Suvi mai 2023

SUVI PAKUB ELAMUSI IGAS EESTIMAA NURGAS

Suvi 2023

Kasuta suve: liigu oma tervise heaks

ÕHTULEHE AJAKIRI Kolmapäev, 31. mai 2023

URMAS LENNUK: olla, et kuskil „Ääremaal“ on

„„Ääremaal“ on 85. lavatekst, mis ma oma mõttetus elus kirjutanud olen, tunnistab dramaturg ja lavastaja Urmas Lennuk kerge muigega.

„Aga „Ääremaal“ üle on väga-väga hea meel. Seal on koos lõpuks kõik see, mis hinges haiget teeb, aga on valusalt naljakas, ning see, mis naerma ajab, südant ja meeli soojendab ning samas kõik see, mis mind alati nutma paneb. „Ääremaal“ on võluv emotsioonide liftisõit suurlinna pilvelõhkujatest kartulivagude vahele.“

„Ma ise olen lavastajana selline sitanikerdaja rohkem, et muudkui nikerdan kohti, aga „Ääremaal“ on üks suurem Enigma kood, mis vajaks lahtimuukimist. Õnneks praegu on trupi abiga natuke julgem jälle olla.“

Näitekirjanik ja lavastaja toob suvel Ihamaru kõrtsis publiku ette oma 85. lavateksti

LENNUK: „Püüan ettevaatlik kuskil kurvist välja ei põrutaks. minu jaoks väga oluline asi.“

AIGI VIIRA

aigi.viira@ohtuleht.ee

Tõtt öelda ei teadnud Urmas näitemängu kirjutama hakates, et „Ääremaal“ on tema 85. näitemäng. „Selliseid asju avastad ikka siis, kui on vaja CV kuskile saata, aga eks ikka ehmatab natuke, kui jälle aru saad, et oled end jäägitult grafomaaniale pühendanud. Tegelikult on „Ääremaal“ 85. lavatekst üldse, sealhulgas on ka dramatiseeringud ja ooperilibretod. „Ääremaal“ algne mõte tuli kunagi siis, kui Tarmo Tagamets oli veel Rakveres. Aga kui praegu vaadata, kuidas regionaalpoliitikas püütakse olukorda lahendada vaesust ümber jagades, siis on just õige aeg. Mõne asja jaoks on homme juba alati liiga hilja.“

Kirjutamine iga

aastaga raskemaks

Kui Urmas oleks 85aastane, siis võiks oletada, et ta on imikust saati igal aastal ühe näidendi kirjutanud. Mine tea, ehk on tal kuskil mingi salavabrik, kus usinad töömesilased vehivad neid tema tarkade näpunäidete järgi kirjutada? Nii pidulik see kahjuks aga ei ole. Ikka uhab ta üksi ning ikka mitut lavalugu korraga.

„Jah, ma kirjutan kogu aeg, siis, kui söön ja siis, kui magan ja autoga sõites ka,“ muheleb mees. „Vanemaks saades muutub kirjutamine iga aastaga raskemaks. Mulle meeldib selle juures tegelikult hoopis komponeerimise osa. Oma peas on see kõik alati palju suurem ja võimsam. Kui laua taha istuda, siis hakkab kõik sõrmede vahel pudisema ja järele jäävad vaid sõnad ja fraasid.“

Igal juhul kirjutab ta uhkes üksinduses, laud ja sein kollaseid kleeppabereid täis. Sest siis, kui mitu näitemängu on korraga käsil, aitavad need joonel püsida. Tea, kas tegelased segi ei kipu minema? „Tegelasi

Suvelavastus „Ääremaal“

Mees, naine ja ääremaa. Kaks üleliigset inimest maailma veerel. On vaid loojangusse looklev argipäev ja Siibri küla nimi peatuse sildil, kus mööduvad bussid järjest harvemini peatuvad. Mees käib linnas tööd otsimas ja naine armastab teda, aga aastatega kattub ka armastus tolmuga. Ühel päeval astub nende madalasse majakesse haavatud haigur. Kohtumine vaba ja metsiku linnuga äratab unistused ja armastuse, aga ka tahtmise veel enne surma kas või korrakski elada. Ärkavad mõlema aina nähtamatumaks muutuva inimese mälestused ja saladused. Püütud päevade kee riputatakse nöörile koos puhtakspestud lootusega kuivama. Maailm ei saa kunagi otsa. Isegi ääremaal.

„Ääremaal“ autor ja lavastaja on Urmas Lennuk, kunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Märt Sell. Mängivad Marika Barabanštšikova, Tarmo Tagamets ja Agur Seim.

Etendused Põlvamaal Ihamaru kõrtsi hoones on 17. juunist

ikka sassi ei aja,“ naerab Urmas. „Kui sassi hakkavad minema, siis pole neid järelikult enam tarviski.“

Ent pidu pole näitekirjaniku õuel kohal ka siis, kui tekst valmis. Kuu aega tagasi muretses Urmas sotsiaalmeedias: „„Ääremaal“ tuleb – nagu ma eile kinnitust sain. Nüüd on ainult hirm, et ma seda lavastades persse ei keeraks.“

Heldeke, kas see on lavastaja alaline hirm, et lavastus läheb tuksi?

„Tavaliselt ei ole suurt hirmu, aga seekord tekkis näitlejatega lugedes tunne, et see võib isegi väga hea asi olla,“ sõnab ta. „Siis ikka tahaks ju parimat, et keegi teine kaugemalt vaadates suudaks need allhoovused ja kujundid kõik lahti kodeerida. Ma ise olen lavastajana selline sitaniker-

daja rohkem, muudkui nikerdan kohti, aga „Ääremaal“ on üks suurem Enigma kood, mis vajaks lahtimuukimist. Õnneks praegu on trupi abiga natuke julgem jälle olla. Püüan ettevaatlik olla, et kuskil kurvist välja ei põrutaks. Sest „Ääremaal“ on minu jaoks väga oluline asi.“

Mõnikord võiksid käsikirjadki põleda Lavatekste on Urmas kirjutanud õige pikalt. Näitekirjanikuna debüteeris ta 2001. aastal ning sai oma esimeste näidendite eest „Rongid siin enam ei…“ ja „Liivakellade parandaja“ aupärja pähe. Ent tema päris esimene lavatekst kandis nime „Inetu“.

„See oli mingi pardikese lugu, keda hüüti Inetuks ja kellel olid pidevalt sõjasuled kuklas püsti,“ meenutab ta. „Too Inetu armastas hirmsal kombel, nokk ristis, õigluse eest seista. Ega ma ei teagi, kas see tekst on kuskil veel alles. Minul ei ole. Öeldakse, et käsikirjad ei põle, aga mõnikord võiksid põleda küll. Ega nüüd uhke küll kõige üle saa olla, mis kokku on soditud. Aga kui muud oskad veel vähem, siis pole valikut.“

Ning mõistagi kirjutas ta juba lavakooli aegu. Ise ütleb, et sodis. „Kirjutasime näiteks Pink Floydi muusikale ilma dialoogita algelisi stsenaariume,“ rääkis ta ajakirjale Teater. Muusika.Kino. „Aga jah, Rakverre tööle tulles tekkis selline tunne, et kõik näidendid on nii halvasti kirjutatud, et peab ise hakkama paremini kirjutama. „Rongid siin enam ei…“ oli kodukoha Tamsaluga hüvasti jätmise lugu. Tulin teatrisse lavastajaks, aga kuidagi ei osanud integreeruda. Aasta hiljem mõtlesime välja, et teatris ei ole sellisel kujul lavastajat vaja, ja ühendasime lavastamise dramaturgi tööga.“ Nii saigi Urmasest ühtlasi dramaturg. Ehk siis kaks ühes.

1. juulini kl 19. Allikas: MTÜ Müüdud Naer

Tarmo Tagamets ja Marika Barabanštšikova „Ääremaal“ proovis.

Aldo Luud

lapsena filmis „Nukitsamees“, olen sellega üles kasvanud.

Hiljem, kui otsustasin oma elu muusikaga siduda, on korduvalt minu juurde tagasi. „Kodulaulul“ on minu jaoks peale suure emotsionaalse on kirjutatud geniaalselt!“

Olav Ehala muusika jõudnud korduvalt minu juurde tagasi. väärtuse ka oluline tähtsus Eesti muusikaajaloos. Lugu

„Laulupeol on lapsest saati minu südames oluline koht. Juba ainuüksi laulukaare all laulda, ümbritsetuna tuhandetest koorilauljatest, on midagi täiesti kirjeldamatut, seda peaks iga inimene saama kogeda. Kui nüüd avaneb võimalus laulda suure segakoori saatel üht ilusaimat eestikeelset laulu, siis minu süda ei saaks rohkem õnnelik ja tänulik olla!“

Pauline Vähi

SOLISTID LAULUPEOL: Pauline Vähi ja Meelis Kesperi

Tänavusuvise noorte laulupeo kunstiline toimkond valis solistidekonkursi võitjateks Pauline Vähi Tartust ja Meelis Kesperi Tallinnast –nemad esitavad segakooride repertuaaris kõlava Olav Ehala ning Juhan Viidingu „Kodulaulu“ salmiosad.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Segakooride liigijuht Valter Soosalu ütles, et valituks osutunud solistid jäid silma-kõrva juba esimeses kandideerimisvoorus, teine voor andis lõpliku kindluse. „Mõlemad oskavad edasi anda laulu sõnumit, on musikaalsed ja meeldejäävad. Viimane on väga oluline omadus, sest „Kodulaulu“ salmid pole pikad ja solistid peavad selle ajaga suutma end

publiku südamesse laulda. Pauline ja Meelis saavad sellega kindlasti hakkama,“ kinnitas Soosalu.

Tartust pärit Pauline Vähi on oma sõnul Olav Ehala loomingu fänn ja see andis tõuke ka konkursil osalemiseks.

Sooloesinemised pole Paulinele tundmatu maa, ta on osalenud mitmel lauluvõistlusel, aga armastab ka koorimuusikat. Praegu on Pauline lausa kolme kollektiivi hingekirjas: laulab Elleri tütarlastekooris, E STuu-

dio kammerkooris ning vokaalkammeransamblis Vox pUNT.

Meelis Kesperi on samuti pärit Lõuna-Eestist Peedu külast. Praegu õpib ta Tallinna muusika- ja balletikoolis laulmist ja samal ajal ka Eesti muusika- ja teatriakadeemias koorijuhtimist. Solistidekonkursil osalemist ei kaalunud Meelis pikalt: otsus sündis kohe, kui kursusekaaslane sellest rääkis.

„Kodulaulu“ dirigendi Markus Leppoja sõnul on kummalgi solistil vaja peol laulda üks salm, kolmas salm kõlab kahehäälses seades. Koos kooriga saavad Pauline ja Meelis kokku laulda juba laulupeo proovides. XIII noorte laulupeo solistikonkursile saatsid oma häälenäidisega video 115 noort.

XIII laulu-noorte

„Pühatantsujapidu on maa“ 30. kunijuunist 2. juulini.

Suveteater 2023

EMAJÕE SUVETEATER „UKUARU“

MIS: Kargeõhulavastus Vooremäel on lugu sooja südame, targa pea ning selgete väärtustega eesti naistest. Nende valikutest ja valikute puudumisest, südame hääle järgimisest ja mitte järgmisest. Need naised on sitked, töökad, allaandmatud, avara hinge ja jõulise südamega. „Ukuaru“ räägib teile loo armastusest iseenda, teiste ja looduse vastu. Mure ja rõõm, usk ja lootus punuvad oma kordumatuid mustreid. Ja neisse süvenemiseks on vaja aega.

KES: Autor Veera Saar, dramaturg Urmas Lennuk. Lavastaja ja valguskujundaja Peep Maasik, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Osades Ursula Ratasepp, Pääru Oja, Hannes Kaljujärv, Garmen Tabor, Kärt Tammjärv, Margus Prangel, Marika Barabanštšikova, Indrek Kruusimaa, Kirke Kallaste, Elli Koidula Kull

KUS JA MILLAL: Tartumaal maalilisel Vooremäel 3.–19. august kl 19.

THEATRUM „TANTSUÕPETAJA“

MIS: 1594. aastal kirjutatud tantsude ja elava muusikaga põimitud hoogne komöödia leiab aset Hispaania linnas Tudelas, kus omakorda leiab aset tragöödia – üks pulmapidu möödub ilma tantsuta. Kohe ilmub välja keegi salapärane tantsuõpetaja, kes valdab kõiki tantse ja on valmis neid õpetama. NB! Etendus on kolmes koosseisus, kolmes vaatuses ja kestab kuni 3 tundi.

KES: Tants sulepeaga paberil: Lope de Vega ehk Félix Lope de Vega y Carpio. Tants sõnaraamatul: August Sang. Tants laval ja tants laenatud nootidel: Kristjan Üksküla. Tants pintslitel ja tants nõeltel: Marit Ilison. Tants kingadel: Tiina Mölder. Tants valguskiirtel: Helvin Kaljula. Tants mõõkadel: Indrek Sammul. Tants maskides: VHK teatrikooli abituriendid, praegused ja endised õpilased ning üks külaline Tartu Jakobi Mäe teatristuudiost.

KUS JA MILLAL: Theatrumi saalis 8.–20. juunil kl 19.

KURESSAARE TEATER

„KÜLM SUPP“

MIS: Tragikoomiline lavalugu inimestest, jaanipäevast ja külmast supist. Ema, tema kolm ammu täiskasvanuks saanud last, kes just sagedasti kokku ei saa, täisealine lapselaps ja külafilosoofist naabrimees, kes üks päev parandab katust ja teine päev maailma. Siis veel lisaks hulk maid ja metsi, mis järsku jagamist vajavad. Kas see kõik saab jaanilaupäeval ühte taluhoovi ära mahtuda.

