TEHNIKAERIALA – TULEVIKULE MÕELDES VÄÄRT VALIK
Kooli ABC ÕHTULEHE AJAKIRI
Endalegi ootamatult õpetajaks
Teisipäev, 14. juuni 2016
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kool on tunnustatud kutseeksamikeskus
KOSMEETIKU KURSUS 1 a intensiivkursus rahvusvahelise CIDESCO diplomi taotlemiseks, algus 03.10.2016
KOSMEETIKU KUTSEÕPE 1 a 7 k, päevaõpe, algus 01.09.2016 2 a 2 k, tsükliõpe, algus 03.10.2016 2 a 2 k, õhtuõpe, algus 03.10.2016
JUUKSURI KUTSEÕPE 1 a 6 k, päevaõpe, algus 01.09.2016
SPATEENINDAJA KUTSEÕPE 9 k, tsükliõpe, algus 01.09.2016
KÜÜNETEHNIKU KUTSEÕPE 3 k, algus 01.09.2016
Tasemeõppe ja kursuste õppekeel on eesti ja vene
Dokumentide vastuvõtt igal tööpäeval kell 9–17 Kosmeetiku- ja juuksuriteenused kooli ilusalongis E–R kl 9–20.
Kinkekaardid!
www.kosmeetikakool.ee
Pärnu mnt 130, 11317 Tallinn, tel 655 5131, info@kosmeetikakool.ee
2
Erialad
Teisipäev, 14. juuni 2016
Ametiõppe uued võimalused tõsise tehnikahuviga noortele Üha enam on tööturul nõutud tehnikavaldkonda kavaldkonda tundvad spetsia spetsialistid, sest masinad ja seadmed on aina keerulisemad. Sügisest saab õppida mitut uut tehilist eriala. MAIRI KADAK leht@ohtuleht.ee
Tartu kutsehariduskeskuses (TKHK) hakatakse õpetama väikemasinate ning mootor- ja jalgrattatehniku eriala. «Oleme kaardistanud üle saja ettevõtte, kes on püsti hädas, sest ei leia inimesi, kes oskaksid remontida ja hooldada murutraktoreid ja -niidukeid, ATVsid, mootorrattaid, rollereid ja muud väiketehnikat,» rääkis juhtivõpetaja Indrek Einasto. «Enamik praegusi tegijaid on iseõppijad, kes on varem näiteks tegelnud motospordiga ja kellel on suur armastus tehnika vastu.» Kutsehariduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kaire Mets märgib, et võimalus õppida motofanaatikust Indrek Einasto käe all võib olla tõsise tehnikahuviga noorele tõeline vedamine, sest
Einasto nasto hooldab koolis petamise kõr valt õpetamise itme tippmitme õitja tsiklisõitja ootoreid mootoreid ja vedrustust, ust, sealhulgas näiteks äiteks ka mootorraootorrataste aste mäkkeõusu Euroopa meistri masinat. tõusu «Väiketehnika, eriti mototehnika on nii komplitseeritud omplitseeritud high-tech-ala, sinna ootan õppima ppima sõna otseses mõttes pühendunud noori, oori, sest seda tööd ei saa ükskõikselt teha,» eha,» kirjeldab Indrek Einasto oma põhioo-
tust tulevastele õppuritele. Neile, kelle kireks on hoopis suuremad masinad ja mootorid, avatakse veoauto- ja bussitehniku eriala. Päris uus on Tartu kutsehariduskeskuses ka kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa eriala. Kutseõpetaja Kalmer Kollom märgib, et hoonete küttesüsteemid lähevad aina keerukamaks ning nende paigaldajaid ja hooldajaid tegelikult napib. n «Õpetame juba tulevikutehnoloogiat, sest peale traditsiooniliste kaugküttesüste kaugküttesüsteemide peab tehnik tundma ka arene arenevaid maa- ja päikeseküttesüsteeme, ta peab ospäikeseküttesüsteeme kama neid paigaldada paigaldada, teha torutöid, seadistada agreg agregaate ja süsteeme hooldada,» selgitas ta. «Ootame õppima õppim kõiki, kes tahavad saada oma valdkonnas nõutud spetsialistiks. Seda eriala valides tuleb kasuks tehniline taip ja rreaalainetes orienteerumine.» Mis liigub, see kulub ja vajab aeg-ajalt oskaja tehniku kätt, olgu si siis tegu tritöömasinaga Neil, kes ki-, spordi- või töömasinaga. väikemasin lähevad õppima väikemasinate ning mootor- ja jalgrattatehniku e eriala, pole tööpuudust ilmselt karta. Teet Malsroos
Anna paberid sisse alates
27.06 tktk.ee
Erialad
3
Teisipäev, 14. juuni 2016
Vabal tahtel tudengiseisusest kutseõppuriks «See oli üks paremaid valikuid mu elus,» ütleb Tartu kutsehariduskeskuse mehhatroonikaõppur Riivo Rivimets (pildil), kes vahetas Tartu ülikoolis alustatud õpingud õige kiiresti ametikooli vastu. Gümnaasiumi heade tulemustega lõpetanud Riivo Rivimets valis õpingute jätkamiseks materjaliteaduse eriala Tartu ülikoolis. Ootamatult kähku sai aga selgeks, et see eriala pole siiski temale. Kutsehariduskeskuse mehhatroonikuna lõpetanud tuttava erialakirjelduse ära kuulanud, tundus noormehele, et see võiks talle märksa paremini sobida. Nii otsustaski ta ülikooliga kiire lõpparve teha. Praeguseks on suur jagu õpinguaega juba seljataga ja Riivo endiselt oma otsusega rohkem kui rahul. Mehhatroonika üheks suureks eeliseks peab ta avaraid tulevikuvõimalusi: ehkki näiteks ametinimetus CNC-pingi operaator ei ütle kõrvalseisjaile
Olvi fondi stipendium
Olvi fondi asutas 2007. aastal Tartu Kultuurkapitali juures A. Le Coq, et toetada Tartu ja Võru kutsehariduskeskuse mehhatroonika ja lukksepaeriala õpilasi – just nende erialade spetsialiste vajatakse joogitööstuses. Stipendiumi suurus on 2600 eurot ja igal aastal antakse välja kaks stipendiumi, üks Tartu ja teine Võru kutsehariduskeskuse õpilasele. Võrus pälvis mullu stipendiumi Aleksei Nikandrov.
