PARKIMINE – PALJUDE ÜHISTUTE SUUR MURE. MILLEST ALUSTADA LAENU TAOTLEMIST? GAASISEADMETE KORRASOLEKU EEST VASTUTAB OMANIK
Korteriühistu Reede, 22. veebruar 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Reede, 22. veebruar 2019
2 Korteriühistu Teet Malsroos
Korteriühistute infopunkt Tallinnas Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7) on kolmapäeviti avatud korteriühistute infopunkt. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juristid annavad linnavalitsuse teenindussaalis korteriühistute esindajatele ja korteriomanikele nõu tänavu kuni 26.bjuunini ning 4. septembrist 18. detsembrini igal kolmapäeval kl 9–12 ja 13–17. Nõustamine on tasuta ja elava järjekorra alusel, konsultatsiooni aeg ei ole piiratud. „Korteriühistute infopunkti kui elanikkonnale väga olulist teenust on juba aastaid linnaeelarvest toetatud, meie poolt on ka infopunti pidamiseks vajalik ruum,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Linnavalitsuse ja korteriühistute liidu koostöös toimiv infopunkt on ilmselgelt oluline ja vajalik – aastas saab sealt nõu ja abi kaugelt üle tuhande inimese. Infopunkt on aidanud linnaelanikel lahendada hulgaliselt kortermajades elamisega seotud probleeme.“ Lepingu sisuks on tasuta õigusabi andmine kortermajade elanikele korteriomandi valitsemise ja majandamise; korteriomanike ning ühistu kui juriidilise isiku õiguste ja kohustuste ning teistes kortermajades elamisega seotud tsiviil-, haldus- ja kriminaalõiguslikes küsimustes jpm. Linnaosavalitsused korraldavad korteriühistute esindajatele regulaarselt ka teabepäevi ning linn toetab Eesti Korteriühistute Liidu foorumi korraldamist. Toetatakse ka koolitustel osalemist: koolitustoetust saab küsida Eesti Korteriühistute Liidu või Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu korraldatud koolitustel osalemiseks. Allikas: tallinn.ee
PARKIMINE – üks kee murekohti kortermaja Andres Putting / Ekspress Meedia
Linnastumine ja autostumine ei näita vaibumise märke ning seetõttu on juba väljakujunenud linnaosades suureks probleemiks autode parkimine. Kuidas saavutada kõigile sobiv lahendus ja millised on võimalused parkimisprobleeme leevendada, sellest rääkisime Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardiga. KADRI PENJAM
leht@ohtuleht.ee
Õiguspärane parkimiskohtade jagamine on ilmselgelt teema, mis ühtki kortermaja asukat külmaks ei jäta – kellel on mure oma auto parkimisega, kellel majaümbruses parkivate autodega, mis ruumipuudusel pahatihti nappi haljasala vallutama kipuvad.
Kokkulepped notari juures „Kui korteriomanikel on soov määrata kindlaks parkimiskohad, seostades need konkreetsete korteriomanditega, saab seda teha üksnes korteriomanike omavahelise kokkuleppega. Sellist kokkulepet nimetatakse erikasutusõiguse kokkuleppeks,“ selgitab Urmas Mardi.
www.malmerkklaasium.ee
Rõduklaasid, piirded ja varikatused PA I G A L D U S JA H O O L D U S
TALLINN Valdeku 132 tel 659 9247 klaasium@malmerk.ee TARTU Tähe 114 tel 736 0041 klaasium@malmerk.ee malmerkklaasium
Kui päise päeva ajal võib ka magalapiirkonna kortermajade ümbruses jääda mulje, et ruumi jagub kõigile, siis tegelikult on parkimiskohtade nappus paljudele korteriühistutele tõsine peavalu.
Alati ei piisa sellest, kui määrata kindlad parkimiskohad korteriühistu üldkoosoleku otsustega, märgib Mardi: erikasutusõiguse kokkulepped oleks tema sõnul mõistlik kanda notari vahendusel kinnistusraamatusse, sest siis on need üheselt fikseeritud ja kõigile arusaadavad. „Meeles tuleb pidada, et kui seda ei tehta, ei muutu kokkulepe uue korteriomaniku jaoks õiguslikult siduvaks. Uus omanik ei ole kohustatud järgima erikasutusõiguse kokkuleppeid, kui need pole kantud kinnistusraamatusse,“ toonitab Mardi. Kui aga peaks juhtuma, et mõni omanik keeldub erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimisest, on igal korteriomanikul õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda eri-
kasutusõiguse kindlaksmääramist kohtumenetluses. Urmas Mardi nõustub, et parkimine kortermaja juures on jätkuvalt ülioluline teema, millest ei saa üle ega ümber: „Parkimine kodu juures muutub autostumise tõttu aina keerukamaks ja lahenduse leidmisel tuleb parkimiskohtade ja rohealade vahel leida korteriühistu liikmetele sobiv kompromiss.“
Lahendust otsides tasub olla koostööaldis Millised on aga üldse võimalused olukorda leevendada ning mida on korteriühistud seni ette võtnud? Urmas Mardil on käepärast positiivne näide võimalusest olukorda leevendada: „Üks lahendus on luua majale läbimõeldud
liiklusskeem, nagu tegi mullu EKÜLi korteriühistute konkursil parima renoveeritud kortermaja tiitli võitnud Pargi 3 Alu alevikus Raplamaal. Trepikodade uste ette pargitud autode vahelt oli juba vaat et võimatu poekotiga majja siseneda, autode mõlkimistest ja konfliktidest rääkimata. Tänapäevased vajadused on mõistagi muud – teinekord on peres lausa kolm sõidukit. Ühistu oli sunnitud koostama liiklusskeemi, et igaüks ei sõidaks ega pargiks seal, kus pähe tuleb. Nüüd seal enam konflikte ega probleeme pole.“ Kindlasti soovitab Mardi kortermaja juures parkimist planeerides küsida nõu nii päästeametist kui ka linnaplaneerijatelt: missugune oleks majale sobivam kompromisslahendus.
