Eesti Laul märts 2021

Egert Milder • Suured tüdrukud • Hans Nayna • Ivo Linna, Robert Linna, Supernova • Karl Killing Uku Suviste • Sissi • Jüri Pootsmann • Redel • Koit Toome • Andrei Zevakin & Pluuto • Kadri Voorand

EESTI LAUL 2021 ÕHTULEHE TEEMALEHT Reede, 5. märts 2021

Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

2 EESTI LAUL 2021

Reede, 5. märts 2021

Reede, 5. märts 2021

EESTI LAUL 2021 3

ROBERT LINNA: möödunud aasta parim sündmus oli ka üks elu parimaid – abiellusin kauaaegse elukaaslasega Stanislav Moškov

LIINA METSKÜLA liina.metskula@ohtuleht.ee

„Pulm toimus täpselt siis, kui koroonas oli maksimaalne madalseis,“ jutustab Robert Linna meile loo, kuidas ta eelmisel aastal naise võttis. „Möödunud aasta parim sündmus oli ühtlasi ka üks mu elu parimaid – abiellusin oma kauaaegse elukaaslase Anna-Liisaga!

Abieluettepaneku tegin naisele 2020. aasta augustis NarvaJõesuus rendikorteris, kus elasime seoses „Kremli ööbikute“ etendusega. Siinkohal ei olnud minu jaoks märgiline mitte koht, vaid pigem ajastus. Olime abielust enne rääkinud ning meil oli selleks ajaks juba kaks last.

Tegin naisele hommikupoole abieluettepaneku ning edasi läksime Saka mõisa, kus toimus üllatusena tema sünnipäevapidu. Pidu kestis terve päeva ning pool järgmistki!

Teadsime kohe, et abiellumise kuupäev saab olema 21. august – ükskõik mis. Me kohtusime 21. augustil kuus aastat varem. Mina olin ühel üritusel Kalarannas DJ ning tema viibis samuti seal. Oli äge ja mõnus suveöö.

Tavaliselt on ju nii, et pärast abieluettepanekut umbes aasta jooksul abiellutakse. Vähemalt meie otsustasime sedaviisi. Kui koroonavärk peale lendas, siis võttis korraks põlvist nõrgaks, et mis nüüd saab. Ma ei tea, mis faktorid elus rolli mängivad, aga meil õnnestus see pulm ilusti ära teha… ju oli tähtede seis meie poolt. Pulm toimus täpselt siis, kui koroonas oli maksimaalne madalseis.

Peale selle oli väga ilus ilm.

Järgmisel päeval läks külmaks ja sügis hakkas pihta. Suve kaunis lõppakord!

Algul otsustasime, et teeme väikse pulmapeo ja kutsume ainult pere. Siis aga saime aru, et meie pered on ikka liiga suured…

Ei osanud kuskil piiri tõmmata, niisiis kutsusime ka sõbrad-tuttavad ja tähtsamad inimesed ning viimaks oli neid kokku peaaegu sada. Meil vedas ja vaatamata koroonale said ka kõik väliskülalised tulla.

Kui mõelda eelmisele hullumeelsele aastale, siis minu jaoks oli see kohustuslik hoo maha võtmine. Ütleksin lausa, et väga tähtis aeg – hakkasin tähelepanu pöörama sellele, mis mu elus oluline on. Sain aru, et tähtis ei ole olla päev päeva järel eri stuudiotes ja esinemistel.

Oluline on hoopis perega koos aega veeta. Mina tegin väikese restardi ning see aasta oli võibolla üks loomingulisemaid mu elus. Puhtalt tänu sellele, et kadus üleliigne stressi tekitav atmosfäär, mis muidu seondub esinemiste ja kodust ära olemistega.“

LUGU! S K Ü , N U L A ile üks lugu – JUTUSTA, P tustada lugeja ju el tid lis na fi üstilisimast

ANKEET

est, m ti laulu“ ast sündmus Palusime „Ees lehes ast või kurvim em seisust. Siin lik al ne ad õn m u i võ st ke til senise el et ph tip Kolmel finalis roona-aasta iega jagavad. te ti juhtumist, ko lis na fi a. mida üheksa el midagi öeld leiategi lood, aoleval põhjus ad te ile ne id ei olnud va

ÕED-VENNAD: õde ja vend HOBID: rulaga sõitmine, astronoomia (uurida ja lugeda teaduslikke tekste), lindude vaatlemine (koos oma lastega) ERIALA: filmioperaator SÜNNIKOHT: Tallinn LEMMIKLOOM: taksikoer Juku

ANKEET ÕED-VENNAD: kaks venda HOBID: puukulpide meisterdamine, klaasist vitraažide valmistamine, lugemine ERIALA: laulmine SÜNNIKOHT: Kuressaare LEMMIKLOOM: praegu ei ole, kass võttis kaks aastat tagasi taevased rajad jalge alla Erakogu

Võistluslaul nr 4

„Ma olen siin“ ESITAJAD: Ivo ja Robert Linna, ansambel Supernova AUTORID: Rainer Michelson, Robert Linna

Lugu kirjutati spetsiaalselt konkursiks Ivo on Eurovisionile pürginud viis korda ning korra sinna ka pääsenud. Aastal 1996 esitas ta Maarja-Liis Ilusaga võistlusel loo „Kaelakee hääl“, mis tuli viiendaks. Veel on ta proovinud aastatel 1994 (lugu „Elavad pildid“), 1996 (lugu „Lihtne viis“ koos Kadi-Signe Seldega), 1998 (lugu „Andesta“ koos Evelin Samueliga), 2002 (lugu „Computer Love“ koos Yvetta Kadakasega) ning 2017 (lugu „Suur loterii“).

Robert on sama üritanud kahel korral – 2015. aastal oma bändiga Elephants From Neptune, kui finaalis saadi viies koht, ning 2018. aastal laulis ta tausta ansamblile Miljardid, kes finaali ei pääsenud.

Tänavune võistluslugu „Ma olen siin“ valmis spetsiaalselt konkursiks.

Eurovision pole Ivole ja Robertile eesmärk omaette, vaid eelkõige tunnevad nad rõõmu koos laval esinemise üle.

Loo sõnad on kirjutanud Robert ja tema sõnul ongi tegu isa ja poja lauluga.

Hõissa, pulm ad

! Elagu Robert

ja Anna-Liisa!

Ivo Linna: „Mina usun siiski meditsiini.“ „See oli minu jaoks niivõrd harjumatu olukord, et ei saanud tööd teha,“ kirjeldab Ivo Linna, kuidas koroonaviirus eelmisel aastal tema elu pea peale pööras. „Ma ei ütleks, et möödunud aasta kevadisel koroonaajal just masendusse sattusin, aga üsna keeruline oli. Kui oled samas rütmis elanud pool sajandit, siis oli sunnitud paus üsna tüütu. Kuigi saared olid toona kinni pandud, saime õnneks politsei loa olla Muhus.

Kontserte oli meil kevadeks plaanitud kümneid, kõik said tühistatud. Detsembris oleks mul pidanud olema 15 esinemist, kuid uue laine tuleku tõttu polnud ühtegi. Olen selles mõttes õnnelik inimene, et hoolimata vanusest ja pikast karjäärist mulle veel pakutakse tööd. See on suur asi. Ja mitte naljapärast öeldes, vaid päriselt – uued laul-

jad tulevad ju peale ning publik asendub.

Aga mul on seni väga hästi läinud!

Nii ma siis kevadel lugesin palju. Lisaks kuulasin muusikat, laulsin omaette ning loomulikult on meie Muhu talus võimalik hommikust õhtuni askeldada.

Eks me lootsime kõik, et koroona kaob kiiresti ja unustame selle. Kuivõrd tegu on sellise salakavala haigusega, millest vähemalt kevadel väga midagi ei teatud, siis pigem suhtusin asja rahulikult. Arvan, et vanemad inimesed nagu mina võtavadki kõike natuke rahulikumalt. Ega meie ju peale turvanõuete täitmise midagi teha saa. Pigem ootame ja vaatame – ega närveerimine asja paremaks tee. Sellepärast ma tujul lõpuks alla langeda ei lasknud.

Ilmas on olnud pandeemiaid, suuri sõdu, millest – ptüi-ptüi-ptüi – ei ole meie pidanud osa saama, küll aga meie vanemad ja vanavanemad. See on ettekujutamatu

ja võrreldamatu praeguse olukorraga…

Aga eks ma ikka lootsin, et saame kuskilt mingi süsti kätte ja asi paraneb.

Praeguseks pole ma veel koroonavaktsiini saanud, aga kuuldavasti märtsis peaks minu kord kohale jõudma. Ootan ikka rahulikult ning sada tuhat protsenti plaanin lasta selle teha. Kui vaktsiin on tehtud, siis on lootus abile. Kui sa ei tee vaktsiini, siis ei saa ju abi. Eks ajaloos on olnud igasuguseid imearste ja silmamoondajaid, kes räägivad sulle lapikust Maast…

Mina usun siiski meditsiini.