KES: Autor ja lavastaja Aarne Mägi, kunstnik Karmo Mende, helilooja Martin Aulis, liikumisjuht Aare Rander. Mängivad: Lii Tedre, Arvi Mägi, Piret Rauk, Lee Trei, Jürgen Gansen ja Tanel Ting.

KUS JA MILLAL: Lause puhketalu õuel 27. juulist 8. augustini kl 18.

TEATRIBUSS

„LÄRMISEPA TÄNAVA LOTA“

MIS: Muusikaline koguperelavastus räägib kiindumusest, usaldusest ja sõprusest ning tuletab igas vanuses vaatajale meelde, kui oluline on hoida südames mängulusti. Lota on väike tüdruk, kes elab ema, isa, venna ja õega Lärmisepa tänaval. Lärmisepa tänaval elab ka tädi Berg. Kui õde ja vend kiusama kipuvad või üldse maailm Lotaga ebaõiglaselt käitub, on just tädi Berg see, kes oskab kõige paremini aidata. Aga mõnikord suudab Lota ka ise probleeme lahendada.

KES: Autor Astrid Lindgren, lavastaja Marko Mäesaar, kunstnik Triinu Pungits, muusikaline kujundus Toomas ja Inga Lunge.

Osades Gloria Raudjärv, Külliki Saldre, Kadri Lepp, Simo Breede, Tobias Rosentau, Marie Piirimees, Andres Vago.

KUS JA MILLAL: Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu sisehoovis (Tartu, Lutsu 2) 12 juunist 1. juulini kl 18.

Emajõe suveteater

RAKVERE TEATER

„ROBIN HOOD“

MIS: See on lugu mehest, kes kogemata kangelaseks saab. Mehest, kes ebaõiglusele vastu otsustab astuda. Mehest, kes hullupööra armub. Mehest, kes asub võitlusesse nende nimel, kellest hoolib. Tegemist on seiklusliku suvelavastusega, millest ei puudu huumor, hobused ja lavavõitlus. On sõprus, armastus. On armukadedus, reetmine ning surm. Aga on ka puudutus ja inimlik hoolimine. Ja kõige selle krooniks vankumatu usk, et iga hea tegu muudab maailma

natuke paremaks.

KES: Autor Urmas Lennuk, lavastaja Taavi Tõnisson, kunstnik Marion Undusk, helilooja ja muusikaline kujundaja Vootele Ruusmaa, helilooja Liina Sumera, liikumisjuht Olga Privis, lavavõitlus Laura Nõlvak. Nimiosas Madis Mäeorg, teistes osades Liisa Aibel, Rainer Elhi, Margus Grosnõi, Grete Jürgenson, Jaune Kimmel, Märten Matsu, Silja Miks, Anneli Rahkema, Peeter Raudsepp, Peeter Rästas, Tarvo Sõmer, Elar Vahter, Natali Väli, Velvo Väli ja Imre Õunapuu; külalisnäitlejad Hans Kristian Õis, Mathias Einari Leedo, Indrek Apinis, Robin Täpp; koolinoored Karina Reisi, Grete Alavere, Karmen Parijõgi, Erling Eding, Rudolf Apinis, Ingomar Apinis, Indria Apinis ja hobused.

KUS JA MILLAL: Lammasmäe puhkekeskuses Lääne-Virumaal 1.–21. juunil kl 19.

VENE TEATER

„MAVKA. METSALAUL“

MIS: Lesja Ukrainka teose ainetel sündinud helge ja omapärane lugu vabaduseiha ja argise maaelu kokkupõrkest, mida piiravad reeglid ja ebausk. Volõõnia mets, kus näidendi sündmused hargnevad, sümboliseerib iidset Euroopa mandrit, mis oli kaetud ürgsete tihnikutega, mille servades paiknesid üksikud asulad. Lavastuse puhul on tegu folkloori- ja etnograafilise looga, mille üleeuroopaline universaalsus peegeldub muusikas, kostüümides ja koreograafias.

KES: Lavastaja ja kunstnik Mihail Khramenko. Laval Tatjana Jegoruškina, Daniil Zandberg, Artjom Vesselovski, Karin Lamson, Kristofer Aleksander Hamburg, Stanislav Kolodub, Sergei Furmanjuk, Erika Babjak jt.

KUS JA MILLAL: Eesti vabaõhumuuseumis 25. maist 11. juunini kl 19.

Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

Rakvere Teater

MUUSIKALINE LAVASTUS ADA LUNDVERIST

Osades: Saara Nüganen, Anne Reemann, Sepo Seeman, Peeter Oja, Jan Uuspõld, Birgit Sarrap, Kalle Sepp, Liina Tennosaar, Priit Strandberg, Ott Raidmets jt

Idee autorid: Tarmo Kiviväli, Maarek Toompere . Teksti autor: Ott Kilusk

Lavastaja: Ain Mäeots . Muusikajuht: Siim Aimla . Kunstnik: Karmo Mende

SUURIM SUVELAVASTUS TULEB TAAS!

Piletid:

piletitasku.ee

Eesti Noorsooteatri suvelavastus

Eesti Noorsooteatri suvelavastus uurib Tammsaare abiga armastust

2. juulil esietenduvas Noorsooteatri suvelavastuses, mis ammutab ainest A. H. Tammsaare loomingust ja kirjadest, kohtuvad õhtuses Tapa raudteejaamas mitmed Tammsaare lugude tegelased – mõned neist esmakordselt –, et rääkida armastusest just nii, nagu oskavad ainult nemad. Ja saavad üürikeseks kokku kaks telge: olevikuline ja igavikuline.

Juunis ja augustis

Tapa raudteejaama hoones

Rohkem

Nukuteatri võlumaailm

Tallinna vanalinnas asuvas Nukuteatrimuuseumis peitub tõeline võlumaailm. Püsinäitus kutsub rännakule teatrinukkude ajaloos, kuid pakub ka mängimisrõõmu kogu perele.

Külastaja saab ise liikuma panna lauanukke, varrasnukke, käpiknukke kui ka marionette. Ajamasinast leiab haruldasi kaadreid Nukuteatri lavastustest ning tõeline fantaasialend saab alguse, kõndides 7-meetrise nuku pea kohal. Info eestinoorsooteater.ee

Ugala auhinnatud „KOLM MUSKETÄRI”

Ugala teater kutsub ka sel suvel suure suvelavastuse „Kolm musketäri“ etendustele Õisu mõisa maalilises pargis Viljandimaal. Kes eelmisel suvel ei mahtunud, siis viimased 11 etendust jõuavad publikuni 1.–18. juunil

Alexandre Dumas’ maailmakuulsal romaanil põhineva igahalja seikluse „Kolm musketäri” lavastas Tanel Jonas. Eesti teatriauhindadel 2023 pälvis Janek Vadi meeskõrvalosa auhinna kardinal Richelieu rolli eest. Info www.ugala.ee

„AINULT JÕED VOOLAVAD VABALT”

4.–28. juunil endistes Vabal Lava ruumides Telliskivis. See on kontsert inimesest. Katkematu muusikaline rännak rokib, kisendab, hellitab, igatseb, pettub, unistab. Mängitakse trumme, kitarre, paaniflööti ja kummipalli. Pannakse käed rinnale risti või silmade ette ja lauldakse.

Lavastaja Lauri Lagle, laval ja helilooming Marika Vaarik, Mari Abel, Katariina Tamm, Rea Lest, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Sander Roosimägi ja Simeoni Sundja.

Suvelavastus „LEEVAKU KULLAKAEVUR”

Rännak 20. saj. esimese poole Leevakule! See on ühe mehe, perekonna ja kogukonna lugu suurtest ideedest, argielu takistustest ja inimeseks olemisest.

Lavastuses teevad kaasa Viire Valdma, Tiina Mälberg, Ken Rüütel, Kagu-Eesti harrastusnäitlejad, puhkpilliorkester ja muusikud. Autor Piret Saul-Gorodilov.

Lavastaja Marko Mäesaar.

Võimalik on nautida kohalikku toitu ja tutvuda tänase külaeluga. Piletid Piletilevis.

„Lavastajana huvitab mind eelkõige suurendusklaas inimhinge läbi armastuse,” rääkis „Hingest ja südamest” lavastaja ning üks dramaturge Mirko Rajas põhjusest, mis ajendas teda võtma ette just sellist otsingut.

„Hingest ja südamest” toimumispaigaks on Tapa raudteejaama hoone, kuhu lavastuse kunstnik Rosita Raud loob ruumiinstallatsiooni, mis on avatud vaid lavastuse publikule. Noortele (15+) ja täiskasvanutele. Piletid Piletilevis.

Nukuteatrimuuseumi rändnäitus Palmse mõisas

Sel suvel on ainulaadne võimalus külastada Nukuteatrimuuseumit ka Palmse mõisas. Rändnäitus kutsub avastama teatrinukkude võlumaailma, katsetama teatrinukkude ellu äratamist ning tutvuma lavastust ettevalmistava protsessiga. Iga külastaja saab proovida liikuma panna varjunukke, lauanukke, käpiknukke, varrasnukke ja marionette.

„Teatrinukkude võlumaailm“ 28.065.09 Palmse mõisas. Info eestinoorsooteater.ee

Muusikafestival 7.–8.07 KLASSIKA ON MOES

Festival pakub suviselt kergeid klassikalise muusika elamusi. Tapa vallas asuvas Moe Külastuskeskuses satud muinasjutulisse õhkkonda. Kahel festivalipäeval paitavad kõrvu hõrgud kitarrimeloodiad, romantiline klaverimuusika ning tormilised keelpillikäigud.

Esinevad Maarja Purga, Peep Lassmann, Kirill Ogorodnikov, keelpillikvartett Prezioso jt. Piletid saadaval Fientas ja Piletilevis

www.klassikaonmoes.ee

„RISTUMINE PEATEEGA ehk muinasjutt kuldsest kalakesest”

Jaan Tätte 1997. aasta etendus oma üldinimlikkuses on ka täna vähemasti sama aktuaalne, kui veerand sajandit tagasi. Mitte keegi meist pole kaitstud iseenda eest, kui ootamatult langeb sülle kujuteldamatult suur summa raha või koduuksest astub sisse unelmate naine.

Mängivad Christopher Rajaveer (Eesti Draamateater), Kersti Tombak, Tanel Ingi (Ugala) ja Mart Nurk. Lavastaja Gerda Kordemets. Piletid Piletilevis.

VIRU FOLK 2023

Peaesineja Nathan „wellerman“ Evans Šotimaalt, Seth Lakeman (UK), The Dublinersi tribuutkontsert Untsakatelt, Naised Köögis, Dagö juubelikontsert, Jäääär, Mari Kalkun, Duo Ruut, Lõõtsakuningad jpt esinejad.

Saunatänav, toidutänav, jämmid, öösimmanid... Festivalibussid Tallinnast, Rakverest ja Võsult. Piletid Piletilevis.

„HINGEST JA SÜDAMEST”

Rakvere teatri suvelavastus

2.–21.06.2023

Lammasmäe Puhkekeskuses

Lisainfo rakvereteater.ee

STEFANI JA LIIS LEMSALU SUVE AVAKONTSERT „Unes või ilmsi”

Reedel, 16.06 kell 20 Käsmus

Lisaks artistide enda parimatele lugudele ja ühishitile „Doomino” tuleb sekka ka üllatusi kuulajale ja suviseid covereid, et luua hea feeling ning juunikuu ja kauni Käsmu rannaküla sümbioos.

Piletid Piletilevis ja kohapeal.

ROCK HOTELI tribuutkontsert

Neljapäeval, 15.06 kell 20 Käsmus

Tanel Padar, Robert Linna, Ott Lepland jt kannavad ette legendaarse Rock Hoteli lugude paremiku.

Piletid Piletilevis ja kohapeal.

RAIMOND VALGRE 110

Teisipäeval, 13.06 kell 20 Käsmus

Ivo Linna, Marko Matvere, Mart Sander ja Tõnu Raadiku ansambel.

Piletid Piletilevis ja kohapeal.

Raimond Valgre

NATHAN EVANS

Reedel 11.08 kell 22

Tema Uus-Meremaa vaalapüüdjatelt päritud läbilöögihitt „Wellerman“ on kogunud youtubes üle 200 miljoni vaatamise, Spotify's üle 50 miljoni kuulamise, singel saavutas esikoha nii Ühendkuningriigi kui mitmete teiste riikide edetabelites, seda laulavad Eestiski nii täiskasvanud kui lapsed, selle järgi tantsitakse spetsiaalset Wellermani tantsu…

Piletid Piletilevis, kontserdipiletiks sobib ka Viru Folgi pass või päevapilet

Kas sel suvel mängib Rakvere Teater iidsel Lammasmäel suurejoonelist lavalugu „Robin Hood”. Ettemääratusest ja armastusest ning endast nõrgemate aitamisest rääkivas loos kõlavad suured sõnad, kuid nende taga peituvad ideaalid lähevad inimestele korda. Seda näitas „Robin Hood” edu möödunud aastal. Tänavu juunis pöördub lavastus tagasi Lammasmäele, et sealsete metsade vahel ja jõe ääres vaatajaile veel kord lootust ja rõõmu tuua. Ühtlasi pakub Lammasmäe puhkekeskus etenduse-eelse aja sisustamiseks erinevaid seiklusmatku ümbruskonnas kanuude, ATV-de ja fatbike’idega.

„Robin Hoodi” mängitakse 2. kuni 21. juunini algusega kell 19, lavastas Taavi Tõnisson Eesti Noorsooteatrist, lisaks enamusele Rakvere Teatri trupist teevad kaasa mitmed külalised ja hobused.

NUBLU JA LENNA SUVEKONTSERT „Kahekesi kasteheinas”

Laupäeval, 17.06 kell 17 Käsmus

Suvine ja chill Nublu & Lenna ühiskontsert, mille raames saab näha lauljaid esitamas enda parimaid laule Käsmusse sobivas võtmes, kui ka mitmeid coole ühisesitusi, mida publik veel avalikkuse ees näinud pole. Saadab Lenna bänd.