midagi, pole sel erialal naljalt tööpuudust karta – eriti kui oled tõsine tegija. Just tõsine tegija Riivo õpitulemuste järgi otsustades on. Eelmise aasta lõpul pälvis ta A. Le Coqi Olvi fondi stipendiumi ja ütles siis, et tahab olemasolevaid oskusi süvitsi arendada ja tulevikus selles ametis töötada. Olvi fondi stipendiumile kandideerijate puhul ei soovinud stipendiumikomisjon mullu õpilaste hindeid – otsus tehti kandideerijate motivatsioonikirja ja õppejõudude antud iseloomustuste põhjal. Komisjon on sellist valikuviisi põhjendades märkinud, et alati ei peegelda hinded õpilase püüdu eriala hästi omandada – eriti nende õppurite puhul, kes kooli kõrvalt tööl käivad ega saagi ainult õpingutele pühenduda. Riivol poleks selliseid mööndusi vaja olnud – tema keskmine hinne on nagunii puhas viis – kehvemate hinnetega ta loomult maksimalistina lihtsalt ei lepi. Noormees ei välista, et kunagi võib ta siiski ka kuue samba vahelt taas sisse-välja käima hakata. Põhikooli ja gümnaasiumi ajal oli tema lemmikaine matemaatika – kui ta peaks uuesti ülikooli astuma, siis tõenäoliselt just seda õppima. MAIRI KADAK
4
Rubriik R ubriik
Teisipäev, Tei T Te eiissip e siiip pä äev äe evv, 1 e 14. 4. jju juu juuni uu u un nii 20 201 2016 016 01
LIISI KONT: «Õpet silmis pika pühendu Kui Liisi Kont (25) Viljandi Paalalinna gümnaasiumi lõpetas, ei tulnud talle unes ega ilmsi ette kujutluspilt endast aiandusõpetajana klassi ees seismas. Tänavu kevadel, kuus aastat hiljem, on tal just selles rollis esimene aasta seljataga. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee
Koolilõpukevadel olid Liisi plaanid hoopis-hoopis teised. Tema esimene valik oli minna Tallinna ülikooli sotsioloogiat õppima. Paraku oli konkurss sel aastal sinna tohutu ja sisse ta ei saanud. Nii jäigi järele varuvariant – Eesti Maaülikooli aianduseriala.
Aianduses täiesti puhas leht
«Pean ausalt tunnistama, et ma isegi ei mäleta, millal oma paberid ka maaülikooli viisin või miks seal just aianduse valisin,» tunnistab Liisi. «Küllap oli see mõistuse ette kirjutatud soov igaks juhuks tagalat kindlustada ja ju jäi koolide erialatutvustusi lapates aiandus millegi poolest silma – et ilus eriala. Muud ei oska ma tagantjärele arvata.» Vastse koolilõpetanu toonane varuvariant tundub seda kummalisem, et üles kasvas ta pesuehtsa linnalapsena – ehkki Viljandi on paljude muude linnade kõrval oluliselt rohelisem-looduslähedasem. «Muidugi käisin ma vanaemaga suviti palju ka maakodus, aga mingit looduse- ega taimevaimustust või huvi nendega tegelda mul lapsena küll polnud, mitte raasugi,» räägib Liisi. «Selles mõttes olin ma aiandusõpinguid alustades ikka täiesti puhas leht.»
Kursusekaaslane ja aiaajakirjad
Õige kiiresti selgus, et päris seda, mida Liisi oli ette kujutanud, talle õpetama ei hakatud. «Suund oli rohkem üldisele põllumajandusele: teravilja- ja kartulikasvatus, köögiviljandus, alles viimasel aastal oli rohkem ka puhtalt aiandust,» kirjedab ta. «Küllap magistriõppes oleks seda rohkem olnud, aga baka lõpetamise ajaks olid mul juba teised plaanid.» Nimelt jõudis Liisi kolme bakalaureuseaasta joolsul aiandusest vaimustuda hoolimata tõsiasjast, et õppekavas seda kuigi palju polnudki. «Mul oli üks kursusekaaslane, tõeline aiandusfänn,» selgitab neiu. «Ta rääkis sellest nii palju ja nii suure vaimustusega, et see ei saanud kuidagi ükskõikseks
Kooli ABC
jätta. Ühtelugu tõi ta kaasa kõikvõimalikke kodu- ja aiaajakirju ja neid lapates jäi mulle Eesti omadest ühtelugu silma, et ikka ja jälle oli mõne ahhetamapaneva aia omanik miskit pidi Räpina aianduskooliga seotud – just seal õppimas või kunagi õppinud või mingitel koolitustel käinud.» Nii hakkaski idanema mõte minna pärast bakalaureusepaberite kättesaamist õppima Räpina aianduskooli. Seni suuremalt jaolt teoreetilisi teadmisi omandanud verivärsket bakalaureust peibutas aianduskooliõpingute juures just praktika suur osa: «Kahe aasta jooksul on kolm pikka erialapraktikat, pidevalt saab tegutseda kooliaias, õppemajandis, mõisapargis. Kõike õpidki peamiselt praktilise tegevuse kaudu – see väljavaade tundus kolme akadeemilise aasta järel nii põnev.»
Hulk aega närvikõdi
Liisi viis oma paberid Räpinasse, aga kartis, et teda ei võeta vastu. «Kogu aeg keerles peas mõte, et nagunii öeldakse: sul on ju kõrgharidus juba olemas, mis sa enam siia tuled,» mäletab ta. Vastu ta siiski võeti ja tugeva teoreetilise baasiga õppur sai võimaluse süveneda praktilise suunitlusega õpingutesse: «Esimese kuuga tundsin selgelt, kui õige see valik oli. Seda rahulolu on raske kirjeldada.» Õpingute ajal hakkas juuri ajama mõte: rajada tulevikus päris oma aed, ehk mitte päris puukool, esialgu midagi väiksemat. «Viljandimaal on mu vanaisa sünnitalu praegu meie pere suvekodu ja seal aias ma tasapisi ikka katsetan oma õunapuude ja marjapõõsastega,» räägib Liisi. «Vanaisa kodutalu on mulle tähtis paik ja muidugi olen mänginud mõttega keskenduda selle edendamisele, aga praegu on elu mulle näidanud, et ära parem tee mingeid plaane, lase ennast üllatada.» Eelmisel aastal mahtus Liisi ellu suisa mitu üllatust. Koos koolikaaslasega võitis ta kutsevõistlusel Noor Aednik esikoha, juba paar päeva enne võistlusi tehti talle aga ettepanek jääda Räpinasse õpetajaks. «Pakkumise võtsin vastu, aga kooliaasta alguses oli päris kõhe tunne: kas ma ikka saan selle tööga
TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Assol Aru 614 4042 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress
OHTULEHT.EE
Karjäär
5
Teisipäev, 14. juuni 2016
tajaamet on minu misega töö.»
