MAJAMÜÜGILT TULUMAKS – KAS ALATI? KUI HAKKAD ISE OMA VANNITUBA REMONTIMA. IITTALA TOETAB TAASKASUTUST. VALGUST – IKKA ROHKEM!
Kodu ja Ehitus Teisipäev, 27. oktoober 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Kuhu voolab vihmavesi sinu katuselt? Teet Malsroos
KRISTJAN ARRAS
Näpunäiteid paigalduseks
leht@ohtuleht.ee
z Renni materjal ei tohi olla liiga õhuke, paksem püsib paremini vormis. z Liitekohtades peavad olema ülekatted õiget pidi ja veetihedad. Mida vähem liitekohti, seda parem. z Katusekate võiks olla renni kohal nii, et 2/3 rennist jääks avatuks. z Madalamatel kalletel tuleb kasutada räästaplekki, mis
Mida lubab ilmateade? Ikka vihma ja vihma ja veel vihma, vahele mõni külmakraadidega öö – piisavalt põhjust, et vaadata lähipäevil üle kõik vihmaveerennid ja -torud. Suurte puude läheduses on vihmaveesüsteemi puhastamine eriti oluline, sest lehesodi koguneb rennidesse üpris kiiresti ja võib nii seal kui ka allavoolutorudes põhjustada ummistusi, mis esimeste külmadega jäätudes võivad hakata rennide-torude liitekohti lõhkuma. Mõni aeg tagasi soovitati ummistuste ennetamiseks katta rennid võrguga, et sodi neisse ei pääseks. Sellel pole siiski suurt mõtet: elu näitab, et siis koguneb sodi võrgu peale, vihmavesi ei jõuagi rennidesse ja süsteem ei saa oma ülesannet täita.
Liitekoht tähendab lekkeohtu Kontrollida tuleb rennide liitekohtade hermeetilisust, torude jätkukohti ja neetide jm kinnitusvahendite seisukorda. Kui
kelt puhastatud? Ehk on allajooksutorusid liiga vähe?
Kui kahtled, küsi meistritelt
needitud liitekohad ei pea vett, tuleb needid lahti puurida, jätkukoht hoolikalt silikoonida ja kinnitada suuremate neetidega. Ka tuleb jälgida, et renniotstes poleks läbijookse ja tihendada need vajadusel silikooniga. Kui kunagi hakatakse vihmaveerenne vahetama, tuleks need tellida täpselt vajalikus
pikkuses, et neid poleks vaja jätkata: iga liitekoht tähendab võimalikku leket, mis võib rikkuda maja seina. Vihmaveesüsteemi üle vaadates tasub mõelda ka natuke tagasi: kas suurte sadude ajal voolab vesi üle renniääre ja nõrgub alla mööda majaseina hoolimata sellest, et rennid on värs-
Üldiselt soovitatakse, et sileda ja lihtsa katuse puhul võiks 100 ruutmeetri katusepinna kohta olla vähemalt üks allajooks, keerukamal hoonel (kelpkatus, hulgaliselt väljaehitusi jm) rohkem. Väga veerohketes sõlmedes, näiteks neelukohtades, tuleks kasutada lehtreid ja mõistlik oleks samasse kohta teha ka allajooks, et vesi voolaks ära ka paduvihma ajal. Tähtis on, et koormus jaguneks allajooksude vahel ühtlaselt, aga ka see, et rennid ja torud mõjuksid loo-
tagab paanide otstest tagasivoolava vee langemise renni, mitte selle taha. z Renni kinnituste samm võiks olla 60–70 cm (suurim lubatud samm on 80 cm), et lumi ja jää ei saaks renni kõveraks painutada. z Vesi peab maapinnale jõudes voolama majast eemale, see ei tohi pritsida vastu seina. Allikad: Toode, Ruukki, Skyproff
mulikult ega rikuks maja välimust. Oluline on jälgida renni kinnituste tihedust ja sedagi, et kalle oleks täpselt paras. Üldine põhimõte on, et kalle olgu nii suur kui vajalik ja nii väike kui võimalik: väga suure kaldega renn, mis kindlasti toimiks hästi, näeb inetu välja, ülearu väikese kalde korral võib vesi renni koguneda. Nii allavoolutorude arvu kui ka kõikvõimalike paigaldusküsimuste asjus tasub kahtluse korral alati nõu küsida asjatundjailt. Selle kohta, kuidas on õige vihmaveesüsteeme paigaldada, leiab Internetist katusefirmade üksikasjalikke juhendeid ja õppevideoid.