Piletid Piletilevis ja kohapeal.

SMILERS 30

koos Jaagup Kreemiga

Pühapäeval, 18.06 kell 17 Nii Smilersi kui Terminaatori akustilised kontserdid on Käsmus alati publikurohked olnud. Kuid kunagi varem pole seal lava jaganud Hendrik Sal-Saller ja Jaagup Kreem ühekorraga. Seekord aga on just Jaagup, kellele koolipõlves esimesed duurid kitarril just Hendrik kätte näitas, külalisesinejaks Smilersi juubeliaasta kontserdil imelise Käsmu lahe kaldal. Piletid Piletilevis ja kohapeal.

URMAS ALENDER 70 mälestuskontsert

Kolmapäeval, 14.06 kell 20 Käsmus

Mikk Tammepõld, Märt Avandi, Kadri Voorand, Alika Milova, Ollie ja Urmas Lattikase ansambel

Piletid Piletilevis ja kohapeal.

Urmas Alender 70

„Vana laul ei roosteta”

18.07 kell 19 Kalju-Lava Padisel

19.07 kell 19 Mooste folgikoda

20.07 kell 19 Kasepää laululava

21.07 kell 19 Asva Viikingiküla Saaremaal Kes ei teaks selliseid laule nagu „Kikilips“, „Pärlipüüdja“, „Must kohv“, „Su silmade sära“, „Julge laul“ või„Kauge aeg“. Need ja paljud teised kõlavad neljal ainulaadsel juulikuu õhtul Teie rõõmuks, taaskord! Õhtut saadab Ansambel Horoskoop Martin Trudnikovi juhtimisel.

Piletid Piletilevis.

„ROBIN HOOD”  veeda päev lindpriina

SYNNE VALTRI BAND  suvekontserdid

Naudi suvemelu Synne Valtri Bandi kontsertidel Pangodis ja Pärnus! „Tähtede täht“ finalist Synne Valtri on avalikkusele tuntud juba ammu oma tantsuliste hittidega, kuid saates näitas lauljanna, milleks ta veel võimeline on. Kontsertidel saab kuulda bändi parimaid laule, sh „Saatuslik naine“, „Eile veel“, „Nii jääda võiks me“ jpt tuntud palad. Kontserdipaikades on ruumi ka hoogsaks jala keerutamiseks.

Piletid onlinepilet.ee

JAAN TÄTTE „Laulud sõpradele”

Kodumaa muhedaim laulja ja laulukirjutaja Jaan Tätte kutsub kõiki muusikasõpru oma suvekontsertidele! Jaan Tätte on muusik, kes kirjutab laule maast ja ilmast, reisidest, loodusest ning tema kontserte saadavad ka pajatused elust Vilsandil ja mujal maailmas ning mälestustest lapsepõlves. Kontserdid viivad publiku tõelisele muusikalisele rännakule läbi

Eestimaa ilusa looduse maailma teise otsa välja!

Piletid onlinepilet.ee

KIMMO POHJONEN  Soolo

Ainulaadsed kontserdid soomlasest akordionivirtuoosi Kimmo Pohjoneniga! Kimmo on aastakümneid ühendanud klassikalist akordionimuusikat elektroonilise muusikaga, esitades seda eritellimusel valmistatud akordionil. Tema kontserdid pakatavad ürgsest energiast ning tema muusikas on elemente nii rockist, jazzist kui folgist. Iga kontsert on unikaalne ning paelub nii tema fänne kui ka neid, kes kontserdil on esimest korda.

Piletid onlinepilet.ee

STEFANI suvekontserdid

Stefan annab koos bändiga kolm suvekontserti Pangodis, Pärnus ja Kõltsus! Stefan on vaieldamatult üks armastatumaid artiste Eestis. „Aasta meesartist“ ja „Aasta laul“ on vaid mõned auhinnad, millega teda hiljuti pärjatud on. Tema hitid vallutavad edetabeleid ning ta on välja andnud ka esimese albumi. Nendel kontsertidel saab kuulda Stefani tuntuid hitte ja teisi armastatud lugusid.

Piletid onlinepilet.ee

KARLERIK TAUKAR BAND „Silmad pärani kinni“

Karl-Erik Taukar Band annab juulis kaks suvist kontserti Pangodis ja Pärnus! Nii suurte kui väikeste lemmikartist esineb suvekontsertidel koos bändiga ning kõlavad tema parimad hitid kahelt esimeselt albumilt ja ka uued lood, nagu „Silmad pärani kinni”, „Ookean” jpt tuntud palad. Mõnus suvemeeleolu on garanteeritud!

Piletid onlinepilet.ee

BLACK VELVET „Greatest hits“

Eesti läbi aegade edukaim poistebänd Black Velvet annab juulis Pangodis, Kõltsus ja Pärnus kolm vinget suvekontserti oma parimate hittidega! Ansambli, kelle megahitist„17“ sai 90ndate pop-hümn, kontsertidel saab kogeda mõnusas koguses nostalgiat armastatud hittide näol, aga kõlavad ka uuemad palad, nagu„Sandra“,„Võidusõit“ jt. Samuti kuuleb publik meeleolukaid lugusid ja juhtumeid, millega bänd karjääri jooksul silmitsi on seisnud. Piletid onlinepilet.ee

TERMINAATORI suvekontserdid

12. ja 13. juulil paneb Terminaator Pangodis ja Pärnus publiku rokkima vingeimate hittide saatel! Sel õhtul kostuvad lavalt meie oma rokilegendi repertuaari parimad palad, millele tõenäoliselt iga eestlane kaasa laulda oskab. Kõlavad nii rokipalad kui ka armastatud laulud akustilises versioonis, nii uuem muusika kui ka vanad lood. Maiuspalana saab kuulda ka mõnda harvaesitatavat lugu. Piletid onlinepilet.ee

ANNE VESKI

„Nii valged on ööd“

Anne Veski annab suvel kolm kaunist kontserti „Nii valged on ööd“. Artist, kes on armastatud nii kodukui välismaistel lavadel, rõõmustab Eesti publikut kontsertidel Laitses, Pangodis ja Pärnus. Esitusele tulevad tema tuntud hitid ja uuemad palad, aga ka mõned laulud, mida tihti esinemistel ei kuule. Kõlavad „Roosiaia kuninganna“, „Jätke võtmed väljapoole“, „Hea tuju laul“ jpt teised rahva lemmikud.

Piletid onlinepilet.ee

FIX „Tuulehoog“

FIX on aastakümnete jooksul andnud välja palju aegumatuid hitte, mille järgi on saadud tantsida, kaasa laulda ja pidusid pidada. Kõik teavad FIXi ajatuid hitte nagu „Tsirkus“, „Vana pildiraam“ jt, kuid suvekontsertidel üle Eesti saab publik lisaks kuulda ka FIXi uusi lugusid, nagu „Rahva tants“, ja „Peatage maa“. Tule ja veendu ise, mis on FIXi fenomen ning miks ka noored muusikud neile alt üles vaatavad.

Piletid onlinepilet.ee

SUUR SÜNNIPÄEVAPIDU FIX 55

FIX tähistab 13. augustil Tartu laululaval 55. sünnipäeva! FIXi koosseisus astuvad üles bändi liikmed läbi aegade ning õhtu lõppeb tänase koosseisuga. Lisaks esinevad koos FIXiga veel Koit Toome, Ivo Linna, Robert Linna, Taavi Peterson, Valter Soosalu ja Nublu. Kontserdil saab kuulda FIXi hitte, mida kõik teavad ja armastavad, nt „Tsirkus“, „Jaanipäev“ jpt palad. Tule veeda üks nostalgiat täis õhtu! Piletid onlinepilet.ee

EESTI DRAAMATEATER

„ONU BELLA TÄHESTIK“

MIS: Legendaarne laulja Onu Bella tutvustab meile tähestikku ja annab igale sõnale oma tähenduse. Ta viib meid rännakule läbi oma tormilise karjääri ja hullu üheksakümnendate Eesti. Ta räägib, mis on punk ja mis on vabadus ja jutustab, kuidas ontlikust keemiaõpetajast sai seksisümbol ja vabariigi kurikuulsaim mees.

KES: Autor ja lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, valgus- ja videokunstnik Rommi Ruttas, helikujundaja

Lauri Kaldoja, koreograaf Märt Agu.

Laval Tõnis Niinemets, Hilje Murel, Inga

Salurand, Karmo Nigula, Lauri Kaldoja, Jüri Tiidus, Ivo Uukkivi, Anne Türnpu, Liisa Pulk.

Bänd Ahto Abner, Marvin Mitt, Indrek Mällo, Krisjtan-Robert Rebane.

KUS JA MILLAL: Noblessneri valukoja Nobeli saalis (Peetri 10, Tallinn) 10.–31. augustil kl 19.

„VILJANDI LOOD: JAAN“

MIS: On aasta 1982. Jaan oma peagi saabuvaks 59. sünnipäevaks eriti ei valmistu. Ta käib Männimäe teel noortööliste maja ehitamas, aga ise elab koos naise ja pojaga pisikeses ahiküttega korteris Liiva tänaval. Ühel päeval aga teeb Jaan midagi, mida ta kunagi varem ei ole teinud. Rännaklavastus viib meid Jaani jälgedes

VIIMASED ETENDUSED TALLINNAS 4.–28.TELLISKIVISJUUNIL

Viljandisse, mida enam päris sellisel kujul olemas ei ole. Justkui ajarändurid tulevikust saame vaatajana osa ühe mehe elust, keda samuti enam olemas ei ole.

KES: Autor-lavastaja Marika Palm, autor-dramaturg Liis Aedmaa, kunstnik Gerda Süll, helimeister Elari Ennok, rännakujuhid Marika Palm ja Oskar Punga või Maarja Mõts ja Jass Kalev Mäe.

KUS JA MILLAL: Viljandi linnaruumis algusega Liiva tänav 3 hoovist 5.–26. augustil kl 12 või kl 19.

LEEVAKU KÜLAPLATS

„LEEVAKU KULLKAEVUR“

MIS: Piret Saul-Gorodilovi kirjutatud ja Marko Mäesaare dramatiseeritud kohalikul pärimusel ja isikutel põhinev lugu viib vaataja tänapäevast 1920. aastate Leevaku külaellu. Kesksel kohal on suur ja pöörane idee rajada Leevakule kolossaalne tellisevabrik, selle idee ümber põimuvad põlvkondadevahelised ja kogukondlikud suhted.

KES: Mängivad Ken Rüütel, Viire Valdma, Tiina Mälberg, Iris Viru, Jan-Mattias Kottise, Piret Paulson, Tiia Kokmann-Konsap, Kirke Kaarna, Raimund Otsmaa jt.

KUS JA MILLAL: Põlvamaal Leevaku külaplatsil 27. juulist 6. augustini kl 19.

21.-22.JUULI |OSTROVA KÜLA,SETOMAA

REEDE, 21. JUULIL

ÜLEMAKSTUD RENTSLIHÄRRAD

KÖÖMES

STEFAN

VELIKIJE LUKI METSATÖLL

LAUPÄEV, 22. JUULIL

SETOKEELNE TEATRIETENDUS JOORKAKÕSÕ

SÄIDSE SÕPRA

VEERNA VORKATS TANTSUETENDUS

SETOMAANIA

URISSAARE RANTŠO HOUSE BAND

DAGÖ

JUSTAMENT

TRAFFIC

KELLERTEATER

„JA EI JÄÄNUD TEDA KA“

MIS: Eraldatud kaljusaarel kohtub kümme inimest, keda pealtnäha miski omavahel ei seo. Õhtusöögi ajal hakkab mängima salvestis, kus külalisi süüdistatakse ränkades kuritegudes. Kümme kujukest kaob ükshaaval kaminasimsilt ja külalised surevad üksteise järel justkui laulukese värsside järgi. Mis juhtub inimesega, kui teda sunnitakse julmalt otsa vaatama oma hirmudele?

KES: Autor Agatha Christie, tõlkija ja lavastaja Vahur Keller, kunstnik Britt Urbla Keller. Osades Ago Anderson, Liia Kanemägi, Hans Kristian Õis, Liis Haab, Meelis Kubo, Rauno Kaibiainen, Toomas Täht, Riho Rosberg, Ülle Kaljuste, Andres Roosileht, Tõnu Oja.

KUS JA MILLAL: Viinistu Kunstisadamas 8.–23. juulil kl 19.

TEATER NUUTRUM

„NAISTERANNA NEEDUS“

MIS: Kolme eri põlvkonda kuuluva eesti naise saatused ristuvad ühes väikses rannakülas, mida piirab kohaliku naisterannana tuntud saladuslik Riimilaht. Üks ootamatu surm ja mõned kapist välja välja pudenenud paberid käivitavad pineva, suurt armastust ja suurt vihkamist, põletavat kättemaksu ja suuremeelset andestust tulvil sündmustejada. Ühe armuvalus neiu poolt kergemeelselt lendu lastud needuse mõju ulatub üle põlvkondade ja üle riigikordade. Mis või kes saaks needuse maha võtta?

KES: Autor Sven Karja, lavastaja Jaanus Nuutre. Osades Ülle Lichtfeldt, Elina Pähklimägi, Amanda Hermiine Künnapas.

