üldjuhul keelt läbi rääkimise, kuulamise ja igapäevapraktika.

Eesti keelt võõrkeelena kõneleval inimesel lähevad sarnased sõnad või nende hääldus tihti omavahel segamini, kuid pärast ühist naerupahvakat jäävad hääldused-tähendused märksa paremini meelde. On juhtunud, et mõni üliõpilane ütleb näiteks: „Küll see on alles maitsev kokk!“ — rääkides tegelikult hoopis koogist. Või: me läksime isaga kallale, mõeldes tegelikult, et mindi isaga kalale. Sellised olukorrad panevad ka õpetajaid pidevalt oma keele üle juurdlema ja see on põnev. Igal juhul usun, et keeleõpe peab olema humoorikas, sest läbi huumori on võimalik ka palju paremini uusi teadmisi omandada. HARNO

L APSE HOIDJA JA L ASTE AIAÕPE TAJA

ASSISTE NDI KOOLITUS | 296 T UNDI

02 08.23–08 11 23

07 11 23–17 0 4 24

TUGIISIK U KOOLITUS | 262 T UNDI

15 08.23–24 10 23

14 11 23–14 03 24

HOOLDUSTÖÖTAJA KOOLITUS | 212 T UNDI

Sivone (21)

Lapsehoidja koolitusel osalenud Sivone arvates on veebikoolitusel oluline kohusetunne ja isiklik valmisolek uut õppida. “Õppisin lisaks valdkondlikele teadmistele paremini tundma iseend ja teisi. Pean oluliseks toredaid ja toetavaid koolitajaid ning kaasõppijaid,” lisab Sivone. Ta kasutab oma värskeid teadmisi huviringi juhendajana, andes kaheksal korral nädalas eri lasteaedades inglise keele algõpetust. Lisaks innustas koolitusel osalemine teda tegema riigieksameid ning kandideerima sügisest ülikooli.

Kristi (53)

Kristi osalemist hooldustöötaja koolitusel toetas Eesti Töötukassa. Koolitusel tekkisid seosed seni kogetu ja uute teadmiste vahel ning Kristi avastas end uudishimuliku õppija rollist. “Koolitus avas mulle ukse uude töömaailma, muutis minu elu. Mõistsin, et mul on eeldused saada heaks oskustöötajaks. Osalejana tundsin igal sammul koolitajate tuge. Pean lugu nende kannatlikkusest ja pühendumusest,” räägib Kristi täna, kui koolitusest ja 4. taseme kutseeksami läbimisest on möödas peaaegu aasta. Igapäevaselt pakub Kristi koduhooldusteenust ja kutsub üles pidevalt juurde õppima: “Kui sulle on omane mõistev ja kaastundlik suhtumine ning valmisolek aidata ja olla olemas hoolealuse jaoks, siis võib koolitus muuta ka sinu elu.”

Kairit (50)

Kairit kinnitab, et tegevusjuhendaja koolitusel osalemine tõstis tema enesekindlust ning kasvatas tahet õppida. “Soov töötada tegevusjuhendajana sai alguse huvist näha lähemalt uut valdkonda. Sain õppides kindluse, et end kätte võttes ja süvenedes saan paljude asjadega hakkama,” räägib täiskasvanud õppija Kairit kaks aastat pärast tegevusjuhendaja koolitusel osalemist. Ta tunnistab, et õppimise teekonnal on oluliseks toeks ühtsustunne kaasõppijatega ja toetavad koolitajad. Tänagi tööandja pakutud koolitustel järjepidevalt osalev Kairit lisab veendunult: “Olen oma valikuga väga rahul – olen õiges kohas! Mulle meeldivad minu kliendid ja ma armastan oma tööd.”

19 09 23–15 02 24

TEGE V US JUHE NDAJA JA TÖÖTAMISE

TOE TAMISE KOOLITUS | 338 T UNDI

25 10 23–20 03 24

Kursused sisaldavad 80 -tunnist juhendatud prak tikat ja 16 -tunnist esmaabikoolitust

Tu l e s ot s i a a l v a ld kon n a ve e b i k o o l i t u s t e le !

