Eesti Laul veebruar 2019

Sissi, Inga ft. Lumevärv, Victor Crone, Kerli Kivilaan, xtra basic & Emily J, Kadiah, Synne Valtri, Stefan, The Swingers, Uku Suviste, Inger, Sandra Nurmsalu + Heidy Purga ja Olavi Pihlamägi

ÕHTULEHE TEEMALEHT

Reede, 15. veebruar 2019

Toimetaja: Katrin Roht • Projektijuht: Meelis Linke • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

2

Reede, 15. veebruar 2019

Reede, 15. veebruar 2019

3

HEIDY PURGA: uue lauluvõistluse tegemine oli mulle missiooni küsimus

Kuidas sündis „Eesti laul“, mida vaatavad üksmeelselt nii raske roki sõbrad kui ka indie-popi fännid Mati Hiis

Aastal 2008, kui Eurovisioni lauluvõistluse rahvusliku eelvooru peaprodutsent Heidy Purga (43) teiste Euroopa riikide kolleegidega Moskvas kohtus, vaatasid need teda samal ilmel kui kitsed kinokuulutust. Jahmunult. „Ilmusin esimesele delegatsioonijuhtide koosolekule ning paar inimest, kes teretama tulid, ütlesid: „Väga meeldiv, teie olete siis see Eesti laulja, aga lauljad meil siin täna ei kogune – meil on siin delegatsioonijuhtide koosolek!“,“ naerab Heidy, kes oli „Eesti laulu“ peaprodutsent esimesed seitse aastat jutti.

meil Eestis on ja millised võimalused meie muusikal on.“ Heidy sõnul saidki peamiseks tõukeks Eesti eriilmelised artistid: „Mulle tundus, et saate fookus tuleks keerata Eesti popmuusikale. „Eurolaulu“ ajal oli igasuguseid variante proovitud – näiteks kindlad heliloojad said ettepaneku lugusid teha. Nägin võimalust, mida ei oldud varem katsetatud: võtta juurde uusi ja eriilmelisi tegijaid. See aitas „Eesti laulul“, ma arvan, kujuneda selliseks, nagu see praegu on.“

Kaks-kolm aastat enesetõestust Sõnaga – muusikaline diapasoon muutus „Eesti laulu“ lauluvõistlusel vägagi laiaks. Polkast rokini, räpist hiphopini. „Meid on rahvana napilt, meil pole ka liiga palju muusikuid ja samavõrra väike on teleauditoorium,“ arutleb Heidy. „Kui meil oli võimalik tuua auditooriumini ühe telesaate näol võimalikult eriilmeline pilt sellest, mis meil Eestis on, siis läksimegi selle peale välja.“ Muutuste tuultes ei olnud enam oluline pääs Eurovisioni lauluvõistlusele, vaid siinse lauluparemiku esitlemine. „Minu isiklik eesmärk oli teha midagi kohaliku popmuusika skeene jaoks,“ tõdeb Heidy. „Siinne popmuusikaäri ei olnud kümme aastat tagasi nii professionaalne nagu praegu. Arvan, et „Eesti laulu“ tegemine oli mulle väga palju missiooni küsimus – selge on see, et olen Eesti muusika ja muusikute fänn ning see saade oli hea võimalus anda meie muusikutele võimalust esineda ning ennast näidata. Kindlasti oli „Eesti laul“ ka kultuuririkastamise küsimus. Oli väga positiivne, et need eriilmelised artistid tulidki samale lavale!“ Uus asi aga sünnitab umbusku, kõhklusi ja kahtlusi. „Alguses ei läinud väga hõlpsalt, sest uus formaat pidi end tõestama ja sisse elama,“ meenutab Heidy. „Aga ei läinud väga kaua, kui ühele lavale tulid kokku väga erinevatest põlvkondadest ja väga erinevat stiili harrastavad muusikud. See tegi „Eesti laulu“ väga rikkaks!“ Mis puudutab karisid ja kiuslikke kisakoore, siis oli seda kõike, kuid „Eesti laulu“ meeskond rühkis vapralt edasi. „See kõlab

AIGI VIIRA

aigi.viira@ohtuleht.ee

Põhjus, et „Eurolaulust“ üle kümne aasta tagasi justkui üleöö „Eesti laul“ sai, tuli telemajast. Pärast seda, kui Kreisiraadio „Leto Svet“ 2008. aastal Eurovisioni lauluvõistlusel Serbias pidulikult hävis. Heidy oli toona Raadio 2 peatoimetaja ning jõudnud kasvatada oma kanali Aastahiti sündmuse publikumenukiks. ERRi juhtkond pöördus Heidy poole küsimusega: „Meil on „Eurolaul“, kuid meil on tunne, et seda võiks muuta – kas sul on mõtteid?“ Küsitud-mõeldud. „Mulle anti aega, panin need mõtted paberile, käisin neid esitamas ja need mõtted sobisid,“ kirjeldab Heidy. „Ega tollel hetkel juhatus andnud mulle piiranguid ette ega selgitanud ka põhjust, miks on vaja „Eurolaulu“ muuta. Samas ütlesid nad piisavalt – saade peab edasi liikuma ja sellele on vaja värskendust.“ Heidy möönab, et eks iga saade peagi oma orgaanilist elu elama ning ajas muutuma. „Isegi „Õnne 13“ pole ju samaks jäänud, vaid sealgi on stsenaristid vahetunud,“ toob ta näite. „Muutused on asjade loomulik käik ja osa. Olin „Eurolauluga“ kokku puutunud, olnud seal žüriis ja teadsin, millistel printsiipidel see saade oli üles ehitatud, mida seal otsiti ning mida hinnati.

See andis võimaluse saadet teistsuguse pilguga vaadata ning kindlasti mõjutas mind keskkond, milles iga päev viibisin – Raadio 2, selliste raadiote muusikamaastik ning artistid, kes

„Eesti laul“ 2009 zzVarem „Eurolaulu“ nime kandnud võistlus nimetati ümber „Eesti lauluks“. zzJuhan Paadami asemel asus võistluse etteotsa Heidy Purga. Võistluse eesmärk oli tuua esile uut eesti muusikat ning saata võitja 2009. aasta Eurovisionile. Võistluse nimevahetuse tingis ETV soov värskendada võistluse nägu ja anda selge signaal, et „Eurolaul“ on pööranud uue lehekülje. Heidy Purga kinnitas mitmes intervjuus, et võistlus on suunatud eelkõige Eesti publikule, ning sõit Eurovisionile on võitjale auhind. zzKonkursile esitati 110 pala, millest 10 valiti finaali.

Poolfinaale ei toimunud.

ESIMENE „EESTI LAUL“: Mart Normet ja Heidy Purga võtsid ETV fuajees vastu 110 võistlus­ laulu.

Kindlasti ja kahtlemata oli „Eesti laul“ ka kultuuririkastamise küsimus. Oli väga positiivne, et need eriilmelised artistid tulidki samale lavale! kui klišee, kuid mingi tõde ses on: kui sa usud millessegi nii väga ja mingi pilt su peas jookseb, siis hakkab see pilt jooksma ka teiste inimeste peades,“ naeratab Heidy. „Aga see ei käinud väga hõlpsalt. Kulus kaks-kolm aastat, et uus formaat omaks võetaks. Ehmatust oli alguses ju päris palju. Inimesed olid harjunud sellega, mis asi on „Eurolaul“, sest Eurovision on olnud meie rahvale väga tähtis. Eurovision on meie rahva elu suur osa ning poolfinaalid-finaalid on justkui rahvapüha. Eurovisionist on eestlaste jaoks kujunenud omaette fenomen.“

Ajad hakkasid vägisi muutuma Toona, kui verivärske delegatsioonijuht sai Moskvas oma tuleristsed, oodati tollesse koosolekuruumi tõepoolest „Eurolaulu“ vedanud väärikas eas Juhan Paadamit. Tuli aga hoopis noor õbluke naine. „Siis oli see kontingent radikaalselt teistsugune kui praegu,“ muigab Heidy. „Naisi oli väärikate härrade seltskonnas väga vähe, ehk mõned üksikud. Kuid tol ajal hakkas väga palju jääd liikuma ning muudatusi tuli hoogsalt ka suurele Eurovisionile – just reeglistiku osas. Uuendusi on kümne aasta jooksul tehtud väga-väga palju.“ „Eesti laul“, uus tulija, sattus justkui tellitult õigesse aega. „Kohalikule muusikaskeenele mõeldud fookus pälvis väga palju tä-

helepanu,“ ütleb Heidy. „Kahtlemata tekkis suur osa huvist tänu tulemusele, sest Urban Symphony tegi hea soorituse – sai esimesel aastal plaksti kuuenda koha. Siis hakati huvi tundma, mida te seal „Eesti laulul“ ikkagi teete. See oligi toona teistsugune: Urban Symphony oli teistsugune ja nende laul „Rändajad“ läks välja väga raskesti defineeritavast eurolaulu formaadist.

Aga ma olen ka täiesti kindel, et sellist asja nagu eurolaulu formaat ei olegi olemas! Kõik püüavad mingit eurolaulu formaati järgida, siis võitjat matkida, aga järgmisel aastal võidab jälle midagi uut – uus hoovus või uus trend!“ Igal juhul avaldas „Eesti laulu“ formaat nii vägevat muljet, et Heidy käis Eesti naaberriikides seda lahkelt tutvustamas.

Soomlased olid nii vaimustatud, et tegid oma senise saate „Euroviisut“ asemel uue formaadi – „Uuden Musiikin Kilpailu“. Esimest korda oli see tele-eetris aastal 2012. Eestlastest võtsid eeskuju ka lätlased. Nemad tõid vana „Eirodziesma“ asemel publiku ette uue formaadi „Supernova“. Et uus formaat nii menukaks kujunes, on Heidy sõnul seotud ka tõigaga, et uus lähenemine tõi kaasa suurema auditooriumi haaramise. „Me alguses nii matemaatiliselt ja strateegiliselt ei mõelnud, et uus formaat võiks hakata asja suuremaks ajama,“ sõnab Heidy. „Aga eriilmelised lauljad, nende taust ja nende fännid kasvatasid auditooriumi juurde. Oli võimalik kaasa elada mitte ainult ühe žanri esitajatele, vaid sellest sai lauluvõistlus, mida vaatasid koos raske roki sõbrad ning indie-popi fännid.“

Krõõt Tarkmeel

zzSaatejuhid olid Henry ja Robert Kõrvits. zzFinaalvõistlus peeti telemajas, hilisematel aastatel kolis see mujale. zzAnsambel Popidiot sai võistluselt disklahvi ning nende asemel pääses konkursile Urban Symphony. zzFinaalis anti hääli kahes voorus. Esimeses andsid hääli nii žürii kui ka rahvas. Nende punktid pandi kokku ja taandati punktideks 1–10, kaks esimest läksid edasi järgmisse vooru. zzEsimeses voorus võitis rahvahääletuse Laura (pildil)looga „Destiny“, kuid kuna žürii andis talle väga vähe punkte, jäi ta superfinaalist välja. Laura rääkis pärast võistlust, et hääletussüsteem oli isegi artis-

tidele segane. „Ega keegi sellest eriti rääkinud. Viimase hetkeni arvasid väga paljud, et žürii esimene ja rahva esimene saavad finaali.“ Punktide liitmisel jäi Laura hoopis viiendaks. zz„Saade tervikuna töötas väga hästi. Aga raske on teha meile armsaks saanud Eurovisionist uut versioo-

ni, mille kõik kohe omaks võtavad. Kulub aega, kuni inimesed „Eesti lauluga“ harjuvad,“ kommenteeris Purga pärast esimest uuenduslikku valimist. zzSuperfinaalis läksid vastamisi Traffic looga „See päev“ ja Urban Symphony palaga „Rändajad“. Urban Symphony kogus 82% häältest, mis on ka aegade suurim superfinaali edumaa, ning sõitis Moskvasse Eurovisionile. zzEurovisionil saavutas Urban Symphony 6. koha, olles sellega üks kahest kõige edukamast „Eesti laulu“ võitjast Eurovisionil.

Reede, 15. veebruar 2019

4 Erlend Štaub

Võistluslaul nr 1

„Strong“ ESITAJA: Sissi MUUSIKA: Karl-Ander Reismann, Sissi Nylia Benita SÕNAD: Sissi Nylia Benita.

MUUSIKAVÄLINE KIIRKÜSITLUS SISSILE

Millal ja mille pärast sa viimati viha stasid või närvi läksid?

Vihastasin viimati poolfinaali ajal Tartus, kui hakkasime emaga sisehoovist rahulikule ja kitsa le kahesuunalisele teele sõitma. Seal ei tohiks mitte ühelgi põhjusel kunagi kihutada, sest see on elurajoon, kus inimesed igalt poolt ka üle tee kõnnivad. Vaatasime paremale ja vasa kule ning tundus, et kedagi ei tule, nii et ema hakkas aeglasel t paremale pöörates teele sõitma. Järsku tuli vasakult meeletu kiirusega üks auto ning ema pidurdas kiiresti. Minu peast käis lihtsalt läbi mõte, et mis siis, kui oleksime varem välja sõitn ud. See oleks väga kole avarii olnud.

Mis on sinu jaoks kõige negatiivs em asi, mida sa üldse ei kannata? Üks kõige negatiivsemaid asju maa ilmas on mõttetu vihkamine – sa isegi ei tunne inimest ja väikse infokillukese pealt langetad otsuse. Näiteks, kui kelle lgi on blondid juuksed, siis ta ei meeldi sulle. Sellised asjad ei istu mulle üldse.

Millal ja mille pärast sa viimati pisa raid valasid? Kas nutt tuleb sul peale pigem tihti ja kerg elt või raskelt?

Viimati valasin pisaraid enne poo lfinaali haiglas (Sissil oli seljavalu ning rohtudele tekkis allergilin e reaktsioon, mistõttu viidi ta haiglasse – T. J.). Hakkasin mõt lema, kas olen võimeline lavale minema. See mõte oli minu jaok s nii kurb, et ma ei suutnud sellega üldse toime tulla.

Olin vanasti inimene, kes mõtles alati , et pead pisaraid tagasi hoidma, et tugev olla. Mingil hetkel sain aru, et emotsioonide väljalaskmisega lased ka enda st negatiivse välja. On üks hästi hea lause: „Inimesed peavad nutma, et oma silmi pesta ning uuesti selgelt näha.“ Kellega oled oma perekonnas/sugu võsas kõige lähedasem?

Miks just temaga? Õega. See ei ole alati nii olnud, aga viimaste aastate jooksul, kui temal on rasked ajad olnu d, olen mina olemas olnud, ja vastupidi. Meist on saanud väga lähe dased inimesed.

SISSI: meist on õega saanud väga lähedased inimesed TERTTU JAZEPOV

terttu.jazepov@ohtuleht.ee

Superstaarisaatest rahva südamed võitnud Sissi Nylia Benita (19) laulis end „Eesti laulu“ finaali looga „Strong“. Lugu räägib raskustest ja nendega võitlemisest. „See laul on hümn, mille ma kirjutasin iseendale,“ on Sissi öelnud.

Tegelikult ei plaaninud Sissi „Eesti laulul“ osaleda, kuid loo teine autor Karl-Ander Reismann saatis talle lihtsalt nii hea loo. „Mõtlesin, et toibun superstaaritrallist ja võtan enda jaoks aega. Kuid siis ta saatis nii ägeda loo. Istusime isaga autos, kui seda kuulsime ja hakkasin juba autos tantsima ning oma viisi ja sõnu peale laulma. See lihtsalt läks väga loomulikku teed.“ Koos Sissiga on laval tantsijad ja taustalauljad. Üks tantsijatest on tema õde Lisa. „Kui sel-

„Eesti laul“ 2010 zz2010. aasta „Eesti laul“ kolis finaaliga juba telemajast välja ja see peeti Nokia kontserdimajas (praegu Alexela kontserdimaja). Poolfinaale veel ei peetud. zzVõistlusele laekus 155 laulu, neist 10 pääses finaali. zzKa sel aastal diskvalifitseeriti üks artist – Nikita Bog­danovi (hiljem on sama noormees võistlusele pääsenud esinejanimega Aden Ray) lugu „Made me Cry“ rikkus reegleid. Osalev lugu ei tohtinud olla avalikustatud enne 2009. aasta 1. oktoobrit, kuid Youtube’ist leiti loo video, mis oli sinna laaditud 2009. aasta augustis.

gus, et sain edasi, ütles õde kohe: „Mina olen sul laval!“ See on minu arust super, sest mu õde on suurepärane tantsija. Teine tantsija on tema sõbranna, samuti Free Flow Studiost.“ Ka taustjalauljad leidis Sissi superstaarisaatest. „Dagmar Oja ütles mulle juba superstaarisaates, et kui lähen „Eesti laulule“, kutsuksin kindlasti tema tausta laulma,“ selgitas Sissi Õhtulehele. „Kaarel Orumägi oli samuti superstaarisaates ja rääkis juba saate ajal, et tema unistus oleks ol-

la taustalaulja. Tal on nii äge kõrge hääl ja mul oligi vaja kõrget tuge, seega kutsusin tema. Siis otsisime viimast meeshäält, kes oleks madal ja tummine. Kuidagi jõudsime Kaido Põldmani, kes on ka mu isal (Dave Bentonil – toim) Eurovisionil taustalaulja olnud.“ Sissi avab „Eesti laulu“ finaali. Õhtulehe edetabelis platseerub Sissi kaheksandale kohale.