Luksuskorterite müük läheb hästi Korteriturul üldiselt on tehingute hulk küll pisut vähenenud, aga kindlat tüüpi kinnisvara ostetakse endise hooga, ütleb 1Partner Arenduse juht Erkki Ääremaa. Kevadise kriisi mõju ei ole olnud nii pikaajaline ja sügav, kui kardeti, uutel kinnisvaraarendustel on endiselt ostjaid – luksuskorterite müük on selgelt kasvanud,“ ütles Ääremaa. „Hästi läheb just erilistel ja väga heas kohas asuvatel projektidel, neid inimene lihtsalt tahab.“ Tema sõnul pole raha äkki otsa saanud: laenamine on soodne ning riik pumpab majandusse suures koguses raha peale. „Telliskivi tänaval sai tänavu valmis uus kolmekorruseline elamu ja kuu aega hiljem olid kõik korterid omaniku leidnud,“ toob Ääremaa näite. „Kalamaja on ikka kuum piirkond, aga mida lähemal Telliskivi loomelinnakule, seda suurem on huvi. Samas – põlluarenduste puhul on hind endiselt peamine müügiargument.“ 1Partner pani koroonakriisi algul nurgakivi Majaka asumis kerkivale 11 hoonega arendusele, töös on ka projekt Pelgurannas. IA MIHKELS
Teisipäev, 27. oktoober 2020
16 Kodu ja Ehitus REKLAAMTEKST
Valgusest tulvil kodu lapsepĂľlvemaal Fotod: Oleg HartĹĄenko, Xofoto OĂœ Kristiine linnaosa roheluses peidab end valgusest tulvil lapsepĂľlvemaa kodu, kus pĂľlvkondade vahelist sidet hoiab tuttavale krundile kerkinud uus maja, mis valendab kesk sireleid ja Ăľunapuid. „Samal krundil kĂľrvalmajas asus minu vanaisa kodu. Vanaisa tegi kinnistu pooleks, nii tekkis kaks 600ruutmeetrist krunti. Kui sai selgeks, et saame siia kodu luua, hakkas projekt peagi kuju vĂľtma,“ meenutab peremees Indrek lapsepĂľlveradadele naasmise lugu.
Sobivat materjali otsimas Nii Indrek kui ka perenaine Maret on Ăźles kasvanud oma aiaga majas, seepärast unistasid nad sarnasest kodust. Enne projekti tellimist tuli aga teha nii mĂľnigi strateegiline otsus. „Soovisime ehitada materjalist, mis ajas kestab,“ Ăźtleb Indrek. „Otsisime midagi, mis sobiks siinse piirkonna ja vanaisa majaga, soovisime fungilikku stiili,“ täiendab Maret. Nii langes kaalukauss kivimaja kasuks hoolimata esialgsest kartusest, et kivimaja ehitus vĂľib kulukaks osutuda. Kiired odavlahendused ei tundunud pikas perspektiivis mĂľistlikud – otsustati valida bauroc.
Ehitusel käed kßlge Algul tahtis pererahvas bauroci plokkidest kodu kerkimisele ka ise käed kßlge panna, ent mßßriladumi-
ne jäi siiski professionaalide hooleks – Indrek adus, et ehitajal on oma tÜÜjärg ja tema oleks neid seganud. „Kuigi hakkama oleks ma kindlasti VDDQXG VHVW JDUDDĂĽL HKLWXVHO EDXURFL plokke ladudes olin saanud kindluse, et nii on tegelikult lihtne ehitada.“ Siiski sai pererahvas maja valmimisse oma panuse anda – koos isa ja vanaisaga freesis Indrek uue kodu elektrikaablitele sooned. „See tÜÜ sai Ăľnneks kergesti valmis, sest kui kasutada Ăľigeid tÜÜriistu, on baurocisse lihtne sĂźvistada,“ räägib ta. Ehitus kestis natuke Ăźle poole aasta, sellest suure osa vĂľtsid sisetÜÜd. „Esimese korruse mßßrid kerkisid nädalaga – seegi näitab baurocist ehitamise mugavust,“ kiidab Indrek. „Peale selle on baurocist kodu Ăľhutihe – esimeses projektis ei olnud meil ette nähtud sundventilatsiooniagregaati, sisse kolides selgus, et see on vajalik. Nii
tegime garantiiaja lĂľpus parandused, nßßd jätkub ka suuremat seltskonda vþþrustades toas värsket Ăľhku.“ Kodu projekteerimisel tulid appi Erik Karjus ja Kristjan Virma. Samuti jätkub pererahval kiidusĂľnu sisearhitekt Kard Männilile, kes mĂľtles kaasa arhitektuurse Ăźldkontseptsiooni loomisel, pakkus välja alternatiivlahenduse teise korruse ruumiplaanile, disainis trepi ja andis nĂľu akende paigutuse ja nende proportsioonide kohta.
