Kui näitleja Rasmus Kaljujärv oli väike poiss, mängis ta kaasa õige mitmes kodulinnateatri Vanemuine lavastuses. Üks neist oli William Shakespeare’i tragöödia „Macbeth“. Aastal 1987. Ses lavaloos kehastas Rasmus Macduffi poega. Nüüd mängib Eesti Kontserdi, Eesti Draamateatri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ühisprojektis
„Macbeth“ sama rolli Rasmuse kuueaastane poeg Tobias.
on ka teatriasjaga. Kui tal huvi on, siis võimaldan seda. Eks pead oma last ka väga hästi tundma teadmaks, kas ta üldse on selliseks väljakutseks sobilik. Tobiasel tundus huvi ja tahtmist olevat. Kui sellest talle rääkisime, võttis ta kõigepealt mõtlemisaja ja ütles siis, et tahab proovida.“
„Ta on saanud julgust ja enesekindlust.“
Täpselt samal kombel sai Rasmuski oma elu esimesed teatrirollid. Alguse said need siis, kui ta oli kolmeaastane. Esimene oli lavastuses „Ma langesin esimesel sõjasuvel“. Rasmuse sõnul polnudki see roll, sest tal tuli lihtsalt vaguralt näitleja süles is tuda.
Aastal 1986 tuli
Vanemuises lavale
„Aeg tulla, aeg minna“. Rasmuse isa Hannes Kaljujärv (pildil) kehastas noort Andrest, Rasmus aga väikest Indre kut. Ses lavaloos oli tal koguni tekst: „Kas Juku ja Kata ja Anni lähevad kolliauku?“ Hannes ütleb tagantjärele, et see oli tõeliselt armas stseen. Ning aasta hiljem tõi Vanemuine lavale „Macbethi“, kus Hannes kehastas Macduffi ja Rasmus tema poega. Nagu Tobias nüüdses „Macbethis“, sai Rasmuski noist proovidest-etendustest hindamatu kogemuse.
Kui kerge südamega Hannes omal ajal väikese Rasmuse lavale lubas? „Olin siis ise paras vasikas,“ naerab Hannes. „Eks see oli ikka vastutus ja kohustus, ent minusugune hajus isa na gu ma tollal olin, ei mõelnud, mida see kaasa toob. Kui oleksin teadnud, poleks võtnud. Noh, tõesti, sel ajal ei mõtle ju!“ Teisalt
„Ma olin ise sel ajal paras vasikas! Eks see oli ikka vastutus ja kohustus, ent minusugune hajus isa nagu ma tollal olin, ei mõelnud, mida see kaasa toob.“
Hannes Kaljujärv ajast, kui poeg Rasmus teatris esimesi rolle tegi
oli Rasmus nagunii teatrimajas vabakäigul, käis mööda maja ringi, kõik kolleegid teadsid teda – see oli talle läbinisti tuttav paik, Vanemuise suur maja oli poisil keldrist pööninguni läbi uuritud.
„Toona käisid asjad samamoodi kui praegu: näitlejal rollile paslikus eas laps kodus kasvamas, toogu aga teatrisse! Nii läkski. Ega mina tajunud ka tema tööd teatris –ei proove ega etendusi – erilise koormana. Õnneks mängis ta samades tükkides, kus minagi. Tulime teatrisse koos ja läksime ära koos. Mulle väga meeldis!“ Rasmus tuli, jäi ning on tänaseks vabakutseline näitleja.
AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee„Teatris on ikka nii, et kui lavale on lapsi vaja, siis esmajoones vaadatakse nende näitlejate otsa, kes truppi kuuluvad,“ räägib Rasmus. „See on loogiline, sest see on kõige lihtsam. Näitlejad ise teavad, mida proovides ja etendustel käimine
kaasa toob, eks logistiliseltki ole see kõige kergem.“ Ent siiski pole kõik nii lihtne kui näib. Vähemalt sellele näitlejale mitte, kes oma lapse lavastusse kaasa toob.
