PEAD OTSIMA UUE TÖÖ – MILLEST ALUSTADA? VIIS HÄDAVAJALIKKU OSKUST TULEVIKU TÖÖTURUL. KAUGTÖÖ KODUKONTORIST: TEE KINDEL PÄEVAKAVA
„Julgustan kõiki õppima! Koolides on nii palju põnevat – mina võiksin õppida küll hauani.“ Margit Soone, aasta õppija 2020
Koolitus Teisipäev, 26. jaanuar 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
ETKA Andras
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kristi Kõll • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Teisipäev, 26. jaanuar 2021
2 Koolitus
Sihtasutus Archimedes liitus Harnoga Selle aasta algul liitus sihtasutus Archimedes haridus- ja noorteameti (Harno) koosseisus tegutseva Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuriga. „Archimedese liitumisega jõudis lõpule haridus- ja noorteameti formaalne moodustamine ning õppijad, õpetajad ja noored saavad nüüd tuge ja nõu ühest kohast,“ sõnas haridus- ja noorteameti peadirektor Ulla Ilisson. „Sellega on lõpule viidud nelja asutuse ühinemine üheks tänapäevaseks riigiasutuseks ning edasine fookus on peamiselt haridusteenuste arendamisel veelgi kodaniku- ja kasutajakesksemaks, et toetada noori ja täiskasvanuid õpiteel ja tööelus.“ Agentuuri fookuses on ka edaspidi Eesti haridus- ja noorsootöömaastikul olulised programmid Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus, millest möödunud programmiperioodil sai osa üle 60 000 eestlase ja millesse investeeriti üle 116b000 000 euro. Lisaks liiguvad sihtasutusest Archimedes haridus- ja noorteametisse ka karjäärinõustajaid toetav Euroguidance, rahvusvahelise noorteinfoga tegelev Eurodesk, Nordplus, Euroopa Keeleõppe Tunnuskiri ning SALTO Noorte Osaluse ja Informatsiooni Ressursikeskus. Sihtasutuse Archimedes senised programmid jätkavad tööd samadel alustel. Programmide spetsialistide senised kontaktid suunatakse automaatselt edasi uutele aadressidele, sihtasutuse infokanalid jäävad esialgu leitavaks senistelt aadressidelt. Nelja senise haridusvaldkonna asutuse (sihtasutusArchimedes, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, sihtasutus Innove ning Eesti Noorsootöö Keskus) baasil loodus haridus- ja noorteamet alustas tööd 1. augustil 2020. Allkikas: haridus- ja noorteamet
Aasta õppija 2020: „Minu jaoks on õppimine vaimse heaolu üks alustalasid.“ IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
„Õppimine oluline areng inimese igal eluperioodil, ka viimases veerandis,“ kinnitab aasta õppija 2020 tiitliga pärjatud Margit Soone. „Kuni leidub minu elukorralduse ja huvidega sobivaid paindlikke kursusi, kavatsen ikka ja jälle osaleda - need on alati põnevad uued algused. Minu jaoks on õppimine vaimse heaolu üks alustalasid.“ Täiskasvanuhariduse mullusel tähtsündmusel võttis hiidlane Margit Soone (59) vastu vabariikliku tunnustuse, enne seda oli ta juba valitud aasta kõige tublimaks õppijaks kodusaa-
Kaader videost
rel. Kohalike sõnul on ta pidevalt tegelenud enesetäiendamisega ja teinud seda ennekõike looduse vallas – seal näib tema teadmistejanu olevat lõputu: ettevõtlik naine on õppinud Luual metsatehnikuks, lõpetanud Suuremõisa tehnikumis looduskeskkonna korralduse eriala, õppinud Haapsalu kutsehariduskeskuses loodusgiidiks ja saanud sel erialal Kutsekojast ka 5. taseme kutsetunnistuse.
Kodusaarel tuntud seenetark Hiiumaal on Margit viimased kaheksa aastat korraldanud koostöös Palade loodushariduskeskuse ja Muku matkaklubiga sügisesi seenenäitusi ning alati väga rahvarohkeid seenematku. Aja jooksul on temast saanud kodusaarel tunnustatud seenetark ja kogukonnas on harjutud
Hiiumaal on Margit Soonest aja jooksul saanud tunnustatud seenetark ja looduse tutvustaja – enesetäiendamisega ongi ta tegelnud peamiselt looduse vallas.
just tema käest selles vallas teadmisi nõutama. Õpingud pole aga sellega kaugeltki ühel pool: Margiti plaanist pakkuda edaspidi väikeettevõtjana loodusgiidi teenust
arenes välja mõte teha läbi alustava ettevõtja baaskursus Hiiumaa ametikoolis, ka tahab ta täiendada edasi oma fotograafioskusi ja tegelda ka edaspidi järjepidevalt keeleõppega. „Keel-
Ainulaadne koolitusprogramm viib ärilinna IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Eelmisel nädalal alustas Ülemiste City koolituskrediidiprogramm – Mainori, linnaku ettevõtete ja Eesti kuue kõrgkooli ainulaadne koostööprojekt. Koolituskrediidi programm viib kokku Ülemiste City ettevõtted ja Eesti kõrgkoolid, andes linnaku ettevõtetele võimaluse kasutada aasta jooksul kindlas mahus kõrgkoolide kursuste krediiti. Õppeaastal pakutakse kogukonnale kuni 6000 tundi tasuta koolitusi, mille rahaline väärtus ulatub 150 000 euroni, sõnas ASi Mainor juhatuse esimees Kadi Pärnits.