Reede, 22. veebruar 2019
KorteriĂźhistu 3
rulisemaid de Ăźmbruses Tihti pargitakse kuhu parajasti mahub ja rikutakse niibmajaĂźmbruse haljasala. Tanel Meos
mist ning tavaliselt pßßavad igati aidata ja lahendusi pakkuda. Mis puudutab Tallinna mägesid, Mardi sþnul peamisi murekohti, siis näiteks Mustamäed puudutav liiklusuuring näitas, et 20% seal pargitud autodest seisavad kohapeal 24 tundi järjest, seega pole 20% eraautodest pidevas kasutuses.
Rootsis lahenduseks autoĂźhistud „Kohaliku omavalitsusega suhtlemine on oluline, siin vĂľiks korteriĂźhistu olla avatud ja koostÜÜaldis partner,“ Ăźtleb ta. „Näiteks Tallinn on korteriĂźhistute kasutusse andnud Ăźle kaheksa hektari ehk kĂźmne A.Le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Linnaosavalitsused on tasuta andnud korteriĂźhistute kasutusse Ăźle 30 linnale kuuluva parkimisplatsi. Tartu linnavalitsus eraldas linnaeelarvest parklate projekteerimiseks ja ehitamiseks ligi 300 000 eurot – selle raha eest saab parkla ehitada kolmele parkimiskitsikuses vaevlevale majale,“ on kohalikud omavalitsused Urmas Mardi sĂľnul teadlikud parkimisproblee-
„Siin vĂľiks vaadata ka PĂľhjamaade ja teiste Euroopa riikide kogemusi. Näiteks Rootsi korteriĂźhistute liit on parkimisprobleemide leevendamiseks moodustanud korteriĂźhistute juurde autoĂźhistuid, mille liikmed saavad kokku leppida autoĂźhistule kuuluvate autode kasutamise ajad,“ toob Mardi näite, kuidas on samalaadseid probleeme lahendatud mujal maailmas. „KorteriĂźhistud on Rootsis nimelt kindlaks teinud, et reeglina vajatakse autot erisĂľitudeks ja linnast väljas käimiseks. Igapäevaseks tÜÜlkäimiseks, ummikutes seismiseks ja lihtsalt maja ees seismiseks autot ei vajata. SeetĂľttu on tekkinud autoĂźhistud Rootsi korteriĂźhistute seas vägagi populaarsed.“
KOMMENTAARID
Uus käsiraamat
VIKTORIA PAVLIUK, korteriĂźhistu Pargi Kolm juht: „Meie 60 korteriga kortermaja on ehitatud aastal 1978, kui ilmselgelt ei osatud veel nii suurt autode hulka maja Ăźmber ette näha. SeetĂľttu on kortermaja Ăźmber parkimine olnud meie jaoks suur probleem ning oleme pidanud mĂľtlema erinevatele lahendustele. Enne majaĂźmbruse ala renoveerimist oli parkimine meie murekoht – pargiti trepikodade ette, toimus plekimĂľlkimisi. Nßßd, pärast renoveerimistĂśid, on parkimiskohti veidi enam kui seni – 85. Paika pandi ka liiklusskeem, kuidas sisehoovis liigelda ja parkida. Samas ei osanud me ette näha lumise talvega kaasnevaid probleeme, mis on pĂľhjustatud sellest, et mĂľned korteriomanikud on usinad parkimiskohtade lumest puhastajad, teised aga mitte. Selle teemaga hakkame kindlasti tegelema, et ennetada samu probleeme järgmisel talvel. Heaperemehelik majaĂźmbruse parkimiskohtade kasutamine on eesmärk omaette. Saime eelmisel aastal korteriĂźhistute liidult tunnustuse kui 2018. aasta edukaim renoveerimisprojekt – selle Ăźle oleme muidugi väga uhked. Loodan, et oleme veidigi suutnud parkimismuresid maja Ăźmber leevendada kĂľigi elanike jaoks.“
KorteriĂźhistute liit on saanud valmis järjekordse raamatu sarjast „Riigikohtu lahendid korteriĂźhistute asjades“. Käsiraamat on 2018. aasta Riigikohtu lahendite baasil koostanud Urmas Mardi ja Margus Saulep. Nii nagu varasemad sama sarja raamatud, on ka uus veebiraamat kĂľigile tasuta kättesaadav EKĂœL kodulehelt (http://ekyl.ee/oigusabi). NĂľuanne kasutajaile: käsiraamatus toodud lahendite numbrid on lingid, millele vajutamine viib otse käsitletava lahendi täistekstini.