„Otsus laps lavale kaasa võtta on hästi läbi mõeldud ja kaalutud,“ ütleb Rasmus. „Samamoodi nagu püüan läbi kaaluda selle, millisesse trenni või huviringi laps läheb,
„Samamoodi nagu
püüan läbi kaaluda selle, millisesse trenni või huviringi laps läheb, on ka teatriasjaga. Kui paistab, et tal huvi on, siis võimaldan seda.“
Rasmus Kaljujärv poeg Tobiase teatrilavale lubamisest
„Ta teadvustab, et see on kohustus.“ „Vaevalt, et Tobias päris täpselt aru saab, mis see näitleja töö on, aga igal juhul on „Macbeth“ olnud meie perele suurepärane kogemus,“ lausub Rasmus (pildil) nüüd, kui esimene „Macbethi“ mängutsükkel on läbi ja teine ootab ees. „Kogu selle asja eesmärk oli meie pere jaoks ainult see, et pakkuda lapsele kogemust. Seda on ta vaieldamatult ka saanud. Areng, mille ta on oma kasvamises teinud alates sellest, kui esimest korda lavale sattus, on olnud päris pöörane. Ta on saanud julgust ja enesekindlust ning see kandub üle ka tema teistesse igapäevategevustesse.“
Teatrikogemus ei andnud Tobiasele pelgalt enesekindlust ja julgust, vaid ka arusaamise vastutusest. „Ta teadvustab, et see on tema töö, ning saab aru, et töö on kohustus. See on ülimalt oluline,“ rää-
Stseen lavastusest „Macbeth“. Tobias Kaljujärv ja Hanna Brigita Jaanovits.
gib Rasmus. „Tema kuue eluaasta juures on see väga suur vastutus, aga ta on suuteline seda kandma ning mõistab, et mingeid asju peab tegema lihtsalt seepärast, et oled võtnud endale selle kohustuse. Isegi siis, kui on paha tuju, kui on kõht tühi või mõtled, et ma täna ei viitsi – etendust ära jätta ei saa. Me oleme selle kõik temaga väga tõsiselt läbi rääkinud. Ta on asjast hästi aru saanud ja siiamaani on tema kohusetunne väga hästi pidanud.“
Tõsi, näitlejast lapsevanemale tähendab võsukese töö teatris veel ühte kohustust, sest laps peab proovidesse-etendustele-koju jõudma: „Eks see on perekonnale logistiline lisakatsumus, aga meiegi tunneme – nagu arvatavasti ka kõik teised pered –, et oleme logistikas maailmameistrid.“
Rasmus lisab, et oma perekonnas on nad abikaasaga püüdnud lastele pakkuda võimalikult laia kogemuste ampluaad: „Kui laps tunneb, et tal on huvi, ja meil hammas vähegi peale hakkab, siis oleme soovitut talle võimaldanud. See käib nii huviringide, trennide kui nüüd ka töökasvatuse kohta.“
Töö juurde käib palk. Ka lastest näitlejate puhul. Ent see pole kõige olulisem. „Eks see ole rohkem kommiraha,“ sõnab Rasmus. Tõepoolest, teatritöökogemuse kõrval on tasu selle eest üsna pisike boonus. „Teenimise peale ma küll ei mõelnud,“ tõdeb Hanneski ammuseid aegu meenutades. „Aga siis, kui lavastuses „Mowgli“ mängisin mina tiigrit ja Rasmus Mowglit, ostis ta saadud tasu eest endale jalgratta. Mäletan, et selle üle olin küll uhke – mõtle, ise ostab ratta, omateenitud raha eest!“
KAKS KALJUJÄRVE
KORRAGA LAVAL: Hannes ja Rasmus Kaljujärv 2005. aastal Emajõe Suveteatri lavastuses „Hulkur Rasmus“. Hannes kehastas Oskarit, Rasmus oli nimiosas.