KUS JA MILLAL: Eisma sadama paadikuuris (Lääne-Virumaa) 30. juunist 18. juulini kl 19.

www.ostrova.ee

PILETID ON MÜÜGIL:

GerdaKordemets

Liina Tepand

Christopher Rajaveer (Eesti Draamateater)

OSADES: KerstiTombak

Tanel Ingi (Ugala)

Mart Nurk

„JA EI JÄÄNUD TEDA KA“

LAVASTAJA

ViLJA NYHOLM-PALM

KUNSTNiK

KARMO MENDE

TÕLKiJA

KATRiNHAMMER

ARGO AADLi

(TALLiNNA LiNNATEATER)

HiLJE MUREL

(EESTi DRAAMATEATER)

Kunstnik Ann Lumiste

Harriet Toompere (Eesti Draamateater)

Argo Aadli (Tallinna Linnateater)

Miia Tooming

HARRiET TOOMPERE ANDERO ERMEL

(EESTi DRAAMATEATER)

(TALLiNNA LiNNATEATER)

ETENDUSED TEERiSTi ViLLA TEATRiGARAAŽiS

30. JUUNi-17. JUULi

PiLETiD MÜÜGiL PiLETiLEViS JA PiLETiMAAiLMAS

Etendused Teeristi Villa Teatrigaraažis

22. juuli - 2. august

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas ENTERTAINMENT

UGALA TEATER „KOLM MUSKETÄRI“

MIS: Alexandre Dumas’ maailmakuulsal romaanil põhineva igahalja seikluse „Kolm musketäri“ tegevus leiab aset Prantsusmaal. Noor gaskooni aadlik d’Artagnan lahkub isakodust ja suundub Pariisi, et astuda härra de Treville’i musketäride kompaniisse. Kiiresti sõbruneb ta kolme silmapaistva musketäri, Athose, Porthose ja Aramisega, kuid sama kiiresti leiab ka vaenlasi kardinal Richelieu’ lähikondsete hulgast. Olles kõigest etturid kuningas Louis XIII, kardinal Richelieu ja Buckinghami hertsogi vahelises malemängus, õnnestub musketäridel

ja d’Artagnanil jääda truuks oma deviisile – üks kõigi ja kõik ühe eest. KES: Lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnikud Kristjan Suits ja Sirli Pohlak, koreograaf Rauno Zubko, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, valguskunstnik Sander Aleks Paavo, lavavõitluse seadja Kaire Russ. Mängivad Jass Kalev Mäe, Martin Mill või Reimo Sagor, Oskar Punga, Alden Kirss, Andres Tabun, Rait Õunapuu või Ken Rüütel, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa või Lauli Koppelmaa, Marika Palm, Jaana Kena, Janek Vadi, Silver Kaljula, Karl Kena, Theodor Tabor, Merle Liinsoo ja Aili Nohrin. KUS JA MILLAL: Õisu mõisa pargis Viljandimaal 1.–18. juunil kl 20.

Täname toetajad: Koostööpartnerid:

Meistrite turg • Keskaja küla • Turniir

Muusikud, rändnäitlejad, ringkäigud vanalinnas

www.medievaldays.ee • www.folkart.ee • www.hopnerimaja.eu

ALGUS KELL 19.00

Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

26.

29.07

30.07

31.07

01.08

02.08

03.08

04.08

05.08

Osades:

Mart Toome

TALLINNA LINNATEATER

Inga Lunge

Karin Tammaru

TEATER ENDLA

Indrek Taalmaa

Jüri Vlassov

Märten Männiste

Kersti Tombak

Meelis Põdersoo

VAT TEATER

Kaidi Soosaar

Suveteater

R.A.A.A.M.

„KARATEKA JA SALASAMURAI“

MIS: Kaheksakümnendate lõpu poole, laulva revolutsiooni eelaimduses, hakkavad ääremaa külad vähehaaval inimestest tühjaks jääma. Õpetajate puudus maakoolides muutub katastroofiliseks. Kohtade täitmiseks tuleb koolijuhtidel tööle võtta inimesi, kes selleks tegelikult ei kvalifitseeru. Nõnda satuvad piiriäärsesse kolkasse õpetajaks kaks meest, kellel väga erinev minevik ja maailmavaated, erinevad soovid ja unistused. Elamispinna defitsiidi tõttu majutatakse nad õpetajate majas ühte korterisse, milles nad on sunnitud veetma ühe kaamoslikult pimeda sügistalve.

KES: Autor Ott Kilusk, lavastaja Madis Kalmet. Laval Meelis Rämmeld ja Märten Matsu.

KUS JA MILLAL: Kernu mõisa küünis 5. juulist 3. augustini kl 19.

„PRAEGU POLE AEG ARMASTAMISEKS“

MIS: „Praegu pole aeg armastamiseks“ on kurbnaljakas lugu sellest, kuidas inimene teeb kõik, et oma õnne edasi lükata. Me mõtleme välja üha rohkem asju, mis ei lase meil olla koos nendega, keda me armastame. Sõjad, religioon, masside arvamus, lisaks poliitika, seisuslikud erinevused, mood, virtuaalne tegelikkus. Ja paistab nii, et inimkond jätkab asjade väljamõtlemist, mis meid üksteisest eraldavad.

KES: Lavastaja Damir Salimzianov, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Priidu Adlas. Laval Kristo Viiding, Mari-Liis Lill, Harriet Toompere, Martin Kõiv, Ott Kartau, Tõnn Lamp.

KUS JA MILLAL: Kernu mõisa küünis 8. juulist 6. augustini kl 15 või kl 19.

„DIKTAATOR, NALJAMEES JA LIIDERDAJA“

MIS: Humoorikas fantaasia kahe hämmastava inimese kohtumise teemal, need on Jaroslav Hašek (tuntud humorist) ja Josip Broz Tito (tulevase kommunistliku Jugoslaavia liider). Ja loomulikult saavad kõik aru, et kaks suurt inimest said kohtuda vaid ühes kohas –prostituudi juures.

KES: Autor-lavastaja Damir Salimzianov. Laval Kristo Viiding, Elina Reinold, Martin Kõiv.

KUS JA MILLAL: Kernu mõisa küünis 15.–27. juulil kl 19.

KOMÖÖDIATEATER

„DOKTOR, APPI!“

MIS: Eestlane kannatab lõputult valu ja vaeva, enne kui viimases hädas arsti juurde läheb. Aga siis on asi juba nii hull, et tema suust kostab karjatus: doktor, appi, ma enam ei suuda! Ja arst mõtleb endamisi: „Kus te varem olite, nüüd on juba hilja!“, aga välja öelda ta seda muidugi ei saa. Etenduses tahavad patsiendid doktori jutule pääseda, aga kas ja kuidas nad abi saavad, see selgub ehtsa huumori vaimus.

KES: Mängivad Henrik Normann, Kaili Närep, Vladas Radvilavicius ja Lisabet Loigu.

KUS JA MILLAL: Erinevatel Eesti lavadel 3.–25. juulil kl 19.

JÄNEDA PULLITALLITEATER

„RISTUMINE PEATEEGA“

MIS: Jaan Tätte 1997. aastal oma üldinimlikkuses on täna vähemasti sama aktuaalne, kui veerand sajandit tagasi. Mitte keegi meist pole kaitstud iseenda eest, kui ootamatult langeb sülle kujuteldamatult suur summa raha või koduuksest astub sisse unelmate naine.

KES: Mängivad Christopher Rajaveer, Kersti Tombak, Tanel Ingi ja Mart Nurk. Lavastaja Gerda Kordemets.

KUS JA MILLAL: Jäneda pullitalliteatris 25. juunist 22. juulini kl 14 või kl 19.

VANA BASKINI TEATER

„KIHNU JENKA“

MIS: Lugu tublist eesti naisest, keda on läbi elu aidanud rõõmus meel ja laulud. Armastuslugu, tema kohtumine ja elu koos abikaasa Jaan Kösteri ehk Kihnu Jenkaga. See pole dokumentaaljutustus, vaid fantaasiamäng, mis põhineb Virve enda meenutustel tema erakordselt sündmusterohkest elust.

KES: Kihnu Virve osas Inga Lunge ja Karin Tammaru, Kihnu Jenka osas Mart Toome. Teistes osades Jüri Vlassov, Indrek Taalmaa, Nils Mattias Steinberg, Märten Männiste, Kersti Tombak, Kaidi Soosaar. Kunstnik Krete Tarkmees, muusikaline kujundaja Toomas Lunge, tantsuõpetaja Marko Kiigajaan. Autor ja lavastaja Gerda Kordemets.

KUS JA MILLAL: Erinevates paikades üle Eesti 26. juulist 5. augustini kl 19.

„METSAS EI KUULE SU KARJUMIST KEEGI“

MIS: Anita, Monika ja Ellen on lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna paariks päevaks metsa matkama, ning meenutada ühiselt veedetud aega. Kuid ilus unistus mõnusast ja lõdvestavast nädalavahetusest kesk loodust muutub painavaks õudusunenäoks.

KES: Lavastaja Eero Spriit. Mängivad Anne Veesaar.

KUS JA MILLAL: Üle Eesti 7.–24. augustini kl 19.

Stanislav Moškov

EESTI NOORSOOTEATER „HINGEST JA SÜDAMEST“

MIS: Noorsooteatri suvelavastuses kohtuvad õhtuses raudteejaamas Tammsaare lugude tegelased – mõni neist esimest korda –, et rääkida armastusest just nii, nagu oskavad ainult nemad. „Noorte hingede“ tegijate uus lavastus põhineb Tammsaare loomingul ja kirjadel.

KES: Lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Rosita Raud, helilooja Vootele Ruusmaa, valguskunstnik Ivar Piterskihh, liikumisjuht Hanna Junti. Mängivad Maria Ehrenberg, Anti Kobin, Laura Nõlvak, Doris Tislar, Taavi Tõnisson, Risto Vaidla.

KUS JA MILLAL: Tapa raudteejaama hoones 2. juulist 30. augustini kl 19.

LUTSU TEATER

„TURG“

MIS: Võrukeelne vabaõhulavastus „Turg“ räägib globaliseerumisest ja teeb seda mikroskoopilise külaühiskonna näitel. Seni rahulikku elu nautinud külainimeste elu muutub täielikult, kui vallavalitsuses asub tööle noor daam, kellest saab valla uus turundusjuht. Ühel hetkel on väikesest rahulikust maaturust saanud midagi New Yorgi börsi laadset, turulettidel asuvad arvutikuvarid, endised turumutid ja taadid ei paki enam porgandeid ja kartuleid kilekottidesse vaid müüvad neid nüüd börsil võimendusega, nagu Forex turul valuutasid pikaks või lühikeseks. Kus on turg, on kõrval ka must turg. Seal on inimsuhted ja inimlikud väärtused.

KES: Lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Silver Vahtre. Osades Agu Trolla, Liili Saar, Kristo Kooskora, Kaido Arulepp, Kätlin Vaher, Uno

Kolm musketäri

Nagelmaa, Aveli Asber, Kristin Kooskora, Jan-Mattias Kottise, Eduard Paulson, Manivald Paulson jt.

KUS JA MILLAL: Lutsu külas Põlvamaal 9.–18. juunil kl 19.

1TEATER

„MAJAKAVAHI TÜDRUKUD“

MIS: Lavaloo tegevus toimub vanas tuletornis, mis on juba ammu suletud. Majakavahi tüdrukud Augusta, Emma ja Ida, kes ei näe teineteist kuigi sageli, on nüüd sõitnud tuletorni, et jagada vanemate pärandust. Kas sellega saadakse omavahel hakkama? Lavalugu on täis tugevaid emotsioone, mis pendeldavad nagu päriselus – palju huumorit ja palju tõsidust.

KES: Laval on Anne Veesaar, Triinu Meriste, Merle Palmiste. Lavastaja Ivo Eensalu

KUS JA MILLAL: Ohtu mõisas 3.–21. juulil kl 19.

„VIHMAMEISTER“

MIS: Lugu pöördelisest kuumast suvepäevast Lizzie Curry elus. Lizzie elab karjafarmis koos isa ja kahe vennaga. Vihma pole sadanud pikka aega, maad laastab põud ja ikaldus. Sama suureks probleemiks on perele kujunenud Lizzie suutmatus endale meest leida. Mõlemal puhul aitaks vaid ime. Kui uksest astub sisse enesekindel seikleja Starbuck, kes lubab 100 dollari eest vihma tuua, tekib lootus, et imed hakkavadki sündima.

KES: Lavastaja Erki Aule. Osades Grete Konksi, Janek Joost, Rauno Kaibiainen, Erik Hermaküla, Stefan Hein ja Hardo Adamson. KUS JA MILLAL: Ohtu mõisas 24. juulist 4. augustini kl 19.

Alexandre Dumas Lavastaja Tanel Jonas

VIIMASED 11 ETENDUST ÕISU MÕISA PARGIS ugala.ee

LUKE MÕISA KULTUURIAIT

„RÄTSEP ÕHK JA TEMA ÕNNELOOS“

MIS: August Kitzbergi näidendi põhjal valminud lavastuses heidetakse põgus pilk 20. sajandi alguse külaelu korraldusele Mulgimaal. Külarätsep Jaak Õhu suurim soov on saada rikkaks. Ootamatult õnnestub tal saada Suure Venemaa Näljahädaliste õnneloosi ühe pileti omanikuks, millele ka suur võit tõesti langeb. Näidendis rullub lahti lugu, kuidas see suur võit talle aga oodatud õnne asemel aina sekeldusi ja pahandusi kaela toob.

KES: Osades Margus Raidma, Peep Ait, Mati Kabanen, Ingrid Grünberg, Evelyn Härm, Liia Sirel, Helle Siimann, Arved Kesa ja Erika Tetsmann.

KUS JA MILLAL: Luke mõisa kultuuriaidas 29. juunist 2. juulini kl 19.

ALATSKIVI LOSS

„BALDAHHIINVOODI“

MIS: Mees ja Naine kohtuvad, armuvad ja abielluvad. Uus elu, uus algus, uued lootused. Kuidas elada rõõmus ja mures, õnnes ja õnnetuses – elu lõpuni üksteise kõrval? Abielu on koos elamine, koos kasvamine ja ühes juurdumine.