Rääkides aga koroona-aasta õnnestumistest, siis siia on kaks väga suurt sündmust ära mahtunud. Esiteks kevadine hullumeelne kontsert lauluväljakul, kui publik istus autodes. Teiseks muidugi „Eesti laul“ Saku suurhallis ning teadmine, et pääsesime finaali. Need jäävad koroonaaega kaunistama.“ LIINA METSKÜLA

Reede, 5. märts 2021

4 EESTI LAUL 2021

DAGMAR OJA: läksin juba kaks nädalat pärast lapse sündi lavale

Võistluslaul nr 2

Stanislav Moškov

LIINA METSKÜLA liina.metskula@ohtuleht.ee

„Minu elu kõige tähtsam sündmus oli tütre sünd.

Nüüd on Laura Lee juba 13aastane,“ jutustab Dagmar Oja, kuidas temast ema sai. „Rasedus kulges väga lihtsalt, kogu aeg oli hea enesetunne.

Mäletan, et tegime sel ajal Nukuteatris muusikali „Romeo ja Julia“. Muide, just selle muusikali näitlejatelt saigi Laura Lee oma nime.

Nimi Laura on mulle eluaeg meeldinud ja juba lapsepõlves mõtlesin, et kunagi võiks selle oma tütrele nimeks panna. Tol ajal olid meil Nukuteatri lavastuses näitlejad Laura Nõlvak ja Lee Trei. Sain nendega ülimalt hästi läbi. Laura tundus rahulikum, Lee oli samas tulehark. Siis hakkasingi mõtlema, et võiks oma tütrele just nende järgi nime panna. Laura Lee hakkas voolavalt kõlama ning nii see läkski.

Sünnitus kestis kümme tundi. Eks ma teadsin, et valus saab olema, ning muud ei osanud oodata ega karta. Olin lapsega kaks nädalat kodus ning siis algasid juba kontserdid. Minul ja lapsel oli kõik korras, nii et saime kiiresti reele.

Praegusel ajal võetakse tõesti pärast lapse sündi natuke rohkem aega kodus olemiseks – äkki on asi selles, et paljud sünnitajad on veidi vanemad?

Aega beebiga väärtustatakse rohkem. Ilmselt on see ka inimeses kinni.

Toona oli küll nii, et noh, laps käes, kütame edasi. Vilgatsil oli muide samamoodi. Oleme teinud ikka nalja, et lavalt maha, laps kätte ja siis edasi. Teisalt ei Dagmar Oja sõnul on Laura ütleks ma, et meie lapsed sellepärast vähem armastust või helLee harjunud, et ema on kogu lust oleksid saanud. aeg laval.

Kui laps on väike, siis ta magab ju enamiku ajast. Kui mina olin laval, siis keegi samal ajal vaatas tema järele – tavaliselt oli selleks lapse isa. Lavatagustes erilist möllu ei ole, nii et sellega pole probleemi. Pealegi on tütar alati hästi maganud – olgu muusika või naeru saatel.

Nüüdseks on Laura Lee loomulikult harjunud, et ema on kogu aeg laval. Eks siis, kui koroona algas, olin kogu aeg kodus ning talle see meeldis. Kui esinemised hakkasid jälle pihta, küsis ta, kas ma ikka ÕED-VENNAD: poolõde ja poolvend HOBID: käsitöö – heegeldamine ja kudumine pean minema.

ERIALA: muusika Naljaga muidugi.“ SÜNNIKOHT: Avinurme

„Heaven’s Not That Far Tonight“

ESITAJA: Suured tüdrukud AUTORID: Koit Toome, Karl Killing, Gevin Niglas

ANKEET LEMMIKLOOM: ei ole

HANS NAYNA: elu p taga on minu inimes LIISA MUGRA

liisa.mugra@ohtuleht.ee

„On hetki ja mälestusi, mis jäävad elavamalt meelde, ning neid, mis vaibuvad ajaga kaugemale tagaplaanile. Usun aga, et kõik erinevad saavutused ja tippsündmused on omaette tähtsad,“ ei ole Hans Naynal koostatud oma elu sündmuste pingerida.

Maitsvad kalad ja kalatooted Küsi M.V.Woolu maitsvaid kalatooteid kauplustest üle Eesti, külasta Mati Kalapoodi või telli www.mvwool.ee/epood

„Iga saavutusega kaasnevad erinev vastutus, väljakutsed ning preemiad. Seetõttu ei saa ma elus esile tõsta ainult üht saavutust — väärtustan neid kõiki ühtemoodi ning need on osa sellest, kelleks olen kujunenud ja kuhu olen jõudnud. Vaadates tagasi, mõistan, et kõigi minu säravaimate hetkede taga on alati olnud erilised ja tingimusteta toetavad inimesed, kes on minu karjääri edasiviiv jõud. Seega võin öelda, et minu elu tipphetkedeks on minu inimesed, minu raudvara...

Hea näide sellest on minu viimane tippsündmus — „Eesti laulu“ pikk ja põnev teekond, kus mind toetasid Merle, Ott, Mihkel, Vahur, Adele, Greetel, Aleks, Joosep, Lucas, Margus, Luna, Ülle, Anton, Aris ning veel mitmed inimesed, kelle toetus ja energia on mind viinud finaali!

Minu tüdruksõber Merle (väiksemal pildil) on olnud kogu sel-

les protsessis kõige suurem tugi – hea, kui sul on ühes isikus olemas partner, parim sõber, nõunik, suhtekorraldaja ja koordinaator. Merle sõbra Oti kaudu, kellel on muusikavallas hindamatuid kontakte ja kogemusi, sain järgemööda tuttavaks kõigi ülalnimetatud inimestega, kes on minu õnnestumistele nii palju kaasa aidanud. Vahur on see andekas mees, kes on loo „One

by One“ produtseerimise taga.

Muusikavideo taga olid lisaks Otile videoprodutsendid Joosep ja Lucas, üliandekad tantsijad Adele ja Aleks ning geniaalne koreograaf Greetel.

Kui saime teada, et oleme poolfinaalis, tuli meeletu kiirusega ette valmistada muusikavideo. See oli hetk, kus kõik minu inimesed panid käed külge ja aitasid, sest iga meeskond pidi oma jõududega hakkama saama. See oligi vast kõige suurem väljakutse, olles Eestis alustanud täiesti nullist. Arvamusi, ideid ning ka elektrit oli õhus palju, aga video sai lõpuks ühel laupäeval Saku suurhallis 12 tunniga purki, lõpetasime lumisel talvehommikul päikesetõusu ajal.

Milline pinge ja tempo, aga ka palju nalja ja naeru ning unustamatuid hetki. Kui kell 5 hommikul videovõtetel meigitooli istud, et nägu järgmise võtte jaoks värskendada, või kuidas

kogu tiim prožektoriga valgustatud tühjas korvpallisaalis rampväsinuna, aga ikka veel energiliselt nalja visates pitsat sööb, ei unune.

Väike hingetõmbehetk ja juba tuligi hakata poolfinaali etteaste peale mõtlema. Meie viimased nädalad enne „Eesti laulu“ poolfinaali on olnud maratonilaadsed. Siiani on raske uskuda, et kõige sellega, mida inimesed laval tervikuna näha võisid, hakkama saime.

Kõik minu andekad inimesed on panustanud sinna lisaks hilisõhtustele lavaproovidele ka superoriginaalsete ideedega, kuidas mind enne poolfinaali Eesti inimestele paremini tutvustada, nagu näiteks kelgutamisvõistluse idee lauluväljakul. Samuti sai Tallinna bussides ja trammides enne poolfinaali näha meie loo „One By One“’ video lühikatkendit.“

Võistluslaul nr 3

„One

by One“ ESITAJA: Hans Nayna AUTORID: Vahur Valgmaa, Hans Nayna

Reede, 5. märts 2021

EESTI LAUL 2021 5

KAIRE VILGATS: viimane aasta tähendas minu jaoks isiklikku arengut

REKLAAMTEKST

Teie juuste heaks

LIINA METSKÜLA liina.metskula@ohtuleht.ee

„Kui möödunud aastal poleks alanud koroonakaos, siis ei oleks ma ehk saanud nii palju aega pühendada enda sisse vaatamisele,“ mõtiskleb Kaire Vilgats. „Viimane aasta tähendab minu jaoks nii isiklikku arengut kui ka Suurte tüdrukute arengut.“ „Meil oligi möödunud kevadel plaanis hakata raamatut „Ilusad suured tüdrukud“ kokku panema. See sattus olema täpselt periood, kui minul ja Dagmaril oli aega teemat arutada ning mõelda.