Kutsemeistrivõistluse «Noor Aednik 2015» esikoha võitis Liisi Kont koos võistkonnakaaslase Karl Matteus Nemliheriga. Anni Õnneleid
hakkama,» räägib noor õpetaja. «Esimesed kuud näitasid, et nii kesk- kui ka põhihariduse baasil õppima tulnute seas on üsna palju tõsiseid huvilisi, kes üllatasid just sellega, kui palju nad oskavad küsida. Pelgasin hätta jääda, aga seda õnneks ei juhtunud.» Tarkust tuleb Liisil jagada ka õpipoisiõppes olijaile – neile, kes on juba mõnes aiandis või puukoolis
tööd saanud, õpivad kohapeal praktikute käe all ja käivad kutse omandamiseks Räpinas aeg-ajalt teooriat juurde saamas. «Nende hulgas on igas vanuses õppureid, ka minust oluliselt vanemaid, aga siiani paistab, et minuga ollakse rahul,» rõõmustab Liisi. Põhjust on arvata, et edaspidi saab minna ainult paremini, sest õpetajatööd vastu võttes asus Liisi ka ise kohe edasi õppima – nüüd omandab ta Tal-
Sinu eduloo algus Bakalaureusekraad Estonian Business Schoolist Vastuvõtt on käimas! Tee õige valik ja tule EBSi. www.ebs.ee
RAHVUSVAHELINE ÄRIJUHTIMINE* - Turundus ja kommunikatsioon - Rahandus ja majandusarvestus ETTEVÕTLUS JA ÄRIJUHTIMINE - Loomeettevõtlus - Tehnoloogiaettevõtlus - Professionaalne müük VÕÕRKEELED JA ÄRIKORRALDUS* - Turundus ja kommunikatsioon *Võimalus omandada EBSi ja Lancaster University Management Schooli topeltdiplom.
linna ülikooli magistriõppes kutseõpetaja eriala.
Kes teeb, see jõuab
Töö kõrvalt õppida pole just kõige lihtsam ettevõtmine. Kaugõppes peab koolis käima küll vaid kaks korda kuus nädalalõppudel, aga Räpina ja Tallinna vahemaale mõeldes kulub ainuüksi sõidule tohutu aeg, iseseisva töö ülesanneteks tuleb noorel õpetajal aega näpistada oma tundide ettevalmistamise kõrvalt. «Kõige lihtsam see just pole, aga ma olen ju kogu aeg õppinud, hoog juba sees,» naerab Liisi. «Ja päris kindlasti on asi vaeva väärt. Tundsin juba esimesel õpetaja-aastal, kui palju on mul enda praegustest õpingutest kasu. See äratundmine motiveerib tublisti.» Ka oma puuvilja- või marjaaia mõtet pole Liisi maha matnud: «Et ma olen puuviljanduse õpetaja, siis oleks loogiline seda rida edasi ajada. Õpingute ajal tajusin, et kõige väärtuslikumad olid just nende õpetajate tunnid, kellest oli teada, et nad tegelevad ise kooli kõrvalt päevast päeva sellega, mida õpetavad.» Millal see oma aia unistus teoks võiks saada, seda Liisi praegu öelda ei oska. Ehk ongi õigem lihtsalt vaadata, kas elul on ehk veel üllatusi varuks, arvab ta ega kipu esialgu Räpinast kuhugi. «Õpetajaamet on ikka selline pika pühendumisega töö. Praegu panustame ju mõlemad, nii kool kui ka ma ise palju selleks, et minust saaks pädev õpetaja. Pole ju mõeldav, et kui olen enam-vähem selle sihini jõudnud, ütlen lihtsalt hüvasti. Ei tahaks küll sel kombel ei kooli ega ka iseennast alt vedada, nii jookseksid ju kõik senised pingutused tühja,» arutleb Liisi. «Nii et ilmselt seon ma end Räpinaga ikka pikemalt. Arvestades seda, et esimest korda elus sattusin siiakanti kolme aasta eest kooli tulles, olen siin uskumatult kiiresti kohanenud. Räpina teeb selle lihtsaks, see on ilus, soe ja turvaline paik – tõeline hea kodu koht.»
6
Rubriik R ubriik
Teisipäev, Tei T Te eiissip e ipä ip äev äe evv, 1 e 14. 4.. jjuu 4 ju juuni uuni uu ni 20 201 2 2016 016 0
ERKI LOIG et katus Osavate käte ja mõningase tehnilise taibuga poisse, kes veel pole leidnud endale seda päris meelepärast valdkonda, mida õppima hakata ja milles meistriks kasvada, oodatakse pikisilmi katuseplekksepaks õppima.
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TEHNIKA- JA EHITUSÕPE
MAJANDUS- JA TEENINDUSÕPE
Sõiduautotehnik 3a Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja 3a Ehitusviimistlus 3a Teedeehitaja 3a Sisetööde elektrik 1,5 a Müürsepp 1,5 a Plaatija 6 kuud Pottsepp-sell 6 kuud Biogaasijaama operaator 1 a*
IT-süsteemide nooremspetsialist Logistiku abi Puhastus- ja kodumajandus Kokk Abikokk Müüja-klienditeenindaja Müügikorraldaja Laotöötaja Laohoidja Puhastusteenindaja-abiline Puhastusteenindaja Puhastustööde juht Hooldustöötaja
PÕLLUMAJANDUSÕPE Põllumajandustöötaja Hobuhooldaja Hobuhooldaja Kalakasvataja Loomaarsti abiline Põllumajandustöötaja
3,5 a 3a 2a 1a 1,5 a* 1a
3a 3a 3a 3a 1a 1a 2 a* 1,5 a 6 kuud* 2a 1a 6 kuud* 2a
veise-, taime-, hobuse-, küüliku-, karusloomakasvatusspetsialist
Dokumente võetakse vastu Paides ja Säreveres. Avalduse saad esitada ka kodulehel: e-vastuvõtt.
Vaata lähemalt
www.jkhk.ee Koolis on tänapäevased õppebaasid ja head elamistingimused.
* keskhariduse ja/või eelneva kutse nõudega
taimekasvataja, veisekasvataja, linnukasvataja
Põllumajandustöötaja, osakutse lüpsja 4 kuud Põllumajandustootja 6 kuud
Suvine põhivastuvõtt 13. juuni – 14. august 2016
Paljudel erialadel võimalus õppida ka töö kõrvalt!
Paide, Tallinna 46 vastuvott@jkhk.ee, tel 5253736 Õppekohad asuvad Paides ja Säreveres (Türi vallas)
Uued teadmised ja oskused Kesk-Eesti suurimast ametikoolist!
