Korteriühistu veebruar 2022

KAS KULUTAD ELEKTRIT KODUS ARUKALT? KASUTA KINDLUSTUSE KÕIKI VÕIMALUSI. MIS TAGAB MAJA REMONDIEDU? ÜHISELU NÕUAB REEGLEID

Korteriühistu Teisipäev, 22. veebruar 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Hannes Rumm • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Põhja-Eesti kontor Tartu mnt 84A, Tallinn Telefon: +372 7343 656 E-post: info@baltivara.ee

Lõuna-Eesti kontor Fortuuna 11, Tartu Telefon: +372 7343 656 E-post: info@baltivara.ee

Teisipäev, 22. veebruar 2022

2 Korteriühistu

Kortermaja küttevesi pole kvaliteetne? Saksa tehnoloogia laseb vett töödelda ilma süsteemi seiskamata!

menduma juba õrnalt leeliselises keskkonnas, kus pH-väärtus jääb 8,5 ja 9 vahele. Korrosiooni tagajärjel tekib vesinik, mida on võimalik süüdata, kui see radiaatori õhutusventiilist väljub. Küttesüsteemi kuum vesi, mille pH-väärtus on 10, tekitab korrosiooni, mis tungib edasi umbes 5 mm aastas. „Lihtsamalt öeldes: poolteise kuni kahe aasta möödudes võite kindel olla, et katla seinad hakkavad lekkima,“ nendib Juhanson.

Mis rolli mängib hapnik?

Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud.

Selle teksti eest on tasunud Schöttli Keskkonnatehnika AS.

Küttesüsteemis ringleva vee kvaliteet on tähtis, sest kui kasutada sobiva kvaliteediga vett, vähenevad tunduvalt probleemid kütteperioodil. Seega paneb ASi Schöttli Keskkonnatehnika tegevjuht Tarmo Juhanson südamele, et korteriühistud kontrolliksid küttesüsteeme ja nende osi.

Juhanson toob välja, et tänapäevastes küttesüsteemides kasutatakse üha suuremal määral alumiiniumi, sest see on hea soojusjuht ja aitab muuta lõpptooted kompaktsemaks. „Alumiiniumit sisaldavate küttesüsteemide pika eluea tagamisel on esmatähtis, et küttesüsteemis ringleva vee pH-väärtus oleks õige. Teine oluline näitaja on küttevees leiduvad soolaosakesed, mille kogust hinnatakse vee elektrijuhtivuse mõõtmisega. Kui soolaosakesi on küttevees liiga palju ja küttevesi saab juurde lisahapnikku, hakkab küttesüsteemis tekkima korrosioon,“ ütleb ta.

Küttesüsteemi probleemitekitajad Võibki öelda, et küttesüsteemis esinevad tavaliselt kolm probleemitekitajat: happed, soolad ja hapnik.

Happed soodustavad metallide korrosiooni, sest tõkestavad keemiliste reaktsioonide suhtes pas-

siivse kihi moodustumist metalli pinnale. „Näiteks kui vee pH-väärtus on väiksem kui 9, käitub raud veega kokku puutudes aktiivselt: rauaioonid hakkavad eralduma ja ühinevad veega. Kui mängu tuleb ka hapnik, tekib esmalt roostene vesi ning kui protsessi lisanduvad magnetiidiosakesed, tekib nii-öelda must muda,“ kõneleb Juhanson.

Seevastu kui vee pH-väärtus on suurem kui 9, moodustub raua pinnale passiivne kiht, mis takistab rauaosakestel veega ühinemast.

Selle tagajärjel korrosioon praktiliselt seiskub ning küttesüsteemis kasutatud metallid ja metallisulamid muutuvad passiivseks. Just niisugune on üldjuhul parim keskkond ja eesmärk, mida saavutada.

Juhansoni sõnul muudab olukorra keeruliseks aga tõsiasi, et erinevatel metallidel tekib passiivne olek erinevate pH-väärtuste juures. Küttesüsteemides enim

kasutatavad metallid, välja arvatud raud, saavutavad passiivse oleku alati pH-väärtuse 8,2 korral. „Lisamärkusena olgu öeldud, et küttesüsteemides, kus hapniku kaasmõjul leiab aset ulatuslik korrosioon, hakkab küttesüsteemi vee pH-väärtus alati langema, sest korrosiooni peamised saadused reageerivad happeliselt. Korrosioonist veelgi tugevama pH-väärtuse languse võivad aga esile kutsuda antifriiside laguproduktid.

Väike kogus antifriisi satub küttesüsteemi ringlusse tahtmatult uhtmispumpade ja voolikute kaudu.

Tekkinud hapete tulemusel võib küttesüsteemi vee pH-väärtus olla koguni 5,“ selgitab ta.

Nagu mainitud, siis küttesüsteemide tootmisel kasutatavate metallide hulgas on alumiiniumil eriline roll. Alumiiniumit ohustab samuti korrosioon, kuid seda hoopis skaala teisest otsast – selle passiivne pinnakiht hakkab am-

Soolad suurendavad vee elektrijuhtivust ja kiirendavad seeläbi hapniku koosmõjul (galvaanilist) korrosiooni. „Reaktsioonist endast palju olulisem on siiski see, mis liiki soolad reaktsioonis osalevad. Kloriidiosakesed näiteks soodustavad punktkorrosiooni ja seda isegi passiivse pinnakihiga materjalides nagu roostevabad terased ja alumiinium,“ lausub Tarmo Juhanson. Küttevesi, milles soolaühendeid pole, hoiab muu hulgas ära ka teistsugused korrosiooniliigid (nt korrosioonpragunemise, mida võib esineda messingi puhul).

Hapnik on sageli peamine mõjutegur, mille toimel hakkab korrosioon tekkima katlasüsteemides, mis ei ole tehniliste meetmetega piisavalt suletud ja mille küttevee pH-väärtus ei ole metallide jaoks õigel tasemel. „Küttesüsteemi täitmisel värske kraaniveega laguneb vees olev hapnik raudmaterjalidega kokku puutudes enamasti mõne päevaga, sest tekib korrosioonireaktsioon. Selle reaktsiooni käigus tekib kvaliteetse joogivee korral küttesüsteemis iga kuupmeetri küttevee kohta umbes 36 grammi magnetiidimuda. Täiendava hapniku lisandumisel võib mudakogus veelgi suurenda. Seevastu vähese soolasisaldusega küttevesi, mille pH-väärtus jääb leeliselisse vahemikku, aitab muda tekkimist oluliselt vähendada. Pealegi ei saa keemiliselt tühjas vees ka mikroorganismid vohama hakata,“ seletab asjatundja.

Niisiis oleks katla väljavahetamisel hea lahendus, kui küttesüsteemis juba ringelnud vee (mille seest on hapnik haihtunud) saaks

alles jätta ja see mõne lihtsa lahendusega sooladest ja magnetiidist ära puhastada ning selle pH-väärtus sobivaks reguleerida.

Küttesüsteemi vee töötlemine Küttesüsteemi vee ümbertöötlemiseks pärast katla väljavahetamist on seni kasutatud mitut lahendust. Üks võimalus on vana vesi süsteemist täielikult välja lasta, süsteem läbi uhta ja uue veega täita – see on mõistlik juhtudel, kus katlasüsteemis on palju muda. Ka süsteemi paralleelne läbiuhtmine soolavaba veega või pöördosmoosveega on põhimõtteliselt võimalik, kuid võtab sageli väga palju aega ja suure koguse vett.

Juba üle 25 aasta on Eestis kasutatud Šveitsist pärit kavalat ja tunnustatud inline-tootelahendust, mis suudab küttevee kvaliteeti muuta (soolasid eemaldada ja pH-taset reguleerida) otse kütmise käigus. „Sellisel juhul ei saa küttesüsteem enam lisahapnikku, kütmist ei ole tarvis katkestada ning küttesüsteemi torustikku ei ole tarvis pikalt õhutada,“ lausub Juhanson.