Sellest, et lapsed on liialt palju ninapidi ekraanides ja liiguvad murettekitavalt vähe, räägitakse aina rohkem. Sageli kurdavad emad-isad, et väga raske on võsukesi õue saada. Matkaentusiastist loodusesõber ja kahe tütre ema Pille Väljataga ütleb, et kõige paremini töötab sellisel puhul eeskuju.
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Oma kogemustest teab Pille, et mida varem hakata üht-teist liikumisharjumuse tekitamiseks ette võtma, seda parem on tulemus. „Kõige parem iga on koolieelikud,“ kinnitab ta. „Nad vaimustuvad kõigest ja kirglikult. Aga kui koolimineku ajaks ei ole väljas liikumise harjumust tekkinud, siis ei pruugi seda enam kunagi tekkida.“
Raja valik
Pille Väljataga tõdeb, et kõige lihtsam on valida mõni tähistatud matkarada, paraku mingit ühtset andmebaasi meil Eestis pole. „RMK matkaradade kõrval
on väga vahvaid kohalike omavalitsuste tehtud matkaradu, aga nende kohta info leidmine on juba omaette kunst,“ ütleb ta.
Koos on ägedam
Mitmekesi koos on lapsed palju koostööaltimad, teab Pille. Tema püüab pikemateks retkedeks seltskonna alati kokku panna nii, et igal lapsel oleks mõni sõber kaasas – ja soovitab sama nippi teistelegi.
Sobiv rõivastus
Metsa tasub alati minna riietes, mis võivad mustaks saada või katki minna, märgib Pille. „Kui juba metsa minna, siis tasub ka ronida, katsuda, uurida, nuusutada, miks mitte ka maits-
ta. Aga meie oludes on mets tihti märg ja porine, sammaldunud kivid ja oksad määrivad. Kindlasti peaks riietus olema kihiline: T-särk (külmal ajal soe pesu), fliis ja koorikjope. Pigem olgu üks kiht rohkem, sest ära saab alati võtta, aga kui juurde pole panna, siis on jama.“
„Toit on alati laste jaoks kõige tähtsam matka osa, olgu selleks siis pirukad, võileivad või hoopis soe toit,“ kinnitab kogenud matkasell. „Ja kõht läheb tühjaks juba kümme minutit pärast algust!“
Lihtne on Pille sõnul matkakotti pakkida näiteks tortillad, vorst, juust vm ja salatilehed. Rohelise võib küll ka metsast korjata. Vett tasub kindlasti kaasa võtta varuga, seda kulub alati natuke rohkem kui võiks arvata.
Alati peaks kaasas olema lihtsamad esmaabivahendid: plaastripakk ja desovahend, mõni valuvaigisti ja külmageel. Allergikud ei tohiks maha unustada ka oma allergiaravimeid.
„Matka kavandades tasub alati arvestada, et lapsed ei huvitu niisama metsas tuiamisest, neile tuleb lubada mingit huvipunkti,“ juhendab Pille Väljataga. „Väga lähevad peale igasugu kivid, tornid, trepid, laudteed, veekogud – ja muidugi võimalus midagi uut uurida ja katsuda. Lubage lastel seda teha – ja nad tulevad ka edaspidi kaasa! Muidugi peab arvestama, et avastamise käigus võib alati kõike juhtuda.“ Sobiva rajapikkuse soovitab Pille valida lapse vanuse järgi: läbida plaanitud kilomeetrid peaksid võrduma vanusega. „Ehk siis aastane käib omal jalal ilusti ära kilomeetri ja kolmene kolm. Tegelikult nad jaksavad kõik natuke rohkem kui välja näitavad, edaspidi saab raja pikkust korrigeerida oma pere kogemuse järgi.“ Allikas: pillevaljataga.com/blogi
„Kõik väikesed lapsed tahavad süüa teha ja söögitegemises osaleda,“ usub kunagise
tuntud lapskoka Erik Endeni ema Pille Enden. „Laste tegutsemisrõõm korvab koristamisvaeva,“ lisab teiste tuntud lapskokkade Anna-Liisa ja Alvar Virkuse ema Lia Virkus.