Olen rahutu tüüp ning mul käivad mõtted enamasti kiiresti peast läbi. Nüüd sai kõigele põhjalikult keskeduda. Protsess sujus kiiresti ning kirjutasime peamiselt aprillis ja mais.

Võib öelda, et raamat on sellest, mis on mind väga palju puudutanud ja minu jaoks aktuaalne teema. Kuidas end väärtustada ja aktsepteerida ning olla suur tüdruk?

Suurte tüdrukute teekond on olnud kulgemine. Me oleme ülimalt tänulikud Rolfile, kes tuli mõttele, et võiksime solistidena esineda. Esimesed kontserdid olid juba 2019. aastal sügisel ning plaanisime neid ka 2020. aasta kevadeks, aga siis tuli koroona peale. Nendel kontsertidel tekkis meil Dagmariga usk Suurte tüdrukute koosseisu. Sealt siis edasi raamat ning „Eesti laul“. Ja võin öelda, et asi sellega ei piirdu!“

ANKEET ÕED-VENNAD: poolõde ja poolvend HOBID: sõpradega aja veetmine, jalutamine, kinos käimine ERIALA: sotsiaaltöö (praegu küll akadeemilisel puhkusel) SÜNNIKOHT: Pärnu LEMMIKLOOM: kass

Laval nii solistide kui loomulikult ka taustalauljatena Eurovisionil on need kaks naist käinud ohtralt – Kaire kuuel ja Dagmar viiel korral. Koos laulsid nad 2002. aastal Tallinnas toimunud Eurovisionil tausta maltalanna Ira Loscole, aastal 2016 Stockholmis Jüri Pootsmannile, 2017. aastal Kiievis Laura Põldverele ja Koit Toomele ning 2019. aastal Tel Avivis Victor Cronele. Kaire on olnud ka Inese taustalaulja aastal 2000 Stockholmis ning Tanja taustalaulja 2014. aastal Kopenhaagenis. Dagmar aga toetas 2006. aastal Ateenas Sandra Oxenrydi.

Kaire ja Dagmar on Eesti hinnatuimad taustalauljad ja tausta laulmisest ei pääse nad tänavusel „Eesti laululgi“ – lisaks oma loo esitamisele toetavad nad oma imeliste häältega ka Koit Toomet ja Sissit.

arimate sündmuste ed, minu raudvara...

Erakogu

31-aastane Mia töötab ilusalongis. Ta teab suurepäraselt, kuidas hoolitseda oma keha ilu eest nii sees- kui ka välispidiselt. „Olen katsetanud enamvähem kõike, kuid see, mida Hair Gro™ tegi minu juustega, üllatas mind tõeliselt.

MITTE KUNAGI VAREM POLE MA SAANUD OMA ILUSATE

JUUSTE ÜLE UHKUST TUNDA! „Pool aastat tagasi lõikas juuksur mu juuksed liiga lühikeseks ning mu soeng ei olnud eriti ilus. Kuna mu juuksed kasvavad väga aeglaselt, siis olin päris mures,” rääkis Mia.

Tahtis, et tal oleks pikad ja paksud juuksed

ANKEET

„Olen alati unistanud pikkadest juustest, kuid mu juuksed kasvavad väga aeglaselt. Kui kuulsin, et on olemas uued Hair Gro kapslid juustele, siis otsustasin neid kohe katsetada.”

ÕED, VENNAD: õde Hansela HOBID: sport, loodus, naer ERIALA: laulja/muusik, hommikusöögikokk SÜNNIKOHT: Mauritius, Mahebourg LEMMIKLOOM: kodus on kaks kassi

Tulemus oli tõesti üllatav

Hans laulab oodi inimestele

„Võtan Hair Gro kapsleid juba kaks kuud ja olen väga rahul. Nüüd on mu juuksed väga ilusad, paksud ja tugevad.

Soovitasin Hair Gro toidulisandit kõigile sõbrannadele. Olen kindel, et juuksed vajavad selliseid aineid, mis toidavad juuksejuuri seestpoolt. Isegi juuksur märkas mu juustega toimunud muutust. Kui rääkisin talle Hair Gro kapslitest, siis oli ta üllatunud ja vaimustuses.”

TOODE ON SAADAVAL Erinevates apteekides ja internetipoes

www.newnordic.ee või telli telefonil

Toidulisand Hans Nayna on Eesti muusikamaastikul uus tulija – ta on pärit Mauritiuselt ning Eestisse tõi teda armastus. Kodumaal on Hans avaldanud loo, mis on juba kolm aastat muusikaedetabelites püsinud, ning Hansi kallim ütleb, et Hans on kodumaal sama kuulus kui Tanel Padar Eestis.

Hans on öelnud, et tema lugu on ood inimestele. Seda kirjutades lummas teda mõte, et igas inimeses on maagiat – igaühes omal moel. Lugu sündis koostöös Vahur Valgmaaga. „Olen üliõnnelik, et kogu higi, pisarad ja naer, mis meie loo tegemisse on pandud, ka publiku südamesse jõudis,“ ütleb Hans, et see ongi tema muusika eesmärk – anda oma loomingu kaudu edasi võimalikult palju emotsioone.

HAIR GRO™ TOIDULISAND TEIE KAUNITE JUUSTE HEAKS Hair Gro on kombinatsioon bioloogiliselt aktiivsetest ainetest, mis toidavad karvanääpse. Koostises on Guinea õlipalmi viljade ekstrakti, põldosja- ja hirsiekstrakti, biotiini, tsinki, samuti õunaekstrakti, mis sisaldab bioloogiliselt aktiivset ainet protsüanidiini B2. Õlipalmi viljade ekstrakt sisaldab tokotrienoole, mis kuuluvad E-vitamiinide hulka. Tsink ja biotiin on vajalikud juuste suurepärase seisundi toetamiseks. Põldosjaekstrakt on räni looduslik allikas. Tähtis on ka mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

6843838

Reede, 5. märts 2021

6 EESTI LAUL 2021

SISSI NYLIA BENITA: keegi nähtamatu viskas kassidele mänguasju ja veel nii kõrgele, et need võisid lage puudutada Stanislav Moškov

Erakogu

MERILYN NÄREP merilyn.narep@ohtuleht.ee

„Minu elus on juhtunud palju igasuguseid veidraid, seletamatuid ja müstilisi asju. Üks nendest on kindlasti see, et meie kodus Viimsis pesitses vaim, kellele mu õde pani hüüdnimeks Peeter, lühidalt Pets,“ jutustab Sissi Nylia Benita müstilisest juhtumist, mis polnud õnneks hull kogemus, vaid pigem veider ja naljakas. „Asi sai alguse, kui istusime emaga ülemisel korrusel arvuti juures ja minu magamistoast lendas suure kaarega välja kassi mänguasi, millele mu kass Lumi suure tuhinaga järele jooksis. Hüüdsin õele, mida ta mu toas teeb, mille peale ta hõikas allkorruselt, et on köögis, et mida ma ajan. Läksime emaga vaatama ja tõesti, magamistuba oli täiesti tühi.

Seda juhtus palju, et keegi nähtamatu viskas kassidele mänguasju ja veel nii kõrgele, et mänguasi võis lage puudutada.

Oleme üritanud emaga loogiliselt mõelda, et äkki kass ise viskab kuidagi, aga nii kõrgele ja veel nii kaugele pole lihtsalt võimalik. Öösiti võisid ema-isa üles ärgata, sest neile tundus, et keegi koduloomadest on nende tuppa ööseks kinni jäänud ning jookseb ja kõnnib seal ringi, aga toas polnud kunagi kedagi. Ühel ööl hakkas ema ehteriiul kontrollimatult värisema, nii et kõik ehted kõlisesid üksteise vastu. Kapp värises ka, nagu keegi hüppaks selle juures hästi kõvasti. Hiljem katsetades selgus, et seal kõrval hüppamise peale ei hakka kapp värisema, vaid seda peab kätega raputama.“

Sissi kass Lumi.

Sissi loodab väga võita ja esineda Eurovisionil

ANKEET ÕED-VENNAD: Lisa Jennyfer Benita HOBID: joonistamine, maalimine, lugemine, laulmine ja jumestus ERIALA: muusika ja jumestus SÜNNIKOHT: Tallinn/Viimsi LEMMIKLOOM: kass ja kõrberebane

Võistluslaul nr 7

„Time“ ESITAJA: Sissi AUTORID: Sissi Nylia Benita, Andrei Zevakin, Kelly Tulvik

KARL KILLING: koroonaajal toimus mentaalne restart

Sissi, kelle isa Dave Benton 20 aastat tagasi Eestile meie ainsa Eurovisioni võidu tõi, osaleb „Eesti laulul“ teist korda. Esimest korda astus ta 2019. aastal üles looga „Strong“, millega pääses finaali ning saavutas neljanda koha. Ta kandideeris ka eelmisel aastal, kuid kahjuks ei jäänud tema laul sõelale. Sissi tunnistas, et 2020. aastal saadeti talle välismaaltki laule, millega „Eesti laulule“ kandideerida, kuid ükski neist ei kõnetanud teda.