Küttesüsteemi vee inline-ümbertöötlemiseks ühendatakse veetöötlusseade ajutiselt tagasivoolu kaudu küttesüsteemiga.

Küttesüsteemi vesi voolab esPDOW OlEL SHHQHSRRULOLVH S}KMD¿OWri, mis eemaldab veest hõljuvad aineosakesed ja magnetiidi, ning seejärel läbi spetsiaalse segaWlLGLVH PLV ¿OWUHHULE YHHVW YlOMD lahustunud soolaosakesaed, karedust suurendavad aineosakesed ja anorgaanilised korrosiooni soodustavad osakesed.

Protsessi juhivad korraga mitu elektrijuhtivuse andurit ja läbivooluandurit, veetöötlusseadme pump ja magnetklapp, mis sulgeb veetöötlusseadme läbivoolu automaatselt, kui vesi on saavutanud eesmärgiks seatud elektrijuhtivuse või kui seadme toimeaine mõju on ammendunud.

Süsteem töötab muude tegevuste kõrvalt ja müravabalt ning säästab palju aega. Vee muutmine küttesüsteemile sobivaks aitab säästa nii korteriühistu elektriarvelt kui ka hoolduskuludelt.

Inline-veetöötluse eelised Ŷ . WWHV VWHHPL YHH W||WOHPLQH ilma kütmist katkestamata. Ŷ . WWHV VWHHPL WlLWPLQH WDYDOLVH kraaniveega. Ŷ 6RRODGH HHPDOGDPLQH MD pH-väärtuse reguleerimine. Ŷ . WWHYHH VDPDDHJQH SXKDVWDPLQH SHHQ¿OWULJD Ŷ $MD NRNNXKRLG VHVW V VWHHP vajab ainult veidi õhutamist. Ŷ 7||NXOXGH NRNNXKRLG VHVW süsteem töötab suures osas automaatselt.

Täisteenust saab tellida: www.schottli.ee ja www.stelo.ee

Teisipäev, 22. veebruar 2022

Korteriühistu 3 Vida Press

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kõik, mis puudutab elektrit, läheb meile viimastel kuudel väga korda: kas olen valinud parima elektripaketi, kus saaks elektri hindu võrrelda, kuidas saaksin kodust elektritarbimist kontrollida, mille arvelt säästa, kas kaugloetavat arvestit saab usaldada?

Elektri tarbimisega seotud üksikasjad tulebki endale üksipulgi selgeks teha, kinnitab TTJA — ainult nii saab kodust elektritarbimist arukalt juhtida.

situd kogused vastavusse tegeliku tarbimisega. Andmeedastuse häirete puhul on arvesti ise korras ja mõõdab tarbimist, kuid tarbimisandmete edastamisel on tekkinud probleemid. Häire põhjuse likvideerimisel tarbimisandmete edastus taastub. Üks sagedasi küsimusi on ka, kas kaugloetavat arvestit saab usaldada. TTJA kinnitab, et umbusaldamiseks pole mingit põhjust, sest kauglugemise lisafunktsioon ei mõjuta arvesti toimimist – mõõtmist. Kauglugemise teel kogutud näitusid on väga lihtne kontrollida arvestil olevalt näidikult. Kui tarbijal siiski on kahtlus, et kaugloetav arvesti ei mõõda õigesti, tuleks võrguettevõtjalt taotleda arvesti erakorralist taatlust.

Huvilistel tasub põhjalikumalt uurida tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) kodulehekülge (ttja.ee), kuhu inimeste suurt huvi arvestades on koondatud vastused kõige sagedamini esitatavatele elektritarbimise ja -lepingutega seotud küsimustele. Sealt leiab ka tabeli, kust saab näha, kui suur võib olla levinumate koduste elektriseadmete tarbimine ja millise rahalise kuluga tuleks nende puhul arvestada.

Erinevad paketid Elektripaketid jagunevad suures plaanis kaheks: börsihinnaga ja fikseeritud hinnaga paketiks. On ka osaliselt muutuva hinnaga pakette, mis koosnevad börsi- ja fikseeritud hinna kombinatsioonist.

Elektrimüüjad pakuvad ka keskkonnasõbralikke rohelise energiaga pakette, mille puhul on elekter toodetud taastuvatest energiaallikatest.

Fikseeritud hinnaga lepingud võivad olla tähtajatud või tähtajalised (nt 12, 24 või 36 kuud).

Fikseeritud hind sobib neile tarbijatele, kellel ei ole võimalust ega soovi oma elektritarbimist juhtida, kelle tarbimine on suurem ning kes eelistavad elektriarvete osas pigem kindlust ja ettenähtavust.

Börsipaketi puhul võib arvete suurus kuude lõikes märkimisväärselt kõikuda, sest elektrituru igapäevased hinnamuutused kajastuvad otseselt elektriarvel. Börsipakett on mõistlik valida neil tarbijatel, kellel on võimalus oma elektritarbimist juhtida ning kes on valmis võtma suuremaid hinnariske ja saama lühemas plaanis hakkama kõrgemate arvetega. Börsihind kujuneb elektribörsil (Põhjamaades on Nord Pool).

Kus saab hindu võrrelda?

Paketi vahetamise huvi korral saab seda teha veebilehtedel www.elektrihind.ee ja www.energiaturg.ee, kus saab elektrimüüjate pakutavaid hindu võrrelda, ka saab küsida pakkumist oma praeguselt elektrimüüjalt ja soovi korral personaalset pakkumist ka teistelt elektrimüüjatelt. Sobiva paketi valimiseks soovitab TTJA kasutada oma eelmiste aastate tarbimisgraafikuid, mis annavad väärtuslikku infot näiteks talvise elektritarbimise mahu ning öise ja päevase tarbimise osa kohta. Oma elektritarbimise ajaloo leiad oma võrguettevõtja ja tänase elektrimüüja iseteenindustest.

Selle asemel, et kütta talvel kodu nii palavaks, et lõpuks tuleb aknad lahti teha, tasub valida mõni kraad madalam temperatuur ja kanda külmal ajal sooje kampsuneid-sokke.

Kuidas kontrollida tarbimist?

Kuidas olla teadlik ja arukas elektritarbija Juhi oma elektritarbimist

z Hoolda elektriseadmeid korrapäraselt. z Kasuta nutikaid lahendusi, mis aitavad energiat säästa. z Võimalusel kasuta elektriseadmeid ajal, kui elektri hind on soodsam. z Asenda hõõglambid või halogeenlambid leedlampidega. z Elektriküttel kodus vali minimaalne endale sobiv toatemperatuur. z Põrandakütet kasuta vaid vajadusel. z Kodumasinaid kasuta optimaalsetes töörežiimides. z Võimalusel vaheta vanad kodumasinad energiasäästlikemate vastu. z Kui elektriseadet ei kasuta, ära jäta seda ooterežiimis elektrivõrku. Allikas: TTJA

Börsihinna jälgimiseks tuleks uurida, milliseid võimalusi (mobiiliäpp, iseteeninduskeskkond, börsihinna teavitus vms) pakub sinu elektrimüüja. Börsihinda saab jälgida ja kasutada soovitusi tarbimise suunamiseks odavamatele tundidele nt siit: https://elektrihind.ee/borsihind/ ja

Eelmiste aastate tarbimisgraafikuid annavad paketi valijale väärtuslikku infot näiteks talvise elektritarbimise mahu ning öise ja päevase tarbimise osa kohta.

https://www.elektrikell.ee/.