Kes on su parim sõber ja mis teid seob? Kui kaua tuttavad olete?

See on väga klišeelik vastus, aga min u parim sõber on minu poiss-sõber, kellega oleme koos olnu d kolm aastat. Saime tuttavaks gümnaasiumis, pool aastat hiljem olime koos ja oleme siiani.

Mis sulle Eestimaa elu juures kõig e rohkem meeldib?

Mulle meeldib Eesti kohana. Siin on hästi ilus ja puhas, hea ja rahulik.

Kas oled pigem säästja või laris taja tüüpi? Kas sul on mõni nõrkus, millele alati oled kõhklem ata valmis raha kuluta­ ma?

Olen pigem säästja. Mulle ei meeldi palju asju omada. Kõik sõbrad teavad, et mulle on raske kink e teha, sest ütlen alati, et kinkige mulle midagi hästi praktilist , näiteks hambahari. Minu jaoks ei ole esemetel suurt tähendus t.

Alati olen nõus raha kulutama raam atutele. Iga kell. Mul on toas umbes 200 raamatut. Raam aturiiul on täis ja raamatud kuhjuvad juba riiuli peale ja nurkades se. Alustasingi just 19. korda lemmikraamatu lugemist. Selle pealkiri on „The Selection“ ja kui on stressirohke olukord, maandab see raamat hästi mu pingeid.

Kui sa ei oleks muusik, siis kes sa oleksid? Kelleks sa väik­ sena saada tahtsid?

Oleksin kas jumestaja, mida olen ka juba praegu, või sisekujundaja, mida lähen õppima, või kuns tnik, millega samuti praegu tegelen.

Lapsena tahtsin saada disaineriks ja õmblejaks. See oli eluunistus! Käisin ka õmbluskoolis , aga siis tuli üks tööõpetuse õpetaja, kes rikkus minu jaoks õmb lemise ära.

Milliste kodutöödega sa kõige pare mini hakkama saad?

Armastan koristamist. Koristan kogu aeg, näiteks kui midagi mõlgub meeles, siis ärkan üles ja hakkan koristama. Mul peab olema toas kõik õige koha peal, iseg i õige nurga all.

Arno Saar

Meelis Tomson

zzNikita Bogdanovi asemel pääses võistlusele Malcolm Lincolni & ManPower 4 pala „Siren“, mis lõpuks võistluse ka võitis. zzFinaalsaadet juhtisid Ott Sepp ja Märt Avandi. zz2010. aastal läksid superfinaalis vastamisi Malcolm Lincoln & ManPower 4 (pildil) looga „Siren“ ning Lenna Kuurmaa (pildil) „Rapunzel“. „Siren“ kogus 54% häältest. zzMalcolm Lincoln esindas Eestit Oslos toimunud Eurovisionil. Lugu jäi esimeses poolfinaalis 14. kohale ja finaali ei pääsenud.

Reede, 15. veebruar 2019

5

INGA: minu kodus valitseb alati puhtus ja kord Robin Roots

LIINA METSKĂœLA

liina.metskula@ohtuleht.ee

Lauljatar Inga Tislari (22) viis finaali lugu „Milline päev“, mida ta esitab kooslusega Lumevärv. Laval on lauljatar Ăźksi ning „Eesti laul“ pole talle vþþras – aastal 2016 osales Inga vĂľistlusel koos tĂźdrukutebändiga La La Ladies, kuid nende lugu „Unikaalne“ jäi finaalist välja.

Ettepaneku esitada lugu „Milline päev“ „Eesti laulu“ vĂľistlusele tegi Ingale loo Ăźks muusika autoreid Kermo Hert. „Kermo ja Margus panid kokku uue duo Lumevärv. Nad teevad eestikeelset pop-house-muusikat. Ma ei kuulu tegelikult nende koosseisu, seetĂľttu on meie nimi konkursil ka Inga ft. Lumevärv. Nad pakkusid mulle oma esimest laulu. Kermo vĂľttis minuga Ăźhendust ja saatis loo. Ma mĂľtlesin, et okei, proovime. Tal olid ingliskeelsed sĂľnad olemas, aga oli vaja eestikeelseid. Siis tuli Jana Hallas ja kirjutas Ăźsna kähku sĂľnad,“ on Inga rääkinud.

Pala räägib armastusest ja selle heast poolest. „Mälestustest ja mĂźstikast, mis armastusel olemas on,“ kirjeldas Inga.

Inga esitas laval ka efektse tantsunumbri. „Jah, see vĂľttis mind vĂľhmale. Tantsimine oli minu jaoks selle numbri kĂľige keerulisem osa. Tahad ju anda endast 200 protsenti ja nii kipudki tegema seda, et teine salm algab, aga mis kopsudest alles jääb, on kĂźsimus.“ Inga läks vĂľistlustulle teises poolfinaalis ning tema esitatava loo valisid oma lemmikute hulka ka Şßriiliikmed. Ă•htulehe finaalilemmikute tabelis platseerus Inga 11. kohale. Inga ja Lumevärv vĂľistlevad finaalis teisena.

VĂľistluslaul nr 2

„Milline päev“ MUUSIKA: Margus Piik, Kermo Hert SĂ•NAD: Jana Hallas ESITAJAD: Inga ft. Lumevärv

MUUSIKAVĂ„LINE KIIRKĂœSITLUS INGALE Millal ja mille pärast sa viimati vihastasid vĂľi närvi läksid?

Pigem ei lähe ma kergesti närvi.

Aga viimane kord vihastasin liikluses – mulle keerati autoga ette. See oli ßsna liiklusohtlik olukord.

Millal ja mille pärast sa viimati pisaraid valasid?

Ma valasin pisaraid enne „Eesti laulu“ poolfinaali grimmitoolis. Mul on väga hellad silmad ja iga kord, kui mulle silmameiki tehakse, on kord ja kohus, et tulevad pisarad.

Kellega oled oma perekonnas/ suguvþsas kþige lähedasem?

Miks just temaga?

Emaga. Tema on minu jaoks number ßks – ta on mu mentor, eeskuju, minu parim sþbranna ja ßldse lahe tegelane. Aga tahan välja tuua ka oma elukaaslase, kes on kþige suurem abiline ßldse.

Kes on su parim sĂľber ja mis teid seob?

Minu parimad sĂľbrad on samuti ema ja elukaaslane. Nad on inimesed, kes lihtsalt tunnevad mind siin maamunal kĂľige paremini. Ma ei pea ennast selgitama ega pĂľhjendama. Suhtlus toimub ka sĂľnadeta.

Mis sulle Eestimaa elu juures kĂľige rohkem meeldib? Miks?

34,% Ĺ°+44,! Ĺ°!5!23!

!TCHNSTTQĹ° Ĺ°@HMTK@@CMDĹ°DK@LTR Ĺ°LHC@Ĺ°JNFDCĹ°U@HCĹ°,DMMTR@C@L@R

ZZZ VHDSODQHKDUERXU FRP

Mulle meeldib see, et kþik tunnevad kþiki. Sa elad nagu ßhes suures perekonnas – tuleb välja, et ßks tunneb ßht, teine teist ja kolmas neljandat. Tegelikult elame väga turvalises riigis, kus on hea luua perekonda. Väga mþnus väike kodumaa.

Kas oled pigem säästja vþi laris­ taja tßßpi? Kas sul on mþni nþr­ kus, millele oled alati valmis ra­ ha kulutama?

Ma olen pigem laristaja, sest mulle meeldib nautida elumþnusid – lubada endale head rooga vþi minna ťoppama. See annab hea emotsiooni, mis on mulle oluline.

Kui sa ei oleks muusik, siis kes sa oleksid?

Olen mþelnud näitlemise peale.

See on maailm, mis mind huvitab – mul ei ole kßll selles valdkonnas eriti kogemust. Tundub pþnev!

Milliste kodutÜÜdega sa kþige paremini hakkama saad?

Koristamine on meie perekonnas ßsna suur pßha ja see pärineb juba vanaemalt. Minu kodus on alati puhtus ja kord. Märkan selliseid asju ka mujal, aga pole niivþrd tßßtu inimene, et hakkaksin seda märkima. Oma kodus teen vajaliku tavaliselt kohe ära – panen asjad eos þigesse kohta, pesen kohe ära.

Nii ei teki ka korralagedust.

PXX 6WHQ 6 VLND KHULS KllO RY 7DPE HW 7XL VN

Reede, 15. veebruar 2019

6

Erlend Štaub

VICTOR CRONE: Tallinn on mulle nagu kodu. Tunnen, et olen siin oodatud Rootsist pärit Victor Crone (27) on tänavuseks „Eesti lauluks“ löönud käed hitimeistrite Stig Rästa ja Fred Kriegeriga. Stig ja Victor kohtusid kaks ja pool aastat tagasi Rootsis laulukirjutamise laagris, kus nad koos laulu kirjutasid. „Saime seal tuttavaks, vahetasime kontakte ja Stig tegi ettepaneku tulla ka Eestisse,“ on Victor rääkinud.

KATHARINA TOOMEMETS

katharina.toomemets@ohtuleht.ee

Ka Karl-Erik Taukari viimane singel „Need read“ on sündinud Victori osalusel. „Oleme kirjutanud palju laule enne tänavust „Eesti laulu“ võistluslugu „Storm“. Stig küsis mu käest nii muuseas, kas tahaksin osaleda sellel konkursil. Ma ei teadnud enne, et välismaalased võivad osa võtta, aga olin muidugi nõus.

Et miks mitte proovida,“ rääkis Victor mõni aeg tagasi.

„Loo sõnum on see, et mis iganes sinu elus parajasti toimub, sa tuled alati sellest välja – olgu see siis raske suhe, armastus, depressioon. See on kuidagi ilmselge, aga kui oled oma elus sellises punktis, siis on hea, kui keegi sulle seda meelde tuletab,“ on Victor oma laulu sisu kirjeldanud.

Victor on üks tänavuse konkursi favoriite. Ta võitis esikoha ka Õhtulehe muusikatoimkonna koostatud poolfinaali ja finaali edetabelites. Finaalis läheb Victor võistlustulle kolmandana.

Võistluslaul nr 3

„Storm“ MUUSIKA: Stig Rästa, Vallo Kikas, Victor Crone SÕNAD: Stig Rästa, Victor Crone, Fred Krieger ESITAJA: Victor Crone

MUUSIKAVÄLINE KIIRKÜSITLUS VICTORILE

Millal ja mille pärast sa viimati viha stasid või närvi läksid? Mis on sinu jaok s kõige negatiivsem asi, mida sa üldse ei kannata?

Ma ei vihasta eriti tihti, kuid viimane kord olin pisut närvis seepärast, et bron eerisin lennupileti õigele kuupäevale, aga valesse kuusse. Negatiivseim asi, mida ma ei kannata, on ebaõiglane käitumine.

Millal ja mille pärast sa viimati pisa raid valasid? Kas nutt tuleb sul peale pigem tihti ja kergelt või raskelt?

Mind pole eriti lihtne nutma ajada, kuid viimati liigutas mind väga see, kui oli „Eesti laulu“ poolfinaal ja pärast laulude kõlamist kutsuti mind lavale tagasi ning kogu Tartu ülikooli spordihoone laulis mulle sünn ipäevalaulu.

Kellega oled oma perekonnas/sugu võsas kõige lähedasem? Miks just tem aga?

Ema ja isaga. Nad on mulle alati väga suureks toeks olnud ja on siiani.

Kes on su parim sõber ja mis teid seob?

Ma ei saa öelda, et mul on ainult üks parim sõber. Mul on terve kamp häid sõpru, kellega oleme juba väikesest saad ik koos aega veetnud.

Mis sulle Eestimaa juures kõige rohkem meeldib või sind enim rõõmusta b? Miks?

Mulle meeldivad Eesti juures palju d asjad. Pärast seda, kui olen Tallinnas juba palju aega veetnud, tundub see juba natuke nagu kodu. Tunnen end väga ood atult. Loodus on siin imeline.

Kas oled pigem säästja või laristaja tüüpi?

Arvan, et olen pigem kulutaja. Kulu tan päris palju raha restoranides, eriti nüüd, kui ma Tallinnas hotellis elan.

Kui sa ei oleks muusik, siis kes sa oleksid?

Ilmselt töötaksin mingil viisil inim estega.

Maailmas on palju ameteid, mida ma tahaksin proovida. Olen kunagi tööt anud ühel Rootsi saarestikus asuval saarel, kus korraldasime firmadele meeskonnatööürit usi. Ilmselt valiksin uuesti selle.

Milliste kodutöödega sa kõige pare mini hakkama saad?

Mulle meeldib süüa teha, kuid ma ei tea, kas olen selles nii hea.

Reede, 15. veebruar 2019

7 Erlend Štaub

Võistluslaul nr 4

„Cold Love“ MUUSIKA: Kerli Kivilaan, Egert Milder, Andres Kõpper SÕNAD: Kerli Kivilaan, Egert Milder, Andres Kõpper ESITAJA: Kerli Kivilaan

KERLI KIVILAAN: usun, et mööbli kokku­panemises olen lausa meister KATHARINA TOOMEMETS

katharina.toomemets@ohtuleht.ee

Kerli Kivilaane (26) nimi jõudis laiema avalikkuse kõrvu mõned aastad tagasi, kui ta liitus ülipopulaarse räpipundiga Põhja-Tallinn.

Kolm aastat hiljem otsustas ta bändieluga lõpparve teha ja on nüüd soololauljana jõudnud „Eesti laulu“ finaali. „Mul on väga raske kellelegi öelda, millest see laul räägib, sest inimene võib loo seda kuulates enda jaoks teisiti lahti mõtestada. Minu arvates räägib see ikka suhtest.

Purunevast suhtest, mis pole enam päris see. Suhtest, mida on natuke rikutud ja peategelane mõtleb, kas seda saab lappida või ei,“ on Kerli kirjeldanud, millest tema lugu räägib.

Kerli on varemgi mõelnud, et tahaks „Eesti laulul“ osaleda, kuid pole selleni jõudnud.

Eelmise aasta alguses võttis ta aga vastu otsuse kirjutada võistluslugu. Ta helistas Egert Milderile ja juba järgmisel päeval salvestati koos esimesed ideed.

Kerli Kivilaan astub finaalis üles neljandana. Õhtulehe ennustustabelis platseerub ta seitsmendale kohale.

MUUSIKAVÄLINE KIIRKÜSITLUS KERLILE Millal ja mille pärast sa viimati vihastasid või närvi läksid? Mis on sinu jaoks kõige negatiivsem asi maailmas, mida sa üldse ei kannata?

Ausalt öeldes ei mäletagi, mille pärast viimati otseselt närvi läksin. Negatiivseim asi – õelus ja õelad inimesed, kes kohtlevad teisi nendest rääkides nagu objekte, mitte nagu inimesi, kellel on hing ja süda.

Kas sul tuleb nutt peale pigem tihti ja kergelt või raskelt?

Pigem tuleb raskelt. Olen vist sedasorti inimene, kes kõigile oma mõtteid ja tundeid näos välja ei näita.

Kellega oled oma perekonnas/suguvõsas kõige lä­ hedasem? Miks just temaga?

Oma kaaslase Karl-Erikuga (muusik Karl-Erik Taukar – toim). Ilmselt seetõttu oleme üksteist ka valinud.

Kes on su parim sõber ja mis teid seob?

Mul ei ole ühteainsat parimat sõpra. Mul on kujunenud ringkond nii-öelda oma tüdrukuid, kes kõik on mulle väga kallid.

Mis sulle Eestimaa elu juures kõige rohkem meel­ dib või sind enim rõõmustab? Miks?

Minu meelest on Eestis väga tore elada. Meil on tur-

TULE ÕPPIMA

Nõmme Muusikakooli!

Võimalus omandada pillimänguoskusi erinavatel muusikainstrumentidel ning osaleda 2018. a AASTA ORKESTRI tiitli pälvinud sümfoonia- ja puhkpilliorkestrite töös. Avatud rütmimuusika osakond.

Sisseastumiskatsed alates 10. juunist.

Täpsem info telelefonil 677 0844 või

www.nmkool.ee

valine elukeskkond, vaheldusrikas kliima ilusate suvede ja lumiste talvedega. Meil ei ole troopilisi torme, maavärinaid ega tänaval vastu tulevaid krokodille. Eestis on võimalik saada tasuta head haridust ning töötada innovatiivsetes ja lahedates ettevõtetes. Eriti tuleb see kõik meelde ikka alati pärast seda, kui on välismaal käidud.