Jörgen Norkroos
„Teame nii maailmast kui ka Eestist koolitusi tervikusse koondamise algatustest,“ rääkis Pärnits. „Eelkõige on see puudutanud e-koolitusi. Siin loodav sünergia on ainulaadne ja peaks korraga täitma mitu eesmärki – innustame ettevõtete töötajaid osalema kõrgkoolide pakutavatel koolitustel, et avardada ettevõtete ja õppeasutuste koostööd uuringute, konsultatsioonide või mis tahes ühisprojektide vallas.“
Keskendutakse mitmekesisusele Pärnits märkis, et ehkki linnaku töötajatest 64% on kõrgharitud, mis on Eesti keskmisest üle poole kõrgem näitaja, siis arenguruumi haridusteel veel leidub. Ka kõrgkoolide viimine
ühisele koolitusi pakkuvale platvormile on tema sõnul unikaalne: „Nii tekivad kõrgkoolidel
uued võimalused koolituste, õppeprogrammide ja tootearenduste tutvustamisel ja müümi-
Teisipäev, 26. jaanuar 2021
Koolitus 3 ETKA Andras
KUTSELISE AUTOJUHI KOOLITUSKESKUS C-kategooria
CE-kategooria
te õppimine on olnud mu hobi,“ ütleb Margit, kes peale emakeele suudab rääkida ka vene, soome, rootsi, saksa, itaalia ja prantsuse keeles, enamikku neist on õppinud keeltekoolis, omal käel õpib ta portugali keelt. Töö kohalikus hotellis võimaldab aegajalt võõrkeeli ka praktiseerida. Miks ikka ja jälle koolipinki? „Enesetäiendamine on olnud lihtsalt sisemine vajadus,“ ütleb Margit. Loodusgiidi ametit oli ta varemgi plaaninud õppima minna, sedapuhku sai otseseks ajendiks küll koondamine – vahel võib sellest kasugi olla, saab ammuse plaani teoks teha, selle asemel, et nurka norutama jääda. Selleks ajaks, kui Margitil tekkis võimalus hakata taas koolis käima, oli teistel küll juba esimene sess tehtud, aga söakas naine rääkis oma loo ära ja sai võimaluse kursusega liituda.
Nii sai ka loodusgiidi kutse omandatud ja usinal õppuril oli taas põhjust endaga rahul olla. Ennekõike selle rahuolu pärast ongi ta kõiki oma õpinguid alustanud. „Muu hulgas on õppimine andnud mulle kindlustunde astuda looduse tutvustajana inimeste ette, samuti julguse väljendada end ka võõrkeeltes. Äsjane ettevõtjakursus võttis nii mõnegi asja üle küll päris tõsiselt mõtlema, aga kavatsen siiski ka oma ettevõtte vedamise ära proovida – muidu ei saagi ju teada, kas see töötaks,“ ei taha Margit naljalt ühestki eesmärgist loobuda.
Ära kõhkle – lihtsalt alusta! Margit julgustab kõiki oma kunagi soiku jäänud plaanidele elu sisse puhuma või hoopis midagi uut ja huvitavat leidma. Ka
kinnitab ta, et sellest, kui teised on kursusel ehk rohkem kui poole nooremad, ei pea ennast üldse segada laskma. Ainult algus on ehk raske – aga ennekõike seepärast, et jagu tuleb saada iseenda kõhklustest-kahtlustest. „Õppima tasub alati minna, ei maksa peljata oma vanuse pärast, ei maksa mõelda, kas ma ikka suudan-jaksan-jõuan. Tuleb lihtsalt alustada - edasi läheb kõik lihtsamaks, sest õppimine muudab inimese avatumaks ning viib kokku uute ja põnevate inimestega, kellega muidu ehk ei kohtukski,“ räägib Margit ja tunnistab, et pideva arenguta ei kujuta ta oma elu ettegi. „Pealegi on koolides tänapäeval nii palju põnevat – mina võiksin õppida küll hauani. Kui kuskil midagi huvitavat ja enda jaoks arendavat näen, lähen kindlasti jälle.“
D-kategooria
Ametikoolitus kood 95
T-kategooria
aku töötajad kokku kõrgkoolidega sel. Siinse keskkonna edendamine ning ettevõtetele ja talentidele lisandväärtuse loomine toetab Eesti hariduse ja majanduse laiemat arengut.“ Koolituskrediidiga on liitunud Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool, Tallinna ülikool, Eesti kunstiakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Tallinna tervishoiukõrgkool. Valmib sadakond koolitust, mis hõlmavad väga laia erialade ringi – pakutavate erialade ja loengutega saab tutvuda leheküljel www. koolituskrediit.ee. Baltimaade suurimas ärilinnakus Ülemiste Citys tegutseb ligi pooltuhat ettevõtet. Sügisel neist 16 osalusel läbi viidud pilootprojekt näitas, et keskenduda tuleb eelkõige mitmekesisu-
sele, rõhutas Mainori juhatuse liige Eneken Titov, programmi eest vastutaja. „Huvi pakkunud teemadering kujunes äärmiselt laiaks. Ühed nõutumad olid näiteks psühholoogiaga seotud loengud. Samuti finantsteemad – just tavatöötaja, mitte niivõrd eriala spetsialisti vaatevinklist lähtuvalt.“ Koolituskrediidi programm on suurepärane algatus, kinnitas Maksu- ja Tolliameti – Ülemiste City ühe suurema rentniku – personali arendusjuht Merle Nurmoja: „Kahtlemata vajab iga julge ettevõtmine esmalt niiöelda käimajooksmist, näiteks meie ekspertidel ja spetsialistidel ei olnud sobivaid loenguid kerge leida, aga see on alguse puhul täiesti loomulik.“
Ülemiste City arendajad on Eesti juhtivate ülikoolidega koostööd teinud varemgi. Näiteks eelmisel aastal sõlmiti Tartu Ülikooliga memorandum, millega käivitati laiapõhjaline terviseedendamise programm, et parandada linnakus elava ja töötava enam kui 12 000 talendi tervisekäitumist.