Sel aastal lähetas juutuuber Andrei Zevakin Sissile heliklipi, millega võiks „Eesti laulul“ üles astuda, kuid Sissi ei võtnud esialgu pakkumist vastu. Ema ja õde olid pettunud, kuna ta ei lasknud enne Andreile vastamist neil lugu kuulata. Kui ta heliklippi lõpuks ka emale ja õele lasi, ütlesid nad, et sel on täiega potentsiaali, ning Sissi otsustaski Andreiga stuudiosse minna.

Loo esitasid nad konkursile paar tundi enne tähtaega. „Time“ räägib inimestest ja meie harjumusest jääda negatiivseks. Laul on Sissi viis öelda, et hakkame elama. Elu on liiga lühike, et seda mitte elada. Sissi loodab väga, et võidab „Eesti laulu“ ning saab Eurovisionil esineda.

Muide, Sissi oli kimpus hääleprobleemidega.

Ta paljastas, et avastas talvel, et tema häälepaelad ei sulgu korralikult. Et saaks ikka hästi laulda, käib ta hääleseades ja füsioteraapias. See pole esimene kord, kui Sissit poolfinaali eel tagasilöök tabas – 2019. aastal viis kiirabi ta tugevate valudega enne poolfinaali haiglasse! Selgus, et lauljat oli tabanud äge seljapõletik. Sissi rääkis toona, et peab elu lõpuni harjutusi tegema, kui tahab, et põletik tagasi ei tuleks.

Võistluslaul nr 5

„Kiss Me“ ESITAJA: Karl Killing AUTOR: Karl Killing

Stanislav Moškov

LIISA MUGRA

liisa.mugra@ohtuleht.ee

„Kõige suurem sündmus oli minu jaoks albumite tegemine – see andis juurde nii palju enesekindlust, inspiratsiooni ja värskust muusikasse,“ võtab Karl Killing kokku eelmise aasta rõõmsama poole. „Pean tunnistama, et minu jaoks oli ja on siiani koroonaaeg suhteliselt vajalik. Enne seda oli mul kool, samal ajal ka muusika, mida tegin juba toona täiskohaga – kohe pärast kooli pidin minema otse stuudiosse, kus olin hilistundideni. Nii see tsükkel käis ja õppimiseks jäi aega öösiti. Koroonaaeg võttis mult

selle rutiini aga ära ja mul oli kodus aega keskenduda nii kooliasjadele kui ka muusikale. Alguses, kui see tohutu vaba aeg tekkis, võtsin küll liiga vabalt. Olin ainult sõpradega ning mängisime arvutimänge, aga ühel hetkel võtsin muusikaproduktsiooni väga korralikult käsile...

Ma olin produtseerinud juba suhteliselt palju, aga tundsin, et mul on mingit otseteed vaja, et areneda ja veel kaugemale jõuda. Henry Orlov ehk Pluuto palus mul aidata albumit produtseerida, samamoodi ka Helena Põldmaa ehk Heleza – Pluuto album on nüüd juba väljas ja Heleza oma tuleb peagi. Nende albumite valmimine oligi minu jaoks koroona-aasta üks tippsündmusi. Kuigi olin enda muu-

sikaga võib-olla veidi kinni, leidsin esimest korda teiste kaudu taas sära ja inspiratsiooni oma loomingulisse maaÕED VENNAD: ilma. See oli ühtlasi õpeGrettel Killing tuseks, et kui vahepeal HOBID: kokkamine, ei tule asi enda jaoks muusika, korvpall/jõusaal välja, siis äkki kellegi ERIALA: muusik teise jaoks tuleb.

SÜNNIKODU: Kogu see aeg oli miarmas maja Pirital LEMMIKLOOM: nu jaoks mõneti ka menCavalier Stacky, kes taalne restart, kus sain saab kohe 14aastaseks keskenduda ainult sellele, mida tahan tulevikus teha ehk muusikale.

See andis mulle juurde palju enesekindlust, et tehes seda, mida armastan, jõuan sinna, kuhu tahan ja peangi jõudma. Tippsündmus oli ka see, et saime suvel Eesti hiphopifestivalil esineda.“

ANKEET

Poolfinaalis kolme looga Karl Killing ei ole „Eesti laulul“ uus tegija – aastal 2018 võistles ta koos Karl-Kristjan Kingi ja kooslusega WATEVA. Karl oli toona 16aastane ning võistluse noorim osaleja. Nad pääsesid finaali ja said seal 6. koha. Sel aastal võistles Karl kolme palaga – ta on ka konkurentide Heleza (ei pääsenud finaali) ja Suurte tüdrukute lugude kaasautor.

Karli enda lugu „Kiss me“ räägib armumisest. See on kirjutatud ühe õhtuga ning inspireeritud ühest inimesest ja emotsioonidest, mida Karl siis tundis.

Reede, 5. märts 2021

EESTI LAUL 2021 7

Reede, 5. märts 2021

8 EESTI LAUL 2021

VITATABS D3 CAPS D3-VITAMIINI KAPSLID OLIIVIÕLIS!

1 kapsel päevas!

INDREK VAHEOJA: kui tahate mulle paati kinkida, võtan hea meelega selle vastu MERILYN NÄREP

Tootja: Hankintatukku OY, Soome.

Hulgimüük: Loodustoode OÜ, tel. 666 0091

merilyn.narep@ohtuleht.ee

„Kõige dramaatilisem moment oli teisipäev enne „Eesti laulu“ poolfinaale, kui ootasin järjekordset koroonatesti vastust. Aga kõik läks hästi, see tähendab negatiivselt,“ rõõmustab Indrek Vaheoja, kellele koroonaaeg saatis veel ühe väljakutse. „Koroona-aasta tippsündmuseks saab nimetada ilmselt seda, et läksin jälle kooli. Ei haka-

D3-vitamiin imendub paremini kui ta on lahustatud oliiviõlis Põhjamaades on soovituslik talvel võtta lisaks D3-vitamiini, et tugevdada immuunsust ja püsida gripiviirusteleviku tippajal tervena

Pakendis 200 kapslit.

Jätkub terveks talveks!

VITATABS D3 CAPS üks õlikapsel sisaldab 100 mkg (4000 IU) D3-vitamiini oliiviõlis

Lastele ja noorukitele

Täiskasvanuile

Müügil hästivarustatud APTEEKIDES, SELVERITES, Mustamäe TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja www.tervis24.ee

nud igaks juhuks liiga suurt tükki hammustama ja läksin väikelaevajuhi kursustele. Meri on mulle ammu südamelähedane ja nüüd oli viimaks ometi aega sellega tegelda.

Koolitöö toimus õhtuti ja üllataval kombel oli päris äge uuesti koolipingis olla. Oleks ülikooli ajal ka nii mitu päeva aega olnud eksamiks valmistuda. Igatahes sain eksamid tehtud ja saan hakata sellel aastal uhke meremehena laineid kündma. Kui mõni Õhtulehe lugeja tahab mulle paati kinkida, võtan heameelega vastu.“

ANKEET ÕED-VENNAD: vanem õde Katrin, noorem vend Rein HOBID: meeldib kaltsukates hulkuda ja kummalisi asju koju tuua, samuti loodusest toitu koju vedada.

ERIALA: praegu tegelen meelelahutusega, aga olen igapäevaelus ka tõsisematel nootidel kulgenud.

SÜNNIKOHT: Põlva, väike puust linn LEMMIKLOOM: lontkõrvkääbusküülik Lotta. Unistuste koduloom oleks mõni krokodilliline, aga siis ma peaks ilmselt ise puukuuri elama kolima koos oma lemmikloomaga.

KADRI VOORAND: „Kriisio kus tunnen ennast suhtelis LIISA MUGRA

liisa.mugra@ohtuleht.ee

„Oled olnud väga tubli ja palju unistusi teoks teinud, aga kas pole mitte nii, et teed osa samme sellepärast, et kardad?“ ütles Kadri Voorandile üks väike plikatirts, keda keegi ammu kuulanud polnud. Kadri jutustab meile loo, kuidas sai sõna tema sisemine laps. „Huvitaval kombel oligi koroona-aasta üks grandioosne tippsündmus. Eriolukorra kehtestamisel olid küll mingid päevad settimisaega, aga asusin suhteliselt nobedalt tegudele ja otsisin teisi teid toimimiseks. Kriisiolukord on midagi, kus tunnen ennast suhteliselt mugavalt. Kui maailm mu ümber tardub, näen lahenduskäike ja asun nende kallal toimetama. Ootamatused mõjuvad mu ajule ergastavalt. Päris rikastav oli alternatiivide maailm, välismaal toimumata jäänud kontsertide asemel oli kodumaal minu jaoks rohkem kontserte kui kunagi varem. Digitaalselt olin senini maganud õndsat und, nüüd ergastusin vähemasti enda jaoks teisel level’il. Vajalikul tänapäevasel tasemel vist veel mitte päris, aga ikkagi teisiti.

