ASENDUSÕPETAJATE PROGRAMM – KELLELE JA MILLEKS? ÕPETAJATÖÖ ANNAB TEGEMISTELE TÄHENDUSE. MILLISEID ERIALASID TASUB ÕPPIDA
„Asendusõpetajate programm on hea võimalus tulla ja katsetada, kas õpetajaamet tegelikult ka meeldiks ja sobiks.“ Gerli Neppi, MTÜ ASÕP tegevjuht
Koolitus Teisipäev, 19. mai 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Erakogu
Esita sisseastumisavaldus 1.-17.07 ja omanda asendamatu haridus Tallinna Majanduskoolis!
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kristi Kõll • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Tammsaare tee 147, 12915 Tallinn tmk.edu.ee
@majanduskool
info@tmk.edu.ee
@majanduskool
Teisipäev, 19. mai 2020
2 Koolitus
Aasta kool 2020 Taas on käimas vĂľistlus „Aasta kool 2020“, kuhu on osalema oodatud kĂľik Eesti Ăźldharidus- ja ametikoolid. Tänavu saavad koolipered aasta kooli tiitlile kandideerida kuni 27. septembrini. KĂľige lahedama kooli konkurssi korraldavad Innove ning haridus- ja teadusministeerium koostÜÜs ERRiga juba kolmandat aastat. Innove peaspetsialisti Kadri Ratase sĂľnul on konkursi eesmärk näidata kooli loovas ja lĂľbusas vĂľtmes. „Projekt annab vĂľimaluse tuua esile Eesti koolide positiivseid omadusi – erilist ja innovatiivset Ăľpikeskkonda, pĂľnevaid Ăľpetajaid, aktiivseid Ăľpilasi, meeldivat suhtluskeskkonda ning kĂľike muud, mida koolipere ise oluliseks peab,“ rääkis Ratas. Sel aastal on märtsis alanud distantsĂľppe tĂľttu konkursi Ăźheks vĂľtmefookuseks digilahenduste kasutamine ĂľppetÜÜs. „Käesoleva Ăľppeaasta lĂľpp annab veel hea vĂľimaluse talletada distantsĂľppe tegevusi ja välja tuua häid praktikaid, mida ka tulevikus ĂľppetÜÜs kasutada. Soovime märgata ja tunnustada neid kooliperesid, kes on meie praegusest olukorrast leidnud nutikaid viise, kuidas ĂľppetÜÜ edukalt toimima panna, kus digilahendustest on saamas normaalsus kui erand.“ Ratas rĂľhutas, et ka Ăľpilastel tuli konkursil osalemise ettevalmistustega alustada interneti vahendusel. Kokku saada ja plaanid reaalselt ellu viia saab sedamÜÜda, kuidas eriolukorrast pĂľhjustatud piirangud leevenevad. Konkursil osalemiseks tuleb kooliperel saata 27. septembriks aadressile aastakool@innove.ee video, mille sisust tuleb selgelt välja inspireeriv ja innovatiivne Ăľpikeskkond, kus digilahendused leiavad iga päev kasutust. Lisainfo konkursil osalemise ja tehnotingimuste kohta on Innove kodulehel (www.innove.ee/aastakool2020). Aasta parim kool selgub Şßrii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena. Mulluse aasta kooli tiitli vĂľitis Viljandi gĂźmnaasium, esimese konkursi aastal 2018 vĂľitis Tallinna 32. keskkool. Tänavuse vĂľitjakooli avalikustab 30. oktoobril ETV otsesaade „Terevisioon“. Allikas: Innove
AsendusĂľpetajate pro IA MIHKELS
Koolid vajavad abi
Iga koolijuht teab, kui tþsine on mure, kui mþni þpetaja on ootamatult sunnitud pikemat aega tÜÜlt puuduma. Kehalise kasvatuse þpetaja vþib ju nþustuda andma ka bioloogia- ja fßßsikatunde, aga kas selliste asendustega suudetakse þpilastele tagada ka vajalikul tasemel teadmised? Head lahendust sellisele olukorrale suudab pakkuda asendusþpetajate programm.
KĂľige sagedamini on asendust otsitud z klassiĂľpetajale, z reaalainete (matemaatika, fßßsika, keemia) Ăľpetajale, z eesti keele ja kirjanduse Ăľpetajale, z ajaloo ja ĂźhiskonnaĂľpetuse Ăľpetajale, z inglise keele Ăľpetajale. MTĂœ ASĂ•P saab teenust pakkuda tänu Heateo MĂľjufondi ja Heateo Haridusfondi toetusele.
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Allikas: www.asendusopetaja.ee
AsendusĂľpetajate programmi algataja Teibi Torm on muu hulgas Ăźks projekti Noored Kooli käivitajaid ja juhib algatust Tagasi Kooli, mis toob koolidesse kĂźlalisĂľpetajaid – tänu sellele on ta haridusvaldkonna probleemidega, sealhulgas Ăľpetajate nappusest tulenevate muredega hästi kursis. „Teibi teadis, et Soomes on asendusĂľpetajate programm juba pikemalt tÜÜtanud ja olnud väga nĂľutud. Ta oli veendunud, et selline teenus tuleb ka Eestis käivitada,“ rääkis MTĂœ ASĂ•P tegevjuht Gerli Neppi (pildil). „Parajasti kutsus Ăźhis-
kondlike algatuste inkubaator NULA esitama uusi ideid ja nii otsustas Teibi asendusĂľpetajate programmi mĂľttega kandideerida. Idee jĂľudis kolme esimese hulka, sai starditoetuse ja sealtpeale hakkas kĂľik kiiresti edasi liikuma: ideed sai tutvustatud, kohe liitusid esimesed koolid ja esimesed asendusĂľpetajaks soovijad ning teoks said ka esimesed asendustunnid. See kiirus, millega asjad edenesid, näitas, et nii koolide kui ka nende inimeste, kes oleksid valmis asendusĂľpetaja rolli asuma, huvi on programmi vastu suur.“
Liituda vþivad koolid kþikjalt ßle Eesti Asendusþpetajate programm alustas Tallinnas ja Harjumaal, praeguseks on liitunud ka Rapla-, Tartu-, Jþgeva- ja Viljandimaa koole. KoostÜÜleping on sþlmitud juba 79 kooli-
ga. MĂľistagi on programmil plaan laieneda kĂľigisse maakondadesse, seega vĂľivad oma liitumissoovi esitada kĂľik koolid, kel aegajalt asendusĂľpetajat vaja vĂľiks minna. Programmi eestvedajad annavad alati tagasisidet, kas ja millal nad saavad aidata – ja neid vĂľimalusi tuleb aina juurde, sest asendusĂľpetajaks kandideerijaid on juba kogu Eestis. Programmi eestvedajaid rþþmustab see väga, et kui alustades käisid nad hästi palju koolides ennast tutvustamas ja asendusĂľpetajate programmist rääkimas, siis nßßd on hakanud koolid neid Ăźles otsima ja lepinguid sĂľlmima. „Partnerleping iseenesest ei kohusta kooli millekski. Kulu – tÜÜtasu asendusĂľpetajale ja vahendustasu – tekib koolil alles siis, kui on jĂľutud tegeliku asenduseni,“ räägib programmi tegevjuht. „Elu on näidanud, et koolide vajadus asendusĂľpetajate järele on suur. Teeme igal aastal partnerkoolidega tagasisideintervjuusid ja sealt selguvad muu hulgas ka pĂľhjused, miks meie teenust kasutatakse. KĂľige sagedasem pĂľhjus on kĂľikjal Ăźks ja seesama: oma kooli pedagoogid on Ăźlekoormatud ja kui Ăźksikute tundide asendamiseks leitaksegi vĂľimalusi, siis mĂľne Ăľpetaja pikemal haiguslehel oleku ajaks kulub asendus väljastpoolt väga ära.“
Juhtub ka, et koolil polegi Ăľnnestunud leida mĂľne aine Ăľpetajat. „See on olukord, millega me kaks aastat tagasi alustades veel Ăźldse ei tegelnud,“ tĂľdeb Gerli. „Nßßd on aga tulnud ette, et asendusĂľpetaja vĂľtabki tegevĂľpetaja rolli.“
Kes sobib asendusĂľpetajaks? AsendusĂľpetajaks kandideerija ei pea olema kĂľrgkoolis Ăľpetajaks Ăľppinud. „Meil on kandidaatidele kolm pĂľhitingimust: inimesel kas juba on kĂľrgharidus vĂľi on pedagoogiline haridus omandamisel, tal on kas juhi vĂľi noortega tÜÜtamise kogemus,“ selgitab Gerli. „Hästi oluline on see, et klassi ette astuv asendusĂľpetaja suudaks seda Ăľpilaste hulka juhtida ja tundi organiseerida. Kindlasti peab ta olema ka hea suhtleja. AsendusĂľpetaja tÜÜ sobib inimesele, kes suudab hĂľlpsalt klassiga kontakti leida, on kiire reageerija uutes oludes ja pigem naudib väljakutseid, need ei tekita talle stressi.“ Tegevjuhi sĂľnul on praegu asendusĂľpetajate andmebaasis Ăźle tuhande väga erineva tausta, kogemuse ja erialaga inimese – lapsepuhkusel emadest Ăźlikooli professoriteni. „See on väga mitmekesine seltskond, kellele saame koolidest tulnud päringute kohaselt
%&! ##' &!(
TÜÜtukassas saad kooli sisseastumisvestluseks pingevabalt valmistuda ! " # # !