ANVAR KIMA, korteriĂźhistu SĂľpruse pst 202 juhatuse liige: „Meie korterelamus on 162 korterit ning olukord maja Ăźmber parkimisega päris keeruline. Kahjuks ei ole vĂľimalik olemasolevaid vĂľimalusi arvestades lisaparkimiskohti kuidagi juurde tekitada. Oleme vaaginud mitmeid vĂľimalusi, kuidas asja parandada, kuid head lahendust on keeruline leida. Praegu on plaan renoveerida vähemalt olemasolev asfalt, et korda tehtud pinnasele saaks tĂľmmata jooned ning veidigi parkimist maja Ăźmber teadlikumalt korraldada. Oma osa parkimiseks sobiva pinna kasutamisel on ka autoomanikel endil. On neid, kes pargivad autot, millega ei sĂľideta vahel pikemat aega, on ka neid, kes pargivad teistega arvestamata. Renoveeritud asfaltkate ning piiritletud parkimiskohad peaksid tooma sellele probleemile veidigi leevendust. Teistega arvestamine on oluline ning kuni peame lähtuma printsiibist kes ees, see mees, on kitsastes oludes hakkama saamisel koostÜÜ Ăźlioluline.“
Eesti KorteriĂźhistute Liit korraldab igal aastal Ăźleriigilisi konkursse, kus vĂľivad osaleda kĂľik selleks soovi avaldavad korteriĂźhistud. Alates 2005. aastast on korteriĂźhistute konkursi raames auhindu jagatud kolmes kategoorias: ilus koduĂźmbrus, parim korteriĂźhistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt. VĂľistlus kuulutatakse välja augustis, vĂľitjaid autasustatakse iga aasta oktoobris toimuval Eesti korteriĂźhistute foorumil. Konkursi „Kauneim kortermaja“puhul on tegemist presidendi konkursi „Eesti kaunis kodu“ alamkategooriaga, mida EKĂœL viib läbi koostÜÜs Eesti Kodukaunistamise Ăźhendusega alates 2009. aastast. Konkurss kuulutatakse välja maikuus, vĂľitja saab auhinna Eesti presidendilt ja korteriĂźhistute liidult augustis. Ăœhistud ei pea ootama konkursi väljakuulutamist: oma osalemissoovist vĂľib juba enne seda teada anda aadressil ekyl@ekyl.ee.
Tallinna Ăźhistute Ăźmarlaud Tallinna ja Harjumaa korteriĂźhistute Ăźmarlaud, kus jutuks tulevad Tallinna linna tänavused toetused korteriĂźhistutele on 25. (vene keeles) ja 26. veebruaril (eesti keeles) EKĂœL koolitusklassis Sakala 23A (I korrus). Algus mĂľlemal päeval kl 17. Toetusi tutvustavad Tallinna linnavaraameti elamuosakonna peaspetsialistid Ene Kull ja Lya Kalpus.
Saada Ăźhistu vĂľistlema
Eesti KorteriĂźhistute Liit on korteriĂźhistuid Ăźhendav Ăźleriigiline organisatsioon, kuhu kuulub ligi 1300 korteriĂźhistut. r (VLQGXVHG 7DOOLQQDV 7DUWXV 3ÂżUQXV MD .XUHVVDDUHV r .RUWHULĂ—KLVWXWH Ă?LJXVDELWHHQXV QĂ?XVWDPLQH MD NRROLWXVHG r .RUWHULĂ—KLVWXWH DMDNLUL e(ODPXp MD NÂżVLUDDPDWXLG
TULE OSALEMA! Lääne-Eesti KorteriĂźhistute XVI Foorum, 9.03.19 kell 10:00 Pärnu, Roheline 1, Nooruse Maja - uus KrtS - eriomaniku Ăľigused ning kohustused - uued ehitustehnilised lahendused - uus KredEx toetusmeede Osalemine: EKĂœL liikmed tasuta. Teised 35.Registreerimine: parnu@ekyl.ee
LĂľuna-Eesti KorteriĂźhistute XVII Foorum, 23.03.19 kell 10:00 Tartu, Narva mnt 3, SPARK Demo Keskus - Eesti elamumajanduspoliitika suunad - toetusvĂľimalused korteriĂźhistutele - rekonstrueerimise kogemused - koostÜÜpartnerite tutvustused Osalemine: EKĂœL liikmed tasuta. Teised 35.Registreerimine: tartu@ekyl.ee
X Balti Elamumajanduse Konverents: Innovatsioon elamutes 17.04.19 kell 10:00 Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn - Uuendused Eesti ja Euroopa elamuvaldkonnas - Innovatsioon korteriĂźhistutes: tehnilised ja rahalised vĂľimalused - Esinevad Eesti ja Euroopa elamuvaldkonna eksperdid - Praktilisi innovatsioonikogemusi tutvustavad ettevĂľtete esindajad Osalemine: EKĂœL liikmed 35.-, teised 55.Registreerimine: ekyl@ekyl.ee vĂľi 627 5740
KorteriĂźhistute juhtide Ăľppereis Valgevenesse 19.05.19 – 23.05.19 Info osalemise kohta: ekyl.ee/koolitus/oppereisid vĂľi anu@ekyl.ee KorteriĂźhistu juhtimise alastes ĂźldkĂźsimustes saad abi kĂľigis meie esindustes. Tasuta nĂľu on alati garanteeritud EKĂœL liikmetele.