Koolitame: eesti, vene ja inglise keeles Ametikoolitus OÜ (AUTOSERT) on Eesti Töötukassa koostööpartner
Tee uue linnakultuurini „Uue linnakultuuri loomine ühes parimate spetsialistide teadmiste ja kogemuste kaasamisega on võti järjest motiveerivama töö-, arengu- ja elukeskkonna loomisel. Keskendudes innovatsioonile ja koostööle, loodame tõusta ka maailmas suunanäitajaks,“ tõdes Kadi Pärnits.
LISAINFO WWW.AUTOSERT.EE autosertkeskus Autosert TV 5886 7665 info@autosert.ee
Teisipäev, 26. jaanuar 2021
4 Koolitus
Viis vajalikku oskust tuleviku tööturul Hariduskirjastuse ettevõtte Pearson viis koostöös Oxfordi ülikooliga läbi uuringu, et välja selgitada oskused, mida aastaks 2030 tööturul enim vajatakse. Tulevikuoskuste kaardistamiseks võeti arvesse tehnoloogilisi muutusi, globaliseerumist, demograafilisi muutusi, keskkonna jätkusuutlikkust, linnastumist, kasvavat ebavõrdsust ühiskonnas ja ebakindlust geopoliitikas. OTSUSTUSVÕIME. Otsustusvõime juures räägime ka otsustusjulgusest, sest sageli näeme, et inimestel on kõik olemas, et otsus teha, aga mingil põhjusel on nad seesmiselt ebakindlad ja ei julge otsuseid vastu võtta. Maailm vajab aga alati tugevaid liidreid ja inimesi, kes suudavad adekvaatselt olukorda hinnata ja õigeid otsuseid teha – seega läheb üha enam hinda suutlikkus igas olukorras võimalike meetmete kulusid ja eeliseid hinnates võtta vastu otsuseid. IDEEDE GENEREERIMINE. Tehisintellekt suudab küll üle võtta palju analüütilisi ja mehaanilisi ülesandeid, kuid loovust ei suuda robotid veel asendada. Seetõttu muutub ideederohkus ja loovate lahenduste pakkumine tuleviku tööturul asendamatuks oskuseks – mida rohkem ideid ühe teema kohta, seda parem. AKTIIVÕPE. Õppima õpetamine ei ole meie koolides veel kuigi tugeval järjel, mistõttu on tuleviku tööturul eriti hinnas inimesed, kes suudavad hoobilt infot haarata ja mõista ning seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. STRATEEGILINE ÕPPIMINE. Uusi teadmisi-oskusi õppides on tähtis valida sobivaim viis info omandamiseks. Juba praegu on meie inforuum paisunud tohutu kiirusega ning võib arvata, et tulevikus on pealetulevat infot veelgi rohkem – oskus selekteerida sellest välja olulisim ning valida parim meetod uute asjade omandamiseks on hinnas juba praegu, tulevikus väärtustatakse seda aina enam. ORIGINAALSUS. Nii nagu tehisintellekt ei suuda ideid genereerida, ei ole ta originaalsuseks suuteline. Lennukad ideed ja probleemide lahendamise uudsed viisid on hindamatud oskused nii praegusel kui ka tuleviku tööturul. Allikas: CV.ee
Mida teha, kui senine saanud või ei paku en Kui plaanid ükskõik mis põhjusel töökohta vahetada, siis kõigepealt tasub kõik rahulikult läbi mõelda ja paljudele küsimustele vastus leida. Miks ma soovin töökohta vahetada, kas probleem on töö sisus või töökeskkonnas? Mis on see, millega ma pole rahul, mis võiks olla teisiti. Milline peaks olema uus töökoht? IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kindlasti tasub kõigepealt rääkida oma ülemusega, soovitab töötukassa karjäärinõustaja Marika Ojanurme – ehk saab midagi muuta (töö sisu, tööaeg vm) ja see annab võimaluse jätkata senises töökohas kas uutel tingimustel või hoopis uues ametis. „Tingimata tuleb tutvuda ka tööturu olukorraga,“ märgib karjäärinõustaja. „Tähtis on saada ülevaade, millised on parajasti võimalused leida endale sobivas valdkonnas uus ametikoht.“
Kandideerides kohanda dokumente Alati on arukas korraldada asjad nii, et senist töökohta üles öeldes on uus koht juba olemas ja kindlad kokkulepped tööle asumiseks sõlmitud. Kui pole,
PÕHIERIALAD
TULE ÕPI MEREMEHEKS!
VAHITÜÜRIMEES ja VAHIMEHAANIK y põhihariduse baasil 4 aastat y keskhariduse baasil töökohapõhises õppevormis 2,5 aastat
SISEVEELAEVA LAEVAJUHT y õpe Eesti Merekooli Tartu filiaalis
KOOLITAME
VANEMMADRUSEID ja LAEVAMOTORISTE ELEKTRIKU KUTSET OMAVATEL VÕIMALUS OMANDADA LISAKS
LAEVAELEKTRIKU KUTSE AVALDUSTE ESITAMINE
y SAISi süsteemis 21.06-29.08 ja koolis 28.06-16.07 / 16.08-19.08. y Töökohapõhistel õpilastel SAISi süsteemis kuni 8.12.