& ! #
) #
# ' *+ ) + ) #
$
+
! " #
$
(
$
"
$ ! #
)' *+ #
( &
#
$ ' , ! #
-.
/
/
, !
" ! & 0
Teisipäev, 19. mai 2020
Koolitus 3
ogramm – kellele ja milleks? teha pakkumisi tundide asendamiseks,“ ütleb Gerli. „Pooltel on pedagoogiline kõrgharidus olemas või omandamisel – näiteks on see hea võimalus õpetajaks õppivatele tudengitele end juba õpingute ajal tulevases ametis proovile panna.“ Osa asendusõpetajaks kandideerinuist on omal ajal õpetajakutse omandanud, kuid on seni töötanud hoopis teises valdkonnas, osa on kunagi unistanud õpetajaks õppimisest, kuid elu on läinud teisiti – nüüd näevad nad võimalust aegadetagune unistus teoks teha. „On ka oma erialal väga tugevaid spetsialiste, kellele see on justkui hobi – kes mängib vabal ajal tennist, kes käib asendusõpetajaks,“ naerab Gerli.
Läks asendama, jäi päriseks! Asendusõpetajaks kandideerimine ei tähenda, et kohe pärast programmi vastuvõtmist tulebki klassi ette astuda. Enamikul asendajaks kandideerinuil on põhitöökoht ja tihti ka muid tegemisi, see tähendab, et peale sobiva aine peab sobima ka koht, kuhu tuleks asendusõpetajaks minna, ajavahemik, millal asendust vajatakse jpm. Üle tuhandest inimesest, kes on end asendusõpetajate programmi kirja pannud, on klassi ette jõudnud iga viies, enamik
Vida Press
neist ka korduvalt. „Kui inimene on kunagi mõelnud, et võiks ehk koolis töötada, siis saab ta meie programmis osaledes võimaluse teha seestpoolt tutvust koolikeskkonnaga, tunnetada, kas ja kuidas õnnestuks endal sinna sobituda,“ räägib Gerli. „See on hea võimalus tulla ja katsetada, kas õpetajaamet tegelikult ka meeldiks ja sobiks. Et sageli tõepoolest sobib, seda näitab tõsiasi, et 17 meie programmis alustanud inimesest on saanud tegevõpetaja – just asendusõpetajakogemus on andnud neile karjääripöördeks vajaliku enesekindluse.“ Kriisiolukorrast saadud distantsõppe kogemus avab edaspidi tõenäoliselt nii mõnegi uue võimaluse, usub Gerli: „Näiteks pakkusime eelmise aasta alguses välja võimaluse asendustundideks videosilla vahendusel. Siis öeldi, et ei tasu, ei ole mõtet sellist asja teha. Nüüd, kui mitu kuud on tulnud kõik tunnid sel moel korraldada, on suhtumine tõenäoliselt muutunud. Tugeva oma ala spetsialisti antud ainetund võiks õpet mitmekesistada ja olla õpilastele huvipakkuv lahendus.“ Võib juhtuda, et asendusõpetajakogemusest tekib soov teha karjääripööre ja jäädagi õpetajaametisse.
KÕIK SU SÕBRAD ÕPIVAD JUBA
TALLINNA POLÜTEHNIKUMIS TÄIDA VASTUVÕTUAVALDUS MEIE VEEBIS WWW.TPTLIVE.EE/SISSEASTUJALE JA TULE SÜGISEST OMADE SEKKA!
Pärnu mnt. 57 Tallinn tel 610 3601 info@tptlive.ee Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!
DOKUMENTE VÕTAME VASTU PÕHIKOOLI BAASIL - KUNI 10. JUULINI KESKKOOLI BAASIL PÄEVAÕPPESSE - KUNI 14. AUGUSTINI KESKKOOLI BAASIL SESSIOONIÕPPESSE - KUNI 25. SEPTEMBRINI
IT-süsteemid • Automaatika • Sisetööde elektrik • Telekommunikatsioon Teleoperaator • Fotograafia • Tarkvaraarendaja • Trükitehnoloogia • Elektroonika Multimeedia spetsialist (veebiarendaja) • Visuaalmeedia spetsialist
Teisipäev, 19. mai 2020
4 Koolitus
„Õpetajatöö annab tegemistele Selles ametis on loovust ja vaba Kindluse kooli juht Annika Räim usub, et arusaam õpetajakutsest kui köitvast erialavalikust IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
„Õpetajatöö populaarsus on tõusuteel,“ rõõmustab vastne koolidirektor Annika Räim. „Inimesed otsivad oma tegemistele tähendust ja soovivad näha, et nende panusel on oluline ja mõõdetav tulemus – õpetajatöös on seda rohkelt. Nagu ka loovust ja vabadust, mida nii mõneski teises valdkonnas ei ole.“ Sel sügisel esimest korda uksed avava Kindluse kooli juht Annika Räim ootab juba sügist, et koos oma meeskonnaga hakata ellu viima unistuste kooli. „Kui koolil on selgelt sõnastatud väärtused, visioon ning õppe- ja kasvatustöö eripärad, leiavad sinna tee ka õpetajad, kes neid jagavad,“ usub ta. Vastne koolidirektor kinnitab, et tipptasemel õpetajaid on olnud igal ajal. Enda koolipõlvest 1980. aastatel Tallinna 21. keskkoolis mäletab ta õpetajaid, kes oleksid ka praegu suurepä-
rased eestvedajad, inspireerijad ja mentorid. „Nad lähenesid õpilastele individuaalselt. Neile, kelle jaoks klassile suunatud keskmine oli lati alt minek, seadsid nad teisi, pingutust nõudvaid eesmärke. Märgates õpilast, kellele ka keskmine oli liiga palju, kohandasid nad õpitavat materjali ja tempot temale sobivaks,“ räägib Annika Räim.
Vabam kui kunagi varem Värske koolijuht tõdeb, et tal on põhjust rõõmustada, sest tänapäevane õpetajatöö pakub õpetajaile veel palju rohkem võimalusi teha ise valikuid, ise otsustada ja vastutada. „Õpetaja on oma valikutes vabam kui kunagi varem. Ta saab valida, kuidas ta õpetab, millist materjali kasutab, millised suhted loob õpilaste ja peredega,“ kinnitab Räim. Milliseid õpetajaid ootab nüüdiskool? „Suurepärane intuitsioon ning kogemusele toetuv arusaam õppimisest ja arengust, eesmärgistamisest, innustamisest, tagasiside andmisest ja mentorlusest. Peale selle armastus ja pühendumine erialale,“ loet-
leb koolijuht Annika Räim omadusi, mida tema õpetajates väärtustab. Armastust oma töö ja õpilaste vastu peab koolijuht hädavajalikuks. „Õpilane saab õppida ainult siis, kui tunneb end turvaliselt ning kui tal on hea kontakt inimesega, kes infot jagab ja tagasisidet annab,“ leiab Räim. „Õpilane vajab õpetajat, kes on heatahtlik, eelarvamusteta ja väga hea suhtleja.“ Uuele koolijuhile tundub, et arusaam õpetajakutsest kui köitvast erialavalikust on tasapisi laiemalt levimas.