Kas oled pigem säästja või laristaja tüüpi? Kas sul on mõni nõrkus, millele oled alati valmis raha ku­ lutama?

Olen kindlasti säästja. Nõrkus – olen vist korralik koeraemme, kes oma armsa koera pealt eriti kokku ei hoia.

Kui sa ei oleks muusik, siis kes sa oleksid? Kelleks sa väiksena saada tahtsid?

Oleksin analüütik (Kerli töötab firmas nimega Scoro ärianalüütikuna – toim). Väiksena unistasin ikka lauljaks saamisest, tegin endale Britney Spearsi kostüümi, võtsin tantsutüdrukud appi ja harjutasime peegli ees.

Milliste kodutöödega sa kõige paremini hakkama saad?

See vist ei kvalifitseeru päris kodutöö alla, aga mööbli kokkupanemises olen ma, vähemalt enda arvates, lausa meister.

„Eesti laul“ 2011 zz2011. aastal korraldati ka „Eesti laulul“ esimest korda kaks poolfinaali. Need toimusid ETV stuudios. Finaal peeti Nokia kontserdimajas. zzSee tähendas, et päris esimesest voorust sai 10 loo asemel edasi juba 20, millest 10 pääses finaali. „Kahel viimasel aastal oleme näinud, kui palju tegelikult laule tuuakse ja kui palju häid laule jääb lihtsalt teenimatult ukse taha.

Ja ka vähendame sellega eelžürii subjektiivsust ja anname publikule kirjumat pilti,“ põhjendas toonane ETV meelelahutussaadete toimetuse juht Mart Normet muudatust. zzVõistlusele esitati 140 lugu, millest eelvooru kvalifitseerus 135. zzPoolfinaalide saateid juhtisid Piret Järvis ja Lenna Kuurmaa, finaalis liitus nendega Ott Sepp. zz2011. aasta oli diskvalifitseerimiste mõttes lausa rekordiline – võistluselt eemaldati kolm lugu, reeglite rikkumise kahtlus langes veel kahele. Toona esinejanimega Elmayonesa võistlusel osalenud Nicolas Hugo Behler Calzetta on Argentina kodanik ja kahtlustati, et ta ei sobi seetõttu võistlusele. Osaleja peab olema Eesti kodanik või resident. Tema isikuandmed kontrolliti üle ja sai selgeks, et ta siiski on Eesti resident. Oli kahtlus, et Mimicry pala „Storm“ on kõlanud lubatust (1. september) varem, kuid kontrollides ei leitud sellel tõepõhja. Küll aga oli Janne Saare lugu „Meeting The Wolf“ juba varem avalik – nii Youtube’is kui ka Facebookis. Janne ise väitis, et muutis suvel avalikustatud loo sõnu ja muusikat, kuid võrdlemisel selgus, et muudetud oli vaid kolme sõna. Janne Saare asemel pääses võistlusele Tiiu Kiik looga „Second chance“. Ka Laika Virgin ft.

Fredy Schmidt eksisid reglemendi vastu, sest avaldasid oma loo 31. augusti hilisõhtul. Nemadki diskvalifitseeriti ja asemele tuli kollektiiv Meister ja Margarita looga „Unemati“. Veebruaris, vahetult enne poolfinaalide telekasse jõudmist, selgus, et Uku Suviste esitatud loo „Jagatud öö“ sõnu on kasutatud ühes laulus juba aastal 2006. Kuna poolfinaalide etteasted olid juba salvestatud, ei pääsenud Uku asemel enam keegi võistlusele. zzEsimeses poolfinaalis läks vastamisi 10 laulu, finaali pääsesid Outloudz, Getter Jaani, Jana Kask, Noorkuu ja Victoria. zzTeises poolfinaalis võistles 9 pala, finaali said Orelipoiss, Mimicry, MID, Ithaka Maria ja Rolf Junior.

Tairo Lutter zzFinaali jõudnud lugudest läksid superfinaalis vastamisi Getter Jaani (pildil)„Rockefeller Street“ ja Outloudzi „I Wanna Meet Bob Dylan“. Getter Jaani kogus 62% häältest ja võitis võistluse. zzDüsseldorfis toimunud Eurovisioni võistlusel pääses Getter finaali, kuid seal tuli tal leppida 24. ehk eelviimase kohaga.

Reede, 15. veebruar 2019

8 Erlend Štaub

Võistluslaul nr 5

„Hold Me Close“

MUUSIKAVÄLINE KIIRKÜSITLUS EMILYLE, IGORILE ja ANDREILE

MUUSIKA: Andrei Zevakin, Igor Volhonski, Emili Jürgens SÕNAD: Andrei Zevakin, Igor Volhonski, Emili Jürgens ESITAJA: xtra basic & Emily J

Millal ja mille pärast sa viimati viha s­ tasid või närvi läksid?

Igor: Esimeses poolfinaalis läksid kõik närvid. See jääb aastateks meelde.

Kindlasti oli see väga närviline hetk, kui jäim e kuuendaks ning rahvahääletus läks teise s voorus taas nulli.

Mind ajab alati vihale, kui annan enda st 1000% ja asi ei tule välja. Siis saan enda peale vihaseks, kuid saan ka aru, et pean lihtsalt uuesti proovima.

Emily: Minul ei ole samuti enam näda l aega ühtegi närvirakku alles. Viim ane hääletusvoor võttis kõik närvid.

Andrei: Nõustun Igoriga. Alguses olid kaamerapildiga asjad valesti, siis ei saan ud mingeid asju paika – hakka jälle inimesi taga otsima ja probleemist rääkima... Pool finaali päev oli väga hea, aga ikka oma ving erpussidega.

EMILY J & XTRA BASIC: pool­finaalis valasime ikka paar pisarat TERTTU JAZEPOV

terttu.jazepov@ohtuleht.ee

„Eesti laulu“ finalistid Emily J & xtra basic on võtnud endale eesmärgiks pääseda Eurovisionile. „Me ei mõtle ainult „Eesti laulule“, vaid plaanimegi Eurovisionile minna. See on meie eesmärk,“ on Emily (17) öelnud. xtra basic koosneb kahest noormehest – Igor Volhonskist (24) ja Andrei Zevakinist (22).

Oma loo saatsid muusikud võistlusele vaid viis minutit enne tähtaega. „Viimasel tunnil hakkasime alles dokumente täitma. Ma ei tea, miks see viimasele hetkele jäi. Kui saadetud sai, oli ikka mõnus pingelangus,“ on Andrei öelnud.

Võistluslugu „Hold Me Close“ sündis, kui Emily läks kallimast lahku ja tahtis tunded laulusõnadesse valada. Finaalis lähevad noored lavale viiendana. Õhtulehe edetabelis jäid nad kümnendale kohale.

„Eesti laul“ 2012 zzTaas peeti poolfinaalid telemajas ning finaal Nokia kontserdimajas. Saatejuhtideks olid Piret Järvis (poolfinaalid ja finaal, pildil), ning Taavi Teplenkov (finaal) ja Tiit Sukk (finaal). zzVõistlusele esitati 159 lugu, poolfinaalidesse pääses neid 20. zzEsimesest poolfinaalist pääsesid finaali POP Maniacs, Ott Lepland (pildil), August Hunt, Liis Lemsalu ja Loss Paranoias. zzTeisest poolfinaalist pää-

Erlend Štaub

mõtlen küll, et oleksin tahtnud sünd ida USAs või Austraalias, aga see on ainult pealmine osa, mida meie nende elust näeme.

Kui olen nende elukeskkonda uurin ud, siis võrdlen ja mõtlen, et Eestis on ikka hea, alustades tasuta haridusest ja lõpe tades tervishoiuga. Siin on väga kodune ja hea elada, isegi kui me seda vahel ei näe.

Andrei: Alati, kui lähen välismaale, tahan juba tagasi Eestisse. Kui oled Eestis, jääb hing siia, ja kui lähedki ära, saad küll natu ke turist olla, aga kui tuled koju ja teed kodu ukse lahti, on hea tunne. Mulle meeldib, et Eest i rahvas on nii ühtehoidev. Muidugi võiksid nad olla energilisemad, kuna ise olen vene juurt ega.

Vahel võiks natuke rohkem temperam enti olla, mina olen sellise asjaga harjunud.

Kas oled pigem säästja või laris taja tüüpi?

Kas sul on mõni nõrkus, millele oled alati valmis raha kulutama?

Millal ja mille pärast sa viimati pisa raid Igor: Kindlasti laristaja. Olen alati nõus valasid?

Wolti (toidutellimisrakendus Wolt – toim) Andrei: Minul poolfinaalis salaja paar pipeale raha kulutama. sarat ikka tuli.

Emily: Oleneb. Olen säästlik toidupo es, Emily: „Eesti laulu“ ajal ikka on tulnu d. näiteks ei kasuta ma juurvilju oste s kilekotte.

Kas siis oli proovis midagi halvasti või hääAga laristan H&Mis ja Zaras. Vaat an vahel letuse ajal. Pigem olid need närvipisa rad. neid riideid ja mõtlen, et need on ju nii iluMuidu ma tihti ei nuta – nutan ainu lt siis, sad. Kui riideid ostan, siis mõtlen, et järgmikui näen kedagi teist nutmas. ne kord ei osta, aga sellega läheb alati nii, kuidas läheb.

Kellega oled oma perekonnas/sugu võsas Andrei: Olen 90% säästja, aga laris kõige lähedasem? tan siis, kui tean, et asi on laristamist väärt. TeIgor: Pere alla loen ka enda tüdrukut . an, kui raske on raha teenida. Jum al tänaOlen lähedane ka ema ja vennaga.

Nemad tud, et ma ei pea igat senti lugema ja saan on mind muusika tegemisel toetanud , hinendale asju lubada, aga kui mul raha on, ei dan seda väga. lähe ma seda suvaliselt laristama.

See on Emily: Kogu mu pere – ema, neli õde, mi- teenitud raha ja seda ma aust an ja hindan. nu kutt ning omakorda tema pere . Toetus on Kuid näiteks „Eesti laululgi“ on meil korralihästi suur ja sellisele võistlusele min nes on kud investeeringud olnud ja see on asi, kus see väga oluline. ma tean, et kui ma ei panusta, ei tule ka miAndrei: Mina olen emaga täitsa üksi . Ega dagi välja. siin muud varianti polegi, kui olem e hästi lähedased. Pärast poolfinaali ta nutt is ja kalKui sa ei oleks muusik, siis kes sa oleksid? listas mind, mis võttis ka mul pisa ra silma.

Igor: Ma ei oska nii mõeldagi. Olen terve elu muusikat teinud. Võib-olla mida gi filminKes on su parim sõber ja mis teid seob? dusega seoses? Kui heliga ei saa mida gi teIgor: Mul on kaks parimat sõpra, Klau s ja ha, siis pildiliselt.

Kristjan. Klaus on rohkem emotsion aalne Emily: Tahaksin arstiks õppida. Mull inimene ning on ka väga hea muu e sik. Temameeldib väga dermatoloogia, õpik sin meelga teeme koos palju muusikat ja suud ame sasti nahaarstiks. See on natuke imel ik, kuid sügavatel teemadel rääkida. Olem e tuttavad vahel, kui kellelgi on mõni kriimustu s, meelumbes kolm aastat. Kristjan on olnu d mu dib mulle seda uurida ja katsuda.

Ma ei tea, sõber väga pikka aega. Ta on väga intellimiks mul see huvi on... See on võib -olla nagentne inimene, keda ma kuulan ja kes ka tuke rõve, aga selline ma olen. mind kuulab. Kohtusime esimeses klassis ja Andrei: Oleksin ilmselt kas jalgpallur taaskohtusime gümnaasiumis. või keegi meelelahutusäris. Mulle mee ldib seleEmily: Minu parim sõber on minu kutt.

Patada, inimestele peale käia ja nend ega rääkirima sõbraga elada on täiesti priima, mul ei ole da. Samuti meeldib mull e uusi loomingulisi ühtegi pretensiooni. Oleme varsti koos olnud asju proovida. aasta ja see on tõesti parim aasta mu elus.

Andrei: Minu lähedased sõbrad on Igor, Milliste kodutöödega sa kõige pare mini Artjom ja Tarmo ja muidugi minu tüdru k. hakkama saad?

Need on inimesed, kellega ma kogu aeg suhtIgor: Mulle meeldib väga koristada . Mul len ja kõigist asjadest räägin. Ma ei kujuta eton kodus ka kass ja kui tuba on juba ühe te, kuidas suudaksin ilma nendeta toime tulla. päeva koristamata olnu d, käin tolmuimejaga üle. Meil on tüdrukuga diil, et min a viin prügi Mis sulle Eestimaa elu juures kõig e rohkem välja ja koristan tolmuime jaga ning tema pemeeldib või sind enim rõõmusta b? Miks? seb nõusid. Süüa teeme koos.

Igor: Käisin hiljuti Itaalias. Niipea ma sinna Emily: Ka minul on kutiga tööd ära tagasi ei lähe, sest minu jaoks oli seal jagaliiga suur tud. Mulle meeldib tohu tult koristada. Kui kaos. Inimesed on nii meeleolukad, autojuhid mul on vahel vaja mõtted mujale saada, siis sõidavad nagu hullud. Kui tagasi jõud sin, tapanen muusika käima ja naudin koris tamist. bas mind mõte, et Eestimaa on nii mõnus ja Andrei: Koristamine ei ole just minu kõige rahulik. Mulle meeldib, et see on mu kodu – tugevam pool. Aga mu neiule meeldib väga tean, kus kõik vajalikud kohad on, keeg i ei ärrikoristada, ta ei pane isegi tähele, et ta koristab. ta ega tülita mind, saan siin rahulikult olla.

Mina hoolitsen selle eest, et kõik vajal ik oleks Emily: Siin on väga hea elada. Vahe l kodus olemas, kuigi tolmuimejat mul ei ole.

sesid edasi Traffic, Lenna (pildil), Tenfold Rabbit, Birgit Õigemeel (nüüd Sarrap) & Violina ning Teele Viira & ULA. zzSuperfinaalis läksid vastamisi Lenna looga „Mina jään“ ja Ott Lepland palaga „Kuula“. zzOtt Lepland kogus superfinaalis 67% häältest ja esindas Eestit Bakuus Eurovisionil. zzPalju tähelepanu pälvis finaalis Ott Leplandi meheau, mis liiga kitsastest pükstest välja paistis ja hüüdnimeks Väike-Ott sai. „Eurovisioniks tehakse

mulle täiesti uus, hästi istuv rätsepaülikond. Kindlasti ei lähe ma selles „Eesti laulul“ palju poleemikat tekitanud ülikonnas rohkem lavale, muidu hakkaksid kohe Väikese-Oti jutud taas pihta,“ kinnitas Ott enne Eurovisionile minekut. zzEurovisioni finaalis sai Ott Lepland 6. koha, olles sellega Urban Symphony kõrval teine kõige edukam „Eesti laulu“ võitja (ka praeguse seisuga).

Reede, 15. veebruar 2019

Et hääl kannaks GeloRevoice® – esmavalik häälekäheduse korral!

Niisutab. Kaitseb. Toob hääle tagasi.

Küsi apteegist.

Tootja: G.Pohl-Boskamp, Saksamaa. Esindaja Eestis: OÜ KBM Pharma, tel 7 338 080.

9

Hüdrogeelkompleks

Reede, 15. veebruar 2019

10

KADIAH: mul tulevad pisarad „Eesti laul“ ikka väga kergelt silmi 2013 Erlend Štaub

KATHARINA TOOMEMETS

katharina.toomemets@ohtuleht.ee

„Eesti laulu“ finalist Kadiah ehk Kadi Poll (25) töötab TV3 PR- ja turundusspetsialistina. Võistlusel osaleb ta looga „Believe“, mille on ise kirjutanud. Pala räägib Kadi raskest teest muusikani – lootusest, mitte allaandmisest, eneseületustest ja oma südamehääle kuulamisest.

Muusikaga tegi Kadiah algust juba lapsepõlves. Pärast keskkooli kaalus ta, kas minna õppima muusikat või meediat. „Mõtlesin, et meediaharidus kindlustaks mulle töö ja muusika juurde saan alati tagasi pöörduda. Kui muusikaga aga läbi ei löö, on raskem uut ametit õppida. Läksingi Balti filmi- ja meediakooli meediat õppima – tubli. Ülikooli kõrvalt läksin kohe tööle – tubli. Lõpetasin magistri ja sain unelmate töö – väga tubli tüdruk. Igatsus muusika järele ei läinud aga kuidagi üle. Kord istusin vanaemaga köögilaua taga ja valasin pisaraid, et ma tahan nii väga klaverit mängida ja laulda, aga niiöelda viielise õpilase elustiil on röövinud kogu mu energia ja aja.

Ma ei osanud isegi kuskilt alustada,“ on Kadi rääkinud.