Jooksva tunni elektri hinda näeb ka Elering ASi veebilehelt (www. elering.ee), kus hind on toodud käibemaksuta. Kui jälgid börsihindu otse Nord Pool Spoti rakendusest või veebilehelt, (www. nordpoolgroup.com) tuleb arvesse võtta, et sealne aeg on Eesti ajast tunni võrra erinev ja hinnad on toodud käibemaksuta.

Eleringi ja Nord Pooli veebilehel toodud hinnad on megavatttundides ja tuleb teisendada kilovatt-tundideks (1MWh = 1000 kWh).

Eleringi veebilehe e-teenindusest saab vaadata tarbimisandmeid nii tunni, päeva kui ka kuu lõikes. Tarbimisandmed võivad olla kättesaadavad ka võrguettevõtjalt, nt Elektrilevi võrgu piirkonda jäävatel tarbijatel on võimalik tutvuda tarbimisandmetega Elektrilevi veebilehe (www.elektrilevi.ee) iseteeninduses.

Kaugloetav arvesti ja näidud Kaugloetava arvesti puhul ei ole tarbijal kohustust võrguettevõtjale näite teatada, need saadakse automaatselt. Kui aga andmete edastamise häirete korral on esitatud prognoosarve, siis näiteks suurim võrguettevõtja Elektrilevi soovitab prognoositud ja tegelike näitude olulise erinevuse korral tarbijal endal näidud teatada – siis tehakse ümberarvestus.

Juhul kui andmete edastamine kaugloetavast mõõtesüsteemist on häiritud, võib võrguettevõtja tulenevalt võrgulepingu tüüptingimustest prognoosida näidud ja viia hiljem prognoo-

On võimalik lasta pädeval elektriala isikul lisada oma kodusesse elektrisüsteemi kontrollarvesti, juhendab TTJA. Ligikaudse hinnangu koduse aastase elektritarbimise kohta saab, kui liita kõigi kodus olevate elektriseadmete-valgustite aastased voolutarbed (info on seadme kasutusjuhendis või pakendil.

Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga

Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!

Teisipäev, 22. veebruar 2022

4 Korteriühistu

Elektri arvelt aitavad raha kokku hoida ka väikesed muudatused IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Jõudsalt lähenev kevad lubab koduse elektritarbimise asjus küll peagi pisut kergemalt hingata – läheb ju aina valgemaks ja soojemaks, seega saab kütte ja valgustuse pealt säästa. Siiski jääb terve hulk elektriseadmeid, mis on iga päev töös ja millest loobuda hästi ei saa.

Elektriseadmeid tuleb kodudesse aina juurde, see suurendab paratamatult ka tarbimist, rääkimata vaid elektriküttel kodudest, kus tõeliselt külmad tal-

vekuud võisid pere eelarvesse hiigelaugu lüüa. Siiani on Eestis elektrit tõenäoliselt kulutatud ka üsna kergel käel: Euroopa keskkonnaagentuuri andmeil on meil energiakulu ühe inimese peale aastas olnud 3,5 korda suurem kui näiteks Maltal, kus saadakse hakkama üldse kõige kasinama kuluga.

Vahel on arukas kulutada rohkem Lihtsate nippide abil saab energiat kokku hoida igas kodus, kinnitavad Eesti Energia spetsialistid, kes ettevõtte blogis jagavad asjakohaseid soovitusi. Igaühel tasub oma kodune elektritarbimine kriitili-

se pilguga üle vaadata ka siis, kui elektri eest maksmisega esialgu veel hätta pole jäädud – praeguse üleüldise hinnatõusu puhul on igasugune säästuvõimalus kokkuvõttes abiks.

Elektriseadmete hulk meie kodudes on viimastel kümnenditel oluliselt kasvanud, seetõttu on suurenenud ka elektritarbimine. Pea igas kodus on vähemalt üks digiboks, ruuter, arvuti, veekeetja, aga ka veeboiler, nõudepesumasin, kuivati ja palju teisi elektriseadmeid.

Elektriboiler on üks suuremaid elektriröövleid kodus. Seda tuleb korrapäraselt hooldada ja katlakivist puhastada – siis neelab ta elektrit vähem.

Parimad lahendused kivipuruga ja värvitud tsementplaatidega majade fassaadidele, rõdudele, soklitele!

Teisipäev, 22. veebruar 2022

Korteriühistu 5 Vida Press

Vanad kodumasinad võivad nüüdisaegsetega võrreldes kulutada elektrit oluliselt rohkem, seepärast tasub oma kodus ringi vaadata ja panna kokku plaan eakate masinate järkjärguliseks väljavahetamiseks. Uusi valides tuleks jälgida küll hinda, aga ennekõike just seda, kui palju maksab seadme ülalpidamine tema kasutusajal. Kallim, kuid ökonoomsem masin tasub end sageli ära juba paari aastaga. Näiteks külmikute puhul, mis töötavad ööpäev läbi 365 päeva aastas, võib vana ja uue elektritarbimise vahe olla aastas 400 kWh ringis.

Kui nagunii on plaanis soetada uus pliit, võiks lähemalt uurida induktsioonplaadiga mudeleid, sest induktsioontehnoloogia kuumutab keedunõud otse, ilma kütteelemendita, ja on oluliselt säästlikum. Tõsi, lisakulutusi võib kaasa tuua see, et induktsioonplaat töötab tõhusalt vaid hästi elektrit juhtivate pottide-pannidega – võimalik, et suur osa senistest tuleb välja vahetada, aga see on ühekordne kulu.

Kas küttesüsteem on säästlik?

Jahedat või lausa külma aega on Eestis suurem osa aastast, kauaoodatud suvigi võib olla selline, et aeg-ajalt tahaks õdususe huvides kodu küt-

Jälgi ja võrdle

Kuna kogu Eesti on üle viidud kaugloetavatele tunnipõhistele arvestitele, saavad näiteks Eesti Energia kliendid tunnise täpsusega iseteenindusest või mobiilirakendusest (https://www.energia.ee/ et/era/elekter/mobiiliapp) vaadata, kuidas on nende elektritarbimine ajas muutunud ning võrrelda seda nädala, kuu või aasta kaupa. Hoides oma tarbimisel pilku peal, näed täpselt, millist mõju on arvetele avaldanud näiteks energiasäästlikumad kodumasinad või kütteperioodi algus. Kui leiad kokkuhoiukohti ja säästad tarbides vähemalt ühe kilovatt-tunni, mõjutab see su elektriarvet kolmekordselt, sest säästetud elektrienergia võrra väheneb ka makstav võrgutasu, elektriaktsiis ja taastuvenergiatasu.

Börsihinda saab jälgida ja kasutada ka soovitusi tarbimise suunamiseks odavamatele tundidele nt elektrihind.ee/borsihind ja https://www.elektrikell.ee. Allikas: TTJA, Eesti Energia

ta. See aga tähendab, et küttele kulub meie kodudes üldjuhul kõige rohkem energiat.

Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll kõige väiksem, aga püsikulud on talvel kõrgema elektri hinna tõttu ka märkimisväärselt suuremad. Vanast õliradiaatorist või elektripuhurist märksa ökonoomsem lahendus on näiteks õhksoojuspump. Vannituppa põrandakütet paigaldades arvesta aegsasti ka sellega, et tõenäoliselt on sel mugavusel suur mõju ka talvisele elektriarvele.

Reguleeritavate radiaatorite võimalusi tuleks arukalt ära kasutada: juba kraadi võrra maha keeratud toasoe annab säästu.

Tõsiselt tasub võtta ka inimesi, kes imestavad, miks on talvel vaja toad palavaks kütta, et siis aknad avada ja ruume jahuta-

Pixabay

ma hakata, selle asemel, et külmal aastaajal panna kodus kampsun selga, soojad sokid jalga ja hoida toad veidi jahedamad.