KERSTI EERO
kersti.eero@ohtuleht.ee
Eelkõige tekitab lastes huvi toidutegemise vastu see, kui kodus süüa tehakse ja pere nooremadki sinna kaasatakse. „Kindlasti ei tohiks lapsi eemale peletada ja neil võiks, loomulikult kõiki ohutusreegleid järgides ja täiskasvanu valvsa silma all, lasta ka keerukamaid ülesandeid täita,“ ütleb Pille. Ka kiitusega ei tohiks kitsi olla.
„Huvi tekib vaid siis, kui lasta lapsed endaga koos kööki süüa tegema,“ kinnitab ka Lia. Alustuseks soovitab ta lasta neil küpsiseid vormida, salatit ja tainast segada, pannkooke küpsetada ning koorida ja hakkida köögivilja.
„Muidugi on kõik kohad jahu täis, kui mudilastega koos küpsetada,“ muigab Lia. See, et lastega koos küpsetades ja pärast tekkinud läbu ko-
ristades kulub umbes kolm korda kauem aega kui üksi tegutsedes, käib tema sõnul lihtsalt asja juurde. Pealegi ületab laste tegutsemisrõõm koristamisvaeva.
Julgus köögis tegutseda ei kao kunagi
Esimene laste retseptiraamat ehk „Anna-Liisa kokaraamat“ ilmus 2004. aastal, kolme aasta pärast järgnes sellele „A-Liisa kokaraamat“ ja mõlemasse olid kogutud Pereköögis (ajakirja Pere ja Kodu retseptilisa) ilmunud retseptid. Vahepeal oli Pereköögi lapskokk saanud Anna-Liisa vennast Alvarist ja 2008. aastal nägi trükivalgust „Poisid köögis“. Mehiste maitsetega ka jätkati, Alvarile tuli appi Erik ning 2011. aastal ilmus raamatule juba järg „Poisid köögis 2“.
„Kokaraamatu noored autorid elavad juba omaette, aga süüa teevad nad ka praegu. Igaühel on omad lemmikud, aga sageli lähevad veel nüüdki käiku ka oma raamatute retseptid,“ tõdeb Lia, et lapsena saadud kogemused ja julgus köögis tegutseda ei kao kunagi. Alvarist on ema sõnul saanud ka suur küpsetaja.
„Erik kokkas lapsepõlves kindlasti rohkem kui nüüd. Algklassides tegi ta endale koolist tulles ise süüa, aga mingil hetkel said muud tegevused võitu ja tihti võis söömine üldse ununeda,“ ütleb Pille. Nüüd võivat teda aga jälle köögis toimetamas leida.
Kui lapsed olid väikesed, armastas Lia tihti teha kräsupead. Retsept lapsepõlvekodust pärandusena kaasas, küpsetavad nad nüüd seda ka ise.
„Meie peres on pikkpoissi kogu aeg tehtud, samuti moosiga rullbiskviiti ja väikseid hapupiimapannkooke,“ mäletab Lia oma lapsepõlveköö-
Linnalaager
1 vahetus “Imedemaa” 14.06–20.06.2023
2 vahetus “Rõõmsad sõbrad” 21.06–28.06.2023
3 vahetus “Seiklusmaailm” 29.06–05.07.2023
Suvelaager
1 vahetus “Fantide maailm” 06.07–13.07.2023
2 vahetus “Sportliku maailm” 17.07–23.07.2023
3 vahetus “Teaduslik ekspeditsioon” 25.07–31.07.2023
4 vahetus “Meie loodus” 13.08–19.08.2023
Lapsi tohiksei köögist eemale peletada
gist pärit retsepte.