TULE LIIKMEKS! Lisainfo teenuste, liikmeks astumise ja liikmete soodustuste kohta: Eesti KorteriĂźhistute Liit Tel. 6275740, e-post: ekyl@ekyl.ee
Reede, 22. veebruar 2019
4 Korteriühistu
Koosolekule? Ei viitsi! Korteriühistutele teeb muret ühistuliikmetest korteriomanike passiivsus: korteriühistu üldkoosolekutele ei viitsita kohale tulla. Mida sellisel puhul teha? Üldkoosolekul on korteriühistu töös ülioluline roll, sest kõik seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on ühistujuhtide mure inimeste passiivsuse pärast ja soov, et korteriomanikud oleksid osalemisest huvitatud, kõigiti mõistetav, sest üldkoosolek on otsustusvõimeline vaid siis, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest. Osalemine on aga iga elaniku isiklik otsus, tõdeb Mardi EKÜLi ajakirjas Elamu: ühtki korteriomanikku ei saa näiteks trahviga kohustada ühistu üldkoosolekul osalema. „Kõige olulisem õigus korteriühistus on hääleõigus ning see, kuidas inimene seda teostada otsustab, on suuresti tema valik,“ märgib õigusosakonna juhataja. „Minu soovitus ühistujuhtidele oleks teha korteriomanikke kõnetav ja kaasav päevakord, et neil tõesti tekiks huvi koosolekule tulla.“ Tuginedes riigikohtu praktikale, rõhutab Mardi, et korteriühistu liikmele võib hea usu põhimõttest tuleneda kohustus mitte kahjustada ühistut ja panustada selle juhtimisse, mille väljendusena võib ta muu hulgas olla kohustatud hääletama maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega, kusjuures vajalik tahteavaldus on võimalik kohtulahendiga asendada. Et hiljem poleks kellelgi põhjust kurta, et ühistu asju otsustades on teda kõrvale jäetud, võiksid ühistuliikmed olla aktiivsed ja panustada ühistu toimimisse. EKÜL
Remondilaenu taotlemine nõuab tõhusat eeltööd Mida arvestab pank laenuotsuse tegemisel?
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Igas vanemas kortermajas jõuab kord kätte hetk, mil tuleb otsustada, kuidas maja lagunemisest päästa ja elanike elamistingimusi parandada. Millest alustada, kui on tärganud plaan võtta ette põhjalik remont?
Milleks ühistu laenu soovib? Kuigi laenuvõtmise küsimuse otsustab korteriühistu üldkoosolek, on oluline kaasata ehituseksperte. On juhtunud, et alguses on korteriühistul üks plaan, kuid pärast ehitusekspertidega konsulteerimist plaanid muutuvad. Korteriühistu suurus. Mida rohkem kortereid ühistusse kuulub, seda paremini on risk hajutatud nii korteriühistu enda kui ka panga jaoks. Korteriühistu asukoht. Suurlinnades ja suuremates asulates on korterite turuväärtus kõrgem ja seetõttu on ka võimalikud maksimaalsed laenusummad suuremad. Väiksemates kohtades, kus korterite turuväärtus on madalam ja laenusumma tundub sellega võrreldes suur, võib pank soovida KredExi lisakäendust. Elanike maksevõime. Vaadeldakse laenusumma suurust korteri ja ruutmeetri kohta ning igakuist tagasimakstavat laenusummat. Pikema laenuperioodiga on võimalik igakuist laenumakset vähendada. Oluline on ka, kas ja kui paljudel korteritel on ühistu ees võlg. Elanike nõusolek. Laenu võtmisega peab ühistu koosolekul olema nõus enamik korteriühistu liikmetest. Kaalutakse, milline on inimeste keskmine palk selles piirkonnas ja milline on tööhõive – laenu tagasimakse peab olema majaelanikele jõukohane. Omafinantseering. Alati omafinantseeringut ei nõuta, aga üldiselt võiks see olla vähemalt 10%. Seda raha võiks ühistu hakata koguma aegsasti enne laenuvõtmist – nii selgub ka, kuidas majaelanikud senisest suuremate arvetega toime tulevad. Allikas: SEB
Kõigepealt peaks juhatus vaatama üle ühistu rahalise seisu ja seejärel tegema koosoleku, et küsida majarahva arvamust. Ehkki võib tunduda, et see on remondiks valmistumise kõige lihtsam osa, osutub ühisele seisukohale jõudmine mõnikord tõsiseks kadalipuks.