Vaata üle oma valgustid Nii mõneski kodus on ikka veel kasutusel vanad hõõglambid: kes ei suutnud uute võimaluste tulles kuidagi loobuda har-

jumuspärasest soojast valgusest, kellel oli hõõglampide varu lihtsalt nii suur, et need pole tänini veel otsa saanud. Nüüd tasub vahetuse peale siiski tõsiselt mõelda, sest hõõglamp on suur elektriröövel – pelgalt lampide vahetusega saab valgustusele kuluvat osa elektriarvest vähendada kuni 80%.

LED-lambid on halogeenvalgustusest keskkonnasõbralikumad, sest on mitu korda tõhusamad. See tähendab väiksemat energiakulu, see omakorda aga väiksemat süsinikujalajälge.

LED-valgustid muudavad peaaegu kogu kasutatava elektrienergia valguseks ja ainult 10– 20% muutub teisteks energialiikideks. Hõõglamp töötab just vastupidi ja muudab vaid umbes 20% energiat valguseks, ülejäänud 80% muutub soojusenergiaks. Tänu sellele saab LEDvalgustust kasutades säästa märkimisväärselt elektriarvetele kuluvat raha, saades seejuures rohkem valgust. LED-lampe on nii külma kui ka sooja valgusega, viimane ei erine kuigivõrd hõõglambi valgusest. Hinnavahe on küll märgatav, aga LED-lampide eluiga on ka oluliselt pikem.

Tarbi arukalt Temperatuure tasub jälgida muudegi kodumasinate puhul.

Pesumasinat tööle pannes kaalu, millist veetemperatuuri parajasti vajad.

Kui pesu on vaid kergelt määrdunud, võid piirduda 40, sageli ka 30 kraadiga, maksimumtemperatuuril pesemise

vajadust tuleb tegelikult harva ette.

Ka veeboileri temperatuur ei pea olema maksimumil – piisab 55 kraadist. Sellise temperatuuri juures tekib boilerisse vähem ka katlakivi, mis omakorda mõjutab energiatarbimist.

Pesupesemise ja näiteks ka suuremad keetmised-küpsetamised saab säästa soovija sättida ajale, kui elekter on parajasti odavam. Paljudes peredes on õige kiiresti saanud tavaks heita hommikul pilk näiteks veebiküljele elektrikell.ee, mis näitab kätte elektri hinna muutumise päeva jooksul. Selle järgi saab otsustada, millal pesuvõi nõudepesumasin tööle panna või praetükk ahju lükata.

Ei maksa ka unustada, et nii nõudepesu- kui ka pesumasin tuleks panna korralikult täis, mitte lasta neil pooltühjalt töötada ja nii osa energiast tühja kulutada. Seda, et elekter tühja ei kuluks, tasub üldse rohkem jälgida.

Kui hoolikalt ringi vaadata, võib paljudest kodudest leida halvemal juhul kuni paarkümmend seadet, mis on pidevalt ooterežiimil – see tähendab, et nad tarbivad elektrit mitte ainult kasutamise ajal, vaid ööpäev läbi – ja nii 365 päeva aastas. Selline elektritarbimine võib moodustada kuni 10% kogu elektriarvest.

Otstarbekas on ühendada mitu väiksemat elektritarbijat ühte pikendusjuhtmesse – siis saab mitme elektriseadme toite korraga sisse-välja lülitada.

Kas jaanuari elektriarve üllatas?

Eesti Energia annab teada, et jaanuarikuu elektriarvetel võis esineda arvutusvigu: osa kliente said aasta esimese kuu eest arve, millel oli riigipoolne energiahüvitis ekslikult maha arvatud kaks korda.

Ettevõte palub kõigilt vale arve saanud klientidelt vabandust ning parandab arvutusvea järgmise arve väljastamisel. „Selgitame veel välja juhtunu üksikasju, ent oleme tuvastanud, et mõningate klientide jaanuarikuu arvetel on riigipoolne elektrienergia hüvitis maha lahutatud kaks korda: nii käibemaksuta summast kui ka käibemaksuga summast. Seega maksab osa kliente jaanuarikuu eest vähem kui tegelikult peaks,” selgitas olukorda Eesti Energia juhatuse liige Agnes Roos. „Elektrimüüjatele jäi paraku hinnalae hüvitise arvele kuvamiseks vajalikeks IT-arendusteks ülilühike ajaraam, mis ei võimaldanud piisaval määral arveldust eelnevalt testida ja kontrollida.“ Kliendid ise midagi tegema ei pea, Eesti Energiaga ühendust võtta pole vaja – tuleks lihtsalt tasuda väljastatud arve. „Tuvastame veast puudutatud kliendid ja korrigeerime nende klientide arved järgmisel kuul ehk märtsikuu alguses,“ ütles Roos. „Hetkeseisuga hindame, et korrektuur ei too järgmisel kuul kaasa suurt lisakulu – enamikul klientidel jääb see kümne euro piirimaile.“ Allikas: Eesti Energia

Teisipäev, 22. veebruar 2022

6 Korteriühistu REKLAAMTEKST

Korterelamu kindlustus annab julgema tunde kõigile ühe katuse all olevatele korteriomanikele On tavaline, et korteriühistud koguvad omanikelt iga kuu raha remondifondi, et valmistuda remonttöödeks või olla valmis ootamatusteks.

Teisalt võib elus ette tulla selliseid juhtumeid, mille tõttu tekkinud kahjud on niivõrd ulatuslikud ja kulukad, et üksnes remondifondist nendega hakkamasaamiseks ei piisa. Sellisteks puhkudeks on korteriühistul mõistlik sõlmida kindlustusleping.

Näiteks aasta tagasi umbes samal ajal lahvatas keset ööd ühes väiksemas korterelamus tulekahju.

Tuli hävitas kaks kõrvuti korterit, osaliselt hävisid vahelagi ja maja katusealused konstruktsioonid.

Kustutustööde käigus said alumise korruse korterid ulatuslikke veekahjustusi. Korterelamu oli kindlustatud ja Swedbanki kindlustus hüvitas üle 80 000 euro kahjusid.

Kõige enam tekitavad kortermajadele kahju veetorustiku lekked ja vee valgumine läbi hoone konstruktsioonide (41% juhtumitest), teine sage õnnetuste põhjustaja ongi tuli (samuti 41%). Kümnendik juhtumitest on põhjustatud erandlikest loodusnähtustest – sageli tormituultest, mis rebivad katuseid ja korstnaid, aga ka äikesest. Oleme hüvitanud ka näiteks elamu otsaseintele omavoliliselt kribatud kirjade eemaldamist.

Kõige sagedamini võib korteriomanikul tekkida küsimus: kui mul on korteril kodukindlustus, siis milleks on veel tarvis ühistul sõlmida kindlustus kogu korterelamule? Kui kõik korterid on eraldi kindlustatud ja ühistu kontrollib regulaarselt nii torustike, katuse kui ka fassaadi olukorda ja planeerib vajalikke remonttöid, siis mis ometi veel võib ette tulla?

Lühike vastus on: elu näitab, et ette võib tulla nii mõndagi. Nii näiteks pole haruldased ka juhtumid, kus õnnetus – kas tulekahju või veeuputus – saab alguse mõ-

nest korterist ja levib edasi korterelamu koridoridesse, katusele või keldrisse. Kahjud võivad olla niivõrd suured, et korteriomaniku vastutuskindlustusest või rahalistest vahenditest nende hüvitamiseks ei piisa. Kui korterelamul pole kindlustust, jääb üle vaid loota, et remondifond on kujunenud piisavalt kaalukaks. Viimaste aastate Swedbanki statistikast saab tuua näite, kus korterist alanud põleng tähendas 20 000 euro suurust kahju elamu trepikojale. Õnneks oli korterelamu kindlustatud.