Kannapööre olgu kaalutletud „Õpetajaameti populaarsus kasvab. Inimesed otsivad oma tegemistele tähendust ning soovivad näha, et nende panusel on oluline ja mõõdetav tulemus. Õpetajatöös on seda rohkelt,“ toob ta välja ameti võlu. See ongi tema hinnangul põhjus, miks üha rohkem muude erialade inimesi haarab kinni võimalusest töötada koolis. Ja tuleb peale ka noori, kes on valinud õpetajaameti täiesti teadlikult ja pika-
ajalist tulevikuvisiooni silmas pidades. Väga inspireerivad on lood karjäärivahetajatest, kes ühel eluetapil on otsustanud seda teha ja õpilaste ette astuda. „Õpetajaamet kannapöördena peab olema väga läbimõeldud ja -tunnetud valik.“ Räim soovitab igaühel, kes sellist pööret plaanib, ennast enne otsustamist hoolega läbi katsuda. „Ma alustan sellest, kellele ma seda tööd ei soovita,“ muigab Annika Räim, kel taskus võõrkeeleõpetaja ülikoolidiplom. „Ei soovita neile, kes näevad võimalust saada hõlpsalt tööle, sest õpetajaid on alati vaja. Ei soovita neile, kes vajavad töörutiini. Ei soovita ka neile, kes teab, et on väga tundlik, väga lühikese süütenööriga või keerulisematel eluhetkedel kaldub stressi.“ Küll aga võiksid tema hinnangul õpetajatööle mõelda need, keda huvitab pidev eneseareng ning kellel on soov toetada lapsi ja noori nende arengu teel. „Mitu head näidet kannapöörajate kohta on üsna sarnase taustaga: sageli on need inimesed varem töötanud koolitaja, per-
KANDIDEERIMISEKS EI OLE VAJALIKUD RIIGIEKSAMITE TULEMUSED
KUI KA SINUL ON SÜDA ÕIGE KOHA PEAL, TULE ÕPPIMA! RAKENDUSKÕRGHARIDUS Õde (3,5 a) Ämmaemand (4,5 a) Füsioterapeut (3 a) Bioanalüütik (3,5 a) Radioloogiatehnik (3,5 a) Tervisekaitse spetsialist (3 a) MAGISTRIÕPE Terviseteadus (1,5 a) KUTSEÕPE Massöör (2 a) Lapsehoidja (sh töökohapõhine, 1 a) Tegevusjuhendaja (sh töökohapõhine, 1 a) Erakorralise meditsiini tehnik (1 a)
VASTUVÕTT 15. JUUNIST
nooruse.ee/vastuvott • vastuvott@nooruse.ee • 737 0200
sonalitöötaja või meeskonnajuhina. Läbiv joon on ka vabatahtlik töö laste ja noortega, olgu selleks suvelaagri kasvatajatöö, ringijuhendamine või tugiisikuks olemine vanemliku hoolitsuseta noortele. On aga ka selliseid emasid-isasid, kes leiavad endas soovi juhendada suuremat hulka lapsi,“ toob Räim näiteid õpetajate juurdekasvu võimalustest. Muidugi võib heaks õpetajaks osutuda ka mõni hoopis muu eluala inimene – peamine on oma otsus hästi läbi mõelda. „Üks hea võimalus enda sobivust riskivabalt testida on töötada asendusõpetajana. Asendusõpetajate vahendamise programmi (www.asendusopetaja.ee) kaudu saab igaüks, kes nõuetele vastab, end klassi ees proovile panna,“ pakub Kindluse kooli juht.
Loob unistuste kooli Ka Annika Räim on väikestviisi karjääripööraja – või siis tagasipöörduja, kui täpsem olla. „Mul on peale õpetajadiplomi ka personalijuhi paberid. Elu läks nii, et jäin koolist ja laste hari-
misest pikaks ajaks eemale,“ räägib ta. „Töötasin mitu aastakümmet erasektoris personalijuhi, treeneri, koolitaja ja juhtimisnõustajana.“ Tõuke hariduspõllule naasta andis kindlasti ka töö Noored Kooli programmis, kus tal avanes võimalus noorte maailmamuutjate valimisel kaasa lüüa. Kui siis Rae vallas kuulutati välja konkurss 2020. aasta sügisel avatava Kindluse kooli juhi kohale, tundus kandideerimine Annikale kõigiti loogiline. Sügisel ootab ees direktori esimene kooliaasta. Annika Räim tahab olla koolijuht, kes annab õpetajatele võimaluse end teostada neile sobivaimal moel. „Ametijuhend ja erialane vastutus annab raamid tegutsemisele, kuid minule on oluline lähtuda iga inimese isiklikust visioonist, tugevustest ja arengusoovidest. Koolijuhina soovin meeskonnaliikmetele anda valikuvabaduse ja toetada vastutuse võtmist; inspireerida loovusele ja ettevõtlikkusele ning tagada kestlikud suhted inimeste vahel, nagu ka inimeste ja keskkonna vahel.“
Teisipäev, 19. mai 2020
Koolitus 5
Loo koduõppeks mõnus keskkond
tähenduse. adust.“
Nii mõneski koolis koduõpe jätkub. Et sellega edukalt koooliaasta lõpuni vastu pidada, tasub luua võimalikult mõnus keskkond. z Sea valmis laud, millel ei ole segajaid. See ei pruugi olla sama koht, kus laps tavaliselt koduseid töid on teinud: koduõppel võiks laps töötada hoopis teises kohas, et töö meelsus ja tempo erineksid tavapärasest õhtusest koduste ülesannete lahendamisest. Koduõppepäev on pikem, väsitavam ja pingelisem. z Õppimise ajal väldi ka teises toas teleka vaatamist, raadio kuulamist ja muid võimalikke segajaid. z Ka kodus on vahetunnid üliolulised. Jälgi, et laps kasutaks vahetundi eesmärgipõhiselt – hea oleks liikuda, mitte veeta ka seda aega arvuti ees. Mõelge väiksematele välja mõni võimlemisharjutus, tehke seda koos lapsega. z Heli kvaliteedi ja müra summutamise mõttes on mõistlik kasutada kõrvaklappe, mitte kõlaritest tulevat heli. Kõrvaklapid aitavad vähendada ka ruumis olevate segajate mõju. z Valmista lapsele tervislikke ampse vastavalt tavalisele koolirutiinile. Pikk ja pingeline päev röövib energiat, selle taastamiseks on väike võileib või puuvili mõistlikum valik kui kommid-küpsised. z Koolipäeva lõpuks on laps vaja korraks õue jalutama saada. Uuringud näitavad, et lapsed läbivad koolipäevadel rohkem kilomeetreid kui nädalavahetustel. Korteris toolilt diivanile ja sealt tugitooli ei anna piisavat liikumist ega värsket õhku. Seda olulisem on eesootavate koduõppepäevade lõpus teha õhtune jalutuskäik või mängida vabas õhus.
on tasapisi levimas Annika Räim unistab koolist, kus iga õpilane seab koos õpetajaga eesmärgid, mille poole püüelda, kus õppeained pole eraldi kastides ja lapsed õpivad nägema nii-öelda suurt pilti, kus käivad käsikäes õpitöö ja päriselu ning kus kindla peale toimuks osa tunde ka looduses. „Usun, et koos oma meeskonnakaaslaste ja kogukonna liikmetega oleme teel unistuste kooli loomisele. Muidu ma seda kannapööret ju ette võtnud ei olekski,“ ütleb Kindluse kooli juht veendunult.