Kahtlejad takistavad arengut „Meil pole nii hirmus suur maja ja see võiks ammu juba olla korralikult remonditud, aga meil on üks seltskond inimesi, kes ei ole nõus mitte ühegi muudatuse ega arenguga, kõige vähem muidugi sellistega, mis nõuavad nendepoolset panust,“ ütleb üks anonüümsust palunud ühistujuht Tallinnast. „Muidugi on nad ka laenuvõtmise vastu: küll ei saa panka usaldada, küll on mure, et ühistujuhid osa rahast taskusse topivad – hoolimata sellest, et hoiame juhatusega pidevalt majarahvast üksikasjalikult kursis, kui palju meil raha arvel on ja milleks on seda kasutatud, sendipealt! Katus on meil nüüd lõpuks vahetatud – aga millise vaevaga!“
Otsuse teeb üldkoosolek Remondi tegemise ja laenu taotlemise otsuse võtab vastu ühistu üldkoosolek. Kui kõhklejaid-kahtlejaid on palju, võiks
Laenuhaldur appi
Pärast üldkoosoleku otsust laenu võtta tuleks ühistujuhtidel vaadata korteriühistu plaanid üle koos laenuhalduriga, et saada panga esialgne hinnang. Vida Press
kohe kaasata ka panga esindaja, kes oskab väga täpselt rääkida laenusummast, tingimustest, tagasimaksetest, vajalikest dokumentidest jm. Ka on mõistlik aegsasti kaasata ehitusekspert, kes aitaks kirjeldada, millised tööd ja mis järjekorras ette võtta. „Kui leitakse, et kogu maja ühekorraga korda tegemiseks jaksu pole, on asjatundlik nõuandja eriti oluline,“
ütleb ehitusinsener Kalle Pilt. „Tema suudab muu hulgas kirja panna hädavajalike tööde järjekorra – siis ongi võimalik teha töid ka jupikaupa, aga nii, et järgmist etappi ette võttes ei peaks hakkama eelmist ringi tegema.“ Seejärel peab ühistu tegema otsuse: milliseid töid ja mis järjekorras tehakse, mille jaoks on raha olemas ja mille jaoks soovitakse laenu võtta.
Kui panga inimest pole enne kaasatud, siis pärast üldkoosoleku otsust tuleks vaadata korteriühistu plaanid üle koos laenuhalduriga, et saada panga esialgne hinnang projektile, soovitavad SEB panga laenuspetsialistid. Laenuhaldur aitab hinnata korteriühistu võimekust laenu tasuda, arvutab välja optimaalseima laenusumma ja igakuise tagasimakse suuruse ning annab nõu laenu ja tagatisega seotud küsimustes. Kindlasti ei pea sel kohtumisel häbenema ühtki asjatundmatut küsimust – pärida tuleb julgelt ja iga pisiasja, sest laenuvõtmine tähendab korteriomanikele kohustust pik-
kadeks aastateks. Tähtis on ka see, kui pikaks ajaks laenu võtta. Osalise renoveerimise ja väiksema summa korral võiks tagasimakse tähtaeg olla 5-6 aastat – väiksemat laenu pole mõtet venitada liiga pika perioodi peale. Üldiselt soovitatakse mitteenergiasäästuga seotud laenude maksimaalseks tähtajaks kuni 15 ja energiasäästuga kuni 20 aastat. Arvestada tuleb ka võimalusega, et pank hindab projekti liiga riskantseks ja ei anna laenu. Nii võib juhtuda näiteks siis, kui korteriühistu liikmete maksekoormus kasvab laenu võtmisega panga hinnangul liiga kõrgeks või korteriühistul on palju võlglasi.
PLaanite hakata maja Fassaaditööd muudavad maja soojemaks ja ilusamaks Renoveeri ning soojusta maja ja säästa rohkem kui 50% energiakuludest! Vähenda küttekulusid külmal ajal ja säästa energiat soojal ajal. Soojustatud maja vähendab märgatavalt ka kütmisega seotud tegevusi. Eesti Soojustus OÜ pakub täislahendusi nii era- kui ka kortermajadele, põhiline spetsialiseerumine on hoonete terviklik restaureerimine. Ettevõtte põhitegevuseks on soojustamisega seotud hooneosad – katus, fassaad, sokkel ja vundament.
soojustama?