Ă•u on toa pikendus Kodu esimesel korrusel on kÜÜgiga Ăźhendatud elutuba, vannituba, saun ja abiruumid. „Esiku kĂľrvale jääb tambur, selle taga on suur katlamaja,“ teeb peremees Indrek avaras kodus ekskursiooni. „Algusest peale teadsime, et vajame mahukat riiulitega panipaika.“ (Olgu Ăśeldud, et algprojektis oli
projekteerija panipaiga ruutmeetreid paika pannes seda kogemata eraldi toaks nimetanud – ruumi suurus andis selleks tiitliks mþþdu välja kĂźll.) „Kodu planeerima hakates teadsime, et liiga suurt maja me ei soovi, hoone mþþtmed pani paika ka krundi kuju, suurus ja ehitusalane pind,“ kirjeldab Indrek. „Samuti arvestasime ilmakaartega – soovisime, et kodu oleks valguskĂźllane ja helge. Nii sai elutuba suured aknad, hoone eri kĂźlgedesse ehitasime kaks terrassi, et saaksime osa nii hommiku-, päeva- kui ka Ăľhtupäikesest,“ täiendab Maret. Elutoadiivanil oma aiast pärit pirnidest värskelt pressitud mahla rßßbates uitab pilk läbi suurte akende avarale terrassile. „Meil on hoov tĂľesti toa pikendus, juunis me toas ei sÜÜnudki,“ räägib Maret. Hoonele lisamþþdet andev terrass on usinas kasutuses.
HEA TEADA: • Maja on ehitatud bauroci plokkidest – see materjal vþimaldab kiiresti ehitada ja on energiasäästlik ning pßsib ajas.
Igal lapsel oma tuba Teisel korrusel on oma loogilise koha leidnud teine vannituba ja magamistoad – Ăźks mĂľlemale lapsele ja Ăźks vanematele. „IgaĂźhel peab oma tuba ja Ăľppimiseks oma laud olema,“ teab Indrek. „Ainuke ruum, millest kevadise kodusĂľppimise ajal pisut puudust tundsin, on eraldi kabinet, aga eks see on mĂľttekoht tulevikuks.“ TĂľsi ta on – Ăľige kodu ei saa kunagi päris valmis. Sellest hoolimata on tunda, et hoone on heas mĂľttes sisse elatud, asjad on leidnud oma loogilise paiga ning sisekujunduslahendused on Ăźhteaegu efektsed ja mugavad. „Tegelikult elame siin juba 13 aastat,“ muigab Maret. „Lastetubades oleme jĂľudnud juba remontigi teha ja trepihalli oleme Ăźmber kujundanud.“ Hoone on ka kĂźlalise pilguga hinnates ajale igati hästi vastu pidanud nii välisviimistluse kui ka ajatu sisearhitektuurse lahenduse osas. VĂľib uskuda, et valgekskrohvitud kodu pĂźsib sama kaunina ka järgmised aastakĂźmned.
• Hoonet kßtab oma katlamaja pelletiga, pþrandakßte on pererahva kinnitusel optimaalne ja toimiv lahendus. • Kokku on hoones 150 m2 pinda, millest alumisel korrusel 80 m2.