Ametikool
7
Teisipäev, 14. juuni 2016
OM: «Tuleb murda suhtumine, semees on suvaline tavotijüri!» IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee
Erki Loigom Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidust ütleb, et nüüd saab seda eriala Eestis õppida kolmes ametikoolis, ja selgitab, kuidas ja miks on see võimalikuks saanud. Kuuldavasti pole eriala avamine olnud kutsehariduse korraldajate algatus? «Seda küll, see on Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu tõsise töö tulemus – ise surusime. Sellele eelnes aastatepikkune pinna sondeerimine ja lõputud läbirääkimised nii Innove ja haridusministeeriumi kui ka Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga. Lõpuks jõudsime punkti, kus asi hakkas vedu võtma. Enne, kui esimesed õppurid said hakata katuseehituse iseärasustesse süvenema, tuli luua rah-
Eriti suureks on vajadus asjatundlike katusemeistrite järele muutunud kahe viimase kümnendiga.
vuslikud katuseehitusstandardid (EVS sari 920), katuseplekksepa ja lamekatusekatja kutsestandardid, panna kokku õppekavad ja kutseeksamite kord – terve hulk igasuguseid ametlikke pabereid.»
Mis selle töö juures kõige rohkem vaeva nõudis? «Kõigi eeldusena vajalike dokumentide koostamise kõrval oli suurim murekoht teha riigile selgeks, et katuseehitajat tuleks hakata pidama millekski enamaks kui lihtlabaseks tavotijüriks. Kui ülevalpool sai see suhtumine murtud, läks edasi juba libedamalt, aga ikkagi võttis kogu asjaajamine ühtekokku aega umbes seitse aastat. Pikalt küll läks, aga kõige olulisem on ikkagi see, et lõpuks on asjad liikuma hakanud. Hea on teada, et tehtud töö ja nähtud vaev ei ole lihtsalt tühja jooksnud.
Kus katusemeistriks õppida? Katuseplekksepaks: Tallinnas Lasnamäe mehaanikakoolis (www. tlmk.ee) Haapsalu kutsehariduskeskuses (www.hkhk.edu.ee) Lamekatusekatjaks: Tallinna Ehituskoolis (www.ehituskool.ee)
Koolilõpp on kinkimise aeg
Lõunakeskuse kinkekaarti saad osta ka veebipoest Astri.ee
8
Ametikool
Teisipäev, 14. juuni 2016
Kuidagi ei saa siinkohal jätta mainimata katuseliidu esimese ja eelmise presidendi Peeter Kärbi isiklikku rolli selles maailmaparandamistöös.» Kus ja kes katusemeistreid siiani koolitas? «Eestis ei ole kunagi, ka mitte esimese vabariigi ajal koolitatud kutseharidussüsteemis katuseehitajaid või -katjaid. Üldjuhul on katustega seonduvaid oskusi pärandatud isalt pojale, meistrilt sellile. Sel kombel on tekkinud väga pädevad meistrid, kelle praktilisest tööst pärit teadmised ja kogemused on hindamatud. See ringkond ei ole Eestis ju suur ja praegune koostöö koolidega on olnud puhtalt töö paari inimese isiklike kontaktide baasil: just nii on leitud näiteks õpetajad.» Kas üldehitust õppinud ehitusmehe oskustest katusetöödeks ei piisa? Katuseehitus on siiski üsna spetsiifiline valdkond ja tähtis ongi murda see arusaam, et katust võib panna igaüks. Eriti suureks on vajadus asjatundlike katusemeistrite järele muutunud kahe viimase kümnendiga, kui ehitustehnoloogiates on toimunud murdelisi arenguid, põhjuseks nii ehitusmaterjalide omaduste paranemine kui ka inimeste harjumuste muutumine. Mismoodi inimese harjumuste muutumine ka-
Lamekatusekatja võistlusel Baltroof 2016 paigaldamas PVC katusekatet – töö, mis nõuab häid kutseoskusi. EKFML tuseehitaja tööd muudab? Katuseehituses on hea näide pööningute kasutuselevõtt eluruumidena, mis oluliselt muudab näiteks hoone ehitusfüüsikalisi protsesse. Väljaehitatud pööninguga hoone ja selle välispiirded vajavad näiteks oluliselt teistsuguseid ventilatsioonilahendusi kui külma pööningu ja liivapõrandaga maja sada aastat tagasi. Samasuguseid erinevusi leiab katuseehituse seisukohalt teisigi. See tähendab, et tuleb olla kursis aspektidega, mis nüüdisaegses katuseehituses – ja ehituses üldisemalt – rolli mängivad: materjalide tundmine, hoone ehitusfüüsika lahtimõtestamine, normide ja nõuetega kursisolek. Kas see tähendab, et koolipingist tulijate kõrval tasuks ametikooli minna neilgi, kes praegu katuseid panevad?
Miks mitte? Tahtmata solvata juba aastaid katuseid paigaldanud töömehi – alati on kasulik olla kursis uusimate lahenduste ja nõuetega ning kutseharidus on selleks üks võimalus. Kuigi üks kolleeg palub mul iga kord, kui seoses õppimisega kasutan sõna «elukestev», panna lauanurgale viis eurot, siis seekord ma maksaksin selle summa meeleldi – katuseehitajaks hakata ei ole tõepoolest mitte kunagi liiga hilja ja päris kindlasti pole selles midagi kummalist, kui pika kogemusega töömees võtab ette värskendava koolitee. Näiteks tsükliõppes – kaks korda kuus neljapäevast laupäevani – on see igaühel hea tahtmise juures korraldatav. Mis on kogu selle koolitussüsteemi käimalükkamise juures katuseliidu põhieesmärk?
Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist
MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON
Dokumentide vastuvõtt: põhikooli baasil 13. juulini keskkooli baasil 19. augustini
3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala! Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil. Uued õppekavad, ka lühiõpe! vaata lähemalt
www.tptlive.ee
Oled tehnika- ja tehnoloogiahuviline kooliõpilane?
Sind ootavad põnevad kursused, laagrid ja töötoad! Robootika Programmeerimine 3D modelleerimine Elektroonika 3D printimine ...ja palju muud! Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee
www.ttu.ee/tehnoloogiakool
Ametikool
9
Teisipäev, 14. juuni 2016
Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit on oma asutamisest alates võtnud pikaajaliseks eesmärgiks luua Eestis toimiv ja aktseptitav katuseehitaja kutsesüsteem. Peamiselt entusiastidest ja kogenud katuseehitajatest koosnev liit on loonud omad normid põhikatusekattematerjalidele ja nende paigaldamisele (standard metall-, kivi-, eterniit- ja lamekatuste paigaldamiseks), aidanud kaasa õppekavade koostamisel katuseplekkseppa ja lamekatusekatja elukutse andmiseks Eesti kutseharidussüsteemis ning algatanud vastavate kutsestandardite loomise. Kõik need sammud on astutud selleks, et jõuda meie lõppeesmärgini: Eestis peavad katustel toimetama vaid kutsetunnistusega katuseehitajad. See annab tellijale kindluse, et tema katus on kõigiti korralik, ja tagab tegijaile väärilise teenistuse. Kellele võiks katuseehitaja eriala sobida? Katuseehitajaks sobib inimene, kes on keskmisest nutikam ja mõnevõrra loominguline, kellel on baasteadmised ehitusest, kes jagab hästi näiteks ehitusfüüsikat ja tunneb materjale. Kasuks tuleb kannatlikkus, hea kõrgusetalumine ja ruumiline mõtlemine. Varasem haridus seejuures ei ole olulisim: väga paljud väga head katusemeistrid on tavamõttes nii-öelda hariduseta – näiteks on keskkool omal ajal pooleli jäänud. Katuseehitus on nagu kunstnikutöö, eriti katuseplekksepa oma.