KES: Lavastaja: Eili Neuhaus, osades Ülle Lichtfeldt ja Eduard Salmistu.

KUS JA MILLAL: Alatskivi lossi ballisaalis 19.–30. juulil kl 19.

KAMMIVABRIKU SÜNDMUSKESKUS

„KORVPALL ON SAATANAST“

MIS: Mihkel Tiksi kirjutatud ja Urmas Lennuki dramatiseeritud lugu viib vaataja 1970ndate lõpu ja 80ndate alguse korvpallimaailma, kui üks erakordselt värvikas periood oli lõpule jõudnud. Vastanduvad

noorte ambitsioonikus ning vanade mängijate soovid. Korvpallisaalis ja riietusruumis rullub lahti inimsuhete rägastik.

KES: Mängivad Riho Kütsar, Pääru Oja, Mikk Saar, Rasmus Kull, Veljo Reinik, Karl Robert Saaremäe, Karl Edgar Tammi, Ingrid Margus, Liisu Krass, Märt Koik, Karl Bussov ja Madis Šumanov. Lavastaja Inga Lunge.

KUS JA MILLAL: Tartus kammivabriku sündmuskeskuses 6.–23. juulil kl 18 või kl 19.

PALMSE MÕIS

„MINUL ON VARI“

MIS: 2022 juulis esietendunud muusikaline lavastus „Minul on vari“ on nostalgiline ja humoorikas ajarännak 80ndate algusest tänaseni, nähtuna ühe väikese poisi (Toomas Uibo) silme läbi, kes loo jooksul täiskasvanud meheks sirgub.

KES: Autorid Ott Kilusk ja Toomas Uibo. Osades Toomas Uibo, Mait Malmsten, Saara Pius, Hele Kõrve, Egon Nuter, Veikko Täär, Tiina Tõnis, Magnus Lõhmus ja Marcus-Kristofer Kaljuraag. Lavastaja Kaili Viidas.

KUS JA MILLAL: Palmse mõisa pargis 12.–22. juulil kl 19.

TEMUFI

„SUUR BOY JA VÄIKE BOY“

MIS: Kogu suguvõsa suvelavastus „Suur Boy ja Väike Boy“ on dramatiseering samanimelisest Saksa kirjaniku James Krüssi jutustusest. Peategelaseks on Helgolandi saarel elav 10aastane poiss, keda kutsutakse Boyks. Kuna tema õed on leetrites, tuleb tal veeta nädal mõni tänav kodumajast eemal vanaema ja tolle 84aastase isa ehk oma vaarisa juures, keda hüütakse samuti Boyks. Väike Boy ja Suur

Boy on vanusevahest hoolimata suured sõbrad ja lugude vestjad.

Mõlemal on teineteisele pakkuda kas midagi uut või unustatud vana.

KES: Nimiosades Peeter Volkonski ja Henry Soo või Vesse Leok.

KUS JA MILLAL: Viljandis Uueveski puhkealal 20. juulist 13. augustini kl 19.

LOOBU MÕIS

„KOLMEKESI KAHEVAHEL“

MIS: Kolm meest – sõjaväelane, professor ja ärimees – jäävad eri põhjustel kinni samasse tuppa. See kummaline ruum, kuhu mehed sattuvad, on kui katsetuspaik, kus vaimukuste ja väidete paikapidavust järele proovitakse. Kes nad sinna kutsus? Mis neist edasi

saab? Lõpuks saabub sinna saladuslik Naine.

KES: Mängivad: Raivo E. Tamm, Üllar Saaremäe, Sulev Teppart ja Helena Merzin. Lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Ketlin Kütt.

KUS JA MILLAL: Loobu mõisa aidas Kadrina vallas 14.–21. juunil kl 19.

SAGADI MÕIS

„TOPELTDUUBEL“

MIS: Romantiline thriller naisest, kes korjab tänavalt üles hulguse, et temast taas inimene vormida. Õige pea aga selgub, et asi pole kaugeltki heategevuses, rääkimata ligimesearmastuses. Mis on naise tegelikud eesmärgid? Kuidas tema plaan õnnestub?

KES: Lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Ketlin Kütt, tõlkija Peeter Volkonski. Mängivad Natali Väli ja Üllar Saaremäe.

KUS JA MILLAL: Sagadi mõisas 1.–25. juulil kl 19.

SKENE Katus Kunstile

„STSEENID ÜHEST ABIELUST“

MIS: Ingmar Bergmani klassikaks saanud teose „Stseene ühest abielust“ lavastamise ind ei ole jahtunud terves maailmas. See lugu on kriipivalt tõetruu ja inimlik, seega tõeline kullaproov igale näitlejale. Kas kõigest saab oma abikaasaga rääkida? Kas üldse tohib kõigest rääkida? Kuidas tunda ära see hetk, kui kõik see ei väärigi enam päästmist.

KES: Autor Ingmar Bergman, kunstnik-lavastaja Kristjan Suits, dramaturg-lavastaja Mehis Pihla, produtsent Margit Roosaar.

Osades Evelin Võigemast, Märt Avandi, Kersti Heinloo või Liisa Pulk.

KUS JA MILLAL: Jaanihanso siidrivabriku teatrisaalis Pärnumaal 5.–30. juulil kl 19.

Maria Kilk

JÕGEVA LINNA TEATER

„LEENANE’I KAUNITAR“

MIS: Tragikoomiline lavalugu kahest naisest, emast ja tütrest, kelle sunnitud kooselu on justkui lakkamatu võitlus. Võitlus selle nimel, kelle tahe peale jääb: kas ema, kelle hirm kaotada oma kolmas tütar mõnele mehele ja jääda lõplikult üksi või tütar Maureeni, kes tahaks põgeneda sellest kurvast ja lootusetust maakohast, jättes maha ka oma hüpohondrikust ema Magi.

KES: Lavastaja Janek Varblas. Osades Anne-Mai Tevahi, Eve Somelar, Carl-Kristjan Sepp, Karmo Toome.

KUS JA MILLAL: Jõgeva vallas Kõola küla Vana-Kuberi talu hobusetallis 14. juulist 12. augustini kl 19.

PÄRNU MUUSEUM

„KOIDULAHING“

MIS: Ühel koidueelsel tunnil, kui Lollal und ei tule, algab nukker ja lõbus mäng: Lolla (Lydia Koidula noorepõlve hüüdnimi) on hakanud kahtlustama, et tema näidendid ei kõneta tänapäeva vaatajat. Ta on otsustanud oma näidendid kaasajastada. Sest nüüd on moes teatriuuendus ja eksperiment. Tegelased hakkavad kirjaniku plaanile vastu, millest sõlmub hulga keerukaid ja humoorikaid olukordi.

KES: Lavastaja Gerda Kordemets. Lolla osas Laine Mägi, teistes osades Jüri Vlassov, Kersti Tombak, Märten Männiste, Kaidi Soosaar, Elmar Trink.

KUS JA MILLAL: Koidula muuseumi aias 9.–26. augustil kl 19.

TEATER KILK „AGULIHÄRRAD“

MIS: Lustakas kontsert-etendus, mille autorid on saanud inspiratsiooni 1930. aastatest, kui Eesti Vabariigi pealinnas oli piir teatri ja restorani vahel üpriski hägune, sest pärast õhtuse etenduse lõppu suundusid nii mõnedki armastatud näitlejad populaarsetesse lokaalidesse. Agulihärrade poolt tulevad ettekandmisele laulud, mida tol ajal esitasid näiteks Aleksander Arder, Benno Hansen, Paul Mets, Agu Lüüdik, Riina Reinik, Aarne Viisimaa, Ants Eskola, Kivilombi Ints ja teised.

KES: Laval: Argo Aadli ja Indrek Ojari. Dramaturg ja lavastaja Diana Leesalu. Laulude arranžeerija Jaak Jürisson.

KUS JA MILLAL: Lohusalu sadama küünis 13. juulist 4. augustini kl 19.

HÜÜRU MÕIS

„KORDUSEKSAM“

MIS: Kas oled kunagi tundnud, et sind on koolis ebaõiglaselt hinnatud?

Ehk on halb eksami

tulemus mõjutanud

koguni edaspidist käekäiku, nullinud võimaluse astuda ülikooli ja sundinud loobuma unistustest? Mis saab siis, kui saatus pakub võimaluse kohtuda oma

õpetajaga aastakümneid hiljem?

KES: Lavastaja Ivo Eensalu.

Mängivad: Marika Korolev ja Indrek Taalmaa.

KUS JA MILLAL: Hüüru mõisas 1. juunist 18. augustini kl 19.

TARTU PÄRMIVABRIK

„LÄBI LINNA: ÜLEJÕE“

MIS: LÄBI LINNA lavastused on jõudnud oma rännakute keskpunkti. Kaks Tartu linnaosa on saanud omanimelise lavastuse, kaks veel tulekul. Alustasime Karlovast, suundusime Supilinna, viimasena

avastame Annelinna, aga veel enne – ületame Ülejõe! Ülejõe linnaosa identiteet koosneb väga erinevatest killukestest. Ajaloolisus kohtub tühermaaga, pargid futuristlike hoonetega, salasopid ja suured ühisruumid on kõrvuti endale koha sisse võtnud. Meie rändame neist läbi, põimime kildudest omanäolise vitraaži.

KES: Ideeline eestvedaja ja lavastaja Jaanika Tammaru. Näitlejad: Laura Niils, Mariann Tammaru, Silva Pijon, Johannes R. Sepping, Agur Seim ja Liisu Krass ning Tartu koolide ja huviringide noored, muusikud, kunstnikud, harrastajad ja kohalikud.

KUS JA MILLAL: 1.–4. juuni ja 7.–10. juuni õhtul Tartus. Algusajad: kl 18, 18.30, 19, 19.45 ja 20.15. Alguspunktiks on Pikk 58, endine Tartu pärmivabrik.

PIIBE TEATER

„MINA, SIKENBERG“

MIS: Pearu Muraka prototüübi Tammsaare Lõuna talu peremehe Jakob Sikenbergi muhe, kuid mõtlemapanev kõrtsipajatus elust

Tammsaarel „nii nagu see oli“ ja mitte nii, nagu naabripere poeg Anton selle kirja pani.

KES: Autor-lavastaja Arlet Palmiste. Osades Erik Ruus ja Arlet Palmiste.

KUS JA MILLAL: A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel 28. ja 29. juunil kl 18.

EKSPEDITSIOON JA VON KRAHLI TEATER

„AINULT JÕED VOOLAVAD VABALT“

MIS: See on kontsert inimesest. Jah, kontsert. Katkematu muusikaline rännak rokib, kisendab, hellitab, igatseb, pettub, unistab. Mängitakse trumme, kitarre, paaniflööti ja kummipalli. Pannakse käed rinnale risti või silmade ette ja lauldakse. See on, nagu vaataks üht hiigelsuurt maali, nagu loeks üht paksu romaani, nagu hulguks mööda lõppematut linna, otsimata midagi kindlat, kuid ometi liikudes tunde ja tunde. Kui oled kord alustanud, siis lõppu ei oota. „Ainult jõed voolavad vabalt“ on lavastaja Lauri Lagle ning tema trupi neljas koostöö.

KES: Laval ja helilooming Marika Vaarik, Mari Abel, Katariina Tamm, Rea Lest, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Sander Roosimägi ja Simeoni Sundja.

KUS JA MILLAL: Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses 4. juunist 1. juulini kl 19.

TEERISTI VILLA TEATRIGARAAŽ

„VALE“

MIS: Abielupaar Alice ja Paul on kutsunud õhtusöögile oma parimad sõbrad Laurence’i ja Micheli. Alice, kes nägi Micheli suudlemas võõrast naist, on nüüd dilemma ees. Kas öelda oma sõbrannale tõtt? Paul püüab igati veenda oma naist vaikima, sest see pole nende asi. Ebamugavust tekitavate vestlusteemadega õhtusöök areneb petmiste, tõeste ja valede väidete kaskaadiks.

KES: Osades Argo Aadli, Hilje Murel, Andero Ermel, Harriet Toompere. Lavastaja Vilja Nyholm-Palm, kunstnik Karmo Mende.

KUS JA MILLAL: Teeristi Villa teatrigaraažis (Noarootsi vald) 1.–17. juulil kl 19.

THORS PRODUCTION „ADA. RÄÄKIMATA LUGU”

MIS: Muusikaline lavastus möödunud ajastu suurimast filmi- ja estraaditähest, lummavast ja säravast Ada Lundverist, kelle elu rullub lahti kui romantiline film täis dramaatilist pinget, huumorit, kirge, armastust ja valu.

KES: Teksti autor Ott Kilusk, lavastaja Ain Mäeots, muusikajuht Siim Aimla, kunstnik Karmo Mende. Osades: Saara Nüganen, Anne Reemann, Sepo Seeman, Peeter Oja, Jan Uuspõld, Liina Tennosaar, Birgit Sarrap, Kalle Sepp, Priit Strandberg.

KUS JA MILLAL: 26.–30. juulini ja 2.–6. augustini Kiidjärve mõisapargis Põlvamaal kl 19.

Sestap otsustasin minagi ellu viia oma ammuse unistuse ja käia ära Drottingholmi lossis, mis on alates 1981. aastast kuningapaari kodu. Stockholmi kuningalossis – nagu giid ütles – käivad nad ainult tööl.

Maitsemaraton merel

Alustamaks tutvumist kuningliku Rootsiga kuninglikult juba merel, sean sammud Grande Buffet’sse. Kui ülekaalulised inimesed võtvat seal taldriku ja kukkuvat kühveldama, siis tervislikuma elustiiliga kodanikud tegevat esmalt

Rootsi lauale tiiru peale ja valivat välja, mida võtta. Otsustan minagi sissejuhatuseks silmadega süüa. Peagi on selge, et see oli viga ehk juba külmlauaga tutvumiseks kuluks ära vähemalt kaks taldrikut.