www.bauroc.ee
Teisipäev, 27. oktoober 2020
Kodu ja Ehitus 17 Vida Press
Katuseaknad muudavad ruumi avaramaks ja elu mugavamaks Vida Press
KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Katuseaken on hea võimalus võtta eluruumina kasutusele katusealune pind, kuhu päevavalgus muidu üldse ei jõuaks või kus seda oleks liiga napilt, et ennast mugavalt tunda. Vähe sellest: mida rohkem on päevavalgust, seda avaram ruum tundub. Katuseaknaid valides ei maksa osta esimest ettejuhtuvat ainult seepärast, et seda müüakse parajasti hea hinnaga. Kindlasti tuleb ka kaaluda, kas endal piisab oskusi akna paigaldamiseks – ehkki tootjad varustavad oma aknad enamasti väga põhjalike ja üksikasjalike paigaldusjuhistega – või tasuks see töö siiski proffide hooleks jätta. Muidugi on ka ükskõik missugune aken parem kui üldse aknata ruum, aga et tootjad on katuseaknaid arendades püüdnud arvestada väikseimategi nüanssidega kasutusmugavuses, tasub akent valides võtta aega ning oma vajadused ja soovid head tulemust silmas pidades üksikasjalikult läbi mõelda. Asju, millele aegsasti mõelda tuleb, on rohkem kui arvata võiks.
mistoas, kuhu soovitakse peamiselt hommikuvalgust, võivad aknad olla madalamal.
Arvesta ilmakaartega
Kas üks või rohkem?
z Katuseakende tootjad kinnitavad, et sellist katust, kuhu pole võimalik katuseakent paigaldada, ei ole olemas, küll aga võib juhtuda, et levinud tüüplahendused mõne katuse puhul ei sobi – tuleb kasutada ehitusinseneri abi, kes teeb vajalikud arvutused ja koostab paigaldusjoonise. z Idapoolsesse aknasse paistab tõusev päike, lõunapoolne aken püüab päikesevalgust kogu päeva, läänepoolne aken on päikesevalgusele avatud alates pärastlõunast, põhjapoolne aken on otsese päikesevalguse eest varjus, kuid sealt pääseb kogu päeva jooksul ruumi kindel kogus peegeldunud valgust. z Akende asukohta valides on oluline mõelda, mis otstarbega ruumi (lisa)päevavalgust soovitakse ja kuidas see peaks tuppa paistma. Näiteks hoone lõunapoolsel küljel asuvas töötoas tuleks katuseaken paigaldada kõrgele, et valgus paistaks kõigepealt toa seinale ja alles sealt peegelduks töölauale – siis ei hakka päike häirima. Maga-
z Päevavalgust ei ole meil suuremal osal aastast just üleliia, seetõttu soovitatakse mitut akent kõrvuti – või ühte arvestuslikust miinimumist suuremat katuseakent. Suvekuudel, tõsi, võib vahel olla valgust ka üleliia, selle reguleerimiseks on aga suur valik aknakatteid. z Üldreegel on, et ruumis on piisavalt päevavalgust, kui klaasipind moodustab keskmiselt 10% põrandapinnast. Alla 5% klaasipinda põrandapinna suhtes on miinimum, aga selle puhul kipub mugavaks äraolemiseks valgust siiski nappima, 10– 20% annab hea tulemuse. Arvutada võib ka sedapidi: 1 ruutmeetrist klaasipinnast piisab ruumis u 8–10 ruutmeetri piisavaks valgustamiseks. z Enne katuseakende väljavalimist ja nende paigutuse määramist tuleb peale ruumi üldpinna arvesse võtta ka selle kuju. Piklikus ja kitsas ruumis annavad parema tulemuse kõrgemal olevad katuseaknad, laiemassemadalamasse ruumi sobib võrdsete vahedega aknarida.
z Kes pööningut välja ehitama asudes tahaks juba ette saada täpsemat ettekujutust, kuidas ruum pärast katuseakende paigaldamist välja hakkab nägema, saab selleks kasutada näiteks Veluxi telefonirakendust: tuleb vaid sisestada ruumi mõõdud, panna paika aknad, ilmakaared ja värvitoonid ning vaadata simulatsiooni – kas ilma mööblita või soovi korral juba sisustatud ruumi. z Klaaspaketti valides tuleb mõelda, kas vajalik on ka helisummutus või on tähtis vaid korralik soojapidavus. Helikindluse puhul on oluline roll ka aknaraami ja lengi vahelistel tihenditel, kuid põhitegur on siiski aknaklaas: mida paksem klaas, seda helikindlam aken. Valikul on abiks aknatootjate kataloogid, aga kui kodu asub väga mürarikkas piirkonnas, tasub see mure enne akna tellimist kindlasti jutuks võtta – võimalik, et oleks mõistlik tellida täiustatud heliisolatsiooniga klaaspakett. z Katuseakna alla võib paigaldada veel ka mitteavatava aknaelemendi – nii saab ruumi rohkem valgust, aga see võimaldab ka parema vaate. z Olemas on ka multifunktsionaalne katuseaken, mida saab
kasutada nt kui katuse hooldusluuki või evakuatsiooniväljapääsu.