Siiski ei saa väita, et see kõik oleks olnud läbinisti lõbus. Ras-

keid hetki on ikka ka olnud. Säärane pideva teadmatuse virvarr viskas mind ka emotsionaalselt uude nurka. Tekkis ilma lennujaamade ja vahemaandumisteta aeg, kus nägin iseennast hoopis uuest küljest. Aastaid keerise varjus pesitsenud sügavam hinge tasand mu sees sai ruumi ja aega, et oma sõna sekka öelda.

Kriis andis mulle võimaluse näha uusi võimalusi ka inimesena toimimise seisukohalt uuteks võteteks, teistmoodi lahendusteks. Kümneid ja kümneid kilomeetreid jalutuskäike esivanemate maal keerutas tolmust üles kaua unes olnud tundeid ja mõtteid. Sõna sai minu sisemine laps. Üks väike plikatirts, keda keegi ammu kuulanud polnud. Üle pikkade aastate rääkis ta minuga selges keeles, kõneles oma unistustest. See pisike Kadri oli ammu oma aega oodanud.

Sellest on kantud ka minu laul „Energy“. See plikatirts ütles mulle: „Oled olnud väga tubli ja palju unistusi teoks teinud, aga kas pole mitte nii, et teed osa samme sellepärast, et kardad?

Tead, nüüd ma olen siin ja hakkame tegema asju ainult sellepärast, et sa soovid luua väärtusi ja maailma, millest unistan mina!“ Pagana pihta. Kas ma tõesti olin siis teda alt vedanud? Kas ma polnudki liikunud oma unistuste poole?

Rahu, ikka olin. Olen läbinud teekonna, mille väärtus õppetundides on mõõtmatu. See teekond jätkub, aga teadlikumalt. Mulle on antud suur õnn muusikas lennata mis tahes paika, kuhu iganes soovin – muusika annab tiivad. Soovin lennutada nii palju kuulajaid kui vähegi võimalik paikadesse, kus tekivad ilusad tunded. Muusika kuulamise ajal on kõik mõtted lubatud ja maagiline maailm unistamise tasandil saab elusaks. Seda lendu saan aina paremini korraldada ehk luua muusikat aina isiklikumalt. Isiklik lugu on päris lugu ja päris lugu mõjutab. Vähemasti mind. Ja alustuseks mulle sellest piisab.

Olen seda justkui teinud, aga ehk siiski mingi katteloori varjus. Ega vist päris lõpuni vormist priiks pääse, aga edasi liikuda ja katsetada saab.

Kontsert on paik ja olukord, kus inimene saab segamatult mõtiskleda ja olla punktis, kus iganes ta olla soovib. Koroonaaastal sai kontsertidel selgeks, et inimesed tõepoolest vajavad seda võimalust ja hetke vaimse tervise jaoks. Ma ei arva siinkohal kindlasti, et minu või mõne muu artisti kontsert selleks parim on, eks iga kuulaja ikka ise valib, mis teda aitab. Aga tõepoolest, on ekslik arvata, et kõik on virtuaalselt võimalik. Ei ole.

Me vajame teist asukohta, oma ruumi ning inspiratsiooni.“

Võistluslaul nr 12

„Energy“ ESITAJA: Kadri Voorand AUTOR: Kadri Voorand

Reede, 5. märts 2021

EESTI LAUL 2021 9 Stanislav Moškov

KRISTJAN ODEN: muutsin ühe inimese perekonnanime ära Erakogu

Redel varemgi „Eesti laulul“ edukas olnud

MERIYN NÄREP merilyn.narep@ohtuleht.ee

Võistluslaul nr 9

„Tartu“

Kristjan Oden tunnistab, et tegi eelmisel aastal midagi sellist, mida pole elus enne teinud.

Ja nüüd juhtuvad tema kodus müstilised asjad....

„Mul on kodus selline värk, et asjad kaovad müstiliselt ära.

Näiteks must pesu kaob põrandalt ise ära. Viskan sokid põrandale, mõne päeva pärast on sahtlis tagasi – pestud ja ilusti volditud.

Ma olen testinud veel trussikute ja särkidega ka – loobin mööda elamist laiali, paari päeva pärast jälle sahtlis tagasi.

Ja nagu sellest veel vähe oleks – hommikul joon tassi kohvi, jätan lauale. Mis sa arvad, et see tass on õhtul endiselt seal? Läinud! Jalad alla võtnud ja nõudepesumasinas. Sama lugu taldrikute ja kahvlitega.

Ma ei ole sellest isegi abikaasale julgenud rääkida, ta kardab juba ämblikke nii hullult. Mis ta veel selle peale teeks, kui saab teada, et meil kummitab?!?

Elu tippsündmus seni: muutsin ühe inimese perekonnanime ära. Pole elus midagi sellist teinud. Kujuta ette, hakkad inimesena pihta, kasvad, käid koolis ja ülikoolis võib-olla isegi. Käid pidudel ja tööl, niidad muru, surfad netis jne. Ei oota nagu midagi eriti elult, tahaks süüa ja magada ja et muhe oleks. Ja siis tuleb mingi tüüp ja muudab su perekonnanime ära. Mida pekki?! Rets ju!!“ (Kristjan abiellus mullu 27. juunil oma kallima Johanna Eenmaga – toim. Noorpaar väiksel pildil)

ESITAJA: Redel AUTORID: Kristjan Oden, Indrek Vaheoja

lukord on midagi, elt mugavalt.“

Stanislav Moškov

ANKEET ÕED-VENNAD: vanem vend HOBID: looduses liikumine (suusatamine, matkamine, jooksmine, jalutamine jne) ERIALA: muusik SÜNNIKOHT: Haljala LEMMIKLOOM: pole. Kõik liigid on omal moel põnevad

ANKEET ÕED-VENNAD: vend Indrek HOBID: investeerimine ja pelmeenid ERIALA: disainer SÜNNIKODU: Tartu LEMMIKLOOM: kass nimega Kana (isane)

Lugu jäi suvel poolikuks Džässlaulja Kadri Voorand osaleb „Eesti laulul“ esimest korda.

Kui avalikkus on ehk harjunud teda kuulma laulmas Estonian Voicesiga eesti keeles, siis sedapuhku on pala ingliskeelne.

Lugu oli mullu suvel poolikuks jäänud ja enne „Eesti laulu“ tähtaega võttis Kadri selle taas ette – salvestas hommikul kella nelja ja kuue vahel ning juba paar tundi hiljem saatis teele.

Loo sõnum on, et meile on antud ainult ühe elu jagu energiat ja milleks kulutada seda peaga vastu seina jooksmisele või hirmust kantud tegudele – palju tähtsam oleks luua selle energiaga maailma ja väärtusi, millesse me ise usume.

Intervjuus Õhtulehele kinnitas Kadri, et kõikide koosseisude, kus ta tegutseb, kaasmuusikud on teda alati toetanud ja nii polnud Estonian Voices solvunud, et Kadri neid ei kaasanud.

Õh l h on kolmandat Õhtuleht k l d aastat järjest „Eesti laulu“ ametlik meediapartner.

Ansambel Redel koosseisus Indrek Vaheoja ja Kristjan Oden on juba „Eesti laulul“ osalenud. 2013. aastal lõid nad laineid ansambliga Winny Puhh, mille lugu „Meiecundimees üks Korsakov läks Lätti“ tegi väga tugeva tulemuse, pääsedes finaali ning platseerudes seal kolmandale kohale. Toona tuli alla vanduda Birgit Õigemeelele ja Grete Paiale. Winny Puhhi etteastet on nimetatud „Eesti laulu“ aegade üheks veidraimaks.

Loo „Tartu“ seeme hakkas Indreku peas idanema, kui ta parasjagu puid ladus. Vaheoja sõnul on ikka vanasti töölaule lauldud, et oleks lõbusam töötada, ning töölaul on ka „Tartu“.

Bändi nimi Redel on Indreku sõnul piisavalt jabur ja sobis hästi, sest igaühel on redeliga mingi kogemus – Indrek näiteks kukkus üle-eelmisel aastal redeli pealt alla. Redeli loo sõnum on lihtne – üles loetakse Eesti asulaid, mis on kõik „väiksed puust linnad“, ent „pinnu tuharasse saab Viljandist“. Indrek ütles Õhtulehele, et kõik linnad valiti loosse meelevaldselt.