Võtke meiega ühendust ja aitame leida parima ja sobivaima lahenduse Teie majale. Eesti Soojustus OÜ +372 558 8680 +372 5805 0746 eestisoojustus.ee eestisoojustus
Reede, 22. veebruar 2019
Korteriühistu 5
PARIM TARKVARALAHENDUS SINU ÜHISTULE
SUHTLUSVAHEND KORTERIOMANIKULE
TÖÖRIIST ÜHISTU JUHILE JA RAAMATUPIDAJALE
suhtlus, probleemid, näidud, tarbimine, arved, ühistu raha, koosolekute protokollid, dokumendid
suhtlus, probleemid, hoolduspäevik, majanduskava, automaatne raamatupidamine, integratsioonid e-teenustega, dokumendid
VAATA LÄHEMALT: KORTO.EE
Reede, 22. veebruar 2019
6 Korteriühistu
Gaasiseadmete korrasoleku eest vastutab omanik Daisy Lappard / Ajakirjade kirjastus
Vingugaasiandur dur kohustuslik
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Mis tahes gaasiseade – olgu see gaasiplit, kogu maja küttev gaasikatel või vannitoas paiknev veesoojendi – on ohutu ainult siis, kui see on töökorras. Seepärast tasub mõelda: millal käis teie kodus viimati hooldustehnik? Kui gaasiseade ei toimi tavapäraselt, ei lähe üldse tööle või lülitub iseenesest välja, ei maksa seda ise parandama hakata – kohale tuleb kutsuda tehnik gaasitööfirmast. Ülearune pole ka pärast maja renoveerimist või korteris omal käel tehtud remonti lasta asjatundjal üle vaadata, kas ruumis, kus on gaasiseade, on kõik nii nagu peab: olemas on piisav õhu juurdevool, lõõrides on tõmme säilinud, ventilatsiooniavasid pole suletud vmt. Ei tohiks aga unustada, et gaasitöid võib teha üksnes ettevõte või isik, kellel on majandustegevuse registris (mtr.mkm.ee) vastav registreering – selle olemasolu tasub kindlasti kontrollida.
Vastutab alati omanik Omavoliline ümberehitus on olnud paljude seniste gaasiga seotud õnnetuste põhjuseks, seetõttu pole gaasitehniku pilk kunagi ülearune vahetult pärast seda, kui korteris/elamus on tehtud põhjalikke muudatusi. Ei maksa unustada, et gaasiseadmetele ja -paigaldistele kehtestatud nõuete järgimise eest vastutab alati omanik. See tähendab, et korteris oleva-
Juba eelmisest aastast on koduomanikul kohustus pa paig paigaldada igal alda d da vindatu da tud d gugaasiandur kõigisse eluruumidesse, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Siiski on mõistlik paigaldada vingugaasiandur ka eluruumidesse, kus asub puuküttega ahi, kamin või pliit. Igas ruumis, kus on gaasiseade, paigaldatakse vingugaasiandur sellest 1–3 m kaugusele. Kui tehniliste abinõudega on välditud vingugaasi teke ja eluruumi sattumine (nt gaasikatel asub eraldi ruumis, gaasiseadme põlemisõhk võetakse otse välisõhust ning põlemisgaasid juhitakse samuti otse selleks ettenähtud korstna kaudu välisõhku), pole vingugaasiandur kohustuslik.
Ohtlikud olukorrad Aega viitmata tuleb tellida gaasitöö, kui z ruumis on gaasile iseloomulik lõhn, z gaasiseadmed, torustikud või nende ühenduskohad lekivad, z gaasiseadmed on hooldamata, z suitsulõõrid on ummistunud, z tõmme ja/või ventilatsioon pole piisav, z torustik on vigastatud või korrodeerunud. Kui tunned gaasilõhna, siis z sulge võimalusel gaasi juurdevool z ava uksed-aknad ja tuuluta ruume z ära kasuta ruumis lahtist tuld ega elektrit, z eemaldu ohtlikust piirkonnast, z teavita ohust majarahvast ja häirekeskust (112), z võimalusel lülita ruumis elekter välja. Allikas: www.ttj.ee
Ka kõige tavalisem gaasipliit peab olema laitmatus korras, rääkimata gaasikateldest ja -veesoojenditest.
te gaasiseadmete korrasoleku peab tagama korteri omanik ja kui ühistu pole teistsugust kokkulepet sõlminud, peab korteriomanik kutsuma korrapäraselt ka hooldustehniku. Kui sageli seda teha? Majandus- ja taristuministri 2017. a märtsis jõustunud määrus (nr 87, § 461) ütleb, et gaasiseadmeid tuleb kontrollida vähemalt kord kolme aasta jooksul ja see peab olema dokumenteeritud. Määruses sätesta-
30 aasta Eesti tur t ul.
tu ei tähenda aga, et seadmeid ei võiks sagedamini hooldada või et need ei võiks sagedasemat hooldust vajadagi. „Kõik sõltub sellest, millistes tingimustes seade töötab,“ ütleb gaasiseadmeid projekteeriva, paigaldava ja hooldava firma Gaspre tehniline juht Simmo Paomets. „Näiteks kortermajades paikneb veesoojendi enamasti vannitoas – ja see on gaasiseadmele kõige mustem koht, sest õhus hõljuvatest tol-
muosakestest ja niiskusest tekkiv kiht ladestub sinna, kus õhk ja gaas peaksid omavahel segunema, põhjustades mittetäieliku põlemise ja vingugaasi. Kõige targem on kohale kutsutud hooldustehnikuga aru pidada – tema oskab avaneva pildi järgi kõige täpsemalt öelda, kas sel-
les korteris tuleks järgmine hooldus teha aasta pärast või võib ühe aasta vahele jätta.“
Järgi kasutusjuhendit Gaasikatla hooldustöid suvel ei tehta, miskipärast arvavad aga gaasiveesoojendite omanikud, et neidki peab hooldama just sügi-
Korteris olevate gaasiseadmete korrasoleku eest vastutab korteriomanik, tema peab tagama ka nende korrapärase hoolduse. Korteris ette võetavad gaasitööd tuleb kooskõlastada korteriühistuga.
sel. „Augusti keskpaigast kuni jõuludeni on meil tööd rohkem kui ära teha jõuaks, järjekord on kuu aega ette,“ rääkis Paomets Õhtulehele mullu sügisel. „Veesoojendi hooldustöid saab aga teha aasta läbi, kliendid võiksid sellega arvestada – jaanuaris algab oluliselt vaiksem aeg.“ Kindlasti tuleb pärast gaasiseadme paigaldamist hoolikalt läbi lugeda sellega kaasas olev kasutusjuhend ja seda täpselt järgida.