RIHO REISPASS: «Katusemeistrid võtavad ise õpetajarolli - missioonitundest.» Lamekatusekatjaks saab õppida Tallinna ehituskoolis, tänavu võetakse sellele erialale vastu teist korda. Kõik senised õppurid on Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit – katuseliit – leidnud oma liikmeskonna hulgast: ikka on ettevõtetes töömehi, kes on esimese pakkumise või väikse veenmise peale valmis kasutama võimalust ennast arendada ja nüüdisaegseid oskusi omandada. Aga need on kõik inimesed, kes juba nagunii töötavad selles valdkonnas. Tore oleks, kui õppima tuldaks ka nii-öelda väljastpoolt süsteemi, et katusemeistreid juurde tuleks. Ehituskoolil oli mõte teha koostööd töötukassaga, aga takistuseks sai bürokraatia – kui töötu juba nii kapitaalsele õppele läheb, jääb ta oma staatusest ja ka abirahast ilma. Aga kooliskäimise ajal ei saa ta ju mingit raha – absurdne olukord! Lamekatusekatja erialaõpe jaguneb kolmeks: teooria koolis, praktika koolis ja praktika töökohas – see viimane on kolmest osast kõige mahukam. Koolis on katusekatjatel nüüd ka oma õppeklass. Kõik õpetajad, välja arvatud kooli koordinaator ja õppekava koostaja Ferdinand-Aivar Tõnisson,
3 a.
on sel erialal katuseliidu vahendusel ametisse leitud – tõelised oma ala asjatundjad, kes on õpetajarolli võtnud kanda oma põhitöö kõrvalt. Muidugi saavad nad selle eest ka tasu, aga päris kindlasti ei kompenseeri see kõike. Tean seda oma kogemusest: minu peal on üldine sissejuhatav osa ja otsi kokku viiv korraldustöö – ja see kasvas mul ühel hetkel ikka täiesti üle pea. Tean ka, et varasema õpetajakogemuseta inimesel kulub esialgu tundide ettevalmistamiseks väga palju aega, firma saamatajäänud tulust ei maksa rääkidagi. Kõike seda arvesse võttes on ilmselge, et õpetajatööd tehakse sel erialal ennekõike ikka missioonitundest. Pärast koolitunnistuse kätteandmist saavad lõpetanud teha ka kutseeksami. Kutsestandardid ja kutseeksamite tegemise täpse korra on välja töötanud SA Kutsekoda juurde loodud töörühm. Suund on võetud sellele, et ka ehituserialasid õpetavad koolid saaksid kutseandja õigused. Riho Reispass on Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse liige ja Katusefirma OÜ müügijuht.
2016/2017 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: ÕPPETÖÖ ALGUS 29. august 2016
Põhikooli baasil
Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik CNC metallitöötlemispinkide operaator Keevitaja Müüja-klienditeenindaja Sisekujundaja assistent tekstiilialal Rätsep-stilist Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Laotöötaja Logistiku abi Veokorraldaja
Keskkooli baasil
Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik Mehhatroonik * Külmamehaanik * Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) Sõiduautotehnik * CNC metallitöötlemispinkide operaator * CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator Keevitaja Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Laotöötaja Logistiku abi Veokorraldaja Logistik Juuksur * Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) Rätsep-stilist ** Meesterätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) * Müüja-klienditeenindaja * kaugõpe ** õhtuneõpe
Soovijatele koht õpilaskodus
3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a.
1,5 a. 1,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1,5 a. 1,5 a. 1,5 a. 2 a. 1,5 a. 5 kuud 2 a. 9 kuud 6 kuud 1,0 a.
TASEMEL KUTSEHARIDUS
10
Rubriik
Teisipäev, 14. juuni 2016
Iluteeninduse erialasid saab õppida töö ja pere kõrvalt Kaugõppes õppimine annab võimaluse omandada senise töö kõrvalt uus eriala, et tulevikus ametit vahetada või teha ajuti hooajatööd. MAIRI KADAK leht@ohtuleht.ee
Eesti Iluteeninduse Erakooli direktor Aimar Karu on tähele pannud, et iluteenindusturul vajaksid paljud salongid hooajalist tööjõudu. «Sügisel ja talvel soovivad inimesed juuksuri- ja kosmeetikateenuseid sagedamini,» märgib Karu. «Näen selles head võimalust nende erialade töötajatele, kellel on just sel ajal vähem tööd ja teenistust – näiteks talupidajad, siseturismiga tegelevad töötajad ja ettevõtjad ning veel paljude maaerialade esindajad.»
Kaugõpe eeldab kindlat tahet
Kõik, kes sõlmivad juuksuri- või kosmeetikukoolituse õppelepingu hiljemalt 30.08.2016, SAAVAD TASUTA esimese instrumentide komplekti (väärtus kuni 460 eurot).
Selle mõttekäigu tulemusena on Eesti Iluteeninduse Erakool loonud võimaluse õppida sel ajal, kui pakilised maatööd ja maaelueksootikat ihkavad turistid selleks aega annavad, ja teha seda kaugõppes – sest need, kes on end mõnel erialal juba n-ö üles töötatud, on tihti ka pereinimesed ning päevaseks õppimiseks ei pruugi enam aega olla. «Kaugõpe sobib hea motivatsiooni ja suure hõivatustasemega inimestele, kes on harjunud oma aega arukalt jagama ning suudavad õppimisele keskenduda,» räägib Aimar Karu. «Õppetöö on kaugõppes jagatud eri osadeks. On teadmisi, mida saab omandada e-õppes – näiteks kosmeetikutel anatoomia, füsioloogia, nahahaigused, samuti ettevõtluse alused,
mida õpetame nii kosmeetikutele kui ka juuksuritele.» Koolis kohal käia tuleb kaugõppes õppijatel nädalavahetuseti üle nädala. Aimar Karu usub, et see peaks olema sobiv rütm ka lapsevanematele – ühel nädalavahetusel saab rohkem kodu ja lastega tegelda, järgmisel sõidetakse aga jälle kooli õppima. Praktikatunde saab teha kooli praktikabaasis, aga igaüks võib otsida ka kodukandis endale võimalusi. «Meie kooli eesmärk on tagada lõpetajatele tööturul võimalikult head väljavaated – igaüks saab ise otsustada, kas talle sobib paremini palgatöölise staatus, võimalus ise endale tööandja olla või hoopis teistele tööd pakkuda,» kinnitab koolijuht. Need, kellel on õppimiseks aega veelgi vähem, saavad valida nn teemantkursuse, mis annab olulisimad salongitöö oskused kätte kolme-nelja kuuga. Hiljem, kui uued oskused on juba töövõimalusi loonud, saab rohkem huvi pakkuvat süvendatult juurde õppida. Neil aga, kel aega rohkem, soovitab Aimar Karu kaaluda siiski päevaõpet. Seal järgneb praktika vahetult teooriale ning tugevate meistrite käe all kinnistuvad kõik oskused kiiresti ja kindlalt. Eesti Iluteeninduse Erakooli iseloomustavad direktor Karu sõnul väga tugeva ettevalmistusega õpetajad, suurepärane praktikabaas ning lai oskuste spekter, millega lõpetajatel on tööturul palju teha. Nii näiteks omandavad kosmee-
Rubriik
11
Teisipäev, 14. juuni 2016
„Kui ma vanaemale seletaksin, siis mehhatroonik paneb masina tegema õigeid asju õiges järjekorras.”