Silma jääb, et lettidel on palju purgikesi, kus toit on serveeritud väikeste portsjonitena ja see näeb õhtu lõpuks pooleldi lagedaks söödud liudadest märksa kenam välja.

Tänavatoidust pole ma kunagi väga lugu pidada osanud, samas noorema rahva taldrikuid täidabki just tänavatoit: samosad ja takod,

>>> Järgneb LK 30

Kuninganna

Lovisa Ulrika raamatukogu, mille 1744. aastal kinkis talle pulmade puhul kroonprints

Adolf Fredrik. kungligaslotten.se

Kuninglik Rootsi

Tänavu tähistatakse Rootsis kaht väga olulist juubelit –7. juunil saab Rootsi kuningriik 500aastaseks ja 15. septembril täitub praegusel kuningal Carl XVI Gustafil 50 aastat troonil. Juba 2018. aasta aprillis sai temast kõige kauem troonil olnud kuningas läbi Rootsi ajaloo. Seega on just praegu õige aeg end Rootsi kuningliku minevikuga kurssi viia.

Festivalisuvi 2023

Kuninglik suvemaja ehk Hiina paviljon, mille kuningas abikaasa Lovisa Ulrikale sünnipäevaks kinkis.

Drottingholmi lossi trepihall.

Drottingholmi lossi hiiglaslik park. Küsimuse peale, kui tõenäoline oleks pargis ka kuninganna Silviat kohata, giid vaid naeratab salapäraselt.

tomatisalsa ja guacamole, nigrid ja makid, marineeritud ingver ja vasabi, friikad ja rebitud sealiha. Võtan minagi aurutatud baokukli ja kuigi kuklikausi kõrval on hiinlasele teemakohast täidist, pistan mina kukli vahele – kummardusena Karlssonile – lastelaualt pärit veiselihapallid. Lisan ka paar viilu Green Marketist silma jäänud aasiapärast kurgisalatit, grillitud köögivilja, marineeritud artišokki, paari kastet ja lusikatäie peedi-kitsejuustu salatitki. Ühesõnaga – esimene käik kuulub rubriiki kakofoonia kõhus, aga mulle maitseb. Järgmiseks võtan kursi kalalauale. Vana arm ei roosteta – paar graavilõhe lõiku oleks justkui iseenesest kahvli otsa hüpanud. Aga nii sinepi- kui ka matjes-heeringas peavad täna Baltic herringule ehk räimedele alla vanduma. Proovin nii delikatess-, küüslaugu- kui ka mustasõstraräimi ja võitjana väljuvad sellest kalakolmikust viimased. Kalalaual seisab kõrvuti ka kaks tünnikest punast kalamarja. Isegi kui tera suuruse ja värvi järgi vikerforellimarjal ja punasel meremarjal vahet ei tee, pole raske arvata, kumb on kumb. Üks anum on peaaegu täis, teine pooleldi tühjaks söödud. Kasutan võimalust neid võrdlevalt proovida. Heledamad haprad terakesed lõhkevad juba keelega kergelt vajutades, meremarja tera on pisem, aga tugevam ja ka maitselt tuimem. Olgu öeldud, et pärast kolmandat Rootsi lauda laevadel hakkab minustki vist gurmaan saama – igatahes punane kalamari mulle juba meeldib.

Üks Drottingholmi pargi sümboleid — Heraklese purskkaev.

Põhiroogadest alustan vähikastmes forelliga. Teise taldrikuserva sätin Wallenbergi kotleti (kastet niristan kulbikesega ikka ka peale) ja vaheseinaks neile keedukartulit ja lillkapsagratääni. Green Marketist möödudes kahman kaasa ka paar rohelist lehte. Kuidas maitsevad Lyoni kana ja Salsiccia vorst, jääbki teadmata. Mõte juustust ja puuvil- >>> Järgneb LK 32

Kersti Eero

Kersti Eero

Raphael Stecksén / kungligaslotten.se

Raphael

SUVESEIKLUSED ON EES, HEA REISIJUHIGA NÄED ROHKEM!

Kui plaanid Läti reisi, siis on Regio „Läti reisijuht” parim inspiratsiooniallikas! Siit leiab kaunid looduspaigad, lastepargid, põnevad muuseumid, uhked mõisad ja palju muud.

Regio teedeatlas võiks ikka autos olla! Atlasest näed märksa laiemat ala kui telefoniekraanilt ja atlas on kindel tagala, kui levi parasjagu ei ole.

Eesti teede voldikkaart rattamarsruutidega on hea abimees nii autoga sõitjaile kui rattaga seiklejatele. Kaardil on ka 75 põnevat reisisoovitust.

Kaart on vee- ja rebenemiskindel!

Kuningas Oskar II kabinet oli varem kuningas

Adolf Fredriksi magamistuba, mis on sisustatud 1870ndate ideaalide järgi. Elekter jõudis lossi 1883. aastal ja aasta hiljem lisandus ka telefoniliin.

<<< Algus LK 30

jast aitab vastu panna ka kiusatusele proovida mereannipastat ja läätselasanjet.

Lastelaua jäätisebufee on vallutanud rõõmsad Rootsi pensionärid ja lapsed ootavad kannatlikult desserdilaua juures, et ananassikuubikuid grilltiku otsa lükkida ja siis oma puuviljavarras šokolaadipurskkaevu torgata. Samas seisavad ka suured purgid täis erivärvilisi kummikarukesi ja M&M šokolaadinööpe, mida võid supilusikaga kasvõi šokolaadivahu peale tõsta.

Mina tõstan taldrikule ananassi- ja mangokuubikuid, paar apelsinilõiku ja paar viilu juustu ning panen õhtusöögile punkti tänavatoidu laualt silma jäänud mango-kookosepudinguga.

Kas 39 eurot õhtusöögi eest, isegi siis, kui hinna sisse kuuluvad ka kõik joogid, pole liiga kallis? Kahtlemata on 39 eurot korralik raha, minu jaoks isegi suur raha, aga nagu ütles meie gastronoomia grand old man Dmitri Demjanov, on restora-

nis käik kallis siis, kui toit polnud oma hinda väärt. Seega kuuekäiguline (või palju mul lõpuks neid käike koguneski?) õhtusöök merevaatega restoranis polnud kindlasti kallis.

Kuningapaari kodu — Drottingholmi loss

Stockholmi raekoja kõrvalt viib laev tunnikesega Lovöni saarele, kus asub Drottingholmi loss. Nimi Drottingholm tähendab kuninganna saart ning tuleneb lossist, mille Rootsi kuningas Johan III oma abikaasale 16. sajandi viimasel veerandil ehitas. Aastal 1661, kui loss kuulus kuninganna Hedvig Eleonorale, põles see maha, aga juba järgmisel aastal algasid ehitustööd ja siis sündis loss nagu seda täna näha võib.

Lossi kaks kõige muljetavaldavamat ruumi on Hedvig Eleonora magamistuba (State bedchamber) ja kuninganna Lovisa Ulrika raamatukogu, mille kroonprints Adolf Fredrik kinkis talle pulmade puhul aastal 1744. Aga sellega muljetavaldavad kingitused veel ei lõppenud: üheksa aastat hiljem kinkis vahepeal kuningaks saanud abikaasa Lovisa Ulrikale sünnipäevaks Drottingholmi pargis kuningliku suvemaja ehk Hiina paviljoni. Lovisa Ulrika kahekümne valitsusaasta jooksul ehitati tollase kuningliku suveresidentsi naabrusse ka teater. Tema poeg, kuningas Gustav III, armastas samuti teatrit ning isegi maha lasti ta 1792. aasta teatriballil (sellest on inspireeritud ka Verdi „Maskiball“). Pärast seda langes Drottningholmi teater pikaks ajaks unustusse, kuni eelmise sajandi algul avastati, et hiilgeaegade dekoratsioonid ja masinavärk olid säilinud. 1921. aastal avas teater taas uksed ja sinna saab minna ka etendusele.

Või miks mitte osaleda kuu viimasel pühapäeval lossi kirikus toimuval Lovöni kihelkonna jumalateenistusel, kus kõlab ka peaaegu 300aastane orel.

Peale ringkäigu lossis (soovitatavalt giidiga) tasub minna ka teatrisse ja vaadata omapäi ringi Hiina paviljonis. Värviliste salongidega puidust suvemaja mõjub keset hiiglaslikku piinlikult korras parki üsna ootamatuna. Kui hiigelsuures pargis ka ringi jalutada ja kohvikus end kaneelikuklitega turgutada – patt oleks seda mitte teha –, ongi parem osa päevast läinud.

Karl XI galerii on kui väiksem koopia kuulsast Versailles’ peeglisaalist. Iga aasta detsembris kaetakse seal ka laud pidulikuks Nobeli õhtusöögiks. Pildil on algamas õhtusöök aastal 2013.

Kuningapaari töökoht —

Stockholmi kuningaloss

Seda, kuidas Stockholmi kuningaloss nägi välja enne 1697. aasta tulekahju, saab näha muuseumis Three Crowns.

Rootsi kuningriigi 500aastasest minevikust aitavad ülevaadet saada kolm kuningalossiga ühe katuse all asuvat muuseumi, kuid minu esimene valik oleks The Royal Apartments – kindlasti giidiga ringkäik, ehkki uudistada saab ka omapäi. Aga ainult siis, kui seoses riiklike üritustega kuningapaar ise neid ruume ei vaja. Seda, millal ruumid on kõigile avatud ja millal mitte, tasub vaadata veebiküljelt kungligaslotten.se, sest näiteks selle nädalal laupäeval ja pühapäeval on need suletud. Külastada saab Karl XI galeriid, mida peetakse Versailles’ lossi peegelgalerii väiksemaks koopiaks ja kus toimuvad igal aastal ka pidulikud

Kersti Eero

Alexis Daflos / kungligaslotten.se

Tootja: Hulgimüük: Loodustoode OÜ

Et iga reis õnnestuks!

Lennu-, auto-, bussi-, või rongisõidu talumatuse korral. Merehaiguse ennetamiseks.

1 kapsel enne reisi!

Stockholmi kuningalossis näitab giid erilise uhkusega hõbetrooni, mille Magnus Gabriel De la Gardie kinkis 1650. aastal kroonimise puhul kuninganna Kristiinale. (Kuninganna Kristiina oli Tartu ülikooli asutanud Gustav II Adolfi tütar). Alexis Daflos / kungligaslotten.se

<<< Algus LK 32

Alexis Daflos / kungligaslotten.se

Nobeli õhtusöögid. Või lossi ballisaali (The White Sea Hall), kus peeti ka kroonprintsess Victoria pulmapidu. Ehk põnevamgi veel oli The Guest Apartments, kus ööbivad riigivisiidil olles teiste riikide kuningad ja presidendid. Pildid kinnitavad, et prints Frederik Adolfi (1750—1803) ajastutruult renoveeritud luksuslikus magamistoas on ööbinud ka 2011. aastal Rootsis riigivisiidil käinud president Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves.

Kuningas Erik XIV kroon 1561. aastast. Kuningaid krooniti Rootsis 1500ndatest kuni aastani 1873. Oscar II oli viimane kroonitud Rootsi kuningas, mis tähendab, et ükski järgmine kuningas krooni peas pole kandnud.

Karl-Erik Granath / kungligaslotten.se

Lossi keldrikorrusel asub The Treasury, kus kuninglikkust kiirgab igast nurgast. Lisaks kroonidele ja muudele võimusümbolitele võib siin näha nii sädelevaid kostüüme kui ka relvi, nii hobuseid kui ka kuninglikke tõldu jne. Siinsete kogude väärikust iseloomustab ehk kõige paremini fakt, et muuseum olevat alguse saanud juba aastal 1628, kui Gustaf II Adolf näitas oma kuuliaukudega kostüüme.

Kohale, kus praegu asub loss, ehitasid viikingid juba 900ndate aastate algul puidust linnuse ning muuseumis Three Crowns näeb, kuidas sellest oli 1697. aastaks saanud tornikestega barokkstiilis loss, mille asemel täna seisab range renessansspalee. Muuseum asub lossi selles osas, mis tulekahjus kõige paremini säilis ja pole ka ime, sest sisenedes tuleb läbida 1200ndatest aastatest pärit viie meetri paksune kaitsemüür.

Antiigihuviline kuningas Gustav III oli 1700ndate lõpul Itaalias reisides soetanud endale üle 200 skulptuuri. Pärast kuninga surma otsustati tema auks kollektsiooni ka rahvale näidata ja 1794. aastal sündiski Gustav III antiigimuuseum. Tema antiikskulptuure võib siiani Euroopa ühes vanemas muuseumis vaadata. Suvel on avatud ka kuninglik kabel ja kuningate matusepaik – Riddarholmeni kirik – jääb kuningalossist vaid viieminutilise jalutuskäigu kaugusele. Siinkohal olgu märgitud, et Drottingholmi ja Stockholmi loss on vaid kaks Rootsi kuninglikku lossi kümnest.

Ajakirjaniku viisid Stockholmi Tallink ja Visit Stockholm.

The Treasury’s näeb ka kuninganna Lovisa Ulrika krooni aastast 1751, millel on erakordselt palju suuri briljante.

Ravimikott olgu reisil alati kaasas

 Reisiapteeki kokku pannes pea nõu apteekriga, kes oskab olenevalt sihtkohast ning reisijate vanusest ja tervislikust olukorrast anda asjalikke soovitusi.

 Paki kaasa kõik ravimid, mida tarvitad iga päev. Kaugemale reisides tutvu aegsasti Ravimiameti kodulehel ravimitega reisimist puudutava infoga.

 Eksootilisse piirkonda reisides tuleks kahe-kolme nädala jooksul enne reisi teha läbi immuunsüsteemi tugevdav probiootikumide kuur.

 Ära kulub antiseptiline geel või niisked salvrätikud, et igas olukorras oleks võimalik käsi puhastada.