Kõik ärikliendile, korteriühistule mõeldud haldusja koristusteenused ühest kohast - Eesti Haldus – Teie usaldusväärne partner kinnisvara korrashoiul
Pakume laia teenusevalikut büroo- ja ärihoonetele, korteriühistutele, kaubanduspindadele, toitlustusasutustele, tootmis- ja logistika ettevõtetele. Meie pakutava hulgast leiab järgmised teenused: Haldusteenus – Kinnisvarahalduri teenus – Raamatupidamisteenus – Tehnosüsteemide hooldus – 24/7 avariiteenus – Ehitus- ja remonttööd
Hoolduskoristus – Trepikodade koristus – Porivaipade rent ja vahetus – Kolimisteenus
Eripuhastusteenused – Katuse puhastus lumest – Jääpurikate eemaldus – Akende ja fassaadide pesu – Keldrite puhastus ja konteinerite rent
Väliterritooriumi korrashoid – Kojameheteenus – Lume- ja libedusetõrje – Haljasalade niitmine – Hekkide pügamine – Haljastustööd – Mehhaniseeritud lumetõrje
Mustamäe tee 6b, Tallinn 10621,a telefon 664 6440, e-post info@eestihaldus.ee, www.eestihaldus.ee
Reede, 22. veebruar 2019
Korteriühistu 7
OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.
LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!
Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL
-10%
56 903 944
www.kahjuritorje.ee putukatorje@gmail.com
ENERGIASÄÄSTULAHENDUSED ÜLE EESTI
Külmunud veetoru ei tohi mingil juhul hakata ise lahtise tulega sulatama. Abi saamiseks tuleb kohale kutsuda asjatundjad. Teet Malsroos
Talv võib veel tõsise pakasega üllatada IA MIHKELS
Pakane ja veetorud
Ilma tujusid on keeruline ennustada, aga kindel on see, et ehkki aeg-ajalt on näha selgeid kevade märke, kestab kalendritalv veel õige pikalt ja igasugused üllatused on võimalikud. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) jagab soovitusi, milleks tuleks pakase korral valmis olla.
z Vee- või kanalisatsioonitoru paigaldus vastab ehitusnormidele, kui see on allpool pinnase külmumispiiri – sõltuvalt pinnasest 1,5–1,9 m sügavusel maapinnas. z Erilist tähelepanu tuleks pöörata sissesõiduteede või pinnasesse tallatud radade ristumiskohtadele torustikuga, toru sisseviigule hoone vundamendi juures ja külmadele välisseintele: nende ümbrust ei maksa lumest puhtaks rookida, pigem tuleks seda lumerohkel talvel neisse kohtadesse juurde kuhjata – paks lumi on hea külmakaitse. z Vanemate hoonete juures võib temperatuurimuutustega kaasnev pinnase liikumine kergesti lõhkuda vana metalltoru või selle ühenduskoha. Tasub kaaluda võimalust vahetada torud välja nüüdisaegsete vastu ja paigaldada need kindluse mõttes sügavamale. z Temperatuur ruumis, kus asub veemõõdusõlm, ei tohi langeda alla +2 kraadi. Kui veearvesti külma tõttu jäätub ja töötamast lakkab, tuleb arvesti vahetamise kulud tarbijal kinni maksta. z Külmunud veetoru ei tohi mingil juhul hakata leeklambiga sulatama. Abi saamiseks tuleb kohale kutsuda asjatundjad, kellel on plasttorude lahti sulatamiseks olemas spetsiaalsed aurutid, metalltorude jaoks aga elektriseadmed. Allikas: EVEL
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Selle eest, et kortermajas külmast põhjustatud avariisid võimalikult vähe ette tuleks, ei pea hea seisma ainult ühistu juhatus – oma panuse saavad anda ka kõik korteriomanikud.
Kõiki kortereid tuleb kütta Kogu kütteperioodi vältel peab kõigis korterites olema tagatud seadusega ettenähtud miinimumtemperatuur – see tähendab, et kortermajas on omanik kohustatud kütma ka tühjalt seisvat korterit. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi on korteriomanikul muu hulgas kohustus hoida korteris sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Ka tühjalt
seisvas korteris peab seega olema tagatud piisav temperatuur, see võiks EKYL asjatundjate hinnangul olla vähemalt 18 kraadi.