Kodukindlustus ja korterelamu kindlustus täiendavad üksteist oluliselt. Kui kodukindlustusega on kaitstud kogu kodune vara ja siseviimistlus, siis korterelamu kindlustusega on kaitstud kõik elamu sise- ja välisseinad, aknad-uksed, tehnosüsteemid, katus ning korterelamu elanike ühiskasutuses olevad ruumid.

Kindlasti tasub korteriühistule kindlustuslepingut sõlmides olla tähelepanelik, sest kõik kindlustuslepingud ei ole ühesuguse kaitse ulatusega. Näiteks tuleb kahjujuhtumeid ette ka väljaspool korterelamut, kus järgnevate näidete puhul on abiks vastutuskindlustuse kaitse. Nii võib kortermajale kuuluval kõnniteel libastuda juhuslik möödakäija ning korte-

relamu territooriumil asuval hooldamata mänguväljakul võib laps viga saada. Kinnistul, kus korterelamu asub, võib kukkuda puu sõidukile või riivab mõnda autot hoopis tõkkepuu. Külmade ja sulailmade vaheldumisega on üha ohtlikumad vägagi kiiresti tekkivad jääpurikad, mis võivad maha kukkudes teha kahju nii sõidukitele kui ka inimestele. Ebatavalised pole ka juhtumid, kus tormituuled tuuseldavad korterelamu prügikaste ja need põrkuvad sõidukitega.

Kui kindlustusleping sõlmitud, soovitame aeg-ajalt üle vaadata kindlustuse tingimused, kaitsed ja valitud kindlustussummad, et olla ootamatusteks mõistlikul määral valmis.

Maria Yastrebinskaya Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Teenust osutab Swedbank P&C Insurance AS. Tutvu kindlustustingimustega aadressil www.swedbank.ee/business Kindlustus - Korterelamu kindlustus ja vajaduse korral konsulteeri kindlustusspetsialistiga.

Teisipäev, 22. veebruar 2022

Korteriühistu 7

REKLAAMTEKST

Riik toetab kortermajade renoveerimist 330 miljoni euroga Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles veebruari alguses, et valitsusel on plaan investeerida elamute renoveerimisse kokku 330 miljonit eurot, mille eest ehitatakse energiasäästlikuks 43 000 kodu üle Eesti. Kuidas peaks toetuste jagamiseks valmistuma korteriühistu, kui riigi toetusega kortermaja renoveerimise võimaluseni on natuke rohkem kui pool aastat?

Kortermajade renoveerimine on saanud tugevama hoo sisse just koos riigi toetustega ning siis pöördutakse tihedamini ka panga poole, et leida vajalik rahastus planeeritud ehitustöödeks. Kõige tavalisem on küsimus „Kui palju ja mis tingimustel ühistu laenu saab?“.

Nutikamad ühistud saavad eesootavaid kuid kasutada ettevalmistumiseks ja juba enne panka pöördumist kokku leppida eesmärgi, mida soovitakse renoveerimisega saavutada. Neist kõige olulisemad on ehitustöödega saavutatav energiaklass ja soovitud taastuvenergia lahendused.

Seejärel on võimalik välja selgitada tööde ligikaudne maksumus ning pöörduda panka läbimõeldud plaani ja ligikaudse laenusooviga.

Swedbank laiendas juba 2021. aastal korteriühistute laenuvõimalusi, kus laenu tingimused sõltuvad energiaklassist. Mida energiatõhusam projekt, seda paremad laenutingimused. Ühistule, mis teeb täisrenoveerimise ja saavutab vähemalt B-klassi, on laenu maksimaalne pikkus 30 aastat.

See aitab muuta igakuise laenumakse jõukohaseks senisest suuremale hulgale korteriühistutest.

Osaliste tööde puhul on kokkulepitav laen reeglina lühema tähtajaga.

Arvestades energiahindadega toimuvat ja riikide suuremat tähe-

lepanu keskkonnasäästlikkusele, on meie eesmärk innustada korteriühistuid kõige pikema laenutähtaja ja parimate tingimustega mõtlema renoveerimistöödel tavapärasest enam energiasäästule.

See on kasulik nii korteriomanikele kui ka keskkonnale. Kortermajade keskmisest energiatõhusamate lahenduste ehk vähemalt B-klassi saavutamisel pakume ühistutele laenu intressimääraga alates 1,99%.

Aga ka C-energiaklassi, mis on korterelamute puhul hea tulemus, saavutamine annab nüüd võimaluse senisest pikemaks laeQXJUDD¿ NXNV MD LQWUHVVLPllU RQ võrreldav keskmise kodulaenude tasemega.

Kuidas pank hindab korteriühistu laenuvõimet?

Enne renoveerimistööde peale mõtlemist lükkame ümber müüdi, et korteriühistud ei saa laenu LOPD RPD¿ QDQWVHHULQJXWD 9D rasemat remondifondi kogumist

hinnatakse laenutaotluse puhul positiivse faktorina, mis annab pangale kindluse, et korteriühistu saab uue kohustusega hakkama. Sellel põhjusel on mõistlik alustada remondifondi kogumist ka siis, kui ühistul ei ole plaanis tänavu ehitustöödega alustada, sest see näitab korteriomanike valmisolekut investeeringuteks ja kinnitab ühistu maksevõimet.

Laenu taotlemise teine oluline hindamiskriteerium on ühistu koostegutsemise võime. See tähendab, et hindame korteriomanike senist maksekäitumist ja üldkoosolekul vastuvõetud otsustele antud poolthäälte osakaalu. Mida rohkem omanikke on investeeringute ja laenu poolt, seda kindlam saab olla pank, et enamik omanikke on ühise kodumaja renoveerimise taga ning ühistul ei teki makseraskusi.

meie spetsialistidelt või uurige lisainfot meie kodulehelt swedbank.ee/korterelamulaen. Sealt leiate nii laenukalkulaatori erinevate tingimuste kaalumiseks kui ka meie laenuhaldurite kontaktid.

Samuti on meie laenuhaldurid abiks nõuannetega, kuidas praegusel keerulisel ajal korteriühistu üldkoosolekuid ohutult ja korrektselt läbi viia ning kuidas tuleb vormistada ühistus renoveerimise otsus.

Kus saada abi?

Kui olete ühistus otsustanud kodu energiasäästlikuks renoveerida, siis küsige julgelt abi

Meie kortermaja

saab korda

Korteriühistu energiatõhususe laen intressiga alates 1,99% Vaata lähemalt swedbank.ee/korterelamulaen

Finantsteenust pakub Swedbank AS. Tutvu tingimustega ja pea nõu.

Janis Pugri Swedbanki korteriühistute valdkonnajuht

Teisipäev, 22. veebruar 2022

8 Korteriühistu

b a u õ n e n n u t a v r Tu t s i m a t s u n a p t s ühi

Teet Malsroos

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Eramajaomanikel, kellel olemas kehtiv kindlustusleping, on selge, kust õnnetusjuhtumite korral kiirelt abi leida. Kortermajades jääb vastutusala tihti aga ebaselgeks: millal on tegu kodukindlustuse juhtumiga, millal vastutab aga korteriühistu?

Iga korteriühistu liige peaks teadma, et kui tegu on kõigi majaomanike kaasomandit puudutava kahjuga, peavad selle eest kõik solidaarselt vastutama, ütleb Seesami varakindlustuse tootejuht Sandra Smirnova. See puudutab üsna paljusid inimesi, sest statistikaameti andmetel elas 2020. aasta seisuga kortermajades 57,8% Eesti elanikest. „Korterite puhul reguleerib vastutusala korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis eristab korteriomandit ja kaasomandit.