 Kaasas peaksid olema valu vaigistavad ja palavikku alandavad tabletid (nt ibuprofeen, paratsetamool), ära võib kuluda ka nohura-

vim ja kõhulahtisuse vastane preparaat.

 Reisitalumatuse leevendamiseks on abi ingverikapslitest.

 Kaasas võiks olla herpese- ja allergiaravim, naistel ka põiepõletiku vastased preparaadid.

 Päikesepõletust on lihtsam ennetada kui ravida, seepärast peaks ravimikotis olema päikesekaitsekreem. Käepärast võiks olla ka nahka jahutav Burnjel geel, mis leevendab kõiki põletusi.

 Putukatõrjevahenditest võiks valida toote, mis aitab nii sääskede, parmude kui ka puukide vastu. Putukahammustusest põhjustatud sügeluse ja punetuse leevendamisel on abi allergiavastastest tablettidest.

 Reisiapteegis võiks olla ka jää-

tavate lihaste korral, aga ka putu-

kahammustusest põhjustatud turse leevendamiseks.

 Haavade, kriimustuse ka marrastuste desinfitseerimiseks võiks kaasas olla antiseptiline pihustatav lahus ja erinevas suuruses plaastereid.

 Krooniliste haiguste raviks mää-

ratud igapäevased retseptiravimid tohib üldjuhul kaasa võtta, aga on ka erandeid.

 Kaugema reisi tarbeks uuri Terviseameti kodulehelt vaktsineerimissoovitusi ja infot.

Allikad: Südameapteek, Apotheka

Aiaomaniku suveapteek

Suviti on aias töid ridamisi ootamas, tegijale tähendavad need aga põlvitamist-küürutamist, sundasendeid ja paljudele ka selliste lihaste pingutamist, mis talvise kodu-autotöö-auto-kodu-režiimil pole oluliselt kasutust leidnud. Äpardusi võib aga ette tulla ka lihtsalt suvise lustimise käigus.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Suvise tipphooaja alguses soovitab Südameapteegi proviisor Külli

Teder üle vaadata, kas apteegikapis on ikka kõik vajalik olemas lihase- ja liigesevalu ning allergianähtude leevendamiseks, aga ka kriimustuste, villide, põletuste ja kõigi muude aiaaskelduste käigus ette tulla võivate äparduste raviks.

HAAVAD JA KRIIMUSTUSED.

Kindlasti peab käepärast olema haavade puhastusvahend, aga ka marlitampoonid, plaastrid ja sidemed.

Kõikvõimalikud kriimustused on aias askeldades kerged tekkima, seega võiks käepärast olla teepuuõli pulk (hea sügelust leevendav abivahend ka putukahammustuste korral) või kriimusalv. Kui ise valida ei oska, tasub nõu pidada apteekriga.

Hea, kui olemas on ka antiseptikumiga immutatud niisked salvrätid, millega seal, kus käsi pesta ei saa,

käsi desinfitseerida, aga vajadusel ka haava puhtaks teha.

VILLID. Aiatööriistu kasutades kipuvad paljudel – eriti neil, kes talv läbi on rohkem arvutiklahve klõbistanud – peopesadesse villid tekkima. Mõistlik oleks proovida neid ennetada. Selleks saab kasutada ville ennetavat pulka (nt Compeed), mida nahale kandes jääb nii mõnigi vill tulemata.

Kui vill on siiski juba tekkinud, aitavad spetsiaalsed villiplaastrid leevendada valu, aga kaitsevad ka villi katki minemise ja bakterite eest ning loovad paranemiseks soodsa keskkonna. Tavaliselt püsivad need ka kauem peal kui tavalised plaastrid.

LIIGESE- JA LIHASEVALU. Et tegemist ootavaid töid on hiliskevadel ja suve hakul palju, juhtub tihti, et pika tööpäeva lõpuks ei taha enam põlved hästi painduda ning selja- ja õlalihased kipuvad valusaks muutu-

ma. Selle tarvis võiks ootel olla mõni valuvaigistav salv, plaastrid või geel (Voltaren, Diclac, Olfen, Kapsikam jmt) – apteeker aitab valida. Igaks juhuks võiksid olemas olla ka valu vaigistavad tabletid (paratsetamool, ibuprofeen, naprokseen või deksketoprofeen). Ennetavalt võiks juba enne kiire tööperioodi algust tarbida liigeseid toetavaid glükoosamiinipreparaate.

PÕLETUSED. Kui on vaja pikka aega päikese käes viibida, ei maksa unustada, et kaitset vajavad ka põsesarnad, huuled ja nina. Selleks sobivad hästi päikesekaitsepulgad, mida on mugav kaasa võtta ja kasutada.

Kui siiski on tekkinud päikesepõletus, on abi aaloed sisaldavast geelist või teepuuõli baasil spetsiaalsetest põletusgeelidest (nt Burnshield, Burjel). Need on esmaabiks vajalikud ka lõkketegijatele ja grillijatele.

Pixabay

Liikuma!

Kes poleks kuulnud, et liikumine on hädavajalik kõigile, väikelastest vanavanemateni – aga sageli isegi ei mõelda sellele, kas päevane aktiivsus on ikka piisav. Ometi on see lihtsaim viis teha ise midagi oma tervise heaks.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kui palju liikumist oleks erinevas vanuses piisav? Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on kolmele vanuserühmale välja töötanud üldised soovitused.

Lapsed ja noored (5–17)

Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt üks tund mõõduka kuni tugeva koormusega aeroobset liikumist. Vähemalt kolmel päeval nädalas peaks tegema tugeva intensiivsusega aeroobseid ja luid-lihaseid tugevdavaid tegevusi, igapäevast istumisaega – eriti vabal ajal ekraani taga veetmist – tuleks aga kahandada.

TULEMUSED: Paraneb mõtlemis- ja õppimisvõime, väheneb stress ja ärevus, paraneb une kvaliteet. Liikumine aitab kujundada laste kehalist kirjaoskust terveks eluks: mida paremad on lapse liikumisoskused, seda aktiivsem on ta täiskasvanuna. Looduses liikumine võib leevendada ka ekraaniaja kahjulikku mõju.

Täiskasvanud (18–64)

Nädalas peaks olema vähemalt 2,5–5 tundi mõõduka või 1,25–1,5 tundi tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist (seda aega võib mõistagi pikendada). Vähemalt kahel päeval nädalas tuleks teha vähemalt mõõduka intensiivsusega lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis hõlmavad kõiki suuremaid lihasgruppe.

75% lastest ei liigu piisavalt.

60% täiskasvanuist ei liigu piisavalt.

TULEMUSED: Need, kes korrapäraselt liiguvad, elavad kauem tervena: südame-veresoonkonna haiguste risk väheneb kuni 35%, II tüüpi diabeedi risk kuni 50%, varakult suremise risk kuni 30%. Juba 30 minutit liikumist iga päev parandab mõtlemis- ja töövõimet ning une kvaliteeti, vähendab stressi ja ärevust. Ka aitavad treeningud pidurdada vanusega seotud lihasmassi kadu.

Seeniorid (65+)

Nädalasse peaks mahtuma vähemalt 2,5–5 tundi mõõduka või vähemalt 1,25–1,5 tundi tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist. Vähemalt kahel päeval nädalas tuleb teha vähemalt mõõduka intensiivsusega lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis hõlmavad kõiki suuremaid lihasgruppe. Vähemalt kolmel päeval nädalas tuleks teha vähemalt mõõduka intensiivsusega tasakaalu ja jõudu arendavaid harjutusi.

70% seenioridest ei liigu piisavalt.

TULEMUSED: Need, kes korrapäraselt liiguvad, elavad tervena kauem, sest liikumine säilitab lihasjõudu, suurendades seeläbi iseseisvat toimetulekut, ja aitab kaasa paremale tasakaalutunnetusele: kehaliselt aktiivsetel vanemaealistel on väiksem kukkumisrisk, kukkumisest saavad aga sageli alguse tõsised tervisemured. Väheneb südame-veresoonkonna haiguste ja II tüüpi diabeedi risk, juba 30 minutit liikumist iga päev vähendab stressi ja ärevust ning parandab une kvaliteeti.

Jalutuskäigud perega pakuvad ohtralt võimalusi vahelduva koormusega liikumiseks. Minge koos – ja kutsuge vanaema-vanaisa kaasa! Pixabay

Kehalise aktiivsuse suurendamine ja istumis- aja vähendamine on kasulik kõigile, kaasa arva- tud rasedatele ja äsja sünnitanud naistele, samu- ti krooniliste haigustega ja puudega inimestele.

NB! Igasugune liikumine loeb. Kehaline aktiivsus ei tähenda üksnes sporti, see kuulub ka töö tegemise, vaba aja veetmise, tööle-kooli jm kõndimise (rattaga sõitmise), iga- päevategevuste ja majapidamistööde juurde. Lihaste tugevdamine on kasulik kõigile. Ka 65+ vanuses tuleks kõigil lisada oma päeva harjutusi, millega arendada tasakaalu- ja koordinatsiooni- võimet ning tugevdada lihaseid.

s il mat il g ad 1 0 m l

• Kiire ja looduslik niisutus hüaluroonhappega kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele.

• Säilitusainetevaba, säilib avamisest 6 kuud.

• Võib kasutada kontaktläätsede kandmise ajal.

Kiire ja tõhus leevendus

kuiva silma sümptomitele

1 0 m l

• Sisaldab karbomeeri ja lipiidkomponenti, mis tagavad sügava niisutuse ning silma pinna pikaajalise kaitse krooniliselt kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele.

• Säilib avamisest 1,5 kuud.

mat il g ad 1 0 m l il

• Püsib silma pinnal, pakkudes inteniivset niisutust ning leevendades sümptomeid koheselt pikaks ajaks.

• Sisaldab hüaluroonhapet, karbomeeri ja lipiidkomponete.

• Säilitusainetevaba, säilib avamisest 6 kuud.

s il mat il g ad 1 0 m l

• Kiire ja pikaajaline niisutus hüaluroonhappe, ViscoelactorTM ja vitamiin B12-ga. Ei muuda nägemist häguseks, tugevdab ja taastab silma kaitsvat pisarakilet.

• Uudne säilitusaine Oxyd, mis laguneb kokkupuutel silma pinnaga pisarate loomulikeks koostisosadeks, säilib avamisest 2 kuud.

• Võib kasutada kontaktläätsede kandmise ajal.

Saadaval apteekides.

Meditsiiniseadmed

Turustaja: Sirowa Tallinn AS, tel 689 0700

Stressivaba suvegrill

Liha, kala ja juurikaid on Eestis juba aastaid grillitud. Kui grill on toekama toidu tegemisest veel kuum, võiks sellelt läbi lasta ka midagi magusat.

Aga sissejuhatuseks

võiks grillida hoopis juustu, millega on hea nälga kustutada, kuni lihadvorstid küpsevad.

KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

Kui täiskasvanutele meeldib grilliõhtu lõpetuseks küpsetada puuvilja või juustu, siis lapsed armastavad vahukomme sussutada. Vahelduseks võiks grillitud marshmallow’st teha koos täisteraküpsiste ja šokolaadikreemiga Ameerikas populaarse s’mores’i.

Eesti tippkokk Allar Oeselg ütleb, et grillitud vahukommid ongi üks lihtsamaid magustoite, mida suvel koos lastega teha. „Ega seal muud kunsti olegi, kui et kruti kommi grilli peal pidevalt, et see ära ei kõrbeks,“ tõdeb ta ja tuletab meelde, et grillitikud tasuks siiski aegsasti vette likku panna.

Kuigi poest leiab ka grillimiseks mõeldud BBQ vahukomme, karamellistub mõnusalt ka enamik nn tavalisi vahukomme. Ainult väga väikesi vahukomme ei tasu osta – need kipuvad kiirelt kõrbema.

Need, kes magusat väga ei armasta, võiksid grillida ananassi. Ananassirattad võib panna grillile koos koore ja südamikuga, aga parem on siiski ananass ära koorida, kõva südamik välja võtta ja viilud pruuni suhkru seest läbi lasta. Siis tekib grillides neile peale mõnus karamelline kiht. „Serveeri vahukoore või jäätisega, hästi maitsev on,“ kinnitab Allar. Täiskasvanute magustoidule võiks lisada ka natuke burbooni. Kui poest õnnestub leida küps, aga mitte liiga pehme mango, tasub sedagi grillida. Aga kui ananassile võiks lisada viskit, siis mangole sobib rumm. Mahlase magusa arbuusi, soolaka juustu ja mündi põnev kooslus sobib esimeseks näljapeletamiseks grilli ümber oodates. Juustu võib grilli asemel ka pannil valmistada.

Halloumi ja arbuusi salat mündiga

kaheksale

Vaja läheb: 400 g rohelisi ube, 2 kg arbuusi, 1 suur peotäis värskeid mündilehti, sidrunist värskelt pressitud mahl, 3 sl oliiviõli, 400 g halloumi’t, 1 gruusia leib.

Valmistamine: Keeda oad soolakas vees pehmeks (kulub 7–8 minutit).

Nõruta, kalla üle külma veega ja nõruta veel kord. Lõika arbuus viiludeks ja viilud kolmnurkadeks. Sega arbuusiviilud ja oad. Hakitud mündilehed sega sidrunimahla ja oliiviõliga. Maitsesta soolaga.

Lõika halloumi õhukesteks viiludeks ja grilli paar minutit kummaltki poolt. Tõsta kuum juust salatile, nirista peale kaste ja serveeri röstitud gruusia leivaga. Allikas: Pille Enden, Toidutare.EE

Peale liha ja kala küpseta ka juustu ja vahukomme

<<< Algus LK 40

Grillitud räimed kodujuustukastmega

Ehe suvine toit, mis viib keele alla. Pikalt pole vaja grilli juures passida, sest kala valmib üsna kiiresti. Mugav on räimi grillida resti vahel, nii saab neid hõlpsalt ümber pöörata.

neljale

Vaja läheb: 600 g värskeid räimi, 0,5 dl oliiviõli, 1 sidruni värskelt pressitud mahl, soola, musta pipart, hakitud tilli.