Varem on ta kahel korral „Eesti laulule“ kandideerinud, kuid pole valituks osutunud. Sel korral lõpuks õnn naeratas. Kui Kadiah finaali pääsejana välja hõigati, lasi ta pisarad valla. Sest ta lihtsalt on seda nii väga soovinud!

Kadiah oli Õhtulehe edetabelis teise poolfinaali lemmik, finaaliedetabelis on ta aga hõbemedalil. Finaalis astub ta võistlustulle kuuendana. Muide, sama esinemisnumber oli tal ka poolfinaalis. „Poolfinaalis tõi number kuus mulle edu, loodan, et finaalis ka. See on täpselt keskel – ei ole liiga vara ega liiga hilja. Kõik on täpselt nii, nagu peab. Mul pole kunagi numbritega mingit sidet olnud. Isegi õnnenumbrit pole, kuigi kogu aeg küsitakse, mis mu õnnenumber on. Aga praegu tunnen, et see number kuus ei ole juhus.“

Võistluslaul nr 6

„Believe“ Muusika: Kadi Poll, Kristjan Ruus, Charlie Cavonius Sõnad: Kadi Poll Esitaja: Kadiah (Kadi Poll)

MUUSIKAVÄLINE KIIRKÜSITLUS KADIAHILE Mis on sinu jaoks kõige negatiivsem asi, mida sa üldse ei kannata?

Ma ei mõista, miks soovitakse üksteisele halba. Kas keegi, palun, seletaks mulle, kuidas see inimeses parema tunde tekitab ja mida see paremaks muudab?

Millal ja mille pärast sa viimati pisaraid valasid? Kas nutt tuleb sul peale pigem tihti ja kergelt või raskelt?

Viimati valasin pisaraid ETV otse-eetris, kui pääsesin „Eesti laulu“ finaali. Olen sellest unistanud väikesest peale. Eks need emotsioonid olid aastate jooksul kogunenud ka – tahtsin seda nii väga ja lõpuks ometi see juhtus. Pisarad tulevad mul üsna kergelt, ühtegi koerafilmi ei taha näha.

Kellega oled oma perekonnas/suguvõsas kõige lähedasem? Miks just temaga?

Ilmselt ikka emaga. Ta mõistab mind kõige paremini ja oskab alati nõu anda, on aus ja elab täiel rinnal minu unistustele kaasa.

Kes on su parim sõber ja mis teid seob?

Kui kaua tuttavad olete?

Mul on parimaid sõpru kolm. Üks neist on Ulla, kellega olin pinginaaber 12 aastat ja läksime iga päev koolist koos koju ja kodus tegime vanematele veel hiiglaslikud telefoniarveid, sest arutasime kõik kodutööd läbi. Siis on Irina, kellega kohtusime gümnaasiumis ja olime klassiõed, ning kes elab mulle iga kell kaasa. Kolmas on Kairit, kellega olime samuti gümnaasiumis klassiõed ja kes elab praegu Londonis, kuid lendas poolfinaali ja finaali ajaks Eestisse, et olla nendel tähtsaimatel tundidel toeks. Meid kõiki seob sarnane huumor ja maailmavaade.

Kas oled pigem säästja või laristaja tüüpi?

Kui on vaja säästa, siis suudan väga ilusti säästa. Aga kui on asi, mille nimel olen valmis kulutama, siis panen kõik mängu. Viimane asi, millele kulutasin, olid „Eesti lauluga“ seotud kulutused. Kui palju see maksma läks, ma ei ütle, aga piisavalt – nüüd peab väga kõvasti tööd tegema. (Muigab.)

Mis sulle Eesti elu juures kõige rohkem meeldib või sind enim rõõmustab?

Loodus. Kuna olen pärit Lõuna-Eestist, siis võiksin sinna metsade vahele loodust imetlema jäädagi. Vaikne, värske õhk – kõik tundub täiesti muretu!

Milliste kodutöödega sa kõige paremini hakkama saad?

Mulle meeldib triikida. Sellepärast, et selleks pole kunagi aega ja kui aeg tekib, siis on see kuidagi hästi rahustav. Ja kui on aega, siis meeldib ka süüa teha.

Kui sa ei oleks muusik, siis kes sa oleksid?

Kelleks sa väiksena saada tahtsid?

Väiksena tahtsin ikka lauljaks saada. Või poemüüjaks! Aga praegu täiskasvanuna – ma polegi veel muusik, olen turundaja, kuid kui ma poleks ka turundaja, tahaksin ilmselt olla hoopis arst.

zz2013. aastal oli lauluvõistluse formaat samasugune nagu varasematel aastatel. zzVõistlusele esitati 157 lugu, poolfinaalidesse pääses 20. zzÜks poolfinalist sai disklahvi ka sel aastal. Poolfinalistide hulka valitud Tauri Anni lugu „Miljoni roosiga kaardi sul saadan“ kõrvaldati võistluselt, kuna loo muusikaline põhi sarnanes märkimisväärselt juba varem avaldatud ja esitatud lauluga. Tauri Anni asemel pääses võistlusele ansambel Armastus looga „Young Girl“. zzEsimese poolfinaali saatejuht oli Anu Välba, teist poolfinaali juhtis Marko Reikop, finaali juhtisid nad koos.

Arno Saar zzEsimesest poolfinaalist pääsesid finaali Teele & Tuuli & Ula, Grete Paia, Winny Puhh (pildil), Elina Born ja Kõrsikud. zzTeisest poolfinaalist said edasi Liisi Koikson & Söörömöö, Birgit Õigemeel, Rasmus Rändvee & Facelift Deer, Rolf Roosalu ja Põhja-Tallinn. zzSuperfinaalis läksid vastamisi Birgit Õigemeel looga „Et uus saaks alguse“ ja Grete Paia palaga „Päästke noored hinged“. Birgit kogus 51,1% häältest ja sai kõigi aegade kõige napima võidu. zzBirgit esindas Eestit Malmös toimunud Eurovisionil.

Lugu pääses finaali ja sai seal 20. koha. zzSuur poleemika oli enne finaali selle ümber, kas ERRil on raha, et maksta uuesti tossu eest, mida poolfinaalis kasutati. Birgit mattus esituse ajal paksu valgesse lavatossu, mille hind oli 2500 eurot. Õnneks see raha siiski leiti.

Kaunid Kontserdid Käsmus 2019

INES & KARL-ERIK TAUKAR

Sume suvekontsert Käsmu rannas

Saadab bänd koosseisus: Raul Ojamaa - kitarr Eric Kammiste - kitarr Viljar Norman - bass Hans Kurvits - trummid Rene Puura - klahvpillid Kerli Kivilaan - backvokaal Marilin Kongo - backvokaal

24.05 kell 20:00

KAUNIMAD ARMASTUSLAULUD galakontsert

LENNA, LAURI MÄESEPP, LIIS LEMSALU, TANEL PADAR, TANJA JA MIKK SAAR, HELEN ADAMSON, ALEN VEZIKO

Saadab bänd Tomi Rahula juhatusel

30.05 kell 20:00

PILETID

Reede, 15. veebruar 2019

11

SYNNE VALTRI: tahaksin olla laulev helikopteripiloot Erlend Štaub

TERTTU JAZEPOV

terttu.jazepov@ohtuleht.ee

„Otsustasin täita oma lapsepõlveunistuse. Olen alates 15. eluaastast soovinud jõuda Eurovisioni või „Eesti lauluni“. Täna, 21 aastat hiljem, on tore, et lõpuks ometi kohale jõudsin,“ on finalist Synne Valtri (36) rääkinud, miks ta võistlusele kandideeris.

Võistluslaul nr 7

„I’ll Do It My Way“ MUUSIKA: Sünne Valtri SÕNAD: Sünne Valtri ESITAJA: Synne Valtri

Sünne on varem kaks korda „Eesti laulule“ pürginud, kuid pole eelvalikusse mahtunud. Sel aastal on ta võistlustules omakirjutatud ingliskeelse looga „I’ll Do It My Way“. Samuti on ta pisut oma nime muutnud – Sünnest on saanud Synne. „Laul on ingliskeelne ainult sel põhjusel, et ka inimesed väljaspool Eestit saaksid aru, millest ma laulan.

Nimi on selline seepärast, et ka neil, kes ei ela Eestis, oleks lihtsam seda trükkida,“ on ta põhjendanud.

Synne on öelnud, et lugu räägib tema enda elust – sellest, et tuleb end kokku võtta ja teha seda, mida kõige rohkem tahad.

Finaalilavale astub Synne seitsmendana. Õhtulehe muusikatoimkond hääletas ta edetabelis 12. kohale.

MUUSIKAVÄLINE KIIRKÜSITLUS SYNNELE

Millal ja mille pärast sa viimati viha stasid või närvi läksid? Mis on sinu jaoks kõige negatiivsem asi, mida sa ülds e ei kannata?

Olen tohutult kehv vihastaja. Ma ei saa öelda, et vihastan, aga mind häiri b, kui kohtumistele jäädakse hiljaks ega peeta kellaaegadest kinni. Kõige nega tiivsem asi maailmas on minu meelest kiuslikud ja pahatahtlikud inimesed.

Millal ja mille pärast sa viimati pisa raid valasid? Kas nutt tuleb sul peal e pigem tihti ja kergelt või raskelt? Õhtul enne poolfinaali pabistasin päriselt ja korraks tuli nutt peale, aga see läks kohe üle. Tavaliselt ei nuta ma ülds e.

Kellega oled oma perekonnas/sugu võsas kõige lähedasem? Miks just temaga?

Oma tütre, abikaasa ja emaga. Nem ad on minu kuldne trio. Nad on mul alati olemas ja toetavad mind kõiges, meil on tohutult ilus suhe.

Kes on su parim sõber ja mis teid seob?

Minu tütar, absoluutselt. Ta mõistab mind alati poole sõna pealt. Ta on küll 14, aga ei käitu ega tee otsuseid oma eale vastavalt. Ta on hästi hea inimene, kellega rääkida oma muredest, rõõmudest, kõigest.

Mis sulle Eestimaa elu juures kõig e rohkem meeldib või sind enim rõõmustab? Miks?

Kuna siin elan, siis arvan, et kõik mee ldib.

Kas oled pigem säästja või laris taja tüüpi? Kas sul on mõni nõrk us, millele oled alati valmis raha kulutama? Ütleme nii, et raha peab olema ringl uses. See ei tähenda aga, et teen mõttetuid oste. Kui saan, siis luban kulutusi oma perele, kui ei saa, siis ei luba . Olen alati nõus raha kulutama tütre peale. Tean, et see kõlab natuke imalalt, aga nii lihts alt on.

Kui sa ei oleks muusik, siis kes sa oleksid? Kelleks sa väiksena saad a tahtsid?

Helikopteripiloot. Luba mul küll veel pole, aga olen andnud endale tõotuse, et see tuleb kunagi ära teha, sest olen lenn ukoolitusel käinud. Mul oli pärast kesk kooli unistus piloodiks saada. Kuidagi läks elu aga nii, et muud asjad tulid peale. Siis tuli ka muusika – olen ju sünnist saati tahtnud ka laulj aks saada. Kuid tahaksin olla laulev piloot.

Milliste kodutöödega sa kõige pare mini hakkama saad?

Kokkamisega. See on mu lemmik.

Teen süüa iga kell, lähen isegi kell 12 öösel hea meelega pliidi äärde.

QUIETCOMFORT 35 II

mürasummutavad kõrvaklapid

QuietComfort® 35 II kõrvaklapid tagavad sulle kõrgeimal tasemel mürasummutuse. Nüüd on võimalik reguleerida mürasummutust kolmel erineval tasemel, et saaksid leida just sulle sobiva.

Laetud aku tagab kuni 20 tundi kvaliteetset heli.

Bose parimad kõrvaklapid.

QuietComfort ja QC on Bose Corporation’ile kuuluvad kaubamärgid.

Tooted on müügil volitatud Bose edasimüüjate juures. www.tedra.ee

Reede, 15. veebruar 2019

12

Erlend Štaub

Võistluslaul nr 8

„Without You“ MUUSIKA: Stefan Airapetjan, Karl-Ander Reismann SÕNAD: Stefan Airapetjan ESITAJA: Stefan Airapetjan

STEFAN: meeldib kõik, mis on kallis ning silmatorkav LIINA METSKÜLA

liina.metskula@ohtuleht.ee

Pruunisilmne Stefan Airapetjan (21) on oma üsna lühikese muusikukarjääri ajal juba teist korda „Eesti laulu“ finaalis. Tänavuse võistlusloo „Without You“ kirjutas Stefan oma tülist tüdruksõbraga. „Ta oli pisarates, tuli ja kallistas mind,“ on Stefan rääkinud, kuidas tema pruut reageeris, kui lugu esimest korda kuulis. „Alguses läksin sõber Karl-Anderi (Karl-Ander Reismann – toim) juurde ja mängisin talle selle loo klaveril ette. Karlil jäi suu lahti ja ta küsis, et kui mul on selline idee, siis miks ma ei ole varem tema juurde läinud,“ on Stefan loo sünnist rääkinud. „Tegime selle ära ja kutsusin tüdruksõbra esimest demo kuulama. Ta oli pisarates, tuli ja kallistas mind. Kui sellistel hetkedel tuleb mingi suur emotsionaalne pauk, pean selle välja elama.

Kirjutan kasvõi luuletuse, siis hakkab palju kergem. Ma ei talu üldse tülisid.“ Ka eelmisel aastal osales Stefan „Eesti laulul“ – siis ansambliga Vajé ning nende pala „Laura“ sai finaalis kolmanda koha. Seegi lugu sündis elust enesest, nimelt pühendas Stefan loo endisele tüdruksõbrale Viljandis.

Musikaalne Stefan on juba varakult osalenud mitmel lauluvõistlusel, kus ta on saanud nii esikohti kui jäänud ka muudele positsioonidele.

Stefani pala valis esimeses poolfinaalis oma lemmikute hulka ka žürii. Õhtulehe finaalilemmikute tabelis platseerus Stefan kuuendale kohale. Stefan astub finaalis publiku ette kaheksandana.

MUUSIKAVÄLINE KIIRKÜSITLUS STEFANILE Millal ja mille pärast sa viimati vihas­ tasid või närvi läksid?

Tüdruku peale, kui ta kordas ühte asja mitu korda. Ma ei mäleta täpselt, mis situatsioon see oli – aga mulle üldse ei meeldi, kui sama asja öeldakse mitusada korda. Ma saan ühest korrast ka aru. Üldiselt olen ma rahulik ega plahvata kergesti.

Mulle ei meeldi tülitseda. Absoluutselt ei salli ma vägivalda ja ülbitsemist.

Millal ja mille pärast sa viimati pisa­ raid valasid?

Ma tavaliselt ei nuta, aga mõned asjad ikka mõjutavad.

Kellega oled oma perekonnas/sugu­ võsas kõige lähedasem? Miks just te­ maga?

Pigem isaga. Ta on mulle eeskujuks.

Ja ta on naljakas.

Kes on su parim sõber ja mis teid seob?

Madis. Ta on pikka kasvu, suur, lai, väga tark ja motiveeriv inimene. Ma väga armastan teda, ta on üks parimaid inimesi maailmas. Me oleme mõlemad Viljandist ja käisime koos muusikakoolis.

Rohkem hakkasime suhtlema gümnaasiumi ajal, tegime koos bändi, igasugust pulli. Isegi politseimajast saime koos väl-

ja. Kui me Leedus klassireisil olime, tekkis kohalike tüüpidega kaklus. Tema käis kaks korda politseis, mina ühe korra.

Mis sulle Eestimaa elu juures kõige rohkem meeldib või sind enim rõõ­ mustab? Miks?

Siin on rahulik, siin on kõige ilusam naine maailmas – minu tüdruk. Siin on väga maitsev hapukoor ja piim. Nendeta ei saa.

Kas oled pigem säästja või laristaja tüüpi? Kas sul on mõni nõrkus, millele oled alati kõhklemata valmis raha ku­ lutama?

Laristaja. Korralik laristaja! Kulutan palju riiete peale – meeldib kõik, mis maksab palju ning on ilus ja silmatorkav.

Mul on õnneks tüdruk, kes seda laristamist kontrollib.

Kui sa ei oleks muusik, siis kes sa oleksid?

Kokk, raudselt. Mu isa on kokk ja mulle meeldib ka süüa teha.

Milliste kodutöödega sa kõige paremi­ ni hakkama saad?

Nendega, mis ei vaja mõtlemist. Mulle meeldib asju kiiresti teha – näiteks oskan väga hästi nõusid pesta.