Korteriomand on kortermaja reaalosa ja kõik sellega seotud kindlustuslepingud sõlmib harilikult selle korteri omanik. Kaasomandi hulka kuuluvad kortermaja osad, mida elanikud kasutavad ühiselt: näiteks hoone kandvad konstruktsioonid, katus, vahelaed, trepikojad, keldrid, kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem jms,“ selgi-

vaid kaheksa korterit. Kinnisvara varakindlustuse puudumisel oleks pidanud katuse taastamise eest tasuma korteriühistu liikmed oma taskust – selle kahjujuhtumi korral oleks summa olnud 3750 eurot korteriomandi kohta. Et tormituultega kaasnevad sageli ka tugevad vihmad, võivad lisanduda veel niiskuskahjud, mis kahjusummat veelgi suurendavad.“

Põlengust teata päästeametile

See, et torm majalt katuse viib, pole enam siinkandiski väga haruldane. Kui ühistu pole sõlminud asjakohast kindlustuslepingut, jäävad korteriühistu liikmete kanda katuse taastamise kulud – ja need pole just väikesed.

tab Smirnova. Ta toob välja mõne kõige levinuma juhtumi, mis korteriomanikele ebaselguse tõttu muret tekitavad, ning annab nõu, kuidas oleks neis olukordades kõige õigem käituda.

Veekahju võib rikkuda mitu korterit Kindlustusstatistikast selgub, et torustiku lekete ja läbi konstruktsioonide imbuva vee tekita-

tud kahjud moodustasid näiteks Seesamis 2020. aastal korteriühistu vara- ja vastutuskindlustuse alt pea poole kahjude arvust ja väljamakstud hüvitistest, kusjuures kahju suurus varieerub suuresti: väiksemad kahjud jäid paarisaja euro kanti, suurimad ulatusid 15 000 euroni.

Torustiku lekete korral võib kahju osutuda suureks näiteks juhul, kui püstik puruneb torn-

Prügiekspert OÜ Peterburi tee 46 10112 Tallinn GSM 528 0090 tel 621 2777 faks 640 3765 info@prygiekspert.com

12 aastat kogemust omas valdkonnas!

maja kõrgematel korrustel, sest vesi võib uputada mitu alumiste korruste korterit, kahjustades vara ja korterite siseviimistlust. „Veekahjude puhul on tähtis probleemile kiiresti jälile saada.

Esimese asjana tuleks pöörduda korteriühistu esindaja poole ja sulgeda püstikus vesi,“ juhendab Smirnova. Enamikus korteriühistutes on avariide puhuks olemas kindlad inimesed, kes aitavad tekkinud kahju allika võimalikult kiiresti kõrvaldada. „Kindlasti tasuks esimesel võimalusel anda märku ka oma kindlustusandjale, kes oskab nõu anda, kuidas edasi toimetada. Kui inimesel on peale kodukindlustuse ka koduabi teenuse kasutamise võimalus, siis neilt saab abi

nii kahjujuhtumi ärahoidmiseks kui ka kahju piiramiseks õnnetusjuhtumi korral.“ Kindlustusandjaile on eriti torustiku lekete puhul silma hakanud, et korteriomanikud peavad seda kodukindlustuse mureks, kuid enamasti puudutab kahju püstikuid ja üldtorusid, mis kuuluvad majaelanikele ühiselt. Seetõttu on vee-, aga ka näiteks tormikahjudest alati mõistlik esimesel võimalusel teada anda oma korteriühistu esindajale, sest tõenäoliselt puudutab mure ka teisi majaelanikke.

Seesami praktikas on näiteks juhtum, kus torm rebis korterelamult katuse, tuues kaasa 30b000 euroni ulatuvad kahjud. „Tegu oli väikese ühistuga, kus

Põlengud, mis on üks traagilise tagajärjega õnnetusliike kortermajades, võivad muu hulgas alguse saada elektrikilbist või vananenud elektrisüsteemi rikkest.

Kui selline õnnetus juhtub, tuleks kõigepealt tagada inimeste ohutus, vähegi suurema riski korral teavitada kohe päästeametit.

Kui hiljem selgub, et tulekahju on tekitanud pöördumatuid kahjustusi ka korteriomandile, soovitab Smirnova pöörduda kodukindlustuse poole. Kindlustus võtab peagi juba ise ühendust korteriühistuga. „Siinkohal on oluline, kas korteriühistul on sõlmitud vara- või vastutuskindlustus,“ märgib ekspert. „Varakindlustuse puhul kuulub hüvitamisele kahju, mis on tekkinud kortermaja ühisosadele. Kui aga ühistul on sõlmitud vastutuskindlustus, hüvitab kindlustus ka korteriomandile tekitatud kahju.“ Smirnova lisab, et kui ei ole täpselt teada, kas korteriühistu on kindlustatud või kuhu peaks õnnetusjuhtumi korral helistama, siis tasub alustada oma kodukindlustuse pakkujast — sealt saab juba edasised tegutsemisjuhised. „Ootamatute kulude vältimiseks on mõistlik igal korteriomanikul kindlustada nii enda korter eraldi kui ka korterelamu kaasomand ühiselt. Sellisel juhul on riskid ootamatute lisakulude eest viidud miinimumini,“ sõnab Smirnova.

ENERGIASÄÄST: EKÜL pakub ühistutele tasuta nõustamist Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) alustas veebruarikuus üleeuroopalise algatuse toel tasuta nõustamist energiasäästu teemadel, pakkudes seda korteriühistute juhtidele ja liikmetele. „Praktika on näidanud, et korterelamu rekonstrueerimisel kujuneb kõige aeganõudvamaks ettevalmistus, vajaliku info kogumine ja üldkoosolekul otsuseni jõudmine. Selles olukorras on EKÜL otsustanud pakkuda korteriühistutele tuge just selles kõige esimeses, energiasäästu ette valmistavas etapis ning avada selleteemaline tasuta nõustamine kõikidele korteriühistute juhtidele ja liikmetele,“ selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

Korteriühistute liidus tööd alustanud energiavaldkonna nõustaja poole võivad kortermaja energiasäästu puudutavates küsimustes pöörduda kõik soovijad.

Nõustamispäevad on kuni paaril päeval nädalas liidu peakontoris Tallinnas (Sakala 23a), soovist osaleda tuleb ette teada anda telefonil 627 5740.

Veebruarikuistest nõustamispäevadest viimane on homme, 23.

veebruaril, info tulevaste nõustamispäevade kohta avaldatakse liidu veebilehel (www.ekyl.ee).

Andres Jaadla sõnul on Eestis palju kortermaju, mis raiskavad energiat ja tänaste energia hindade valguses ka palju omanike raha. „Lahenduseks on hoonete tervikrenoveerimine ja taastuvenergia senisest laiem kasutuselevõtt korteriühistutes,“ nentis Jaadla. „Eesti riiklik rekonstrueerimisstrateegia näeb ette aastaks 2050 peaaegu kogu hoonefondi rekonstrueerimist ning riik on ette valmistamas renoveerimismaratoni. Järjest enam korteriühistuid on tegemas plaane, kuidas oma majas energiasäästu saavutada.“ Korteriühistute liidu korralda-

tud küsitlused on Jaadla sõnul näidanud, kuidas sageli saab probleemiks see, et korteriühistul pole piisavalt infot, mis julgustaks renoveerimist puudutavaid otsuseid vastu võtma. „Tihti ei teata, millest energia kokkuhoidu alustada, milliste etappidega peaks kortermaja rekonstrueerimisel või uute energialahenduste kasutuselevõtmisel arvestama. Siin püüamegi inimesi nõustamisega aidata,“ selgitas Jaadla.

Energiasäästualast nõustamist toetab üleeuroopaline algatus POWERPOOR, mille eesmärk on ühistuliste tegevuste kaudu abistada energiavaesusriskis elanikke.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

Keda oodatakse?