Muide, ta rääkis ka, et kõige rohkem on nad loole tagasisidet saanud lapsevanematelt, kes on saatnud videoid, kuidas nende võsukesed „Tartu“ järgi ringi kargavad ja selle oma lemmiklooks tituleerinud on.

Reede, 5. märts 2021

10 EESTI LAUL 2021 Stanislav Moškov

EDETABEL! Õh kuulub Jüri Poo „Eesti laulu“ tänavune finaal toimub juba laupäeval, 6. märtsil. Õhtuleht pani muusikahuvilistest toimetuseliikmetest kokku žürii, kes toimetuse lemmiku välja selgitas. Žüriisse kuulus 27 inimest, kes panid hindeid skaalal 1–12 nii, et iga osaleja sai punkti. Kõige rohkem meeldinud lugu sai muidugi 12 ning vähim meeldinu 1 punkti. Üks laul võis maksimaalselt saada 324, minimaalselt aga 27 punkti. Neid tulemusi ei teinud ükski lugu.

Võistluslaul nr 1

„Free Again“ ESITAJA: Egert Milder AUTORID: Kaspar Kalluste, Matteo Capreoli, Egert Milder

KATHARINA TOOMEMETS

EGERT MILDER: eelmise aasta pikim reis oli mul Lääne-Virumaale LIINA METSKÜLA liina.metskula@ohtuleht.ee

„Olen vältinud kõike, mida saan. Isegi sõpru pole ma ammu näinud. Suvel nägime muidugi rohkem, aga valdavalt olen ikka kodus olnud,“ tunnistab Egert Milder, et on kogu aeg koroona suhtes pigem ettevaatlik olnud. „Möödunud aastal õppisid inimesed taas hindama asju, mis olid varem nii loogilised ja elu kindlad osad. Koroonaviiruse tulek tõmbas meid maa peale tagasi ning saime aru, et kõike ei saa siin elus võtta enesestmõistetavana.

Mina õppisin viimase aasta jooksul kõige rohkem hindama sõpradega kokku saamist ja reisimist. Usun, et järgmisele reisile minnes väärtustan seda kümme korda rohkem kui enne. Tahaks juba troopilisi taimi nuusutada või tunda mägedes suusatades lund näkku lendamas…

Olen kogu aeg koroona suhtes pigem ettevaatlik olnud – isegi suvel. Jätsin sellepärast suvel mitmeid kontserte ära ning pole koroonaperioodi jooksul võtnud ühtegi ebavajalikku kontakti. „Eesti lauluga“ seoses olen küll pidanud palju intervjuusid

ANKEET ÕED-VENNAD: kaks venda HOBID: lauajalgpall, lume lükkamine, jalutamine ERIALA: ehitusinsener SÜNNIKOHT: Tallinn LEMMIKLOOM: ei ole

andma ja laval esinema, seda pole saanud vältida.

Samuti pole ma viimase aasta jooksul Tallinnast eriti väljas käinud – kõige kaugem koht on Põdrangu Lääne-Virumaal, kus tegime muusikavideot. Samas on asi kurvast elust kaugel! Mul on ka kodus väga põnev. Tütar Milli on meil praegu ju põhiline, sest ta nõuab nii palju tähelepanu ning teda on kõik ruumid täis.

Viimased pool aastat on asjad

tema ümber tiirelnud, aga üha enam hakkab tema ka meie elu elama.

Lisaks olen kodus palju kitarri ja klaverit mänginud – arvan, et viimase viie aasta jooksul polegi ma nii palju aega instrumentide taga veetnud! Ehitasin ka väikest kodustuudiot ja panin kappe kokku. Tegin kõike seda, mille jaoks varem aega nappis.

Kindlasti sai eelmisel aastal elukvaliteedis parendusi teha. Viimaste kuude kõrghetked on olnud ka lume lükkamised, mis on mulle täitsa meeldima hakanud.

Tööd tegemas käin kodust eemal, selleks on mul omad ruumid. Tunnen, et tänu keskkonnavahetusele sujuvad asjad veidi produktiivsemalt. Kui koroona suhtes hakkab olukord paranema, siis tahaks Kaspar Kalluste ning Matteo Capreoliga taas stuudiosse minna ning asuda kõiki uusi lugusid vormistama.“

Juba viies „Eesti laul“ Egert Milder osaleb sel aastal „Eesti laulul“ juba viiendat korda, seekord palaga „Free again“. Esimest korda osales ta 2015. aastal koos Liis Lemsaluga looga „Hold On“. 2016. ja 2019. aastal võttis Egert konkursist osa hoopis laulukirjutajana, olles lugude „Lonely Boy“ (Kéa), „Cold Love“ (Kerli Kivilaan) ja „Öhuloss“ (Öed) üks autoritest. Eelmisel aastal astus ta üles looga „Georgia (On My Mind)“, mis sai finaalis neljanda koha.

Selle aasta võistluslugu kirjeldab Egerti sõnul lapselikku vabadustunnet, mida täiskasvanuna enam tagasi ei saa. Lugu sündis Egerti, Kaspar Kalluste ja Matteo Capreoli koostöös ja ühe päevaga.

VÕISTLUSLAUL

1. Egert Milder

„Free Again“

2. Suured tüdrukud

„Heaven’s Not That Far Tonight“ 3. Hans Nayna

„One

by One“

ÕHTULEHE ENNUSTUS

8. koht 175 punkti

3. koht 221 punkti

10. koht 132 punkti

4. Ivo Linna, Robert Linna, Supernova

7. koht

„Ma olen siin“

182 punkti

5. Karl Killing

12. koht

„Kiss Me“ 6. Uku Suviste

„The Lucky One“ 7. Sissi

„Time“

8. Jüri Pootsmann

„Magus melanhoolia“ 9. Redel

„Tartu“ 10. Koit Toome

„We Could Have Been Beautiful“

100 punkti

5. koht 186 punkti

6. koht 185 punkti

1. koht 260 punkti

9. koht 144 punkti

2. koht 222 punkti

11. Andrei Zevakin & Pluuto

11. koht

„Wingman“

121 punkti

12. Kadri Voorand

4. koht

„Energy“

200 punkti

SINU PUNKTID

Reede, 5. märts 2021

EESTI LAUL 2021 11 Stanislav Moškov

tulehe sümpaatia tsmannile!

KOMMENTAARID

Võistluslaul nr 8

„Magus melanhoolia“ ESITAJA: Jüri Pootsmann AUTORID: Jüri Pootsmann, Joonas Mattias Sarapuu, Jana Hallas, Aleksi Liski Stanislav Moškov

Praegusel koroona(viha)ajastul suurepärane lugu, kus öelda, et tahaks olla ja saada vabaks. Ent millal ometi tuleb see aeg, et mõni võimsama häälega laulja võtaks Egerti tehtud toreda laulu üle ja esitaks seda temast tunduvalt paremini? • Laul on tore, aga Egert ei sobi seda ise laulma.

Hääldus jäi kõrva juba ennist, aga poolfinaalis puudus ka pauerit. • Lahe on näha, kuidas ta lava naudib. Laul on ka hea, aga ilmselt mitte Eurovisioni-vääriline. • Kerisin edasi... Mittemidagiütlev. • Põhimõtteliselt juhtus sama, mis „Georgia“ puhul – mida rohkem lugu kuulata, seda sümpaatsemaks see muutub. Jään uut järjeosa ootama. • Eelmine aasta oli parem lugu, aga mulle meeldib Egerti lavaline karisma. • Enne poolfinaali ei tekitanud see lugu mus mingit emotsiooni, aga lavaline esitus oli terviklik ja kõik töötas. • Väga sümpaatne artist.

Poolfinaalis mõjus see kerge õhtupäikesena pärast ülivihmast ja sombust päeva. Väga rõõmus lugu, plusspunktid Koidu lavaletoomise eest. Aga liialt Rootsi 2000, mitte Eesti 2021. • Ratas, viilutatud leib, nutitelefon, „Heaven’s Not That Far Tonight“ – maailma ajaloo parimad leiutised kronoloogilises järjekorras. Laval nähtu oli täpselt nii kitš, kui võis arvata ja see oli lihtsalt oivaline. Klassikaline europopp, mida on võimatu mitte nautida. • Sõu on vägev! Laul on kaasahaarav ja ma poleks üldse pahane, kui Jüri asemel nemad saaksid. • Lauljad on ju väga head. Aga laul on selline nagu meeleolumuusika ilma meeleoluta. • See muutub iga korraga aina klassikalisemaks eurotümpsuks. Kaire ja Dagmari energia on suur boonus, aga need sätendavad kleidid on pigem 90ndate värk. • Lihtsalt nii tore! • Kõige halvem lugu finaalis.