Annika Räim ootab põnevusega septembrit – siis algab tema esimene direktoriaasta Rae valla uhiuues Kindluse koolis. Krõõt Tarkmeel
Allikas: ajajuhtimine.ee
MEISTRITE KOOL
ILUKOOL ÄRIKOOL TOIDUKOOL TURISMIKOOL EHITUSKOOL
ASTU EDASI! KODUST TA A L AHKUM KÜSI JULGESTI! Anname head nõu!
TEHNIKAKOOL IT-AKADEEMIA
AVATUD E-VASTUVÕTT: www.khk.ee/sisseastumine
Tartu KHK Nõuandja
7361 863 või 7361 859
sisseastumine@khk.ee
Teisipäev, 19. mai 2020
6 Koolitus Tiina Kõrtsini
IA MIHKELS
Eestis on kaks kooli , kust Tartu ülikooli teaduskooli korralda lõppvooru pääses tava emakeeleolüm tänavu koguni kuus piaadi õpilast: Hugo Treffn kool. Märtsikuusse eri gümnaasium ja kavandatud lõppvoo Ka drina keskr, kus pidanuks piirko ka Reio Opromei, jäi nnavooru tulemus paraku eriolukorra el osalema tõt tu ära. Siiski: mis tu tulles olla samal tas nne on tavalisest ma emel kooliga, kuhu akoolist pä äs eb õppima läbi väga mis tähendab, et sin tiheda vastuvõtusõ na on kokku tulnu ela – d he lge im siin muud,“ naerab ad pead? „No ikka Reio. „Kadrinas on väga hea tunne on läbi aegade olnud , mis duse. Ma ei ole sugu tugev kool, siit saab gi kindel, et see ole väga hea hariks midagi väga mu niinimetatud eliitk utnud, kui oleksin oolis. Mina usun, et ise õppinud õppida saab igal po mist. Maakoolis ku ol, kui sul endal on juneb paratamatult vähegi tahtnii , et kui juba oled loo seda, siis teed kõike mult aktiivne ja tah – ehk annab see ro ad teguthkemgi võimalusi mitmekülgselt are neda.“
„Ma ei oska öelda, kus täpselt võiksin kümne aasta pärast omadega olla või mida teha, aga ma loodan, et saan seda, mida teen, teha pühendumise ja vaimustusega, olla selle juures kogu südamega – minule on see hästi tähtis,“ ütleb Kadrina keskkooli abiturient Reio Opromei oma tulevikuplaanidest rääkides. Seda, et koolilõpukevad kujuneb niisuguseks nagu see praegu on, ei osanud veel aasta algul ette kujutada ükski tänavune abiturient. „Otsekontakti õpetajatega pole olnud, aga õnneks on selgunud, et kõik vajaliku saab siiski ära teha, eriti kui endal on vähegi huvi kooliasjadega tegelda,“ rääkis Reio eelmisel nädalal. „Mitmes mõttes on distantsõpe olnud siiski ka huvitav, see on lükanud liikuma päris palju ideid, kuidas annaks kooliharidust ümber korraldada ja mitmekesistada – näiteks kuidas oma ala tippude antud tunnid võiksid jõuda ka kõige väiksemasse kooli. See on hästi tore! Aga kool on siiski ka suhtlemise koht. Suur seltskond ja selles hakkamasaamine, suhted kaasõpilaste ja õpetajatega – juba see õpetab iga päev midagi, arendab sotsiaalse suhtlemise oskusi, kohanemisvõimet, meeskonnatööd ja muid edaspidises elus hädavajalikke oskusi. Selleks on vaja reaalset suhtlemist,
Eliitkooliga ühel p
ulgal
ia.mihkels@ohtuleht.ee
seda vaja on – miks siis kulutada seda aega gümnaasiumiõppele? Mina näiteks tean, et mul on neid integraale-tuletisi vaja, sest tahan edasi õppida tehnikaülikoolis. Olen aga ametiõppe omal nahal järele proovinud ja tean, et sealt saab tõepoolest väga head ametioskused, millega saab pärast lõpetamist tööturul edukas olla – tõenäoliselt edukamgi, võrreldes nendega, kes tulevad gümnaasiumist ühegi erialaoskuseta.“
„Vaimustumine ja pühendumine on nakkav, see sütitab!“ ekraani vahendusel kokkusaamistest ei piisa.“
Iga oskus tuleb elus kasuks
Vastuvõtt on avatud! Esita avaldus:
www.sais.ee NB! Kui kõiki dokumente ei ole kohe käepärast,siis ära muretse saad need esitada ka hiljem.
Tallinna 46, Paide | vastuvott@jkhk.ee tel 525 3736
Uued teadmised ja oskused Kesk-Eesti suurimast ametikoolist!
Reio on kogu oma kooliaja olnud hea õpilane ja aktiivne tegutseja mitmes vallas, muu hulgas on ta palju käinud aineolümpiaadidel. „See on ehk väikese maakooli eripära, aga meil on kuidagi nii välja kukkunud, et enam-vähem üks ja sama seltskond teeb kõike – lööb kaasa kõikvõimalike kooliürituste korraldamisel ja osaleb ka võistlustel-olümpiaadidel, kus vaja oma kooli esindada,“ tõdeb noormees. „Eks õpetajatele jääb see aktiivsus silma ja siis tehaksegi igasuguseid pakkumisi. Ühelt poolt on aineolümpiaadidel osalemise põhjuseks kindlasti kooli huvi oma esindus välja panna, aga ju on seal mängus ka mingi isiklik saavutusvajadus, tahtmine midagi ära teha, iseendale midagi tõestada. Endal peab ikka huvi olema, sest olümpiaadideks valmistumine tähendab päris tõsist lisatööd.“ Lisakoormus Reiot ilmselgelt ei heiduta, vastupidi: keskkooliõpingute kõrvalt õpib ta ka Rakvere ametikoolis. Miks küll? „Aga miks mitte?“ küsib Reio vastu. „Kui pakutakse huvitavat võimalust, miks siis mitte sellest kinni haarata? See Kadrina keskkooli koostööprojekt Rakvere ametikooliga on korraldatud nii, et keskkooliõpinguid väga ei segagi: on tsükliõpe, rohkem koolivaheaegadel. Õpin CNC-pingi operaatori eriala – lühidalt tähendab see puidu töötlemist arvuti juhitava seadmega. Olen saanud üsna täpse ülevaate eri-
alast, olen saanud käia praktikal, saanud ettekujutuse sellest, mismoodi ettevõte toimib, kuidas töö on korraldatud, kuidas tellimus valmib, kuidas ettevõtet juhitakse – kogemusi on kogunenud ikka väga mitme kandi pealt, keskkoolitundidega piirdudes poleks ma neid kunagi saanud. Olen saanud palju uusi tuttavaid, ohtralt suhtlemisvõimalusi. Mööda külgi maha see kõik kindlasti ei jookse, iga oskus tuleb elus kasuks.“
Kooliraadio saatus hinge peal Praegu veab Reio oma koolis kõige muu kõrvalt ka kooliraadiot – ja selle saatus paneb teda muretsema. „Kooliraadio on Kadrina keskkoolis vahelduva eduga läbi aegade tegutsenud, kord innukamalt, kord tagasihoidlikumalt, vahepeal ka päris vait olnud,“ räägib ta. „Kui mina alles algklassides õppisin, siis tegutses raadio täie hooga, vahepeal oli vaikus, siis jälle midagi katsetati. Kui olin 9. klassis, siis oli taas katsetamise aeg. Läksin ja pakkusin ennast ka punti. Võetigi. Teised on vahepeal kooli lõpetanud, nüüd veangi seda ise. Natuke kahju on sellest, et ega teagi, mis edasi saab, järeltulijat praegu igatahes ei paista.“ Igas valdkonnas innukaks tegutsemiseks aega leidvale noormehele tundub isegi kummaline, et seni pole keegi ligi astunud ega pakkunud: teeme koos! „Ma ei tea, mis neid tagasi hoiab, kas on oma muude hobide-harrastustega nii palju tegemist või ei taheta ülearust tähelepanu, igatahes ei ole keegi ennast pakkuma tulnud. Aga ehk tekib hu-
vi siis, kui selgub, et tegijat enam polegi,“ loodab ta. „Arvuti võib ju muusikat mängida, aga kui kooliraadio ikka päriselt tegutseb, on see hoopis teine asi. See võiks olla hea võimalus ennast proovile panna – eriti siis, kui sedasorti tegemised on kellegi tulevikuplaanides.“