ETTEVÕTJAD SOOVITAVAD: Rohkem kui 50 tööturul hinnatud eriala!
RIIVO RIVIMETS mehhatroonika eriala
Erakogu
tikud peale näonaha hoolduse ka maniküüri-, ja pediküürioskused, ripsmeja kulmutöö, kehahooldusvõtted, mis on kasuks nii ilusalongis kui ka spaas töötades, aga ka nüüdisaegsed töövõtted keerukate aparaatidega töötamiseks, näiteks kosmeetilise laserravi alused. Väga mahukas ja põhjalik osa on ka jumestusel, mis tagab kindlasti ohtralt tööd. Aimar Karu märgib, et väga hea baasharidus enne iluteenindusalade õppimist võiks olla meditsiin – aina enam pöördutakse kosmeetiku poole ka probleemidega, mis varem kuulusid pigem arstide pädevusse. Siin tuleb kosmeetikul aru saada, millega tegelemine on talle jõukohane ning millega tuleks abivajaja siiski näiteks nahaarsti juurde saata. Meditsiiniharidus kombinatsioonis iluteeninduserialaga võib anda väga hea tulemuse, mille puhul klientide puuduse või sissetuleku nappuse üle ilmselt kurta ei saa.
Väga hea praktikabaas
«Üheks meie kooli suureks tugevuseks saab õigustatult pidada praktikabaasi, mis on iga aastaga aina täiustunud ja salongist lausa ilutänavaks kasvanud,» ei varja direktor rahulolu. «Tänu asukohale Tallinna sadama ja kesklinna vahetus läheduses
on meil tõesti palju kliente, nende seas on nii kohalikku rahvast kui ka laevadega Soomest ja Rootsist saabunuid. Töö erikeelsete ja eri soovidega klientidega on õpilastele väga hea praktika ja ettevalmistus tulevaseks tööeluks.» Kochi Ilutänava praktikabaasidest salongidel on nüüd ka netipõhine registreerimissüsteem, mis muudab iluteenuste aja tellimise mugavaks igas ilmanurgas ning ööpäev läbi, see aga lisab kliente veelgi. Aimar Karu märgib, et kuna õppimine ja salongitöö on Eesti Iluteeninduse Erakoolis väga tihedalt seotud, harjuvad õpilased algusest peale töötama kvaliteetsete materjalide ja parimate töövõtetega, see aga tähendab, et kooli vilistlased on tööturul hinnatud. Unustada ei maksa sedagi, et praktikasalongides on hinnad märkimisväärselt soodsamad kui mujal Tallinnas, seegi annab igaühele põhjuse noorte iluteenindajate salongid üles otsida. Eriti hea hinnaga saab iluhooldusi siis, kui võtta need paketina: näiteks on maniküür ja pediküür koos tellides odavamad kui eraldi. Kõiki õppekavas olevaid iluhooldusi pakutakse ka praktikasalongis, klientidele on see hea võimalus need soodsa hinnaga järele proovida.
VALI TULEVIKU MEISTRITE KOOL! Dokumentide vastuvõtt põhihariduse baasil erialadele
20. JUUNIST - 29. JUUNINI keskhariduse baasil erialadele
20. JUUNIST - 5. AUGUSTINI Tartu Kutsehariduskeskus, Kopli 1 tel 736 1859, 736 1863 www.khk.ee/vastuvott / info@khk.ee / FB/kutseharidus
12
Rubriik
Teisipäev, 14. juuni 2016
Rakenduskþrgharidusþpe (tase 6) þppeaeg 3–3,5 aastat ‡ 6276,$$/7gg ‡ 0$-$1'86$59(6786 ‡ .$8%$1'86g.21220,.$ ‡ -8+,$%, ‡ 0$-$1'86,1)26h67((0,'( .255$/'$0,1( ‡ b5,-8+7,0,1( (spetsialiseerumine finantsjuhtimisele ja personalijuhtimisele, þppeaeg 3,5 aastat)
.XWVHHULKDULGXV}SH WDVH
þppeaeg 2 aastat ‡ 5$$0$783,'$-$ ‡ 0hh*,.255$/'$-$ ‡ 9b,.((77(9¯7-$ ‡ 6(.5(7b5
.XWVH}SH NHVNKDULGXVH EDDVLO WDVH
þppeaeg 2 aastat ‡ 1225(0 7$5.9$5$$5(1'$-$ ‡ +22/'867gg7$-$
7||NRKDS}KLQH }SH
þppeaeg 2 aastat ‡ +22/'867gg7$-$ WDVH
‡ 0hh*,.255$/'$-$ WDVH
Kþikidel erialadel toimub vastuvþtt ka vene þppekeeles keskhariduse omandanud noortele, kellele pakume eesti keele sßvaþpet. ¯SSHYRUPLG päevane, þhtune ja kaugþpe.
/llQH 9LUX 5DNHQGXVN}UJNRRO on Lääne-Virumaal Mþdrikul asuv rakenduskþrgharidust, kutseþpet ning täiskasvanute täiendus- ja ßmberþpet pakkuv riiklik rakenduskþrgkool. Kþrgkool asub 7 km kaugusel Rakverest, looduskaunis kohas 1780. aastatel ehitatud Mþdriku mþisahoones. Kþrgkoolil on tänapäevane ja unikaalne þppekeskkond koos þppelaboritega, ßliþpilaskodud Mþdrikul ning Rakveres, raamatukogu, sÜÜkla ja vþimla.