„Eesti laul“ 2014 zzAastal 2014 jätkas „Eesti laul“ korralduslikus mõttes vanal heal kursil. zz„Eesti laulul“ sündis uus rekord, kui kokku esitati 188 lugu. zzSaatejuhid olid Helen Sürje, Henrik Kalmet, Indrek Vaheoja ja Peeter Oja. zzFinaalis sai pahameele osaliseks Norman Salumäe, kes oli nunnumeetri tõstmiseks kaasa vedanud ühekuuse kutsika, kelle ta pärast saadet Tallinna loomade hoiupaika tagasi viis. „Kuts tassiti telesse palavate prožektorite ja ärevuses inimeste siginasse-saginasse ja pärast, kui hääled kogutud, visati lihtsalt tagasi. Nagu asi. Nagu aksessuaar, mis ei osutunud nii popiks, et oleks „Eesti laulu“ võidu toonud,“ pahandasid loomasõbrad. „Kinnitan, et tegu oli meie ühise püüdega juhtida inimeste tähelepanu üle Eesti tegutsevatele loomade varjupaikadele, kus ootavad

endale omanikke sajad lustlikud ja vahvad seltsilised,“ ütles pärast Norman ise ja kinnitas, et koer polnud finaalis kaasas häälte püüdmiseks. zzNagu ikka, anti finaalis hääli kahes voorus. Esimese vooru kaks edukamat olid Tanja „Amazing“ (10 580 häält) ja Super Hot Cosmos Blues Bandi „Maybe-maybe“ (11 940 häält). zzSuperfinaalis oli rahvas aga Tanja poolt ja ta sai 53% häältest. zzEsimest korda nägi võistlusel numbrit, kus esineja laulmise ajal ka korraliku tantsukavaga maha sai. zzTanja esindas Eestit Kopenhaagenis Eurovisionil, kuid „Amazingul“ finaali asja polnud. Tanja jäi oma poolfinaalis 12. kohale ning edasipääsust lahutas teda vaid 4 punkti.

Reede, 15. veebruar 2019

13

iGA SEIKLUS LOEB Seiklus ei pea olema keeruline, aeganõudev ega suur. See ei pea viima ääretult kaugele. Sest kui oled jala pedaalile pannud, on esimene samm tehtud.

Ja teadmatus, kuhu lõpuks välja jõuad, ongi mõnikord osa seiklusest.

Seega, vii ellu oma viimistlemata plaanid ja äkilised reisiideed.

Ootamatud ümbersõidud ja spontaansed maanteereisid. Hetked, mis muudavad maailma veidi põnevamaks. Oluline pole suund või sihtkoht.

On see suur või väike. Tuntud või tundmatu.

Võib-olla leiad selle lihtsalt nurga tagant. Iga seiklus loeb.

UUS VOLVO V60 CROSS COUNTRY

PROOVISÕIDUD INFO-AUTO TALLINNA VOLVO ESINDUSEST

Pildid on illustratiivsed. CO2 heide: 143 g/km; keskmine kütusekulu: 5,4 l/100 km.

Info-Auto

TALLINN Järve Pärnu mnt 232 tel 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt 89a tel 447 2777 parnu@infoauto.ee

volvocars.infoauto.ee facebook.com/infoautovolvo

Reede, 15. veebruar 2019

14

THE SWINGERS: vanad kogenud Eurovisioni-kalad taas võistlustules Tiina Kõrtsini, Erlend Štaub

MUUSIKAVÄLINE KÜSITLUS TANJALE JA BIRGITILE

KATHARINA TOOMEMETS

katharina.toomemets@ohtuleht.ee

Ansambel The Swingers on täiskoosseisus „Eesti laulul“ esimest korda, kuid seda, kui palju on bändiliikmed aastate jooksul võistlusel eraldi osalenud, on päris raske kokku lugeda. Solistid Tanja Mihhailova-Saar (35) ja Birgit Sarrap (30) on mõlemad Eestit lauljana ka Eurovisionil esindanud, Mihkel Mattisen (42) ja Timo Vendt (42) on Eurovisionil käinud laulu autoritena ja seda mitmel korral.

Aastal 2012 osales Birgit, kes toona kandis neiupõlvenime Õigemeel, „Eesti laulu“ võistlusel Mihkel Mattiseni kirjutatud looga „You’re Not Alone“. Koos temaga oli laval ka ansambel Violina. Pala pääses finaali ja jäi seal seitsmendaks. 2013. aastal esitas Birgit võistlusel aga Mihkel Mattiseni ja Silvia Soro kirjutatud lugu „Et uus saaks alguse“, mis võistluse võitis. Eurovisionil Malmös pääses lugu finaali ja sai 20. koha. Samal aastal käis Birgiti mänedžerina Eurovisionil ka Indrek Sarrap (41).

2014. aastal võitis „Eesti laulu“ Tanja looga „Amazing“, autoriteks tema ja Timo Vendt. Eurovisioni finaali Kopenhagenis see lugu kahjuks ei pääsenud.

Möödunud aastal esindas Eestit Eurovisionil aga Elina Nechayeva looga „La forza“, mille autorid olid Mihkel Mattisen ja Timo Vendt.

Lugu pääses finaali ja Eesti naasis Lissabonis peetud võistluselt kaheksanda kohaga.

Tänavune võistluslugu „High Heels In The Neighbourhood“ on kirjutatud spetsiaalselt „Eesti lauluks“. „Swingers väga palju omaloomingut veel ei tee, aga liigume selles suunas,“ on Birgit rääkinud. „Meie võlu on see, et teeme vanu lugusid uues kuues, paneme neile oma tvisti peale. Samas esitame ka oma repertuaari, mis on keeratud Swingersi võtmesse,“ lisas Tanja.

The Swingersi põhikoosseisu kuuluvad pillimehed Timo Vendt, Indrek Sarrap, Mihkel Mattisen ja Peep Kallas. Põhilised solistid on Tanja Mihhailova-Saar, Birgit Sarrap, Mikk Saar ja Jüri Pootsmann. Žürii The Swingersit oma lemmikute hulka ei valinud, kuid rahva toetusel pääsesid nad tänavu „Eesti laulu“ finaali. Õhtulehe finaaliedetabelis sai The Swingers viienda koha. The Swingers astub lavale üheksandana.

Mille pärast viimati vihastasid või närvi läksid?

Tanja: Mõne inimese autojuhtimise peale ja seda juhtub päris palju .

Eriti häirib aeglaselt sõitmine linna s, kus pole mitte kuidagi ära seletatu d, miks keegi järsku sõita ei oska! Viimati läksingi närvi selle peale, kuid as inimesed sõidavad – liiga aeglasel t ja suunatuld ei näita.

Mille pärast viimati pisaraid vala ­ sid?

Tanja: Vanasti olid lastega seotud kurvad uudised ja filmid küll väga kurvad, aga nüüd ma lasen kõik endast läbi, sest mul on laps (Tanja ja tema abikaasa Mikk Saare poeg Teodor saab 16. veebruaril aastasek s– toim). Nüüd nutan reklaamide peal e, kus on lapsed, uudiste peale, kus on lastega halvasti käitutud või nad välja külmetama jäetud. Poleks kunagi arvanud, et ma nii reageerin. Loomulikult elasin ma ka enne kaasa, aga niimoodi reageerimine on minu jaoks midagi uut – et mul tulevad pisarad, kui vaatan reklaami, kus on nunnu laps.

Birgit: Mina poetan pisaraid väga harva. Teismelisena olingi nagu imelik, kuna ei nutnud kunagi. Kuid kui on mõni film või laul, mis mind väga puudutab... viimati oli selleks „A Star Is Born“ – mul oli lausa piinlik kino saalist välja tulla, sest ma aina nuts in.

Võistluslaul nr 9

„High Heels In The Neighbourhood“ MUUSIKA: Tanja Mihhailova-Saar, Timo Vendt, Mihkel Mattisen SÕNAD: Tanja Mihhailova-Saar, Mihkel Mattisen ESITAJAD: The Swingers (Timo Vendt, Mihkel Mattisen, Peep Kallas, Indrek Sarrap), Tanja & Birgit

„Eesti laul“ 2015 zzTaas sündis „Eesti laulu“ rekord, kui võistlusele saadeti 219 lugu. zzSenine peaprodutsent Heidy Purga valiti riigikokku ning tema töö võttis üle Mart Normet. zzPoolfinaale juhtisid Helen Sürje ja Indrek Vaheoja, finaali aga Marko Reikop ja Henrik Kalmet. zzVõistluse suurfavoriidid olid Elina Born ja Stig Rästa looga „Goodbye to Yesterday“ ja seda juba enne, kui poolfinaalide esitused salvestatudki olid. zzPoolfinaalid peeti traditsiooniliselt telemajas ja finaal Nokia kontserdimajas. zzEsimesest poolfinaalist läksid finaali The Blurry Lane, Maia Vahtramäe, Robin Juhkental & The Big

Bangers, Elephants From Neptune ja Elisa Kolk. zzTeisest poolfinaalist said edasi Elina Born ja Stig Rästa, Daniel Levi, Triin Niitoja ja John4, Kali Briis Band ja Luisa Värk. zzFinaalis jäi Luisa Värk (nüüd Rõivas) kaamerapilti pahase näoga ja näpuga endale meelekohale koputades. Muidu polekski hullu olnud, aga see juhtus täpselt siis, kui teatati tulemusi ning jättis veidra mulje. „Arutasime üht mingit internetist loetud lugu ja tegime omasid emotsioone,“ kinnitas Luisa, et žestil polnud tulemustega mingit pistmist. zzEsimest korda sai superfinaali kolm lugu – Elina ja Stigi „Goodbye to Yesterday“, Daniel Levi palaga

Kellega oled oma perekonnas/su­ guvõsas kõige lähedasem?

Tanja: Õde Ilonaga. Kuna ta sai enne mind lapse, lähevad kõik laps ega seotud küsimused talle. Samuti kõik head ja halvad uudised, pära st abikaasat muidugi. Ta teab minust kõike ja mina tean tema elust kõik e.

Me ei räägi isegi emale teatud asju , et ema ei muretseks, aga teineteise le räägime kõik ära.

Birgit: Minu lähedaste grupp on üsna suur, kuna juba mu pere on suur (Birgitil on neli õde – toim). Kui pean ühe inimese valima, siis ütlen ema. Miks? Sest ta on mu ema! Seda on raske põhjendada. Ilmselt ta ei tea minust kõike ja päris kõiki tundeid ma temaga ei jaga, aga ema on ikka see, kes on sinu jaoks alati olemas ja alati aitab.

aga sellist latramist nagu Villikoga ei ole. Margitiga saime tuttavaks, kui Nightlight Duo osales „Eurolaulu“ võis tlusel ja tema tegi meile soenguid.

Birgit: Minu parimate sõbrannade ring on üsna suur, meid on kokk u kuus-seitse, aga oma parimaks sõbrannaks pean ma Grethelit, kes mind Tallinnas esimesena avasüli vastu võttis. Olen Kohila tüdruk, tema tutvustas mulle Tallinna ja tegi minust pealinna neiu. Ta aitab mind kõiges, ka tööalaselt, väga palju.

Tanja: Mul oli Margitiga nii, et ma tulin Tallinna ja elasin aasta aega põhimõtteliselt tema diivanil.

Birgit: Mul oli samamoodi.

Mis sulle Eestimaa elu juures kõig e rohkem meeldib või sind enim rõõ­ mustab? Miks?

Tanja: Oi, siin on nii palju plusse!

Birgit: Loodus, ilm, et meil on neli aastaaega...

Tanja: ... kui need on konkreetsed, siis on hästi.

Birgit: Inimesed ei ole liiga ülevoolavad ja lasevad rahus elada.

Tanja: Inimesed on toredad – kui on midagi öelda, siis nad ütlevad, aga ei ole pealetükkivad. Sul ei käid a sabas, ei näidata näpuga. Saad teha oma asja, olla laulja ja avaliku elu tegelane, aga elada normaalselt. Ma lähen poodi, seisan samas järjekorra s ja sellest ei juhtu midagi. Ja emapalk on väga hea!

Birgit: Jah, see on ka väga hea asi.

Kas oled pigem säästja või laris ta­ ja tüüpi? Kas sul on mõni nõrkus, millele alati oled valmis raha kulu ­ tama?

Birgit: Toit!

Tanja: Jaa, nõus, maitseelamused. Meeldib maitsta head toitu ja head veini. Nende peale ma laristan, aga mitte kogu aeg.

Birgit: Oleme mõistlikud – vahel laristad, aga vahel oled ikka väga säästlik. Ma olen Kaalude tähtkuju st ja kaalutlen alati, et mida ostan ja mida mitte. Vahel mõtlen, et täna ma unustan oma kaalud ära.

Kui sa ei oleks muusik, siis kes sa oleksid?

Tanja: Ametlikult olen ma koreograaf, ju ma oleks lavaga seotud.

Birgit: Mina olen ametlikult loovterapeut. Ilmselt tegeleksin inimeste ga, psühholoogiaga natuke.

Kes on su parim sõber ja mis teid seob?

Tanja: Mul on kaks parimat sõpra.

Parim sõbranna Margit on ühtlasi ka minu ihujuuksur ja tema on süüdi ka minu punases peas ja tukas. Teine Milliste kodutöödega sa kõige pa­ parim sõber on Villiko Kruuse, kelle ga remini hakkama saad? meil on selline klapp, mida minu Tanja: Mulle üldiselt meeldib komeelest juhtub elus üliharva. Me rääristada, kui kedagi kodus pole – pagime kogu aeg kõigest. Kord tahtsime nen telekast muusikakanali käima ja kinno minna ja istusime enne kino vaikselt koristan. Vahel meeldib mulkohvikus. Teemad olid nii põnevad , et le ka selline kaos, et ma tean , kus asmõtlesime kogu aeg, et jõuame järgjad on, kuid mulle meeldib ka struk misele seansile. Istusime seal kuus tuurne lähenemine – meeldib teha tundi, kuni kino kinni pandi. Tihti on segasest asjast kord. ka nii, et saame kokku, räägime juttu , Birgit: Mulle meeldib ka koristaläheme laiali ning kodus helistame ja da. Ja asju sorteerida – panen neid räägime veel tund-poolteist otsa. tihti ühest kohast teise ja mõtlen, et Margit on ka minu jaoks väga täht is, siin on neil parem.

„Burning Lights“ ning Elisa Kolk looga „Super­love“.

Esikoha võtsid Elina ja Stig 79% häältest, Daniel Levi kogus 13% ja Elisa Kolk 8%. zzElina ja Stig esindasid Eestit Viinis toimunud Eurovisionil, pääsesid finaali ja naasid sealt 7. kohaga.

Reede, 15. veebruar 2019

15 Erlend Štaub

UKU SUVISTE: viimati oli mul viha sees laval olles LIINA METSKÜLA

liina.metskula@ohtuleht.ee

Uku Suviste (36) on „Eesti laulul“ osalenud varemgi. Aastal 2017 läks ta võistlustulle palaga „Supernatural“, mis siiski finaali ei pääsenud. Ka 2011. aastal oli Uku võistlusel, kuid sai oma looga „Jagatud öö“ ootamatult disklahvi. Selgus, et Indrek Hirve kirjutatud sõnu on kasutatud Indrek Kalda 2006. aasta kogumikul „Jagatud öö“.

Võistluslaul nr 10

„Pretty Little Liar“ MUUSIKA: Uku Suviste, Oliver Mazurtshak SÕNAD: Uku Suviste, Oliver Mazurtshak, Robert Stanley Montes, Ian Karell ESITAJA: Uku Suviste

Kaheksa aasta tagune ebaõnn tabas Ukut ja loo teisi autoreid täiesti ootamatult. „Mina kuulsin sellest eile hommikul, kui Rein Rannap helistas ja küsis, kas minuga on sel teemal ühendust võetud. Minule oli see üllatus ja Reinule ka väga suur šokk. Me ise ei olnud seda kuulnud, sellest ei teadnud eriti midagi ka loo sõnade autor Indrek Hirv,“ rääkis Uku toona vahetult pärast disklahviuudist.

Eemaldatud pala asemele uut ei tulnud, kuna saadetesse loosimised olid juba toimunud, samuti olid tehtud proovid ja salvestused.

Hiljuti osales Uku Venemaa staarisaates „Golos“ ning pärast seda on teda muusikalises mõttes toetama asunud sellised superstaarid nagu Filipp Kirkorov ja Ani Lorak. Nad kuulasid ka Uku „Eesti laulu“ võistluslaulu ning saatsid muusikalise poole osas väikseid soovitusi. „Eks näis, kas pärast tänast esitust ütlevad nad, et kuule, palju õnne, et edasi said, aga teeme nüüd õige asja... või ütlevad, et tubli, pane edasi, elame sulle kaasa. Ei tea. Aga loo suhtes olid nad positiivsed,“ rääkis Uku pärast finaalipääsemist.

Uku oli ennustusportaalide järgi teise pool­ finaali favoriit. Õhtulehe muusikatoimkond valis ta oma finaaliedetabelis kolmandaks. Uku astub finaalis lavale kümnendana.

MUUSIKAVÄLINE KIIRKÜSITLUS UKULE Millal ja mille pärast sa viimati vihastasid või närvi läksid?