ASUME
y Kopli 101, Tallinn (hoovimaja) y Soola 5, Tartu
KOOLI TUTVUSTAV INFOTUND 23.02 Toimub Googel Meet´is, palume eelregistreerida! vt lisaks merekool.ee/avatud-uste-paev
TÄPSEM INFO KOOLI JA ERIALADE KOHTA
MEREKOOL.EE
KOOLI POOLT Vormiriietus, soe toit 3x päevas, sõidusoodustus, õppetoetus, õpilaskodu.
Meri hoiab hoolsaid, toidab tegusaid!
siis tuleb arvestada sellega, et praegu võib uue töö leidmine võtta rohkem aega. Kui otsus töökohta vahetada on kindel, siis: z valmista ette korralik CV ja muud kandideerimiseks vajalikud dokumendid; z loe korralikult läbi välja valitud töökuulutused ja tee endale selgeks, millist inimest oodatakse (nt mida tähendab hea inglise keele oskus vmt); z enne kandideerimist tutvu kindlasti organisatsiooni tegevuse ja ametikoha sisuga, valmista end ette. “Kui kandideerid erinevatele ametikohtadele ja organisatsioonidesse, siis tuleb dokumente igaks kandideerimiseks kohandada konkreetselt töökohta ja asutust silmas pidades,“ rõhutab Marika Ojanurme. „Kandideerimine on mõistlik sihipäraselt, et juba dokumentidest ilmneks, kas soovid ja oskad just sellel ametikohal töötada või saadad lihtsalt automaatselt oma paberid igasse organisatsiooni, et tööd leida – vilunud personalitöötaja saab sellest kohe aru.“ Kui leiad töökuulutusest mingi nõude oskusele, mida sul pole või see pole ehk väga heal ta-
semel, siis ära kohe kergekäeliselt loobu kandideerimisest. Mõtle, millised oskused on sul olemas, millised on su tugevused, mis toetavad sind selle töö tegemisel ja annavad ka ettevõttele ka lisaväärtust juurde, soovitab nõustaja: „Näiteks kui sa juba õpid midagi omal käel, täiendad oma oskusi - too see kindlasti välja nii dokumentides kui ka vestlusel.“
Teeks kannapöörde – aga mis suunas? Kui tunned, et tahaksid tulevikus tegutseda hoopis teises valdkonnas, siis mõtiskle ja vaata enda sisse, juhendab karjäärinõustaja. Mida soovisid teha lapsena? Kas õppisid/tegid seda tööd, millest unistasid gümnaasiumis? Mis on sulle olulised teemad ühiskonnas, kas saaksid neid tuleviku tööga mõjutada? Tööjõuvajaduse baromeeter (https://www.tootukassa.ee/ ) ja OSKA (https://oska.kutsekoda. ee/) on olulised infoallikad nii siis, kui soovid leida uusi suundi oma erialal, kui ka siis, kui mõtled valdkonda/eriala vahetada. Mõnikord polegi vaja, et töö sisu muutuks, piisab valdkonnavahetusest. „Näiteks va-
hetab raamatupidaja valdkonda ja läheb, ütleme, metsandusest meditsiini,“ toob Ojanurme näite – sisuliselt teeb ta ikka sama tööd, aga valdkondavahetus võib mõjuda positiivselt. Kes aga mõtleb siiski täielikule kannapöördele, sel tasub alustuseks proovi harjutusi veebilehel www.minukarjaar.ee, et testida, milline amet võiks olla sobiv. Kõiki töö, töökoha vahetuse ning pikemate õpingute või lühemate koolituskursustega seotud küsimusi saad arutada karjäärinõustamisel töötukassas, kus see on tasuta ja mõeldud nii tööd otsivatele kui ka töötavatele inimestele (aja nõustamiseks saab kirja panna tel 634 8000 või e-töötukassas). Külastada tasub ka töötukassa karjäärikeskust Tallinnas (Tartu mnt 80), kus saab interaktiivseid lähenemisi kasutades analüüsida oma tugevusi ja võimeid ning seeläbi leida endale sobivaim töö või enesetäiendamise võimalus. Tööintervjuuks tasub põhjalikult valmistuda – teisiti on raske olla komisjoni ees vaba ja avatud ning jätta endast võimalikele tööandjatele hea mulje.
Kui muusika või teater on Sinu teemad – siis EMTA on Sinu ülikool! 2021.–2022. õpp ea sisseastumiseks astal avatud erialad: Muusika interpre ta löökpillid, klassik tsioon – klahv-, keel-, puhk- ja aline laul, koorid irigeerimine; ma õppes lisaks kam gistr m orkestri ja puhkp eransambel, saateklass, sümfo ioniailliorkestri dirigee rimine Helilooming ja m uusikatehnoloog elektroakustiline ia – klassikaline, ja audiovisuaals ne looming ning helirežii Džässmuusika ja p kaasaegne imp ärimusmuusika; magistriõppes rovisatsioon Interpretatsioon ipedagoogika ja muusikapedagoo Muusikateadus gika ja -korraldus – muusikateadus muusika ja muusi tegel ka aga muusika viim elu uurimisega, muusikakorrald eb us isega publikuni Muusikaõpetaja magistriõppes (ü hisõppekaval Ta Ülikooliga) llinna Kultuurikorraldus magistriõppes (ü Estonian Busines hisõppekaval s Schooliga)
OLED MUUSIKAJ TEATRIAKADEEM A IA VÄGA OODATUD SSE ! vastuvott@eam t.ee, 6675 709 https://eamt.ee/
Teisipäev, 26. jaanuar 2021
Koolitus 5
e töö on otsa nam sulle rõõmu
Vida Press
TÄIENDUSKOOLITUS: mõtle enne kui valid Koolitusturult leiab täiskasvanud õppija koolitusi alates kutsekvalifikatsiooni tõstmisest ja lõpetades liivamandala rajamise intensiivkursusega. Kuidas orienteeruda koolituste džunglis? Kuidas olla kindel pakutava kvaliteedis ja koolitaja usaldusväärsuses? Tundub ju, et kui koolituse teema läheb kokku õppija vajadustega, kuupäev on paigas ja hind vastuvõetav, siis ongi kõik korras, mine ja õpi. Kummati on palju rohkem asju, millele koolitust valides tuleks tähelepanu pöörata, alates kas või kõige nähtavamast: missugust infot leiab – või ei leia – koolitusfirma kodulehelt.