ANNA GRAMBERG Karjäärinõustaja

Anna Gramberg

Hea kool, hea kutse!

KUTSEKESKHARIDUS:

Tisler

-Ehitusviimistlus

-IT-süsteemide

nooremspetsialist

-Bürooassistent

-Turismiteenindaja

-Kokk

SUVINE VASTUVÕTT AVATUD

ÜLDHARIDUS:

HARIDUSNÕUDETA:

-Abikokk

-Kutsevaliku õpe

LISAINFO:

KUTSEÕPE TÄISKASVANUD

ÕPPIJALE:

-Pagar

-Kokk

-Plaatija

-Maaler

-Ehitusplekksepp

-IT-süsteemide

nooremspetsialist

-Pehme mööbli valmistaja

-Mööblirestauraator

-Tekstiilikäsitöö

-Hooldustöötaja

-Puhastusteenindaja

-Bürooassistent

-Tisler

hkhk.edu.ee/vastuvott

telefon: 666 1751

-Põhikool (8.-9. klass)

-Gümnaasium (10.-12. klass)

KESKHARIDUSE

BAASIL:

-Raamatupidaja

-Tegevusjuhendaja

-Lapsehoidja

-Loodusgiid

SUVEKS TÖÖLE: oma õigusi ja

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee Suvine koolivaheaeg on paljudele õppuritele aeg, kui puhkamise-lõbutsemise kõrvalt tahetakse ka tööd teha, et natuke raha teenida – on ju vaks vahet, kas pead iga kontserdipileti või jalatsipaari ostmiseks küsima raha vanematelt või saad vähemalt osa neist kuludest maksta omateenitud rahaga. Paraku võib töö leidmine osutuda keeruliseks, ka ei pruugi esimesed töösuhted alati tõrgeteta sujuda.

Elu esimest töökohta otsides põrkuvad noored sageli ühele ja samale takistusele: paljud tööandjad eelistavad võtta ametisse neid, kellel on olemas varasem töökogemus. Nutikas oleks panna sellisel juhul kirja kõik, mis vähegi töötamise mõõdu välja annab, soovitavad asjatundjad: nii nooremate õdede-vendade või naabrilaste hoidmise kogemus (mis näitab kohuse- ja vastutustunnet), koolis vabatahtlikuna tehtud tööd ja eest veetud projektid (mis näitab pealehakkamist ja tegutsemisjulgust) jmt. Üldjuhul aga, tunnistavad noored, leitakse töö siiski tutvuste kaudu.

„Mina olen juba viis aastat suviti tööl käinud ja üldiselt on kõik läinud hästi,“ ütleb 18aastane Artur. „Olin kolmteist, kui sain vanema õega kaasa – üks meie sugulane tegeles ravimtaimedega, mesilased olid tal ka, tema tegi oma mee- ja teesegud valmis ja meie õega käisime laatadel neid müümas. Ei olnud just suur teenistus, aga midagi ikka – ja niisama kodus passida oleks

igavam olnud nagunii. Paar aastat hiljem sain isa kaudu ühele lammutustööle appi, seal sai rabatud küll hullusti, aga raha sain ka päris hästi. Aasta hiljem võeti juba ehitusele abitööliseks. Eks see nii läheb, et mida vanemaks saad, seda tasuvamaid tööotsi leiad, aga seni kõik on tulnud ikka sugulaste või ema-isa sõprade kaudu. Kui niisama oleksin läinud ennast kuskile pakkuma, vaevalt küll, et võetud oleks.“

Oma tuleviku kavatseb Artur siduda IT-erialaga ja usub, et kõrgkooliõpingute ajal leiab ta tööd juba selles vallas. „Aga päris kindlasti olen seniste töökogemustega rahul – ehitusoskus kulub elus ikka ära ja see, mida suviste tööotstega õppida olen saanud, jääb alatiseks alles.“

Ka halb kogemus õpetab Aasta noorema Sandra tööelu nii sujuvalt ei alanud. Koos sõbratariga leidsid nad paari aasta eest töö talus. „Töökohustusi oli igasuguseid, köögivilja rohimisest munade pakkimiseni, aga kõik tundus jõukohane,“ räägib ta. „Palgaks lubati tundide järgi sada eurot nädalas, meile näis see suurepärane. Tõrge tuli aga kohe esimese nädala lõpus, kui raha ei makstud, öeldi, et mingid ootamatud väljaminekud.