Pikkpoissi mäletab oma lapsepõlvest ka Pille. Samuti olnud kodus üsna tavalised ahjupelmeenid ning soojad saiad kas ainult juustu või juustu ja singiga. „Hilisemast ajast ehk kusagilt 80ndatest mäletan kirjut koera, kass Arturi kooki ja plaadipitsat.“
Ajal, kui „Lapsed köögis“ raamatu retseptid sündisid, oli valmistoidu jms valik poes hoopis väiksem kui praegu ja restoranist toidu koju tellimisest polnud kuuldudki. „Võimalus koju tellida mida iganes sa parasjagu tahad, on tõesti karuteene teinud,“ kahtlustab Pille. Sestap on nüüd lapsi endaga koos kööki toimetama saada keerulisem. Samas usub ta, et määravam on siiski vanemate eeskuju ning lapsena köögis saadud oskused ja julgus ise katsetada tasuvad end edaspidises elus kindlasti ära. Samuti tekivad oma nostalgiamaitsed, ja neid sa juba kuskilt ei telli.
„Parima toidu saab ikka lihtsatest toorainetest ise süüa tehes,“ kinnitab Lia. Sel juhul kulub toidule ka vähem raha. „Aga kõigil on aega vähe,“ on tal kahju, et valmistoit on üha populaarsem. Samas usub ka Lia, et kui kui vanemad ise kodus kokkavad, pole ka täna mingit probleemi lapsi kööki kaasata. „Isetegemise rõõm on ikka vahva, kui vaid aega oleks.“
Ülihea tort, millest jätkub ka suurele seltskonnale. Valmis tasub teha eelmisel päeval, siis jääb ta eriti mahlane ja maitsev. Kaunistamiseks sobivad marjad, riivitud šokolaad jms.
Neljale AEGA KULUB: 20 minutit
VAJA LÄHEB: 200 g spagette, 300 g suitsukana, 1 suur kollane paprika, 5–6 marineeritud kurki.
KASTE: 2 dl majoneesi, 1 dl hapukoort, 2 tl karripulbrit, aroomisoola.
VALMISTAMINE: Keeda spagetid rohkes soolakas vees pehmeks (vt keetmisaega pakendilt). Nõruta ja loputa külma vee all.
Kuni spagetid keevad, tükelda suitsukana, kurgid ja paprika. Lisa väiksemateks juppideks tükeldatud spagetid.
Valmista majoneesist, koorest ja maitseainetest kaste ning sega salatisse.
küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi. Küpseta 15–20 minutit. Küpsuse kontrollimiseks torka tikk põhja sisse – kui see on välja tõmmates puhas ja kuiv, on põhi valmis. Tõsta see jahtuma.
kümnele
AEGA KULUB: 1 tund + üle öö külmas
Lisa ülejäänud tainale 3 sl kakaopulbrit, kalla vormi ja küpseta 20–25 minutit või kuni sissetorgatud tikk jääb kuivaks. Kui põhjad on jahtunud, tõsta hele põhi serveerimisalusele, tume lõika kuubikuteks.
Selle suure plaadipiruka võlu seisneb valmistamise kiiruses ja lihtsuses. Pirukal on mõnus kasutada hakkliha sisaldavat poolvalmis pastakastet, aga võid tarvitada ka muid tomatikastmeid, millele lisa pannil pruunistatud hakkliha.
kuuele–kaheksale
VAJA LÄHEB:
Põhjad: 3 muna, 2 dl suhkrut, 200 ml suhkruga kondenspiima, 200 g hapukoort, 1 tl küpsetuspulbrit, 3 dl jahu, 3 sl kakaopulbrit.
Kreem: 800 g paksu hapukoort (30%), 2 dl suhkrut.
Glasuur: 1 dl vahukoort, 50 g piimašokolaadi, 1 sl võid, 2 sl kakaopulbrit, kaunistamiseks marju või muud meelepärast.
VALMISTAMINE: Pane ahi 200 °C juurde sooja. Põhjade valmistamiseks vahusta munad suhkruga. Lisa kondenspiim, hapukoor ja küpsetuspulbriga ühendatud jahu, sega ühtlaseks. Pane umbes kolmandik tainast 26 cm läbimõõduga lahtikäivasse
Kreemi valmistamiseks sega hapukoor suhkruga. Lisa kreemile kuubikud, sega, lase 15 minutit seista ja kummuta siis mass heledale põhjale. Pane üheks ööks külma.