Rohkem võimalusi Senistele kooliaastatele tagasi vaadates leiab Reio, et koolis võiks rohkem olla võimalusi, mis arvestaksid õpilaste eripärasid. „Näiteks rohkem aega, et õpitavasse süveneda – mõnele õpilasele oleks see hästi oluline,“ on ta tähele pannud. „On neid, kes haaravad kõike lennult, ja neid, kellel see alati nii kiiresti ei käi, kellel oleks vaja teistsugust lähenemist, põhjalikumaid selgitusi – aga nad peavad üldise tempoga kaasa minema. Sellest saavad mahajäämised alguse. Ehk kuluks gümnaasiumiski ära ka mõni pisut praktilisem õppesuund. Kurdetakse ikka, et meie koolimaja on mõttetult suur, ruumi on liiga palju – ehk võiks siis olla siin ka mingi praktilise õppe võimalus, suund, mis annab ka ametioskusi. Ametiõppega hästi kursis noormees kinnitab oma kogemustele tuginedes, et kutsekoolidesse suhtutakse täiesti alusetult halvasti, kusjuures eelarvamuste küüsis polegi nii väga noored ise, kui nende vanemad. Ikka leitakse, et tingimata on lapsel vaja gümnaasiumi minna. Aga kas ikka on? „Kui läbi kolme aasta käib tõsimeeli kurtmine: milleks mulle need integraalid, milleks mulle tuletised, kus ma neid kasutama hakkan, miks
Võtta ette üks asi korraga Sel nädalal on abituriendid loodetavasti kooli pääsenud ja saavad eksamiteks valmistuda juba harjumuspärasemates oludes. Erandlik kevad annab küll võimaluse lõpetada gümnaasiumiaste ka eksamiteta, aga seda pole Reio kaalunud: „Tahan ju edasi õppida ja seepärast on mõistlik eksamid ära teha, endal on kindlam tunne edasi liikuda. Kõrgkoolidest on praegu mu sihiks Tallinna tehnikaülikool. See veendumus, et tahaksin saada hea tehnilise hariduse, on gümnaasiumi ajal tasapisi süvenenud, ju on siis ikka ka see reaalsuuna valik, mis gümnaasiumi astudes tehtud sai, olnud õige – ehkki huvi pakuvad mulle paljud muudki valdkonnad. Aga kes teab, mida tehnikaharidusega tulevikus kombineerida saab.“ Reio esimene plaan pärast lõpetamist on aga ajateenistus. „Tundub mõistlik, siis on sellega ühel pool, ei pea kogu aeg mõtlema, millal ja kuidas,“ on ta kõik läbi kaalunud. „On küll võimalus astuda kõigepealt ülikooli, siis minna ajateenistusse ja tagasi tulles hakata õppima, aga ma ei pea seda vajalikuks. Ei usu, et mul tekiks sissesaamisega probleeme, nii et parem võtta ette üks asi korraga, kui see on tehtud, siis järgmine. Mulle meeldib nii.“
Mida võiks tuua kaugem tulevik? „Kui mõelda, kus ma võiksin olla ja mida teha näiteks kümne aasta pärast, siis kindlasti tahaksin, et seda, mida ma siis teen, teeksin hästi, pühendumise ja vaimustusega,“ avab Reio ka ootusi kaugemale tulevikule. „Kui peaks selguma, et esimene valik ei lähe ehk päris kümnesse, siis usun, et sellest pole midagi, alati saab suunda muuta, ümber õppida, ennast täiendada. Tähtis on, et saaksin selle juures, mida teen, olla kogu südame ja kirega. See on mulle hästi tähtis. Mul on oma koolis õpetajaid, kes on tõelised oma ala fanaatikud – nende vaimustumine ja pühendumine on mulle eeskujuks, see on nakkav, see sütitab.“
Teisipäev, 19. mai 2020
Koolitus 7 REKLAAMTEKST
Teisipäev, 19. mai 2020
8 Koolitus
Ametikoolid püüavad tööturu KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Kutsekoolid lisavad igal õpiaastal uusi erialasid – ikka selle järgi, mida tööturul parajasti kõige enam vajatakse. IT-erialadel on areng viimastel aastatel olnud õige tormiline ja nii mõneski mõttes pakutakse gümnaasiumile arvestatavat konkurentsi. Igal kevadel vaatavad kutsekoolid pakutavad erialad kriitilise pilguga üle – mida ei tasu enam õpetada, milliste erialadeametioskuste järele on aga nõudlus kasvanud. Selle järgi tehakse pakutavates erialades-kursustes muudatusi – ametiõpe püüab nii paindlikult kui võimalik tööturu vajadustega sammu pidada. „Oleme valmis selleks, et inimeste huvi kutseõppe vastu tänavu suureneb,“ ütles Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp. „Just ümberõppe osa – ilmselt tulevad õppima need, kes on tööta jäänud. Niisuguseid õppureid on meil muidugi igal aastal, kes on otsustanud ennast täiendada või oma seniste oskuste-kogemuste põhjal midagi uut õppida. Nad on koolist tulijatega võrreldes hoopis teistmoodi motiveeritud: ini-
• • • • • • • •
mesel on juba elukogemust, ta teab nii oma oskusi kui ka vajakajäämisi ja oskab tänu sellele märksa teadlikumalt oma sihtide poole liikuda.“ Võimalikest selle aasta menukamatest erialadest rääkides nimetab direktor kõigepealt ITerialasid: „Need on ikka kõige popimad olnud, küllap ka nüüd. Loodetavasti pakuvad huvi ka uued õppekavad, näiteks küberturvalisus. Seda võib õppima tulla see, kellel on juba IT-haridus all – või siis arvestatav töökogemus. Uue erialana saab tulla õppima veel näiteks päikesepaneelide paigaldust, usume, et ka see võiks noorte silmis atraktiivne olla ja neile tööturul trumbi taskusse anda.“
Kutsekool kui hüppelaud tulevikku Ikka veel visalt püsival pelgusel, et pärast kutsekooli on tee kõrgkooli püsti ees, pole vähimatki alust, kinnitab ametikooli direktor. „Pigem vastupidi – kõrgkoolid hindavad ametikoolist saadud praktilisi oskusi,“ ütleb ta. „Meie autoremondi- ja ehituserialade poisse läheb igal aastal Tallinna tehnikakõrgkooli edasi ja nad ütlevad, et kutsekoolist saadud tugevast põhjast on ikka väga palju abi, see annab nii mõnegi eelise, võrreldes nendega, kes tulevad kõrgkooli gümnaasiumist.“
hooldustöötaja; IT-süsteemide nooremspetsialist; IT-turvaspetsialist (jätkuõpe); juuksur; kergete rõivaste rätsep; kondiiter; kosmeeƟk; majutuseƩevõƩe juhƟŵŝne (jätkuõpe); • müügikorraldaja;
Tartu kutsehariduskeskuses (TKHK) eelmisel aastal startinud kutsehariduse IT-akadeemia programm on kombinatsioon kutse- ja gümnaasiumiharidusest, ühendades mõlema õppe tugevaimad küljed. „Neljaaastase õppe lõppedes saab noor keskkooli lõputunnistuse kõrval tasku pista veel teisegi, kutsetunnistuse,“ ütleb TKHK turundusjuht Karin Mets. „Kaks tunnistust tähendab omakorda kaks korda rohkem võimalusi. Jääb igaühe enda otsustada, kas võtta edasi kurss kõrgkoolile või alustada hästitasustatud karjääri töömaailmas. Üks on igatahes kindel: hea IT-spetsialist juba niisama naljalt nurka konutama ei jää.“ IT-akadeemia programmi käivitas teadmine, et Eesti IT-sektor aina kasvab, ei ole peaaegu ühtki eluvaldkonda, mis saaks edukalt toimida ilma IT-lahendusteta. Üha rohkem ostleme epoes, tarbime e-teenuseid ja suhtleme virtuaalkeskkondades. See aga tähendab, et IT-ettevõtted otsivad nutikaid oskustega töötajaid. Peale väga heade erialateadmiste on aga IT-vallas edukas olemiseks vaja ka muid oskusi ja omadusi: kaasamõtlemisja analüüsivõimet, meeskonnatöö- ja võõrkeeleoskust, enesejuhtimise ja vastutusvõimet ning lõppematut huvi uuendustega kaasa minna. Kutsekoolide lõ-
• päikeseelektrisüsteemide paigaldaja (jätkuõpe); • raamatupidaja; • sekretär; • spaateenindaja; • tegevusjuhendaja; • turismieƩevõƩe teenindaja; • väikeeƩevõtja; • ärikorralduse spetsialist.
ŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ĂůŐĂď ϭϱ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ƚƂƂƉćĞǀĂĚĞů Ŭů Ϭϵ͘ϬϬͲϭϱ͘ϬϬ EŝŝĚƵƉĂƌŐŝ ƚŶ ϭϮ ƌƵƵŵ ϭϬϯ Niidupargi tn 12 | Pärnu | 80047 tel +372 4427888 | leili.ruul@hariduskeskus.ee
Kutsekoolide IT-erialad on noorte seas populaarsed, neid arendades hakkavad ametikoolid pakkuma gümnaasiumidele arvestatavat konkurentsi.
Teisipäev, 19. mai 2020
Koolitus 9
u vajadustega sammu pidada VidaPress
petajad on enamasti hea praktilise ettevalmistusega, kuid nende üldteadmised ja -oskused on kasinamad kui kõrgkoolist tulnud spetsialistidel, kes samas ei pruugi olla nii tugevad praktilistes oskustes. Ettevõtjate sõnul on kutsekoolist saadud headele praktilistele oskustele üldhariduse lisamine võimalikest variantidest parim. Nii sündiski IT-akadeemia programm, mis loob võimaluse jõuda IT-alase kutseharidusega tippude sekka.
IT annab tulevikuks kindlustunde Tartu kutsehariduskeskuse IT-akadeemia programmi oodatakse ambitsioonikaid noori, kes soovivad omandada erialaoskusi, ent sihivad ka kõrgharidust. Akadeemia eripäraks on tavapärasest suurem üldainete maht, mis omakorda loob paremad võimalused õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. Nii on see tõsiseks alternatiiviks gümnaasiumile: saad hea ettevalmistuse, et riigieksamitele rahuliku südamega vastu minna ning edaspidi omandada ka kõrghariduse IT- või inseneeria valdkonnas. Et see võimalik oleks, on õppekavas gümnaasiumiga võrreldavas mahus matemaatikat ning eesti ja inglise keelt. „Eelmisel aastal ühe erialaga alustanud akadeemial on täna-
HEV- lõpetaja y Köögiabiline (2 a)
HARIDUSNÕUDETA y Kutsevaliku õppekava (0,5 a) y Puidupingioperaator (1 a) y Pottsepp-sell (1 a)
PÕHIKOOLI LÕPETAJALE (kutse) y IT-süsteemide nooremspetsialist (osakutse kasutajatoe tehnik) (1 a) UUS! y Keevitaja (osakutse poolautomaatkeevitus) (1 a) y Maaler (1 a) y Plaatija (0,5 a)
PÕHIKOOLI LÕPETAJALE (kutse + keskharidus) y Infotehnoloogia süsteemide nooremspetsialist, kutsekeskharidusõpe (3 a) y Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus, kutsekeskharidusõpe (3 a) y Majutusteenindus, kutsekeskharidusõpe (3 a) UUS! y Maaturism, kutsekeskharidusõpe (3 a) UUS! y Mehhatroonik, kutsekeskharidusõpe (3 a) y Metallilõikepinkidel töötaja, kutsekeskharidusõpe (3 a) y Tisler, kutsekeskharidusõpe (3 a)
KESKHARIDUSE BAASIL y Majutuskorraldus (2 a) y Mehhatroonik (2 a) y Puittoodete tehnoloog (2 a) y Ärikorralduse spetsialist (2 a)
KESKHARIDUS ja eelnev töökogemus või 4. taseme kutsekvalifikatsioon y Metallide töötlemise tehnik-tehnoloog (1 a) y Puittoodete konstrueerija-tehnoloog (0,5 a) UUS! y Pärandturismi korraldaja (0,5 a) y Telekommunikatsiooni vanemtehnik (1 a) y Väikeettevõtte turundusspetsialist (1 a)
TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE y Abikokk (1 a) y CNC puidutöötlemiskeskuse operaator (0,5 a) y Keevitaja (osakutse MIG/MAG) (1 a) UUS! Mittestatsionaarne üldharidusõpe 8.-12. klassi riiklike õppekavade alusel (seoses Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevuse lõpetamisega)
DOKUMENTIDE VASTUVÕTT: www.sais.ee, vkhk@vkhk.ee VASTUVÕTU INFO: www.vkhk.ee, tel 785 0804
Miks valisin just IT-akadeemia HENRY- GERRET GRÜNING, TKHK IT-akadeemia 1. aasta õpilane | „Mina jõudsin IT-akadeemiasse pärast 10. klassi lõppu. Kandideerisin edukalt nii IT-nooremspetsialisti kui ka tarkvaraarendaja erialade ja valisin viimase – olen programmeerimiskeeltega varemgi kokku puutunud ja see pakub mulle huvi. Üllatusena tuli, et programmeerimise kõrval pannakse õppetöös suurt rõhku meeskonnatööle, ajajuhtimisele, dokumentatsioonile. Õppetöö võib kohati tunduda raske, aga kui käid korralikult kohal, esitad tööd õigel ajal ja pingutad piisavalt, on tasuks head hinded ja stipendium! Kutseõpe on väga lahe viis õppimiseks, mulle meeldib kooli paindlikkus ja lähenemine: alati saab kursusejuhatajaga rääkida ja leida lahendus. Tulevikus loodan jätkata õpinguid ülikoolis või täiendada teadmisi kutsekoolis võrgu- või süsteemiadministraatori erialal. Ikka selleks, et oma teadmiste ja oskustega tööturul silma paista ja teha tööd, mis mulle sobib. Usun, et kutsekool on parim algus kõigile, kes samasugusest tulevikust unistavad.“ SUSANNA KUUSEMAA, TKHK IT-akadeemia 1. aasta õpilane | „Sain IT-pisiku Tartu ülikooli e-kursuselt ning otsustasin IT-akadeemia kasuks. Natuke võttis harjumine ja tempoga sammu pidamine aega, ent üldiselt tunnen end kindlana. Erialaõppe ühendamine gümnaasiumiga on aja kokkuhoid, sest saan samal ajal keskhariduse omandamisega õppida midagi, mis mind tegelikult huvitab. Ma usun, et see eriala sobib eelkõige inimesele, kes teab, mida ta soovib õppida ja kui palju on valmis pingutama.“
vustele põhikoolilõpetajatele pakkuda juba kaks valikut: tarkvaraarendaja või IT-süsteemide spetsialist,“ ütles turundusjuht. Valiku saab teha selle järgi, kas rohkem pakub huvi programmeerimine või riistvara ja võrgulahenduste loomine.
Tasub õppida kutseõpetajaks Nii põhi- kui ka keskkooli lõpetajail tasub põhjalikult uurida kutsekoolide kodulehekülgi, et viia end kurssi, mida kusagil pakutakse – midagi põnevat on
igas ametikoolis, tähtis on leida see oma ja õige eriala. Neile aga, kel ametikoolis oskused omandatud ja kes tunnevad, et tahaksid neid teistelegi jagada, on Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktoril Riina Müürsepal soovitus, mida kindlasti tasub kaaluda: „Õppige kutseõpetajaks!“ Noori innukaid kutseõpetajaid, kes on oma valdkonnas heal tasemel meistrid, on ametikoolides tema sõnul alati vähe, see on eriala, millega ei ole kuigi keeruline tööd leida.