Viimati oli mul viha sees laval olles, sest mu võistluslaul „Pretty Little Liar“ nõudis seda.

Millal ja mille pärast sa viimati pisaraid valasid?

See ei olnud ammu. Midagi tõsist ei juhtunud, pigem pani mind pisarat poetama üks muusikaline number.

Kellega oled oma perekonnas/suguvõsas kõige lähedasem?

Ema ja isaga. Ei saa ühte teisest kuidagi ettepoole tuua.

Kes on su parim sõber ja mis teid seob?

Kristjan. Meid seob teatud teineteisemõistmine.

Mis sulle Eestimaa elu juures kõige rohkem meeldib? Miks?

Ma arvan, et eestlastes on väga palju kokkuhoidmist, üksteise armastamist ja teineteisega arvestamist. Väga palju on ka tagasihoidlikkust – ja võib-olla sellepärast ei pruugi me tihtipeale kõike head näha.

Kas oled pigem säästja või laristaja tüüpi?

Ma olen kaalutlev laristaja. Eks mulle meeldib ikka see tunne, et kui on vaja teha mõni kulutus – võib-olla veidi emotsionaalsem –, siis on mul selleks säästetud ja teenitud.

Kui sa ei oleks muusik, siis kes sa oleksid?

Töötaksin IT-alal.

Milliste kodutöödega sa kõige paremini hakkama saad?

Nõudepesemisega.

Reede, 15. veebruar 2019

16

www.autosoit.ee www.e-autokool.eu

15 91 66 17 16 12 3

tuhat õpilast 2018 aastal õppesõidukit pühendunud koolitajat aastat koolituskogemust õppeklassi Eesti linnas aastaringset libedarada

Uued MICROCAR ja LIGIER mopeedautod Originaalvaruosad, hooldus ja remont

VAATA VIDEOT:

www.ligiergroup.ee I www.microcar.ee telefon 5300 8809

Reede, 15. veebruar 2019

17

INGER: mul on väga hea meel, et ema tunneb mu üle uhkust Erlend Štaub

TERTTU JAZEPOV

terttu.jazepov@ohtuleht.ee

„Lugu räägib kodust ja minule olulistest inimestest. Loo sõnum on, et kodu ei pea olema vaid nelinurkne maja, vaid koduks võivad olla ka lähedased inimesed. Kui oled nende juures, tunned, et sul ei ole tegelikult vaja mingit maja või ruumi, vaid pere ongi sinu kodu,“ kirjeldab Inger (19) oma võistluslugu „Coming Home“.

Võistluslaul nr 11

„Coming Home“ MUUSIKA: Inger Fridolin, Karl-Ander Reismann SÕNAD: Inger Fridolin, Karl-Ander Reismann ESITAJA: Inger

Inger Fridolin osaleb „Eesti laulul“ esimest korda. Muusikavõistlus iseenesest ei ole tema jaoks aga midagi uut – 2017. aastal pääses ta Noortebändi finaali. Ühtlasi on Ingeril praegu käsil keskkooli viimane klass ning õpetajad ja kaasõpilased on tema sõnul väga toetavad. „Selles mõttes on õpetajad, direktor ja õppealajuhataja väga mõistvad.

Nad tulevad pigem kallistama ja ütlevad, kui tubli ma olen. Ma esindan ju teatud mõttes ka meie kooli (Tallinna 32. keskkool – toim) ja mul on väga suur au seda teha, sest see kool on lihtsalt imetore!“ on Inger Õhtulehele rääkinud.

Finaalis astub Inger lavale eelviimasena. Õhtulehe finaaliedetabelis teenis Inger neljanda koha.

MUUSIKAVÄLINE KIIRKÜSITLUS INGERILE Mille pärast sa viimati vihastasid või närvi läksid?

Arvan, et läksin viimati närvi siis, kui Tartusse sõitsin. Väike närv seisnes pigem selles, et esinesin „Eesti laulu“ poolfinaalis.

Mis on sinu jaoks kõige negatiivsem asi, mida sa üldse ei kannata?

Ma ei ütleks, et see kõige negatiivsem aspekt oleks, aga arvan, et inimesed võiksid kogu maailmas positiivsemad ja sallivamad olla.

Mille pärast sa viimati pisaraid valasid? Kas nutt tuleb sul peale pigem tihti ja kergelt või raskelt?

Olen väga emotsionaalne inimene. Viimati nutsin siis, kui sain kaamerate ees teada, et olen poolfinaali saanud. Kaamerate ees ma küll ei nutnud, aga pidin pärast kooli minema ja seda saladuses hoidma. Sellel teekonnal nutsin päris korralikult.

Kellega oled oma perekonnas/suguvõsas kõige lähedasem?

Miks just temaga?

Emaga, sest ta on mind lapsest saadik hoidnud, ning tänu temale olen muusikuna siia jõudnud (Ingeri ema on dirigent Janne Fridolin – toim). Ta oli ka poolfinaalis kohal ja hoidis mulle pöialt. Ta kallistas mind ja nägin, et tal olid ikka pisarad silmas.

Mul on väga hea meel, et ema on mu üle uhke.

Kes on su parim sõber ja mis teid seob? Kui kaua tuttavad olete?

Mul on palju häid sõpru. Kui rääkida ühest inimesest, siis tal on soe süda, ta on väga siiras ja hoiab mind kõvasti. Ta on inimene, kellele saan kõigest rääkida ja temaga koos pisaraid valada. Oleme teineteist tundnud viis kuud.

Mis sulle Eestimaa elu juures kõige rohkem meeldib? Miks?

Loodus. Olen Eestimaa loodusest ka laule kirjutanud, üks nendest on näiteks „Storm“. Mulle meeldib, et meie loodus on hästi muutuv, seda on huvitav näha ja kogeda. Mulle meeldib ka ühtekuuluvustunne – kuidas laulupeo ajal terve Eestimaa rahvas ühes hingab. See on ühe riigi puhul väga oluline.

„Eesti laul“ 2016 zzÜle pika aja tehti 2016. aastal „Eesti laulu“ juures ka üks muudatus – finaal viidi üle Saku suurhalli. zzPoolfinaale juhtisid Maris ja Henry Kõrvits, finaali saatejuhid olid aga Ott Sepp ja Märt Avandi. zzLugusid esitati 238, mis oli uus rekord. zzKolm superfinaali pääsenud lugu olid Laura „Supersonic“, Jüri Pootsmanni „Play“ ning Cartoon feat. Kristel Aaslaidi „Immortality“. Võidu võttis Jüri 44,7% häältest, Laura kogus 29%, Cartoon feat.

Kristel Aaslaid aga 26,4% häältest. zzKristel Aaslaid ja Cartoon tegid oma esitusega samuti ajalugu – motion capture kaamerate abil tehti lavaanimatsioon, kus Kristel kehastus multifilmi-

Kas oled pigem säästja või laristaja tüüpi? Kas sul on mõni nõrkus, millele oled alati valmis raha kulutama?

Arvan, et see on aastate jooksul muutunud – kunagi olin laristaja, aga nüüd olen pigem säästja. Olen hakanud rahaga hästi ümber käima. Minu nõrkuseks on riided, muusikainstrumendid või söök.

Kui sa ei oleks muusik, siis kes sa oleksid?

Kui ma ei oleks muusik, oleksin jalgpallur.

Milliste kodutöödega sa kõige paremini hakkama saad?

Kooli mõttes kindlasti muusikaga, aga ka eesti keelega – minu vanaema on eesti keele õpetaja, nii et arvan, et sealt on see pisik tulnud.

Kuna olen väga suur perfektsionist, siis kodus meeldib mulle koristada. Tolmu võtta mitte nii väga, pigem asju õigesti panna, et oleks ilus vaadata.

„Eesti laul 2017“ Teet Malsroos

tüdrukuks, mis tema asemel laval oli. Lõpuks ilmus muidugi Kristel ise ka mõneks ajaks välja. zzKa Mick Pedaja (pildil) tõi lavale midagi sellist, mida Eestis varem tehtud poldud – tema lavaesitust ilmestas face mapping ehk Micku näole kuvati projektsioon. zzJüri Pootsmann esindas Eestit Stockholmis toimunud Eurovisioni lauluvõistlusel, kuid finaali ei pääsenud ja Eesti jäi eelviimaseks kohale. See on Eesti läbi aegade halvim tulemus Eurovisionil.

zz2017. aastal esitati konkursile 242 lugu. zzNagu ikka, peeti poolfinaalid telemajas, finaal aga taas Saku suurhallis. zzPoolfinaale juhtisid Marko Reikop ja „Klassikatähtede“ saatest tuule tiibadesse saanud Elina Nechayeva. Finaali saatejuhid olid taas Märt Avandi ja Ott Sepp. zzSeekord muudeti ka poolfinaalide hääletus kaheosaliseks – esimesest voorust pääses edasi neli artisti, teisest voorust üks. zzEsimese poolfinaali otse-eetris tehti Ivo Linnale Instagrami konto, kuhu lisandus konkreetselt igas sekundis sadu jälgijaid. Saate lõpuks oli Ivol jälgi-

jaid juba üle 10 000. Praegu jälgib teda üle 27 000 inimese. zzFinaalis läksid teises hääletusvoorus ehk superfinaalis vastamisi Koit Toome ja Laura looga „Verona“, Rasmus Rändvee lauluga „This Love“ ning Kerli Kõiv palaga „Spirit Animal“. Laura ja Koit kogusid 55,8% häältest, Kerli saagiks jäi 29,7%, Rasmus sai 14,5%. zzKoit ja Laura sõitsid Eurovisionile Ukraina pealinna Kiievisse. Kahjuks nad oma poolfinaalist edasi ei pääsenud. Pärast seda ütlesid Koit ja Laura mõlemad, et see oli nende viimane kord nii Eurovisionil kui ka „Eesti laulul“ osaleda.

Reede, 15. veebruar 2019

18

Kes võidab? Õhtuleh 16. veebruaril selgub, kes on see õnnelik, kes tänavu Eestit Eurovisionil esindab. Kihlveokontorid ennustavad ülekaalukat võitu Victor Crone esitatavale „Stormile“. Kõlama on jäänud, et Iisraelisse sõitja selgub kolme poisi vahel – kohvri pakib kas Victor, Uku või Stefan.

Samuti annavad kõrged panused lootust Ingerile.

Ka Õhtulehe žürii selgitas toimetuse edetabeli, kus sarnaselt kihlveokontoritega platseerub esikohale rootslase lauldud Stig Rästa lugu „Storm“.

Eurovisioni Eesti rahvuslikku eelvooru 10 aastat vedanud Juhan Paadami jaoks on konkursi finaaliks alati neli-viis lugu, millest saab kõnelda kui võimalikust esikohalaulust. „See on ka tänavu nii, viiene juhtgrupp on moodustunud ja ülejäänutega on nagu on,“ nõustub Paadam siiski, et finaalis läheb tõenäoliselt rebimiseks just kolmiku Uku Suviste-Stefan-Victor Crone vahel. „Mulle tundub, et sel aastal otsustavad võiduküsimuse poisid ja see on iseenesest tore – mehi on meil ju nii vähe,“ sõnab Paadam. „Nende kolme mehe ja fänniklubide vahel saab võit otsustatud.“ Ka Eurovisioni ekspert Olavi Pihlamägi kinnitab, et finaalis saab kolme poisi vahel tugev rebimine olema: „Üks on rootsi poiss Victor, teine on Viljandi armeenia poiss Stefan ja kolmas meie Uku-poiss. Aga poiste vahele löövad kindlasti kiilu kaks tüdrukut: üks on kindlasti Inger ja teine kas Sissi või Kerli Kivilaan. Vähemalt praeguse tähtede seisu järgi paistab nii.“ Õhtulehe ennustustabeli koostamisel osales 13 muusikasõpra, kes andsid kõigile poolfinaali lugudele punkte vahemikus 1–12. Et sedapuhku on pool­ finaalis võistlustules 12 lugu, ei saanud kasutada Eurovisioni hindamissüsteemi. Nii sai iga artist erineva punkti.

Maksimumtulemus, mida oleks olnud võimalik saavutada, oli 156 punkti, miinimum aga 13.

Pikemalt saab lugudele antud kommentaare lugeda Õhtulehe veebiküljel. ÕHTULEHT

VÕISTLUSLAUL

SINU PUNKTID

1. Sissi „STRONG“

2. Lumevärv ft Inga „MILLINE PÄEV“

3. Victor Crone „STORM“

4. Kerli Kivilaan „COLD LOVE“

5. Xtra basic & Emily J „HOLD ME CLOSE“

6. Kadiah „BELIEVE“

7. Synne Valtri „I’LL DO IT MY WAY“

8. Stefan „WITHOUT YOU“

9. The Swingers „HIGH HEELS IN THE NEIGHBOURHOOD“

10. Uku Suviste „PRETTY LITTLE LIAR“

11. Inger „COMING HOME“

12. Sandra Nurmsalu „SOOVIDE PUU“

„Eesti laul“ 2018 zzEelmisel aastal sündis taas „Eesti laulu“ lugude esitamise rekord – laekus 258 laulu. zzTaas peeti poolfinaalid telemajas, finaal aga Saku suurhallis. zzPoolfinaalide saatejuhid olid Kristel Aaslaid ja Martin Veisman, finaalis aga Ott Sepp ja Meelis Kubo. zzKa mullu oli võistluse suurfavoriit juba enne pool­ finaalide salvestamist selge, kui võitu ennustati Elina Nechayeva loole „La forza“. zzEsimese poolfinaali esimesest voorust pääsesid edasi Iiris & Agoh, Sibyl Vane, Stig Rästa ja Elina Nechayeva, teisest aga Vajé.

zzTeise poolfinaali esimene voor viis finaali Frankie Animali, Evestuse, Karl-Kristjani & Karl Killingu (ft.

Wateva) ning Nika, teisest voorust pääsesid edasi Eliis Pärna ja Gerli Padar. zzFinaali järel lahvatas ka omamoodi skandaal, kui selgus, et lugu „Naine“, mida Evelin Võigemast finaalsaates esitas ja mille Leslie Da Bass kirjutas, on tegelikult Kaubamaja uue reklaamkampaania tunnuslugu. Teatavasti ei tohi ERR reklaami eetrisse lasta. „Ei, me ei teadnud, et tegu on kaubamaja reklaamilauluga. Kuulen sellest praegu esimest korda. Eks ma pean sellest rääkima Leslie Laasneriga

Reede, 15. veebruar 2019

19

ehe ennustustabel KOMMENTAARID - Kuulasin lugu otsast lõpuni ega saanud aru, mida sellega öelda taheti. Vaatasin videot ega saanud aru, mida sellega öelda taheti. Lugesin lüürika läbi ega saanud aru, mida sellega öelda taheti. Aga noh, kõlas nagu okeilt isegi. Produktsioon on tugev, Sissi oskab laulda ka, aga lugu ise on igav. - Sissil on väga lahe hääl ja laul on ka päris hea. Aga selle looga ilmselt ei tee Eurovisionil sama mis tema isa. - Iseloomutut laulu ei päästa ka jõuline ja kõlav naishääl.

ÕHTULEHE ENNUSTUS

8. koht 89 punkti

- Esinejanimi ja laulu pealkiri annavad juba aimu, et see saab olema kõige stereotüüpilisem kodumaine sült eales. Ja siis paned laulu tööle ja saad enda kahtlustele sajaprotsendilise kinnituse. - Kuidagi värskendav ja nooruslik. Aga Eurovisionil ilmselt väga kaugele ei jõuaks.

- Väga usutav eestikeelne lugu. Kindlasti ootan Ingalt uut loomingut. Mingi võrdlusmoment tekkis korraks Eda-Ines Ettiga, aga see oli vaid positiivses mõttes.

11. koht

- Klassikaline diskokas, tõmbab tähelepanu, jääb meelde, hakkab kummitama. Refrääni tahaks kolmandal korral juba kaasa ümiseda ja isegi sõnad on suures osas juba meeles.

- Kui ma kõiki laule kuulsin esimest korda, siis see meeldis kõige rohkem. Kindlalt üks favoriite võidule. Stig Rästa ei lase oma kvaliteeti kunagi alla. - Avicii oli geniaalne artist. Ja see meenutab mulle halastamatult vara lahkunud Aviciid. See oleks talle justkui tribüüt.

1. koht 138 punkti

- Kuule, aga… see oli päris okei isegi ju. - Esimesel kuulamisel eriti ei meeldinud, aga nüüd teist kord kuulates oli isegi täitsa hea. - Ülehinnatud. - Liiga aeglane laul minu jaoks, aga Kerli ise on nii armas. - Tuimavõitu ja säratu. - Puudutas südant. Mõnusa vaibiga lugu.