9DVWXY}WXWLQJLPXVHG
Vaata kĂľrgkooli kodulehekĂźljelt
.}UJNRROL DVWXPLVHNV RQ YDMDOLNXG MlUJPLVHG GRNXPHQGLG ‡ DYDOGXV VLVVHDVWXPLQH LQIRV VWHHPLV 6$,6 vþi täidetakse kohapeal) ‡ SDVV Y}L ,' NDDUW ‡ IRWR [ ‡ NHVNKDULGXVW W}HQGDY GRNXPHQW koos hinnetelehega ‡ QLPHPXXWXVW W}HQGDY GRNXPHQW (nimemuutuse korral)
$YDOGXVL GRNXPHQWH OLVDGRNXPHQWH RQ Y}LPDOLN HVLWDGD 3lHYD}SH ² .DXJ}SH ²
'RNXPHQWH Y}HWDNVH YDVWX MXXOLVW NXQL DXJXVWLQL W||SlHYDGHO NHOO ² Y}L 6$,6 ZZZ VDLV HH
.RQWDNW 7LLJLYDKH WHH 0}GULNX 9LQQL YDOG /llQH 9LUXPDD H SRVW YDVWXYRWW#OYUNN HH LQIR WHO IDNV www.lvrkk.ee
Noorte aednike mþþduvþttu on Räpina aianduskool koostÜÜs sihtasutusega Räpinas ja kandis see nime Floristaia, edasi on kutsevþistlust korraldatud tiitlid on sellelt vþistluselt läinud Räpina aianduskooli þppureile. Kalle Toom
Eesti parimad n þpivad Räpinas Noorte aednike kutsemeistrivþistlusi on juba mitu aastat peetud Tartus kevadisel Maamessil, nii ka tänavu.
Tule Ăľppima Tallinna Ehituskooli!
Vþistlejaid oli Räpina aianduskoolist, Luua metsanduskoolist ning Hiiumaa ja Kopli ametikoolist, kßlalistena olid esindatud Bulduri aianduskooli þppurid Lätist ja Erfurti Ernst Benari kooli vþistkond Saksamaalt. Igast koolis vþis osaleda kaks kuni 26aastaste þppurite kaheliikmelist vþistkonda.
Pingeline vĂľistlus halvas ilmas
EHITUS-, PUIDU- JA ELEKTRIERIALAD TĂ„IENDUSĂ•PE
VastuvĂľtt on alanud www.ehituskool.ee kool@ehituskool.ee 6519044
Oma aednikuoskusi tuli vþistlejail proovile panna mitmeosalisel kutsevþistlusel. Taimede tundmise ßlesandes näiteks tuli 15 minuti jooksul taimeosade järgi määrata 15 eri taime ja kirjutada vastused ladina keeles, pookimisßlesandes sai parima tulemuse see, kes suutis veerand tunniga kvaliteetselt pookida rohkem pookealuseid. Kompleksßlesanne nþudis lilletorni ehitamist, ruumala- ja massi-
arvutuste tegemist, joonise järgi taimede istutamist koos vajalike istutuseelsete ja -järgsete toimingutega, konteinerisisese veereservuaari paigaldamist ja tehnika tundmist. Viimases ßlesandes tuli trimmeripoolile jþhv peale kerida. Varasematel aastatel on noorte aednike kutsemeistrivþistluste esikoht läinud Räpinasse, erandiks polnud ka tänavune vþistlus, kust Räpina vþistkonnad viisid kaasa nii esimese kui ka kolmanda koha. Vþidukasse tandemisse kuulunud Marian Pþldmets oli tulemusega väga rahul. Vþistlus oli ßsna pingeline. Päeva esimeses pooles oli ka ilm halb, sadas lÜrtsi ja puhus tugev tuul, mis tegi näiteks pookimisßlesande ßpris raskeks, rääkis ta. Rþþmustan, et mitme aasta tÜÜ ja pingutus on vilja kandnud. Selle tundega on hea ka kooli lþpetada. Muidugi olen hea meeskonnatÜÜ eest väga tänulik ka oma paarilisele Jaan Tanvelile. Vþistlust analßßsides hindas Marian kþige raskemaks trimmerijþhvi kerimist, kus ebaþnnestumise tþenäosus oli kþige suurem. Ootamatusi tekitas kompleksßlesanne: just samamoodi nagu mullusel vþistlusel, ei saanud ma ka tänavu päris
AmetiĂľpe
13
Teisipäev, 14. juuni 2016
Õpipoisiþpe – kolmepoolne koostÜÜ
Innove korraldanud juba mitu aastat. Kuni 2012. aastani peeti vĂľistlust Tartus ÂŤMaamessilÂť nime all ÂŤNoor AednikÂť. KĂľik parima noore aedniku
ooraednikud
Õpipoisiþpe on hea vþimalus aidata tÜÜturu vajadusi arvestades järjele inimesed, kellel pole mingit erialast ettevalmistust. Õpipoisiþpe ehk tÜÜkohapþhine þpe toimub kooli, þppija ning ettevþtte koostÜÜs. Õppija läbib kaks kolmandikku þppest ettevþttes ja ßhe kolmandiku koolis. Vajalikud praktilised oskused omandatakse selles þppevormis igapäevase praktilise tÜÜ käigus. Seejuures maksab tÜÜandja þpipoisile ettevþttes tehtud tÜÜ eest ka tasu. TÜÜkohapþhise þppega on algust teinud 23 þppeasutust , aastaks 2020 soovib Eesti riik koolitada selles þppevormis 8000 þpilast. Narva kutseþppekeskuses on þpipoisiþpet pakutud juba aastast 2010 ja tÜÜkohapþhine þpe on vþimalik kþigil erialadel, mida kool þpetab. Õpitud on kaubanduse, energeetika ja automaatika, mehaanika ja metallitÜÜtluse, äriteenuste, turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning ka rþivaþmble-
mise erialal. Ettepanekuid þpipoisiþppe grupi moodustamiseks saab teha nii kool kui ka ettevþte. Mþni ettevþte on palganud eraldi tÜÜtajad, kelle ßks tÜÜßlesanne on kooli ja ettevþtte þppekorralduse koordineerimine. TÜÜkohapþhise þppe vþimalusest tuleks vþimalikult palju teavitada nii potentsiaalseid þppureid kui ka ettevþtteid – see tagaks, et tÜÜturule lisanduks aina enam erialase ettevalmistusega inimesi. Koolide kogemus näitab, et tihti tuleb ettevþtteid – eriti väikeettevþtteid – veenda, et tÜÜtajate kþrgem kvalifikatsioon loob konkurentsieelise ja ettevþtted peaksid seetþttu olema huvitatud nii olemasolevate tÜÜtajate teadmiste ja oskuste arendamisest kui ka tulevase tÜÜjþu ettevalmistusse investeerimisest. TÜÜkohapþhise þppe ehk þpipoisiþppe tutvustamine ja arendamine kuulub Euroopa sotsiaalfondi toetatavate tegevuste hulka. KOOLI ABC
nutikas looduslähedane elu Räpinas leiab þppimisvþimaluse iga hariduse ja kogemusega noor ja täiskasvanu. Tasemeþppe lþpetaja saab riikliku lþputunnistuse ning kutse- vþi kutse- ja keskhariduse korraga. Kasutusel on erinevad þppevormid: päevaþpe, sessioonþpe, þpipoisiþpe.