Järgmisel päeval valmista glasuur. Kuumuta vahukoor keemiseni, tõsta pliidilt, lisa tükeldatud šokolaad ja või ning sulata segades. Seejärel lisa kakao ja kuumuta segades keemiseni (ära lase keema). Jäta glasuur veidikeseks jahtuma, et see hakkaks paksenema.
Nirista tort glasuuriga üle. Kaunista kohe, sest hiljem libisevad kaunistused tahkunud glasuurilt maha. Lase tunnike seista ja asu maiustama!
AEGA KULUB: 10 minutit + 15 minutit ahjus VAJA LÄHEB: 1 suur pakk (750–800 g) lehttainast, 1 purk (u 400 g) Bolognese pastakastet hakklihaga, 2–3 sl pitsamaitseainet või punet, 250 g riivitud juustu, 125 g mozzarellakirsse või -pall.
VALMISTAMINE: Pane ahi 225 °C juurde sooja. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kui osa jääb üle, lõika see noaga ära. Määri tainale pastakaste, puista üle pitsamaitseaine või punemega. Riputa peale riivitud juust ning aseta kaunilt peale poolitatud mozzarellakirsid või viilutatud mozarellapall.
Kui tainast jäi järele, lõika ülejäägist välja tähed ja aseta pirukale. Pintselda täheribad ja tainaääred õliga. Küpseta ahjus 15 minutit või kuni juust on sulanud ja kuldkollane.
Eesti Noorsooteatri suvelavastus „Hingest ja südamest“, mis põhineb Anton Hansen Tammsaare loomingul ja kirjadel, viib vaataja Tapa vanasse raudteejaama.
Armastus on Anton Hansen Tammsaare loomingu üks kesksemaid teemasid. Noorsooteatri suvelavastuses kohtuvad Tammsaare tegelased, mõni neist esimest korda, et rääkida ja küsida, naerda ja vaikida armastusest.
„Hingest ja südamest“ loomingulise meeskonna jaoks ei ole tegu esimese Tammsaare-tõlgendusega: 2019. aastal jõudis Mirko Rajase lavastatuna Noorsooteatri publiku ette klassiku samanimelisel noorpõlvejutustusel põhinev „Noored hinged“.
Lavastuses mängivad Taavi Tõnisson, Anti Kobin, Risto Vaidla, Maria Ehrenberg, Doris Tislar ja Laura Nõlvak. Dramaturgid Mirko Rajas ja Helena Läks; lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Rosita Raud, helilooja Vootele Ruusmaa, valguskunstnik Ivar Piterskihh.
Esietendus on Tapa raudteejaamahoones 2. juulil. Noortele (15+) ja täiskasvanuile mõeldud kahes vaatuses lavastust (kestus u kolm tundi) mängitakse juulis ja augustis, kodulehel (www.noorsooteater.ee) on kirjas täpsed kuupäevad. OHTULEHT.EE Siim Vahur
Ehkki ilmad on aina ilusamad ja reipust võiks olla rohkem kui pikaks veninud hilistalvel, tunned end hoopis väsinuna ja energiat ei jagu justkui millekski? See pole paratamatus –mõtle läbi, mis väsimust põhjustab.
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Päevad on aina pikemad ja valged õhtud ahvatlevad kauem ärkvel olema, nii võib juhtuda, et ööuni jääb ülemäära lühikeseks.
Kaheksa tundi und Üks-kaks napi unega ööd ei tee veel midagi, aga kui neid koguneb palju, ongi tulemuseks kurnatus ja väsimus, kirjutab Iltalehti. Püüa oma päevakava paika panna nii, et saaksid öösel vähemalt kaheksa tundi magada. Hea une soodustamiseks ära võta voodisse kaasa nutiseadmeid ega vaata enne uinumist telerit ning soeta magamistuppa pimendavad kardinad või rulood.