EKÜL ootab nõustaja poole pöörduma: z korteriühistute juhte ja ühistute liikmeid, kes ei ole täna oma ühistuga otsustanud, kas kortermaja renoveerida või mitte ja tahaksid kõige uuemat infot erinevate võimaluste kohta; z korteriühistute juhte ja korteriühistute liikmeid, kes on tegemas ettevalmistusi kortermaja renoveerimiseks ja/või taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmiseks ning soovivad täpsemalt planeeritud tegevuste ja rahastamisvõimaluste üle aru pidada; z kortermajade elanikke, kes soovivad nõu, kuidas nad oma korteris saaksid energiat kokku hoida.

Teisipäev, 22. veebruar 2022

Korteriühistu 9

REKLAAMTEKST

Individuaalne kütte jagamine kortermajas aitab säästa küttearvetelt!

Teadaolevalt on korterielanikud hädas suurte küttearvetega ning prognoositakse, et küttehind tõuseb veelgi. Eestis on hetkel pigem levinud, et kogu maja soojusenergia maksumus jagatakse iga korteri köetava pinnaga. Individuaalne korteripõhine küttearvestus loeb aga reaalselt tarbitud kütet ja võimalus säästa motiveerib elanikku optimaalselt kütet tarbima, mille läbi tekib ka kokkuhoid. Miks korterelamud seda ei kasuta?

MESA süsteemiga liitunutel paigaldatakse radiaatorite peale väike seade – küttekulujaotur, mis loeb konkreetse küttekeha tarbimist. Radiaatorit reguleerides on võimalik kütet kasutada vastavalt vajadusele ja maksta täpselt nii palju, kui ise tarbinud oled. Kui inimene maksab vaid oma tarbimise eest, tekib tal ka motivatsioon kokku hoida, seetõttu väheneb ka kogu maja küttetarbimine ja -kulu. „Kui sellise individuaalse küttetarbimisega oleme näi-

nud maju, mis on saavutanud soojusenergia vähenemise ka üle 40%, jääb keskmine sääst kuskil 20% ringi. Näitena võime tuua ühe Tallinna maja aadressil Paekaare 8, mis on tavaline 5-kordne 60 korteriga tüüpmaja. Võrdlesime ruutmeetripõhise arvestuse kahte aastat ning MESA süsteemi tarbimisi ning saime tulemuseks, et maja on säästnud kahe kütteperioodiga 330 MWh ehk vähem kui poole kütteperioodiga teeniti tasa kogu maja süsteemi maksumus ning iga korter säästis selle perioodi jooksul 20% oma tarbimisest,“ kommenteerib MESA arvestusspetsialist.

Küttekulujaoturite kasutuselevõtu eeldus kortermajas on tasakaalustatud küttesüsteem, seadmeid saab paigaldada kõikidele radiaatoritüüpidele. Süsteemi levikut soodustab kindlasti Euroopa Liidu rahastatud korterelamute rekonstruee-

rimistoetus, mis peaks avanema 2022. aasta teises pooles.

Paljud majad, kes võtavad ette küttesüsteemi renoveerimise, paigaldavad üheskoos ka küttekulujaoturid. Majad, kes mingil põhjusel renoveerimist ei plaani, peaksid kindlasti leidma teisi lahendusi.

Eestis levinud ruutmeetripõhine maksmine ei motiveeri inimesi oma radiaatoreid reguleerima.

Me ei kujuta enam ette, et elektrivõi veearvestus käiks samamoodi ehk kulud oleksid tarbimisest olenemata jagatud kõigi majaelanike peale. Mentaliteet „kõik kasutavad, kasutan ka“ küttearvestusel on loomulik, sest inimene ei näe otsest seost enda tarbimise ja arvete vahel. MESA individuaalne küttesüsteem aga lahendab selle probleemi ja iga korter maksab vastavalt just tema tarbimisele, mille läbi tekib ka sääst.

Lisaboonusena on samasse süsteemi võimalik integreerida ka kaugloetavad veearvestid.

Korteriomanikul jääb ära igakuine näitude saatmine. Ühistu ja raamatupidaja võiduks on see, et veevahed vähenevad, kuna kõik korterisisesed veenäidud tulevad ühel ajal ning jääb ära palju lisatööd.

Uuri lisa www.mesa.ee või küsi võimalusi mesa@mesa.ee ja hakka säästma!

Autor: MESA Eesti OÜ

REKLAAMTEKST

VEERAND SAJANDIT KORTERIÜHISTUTE HUVIDE KAITSEL TULE LIIKMEKS!

ÕIGUSABI

Kuni 31.03.22 liitujatele ƽ EKÜL liikmemaks 0 eurot kuni 30.04.2022 ƽ kingituseks ajakirja Elamu väljaanne 1/2022 ƽ kingituseks nõuanderaamat “Kuidas rakendada uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust”.

EKÜL õigusosakonna juristid osutavad korteriühistutele eesti ja vene keeles õigusabi, et ennetada või lahendada ühistute juriidilisi probleeme. Oleme spetsialiseerunud korteriühistutele vajalikele õigusvaldkondadele: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus ja tööõigus.

Lisainfo teenuste, liikmeks astumise ja liikmete soodustuste kohta: Eesti Korteriühistute Liit Tel. 6275740, E-post: ekyl@ekyl.ee www.ekyl.ee Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) esindab ja kaitseb korteriühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil.

Liitu kuulub ligi 1400 korteriühistut. ƽ Esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares. ƽ Korteriühistute õigusabiteenus, nõustamine ja koolitused ƽ Korteriühistute ajakiri „Elamu“ ja käsiraamatud ƽ Võimalus teiste liikmetega kogemusi vahetada ja nõu küsida ƽ Abi ja tasuta nõustamine kõigis korteriühistuga seotud üldküsimustes kõigis meie esindustes

TULE KOOLITUSELE! Korteriühistu juhi koolitus annab vajalikud oskused ja tedamised, et ühistut tulemuslikult juhtida. Teemade ring on lai, sisaldades nii juriidilisi kui ka suhtlemisalaseid loenguid. E-õpe teeb õppimise mugavaks ja kättesaadavaks – saate õppida sobival ajal ja kohas! Pärast korteriühistu juhi koolituse mõlema osa läbimist on huvilistel võimalik asuda taotlema korteriühistu juhi kutset.

TELLI AJAKIRI „ELAMU“ Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri ELAMUon korterühistule asendamatu abimees. Ajakiri „Elamu“ ilmub 4 korda aastas eesti ja vene keeles. EKÜL liikmetele on ajakiri tasuta!

Ajakirjas „Elamu“: ƽ korteriühistute aktuaalsed teemad ƽ soovitused korteriühistu juhile ƽ EKÜL juristide nõuanded ƽ korteriühistute koolitusinfo ja palju muud vajalikku Tellimine aadressil ekyl@ekyl.ee

Teisipäev, 22. veebruar 2022

10 Korteriühistu

Maja remondi asjus peab korteriomanik tegema ühistuga koostööd Vida Press

IA MIHKELS

omandi valdamisel ja kasutamisel.

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Vanemaid kortermaju on Eestis palju ja nende käekäik täiesti erinev.