Õppevideo valimisel abiks Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE ja Eesti Töötukassa koostöös on valminud õppematerjal, mis näitab täiskasvanud õppijale samm-sammult, kuidas hinnata pakutava koolituse kvaliteeti. Õppematerjal koosneb õppevideost ja alla laetavast töölehest. Õppematerjalid on tasuta kättesaadavad EPALE kodulehelt bit.ly/koolitustargalt. Koolitust saab muidugi valida ka ilma õppevideot vaatamata ja töölehte täitmata. Aga siis on suurem tõenäosus, et ostate kehva kauba. Tarbijad on vajanud kaitset näiteks murega, kus ettevõtja lubas koolituse läbi viia kahe-kolme kuu jooksul pärast arve maksmist, kuid lükkas koolituse algusaega pidevalt edasi. Et tarbijal oli koolitust vaja, valis ta teise firma, ent esimene viivitas raha tagastamisega. Või koolitaja ei täida lubatud õppekava ning mõtleb välja järjest uusi asju, mida õppijad peavad koolituse lõpetamiseks ja
tunnistuse saamiseks tegema, kuid millest varaem pole üldse juttu olnud. On ka juhtunud, et reklaamitakse üht koolitajat, aga õppijate ees on hiljem hoopis keegi teine. Uuest õppevideost „Vali koolitus targalt!“ saab teada, kuidas hinnata koolituse vastavust õppija eesmärkidele, kontrollida koolitaja kogemust ja pädevust ning analüüsida enda reaalseid võimalusi koolituse läbimiseks täies mahus. Selgitatakse, miks pöörata tähelepanu koolituse toimumise kohale, ajale, teooria ja praktika mahule ning muidugi hinnale.
Piisavalt teavet valimiseks Õppevideo vaadates ja huvipakkuvale koolitusele mõeldes saab märkmeid teha töölehele. Küsimustele saab vastata kas „jah“ või „ei“. On ju mõistetav, et kui ei ole selged koolituse eesmärgid, need ei kattu õppija eesmärkidega, õppijal ei ole vajalikku keeleoskust koolituse alustamiseks või pole teada, kuidas tuleb koolituse eest tasuda, siis ei maksa seda koolitajat valida. Õppevideos saab subtiitrid valida eesti, inglise või vene keeles, kolmes keeles on valida ka tööleht. Koolitus on vahend eesmärkide täitmiseks. Õppijal (tarbijal) on õigus saada koolitusteenuse kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks. Võta viis minutit aega ning tutvu ja kasuta õppematerjali „Vali koolitus targalt!“ EPALE kodulehelt. Viis minutit on väike investeering kindlustamaks, et viis tundi, päeva, nädalat või kuud kestnud koolituse kohta saaks hiljem öelda: „12 punkti!“ Allikas: Kutsekoda
TÄIENDUSKOOLITUSED 2021 Mikro- ja makrotoitained organismis (e-kursus)
15.02-1.03
Korrektne eesti keel igapäevases keelekasutuses (e-kursus) 1.03-9.04 Ravimite annustamine (e-kursus) 1.-8.03 Endoskoopiliseduuringud seedetraktis 3.03 Esmaste tervisenäitajate mõõtmise ja tõlgendamise baaskoolitus 25.03 Esmaste tervisenäitajate mõõtmise ja tõlgendamise jätkukoolitus 26.03 A1-taseme inglise keele koolitus (e-kursus) 6.-27.04 A2-taseme inglise keele koolitus (e-kursus) 17.-31.05
Fütotoitained - organismile kasulikud bioaktiivsed ained taimedes (e-kursus)
12.04-3.05
Ägeda ja kroonilise haava ravi käsitluse ABC simulatsiooni keskkonnas 22.04 Pilulambi biomikroskoopia
20.05-3.06
ETTEVALMISTUSKURSUSED! Ettevalmistuskursus tegevusterapeudi õppekavale õppima asumiseks (e-kursus) 23.02 Ettevalmistuskursus terviseedenduse õppekavale õppima asumiseks (e-kursus) 10.-14.05 ja 14.-18.06 Ettevalmistuskursus ämmaemanda õppekavale õppima asumiseks 3.06
Lisainfo TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOLI FACEBOOKI LEHELT või ttk.ee/et/kursused
Teisipäev, 26. jaanuar 2021
6 Koolitus
Toetus laagrite ja koolituste korraldamiseks Haridus- ja noorteamet (Harno) ootab kuni 1. veebruarini taotlusi projekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ taotlusvoorudesse. Toetus on suunatud noorte püsi- ja projektlaagritele ning koolituskorraldajatele. Taotlusvooru eesmärk on tagada laagrites vajalikul tasemel personal ning anda noortele võimalus soodsamalt laagrisuvest osa saada. Võrreldes varasemate aastatega, on taotlustingimused muutunud. Korraldaja peab olema tegutsenud vähemalt kuus kuud ja tema tegevusala peab olema seotud noorsootööga, vajalik on ka tegevusloa olemasolu. Ühe laagrivahetuse pikkus on kuni kuus ööpäeva. Suvelaagrivahetusi saab toetada kuni kaheksa päeva ulatuses. Püsilaager peab tegutsema aastas