Unusta õhtuti töö
Harvardi ülikooli uneuurijate sõnul ei maksa õhtul tegelda tööasjadega, mis või vad viia mõtted lahendamist ootavate le probleemidele. Üks uuring näitas, et need, kel on kombeks veel pärast kella kaheksat õhtul töömeile lugeda, tunnevad end hommikul vähem erksa ja teotahtelisena. Hilja õhtul ei maksa ka uudiseid vaadata, eriti kui oled tundliku loomuga – kõige üle, mis laias ilmas toimub, ei maksa oma unetundide arvelt muretseda.
Söö tervislikult
Pea meeles Tervise Arengu Instituudi soovitust süüa päevas viis peotäit puu- ja köögivilju. Muumaiseid maasi kaid-mustikaid saab juba praegu osta, õi ge pea on käes ka kodumaiste värskete aia viljade aeg, mida tuleb kindlasti ära kasutada. Idusid-võrseid võid praegu aga kas või aknalaual kasvatada. C-vitamiini sisaldav värske kraam mõ jub hästi immuunsüsteemile.
Mäletad, millal viimati perearstiga kohtusid?
Kui kevadel on olemine kahtlaselt hõre, tasub ehk tohtriga aru pidada: kas ja milliseid vitamiine oleks mõistlik kevadel lisaks võtta – võimalik ju, et eelmisel suvel kogutud varud on end viimseni ammendanud.
Liigu värskes õhus
Juba pool tundi värskes õhus liikumist aitab parandada aju verevarustust ja leevendada stressi, see aitab parandada une kvaliteeti ja turgutab immuunsüsteemi. Päikeseline päev kutsub ise õue, aga oluline on liigutada end ka siis, kui ilm ei ole kõige parem, rõhutavad MyFitnessi treenerid – proovi treeninguid jõusaalis personaaltreeneri juhendamisel või katseta erinevaid rühmatrenne.
Leia meelelahutust
Veeda aega lähedastega, korralda kohtumisi sõpradega, käi teatris ja kontsertidel – igasugune väljamurdmine argirutiinist, mis pakub positiivseid elamusi, tõstab tuju ja li-
Puhkust kavandama hakates mõeldakse sageli sellele, millistest rutiinsetest toimingutest saab suvekodus või reisil olles loobuda. Igapäevasele nahahooldusele ei tohiks kindlasti käega lüüa – veedetakse ju õues palju aega ja nahk võib vajada rohkemgi poputamist kui talvel.
Raamatupoodidesse on jõudnud Taavi Sumbergi koostatud raamat „Õnnelik spordilaps“, mis annab juhiseid, kuidas olla maailmaklassi spordivanem oma lapsele. Raamatus leiavad käsitlemist teemad, millega iga lapsevanem varem või hiljem kokku puutub: kuidas valida lapsele õige spordiala ja leida parim esimene treener, kuidas tuvastada lapses tulevane sporditalent ning aidata tal jõuda kõrgete eesmärkideni, kuidas aidata lapsel leida tasakaal spordi ja hariduse vahel jpm. Juttu on aga ka sellest, milline võiks olla lapsevanema käitumine spordiväljaku kõrval ning kuidas innustada oma last teekonnal tippspordini.