Mugav kasutada z Kasutamismugavus sõltub suuresti sellest, kus asub akna käepide. Madalale paigaldatav aken võib olla kas alumise või ülemise käepidemega, kõrgele paigaldatava puhul on õigem valik kindlasti alumine käepide. z Kui ülalingiga aken on juba paigaldatud, aga asub mingil põhjusel (oli nii juba sisse kolides, magamistuba ja lastetuba vahetati omavahel vmt) kasutajale liiga kõrgel, saab akna avamiseks-sulgemiseks kasutusele võtta pikendusvarda ja adapteri, võimalik on ka elektripuldiga lahendus. z Oluline on aknahingede asukoht. Keskhingedega katuseaknal on avamiskäepide ülemise aknaraami küljes, aken pöördub peaaegu täielikult hingetelje ümber ja tänu sellele on akent ruumis olles lihtne pesta nii seest- kui ka väljastpoolt. Ülaja keskhingega akendel on avamislink alumisel aknaraamil, peidus olevad vedrud lubavad akna ülemiste hingede abil väljapoole lahti lükata. Kui aken on piisavalt suur, sobib see akna-
tüüp ka evakuatsiooniväljapääsuks. Keskhingi kasutades saab akent turvaliseks aknapesuks pesemiseks hingetelje ümber pöörata.
Aknakatete valik z Katuseakendest pääseb ruumi kaks korda rohkem päevavalgust ja päikesesoojust kui sama suure klaaspinnaga tavaakendest, seda on aga võimalik vastavalt soovile ja vajadusele reguleerida. Kaitseks ülearuse valguse ja ruumi ülekuumenemise eest on katuseakendele valida katteid nii sisse- kui ka väljapoole paigaldamiseks: pimenduskardinad, rulookardinad, voldikkardinad, ribakardinad, rooma kardinad jpm, katete valikus on ka väljapoole paigaldatav turvaruloo. Et suvel saaks akent muretult lahti hoida, kulub kindlasti ära putukavõrk. z Katuseakna materjali valikul tuleb arvestada kohaga, mida kavatsetakse valgustada – niisketes ruumides nõuavad puitraamiga aknad sagedast hooldust, mistõttu neis tasuks kaaluda muid võimalusi (plast, polüuretaankihiga kaetud puit, PVC). Allikad: Velux, Tektum, Toode, Puumarket
Maja müük ja tulumaks Kas päranduseks saadud maja müües tuleb müügist saadud summalt igal juhul tasuda 20% tulumaksu, küsib lugeja. Nimelt on plaan päritud maja maha müüa tulnud jutuks sugulaste-tuttavatega ja enamik neist väidab, et tal tuleks kõigepealt kaks aastat majas sees elada, sest siis pole seda müües vaja tulumaksu maksta – teised jälle kinnitavad, et pärimise puhul pole seda nagunii vaja teha. Küsija soovib teada, kuidas sellega siis tegelikult on. Vastab TIINA NORMAK, Maksu- ja Tolliameti otseste ja kaudsete maksude talituse juhataja: Kahe aasta piirang tähendab, et kahe aasta jooksul võib üks inimene maksuvabalt müüa vaid ühe elamise. Elukohti võib inimesel olla mitu, ta võib soovida neid müüa, aga kahe aasta sees teist elamist müües tuleb saadud kasult tasuda 20% tulumaksu. Pärimise puhul selles osas mingeid erandeid pole, ka pole elukoha müügieelse kasutamise (majas elamise) asjus sätestatud ajalist piirangut. IA MIHKELS
Oma tuba, oma luba? Kortermajas elades ei saa seda vanasõna päris täht-tähelt võtta, sest näiteks põhjalikke ümberehitusi korteris ei saa omanik oma suva järgi teha. Kui on plaanis muuta ruumide otstarvet, lammutada seinu vmt, siis tuleb kõigepealt pöörduda kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialisti poole, kes jagab vajalikku infot: kas kavandatavad tööd on lubatud, millised dokumendid tuleb kõigepealt korda ajada jmt. Kui remont eeldab seinte mahavõtmist, tuleb kindlaks teha, millised on kandvad seinad, ning koostada korteri uus projekt, kus on arvestatud plaanitavate muudatustega. Kindlasti tuleb ka järele uurida, kas kavandatavad tööd eeldavad majanaabrite kirjalikku nõusolekut. Kui ümberehitustööd on lõpetatud, tuleks tegelikkusega vastavusse viia ka korteri andmed ehitisregistris – siis ei teki tõrkeid, kui kunagi soovitakse korterit müüa. IA MIHKELS