ÂŤNoor Aednik 2016Âť
(Vþistluse tulemused Eesti arvestuses.) I koht – Marian Pþldmets ja Jaan Tanvel (pildil), Räpina aianduskool. II koht – Serena Bersin ja Anna-Liisa Urm, Luua metsanduskool. III koht – Reta Poolak ja Birgit Kahur, Räpina aianduskool. täpselt aru, mida kohtunikud valmis tÜÜs näha tahavad, sest juhend tekitas kßsimusi ja kohtunike tagasiside kadus ßmbritseva mßra sisse lihtsalt ära, rääkis ta. Samas þpetas see vþistlus, et kþik þnnestub paremini, kui jääda rahulikuks ja pßßda enne tegutsema asumist asjad enda jaoks selgeks mþelda.
Kolitakse Noore Meistri sarja
Hea meel on selle ßle, et tänavu lisandus vþistlusele veel ßks välisvþistkond Saksamaalt ja lätlased, kes
osalesid juba eelmisel aastal, olid ka tänavu kohal, rääkis ßks vþistluse korraldajaid, Räpina aianduskooli aianduse juhtþpetaja Urmas Roht. Kutsutud sai veel þpilasi Soomest, Austriast ja Taanist, kuid neile kahjuks sel aastal osalemine ei sobinud. Järgmisel aastal aednikuks þppijate kutsemeistrivþistlusi enam Maamessil ei näe, SA Innove algatusel ßhinetakse Tallinnas korraldatava kutseþppurite vþistlussarjaga Noor Meister. Vþistlus muutub kestuselt pikemaks ja see tähendab, et plaanida saab ka senisest keerukamaid ßlesandeid. MAIRI KADAK
Aianduskooli lþpetajatest kuuendik jätkab þpinguid kþrgkoolides ja pea kþik leiavad omale tÜÜkoha.
DOKUMENTE VÕIB ESITADA KOHE, VESTLUSED TOIMUVAD 6. JA 7. JUULIL! AEDNIK – iluaiandus, kÜÜgivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, puukool FLORIST – lille- ja taimeseaded, lillekaupluse tÜÜ MAASTIKUEHITAJA – haljastus, puit- ja kivirajatised aias, sillutised KESKKONNAKAITSE – (HVWL IDXQD MD ˊRRUD ORRGXVKRLG MŒŒWPHPDMDQGXV TEKSTIILKÄSITÖÖ – traditsiooniline Lþuna-Eesti käsitÜÜ Pþlvamaa 64505, Räpina, Pargi 32 Tel/faks 796 1397, 5336 3600 vastuvott@aianduskool.ee www.aianduskool.ee/vastuvott www.facebook.com/aianduskool
14
Koolilõpp
Teisipäev, 14. juuni 2016
«Parim koolilõpp» andis võimaluse kiigata moemaailma telgitagustesse Fotovõistlust koolilõpetajaile, mis mujal maailmas on vägagi menukas, korraldab Eestis Rocca al Mare kaubanduskeskus. Põhikooli või gümnaasiumi lõpuklassi jõudnud õppurite ülesanne on teha oma klassist meeleolukas ühispilt, võistluse «Parim koolilõpp» žürii valib laekunud fotode seast välja parima ja sellele jäädvustatud klassi ootavad kopsakad auhinnad. Tänavu parima ühisfoto esitanud Tallinna Prantsuse Lütseumi 9.a klass oli lavastanud fotol oma versiooni Prantsuse maalikunstniku Eugene Delacroix’ kuulsaimast teosest «Vabadus viib rahva barrikaadidele». 28 õpilast ja klassijuhataja said auhinnaks igaüks 200 euro väärtuses lõpuaktuse rõivaid Rocca al Mare kaubanduskes-
Prantsuse Lütseumi üheksandikele tõi võidu nende versioon Prantsuse maalikunstniku Eugene Delacroix’ kuulsaimast teosest «Vabadus viib rahva barrikaadidele».
kusest, stilist Liisi Eesmaa konsultatsiooni rõivaste valimisel ning bussipiletid Lux Expressilt koolilõpureisi korraldamiseks õpilaste valitud sihtkohta Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Poolas, Tšehhis või Saksamaal. Peale selle said noored aga võimaluse poseerida moefotograaf Kalle Veesaarele kaubanduskeskuse koolilõpukataloogi jaoks. «Terve klass oli fotosessioonist vaimustuses ning pärast tulemusega ülimalt rahul,» rääkis Lauren Grinberg, üks võiduka klassi liikmeid. «Igaühega meist tegeldi enne pildistamist eraldi: meigiti, tehti soengud, Liisi Eesmaa valis rõivad. See kogemus andis meile võimaluse piiluda moemaailma telgitagustesse. Eriti lahe oli näha meie klassi poisse meigituna ning oli üllatav, kui hästi nad poseerimisega hakkama said. Päris kindel, et see kogemus jääb alatiseks meelde. Meie soovitame küll kõigil lõpetajail hakata juba aegsasti järgmise aasta konkursiks valmistuma.» KOOLI ABC
Rubriik
15
Teisipäev, 14. juuni 2016
16
Rubriik
Teisipäev, 14. juuni 2016
ÕPINGUTEGA TIPPU Bakalaureuseõpe y Ärindus y Rakenduslik majandusteadus y Rahvusvahelised suhted (ingl) y Rahvusvaheline ärikorraldus (ingl) Magistriõpe y Ärirahandus y Majandusarvestus y Audiitortegevus y Ettevõtte ja ekspordi juhtimine y Turundus y Kaubanduse juhtimine y Tootmise ja teeninduse juhtimine y Majandusanalüüs y Keskkonna- ja säästva arengu ökonoomika y Rahvusvahelised suhted ja Euroopa-Aasia uuringud (ingl) MBA y Ärikorraldus* y Rahvusvaheline ärikorraldus* (ingl) * Magistrikraad eelneva majandushariduseta juhtidele ja spetsialistidele
Dokumentide vastuvõtt 27.juuni kuni 5.juuli 2016 Akadeemia tee 3, Tallinn 12618 Magistriõppe info tel 620 3947 Bakalaureuseõppe info tel 620 3535 t@ttu.ee | www.majandus.ttu.ee