7. koht

75 punkti

91 punkti - Selliseid on sadu. Mängib lihtsalt taustaks, muude tegemiste seast esile ei kerki, aga ei häiri ka. - Väga rahvusvaheliselt kõlab. - Lemmikkoht on see, kus refräänis tüdrukul tuleb see keerutusega koht, nii ilus. Aga selline klubikas pigem. - Naljakas, et kollektiivi nimi ütleb ka nende loo kohta kõik ära – megabasic Power Hit Radio juust. See, et refrääni asemel mingi elektrooniline soigumine on, on nii 2010. Iganenud, igav ja liialt tavapärane raadiolugu.

10. koht

- Ilus ballaad, aga üsna mittemidagiütlev. Meelde ei jää. - Minu poolt lähevad punktid ainult loo sõnumile. - Eurovisioni laval peab tegema kas jõhkrat möllu või midagi nii hingestatut, et inimesed kuulama ja vaatama jääks. Ma usun, et see lugu võib niimoodi töötada.

- Kuidas saab üks kolme ja poole minuti pikkune laul tunduda igavikuna? - Ma tean, et see ei jõua Eurovisionil ega ilmselt ka „Eesti laulul“ kaugele, aga see lugu kõlab lihtsalt nii armsalt.

2. koht

75 punkti

113 punkti

- Süldilauljad võiks ikka oma süldi juurde jääda. - Kui ma ei teaks, et laulab eestlane, arvaks ma kohe esimesel sekundil, et „Kurat, mingi eestlane vist!“. Sest noh, see aktsent on suhteliselt kohutav. Puhka rahus, Patune Pool. - Sünne Valtril on väga hea hääl. Laul ei kõneta.

- Südamlik süldimuusika mõningate ABBAt meenutavate elementidega. - Sünne lihtsalt õhkub positiivsust. Isegi kui laul on lamp.

12. koht

- Veidi masendava sõnumi ja kõlaga lugu, aga poiss, kes esitab, on täitsa kabe. Eurovisioni laval jääks märkamatuks kahjuks. - Esimese hetkega meenutab natuke Helen Adamsoni „Kas tead“. Üldiselt ei viitsi lõpuni kuulata. - Loo keskel on veits ägedat tümpsu ja siis mõtled, et kuule, päris lahe laul, aga siis läheb tagasi aeglase halamise peale ja no siis enam ei ole lahe. - Liialt veniv ja kaeblik.

6. koht

- Selles kambas on mitu eurolava kogemusega artisti, mistõttu võib arvata, et päris lati alt läbi nad ei jookseks. Laul eristub teistest kindlasti tänu oma džässilikele elementidele, ning mõjub seega üldises diskolikus meeleolus värskena. - Hoogne lugu, mis pealinnas rikkamaid vanainimesi peoõhtul võib ju tantsitada küll, aga Eurovisioni jaoks täiesti sobimatu.

Pärast esimest minutit muutub see täisjõuga raiumine tüütuks.

- Ei tea, kas Uku Suviste saaks Venemaalt Eurovisionil 12 punkti? Võib-olla isegi üks parimaid poplaule tänavu. - Kui sa oled kuulnud ühte Uku Suviste lugu, oled sa kuulnud neid kõiki! Ja üleüldse, kas eksisteerib armastusest pajatavat eurolaulu, kus EI OLEKS kasutatud fraasi „We can take it higher?“. - Ma poleks seda uskunud, et ma Uku esimeseks panen, aga selle refrään on nii võimsa meloodiaga.

- Jätab ebaküpse mulje. Tohutult häirib ka tema inglise keele hääldus. Lool endal polekski võib-olla viga midagi, aga selle artistiga see kooslus mulle ei istu. - Kuulatav lugu ja sarnaseid lugusid on Eurovisionil kuhjaga olnud. Selline nunnu Ed Sheeranlik ballaad. - Üliäge laul.

Meeldib väga. Ingeril on äge hääl. - Innukas ja siiras esitus. Ukulele kasutamine on tore leid. Inger on ingel. Selle maailma jaoks liiga hea. Laul on ka OK. Pliis Eurovisionile, et ta saaks feimi.

- Mulle väga meeldib, et lugu on eesti keeles, ja Nurmsalu selge, puhas, natuke haldjalik tämber on mulle alati meeldinud. Millegipärast ma seda lugu eurolaval ette kujutada ei suuda. Sandra Nurmsalu on ääretult sümpaatne laulja, aga „Rändajatega“ ei saa seda laulu võrreldagi. („Rändajad“ on minu arvates üks parimaid Eesti eurolaule üldse.) Kahjuks see laul kõlab, nagu oleks „Laulukarussellil“. - Esimese kuulamisega ei saagi aru, kas lugu meeldib või mitte.

ja plaadifirmaga Universal, kelle kaudu meile seda laulu juba eelmise aasta lõpus pakuti,“ ütles Mart Normet esmaspäeval, pärast laupäevast poolfinaali. Laulu pakuti „Eesti laulule“ sisuelemendi, mitte reklaami või sisuturundusena. „Mul on praegu sellest kuuldes raske sõnu leida. Sellist asja tehes on ikka väga soliidne ja eetiline öelda, mis on selle laulu mõte. Siin on küsimus eetikas,“ oli Normet nördinud. zzEsikolmikut jagasid superfinaalis Vajé, Elina Nechayeva ning Stig Rästa. Elina kogus 70,5% häältest, Stig 15,7% ning Vajé 13,8%.

72 punkti

98 punkti

5. koht 104 punkti

3. koht 111 punkti

4. koht 109 punkti

9. koht 77 punkti

zzElina tõi esimest korda „Eesti laulu“ lavale ka tõelise kostüümidraama – ta kandis 52ruutmeetrist hiigelsuurt valget seelikut, millele projitseeriti laest erinevaid mustreid. Enne Eurovisionile sõitu polnud tükk aega kindel, kas samasugust sõud ka Portugalis teha saab, kuna seal läks vajalike projektorite rent maksma lausa 65 000 eurot. Õnneks tulid appi rahastajad ja sponsorid ning suur seelik sõitis siiski Lissaboni ja esines seal väga hästi. zzElina Nechayeva pääses Eurovisionil finaali ja teenis seal tugeva 8. koha.

Ennusta Eesti Laulu võitja ja lennuta end Eurovisioonile!

Anna hääl lehel eestilaul.ohtuleht.ee ja võid võita 500-eurose Estraveli kinkekaardi või piletid finaalkontserdile.

20

Reede, 15. veebruar 2019

Reede, 15. veebruar 2019

21 Erlend Štaub

KATHARINA TOOMEMETS

katharina.toomemets@ohtuleht.ee

Kümme aastat tagasi, kui peeti maha esimene „Eesti laulu“ võistlus, mis kasvas välja „Eurolaulust“, võttis võistlusel võidu Sandra Nurmsalu (30) ansambliga Urban Symphony. Sven Lõhmuse pala „Rändajad“ sai super­ finaalis läbi aegade suurima võidu, kogudes 82% häältest. Eurovisionil sai Urban Symphony kuuenda koha, sama tulemust kordas kolm aastat hiljem Ott Lepland looga „Kuula“. Seni ongi Sandra ja Ott edukaimad „Eesti laulu“ võitjad Eurovisionil.

Viis aastat hiljem osales Sandra „Eesti laulul“ taas Sven Lõhmuse looga „Kui tuuled pöörduvad“, pääses finaali ja jäi seal viiendaks. Nüüd, kümme aastat pärast Moskvas Eurovisionil käiku, võistleb Sandra taas, sedapuhku Priit Pajusaare ja Aapo Ilvese kirjutatud lauluga „Soovide puu“.

Paar aastat tagasi mõtles Sandra, et tahaks Priit Pajusaarega koostööd teha. Ja rääkis sellest Aapo Ilvesele. Aapo soovitas Priiduga ühendust võtta, kuid Sandra siiski pelgas pisut. Lõpuks võttis ta julguse kokku ja kirjutas Priidule ning nende muusikaline koostöö sai alguse. „Laulan publikule täpselt sellest julgusest tegutseda, mida tundsin ise paar aastat tagasi Priidule kirjutades ja mille najalt olen varemgi oma elus suuri otsuseid teinud. Julgusest unistada ja tegutseda. Hõbekandikul keegi sulle miskit ette ei too. Küll aga võib elu kandma hakata, kui otsustad seda teed käia, tunnetad juba täitunud unistust, ning tegutsed,“ on Sandra oma ballaadliku loo sõnumit kirjeldanud. „Eesti laulu“ poolfinaalis žürii Sandrat oma lemmikute hulka ei valinud, kuid rahva toel pääses ta finaali. Õhtulehe finaaliedetabelis platseerub Sandra üheksandale kohale. Sandra astub finaalis lavale viimasena.

SANDRA NURMSALU: jälestan hulle, kes liikluses teiste elu ohtu seavad!

Võistluslaul nr 12

„Soovide puu“ MUUSIKA: Priit Pajusaar, Sandra Nurmsalu SÕNAD: Aapo Ilves ESITAJA: Sandra Nurmsalu

MUUSIKAVÄLINE KIIRKÜSITLUS

Millal ja mille pärast sa viimati viha stasid või närvi läksid?

Tartu maantee liikluskultuurituse peal e. No on kohe igasugu hulle, kes kõigi teelolijate elu ohtu seavad! Vot on asi, mida ma lausa jälestan! Selli stelt liiklushärgadelt, kes maanteel tõmblevad ja tõuk levad, tuleks load eluks ajaks ära võtta! Selline rumal egoism, mis teisi otseselt kahjustab, ongi üks asjadest maailmas, mida ma kohe üldse ei kannata.

Millal ja mille pärast sa viimati pisa raid valasid? Kas nutt tuleb sul peale pigem tihti ja kergelt või raskelt?

Pigem kergelt ja tihti ja ikka ka heas t meelest. Näiteks vaatan oma põnne (Sandral on kolm last – toim) ja silm läheb märjaks, kui täiesti lihts a argise hetke sees – kus sa seda isegi oodata ei oska – poetab keegi kallistuse või naeratuse.

Kellega oled oma perekonnas/sugu võsas kõige lähe­ dasem?

Eks igaüks on kõige lähedasem vast ikka abikaasa ja oma lastega. Nii ka mina. Ja loom ulikult on ülimalt olulised ema-isa ja sugulased ning lähe dased sõbrad!

„Eesti laul“ 2019 zzEelmisel aastal teatas Mart Normet, et on otsustanud pärast 10 aastat „Eesti laulu“ juures töötamist ameti maha panna. zzKonkursile esitati seekord 219 lugu. zzUue peaprodutsendi leidmiseks korraldati konkurss, kus kolme parima hulka valiti Tomi Rahula, Jarmo Seljamaa ja Danel Pandre. Konkursi võitis Tomi Rahula. zzTomi tõi võistlusse ohtralt muudatusi. Esimest korda pidid võistlejad näiteks oma loo konkursile esitamise eest maksma – eestikeelse loo eest 25 eurot, ingliskeelse eest aga 50 eurot. Poolfinaalid peeti seekord otsesaadetena, mitte ei salvestatud

SANDRALE

Kes on su parim sõber ja mis teid seob?

Tarmo (Sandra abikaasa –toim) on minu parim sõber.

Sandra ja Tarmo tutvusid, kui Sandra oli vaid 15aastane. Temast kuus aastat vanem Tarm o Kask tuli Alavere põhikooli kehalise kasvatuse õpetajaks . Nüüdseks on neil kolm last ning koos on oldud juba 14 aastat.

Mis sind Eestimaa elu juures enim rõõmustab?

Rõõmustab meie loodus. Et on alles paiku, kuhu minnes inimene tunneb end mitte peremehena, vaid pisikese osana kõiksusest, kes ta ju ongi. Et meil on paiku, mida imetleda ja kus vaikselt olla, ennast laadida, olla vaatleja. Tunda kõige otse semalt omal nahal aukartust elu ees, looja puudutust.

See laeb ja aitab prioriteetidel paika loksuda. Ja loom ulikult on Eestimaal juurte tunnetus. Et see kohake maa ilmas on kodu, siin on mu pere ja lähedased.

Kas oled pigem säästja või laris taja tüüpi? Kas sul on mõni nõrkus, millele oled alat i valmis kõhklemata raha kulutama?

Oi, pigem ikka säästja. Ma vaatan alati igasugu Buduaari turgusid ja muid laatasid häm meldusega – kui-

das kodumaised staarid õhkavad, kuidas nende disaineririided ei mahu enam kappi ära ja kui väga on vaja neid edasi müüa või ära anda. Palu n vabandust, aga see on tõsiselt naljakas. Miks sa osta d riideid, mida sa kordagi omale selga ei pane? Min d on ka kutsutud laatadele oma asju müüma, aga ma pole kunagi läinud, sest siis peaksin sõna otseses mõt tes endalt riided seljast maha müüma. (Naerab.) Kan nan asju kaua ega larista niisama tühjale-tähjale. Kui ülds e olen valmis millegi peale veidi kergemalt kulutam a, siis on see tervis – sügavkülmik olgu talveks ikka mar ju täis, teesahtel erinevaid segusid pungil ja alati peab kodus olema kodumaine kvaliteetne meepurk.

Kui sa ei oleks muusik, siis kes sa oleksid?

Arvan, et oleksin kas sekretär (mu lle tohutult meeldib asju ajada) või teeksin käsitööd (keraamika, käsitöökaardid vms).

Milliste kodutöödega sa kõige pare mini hakkama saad?

Kõik tuleb ära teha, aga lemmik on põrandate pesemine – tulemus on kohe näha ja kodu s on hea värske olla.

Erlend Štaub

telemajas esitusi ette, nagu varem. Poolfinaalid toimusid Tartu ülikooli spordihoones. Kui varem ei tohtinud lood olla avalikustatud enne 1. septembrit, siis sel aastal lükati avaldamiskeelu kuupäev detsembrisse. Lihtsalt sel põhjusel, et hoida lugude eksklusiivsust. Üks väga suur ja oluline muudatus oli ka see, et varasema 20 artisti asemel pääses poolfinaalidesse 24 artisti, kellest finaali valiti 6. zzPoolfinaalides olid saatejuhtideks Ott Sepp ja Pi­ ret Krumm (pildil). zzKui poolfinalistid välja kuulutati, lahvatas juba esimene skandaalike. Poolfinaali pääses ka Kerli Kivilaan, kelle kallim Karl-Erik Taukar poolfinaliste valis.

Peaprodutsent Tomi Rahula selles aga probleemi ei näinud ja sõnas, et Taukar ütles neile kohe, et tema pruut osaleb, ning oma elukaaslase lugu lihtsalt ei hinnanud. zzEsimese poolfinaali esimesest voorust pääsesid edasi The Swingers, Stefan, Victor Crone ja Inger, teisest voorust aga xtra basic & Emily J ja Sandra Nurmsalu. zzTeise poolfinaali esimesest voorust said edasi Sissi, Kadiah, Kerli Kivilaan ja Uku Suviste, teisest voorust aga Synne Valtri ja Lumevärv ft. Inga. zzSeda, kes „Eesti laulu“ tänavu võidab ja meid juba 14. mail Eurovisioni poolfinaalis esindab, me veel ei tea, kuid 16. veebruaril saab seegi selgeks.

Reede, 15. veebruar 2019

22

OLAVI PIHLAMÄGI: meie laulu­ võistlust on saatnud kurioossed lood „Eesti laul“ sai 10aastaseks, aga Eesti esimene lauluvõistlus sündis 60 aastat tagasi Stanislav Moškov

OLAVI PIHLAMÄGI

muusikaajakirjanik

Lauluvõistlust, kus on valitud suurele Eurovisionile pääsev Eesti lugu, on ikka saatnud kurioosumid ja seda juba veerand sajandit. „Eurolaulu“ ja „Eesti laulu“ eelkäijaks võib aga pidada Eesti päris esimest lauluvõistlust, mis sündis 60 aastat tagasi.

Eesti esimesest lauluvõistlusest möödus tänavu 26. jaanuaril 60 aastat. Selle võitis Arne Oidi ja Heldur Karmo lugu „Meie Mall“ Anu Antoni esituses. Võistluskontserdi idee algataja oli just helilooja Arne Oit, kes sel ajal töötas ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonna toimetajana. 1959. aastal sündinud võistluskontsertide sarjast sai alates 1976. aastast Arne Oidi nimeline lauluvõistlus. Nüüd võib tõdeda, et Oit võttis tuld just Eurovisioni lauluvõistlusest, mis sai alguse 1956. aastal Šveitsis.

Kui 27 aastat hiljem Arne Oidi nimeline lauluvõistlus viimast korda toimus (30. detsembril 1986), oli selge, et mõne aja pärast peab see uuesti sündima.