Iittala astub taaskasutusklaasiga pillava tarbimise vastu Soome disainifirma Iittala tutvustab sel sügisel uut kollektsiooni: brändi ajatud disainiklassikud, mis on valmistatud ümbertöödeldud klaasijäätmetest. Iittala on aastakümneid hoidnud aus ajatu disaini põhimõtteid: tooted peaksid olema stiilsed ja kestma põlvkondi. Mullu kevadel sai Iittalast üks esimesi klaasitehaseid maailmas, kus tehti joogiklaase vaid ümbertöötlemisel
Iittala
saadud klaasist, sel sügisel astuti veel samm edasi – uus erikollektsioon on valminud täielikult Iittala klaasitehase ülejääkide ümbertöötlemisel saadud klaasist. Eksklusiivne kollektsioon sisaldab ikoonilisi disainiklassikuid, nagu Aalto vaas ja küünlaalus, Kastehelmi klaas ja küünlaalus ning klassikaline Raami joogiklaas. Iga ese selles kollektsioonis on kordumatu. Sõltuvalt üm-
bertöötlemisse läinud klaasijääkidest, varieeruvad värvitoonid jahedatest meresinise alatooniga värvidest kuni rahustavate rohekateni. Ümbertöötlemise tõttu võib materjalis olla visuaalseid puudusi (nt väikesed mullid), kuid vastupidavuselt on see sama kvaliteetne kui tavaline klaas. Kõigil esemetel on spetsiaalne graveering ja tootekleebis, mis näitab, et ese on valmistatud Iittala klaasi-
tehase klaasijäätmetest, säästes sel moel nii energiat kui ka loodusvarasid. Pikas plaanis on firmal eesmärk taaskasutada või ringlusse võtta kõik oma tegevuse käigus tekkivad jäätmed, alates tootmisest kuni jaemüügi ja kontoriteni. Ka püüab Iittala jõuda selleni, et toodang saaks pakendatud taaskasutuskõlblikesse pappkarpidesse. IA MIHKELS
Teisipäev, 27. oktoober 2020
18 Kodu ja Ehitus
Vannitoaremont nõuab isetegijailt tõhusat eeltööd Vida Press
KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Kevadine sunnitud kodusistumine virgutas paljusid tänavu õige varakult remonti alustama – see, et suvepuhkuse ajal tuleb kodu kõpitseda, on eestlasel juba geenides. Kui tapeetimised-värvimised tehtud, jäi pilk pidama vannitoale: ehk võiks ka selle ise ette võtta?
les ruumis teha vaja oleks, asjatundjatega nõu pidada ja vajadusel mõned oskused omandada – tähtis on, et tegija teaks täpselt, mis järjekorras ja kuidas midagi teha. Paljud materjalitootjad ja ehitusfirmad on üles pannud ka juhendvideoid, neid leiab iga remondietapi kohta, nii et kellel ikka tahtmist jagub, peaks hakkama saama küll.“
Lammutustööd ja ruumiplaan Hea lõpptulemuse üks eeldus on üksikasjalik remondiplaan. Ajast ja arust vannitoas on kõige lihtsam plats puhtaks teha ja alustada nullist, mõeldes kõigepealt läbi, mis peaks uues vannitoas tingimata olema. Kas vann või dušš? Kas dušikabiin või lihtsalt eraldatud nurk? Kuhu mahub pesumasin? Kui plaan täpselt paigas, on lihtsam edasi tegutseda. Alati tasub järgida igiammust tarkust: üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Neile, kellel on raske tulevast sisustust vaid mõõdulindi abil ette kujutada, soovitab Raivo plaani maha joonistada. „Mõõtkavas vähendamistega juhtub igasuguseid äpardusi. Lihtsam on võtta tükk kriiti