Järgmise nädala lõpus saime kumbki 60 eurot, siis hakati rääkima, et parem makstakse kuu lõpus kõik korraga. Janti oli palju, lõpuks saime mõlemad poole vähem raha kui alguses kokku oli lepitud. See oli ikka päris suur pettumus, aga eks olime ise ka süüdi – ega me ju mingit lepingut sõlminud. Vaielda olnuks neis tingimustes keeruline ja sinnapaika see jäi, solvunud olime muidugi.“

Järgmisel suvel said tüdrukud osaajaga tööle kohvikusse. „Siis

küsisime küll esimese asjana, kas leping ka sõlmitakse,“ muigab Sandra. „Tolle tööga läks aga kõik hästi – eks elu sedasi ikka õpetabki enda eest seisma.“

Kontrolli tööandja tausta

Selleks, et suvine – ja võimalik et elu üldse esimene – töökogemus oleks positiivne, on oluline teha põhjalikku eeltööd. Sageli pole noored kõigist oma õigustest teadlikudki, märgivad CV.ee värbamisspetsialistid ettevõtte blogis ning toovad välja olulisimad ohumärgid, millele tasub enne tööle asumist tähelepanu pöörata. Esimese sammuna tuleks kontrollida ettevõtte tausta. Alustada võib firma kodulehest ja sotsiaalmeediast, infot leiab ka lihtsalt ettevõtte nime guugeldades. Abi võib olla e-äriregistrist, ekrediidiinfost, teatmik.ee-st ning maksu- ja tolliameti kodulehe avalikest andmebaasidest. Ohu märk võib olla, kui firmal on väga lühike ajalugu, äriregistri kannetes on palju muudatusi või on võlgnevusi. Tähelepanu tuleks pöörata ka ettevõtte sotsiaalmaksu tasumisele – kas see on alati õigeks ajaks tasutud.

Kirjalik leping ja registrikanne

Tööle ei maksa asuda kirjaliku töölepinguta. Seal peavad olema kirjas nii töötaja kui ka tööandja õigused ja kohustused, samuti töötasu suurus ja ülevaade töökohustustest. Keegi ei tohiks lasta end eksitada ettepanekutest teha leping suuliselt või vormistada see kunagi hiljem. Kirjalik tööleping annab tugevama seljataguse juhuks, kui tööandja hakkab oma kohustusi rikkuma, võimalike töövaidluste korral annab leping parema positsiooni.

TÖÖLE: tea täpselt kohustusi

Miks keelduda ümbrikupalgast?

Töötajale makstud palgalt maksude arvestamine, deklareerimine ja ta sumine on tööandja kohustus. Tuleb aga ette, et tööandja eelistab maksude tasumisest kõrvale hiilida. Kui inimene nõustub töötama mitteametlikult ehk mustalt ja võtab vastu ümbrikupalka, tekib tööandjal tema üle võim: isegi see, millal või kas üldse töötasu välja makstakse, sõltub sel juhul tööandja suvast, rääkimata sellest, et ta ei pea and ma töötajale puhkust, maksma puhkuseraha, tasuma hüvitist haigestumise korral vmt, mis ametlikult vormistatud töösuhte korral on igale töötajale tagatud. Tööandja võib seda kõike teha, aga ei pea – kuivõrd mustalt töötajat ametlikult ei registreerita, ei jää tema töötamisest maha ühtki

Töötamiseks võib sõlmida eri liiki lepingu: töölepingu, töövõtulepingu või käsunduslepingu. Enne lepingu allkirjastamist loe see hoolikalt läbi ja kindlasti küsi, kui miski jääb arusaamatuks.