Uus kuub leiti Eurovisioni lauluvõistlusest, kuid nüüd juba ametlikult suurele võistlusele pakutud eelvooru kaudu. Ja see toimus 1993. aastal ainult IdaEuroopa riikidele, kes ihaldasid Eurovisionile pääsu.

mia. Hedvig Hanson aga loobus esitamast Ivar Musta-Leelo Tungla laulu „Nagu merelaine“, mis Silvi Vraidi esitatuna esikoha napsas. Silvile oli võistluseks valmistumine üliraske – ta pidi kaalu langetama, mis mõni aeg hiljem viis ta neeruoperatsioonile, ja piirama igati oma tavapärast elukorraldust. Suurel Eurovisionil saavutatud 24. koht oli Leedu ees eelviimane ja ainsad kaks punkti tulid Kreekalt, kus sel ajal mängisid Tiit Sokk ja Aivar Kuusmaa. Naljaninad ristisidki need kaks punkti meie korvpallitähtede panuseks. „Eurolaulule“ sisenes kahe lauluga Priit Pajusaar, kelle mõlemad lood esitas Evelin Samuel, ja imelise kokkusattumusena oli ühe laulu pealkiri „Soovide puu“ nii nagu Pajusaare tänavuselgi võistluslaulul, mille esitajaks on Sandra Nurmsalu. Tookordse „Soovide puu“ esitaja Evelin Samuel sai tänavu samal ajal emaks.

Kuna me 1994. aastal Eurovisionil olime tagareas, siis tollased reeglid meid järgmisel, 1995. aastal osalema ei lubanud. Ja „Eurolaulu“ konkurssi ei toimunud.

harovi ja Mait Trinki kõrval tantsiskles laval mustanahaline Joel de Luna.

Jeruusalemm võttis meie delegatsiooni mai lõpus vastu 40kraadise põrgupalavusega ja oht, et keegi kuumarabanduse saab või konditsioneeritud siseruumides külmetab, oli reaalne.

Eestlased esinesid 23 osavõtja seas viimastena ja see andis ilmselt ka punktilisa, sest kuues koht oli igati väärikas.

Aasta oli oluline tähis ka Marko Reikopile, kes sellest alates on kommenteerinud ETVs kõiki lauluvõistlusi. Teda on aasitud, kuid Reikop tahaks väga ületada legendaarse BBCi teravkeelse kommentaatori Terry Wogani kestvusrekordit, kes on kommenteerinud seda võistlust, mida ta lõpuks hakkas vihkama, 37 korda (aastatel 1971–2008).

2000 – eelmäng suurele võidule

„See kirjutis on selleks, et mäletada praeguste tegijate kunagisi esimesi samme Eurovisioni säravalt libedal rajal. Miskit ei tohiks päris unustusetolmu mattuda,“ ütleb Olavi Pihlamägi. „Just seda tahtsin ma oma meenutustega teha aastal, kui esimesest Eesti võistluskontserdist möödus 60 aastat.“ Tõnu Noorits

1993 – Janika Sillamaa esitab kõik võistluslood Kõik toimus Eestis 1993. aastal meeletu kiirusega. Eurolaulu žürii muutis eelvoorus oma otsust ning kordushääletuse tulemusel tõusis liidriks Andres Valkoneni-Leelo Tungla „Muretut meelt ja südametuld“, edestades Heini Vaikmaa-Kaari Sillamaa laulu „Tuhast tõuseb päev“.

Publiku lemmikuks sai teine Andres Valkoneni laul Ott Arderi tekstile „Lootus“. Kuna kõiki kaheksat võistluslaulu esitas Jaak Joala õpilane Janika Sillamaa, siis ei olnud esitus päris ühtlane ning võistlust nõustanud Jaak Joala oli oma õpilase peale vihane, et see olevat Jaagu lemmiklaulu „Lootus“ nimme halvemini esitanud ja omavahelises kohviku-vestluses oli ta Janikat vihahoos koguni kahvliga visanud.

Paraku ei jõudnud meie laul Ljubljana eelvoorust suurele Eurovisionile, nii nagu rahapuudusel ei jõudnud Ljubljanasse ka laulu autorid.

1994 – Silvi Vraidi dramaatiline katsumus 1994 oli võistlustules juba kümme laulu ning neist kolme esitas samuti Jaak Joala õpilane Evelin Samuel. Kuid „Eurolaulu“ konkursile oli juba jõuliselt sisenenud loominguline kooslus Alar Kotkas, Pearu Paulus ja Ilmar Laisaar, kelle „Kallim kullast“ oli Pearu Pauluse ja Hedvig Hansoni duetina võistluse favoriit. Laul sai ka publikupree-

1996 – Maarja-Liis Ilusa vanus hoiab pinget 1996. aastal hindas laule esimest korda rahvusvaheline žürii. Võistusele saabus 13 laulu.

Paljude arvates pidi esikoht selguma kahe kange duellist, kus ühel pool on Priit Pajusaar-Kaari Sillamaa „Kaelakee häälega“ ja teisel trio Paulus, Kotkas, Laisaar lauluga „Meeletu algus“ Pearu Pauluse ja Hedvig Hansoni esituses. Laul sai publikupreemia, kuid žürii hindas seda tagasihoidlikult seitsmenda kohaga. Üllatus sündis aga lõpphääletusel, kui „Kaelakee häälega“ saavutas võrdse punktisumma Kadri Hundi „Me rõõm ei kao“, kus Kadri oli nii sõnade ja muusika autor kui ka esitaja. Võrdsete punktisummade puhul antakse võit enim maksimumpunkte teeninud laulule ja selleks oli „Kaelakee hääl“, mis Oslosse Eu-

rovisionile sõitis ja sealt viienda koha noppis. Kõrgeimad 12 punkti andsid kolm Põhjamaad ehk Soome, Island ja Rootsi. Ainus, mis meie meeskonna meeli pinge all hoidis, oli Maarja-Liisi vanus – ta sai alles sama aasta lõpus 16 ja poleks tohtinud 15aastasena võistlusel osaleda.

Kuid tehti igati õige otsus – loeb sünniaasta, mitte sünnikuu!

Marja-Liisi näeme Eestit esindamas ka järgmisel, 1997. aastal. Just Harmo Kallaste laul „Keelatud maa“ Kaari Sillamaa tekstile sai juba Eurovisioni-kogemusega Maarja-Liis Ilusa esituses ülivõimsalt esikoha, jättes Hanna Pruuli teiseks. Dublinis sai „Keelatud maa“ igati arvestatava kaheksanda koha.

1998 – Juhan Paadam asub konkurssi juhtima 1998. aastal olid kümme laulu rahvusvahelise žürii ees ja

heliloojatest olid tules hoogne Priit Pajusaar, Ivar Must ja Tõnis Mägi. Uue tegijana tuli Sven Lõhmus, kelle start oli pigem tagasihoidlik – üheksas koht.

Kuid teine uus paar Maria ja Tomi Rahula (koos Maria isa Peeter Pruuliga teksti autorina) oli edukas ja viis Koit Toome esitatud „Mere lapsed“ Birminghami. Muide, esimest korda ühtis žürii arvamus rahva omaga ning publikupreemia läks samuti „Mere lastele“ . Ning vaevalt oskas tollase võistluslaulu autor Tomi Rahula kõige õnnelikumateski unenägudes aimata, et kaks aastakümmet hiljem hakkab just tema „Eurolaulu“ järglase „Eesti laulu“ vägesid juhatama. „Eurolaulu“ projekti juhtinud Jüri Pihel lahkus Eesti Televisioonist ning konkurssi asus vedama Juhan Paadam, kes tegi seda kümme aastat.

Birminghamis valitses suur segadus 11. ja 12. koha selgitamisega. Võrdsed 37 punkti said nii meie Koit Toome kui ka Küprose esindaja Michael Hajiyanni. Mõlemad riigid said ühe 12punktilise panuse ja siis oli Küprosel järgmisena viis punkti, meil aga kaheksa, mis pida-

nukski meile andma kõrgema koha. Kuid osa teatmikke tõstab Küprose meist ettepoole, mis pole tollaseid reegleid järgides õige! Juhan Paadami närvikavva lõi sügava haava teksti autori Peeter Pruuli võime hiljaks jääda või lausa ära kaduda. Õnneks jõudsid kõik koju tagasi!

1999 – algab Reikopi kommentaari ajastu 1999 oli Eurovisionil suure murrangu aasta, sest artistidel lubati esineda vabalt valitud keeles ja võimu haaras inglise keel.

Ka suurte orkestrite aeg sai ümber – fonogrammidele lauldi ja mängiti peale. „Eurolaulule“ saabus kümme laulu, millest kuus olid inglis- ja neli eestikeelsed.

Heliloojate esindus oli juba tuttav, vaid Paul Kikerpuu ja Kadri Koppel olid uued nimed. Ega palju polnudki vaja arutada, sest Priit Pajusaare ja Glen Pilvre „Diamond of Night“ oli oma õhulisuse ja veetleva viiulimänguga lummav. Rahvusvaheliselt žüriilt tuli esikoht, kuid publik oli vaimustuses hoopis Rein Rannapi provokatiivsest loost „Opera On Fire“, kus kolme turske ooperihääle Mati Kõrtsu, Jassi ZahJarek Jõepera

2000. aastal rivistati rahvusvahelise žürii ette kümme laulu. Heliloojate seas olid ikka Pajusaar, Lõhmus ja Rahula. Esikohale tõusis suure edumaaga nelik Kotkas-Laisaar-Paulus-Hallas lauluga „Once In A Lifetime“, mis sai ka publikupreemia. Esitaja Eda-Ines Etti oli heliloojatele silma jäänud telekonkursilt „Kaks takti ette“, kus ta jäi kolmandaks, kuid habras neiu võlus armsa oleku ja hea esitusega. Muide, Eda-Ines esitas konkursil ka Lauri Saatpalu laulu „Kuulan su ootamist“, millele rahvusvahelise žürii andis vaid kaheksanda koha. Võidulaulu taustalauljate nimistu oli EdaInese „Kahe takti“ konkurentidest tihe: Maiken, Kaire Vilgats ja Tanel Padar. Lisaks Jelena Juzvik ja Pearu Paulus ise. Kõige kõmulisem oligi Eda-Inese selja taga keksiva Taneli heitlik suhe lauljannaga. Nad suutsid tülitseda, siis jälle leppida ning Juhan Paadam pidi produtsendina ka suhtedraamades ohje hoidma. Õnneks oli lavalist pinget piisavalt ja muu mõneks ajaks ununes. Rohelise kaabuga EdaInes tekitas vastakaid tundeid moeloojate seas, kuid võistlema saadeti ikka laul.

Neljas koht Stockholmis polnud paha, kuid heliloojate pettumus oli kaugele näha. Mingitele Taani vanuritest vennakestele ja Venemaa gaasimagnaadi tütrele Alsoule allajäämine oli veel kuidagi andestatav, kuid lätlaste esimene ülesastumine Eurovisionil ja kohe kolmas koht – see jäi arusaamatuks. Ometi oli lõunanaabrite Brainstorm oma liidri Renārs Kaupersi särava naeratusega näidanud, et uus täht on kirkalt särama tõusnud („My Star“). Pärast oli pikalt arutlemist, kas kuidagi teisiti esinedes oleks võiduni jõutud.

Siiski oli see sobiv eelmäng järgmisele aastale, kust seni tagareas tausta laulnud Tanel Padar (pildil) hoogsalt etteritta astus ja koos lavapartneri Dave Bentoniga 2001. aastal lõpuks võidu ka meie maale tõi.

Reede, 15. veebruar 2019

23

PEA HAMBAARSTIGA NÕU. Meeme Mõttus leiab, et kriitvalged hambad ei ole alati kõige ilusamad. Valima peab endale sobiva valge tooni.

FOTO: Envato Elements

Hammaste valgendus on ohutu, mugav ja tulemus kestab aastaid Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud. Selle teksti eest on tasunud Citymed OÜ.

Kes meist ei tahaks uhkeldada sama särava naeratusega nagu lavastaarid?

Tegelikult ongi igaühel võimalik saada sedavõrd kaunis naeratus, kinnitab Citymedi hambaarst, doktor Meeme Mõttus.

Meeme Mõttuse sõnul mõjutavad hammaste värvust neli peamist komponenti: vanus, toit, hügieen ja erinevad ravid hammastele. „Hambapind peab olema puhas, aga seda ei tohiks liialt kulutada. Mida ebatasasem pind, seda rohkem jääb sellele pigmenti. Mõned inimesed on harjamisel väga usinad ja kulutavad ise hambapinna ära: liiga kaua, tugevalt, vale harja ja võtetega.

Seda näeb sellest, kui kiiresti hakkavad hambaharjal harjased laiali minema. Kui juba kuu ajaga, siis ilmselgelt on midagi valesti,“ selgitab Mõttus. Loomulikult mängib hammaste värvi muutumisel rolli ka see, kui eelistada tugevama pigmendiga

toite ja jooke, näiteks sojakaste, kohv, tee ja punane vein.

Mõttus tõdeb, et särava naeratuse saamiseks tuleks kõigepealt kliinikus hambaid valgendada ning seejärel kasutada aeg-ajalt tulemust toetavaid pastasid. „Enamik inimesi ei tea täpselt, millist tooni nad tahavad. Tulge lihtsalt oma hambaid näitama – me oskame oma pikaaegse kogemuse juures soovitusi anda,“ lausub hambaarst.

Ta tunnistab, et paljud kliendid unistavad kriitvalgetest hammastest ning sellega võidakse alt minna. „Kui terve elu on olnud naeratades piinlik, mõeldakse, et hambad peavad olema ülivalged. Mina ütlen selle peale, et teeme hambad sellisesse tooni, et oleksid ilus ja enesekindel. See pole ka ju kena, kui ees on lumivalged plangud ja kõik naeravad sinu üle,“ mõtiskleb Mõttus. Ta leiab, et igaühele peaks lähenema personaalselt: arvestama nahajumet, meiki, riietusstiili, soengut. „Kui oled hall hiireke ja tahad massi sees olla, siis sa ei peaks soovima lumivalgeid hambaid. Tahtes olla väga väljapaistev, pead kõigega üle panema – ka hammastega.

Sõltub sellest, kes millist personat esindad,“ lisab hambaarst.

Valgendada saab nii kodus kui arsti juures Enne valgendama asumist veendutakse, et kõik hambad on parandatud ja hambakivi eemaldatud. Järgmisena valitakse sobiv tehnoloogia ning olenevalt sellest kestab protseduur 30 minutit kuni kaks tundi. „Puhastame hambad põhjalikult spetsiaalsete puhastuspastadega ning asume neid valgendama,“ sõnab Mõttus.

Hambaarsti sõnul on kaks kõige populaarsemat valgendamise viisi ZOOM-valgendus ja kaped. „Tegelikult pole olulist vahet, kas teha valgendust aparaadiga või kodus. Pigem mängib siin rolli kiiruse ja mugavuse küsimus – üks neist on kiire ja teine on mugav,“ nendib Mõttus. Kapede kasutamise puhul tuleks meeles pidada, et protseduuri peab tegema kodus kuni kümme korda ja üle ühe päeva ei tasuks vahele jääda.

Mõlema protseduuri puhul on hambad kaunilt valged aastaid, kohati isegi kuni kümme aastat. „Tihti juhtub, et inimene ütleb hiljem, et mu hambad pole enam nii valged. Asi on ju selles, et tooniga harjutakse,“ lisab Mõttus.

Protseduuri valulikkust ei maksa hambaarsti sõnul peljata. „Inimeste valulävi on erinev ja valgendamine võib tekitada tund-

likkust. Aga tundlikkus on siiski lühiajaline, üks-kaks päeva, ning selle vastu on olemas erinevad geelid,“ kinnitab ta. Veelgi enam, Euroopa regulatsioonide järgi on kasutatavad vahendid läinud lahjemaks ja hambasõbralikumaks ning ei kahjusta enam hammast.

Valgenda, sirgenda ja kata Valgendamise plussiks on ka see, et veidi puseriti hambad võivad tunduda hiljem hoopis sirgemad. Liiga viltuste hammaste puhul soovitab Meeme Mõttus kohe teha ka sirgendamine ja katmine.

„Katame sellistes olukordades, kus valgendus ei anna tulemust, inimesel paistavad välja mingid vanad plommid, hambakuju on kole või puseriti,“ selgitab Mõttus.

Sirgendamisel kasutatakse varasemalt populaarsete breketite asemel kaperavi. „Põhieelis on see, et Invisalign kaped on hästi mugavad ja võõras inimene isegi ei mõista, et käimas on ravi. Lisaks saab neid tähtsate sündmuste puhul ära võtta. Breketid seevastu liimitakse hamba külge ja traat üritab painutada – samas painutust ei saa ette prognoosida. Kaped haaravad aga hammast kolmemõõtmeliselt ning neid saab mikronite tasemel keerata,“ räägib Mõttus.

Loomulikult on tähtis ka tõik, et kaped on märksa odavamad kui breketid.

Tekkis huvi? Tutvu võimalustega täpsemalt kodulehel citymed.eu.

Litsentsi nr LO2988

Meeme Mõttuse sõnul mõjutavad hammaste värvust vanus, toit, hügieen ja ravid hammastele.

Narva mnt 59, tel 6601999 Facebook: citymed Instagram: citymed.eu

24

Reede, 15. veebruar 2019