Teisipäev, 19. mai 2020
10 Koolitus
Tulevasele töökohale tasub hakata mõtlema juba eriala valides Vida Press
Erialavalik on tõenäoliselt üks tähtsamaid otsuseid noore inimese elus. Võimalusi on tohutult, kuidas valida nende seast see üks ja õige. Ajast aega on soovitatud: valikut tehes mõtle, kas teeksid seda tööd rõõmuga ka siis, kui selle eest raha ei maksta – see tähendab, et valida tuleb kõige südamelähedasem amet. Kas see õpetus peab endiselt paika? KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Selle üle, mida tasub praegustes oludes õppima minna, arutletakse tänavu kevadel palju. Teemat käsitles ka ETV läinudnädalane debatisaade „Suud puhtaks“, kus käidi välja hulk soovitusi, mida tasub muutunud oludes kõrva taha panna nii noortel, kes lõpetavad põhikooli või gümnaasiumi, kui ka neil, kes on koroonakriisi tõttu töö kaotanud ja juurdlevad, kuidas edasi liikuda, kas ja mida juurde õppida.
Mis saab pärast õpingute lõpetamist? Lihtsustamaks koolilõpetajate erialavalikut, on programm OSKA aastaid toonud välja need ametid, mida ühiskond parajasti kõige rohkem vajab. „Tänavu saabunud kriis on selle info paikapidavust ehk pisut muutnud, aga kui arvestada, et OSKA uuringud on üldjuhul hinnanud olukorda 5–10 aasta peale ette, siis suures plaanis kõik siiski ehk
kehtib,“ ütles kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma. „Erandlikku olukorda arvestades on plaanis ka eriuuring: uuenenud andmeid aluseks võttes vaadatakse senised uuringutulemused sügisel võtmeekspertidega läbi, et saada ülevaade, kuidas see, mis meie majanduses sügisel toimuma hakkab, kajastub tööjõuvajaduses. Selle järgi saab siis OSKA soovitusi korrigeerida.“ Edasiõppimisvõimaluste vahel kaaludes tasub noorel alustada ikka eneseanalüüsist: millised on minu tugevad küljed, võimalused ja soovid. „Kindlasti tuleks aga enne otsuse langetamist läbi mõelda ka see, millised oleksid selle erialaga võimalused tööturul, kuhu ja kui hõlpsalt saaks pärast õpingute lõpetamist tööle,“ rõhutab Randma. Kui õppimaminek otsustada pärast seesugust mitmesuunalist analüüsi, peaks valik end loodetavasti õigustama. Koolide praegusest erialade valikust päris sellist eriala ehk
TEEVIIT TÖÖELLU
Vastuvõtt 2020/2021 Kinnisvarahoolduse õppesuund SISETÖÖDE ELEKTRIK, R 3a ST DE EHITUS, 3 a HOONE TEHNOSÜSTEEMIDE PP 1,5 a VEEVÄRGILUKKSEPP, DU 3 a KINNISVARAHOOLDUS, MAALER, 1 a NOOREMAEDNIK, 1 a
www.tkak.ee www w.
Käsitöö õppesuund essuu und d PUUKÄSITÖÖ, 3 a TEKSTIILKÄSITÖÖ, 3 a TEKSTIILKÄSITÖÖ, 2 a SEPP, 3 a
@TKAKool @
Töökohapõhine õpe õp PUHASTUSTEENINDAJA, 1 a END NDAJA, 6 k PUHASTUSTEENINDAJA-JUHENDAJA, NOOREMAEDNIK, 1 a
Hariduslike erivajadustega stega õpilastele e PUHASTUSTEENINDAJA ABILINE, 2 a ABIAEDNIK, 2 a
info@tkak.ee
HELISTA +372 66 44 670 Tallinna Kopli Ametikool Kopli 98, Tallinn 11711
Töömess Suveks Tööle!
Õigusteadust õppima asudes ei maksa kujutleda end vaid advokaadi, prokuröri või kohtunikuna. Ametikohti, kus õigusalased teadmised ära kuluvad, on palju, arukas on juba enne õpingute algust mõelda n-ö kastist väljapoole – nii on võimalusi rohkem ja pettumusi vähem.
Eesti Töötukassa virtuaalmess 19. ja 20. mail on suunatud 13–29aastastele noortele. Ainult veebikeskkonnas peetaval messil pakutakse muu hulgas ka vabatahtliku töö ja praktikakaohti ning töövarjutamise võimalusi. Tööandjaile annab see võimaluse oma ettevõtet lähemalt tutvustada ja rääkida väljavaadetest nende juures tulevikus tööd leida – ka see võiks noorele elukutsevalikul abiks olla. Messil saab tööandjate ja organisatsioonidega otse suhelda, ka on võimalus võtta ühendust töötukassa karjäärispetsialistiga. Allikas: töötukassa
ei leia, kuhu üldse uusi inimesi poleks vaja, iseasi on aga, kas igal erialal on juurdetulijaid vaja nii palju kui neid ette valmistatakse.
Oskus näha suuremat pilti Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp tõi näiteks raamatupidamisvaldkonna, kus õppijaid on kogu aeg rohkem kui vajadust töötajate järele. „Andmesisestus, palgaarvestus – neid ja veel paljusid arvestusala töökohti on aina vähem, sest arvutiprogrammid võtavad järjest enam selle töö üle,“ ütles Müürsepp. „Et õpilaste arvu vaos hoida, oleme hakanud igasuguseid raamatupidamiserialasid pakkuma tasulises õppes, aga sellest hoolimata on need endiselt menukad. Eesti on väikeettevõtluse maa – raamatupidamist puudutavad teadmised on väikeettevõtjale vajalikud, ükskõik mis valdkonnas ta tegutseb.“ Tiia Randma tõi näitena õigusvaldkonna, kus aastatega on koolitatud väga palju spetsialiste ja nii on tekkinud olukord, kus tööturul on selle valdkonna ametites hästi palju üsna noori inimesi, kes ei hakka niipeagi pensionile minema ja kohti vabaks jätma. See aga tähendab, et juurdetulijail läheb aina keerulisemaks pärast kooli lõpetamist endale töökohta leida. „Õigusvaldkonna eriala valides tasub kindlasti kaugemale ette mõelda: kus ja kuidas loodetakse endale tulevikus rakendust leida,“ rõhutas Randma. „Plussiks on muidugi see, et täpselt samamoodi nagu raamatu-
pidamisoskused, kuluvad ka õigusteadmised ära väga paljudel elualadel. Neile, kes ilmtingimata tahavad õppida õigusteadust, aga ka paljudele teistele – näiteks filoloogidele, keeletoimetajatele, nii mõnegi muu eriala valinuile – tuleks kasuks oskus vaadata aegsasti n-ö kastist välja, traditsioonilistest selle erialaga seonduvatest ametikohtadest kaugemale. Sellest võib endale rakenduse leidmisel palju abi olla. Näiteks filoloog, kes tunneb õpitud keelt ja kultuuri sügavuti, võib just tänu nendele teadmistele olla oodatud diplomaatiasse või siis hoopis mõne ettevõtte eksporti arendama – kui töötaja tunneb kultuuri ja tavasid, suudab äripartneriga sujuvalt vestelda tema emakeeles, on tal märksa lihtsam kokkuleppeid saavutada ja eesmärgini jõuda.“
Millised on nõutuimad ametid? Paljudel koolilõpetajail on tulevikuplaanid üsna selged – kui mitte täpne eriala, siis vähemalt valdkond, kus nähakse end tulevikus tegutsemas –, on mõni unistuste amet, olgu see siis praegustes oludes otstarbekas valik või mitte. On aga ka neid, kes kuidagi ei suuda otsusele jõuda, mis neid tegelikult huvitab, kuhu nad sooviksid edasi liikuda. Mida siis teha? „Siis tuleks minna veebilehele edu.ee/karjäär,“ soovitab Tiia Randma. „Sealt leiab ligi 300 ametiala, kõigi juures on kirjas, mida täpselt selle elukutse esindaja teeb, kus on tal võimalik töötada, kui palju on hõivatuid, kas tööd leida on lihtne või keeruline, millised on palgatingi-