Tema inglise keel on nii mõnus, aga laul on kahjuks siiski keskpärane. Sama tuleb öelda ka poolfinaali esituse kohta – kaua neid suvaliselt väänlevaid tantsijaid ballaadide juures kasutatakse? • Esimese poolfinaali meeldivaim üllatus. Hans jätab laval lihtsalt nii siira mulje, et raske on talle mitte pöialt hoida. • Laul on iseenesest hea, aga veidi igav. • Selline mees… Hm. Pigem ei. • Hans on Eestis elanud ainult aasta, ent sel ajal on ta juuksegeeli peale kulutanud rohkem kui mõni kohalik mees terve elu jooksul. Laulda oskab, aga kõik ei saa olla võitjad. • Kõige esimene lemmik, praeguseks langenud kolmandaks. Mulle väga meeldis, et Hans oli poolfinaali laval paljajalu, see andis ehedust juurde. • Normaalne lugu, aga poolfinaalis oli natuke deer in headlights esitus.

Robert tõstaks duo taseme väga palju kõrgemale, kuid Ivo oli oma ülienergilise ja laulus sees oleva poja kõrval isegi piinlik. Kahju. • Iffi tuleb armastada, aga laval jääb mulje, et Robert seda eriti ei tee. Isa ja poja vahel võiks mingi keemia ju ikkagi olla. Ja ka meeste välimus käib väga teineteisele vastu. • Igav! Patriotismist ju peaks rohkem andma…. aga no ei saa. Paljud räägivad, et Iffi „Suur loterii“ oli parem laul, aga tegelikult oli see lihtsalt ootamine, et see hea asi – refrään – kohale jõuaks. „Ma olen siin“ on kohe esimesest hetkest alates hea! • Tore, aga mitte midagi erilist. • Refrääni esimene pool on niii hea. Sümpaatne lugu filmiliku vaibiga. • Väga huvitavate muusikaliste käikudega laul, mis eriti hästi kõlab raadios. Teles jäi esitus miskipärast kahvatumaks. Usun, et see on laul, mis kindlasti jääb aastateks kõlama raadiotesse. Eestis töötab hästi see isa ja poja kooslus, vaat, et võtab silma märjaks.

ANKEET ÕED-VENNAD: vanem õde HOBID: tennisemäng ERIALA: laulja ja raadiosaatejuht SÜNNIKODU: Rapla LEMMIKLOOM: koer

Ed Sheerani odav versioon, käib kah. • Nunnu poiss laulmas musitamisest on keskealiste naiste tõmbenumber – aga nunnudusest jäi poolfinaalis veidi puudu. Soengut veits vaja kärpida, riideid veidi värvilisemaks muuta ja oleks juba rohkem lööki. Laulu kohta kobiseda ei saa. • Algab ja algab ja algab…. ja ei algagi. • Natuke liiga korduv, aga samas laivis tiksus paremini. Tegelikult on finaalikoht ausalt käes ja vahel tuleb ka selliseid väikseid võite hinnata! • Poolfinaalis mulle täitsa meeldis, sest pärast hoogsaid lugusid oli värskendav. Aga muidu pole minu maitse. • Poolfinaalis oli väga tubli esitus.

Meestrio vaat et kõige kindlama häälega laulja, aga mille kuradi pärast see tädi nende kettide vahel väänles? Ukuga polnud mingit sidet! • Eelmisel aastal laval põlenud küünlad olid väga kummastavad. Nüüd ripuvad laest ketid ja keksib ringi keegi arusaamatu ülesandega tütarlaps. See kõik on parem ja ühtaegu ka kuidagi halvem kui eelmine kord… Vokaalselt saab Uku ka eputada, aga see jätab endast ikkagi vaese mehe „Kuula“ mulje. • Hea laul, laulis ilusti ära ka. • Uku fenomenist mina aru ei saa. Üks laul on igavam kui teine. • On ikka päris muljetavaldav, kuidas Uku poolfinaali esitus oli korraga maksimaalselt professionaalne ja try hard (kogu see keti-show), samas täiesti po*uistlik (suvakas pusa ja teksad). • Ma arvan, et Uku võikski tänavu võita. Tal on väga hea lugu, pluss eelmisel aastal jäi tal Eurovisionile sõit ära. Oleks aus. • Parem lugu kui eelmisel aastal. Aga ikka liiga, noh... Uku. Kahjuks arvan, et see lugu võidab.

Väga puhtalt lauldud lugu, aga kui järgmisel päeval hakkasin mõtlema, mis ta siis kah laulis, ei tulnud meloodia meelde. Gospelikoht on äge. • Kui lihtsas helifailis jäi Sissi hääl ootamatult tagasihoidlikuks, siis poolfinaalis näitas ta juba oma tegelikku võimu. 20 aastat pärast isa võiks eurovõitu jahtima saata tütre – häbi ta meile ei teeks. • Emotsioonitu. Aga mingi meeldejääv refrään on ju… • Mulle see lugu meeldib. Sissi on äge. Aga kurat, see kostüümivalik juhtis mu tähelepanu laulult pidevalt eemale. Miks ta näeb välja, nagu tulnuks just Oktoberfestilt? • Sissi mulle väga meeldib, aga tema laulud ei ole minu teema. • Ei ole halb lugu, aga teised on paremad. • Ta tundub väga paljutõotav artist, kes ei pea väga muretsema, kuidas teistest eristuda. Otseülekandes aga andis minu meelest tunda, et suure lava kogemust on vähe, mõjus ebakindlalt ja kohati nagu laulis mustalt. Nii-öelda oma laulude leidmiseks, mis tooksid välja ta olemuse ja võimed, tuleb veel vaeva näha.

Muidu paneks ta esimeseks, aga pelgan kergelt, et ta ei võta finaalis kõrgeid noote välja. See on alati ohukoht. • Laval ei toimu midagi ja melu annab edasi huvitav kaameratöö, mille fookus on Jüri pilgul. Ja see murrab paremini kui praegu mööda Euroopat ringi sigiv tiiger Pootsmann. Vokaalselt oivaline esitus. • JÜRKA EUROVISIONILE! Nii hea laul, super puhas esitus! • Nii tublisti laulis ära kõrged noodid. Laval polnud liigset müra, vaid ainult tema. • Jüri mulle küll meeldib. See laul on lihtsalt nii ära kedratud juba! • Jüri oli pea terve poolfinaali ajal pisut ühele küljele viltu, ent see ei rikkunud elamust, vastupidi. Mees kõlas fantastiliselt ja mis veelgi parem – ei teinud käeasja! • Ma hakkan seda laulu kuulama ja siis see kerib ja kerib… kuni järsku on läbi. Ja siis ma imestan, kuidas see nüüd juhtus. • See oli enne poolfinaale üks lemmiklugusid, aga arvasin, et laivis suurel laval ilmselt põrub. Eksisin – laval mõjus kogu komplekt (lugu ise, lavaline olek ja kuidas asi telepildis välja nägi) väga hästi.

Eestis on kahte sorti inimesi – need, kes arvavad, et see laul on idiootne, ja need, kellele see täitsa meeldib. Mind kummitab see juba kolm hommikut järjest, seega olen viimaste seas. Aga „Leto Sveti“ taset ehk Eurovisionile pääsu see ikka ei saavuta. • Eurolaval põruks see nii mis kole, aga pühapäeva hommikul kummitas ainult üks laul ja see arendas Eesti regionaalpoliitikat. • Väga kaasahaarav ja naljakalt tobe, aga tuleb mõelda ikkagi Eurovisioni peale... • Cooooool! • Te võite väita, et tegu on lihtlabase naljategemisega, ent tähelepanelikumad märkasid, et lavasõu lõpus kustus Indreku säraküünal täpselt sel hetkel, kui kõlas viimane noot. See on pühendumus ning mul on hea meel, et eesti rahvas sellest aru sai!

Suurepärane eurolugu, suurepärane bäkiosa ning kirsiks tordil on päikesepallikese Koidu erksad pilgud. Tõsi, natuke naljakas, et Koidu taustalauljad olid uhkemalt riides kui ta ise. Äkki paneks Verona ülikonna või gramm nõrgema pintsaku, ent veidi väärikama kui see noorte teksatagi? • Koit on kvaliteedimärk, aga saadame ta pigem seekord Eurovisionile Suurte tüdrukute taustalauljana, eks! 42aastane mees värvilises teksatagis on…

Kaheldava väärtusega. • Laul on täiega hea, aga live-esitus jäi natuke nõrgaks! • Laul jällegi hea, aga poolfinaalis laulis kuidagi väga pingutades ja see ei kõla ilusti. • Noh, selline magus ja romantiline. Nagu laulu moodi, enam-vähem asi. Vist… • Järjekordne muusikavõistlus, järjekordne „pilk“.