Kuidas saab omanikuga ühendust? Sugugi harukordsed pole olukorrad, kus lõhkenud toru on majas põhjustanud avarii, korteriühistu aga ei pääse avariilisse korterisse, sest omanik on sõitnud soojamaapuhkusele, viibib pikemalt sugulastel külas vmt. Iga korteriühistu liige peaks hoolitsema selle eest, et ühistu
saaks vajadusel nendega ühendust võtta, mõelda tuleks ka sellele, kuidas tagada avarii puhul ligipääs ruumidesse. „Ka seadus ütleb, et korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi,“ rõhutab EKÜLi juhatuse liige Urmas Mardi.
Kas kütte- ja veetorustik on laitmatus korras? Kindlasti tuleks kontrollida, kas küttesüsteem funktsionee-
rib tõrgeteta ja veetorud on piisavalt soojas, vältimaks nende jäätumist. „Torustike külmumisohu vältimiseks tuleb mähkida torud lisaisolatsiooniga. Juba jäätunud torude ülessoojendamisel tuleks ettevaatlikult kasutada soojakaableid või soojapuhurit. Mitte mingil juhul ei tohi torude ülessoojendamisel kasutada lahtist tuld!“ manitseb Mardi.
Ülekütmine on ohtlik Ahikütte puhul soovitab Mardi jälgida mõõdukat kütterežiimi ning krõbeda pakasega kütta korraga üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. Vältimaks vingumürgistuse ohtu, peab jälgima, et siibrit liiga vara ei suleta. Elektriküttekehade kasutamisel ei tohi samuti elektrisüsteemi üle koormata, suur hulk tulekahjusid on just elektrisüsteemist alguse saanud.
Hoolitsege, et soovimatud võõrad majja ei pääseks Mardi hinnangul tuleks hoolikalt üle vaadata ka kõik võimalikud sissepääsud: uksed olgu korralikult lukustatud ja aknad parandatud, vältimaks tulekahjusid, mis võivad alguse saada võõraste isikute poolt keldritesse ja kuuridesse tehtud tulest.
TERMOGRAAFIA, HOONETE ÕHUTIHEDUSE KONTROLL ENERGIAAUDITID, -MÄRGISED JA -ARVUTUSED HOONETE EHITUS- JA REKONSTRUEERIMISPROJEKTID
Tallinn • Pärnu • Tartu tel 601 6500 • mob 5348 9959 info@termopilt.ee • www.termopilt.ee
Reede, 22. veebruar 2019
8 Korteriühistu
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga
Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!
FENIX KÜLMUMISKAITSE SÜSTEEMID Fenix ECOFLOOR küttekaablid hoiavad ära lume kogunemise katustele, vihmaveetorude külmumise ja jääpurikate tekke.
Parimaks lahenduseks sellistesse
kohtadesse on Fenix ECOFLOOR ADPSV- ja MADPSP-tüüpi tugevad topeltsüdamiku, täieliku kaitsevarjestuse ja UV-kaitsega küttekaablid. Nendel kaablitel on väga head mehhaanilised omadused ja kõrge, kuni 30 W/m, erivõimsus.
VÄLTIG E KATU SE LÄB NING A JALAK LL LIIKU IJOOKSE ÄIJATE VATE J OHUST A AUTOD AMIST E !
-100% PURIKAI
D
Vihmaveerennidesse ja -torudesse paigaldatakse kaablid
arvestusega 30-40 W/m. Soovitav on renni paigaldada pigem kaks madalama võimsusega kaablit, kuna nii saab suurem pind kaetud, kui kasutada ühte suurema võimsusega kaablit. Küttekaabli fikseerimiseks rennides ja torudes kasutatakse vastavalt renni- ja vihmaveetoru klambreid. Kahe kaabli omavaheline kaugus peaks olema 50-80 mm.
Katustele paigaldatakse küttekaabel
siksaki kujuliselt niisuguse sammuga, et võimsuse jaotus katusel oleks ligikaudu 250 W/m2.
Küttesüsteemi automaatne juhtimine
Süsteemi ökonoomse ja tõrgeteta töö huvides on soovitav varustada see sobiva temperatuuri- ja niiskusanduriga juhtseadmega FENIX-i pakutavast valikust.
Veetorud alati lahti
Fenix ECOFLOOR küttekaableid saab kasutada ka metall- ja plasttorude külmumiskaitseks. Küttekaabli paigaldatav võimsus sõltub ümbritsevast temperatuurist, soojusisolatsiooni materjalist ja paksusest. Üldjuhul sobivad torustike soojendamiseks küttekaablid 10-15 W/m – ADPSV ja PFP. PFP-küttekaabli komplekti kuulub ka termostaat ja andur ning pistikuga ühendusjuhe vooluvõrku ühendamiseks.
FENIX on Euroopa suurimaid
elektriküttesüsteemide tootjaid. FENIX-i tooted on kasutusel üle 50 riigis üle kogu maailma. Eestis müüvad Fenix ECOFLOOR küttekaableid Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.
Maaletooja: Silmani Elekter AS Tallinn, Kadaka tee 56, tel. 6711220, info@ silman.ee Tartu, Vasara tn. 50, tel. 7428688, tartu@ silman.ee www. silman. ee