mused – aga ka see, millistes koolides seda ametit õppida saab. Sealt võib saada vähemalt mõne idee, mõte hakkab ehk liikuma ja valikute tegemine läheb pisut lihtsamaks.“ Kes tahab olla kindel, et pärast õpingute lõpetamist on töökoht ootamas, võiks vaadata tehnika ja tootmisega seotud erialade poole (mehhatroonikuud, insenerierialad ehituses ja energeetikas, metalli- ja masinatööstuse ametikohad jpm). Paraku ei ole need erialad meie noorte seas viimastel aastatel kuigi popid olnud, mistõttu tööandjail on tulnud kasutada palju välistööjõudu. „Et koolides oleks noori, kes tahavad minna edasi õppima tehnika- ja tehnoloogiaerialasid, on vaja, et alates põhikoolist oleks tugevaid loodusainete ja täppisteaduste – matemaatika, keemia, füüsika – õpetajaid. Loodus- ja täppisteaduste alal, kus meie õpilased näitavad häid tulemusi, on meil täna Euroopa vanimad õpetajad,“ märkis Randma. „Praegustele tugevatele õpetajatele oleks hädasti vaja järelkasvu. Õppida õpetajaks, eriti loodus- ja reaalainete õpetajaks, on üks valik, mida noored tõsiselt kaaluda võiksid. Samuti logopeed, koolipsühholoog, eripedagoog – neist on koolides pidevalt puudus, nende erialade spetsialiste on väga juurde vaja.“
Õpingutega alus uuele algusele Käimasolevas kriisis on kõige rohkem töökohti kaotanud majutus- ja toitlustusvaldkond ning kaubandus, mis näitab, et teenindussektor on väga haavatav. See omakorda aga tähendab, et töötajad peavad suutma muutustele reageerida, uute oludega kohanema, et leida kujunenud olukorrast endale soodsaim väljapääs. Üks võimalus lahendust leida on minna õppima. Need, kes on praeguse kriisi käigus töö kaotanud, peaksid nüüd ritta seadma kõik oma oskused ja pädevused,“ soovitab Karin Andre, töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste juht. „Tuleks üksipulgi lahti võtta kõik varasemad töölõigud: mida ma olen teinud, mida oskan, mida võiks nende oskuste baasilt minna juurde õppima, et olla tööturul konkurentsis. Alati võib tulla töötukassa karjäärinõustaja jutule – koos nõustajaga on neid valikuid, mida täpselt oleks kõige otstarbekam õppima minna, märksa lihtsam teha kui üksinda pusides.“
Teisipäev, 19. mai 2020
Koolitus 11
REKLAAMTEKST
MIKS ÕPPIDA TALTECHIS? AUTOR: MARI ÖÖ SARV Ülikooli valimine pole raketiteadus: vali see ülikool, kus on hea õppida ja saab hea hariduse. Tallinna Tehnikaülikoolis on atraktiivsed ja kaasaegsed õppeprogrammid, kompaktne kampus ja elav tudengielu ning pärast ülikooli taskus tasuv diplom, mis avab palju uksi.
Tähelepanuväärne on ka võrdlus teiste ülikoolide lõpetajate palkadega: TalTechi lõpetajate keskmine töötasu oli 2018. aastal 26% kõrgem kõigi Eesti kõrgkoolide lõpetajate keskmisest. (Haridussilm, 2020)
KUIDAS TULLA ÕPPIMA TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI? y Vali oma lemmikerialad välja siit: teejuht.taltech.ee
KAASAEGNE LINNAK Kui rääkida õppimise mugavusest,
y Avaldusi TalTechi saab esitada juba praegu lehel sais.ee kuni 7.07 kell 12.00.
ÕPPEKAVAD TUDENGITELT siis pane tähele, et TalTech on ainus JA ETTEVÕTJATELT ülikool Eestis, kus on kompaktses Kui valid TalTechi erialade hulgast endale sobivat, siis tea, et tehnikaülikooli iga õppeprogrammi taga on erialaga seotud inimestest koosnev programminõukogu, sh valdkonna ettevõtjad, kes tagavad, et ülikoolis õpetatav vastaks tööandjate vajadusele, ning üliõpilased, kes tagavad, et õppimine ise oleks põnev ja õpetamine atraktiivne. Tudengite tagasiside on oluline tööriist ka õppekavade arendamisel ja õppejõudude valimisel.
KÕRGEM PALK Hästi läbimõeldud õppeprogrammide tulemusi pole vaja kaugelt otsida: Haridussilma andmeil teenis Tallinna Tehnikaülikooli lõpetaja 2018. aastal keskmiselt 2006 eurot kuus. Eesti keskmine kuupalk samal aastal oli 1310 eurot, nii et TalTechi vilistlased olid väärt enam kui 1,5 Eesti keskmist palka.
kampuses koos kõik vajalik – aulast ühiselamuteni. TalTechi „leiutajatelinnakust“ leiab tipptasemel laborid ja kaasaegse raamatukogu, ettevõtluskeskuse ja tegusa tudengimaja, spordihalli ja hulga söögikohti, huvija kultuuriklubid ning pikniku- ja palliplatsid. Naaberlinnakuks on aga Tallinna Tehnopol, kus tegutseb ja kasvab enam kui 200 tehnoloogiaettevõtet. See kõik tähendab, et kui pealinna elurütm Sulle ei meeldi, võib sellest rahumeeli Mustamäe mändide all eemale hoida, samas on transpordiühendus kesklinnaga tihe ja tõhus.
ÄGE TUDENGIELU Tehnikaülikoolis on 23 tudengiorganisatsiooni, kaheksa kultuurikollektiivi ja tippspordivõistkonnad ning linnakus on Tudengimaja üleni üliõpilaste päralt.
y Soorita riigieksamid ning tulemuste selgudes saa teada, kas ületasid lävendi. Selleks võrdle oma riigieksami tulemust unistuste erialal nõutuga.
Tudengielu on TalTechis üks Eesti elavamaid – selles saab veenduda kasvõi üliõpilaste suve- ja talimängudel, kus TalTechi mütsid-särgid-lipud kõige silmatorkavamad ja talteklaste hääled kõige valjemad.
Astu samm õiges suunas, et Sinu suured ideed annaksid tulevikus maailmale midagi sellist, millest veel unistadagi ei osata.
MÕTLE SUURELT! Astu samm õiges suunas, et Sinu suured ideed annaksid tulevikus maailmale midagi sellist, millest veel unistadagi ei osata.
TEEJUHT.TALTECH.EE
y Kui ületasid lävendi, oled järgmisest õppeaastast TalTechi oodatud! y Kui vajalikust lävendi punktisummast jäi punkte puudu, on Sul võimalus parandada eksamitulemust ülikooli eesti keele või matemaatika katsel juulikuus. Vajadusel saad oma teadmisi värskendada matemaatika katseks ettevalmistaval kursusel. Loe lähemalt: www.taltech.ee/matemaatikakursus. y Kui riigieksamid on varasematel aastatel sooritatud, siis on kõik veel lihtsam ja kiirem. Esitades avalduse sais.ee (kuni 7.07 kell 12.00), näed kohe, kas ületad lävendi, ning kui jah, pakume peagi Sulle õppekohta tehnikaülikoolis. Kinnita oma õppimissoov ja augustis kohtume! y Kui oled õppekoha pakkumise tehnikaülikoolist saanud, siis tea, et see tuleb vastu võtta hiljemalt 15. juulil.
12 Koolitus
Teisipäev, 19. mai 2020
2020/2021 õppeaastal võetakse vastu õpilasi järgmistel erialadel