Mees nagu meem. Lugu on ka tore. • Sügav laul, mis jutustab mingit lugu. Ja valusat lugu. Mulle sellised lood meeldivad. • Annaks jumal, et seekord hääl alt ei veaks.

Mida rohkem ma seda kuulan, seda rohkem hakkab see lugu mulle meeldima. Eesti vanem generatsioon ei saa aga mõminaräpist siiski aru ning Pluuto ja Zevakini sihtrühm on ETV vahtimise ja hääletamise asemel pigem uusi TikToki videoid loomas. Poolfinaalis tundus poistel õhk otsa saavat, äkki finaalis on närv väiksem ja räpp on ka tugevam. • Poolfinaali hinnangus sai antud maksimumpunktid. Nüüd jäägu viimaseks. Esitus jäi koolidisko tasemele. • See pole eurolaul, aga muidu hea tümm. Zevakin pisut tegi käeasja. P. S. Damn, Andrei on T H I C C! • Nii lõbus ja chill! Üks mu lemmikuid, kuigi Eurovisionile ei saadaks. • Tore, et nad osalevad ja lool pole ka midagi viga. Aga ilmselt tuleb finaalis siiski leppida tagumise otsa kohaga. • Iseenesest mulle lugu meeldib ja artistid on toredad ja nunnud, aga kes vähegi teab ja kuulab Ladina-Ameerika artiste, siis temale on see lugu väga tavaline, isegi igav. Eesti kontekstis on siin võib-olla mingit uudsust, aga Eurovisioni publik oleks ilmselt päris üllatunud, kui põhjamaine Eesti ilmub sellise looga välja. Samas – millega võitis aastal 2002? Just ladina stiilis looga, mida peeti igavaks.

Väga nauditav, et finaalis on ka selline lugu, kus inimene ikka täiest kõrist ja väga hästi laulab. Sõu oli ka väga tore. Aga veidi liiga geniaalne laul, et keskmine europublik selle poolt hääletaks. • Omas žanris hea. Žüriile meeldib. Rahvale… Eh! • Meeldib! Teeb oma asja! Ilus! • Voorandi hääl on võimas, laivis oli lugu ägedam kui video vahendusel. Kahjuks pole minu teetass. • Täitsa tore, aga mulle niimoodi hinge ei lähe nagu paljudele. • Minu jaoks on Kadri Voorandi esitused varem liiga intensiivsed olnud. Aga see lugu on väga hea ja Kadri on selgelt professionaal. Poolfinaali esitus oli suht ideaalilähedane. • Eeskätt rõõmustab ja üllatab mind, et sellise mastaabiga laulja üldse mahtus „Eesti laulu“ raamide sisse. Nii et rõõmu teeb ainuüksi see, et ta on kohal! Ta esitab ju sageli lugusid, mille muusika või esitluslaad jääb tavakuulajale võõraks või isegi ärritab.

JÜRI POOTSMANN: Eurovisionil õpitud tarkust kasutan tänini MERILYN NÄREP merilyn.narep@ohtuleht.ee

„Minu elu tippsündmuseks tööalaselt on Eurovisionil esinemine. Sinna pääsemine on räige töö ja õnnemängu segu,“ teab Jüri Pootsmann omast kogemusest. „Kunagi ei saa kindel olla, kas ka teist või kolmandat korda sinna pääseb.“ „Eurovisionil esinemine pole mul kunagi otseselt eesmärk olnud, aga siin väikses kohas ei saa ilmselgelt sellist suurt lava kunagi kogeda. Kõige kättesaadavam viis suure lava mekki suhu saada on Eurovision. Maailmatasemel produktsiooni nägemine on mind kõige rohkem õpetanud.

Seal õpid hästi palju – alates pressiga suhtlemisest, aga kõige tähtsam, mida alati korrutati, oli leida tasakaal, et end ära ei trööpaks. Suhtled piisavalt meediaga, teed proove, suudad end õigetel hetkedel maha rahustada ja kui vaja, siis aja maha võtta, et end ära ei lõhuks.

Kaks nädalat Eurovisionil kohapeal on 24/7 midagi teha. Tasakaalu leidmine oli väga oluline.

See on miski, mida tänini kasutan.“ Jüri on paljastanud, et tahtis tänavuse võistluslooga juba mullu osaleda, kuid lihtsalt ei julgenud – ajastus polnud tema sõnul kõige parem ning ta ise polnud valmis. Lugu ise valmis juba kaks aastat tagasi, kuid seisis Jüri sõnul pikalt sahtlis ja nad ei leidnud tiimiga sellele kuidagi väljundit. „Magus melanhoolia“ räägib eneseteadlikkusest, kohalolekust ja iseendaga rahulolemisest. Lugu sündis laulukirjutajate laagris, kus Jüri sattus ühte punti Jana Hallase ja ühe Soome produtsendiga.

Esimest korda osales Jüri „Eesti laulul“ 2016. aastal. Kohe tuli ka võit ja Jüri esindas Eestit Eurovisionil looga „Play“. Finaali ta ei pääsenud ning oma poolfinaalis jäi viimaseks. Kokkuvõttes, kui ka finaali punktid juurde liita, jäi ta eelviimaseks. Jüri ise ei kahetse midagi ja tema jaoks see põrumine polnud. Tema tänavune lugu on üks suurfavoriite.

Reede, 5. märts 2021

12 EESTI LAUL 2021

Kui MUUSIKA või TEATER on Sinu teemad, siis EMTA ON SINU ÜLIKOOL! MIDA EMTAs ÕPPIDA SAAB?

Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) on küll väike ülikool, aga tegelikult mahub sellesse kaks tervet maailma – muusikamaailm ja teatrimaailm.

Akadeemias on võimalik neid maailmu sügavuti tundma õppida, et leida neis päris oma rada, mida mööda tulevikus sammuda ja professionaalselt areneda. EMTA annab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse.

2021. aastal sisseastumiseks avatud erialad: Muusika interpretatsioon klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid, klassikaline laul, kooridirigeerimine; magistriõppes lisaks kammeransambel, saateklass, sümfooniaorkestri ja puhkpilliorkestri dirigeerimine

Helilooming ja muusikatehnoloogia klassikaline, elektroakustiline ja audiovisuaalne looming ning helirežii

Džässmuusika ja pärimusmuusika magistriõppes kaasaegne improvisatsioon

Interpretatsioonipedagoogika ja muusikapedagoogika Muusikateadus ja -korraldus muusikateadus tegeleb muusika ja muusikaelu uurimisega, muusikakorraldus aga muusika viimisega publikuni

Muusikaõpetaja magistriõppes ühisõppekaval Tallinna Ülikooliga

Kultuurikorraldus magistriõppes ühisõppekaval EBSiga

Lavakunsti eriala

Väikese ülikooli suur eelis on, et suudame iga oma üliõpilasega individuaalselt õiget rada koos otsida ning toeks olla. Meil saab bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel õppida kõiki tähtsamaid muusika ja teatrikunstiga seotud erialasid – orelist ja klavessiinist džässi ja pärimusmuusikani; näitlejatest, lavastajatest dramaturgideni; muusikateadlastest ja -õpetajatest kultuurikorraldajateni.

Vaata akadeemia kohta täpsemalt: eamt.ee

EMTA tähendab sada ja ühte aastat muusika- ja teatrihariduse alaseid kogemusi, mis loob tugeva klassikalise aluspinna, et tegutseda moodsa ülikoolina tänapäeval.

EMTA-s õpetavad väljapaistvad loovisikud, teadlased ja oma ala spetsialistid.

Tihe kontakt õppejõududega loob ühelt poolt väga intensiivse, kuid teisalt hästi mõnusa ja individuaalse ning koostööl püsiva õppe.

EMTA pakub rahvusvahelist õpikogemust.

Oleme uhked, et kõrvuti Kölni, Leipzigi, Müncheni ja teiste tipptasemel muusikakõrgkoolidega asume mainekas rahvusvahelises kõrgharidusasutusi järjestavas edetabelis QS World University Rankings esituskunstide pingereas tugeval 51–100 positsioonil.

EMTA-s on kaks õppehoonet – üks väga moodne ja teine keskaegne.

Kaasaegse õppehoone juurde kuulub maailmatasemel akustika ja väga heade tehniliste võimalustega suur saal, black box, kammersaal. Lavakunsti osakonna maja asub Toompeal ning selle koolimaja lugu ulatub tagasi 14. sajandisse.

sel aastal vastuvõttu ei toimu

SISSEASTUMISE AJAKAVA JA ÜLDINFO

eamt.ee/sisseastumine/sisseastumise-ajakava-ja-uldinfo/

OLED MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIASSE VÄGA OODATUD! muusikaakadeemia

emtavideo

667 5709

emta_music

vastuvott@eamt.ee