vähemalt 60 päeva, projektlaager kuni 60 päeva. z Püsilaagrite tegevustoetuse toetussummaks arvestatakse kuni 5.40 eurot ning soodustuusiku puhul kuni 11 eurot noore kohta päevas. z Projektlaagrite tegevustoetuse toetussummaks arvestatakse kuni 2.70 eurot ning soodustuusiku puhul kuni 5.50 eurot noore kohta päevas. z Koolituskorraldajate projektitoetuse toetussummaks arvestatakse kuni 22 eurot koolitatava kohta. Taotluste esitamise tähtaeg on 1.bveebruar, esitada saab neid Harno konkursiveebis (https://noored. konkursiveeb.edu.ee). Täpsed toetussummad selguvad pärast taotluste esitamist. Lisainfo: https://entk.ee/ toetused Allikas: haridus- ja noorteamet
TÖÖ KODUKONTORIS: ennetada võimalikke ka Koroonakriis muutis kaugtöö enesestmõistetavaks ja ainuvõimalikuks töövormiks paljudes sellisteski kontorites, kus juhid sellest varem kuuldagi ei tahtnud: suhtumine, et töötaja teeb tööd hästi siis, kui ta on silma all, ei lasknud sellega katsetadagi. Kevadine kriisiaeg, kus valikuks jäi kontor üldse sulgeda või rakendada kaugtööd, viis paljud kontoritöötajad kodutööle. Kahtlejatelegi sai selgeks – ka nii saab! IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Muidugi ei sobi kaugtöö ühtviisi kõigile – mõni tunneb end kodus töötades otsekohe kui kala vees, teisel läheb harjumine vaevaliselt, suurem jagu on kusagil vahepeal: saab ju ka nii, aga üheskoos kontoris oli nii mõnigi asi siiski lihtsam, tööle keskenduda oli kergem. Kuidas ennast kodukontoris motiveerida ning säilitada töö efektiivsus ja tulemuslikkus? CV.ee meeskond on kogunud kokku soovitused ja nipid, kuidas kaugtöös edukalt toime tulla.
Tee üksikasjalik päevakava Kontorikeskkonnas pole raske end töörežiimile seadistada, kodukontoris võib see osutuda keerulisemaks. Kodu on koht, kus inimene tavaliselt
puhkab, askeldab lastega, teeb kodutöid, seetõttu pole see igapäevaseks töötamiseks parim keskkond. Selleks, et end tõhusalt toimivale töölainele lülitada, on palju abi üksikasjalikust päevakavast. Pane kirja kindlad ajavahemikud, mis kellast kellani sa midagi teed ning millised tööd-tegemised peaksid päeva jooksul tehtud saama. Seejuures arvesta ka muutuvate teguritega, näiteks lastega, kes võivad ootamatult koduõppele jääda. Arvesta tööpäeva sisse ka kindel lõunaaeg – just nii nagu on kontoriski. Põlve otsas süües ja samal ajal töötades hägustuvad puhkuse ja töö piirid kergesti.
Sea sisse kontorinurk Päris selge on, et mõnusalt diivanil lösutades on peaaegu võimatu tunda suurt tegutse-
misindu. Seetõttu tuleks teha, mis võimalik, et kontorist tuttav töökeskkond kodus sisse seada – siis tekib töömeeleolu märksa kergemini ja töö on tulemuslikum. Mõistlik on kolida töötegemiseks kontorinurka laua taha, mitte töötada diivanil, sülearvuti põlvedel. Kui päeval on kodus teisigi inimesi, tekita kontorinurk magamistuppa või ruumi, kus teisi inimesi ei liigu. Nii saad rahus keskenduda ning iga jutuvadin või tegevus ei vii mõtteid mujale.
Liiguta ennast aeg-ajalt Kindlasti ei pea kodukontoris töötades end terveks päevaks nelja seina vahele lukustama. Kasuta võimalust ning tee lõunapausi ajal väike jalutuskäik või jooksuring õues. Värske õhk teeb pea selgeks ja annab uut energiat. Internetiavarustes leidub ka arvukalt online-treeninguid – alusta hommikut lõdvestava joogaga ning võid kindel olla, et tajud terve päeva jooksul head energiat ja motiveeritust. Kasutada tasub ka mobiilirakendusi, millega saab endale tellida meeldetuletused: tee igal täistunnil kükke, kätekõ-
verdusi või muid harjutusi, millega vereringe jälle käima saada.
Ära unusta suhtlemist Kodukontoris on kerge sattuda iseenda mulli: pole meid igapäevaselt ümbritsevaid töökaaslasi ja inimesi, kellega suhelda: probleemide üle arutleda või vahepeal ka niisama lobiseda. Asub hoolt kanda selle eest, et meeskonnas toimuksid korrapäraselt veebikoosolekud või kohtumised väiksemas ringis. Suhtlemisvajadus on inimestel erinev, mistõttu tasub kindlasti meeskonnas kaardistada, millest keegi kaugtöö puhul puudust tunneb. Seejuures ongi oluline oma töökaaslasi märgata, küsida, kuidas neil läheb ja teha ka videokõnesid. Ei tasu unustada, et me pole selles olukorras tegelikult üksi, vaid sõuame kõik samas paadis.