Need on küsimused, millele lapsevanematel on omapäi tihti raske vastust leida. Koostöös ekspertidega on autor koondanud raamatusse 28 kõige põletavamat teemat, millega spordilaste vanemad kokku puutuvad. Raamatu kirjutamisel on autor tuginenud nii väliskirjandusele kui ka endiste Eesti tippsportlaste kogemusele, kes on ka ise lapsevanema rollis — näiteks
Mart Poom, Gerd Kanter, Kristina Šmigun-Vähi, Allar Levandi, Indrek Sei, Rivo Vesik, Andres
Sõber, Tõnu Endrekson, Anna Levandi, Gert Kullamäe, Jaan Kirsipuu, Marko Kristal, Raio Piiroja, Rauno Pehka, RihoBruno Bramanis, Andres Oper, Sixten Sild, Tanel Leok jpt. OHTULEHT.EE
IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee
Uurisime seekord, milliseid soovitusi jagavad kevadiseks ja suviseks nahahoolduseks põhjanaabrite tervise- ja iluportaa-
Koorimisega võiks suvel küll olla talvisest leebem, eriti kui tegemist on õrna ja õhukese nahaga. Koorida võiks pigem õhtuti, et nahal oleks enne taas päikese kätte minekut piisavalt aega rahuneda ja taastuda.
Niisuta kergelt
Muutlikes ilmaoludes on naha niisutamine tähtis, siis taastub see paremini UV-kiirguse mõjust ja suudab vastu panna muudele välismõjudele. Niisutava kreemi kasutamise asemel võid kanda kaasas pihustipudelis näovett. Väga kuiv nahk võib siiski vajada ka õli või kreemi. Sobivate hooldustoodete leidmiseks tasub kindlasti pidada nõu hea kosmeetikuga.
Toeta C-vitamiiniga
C-vitamiin kirgastab nahka, aga toetab ka võitlust päikesekahjustustega. Sära ja jumekuse lisamiseks tasub teha näomaske, liiati kui materjali vitamiinirikkaks maskiks võib suvisel ajal korjata aiast. Looduslike näomaskide retsepte leiab internetist küllaga.
kesekübarat.
kalt puhastada, aga see ei pea
puutume kokku õhusaastega –
Kevadel ja suvel võivad päike, UV-kiirgus, tuul ja merevesi juukseid tõsiselt kahjustada, seda enam tuleb nende eest hoolt kanda.
ÄRA KASUTA FÖÖNI. Pärast pesu lase juustel õhu käes kuivada – mida vähem liigset kuumust, seda paremini juuksed end tunnevad.
KANNA PEAKATET. Olgu see kübar, rätik, soni või nokamüts – peakate kaitseb juukseid otsese päikese eest.
KÄRBI SAGELI OTSI. Päike ja tuul muudavad juukseotsad poorseks ja kergesti lõhenevaks, seepärast võiks juukseid sagedamini piirata.
VÄLDI PÜSIVÄRVI. Kui võimalik, lase juustel suvel üldse värvimisest puhata.
TURGUTA MASKIDEGA. Vitamiinirikas juuksemask toidab juukseid ja aitab neil püsida tervete ja säravatena. Allikas: Nurme Looduskosmeetika
Sabine oli pikka aega mures oma õhukeste ja peente juuste pärast. – „Olen läbi elanud ühe väga stressirohke perioodi oma elus, mis mõjutas oluliselt mu juuste seisundit. Juuksed hakkasid välja langema ning muutusid väga hapraks ja katkevaks. Abi otsides leidsin enda jaoks Hair Volume™ Gummies juuksevitamiinid ja need aitasid mind tõepoolest. Nüüd olen Hair Volume™ GUMMIES kummikommide suur austaja, sest mu juuksed on muutunud nähtavalt paksemaks ja näevad jälle terved välja.
Hair Volume™ GUMMIES on maitsvad õunamaitselised juuksevitamiinid kummikommidena, mis tugevdavad juukseid organismis seespidiselt ja mida on lihtne tarbida ka neil kes ei suuda neelata tablette või kapsleid. Õunamaitselised kummikommivitamiinid on ainus toode turul, mis sisaldab unikaalsete looduslike koostisainete segu ilma kunstlike värvaineteta. Toote koostises on õunaekstraktis sisalduv protsüanidiin B2 ning hirsi- ja põldosjaekstrakt, mis aitavad kaasa juuste kasvule ning biotiin ja tsink, mis toidavad peanahka ja karvanääpse, aidates tugevdada nii juukseid, nahka kui ka küüsi.