Tööandja peab töötaja tööle asumise ametlikult registreerima töötamise registris. Kas seda on tehtud, saab kontrollida maksu- ja tolliameti e-teenuste keskkonnas (e-MTA: Registrid > Päringud > Minu töötamised). Kui on sõlmitud tööleping ja tehtud korrektne kanne töötamise registrisse, tekib töötajal õigus ravikindlustusele, haigusrahale jm sotsiaalsetele garantiidele.

Tasuta proovipäeva ei tohi nõuda

Sageli pakutakse töösoovijale päev-paar tööd proovida ja öeldakse, et kui kõik sujub ja on näha, et inimene saab tööga hakkama, makstakse ka raha ja hiljem sõlmitakse leping. Selline pakkumine ei ole seadusega kooskõlas. Niipea, kui hakkad kelle-

ametlikku jälge, mis annaks talle ebaõiglase kohtlemise korral õiguse midagi nõuda.

Ka ei maksa unustada, et ümbrikupalk ei vabasta selle saajat tulumaksu tasumise kohustusest: töötaja peab ümbrikupalga ise deklareerima ja tasuma sellelt tulumaksu. Seda, kas tööandja on töötaja palgalt maksud tasunud, saab igaüks kontrollida e-MTAs. Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine võib kaasa tuua kuni

1200 euro suuruse rahatrahvi, ka riskib ümbrikupalga vastuvõtja sellega, et ta ei saa haigus-, koondamis- ja töötuhüvitisi, maksmata maksude tõttu väheneb tulevikus tema pension ning võimalike töövaidluste korral tööandjaga on ta alati nõrgemal positsioonil. Allikas: MTA

gi heaks mingit tööd tegema, näiteks kliente teenindama või kaupa riiulitesse panema, on see töö, mille eest pead saama tasu.

Tööandjal ei ole õigust nõuda tasuta töötamist. Ainult Eesti

Töötukassa proovitöö teenus, mis kestab ühe päeva ja mille korraldamine käib töötukassa kaudu, on töötajale n-ö tööproov.

Jälgi palgasummat

lepingus

On tööandjaid, kes eelistavad maksta töötajale ümbrikupalka – töötasu, millelt jäetakse maksud riigile tasumata. Üle 80% ümbrikupalgast on osaline töötasu: tööandja maksab osa palgast töötaja pangakontole ametliku töötasuna, millelt tasub ka maksud, ülejäänud osa aga mitteametliku väljamaksena. Töötaja seisukohalt on ümbrikupalk ebaõiglane, sest see jätab ta osaliselt või täielikult sotsiaalsete tagatisteta, näiteks võib ta jääda ilma haigushüvitisest, tööõnnetushüvitisest ja töötukind-

lustusest, võimalusest saada pangalaenu, autoliisingut, õiglast vanemahüvitist või tulevikus suuremat pensioni.

Seepärast tuleb alati kontrollida, et töölepingus oleks kirjas sama palgasumma, milles olete kokku leppinud. Lepingusse märgitakse brutopalk. Netopalga ehk summa, mille pead kätte saama, saad sellest välja arvutada palgakalkulaatoriga (kalkulaator. ee/et/palgakalkulaator).

Liiga hea pole tavaliselt tõsi

Kui tööpakkumine paistab liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti nii ongi. Kahtlust võiks äratada, kui kuulutuses pole ühtegi viidet firmale, kes tööd pakub, aga ka see, kui lihtsa töö eest pakutakse silmatorkavalt suurt palka, tasuta elamist, kõikvõimalikke soodustusi jmt. Seepärast tasub alati uurida põhjalikult võimaliku tööandja tegevusala, ettevõtte ajalugu, töötajate hulka ja koosseisu jmt infot.