Hea ajaplaneerimise korral saab kodukontoris kahe kiire tööülesande täimise vahel lapsedki ära kallistada.
Kosmeetiku algõpe 15.03.2021
60 mootorsõidukijuhi õpetajat 16 õppekeskust üle eesti 3 aastaringset libadarada 66 B-kategooria õppesõidukit 11 raskeveokit 15 mootorratast
Juuksuri algõpe 29.03.2021 Kosmeetiku algõpe kaugõpe 27.03.2021 Juuksuri algõpe kaugõpe 17.04.2021 Käehoolduse koolitus 30.01.2021 Jalahoolduse koolitus 22.02.2021
Asukoht: KADAKA ÕPPEKESKUS, Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, II korrus), tel +372622 2066 ja KOCHI DAY SPA, Lootsi 10, Tallinn, II korrus (Kochi Aidad), tel +372 6801 665
Küünetehniku algõpe 30.01.2021 Käehoolduse-jalahoolduse-epilatsiooni koolitus 30.01.2021 Epilatsioon 20.02.2021 Jumestaja algõpe 06.02.2021 Ripsmetehnik 09.02.2021
www.autosoit.ee
Näohoolduse, jumestamise, ripsmepikenduste paigaldamise, käehoolduse, jalahoolduse, küünetehnika, geellakkimise, epilatsiooni baaskursus 30.01.2021 Käe- ja jalahoolduse koolitus 30.01.2021 Näohoolduse koolitus 08.02.2021 BARBER/MEESTEJUUKSUR 16.04.2021
www.iluteeninduskool.ee
EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL ON EESTI TÖÖTUKASSA KOOLITUSKAARDI PARTNER
Teisipäev, 26. jaanuar 2021
Koolitus 7
kuidas arisid
Vida Press
Millised on muutused tööturul? Detsembris viis CV.ee läbi tööturu hetkeolukorda kaardistava küsitluse, milles osales 1730 inimest üle Eesti. Eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas on muutunud tööotsijate käitumine, kuidas ollakse rahul oma praeguse tööelu ja -korraldusega ning millised on muutused tööturul. Mis selgus? z Aktiivselt on tööd otsimas 23% inimestest, 23% teeb seda vähesel määral ja 54% sellega hetkel ei tegele. Peaaegu samasugune oli aktiivsusnäitaja tööturul ka oktoobris. z Tööotsijate käitumises on mitmeid uusi jooni. Näiteks selgus küsitlusest, et 12% inimestest valib kandideerimiseks varasemaga võrreldes korraga oluliselt rohkem tööpakkumisi. Tervelt 25% inimestest uurib kandideerima asudes kõigepealt infot ettevõtte majandusliku olukorra ja jät-
kusuutlikkuse kohta. Veerand vastanutest ütles, et ei kandideeri valdkondadesse, mis on koroonaperioodil kannatada saanud ja 8% välistab kandideerimisel need ettevõtted, kus on viiruse leviku ajal inimesi koondatud. z 54% vastanute palgatingimused on poole aasta jooksul jäänud samaks. Seevastu 14% on palk kahanenud ja 12% palk kasvanud. z Hirm palgakärbete eest on 48% inimestest, töökaotust pelgab 37%. Oktoobrikuuga võrreldes on töökaotuse hirm detsembris kasvanud 14%. z 27% inimestest on kandideerinud varasemast madalamale positsioonile, sest pole oma valdkonnas leidnud sobivaid tööpakkumisi või on sobivatele pakkumistele konkurents liiga suur. Allikas: CV.ee
Kaugtöö võimalust hinnatakse kõrgelt Uurides töötajate eelistusi kaugtöö korraldamisel selgus, et kõige rohkem soovitaks hübriidlahendust: töötada pooled päevad kodus ning pooled tööandja kontoris. Selline võimalus on vaid kümnendikul töötajaist. z 22% inimestest tahaks töötada ainult kodukontoris, tegelikkuses on töö sel moel korraldatud vaid 13% vastanuist. z Igapäevaselt tööandja kontoris töötamist eelistaks 15% vastanutest, tegelikult töötab ettevõtte kontoris 33% vastanuist. z Kaugtöö hübriidlahendus, kus töötaja töötab nii kodukontorist kui ka tööandja juurest, on eelisvalikuks 44% vastanutest, reaalsuses on selle lahendusega töötamas 11% vastanutest. z Paindlikkus muutub üha olulisemaks teguriks tööandja valikul ning tööandjad on hakanud seda ka järjest enam pakkuma, et talente ettevõtteshoida. 48% küsitlusele vastanutest hindab organisatsiooni paindlikku töökorraldust väga heaks, vaid 6% ei näe seda oma organisatsioonis üldse või näeb vä-
Kiiresti muutuvas ja arenevas maailmas peame end pidavalt täiendama ja uusi asju juurde õppima. Hea võimalus selleks on TASUTA koolitused Tallinna Tehnikakõrgkoolis järgmistel erialadel.