Kodujuustukaste: 400 g kodujuustu, 2 dl hapukoort, 1 dl hakitud rohelist sibulat, 1 dl hakitud tilli ja peterselli, 1 keskmine värske soolakurk, soola, musta pipart.

Valmistamine: Puhasta räimed: eemalda pea ja sisikond. Tupsuta kõhuõõned majapidamispaberiga puhtaks ja kuivaks. Sega kalad oliiviõli ja sidrunimahlaga ning maitsesta soolaga. Sega kodujuust, hapukoor, hakitud sibul ja ürdid ning soolakurk. Maitsesta soola ja pipraga.

Pane kalad restile ja riputa peale musta pipart. Grilli mõlemalt poolt kuldpruuniks, selleks kulub 2–3 minutit kummaltki poolt. Võta grillilt ja puista peale hakitud tilli.

Serveeri kodujuustukastme ja keedetud värske kartuliga. Allikas: Pille Enden, Toidutare.EE

Tallinn:

Pärnu:

Tallinn:

T1, Sikupilli, Tähesaju, Mustikas

T1, Sikupilli, Tähesaju, Mustikas

Tartu:

Tartu:

Pärnu:

Papiniidu 42

Papiniidu 42

Rakvere:

Rakvere:

Lai 22

Lai 22

Võru tn 79, Kalda tee 41

Võru tn 79, Kalda tee 41

Narva: Fama

Narva: Fama

Viljandi: Männimäe

Viljandi: Männimäe

Saaremaa: Auriga

Saaremaa: Auriga

Jaan Heinmaa

Selle suve kaaslane

Grillitud veisesteik

Lahjem veiseliha on hea alternatiiv tavapärasele seašašlõkile. Tõsta marinaadis olnud liha tund enne grillimist toatemperatuurile. neljale

Vaja läheb: 600 g lihaveise sisetükk.

Marinaad: 0,5 dl pruuni suhkrut, 0,75 dl valge

Pane liha 10–12 tunniks marinaadi

veini äädikat, 2 tl musta pipart, 1 tl soola, 0,5 tl Cayenne’i pipart, 0,25 tl jahvatatud köömneid, 0,25 tl kaneeli, 2 dl tumedat õlut, 1 dl ketšupit.

Valmistamine: Sega ketšup, suhkur ja veiniäädikas. Lisa must pipar, sool, Cayenne’i pipar, köömned ja kaneel. Klopi ühtlaseks ja lisa õlu. Pane liha kaussi ja vala peale kaste.

Torgi kahvliga lihale augud sisse. Kata kauss kilega ja pane 10–12 tunniks või ööseks külmkappi.

Võta liha marinaadist ja patsuda majapidamispaberiga kuivaks. Vala ülejäänud marinaad kastrulisse ja kuumuta keskmisel kuumusel keemiseni. Alanda kuumust ja keeda 5 minutiga tihedamaks. Maitsesta liha soola ja pipraga. Grilli liha 2–3 minutit, siis keera lihatükki vähehaaval umbes 45 kraadi võrra ja grilli uuesti 2–3 minutit. Keera ja grilli niikaua, kuni liha on igast küljest küpsenud. Seejärel määri liha kastmega ja grilli 30 sekundit. Jätka samamoodi grillimist, liha vähehaaval keerates ja marinaadiga määrides niikaua, kuni see on igast küljest kuumust saanud. Lase lihal 10 minutit fooliumi all seista ja alles seejärel lõika õhukesteks viiludeks. Serveeri kastmega. Allikas: Pille Enden, Toidutare.EE

Lihtne ja kiire valmistada grillil või pannil.

Jaan Heinmaa

Kolmapäev, 31. mai 2023

<<< Algus LK 43

Grillitud spargel ja rabarber

Grillitud rabarber ja spargel, mida kastmetesse dippida, sobivad kevadise eine alustuseks suurepäraselt. Kasuta grillimiseks

üsna peenikesi rabarberivarsi, siis ei jää hapu maitse domineerima. neljale

Vaja läheb: 200 g rabarberit, 250 g sparglit, 200 g Ameerika peekonit, 0,5 dl pruuni suhkrut.

Dipikaste rabarberi juurde: 200 g Türgi või Kreeka jogurtit, 2 tl magusat tšillikastet, soola.

Dipikaste spargli juurde: 2 purustatud küüslauguküünt, 5 sl paksemat majoneesi, 1 sl oliiviõli, soola, musta pipart.

Valmistamine: Lõika rabarber paraja pikkusega juppideks (umbes 8–10 cm). Pane jupid suletavasse kilekotti või karpi ja lisa pruun suhkur, raputa hästi läbi ja jäta paariks tunniks külmkappi. Sega valmis ka dipikastmed ja pane külmkappi maitsestuma.

Lõika sparglil ära puitunud varreosa. Võta rabarberijupid külmkapist, kuivata majapidamispaberiga ja mässi iga jupi ümber tihedalt

Grillitud vahukommist s’mores

Vaja läheb: vahukomme, täisteraküpsiseid, meelepärast šokolaadikreemi, maasikaid ja oksake hakitud värsket piparmünti.

peekoniviil. Keera ka sparglivarred peekonisse. Pane grillile või pannile ja kuumuta esmalt nõrgemal kuumusel, et rasv hakkaks sulama. Seejärel lisa kuumust ning küpseta või prae, kuni peekon on pruunistunud ja krõbe ning rabarber ja spargel pehme.

Tõsta korraks majapidamispaberile nõrguma. Serveeri dipikastmetega.

Allikas: Pille Enden, Toidutare.EE

Valmistamine: torka vahukomm leotatud grillitiku otsa, kuumale grillirestile asetades jääksid need kohe kinni. Keeruta pidevalt grillitikku, et vahukomm ära ei kõrbeks. Kui see on kergelt pruunistunud ja hakkab sulama, on ta ka valmis. Määri küpsisele šokolaadikreemi, lisa vahukomm ning mõned maasikaviilud ja oksake hakitud värsket piparmünti. Määri ka teisele küpsisele pisut šokolaadikreemi ja aseta siis maasikatele. Enne söömist katsu näpuga, et vahukomm liiga kuum poleks.

Allikas: Allar Oeselg, Big

Green Eggi peakokk Eestis, koos poja Karmoga, Toidutare.EE

NIPP! Maasikate asemel sobivad kõikhapukad marjad.

paartahabRabarber tundi maitsestuda

Jaan Heinmaa

PaneNIPP! grillitikud likku.ajaksmõneksvette

Robin Roots

Klassikalise muusika festivalid

JUUNI

• 31. maist 3. juunini

ORELIFESTIVAL REVAL. Kontsertteoseid esitatakse peamiselt toomkiriku unikaalsel orelil, mis kuulub Euroopa viie parima hulka. Kohal on virtuoosid Eestist, Ukrainast, Rootsist ja Ungarist. arsmusica.ee/reval/

• 10.–17. juunini

TALLINNA KITARRIFESTIVAL. 2006. aastal alustanud Tallinna kitarrifestivali looja, kunstiline juht ja peakorraldaja on Eesti üks väljapaistvamaid kitarriste Tiit Peterson. www.kitarrifestival.ee

• 15.–18. juunini

SÕRU JAZZ. Hiiumaal Orjaku ja Sõru sadamas astub üles hulk tuntud ja tunnustatud Eesti muusikuid. www.sorujazz.ee

HAAPSALU VALGETE ÖÖDE FESTIVAL

kannab endas Tšaikovski festivali vaimu. Vaheldusrikkast programmist leiab oma nii muusikagurmaan kui ka suvitajast huviline. Festivali kõrghetk on suurejooneline vabaõhugala maestro Neeme Järvi, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Rahvusmeeskoori osalusel. haapsalufestival.ee

• 17.–23. juunini

SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL.

Kontserdipaiku ümbritseb Lõuna-Eesti kaunis puutumatu loodus, kontserdid, lõunatunnid, näitused ja konkursid toimuvad hommikul, keskpäeval, õhtul ja öösel. Soomaal Hüpassaare rabasaarel on 23. juunil algusega kell kolm öösel päikesetõusukontsert. muusikafestival.suure-jaani.ee

• 25. juunist 16. juulini

MUSTJALA FESTIVAL. 1995. aastast Saaremaal korraldataval festivalil kõlab klassikaline ja nüüdismuusika, folk ja džäss. Kontserdid toimuvad kirikutes, Tagaranna kalurikülas, Loona ja Pidula mõisas, Ninase puhkekülas, Saaremaa süvasadamas ja Ninase rannakaitsepatareis. www.mustjalafestival.ee

• 29. juunist 6. juulini

SEITSME LINNA MUUSIKA. Suve suursündmus Ida-Virumaa põnevates kontserdipaikades ja eri žanrites, klassikast estraadini, bluusist folgini.

• 30. juunist 15. juulini

RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVAL. Tänavu 30. aastapäeva tähistaval festivalil esinevad nii Eesti kui ka välismaa interpreedid ja kollektiivid. www.plmf.ee, www.raplafestival.ee

JUULI

• 5.–9. juulini

VILJANDI VANAMUUSIKAFESTIVAL. Eesti vanima vanamuusikafestivali traditsioon sai alguse 1982. aastal. Kontserte on linna kirikutes, saalides ja paljudes põnevates paikades. www.vivamu.ee

• 6. juulist 6. augustini

VILJANDI ORELIFESTIVAL. Minevik seguneb olevikuga, sajanditevanune traditsioon tulevikunägemustega, kuninglikud orelihelid ootamatute kooskõlade ja uudsete lahendustega. Kavas on muusikat läbi eri sajandite, alates meie rahvamuusikast kuni noorte Eesti heliloojate uudisteosteni. www. musicasacra.ee

• 6.–9. juulini JUU JÄÄB. Muhu tulevikumuusika festival sai alguse 1997. aastal eesmärgiga hoida, tutvustada ja arendada saare habrast, kuid sügavat kultuuripärandit, sidudes seda samas maailmakultuuriga. Ajalooliste juurte ja kaasaja kunstipüüdluste vaheline side kasvab pidevalt. www.juujaab.ee

• 6.–11. juulini

KLAASPÄRLIMÄNG. Peeter Vähi kunstilisel juhtimisel asetleidev igasuvine muusikafestival Tartus on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust, mistõttu püütakse muusikat vaadelda ning esitleda ebatavalisest vaatenurgast. www.klaasparlimang.ee

• 6. juulist 17. augustini

SUVEKLASSIKA KADRIORUS. Kontserdisari toob igal aastal juulis-augustis neljapäeviti Kadrioru lossi põnevaid ja maitsekaid kooslusi.

• 10.–14. juulini

IN HORTO REGIS. Juba viiskümmend aastat muusikasõpru rõõmustanud Hortus Musicus lõpetab oma kontserdihooaja traditsiooniliste suvekontsertidega Tallinna Väravatornis.

• 12.–21. juulini

PÄRNU MUUSIKAFESTIVAL. Festival ja Järvi Akadeemia jätkavad aastakümnete pikkust Pärnu heade muusikafestivalide traditsiooni. Olulisimaks nurgakiviks on fantastiline festivaliorkester, kuhu tullakse mängima kõikjalt üle maailma. Järvi Akadeemias õpetavad noori muusikuid oma ala tõelised professionaalid. www.parnumusicfestival.ee

• 14.–15. juulil

MOOSTE ELOHELÜ. Rahvamuusikatöötluste festival rüütab eesti rahvamuusika nüüdisaegsesse vormi läbi eri muusikaprojektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia ja tehnilised oskused. www.moostefolk.ee

• 25.–30. juulini

SAAREMAA OOPERIPÄEVAD. Baltimaade silmapaistvaim ooperifestival, mille tarbeks Kuressaare ajaloolisse lossihoovi püstitatakse suviti 2000 istekohaga ooperimaja. Aastate jooksul on võõrustatud rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teatreid, tänavu on tähelepanu keskpunktis Moldova rahvusooper ja -ballett. saaremaaopera.com

• 27.–30. juulini

HAAPSALU VANAMUUSIKAFESTIVAL. 1994. a. sündinud festivali hinnatakse omas žanris üheks kaalukamaks Eestis, see on köitnud paljude nimekate muusikute tähelepanu kogu Euroopas. Festivali projektid toovad kokku Eesti muusikute koorekihi ja hulga külalisi –et koos elustada paljude sajandite muusikat. www.studiovocale.ee

AUGUST

• 4.–13. augustini

BIRGITTA FESTIVAL. 2005. a Eri Klasi juhtimisel alguse saanud festival on arenenud Tallinna igasuviseks muusikaliseks tippsündmuseks. Tänavu jõuab muu hulgas publiku ette uudisteos,Timo Steineri koomiline ooper „Crisis“. Festivali kunstiline juht on Tõnu Kaljuste. Kammerooperit „Halastus“ näeb Birgitta festivali raames Tallinnas Theatrumi saalis (Vene tn 14).

• 19.–25. augustini

KRATT. Koolinoorte klassikalise muusika festival Tallinnas. Tulevikutegijaid koondaval rahvusvahelisel festivalil astub esimest korda üles neli orkestrit. krattfestival.ee

• 23.–30. augustini

TALLINNA KAMMERMUUSIKAFESTIVAL. Alates 2005. aastast Eesti klassikalise muusika tippsündmuste hulka kuuluv väärtmuusikafestival on koondatud ühte nädalasse, mille jooksul saab nautida nii Eesti kui ka välismaa tippmuusikute esinemisi. www.tallinnkammerfest.ee IA MIHKELS

Vida Press