Kuldsete kätega meistrimees Raivo ütleb, et ega ta imesta, kui inimestel selline soov tekib: vannitoaremont on üsna kallis ja tegijail enamasti tööjärg pikalt ees. Raivo (kes just sel põhjusel ei soovi oma perenime lehes näha) ei jõua juba ammu enam enda remonditud vannitubasid kokku lugeda. „Sageli tuleb aga ette, et mind kutsutakse siis, kui isetegemine on untsu läinud,“ märgib ta. „Muidugi olnuks siis lihtsam kohe töö tellida, kulud oleksid väiksemad olnud.“ Siiski ei pea Raivo oma tööd raketiteaduseks: „Tuleb lihtsalt hoolikalt läbi mõelda, mida sel-
TrepiAbi – pakume erinevaid trepilahendusi vastavalt tellija soovile Meie nägemuse kohaselt peab trepp olema ilmekas, ohutu ja vastupidav. Lähtuvalt sellest ideoloogiast, panustame igasse valmivasse treppi osa oma kogemusest ja teadmistest. Arvestame iga kliendi soove ja maja sisekujunduse eripära. Meilt enimtellitud puittrepp on: avatud, põskpuude vahel asetsevate astmetega, peitsitud või õlitatud astmetega. Piireteks on treitud vahepulgad ja sõrmsoonega käsipuu. Trepi planeerimisel soovitame kombineerida erinevaid materjale. Lisaks puidule on võimalik veel kasutada klaasi ja metalli, mis muudavad lõpptulemuse omanäoliseks ja ainulaadseks. Trepi valgustusel on samuti suur roll. Kohtvalgustitega saab tuua esile trepi olemasolu ning samas tõsta ka selle ohutust. Kaabeldust on soovitav ette planeerida juba enne trepi paigaldust. Meie tootevalik koosneb sisetingimustesse mõeldud täispuit treppidest. Erilahendustena pakume puit-metalltala, keerd- ja välitingimustesse mõeldud treppe. Trepi omanäoliseks muutmisel pakume laias variatsioonis erinevad piirete- ja viimistlusvõimalusi.
ja joonistada asjad tegelikus suuruses põrandale – kohe on selge, mis kuhu mahub ja kas mugavaks kasutamiseks jääb piisavalt ruumi või tuleb midagi ümber mängida.“ Seda mängu mängides ei saa aga unustada kanalisatsioonija veetorusid. „Muidugi saab ka vee ja kanalisatsiooni tänapäeval vedada kuhu tahes – aga kõik maksab,“ hoiatab Raivo. „Kui eelarve on väga pingeline, tasub esialgsete asukohtadega arvestada.“ Elektritööd soovitab Raivo aga tingimata jätta selle ala spetside hooleks: „Elekter on niiskes ruumis ohuallikas, seda tööd ei tohi mingil juhul kuidagi umbes ja üle nurga teha. Küll aga peab varakult selge olema, kuhu on vaja valgusteid, kuhu pistikuid - juba tehtud elektritöid on pärast seinte plaatimist tülikas ümber tegema hakata.“
Niiske ruumi eripärad Väga oluline teema on vannitoas hüdroisolatsioon. „Kui niiskus imbub aluspinda, võib see põhjustada hallitust, mis ohustab inimese tervist, aga niiskuskahjustus võib jõuda ka maja konstruktsioonidesse ja lõ-
puks saab asja parandada ainult ulatusliku remondiga, mis sageli on väga kulukas. Et nii ei juhtuks, tuleb vannitoa seinad ja põrand töödelda enne plaatimist veekindlaks: tõmmata üle nakkedispersiooniga ning kanda sellele hüdroisolatsioonimastiks. „Kindlasti tuleb nurkade, kruvipeade ja ehitusplaatide ühenduskohtade tugevdamiseks-tihendamiseks kasutada nurgatugevduslinti,“ märgib Raivo. „Põranda- ja seinapinna ühinemiskohal tuleb jälgida, et see ulatuks seinale vähemalt 5 cm võrra. Üksikasjalikke juhiseid hüdroisolatsioonitöödeks saab materjalide tootjailt ja edasimüüjailt. Mõistlik on valida kõik hüdroisolatsioonimaterjalid (nakkedispersioonid, niiskuskindlad pahtlid, tasandussegud, plaatimissegud ja vuugitäidised) ühelt tootjalt – siis on kindel, et need sobivad omavahel.“ Erilist tähelepanu vajavad vettpidavuse asjus kriitilised kohad, näiteks põrandatrapi liitekoht ja läbiviigud, ütleb Raivo: „Tasub üksikasjalikult järele uurida, kuidas on õige neid töödelda, muidu võib suur töö ja vaev vett vedama minna.“