Tallinnas toimuvad koolitused: y Valgustus eksterjööris ja interjööris y 3D modelleerimine AutoCAD programmiga y Tööstuskontrollerite programmeerimine (Siemens S7-1200) y Tööstusrobotite programmeerimine y Paindlikud töövormid keskastme juhile inseneeria valdkonnas y Tööriistad tarneahela digitaliseerimiseks y Digijooniste lugemine y Tööuuringud ja tootmisvõimsuste planeerimine y Digitaalse tootmistehnoloogia alused (SolidEdge/MasterCAM/Haas CNC)
Rakveres toimuvad koolitused: y Väikeettevõtte arvestusala töötaja põhi- ja lisaoskuste arendamine kasutades erinevaid digilahendusi y Teabehalduse korraldamine ja digilahendused kontoritöös y Kodulehe/e-poe loomine ja internetiturundus y Andmebaaside loomine ja kasutamine y Digilahendused personali värbamisel ja valikul y IT-projektide juhtimine
www.tktk.ee/taienduskoolitused Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond
Eesti tuleviku heaks
ga vähesel määral. Seeg näitab, et suuremas osas on tänased tööandjad paindliku töökorralduse trendiga kaasa läinud. z Kaugtöö võimaldamine suurendab töötajate tööga rahulolu, sest nii on võimalik paremini kokku sobitada eraelu ja tööelu. Koroonakriisis on kodukontorist töötamisega kaasa tulnud ka ettevõtted, kes varem sellist töövormi võimalikuks ei pidanud. z Kaugtööl on siiski ka oma pahupool: inimesed võivad tunda end isoleerituna, väheneb suhtlemine kolleegidega nii tööalastel kui ka isiklikel teemadel. Ka võivad töötajad saada vähem tagasidet ja tuge tööandjalt ning sotsiaalse isoleerituse tõttu võivad halveneda nii isiklikud kui ka meeskonna töötulemused. z Oluline on, et tööandjad teaksid, kuidas töötajad end tunnevad. Hoolimata koroonakriisi põhjustatud ebakindlusest tööturul hindab 43% vastanutest enda ja kolleegide meeleolu väga heaks. Allikas: CV.ee
IKT õppe arendusprojektidele pakutakse toetust Haridus- ja noorteamet on avanud IT Akadeemia programmi tänavuse taotlusvooru arendusprojektidele, mille eesmärk on suurendada kõrgkoolides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õpetamise ja rakendamise oskusi nendel õppekavadel, mis ei kuulu informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppi. Toetuse eesmärk on anda üliõpilastele senisest paremaid IKT oskusi oma erialal rakendamiseks, et suurendada nii heade IKT oskustega spetsialistide hulka tööturul. Kavandatavate arendustegevuste hindamisse kaasatakse ka ettevõtjad. „On oluline, et Eesti kõrgharidus vastaks tööandjate vajadustele,“ märkis haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak. Hindamises osalevad ettevõtjad saavad anda kõrgkoolidele õppekavade arendamiseks praktikast lähtuvaid soovitusi. IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Otsa sõnul on osalema oodatud kõik kõrgkoolid. „Loodame, et kaasa tulevad ka koolid, kes on varasematel aastatel vähem taotlusi esitanud või polegi seda teinud,“ ütles ta. „Erinevalt varasematest taotlusvoorudest on tänavu taotlemine kahe-etapiline. See võimaldab kõrgkoolidel paremini ette valmistada mitmeid erialasid ja õppekavasid hõlmavaid projekte ning taotlusi hindavad eksperdid saavad juba projektide ettevalmistamise etapis soovitusi anda ja ettepanekuid teha.“ Arendusprojektide ideekavandite esitamise tähtaeg on 15. veebruar, teise etappi valitud ideekavandid tehakse teatavaks hiljemalt 15. märtsiks. Täistaotluse esitamiseks on taotlejal aega üks kuu alates esimese etapi otsuste teatavaks tegemisest. Rahastamisotsused langetatakse hiljemalt 17. maiks 2021. Toetatakse kaheaastaseid projekte, toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 100 000 eurot. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida koordineerib haridus- ja noorteamet ning rahastab haridusja teadusministeerium. Arendusprojektide elluviimist toetatakse IT Akadeemia programmist alates 2015. aastast. Allikas: haridus- ja noorteamet
Teisipäev, 26. jaanuar 2021
8 Koolitus
2021/2022 õppeaastal võetakse vastu õpilasi järgmistel erialadel
Põhikooli baasil (3 a.) Roboti operaator Mehhatroonik Sõiduautotehnik Autoplekksepp Arvjuthtimisega (CNC) metallilõikepinkide operaator Klienditeenindaja kaubanduses Sisekujundaja assistent tekstiilialal Kergete rõivaste rätsep Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistika IT-süsteemidenooremspetsialist Logistiku abi
A G
E D A L e A e I k. R E .tth U w V T w TU w
Suvine vastuvõtt alates 07.06.2021
Keskkooli baasil Automaaler Autoplekksepp * Sõiduautodiagnostik (jätkuõpe) Sõiduautotehnik * Mehhatroonik * Roboti operaator * Robotitehnik (jätkuõpe) * Külmamehhaanik * Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) * CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator * CNC freespingi operaator * CNC treipingi operaator Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Logistik (jätkuõpe) Veokorraldaja - logistik Juuksur * Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) Barber (jätkuõpe) ** Rätsep-stilist kergete rõivaste alal (päeva- ja õhtuõpe) ** Naiste ülerõivaste rätsep - stilist (jätkuõpe) ** Meesterätsep - stilist (jätkuõpe) * Kodu- ja sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) * Müügiesindaja * Müügikorraldaja * E-kaubanduse spetsialist
*kaugõpe
Tallinna Tööstushariduskeskus Sõpruse pst 182, Tallinn 13424
65 42 833 65 45 026 info@tthk.ee www.tthk.ee
1,5 a. 1,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 2 a. 1 a. 2 a. 1 a. 1 a. 1 a. 1a 2 a. 2 a. 2 a. 1 a. 1,5 a. 1,5 a. 0,5 a. 0,5 a 2 a. 1 a. 1 a. 6 kuud 1,5 a. 2 a. 1 a.
**õhtune õpe
TASEMEL KUTSEHARIDUS