Kus on ühistu juba ammu tervikrenoveerimisega lõpule jõudnud, kus ei suudeta aga omavahel väiksemateski töödes kokkuleppele jõuda – või kui hakataksegi midagi tegema, järgnevad kohe arusaamatused ja tülid. „Meie majas on kõik aastaid ligadi-logadi olnud,“ räägib Karmen, kes elab oma perega kortermaja kolmetoalises korteris. „Korteriühistu on olemas juba aastakümneid, aga eestvedajat, kes tõepoolest seisaks selle eest, et maja korda saaks, pole seni olnud. Ühistu koosolekutel on aeg-ajalt ikka jutuks võetud, et tuleks katus vahetada, maja soojustada, fassaad korda teha, torud vahetada – aga ikka on mindud konkreetset otsust tegemata laiali, ongi jäänud jutt, et vaatame ja mõtleme veel. Kõrvalmaja sai korda juba viie aasta eest, aga meil ei liikunud miski, sest majas on nii palju elanikke, kes sõdivad laenuvõtmise plaanile vastu nagu vähegi jaksavad, aga ilma rahata suuri töid ju ära ei tee. Maja on nii heas asukohas, et ära kolida me ka kuidagi ei taha.“ Lõpuks võttis Karmeni pere ette põhjaliku korteriremondi – et vähemalt oma kodu oleks nüüdisaegne ja korras. Suur töö sai valmis mullu kevadel.

Vahepeal oli aga majja kolinud noor lastega pere. Järjekord-

Vajadusel otsustab kohus Muidugi ajab närvi, kui oled vannitoas just valmis saanud põhjaliku remondi – ja siis on ühel heal päeval platsis torumehed, kes tahavad seal lammutama hakata, sest ühistu on alustanud torustiku väljavahetamist. Mida sellest õppida?

Eks ikka seda, et kõik suuremad remondiplaanid oma korteris tasub ühistuga kooskõlastada.

se korteriühistu juhatuse valimise ajal pakkus vastsest asukast perepea end juhatusse – ja valiti esimeheks. „Sest saati hakkas kõik järsku muutuma,“ kirjeldab Karmen. „Noorel mehel oli tahtmist ja viitsimist käia korterist korterisse, rääkida, selgitada ja veenda – ja tulemus oli, et üldkoosolek võttiski vastu otsuse taotleda laenu ja hakata maja korda tegema. Me nii rõõmustasime! Aga nüüd on järg jõudnud torutöödeni ja selgub, et meie vannitoas-WCs on vaja osa seina lahti lõhkuda. Mulle nii meeldib mu remondijärgne vannituba, pealegi see pole üldse odav lahendus, ma ei taha lasta seda lõhkuda! Ühistu esimees

aga ütleb, et kuna üldkoosolek on otsustanud, et majas need tööd tehakse, siis pole siin vaielda midagi – ise olime ju poolt ka veel. Aga korter on lõppude lõpuks ikkagi minu oma, kuidas ma ei saa siis ise otsustada, kas lasen töömehed sinna või ei.“

Üldkoosoleku otsus kehtib kõigile Ka Eesti Korteriühistute Liidu juristidelt on aeg-ajalt uuritud, kas korteriomanik ikka peab võimaldama oma korteris tööde tegemist, kui käsil on maja torustiku vahetus. „Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest tulenevad õigused ja kohustused kehtivad

mööndusteta kõigile ühistu liikmetele,“ kinnitab EKÜLi jurist Margus Saulep Eesti Korteriühistute Liidu ajakirjas Elamu. „Seega: kui üldkoosolek on vastu võtnud otsuse renoveerida kütte-, vee- või mõni muu üldsüsteem, tuleb omanikel tagada otsuse täitmine.“ Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 punktile 3 peab korteriomanik võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. „Tallinna ringkonnakohus selgitas kohtuasjas nr 2-04-604, et korteriühistu võib teatud asjaoludel vastutada korteriomanike kaasomandis ole-

vate elamusiseste püstikute rikkest põhjustatud kahju eest,“ märkis Saulep. „Kohus viitas, et ühistul on seadusest tulenev kohustus hooldada elamu tehnosüsteeme, sealhulgas kontrollida korteriomanike ühist omandit.“ Seega peab ka korteriomanik sellega arvestama, et tal tuleb lasta remondimehed oma korterisse tegema töid, mis on vajalikud maja kui terviku korrashoiuks.

Veel märkis kohus, et omandi korrashoid on kooskõlas põhiseadusega ja omanik peab omalt poolt tegema kõik mõistliku hea usu põhimõttest tulenevalt, et võimaldada ühistul tagada korteriomanike heaolu

Milliste tagajärgedega peab aga arvestama korteriomanik, kes kavatseb üldkoosoleku otsust ignoreerida? „Juhul, kui omanik tööde läbiviimist ei võimalda, on sissepääs võimalik saavutada kohtuasja algatamise kaudu,“ ütles Saulep. „Üldjuhul on vaidlused siiski leidnud ühistusisese lahenduse ja näiteks torustike vahetamise võimaldamiseks on ühistud pidanud kohtusse pöörduma vaid üksikutel juhtudel.“ Jurist märgib, et iga omanik peaks kogu maja hõlmavatesse remonditöödesse, sealhulgas torustiku vahetamisse suhtuma täie tõsidusega, tegema ühistuga igati koostööd ja laskma töömehed oma korterisse. „Vastasel korral kahjustab omanik ühistut ning võtab endale kohtuvaidluse ja rahaliste kohustuste lisariski, kusjuures kohtukulud võivad ulatuda mitme tuhande euroni,“ hoiatas Saulep.

Vastavalt KrtS § 31 lõikele 5 on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. „Seda silmas pidades ei saa korterisse sissepääsu mittevõimaldamise argumendiks olla ka see, et omanik ei saa ühistu teatatud ajal korteris viibida,“ selgitas Saulep. „Kui omanikul ei ole mingil põhjusel võimalik tööde teostamise kuupäeval korteris viibida, tuleb leida alternatiivne lahendus: omanik saab tagada korterisse sissepääsu mõne teise isiku vahendusel, usaldades korterivõtmed näiteks naabrile või lähisugulasele.“

Kodumasinatel uued energiamärgised Uusi kodumasinaid soetades tasub jälgida nende energiatõhusust, sellega seoses ei maksa unustada, et eelmise aasta 1. märtsil muutus kodumasinate energiamärgistussüsteem, näiteks kaotati energiatõhusust tähistavate tähtede järelt plussmärgid, mille tulemusel mõni seni A+ või A+++ klassi kuulunud kodumasin võib nüüd kuuluda B- või C-klassi, ehkki on täpselt sama hea kui varem.

Energiamärgised annavad tarbijale toote müügikohas selge ja lihtsa ülevaate kodumasina energiatõhususest. See lihtsustab tarbijate jaoks raha säästmist oma kodustelt elektriarvetelt, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Vana energiamärgistus ei arvestanud toodete tehnoloogilise arenguga, mis viis olukorrani, kus mõne tootekategooria jaoks ei piisanud enam A-klassist kõige energiatõhusamate toodete kirjeldamiseks. Seetõttu hakati lisama skaalale tähtede juurde plusse: A +, A ++ või isegi A +++. Samal ajal kadusid mõne toote puhul madalamad klassid (E, F, G) või muutu-

Vida Press

Uus ja vana energiamärgis.

Mis on märgisel teisiti? z Uus energiamärgis sisaldab lihtsamat skaalat (A kuni G), nii on toodete energiatõhusust lihtsam võrrelda. z Uuel märgisel on paremas ülanurgas ruudukood, mida skannides on tarbijal juurdepääs üksikasjalikumale teabele Euroopa energiamärgistuse tooteregistris EPREL. EPRELi andmebaas aitab riigi turujärelevalveasutustel kontrollida, kas toode vastab energiatõhususe nõuetele ja etiketil esitatud teave on õige. z Uuel märgisel võivad olla ka ikoonid, mis näitavad toote mahtu, mõõtmeid, mürataset, veekulu vmt, pakkudes seega tarbijale kasulikku teavet. sid nii haruldaseks, et neid polnud enam vaja. Selline tähtede ja plusside skaala on tavatarbijale raskesti mõistetav ja tooteid on olnud keeruline võrrelda.

Üleminek uuele süsteemile toimus järk-järgult, eelmisel aastal muutusid ühtekokku viie kodumasinate tootegrupi märgistused.

Nõudepesumasinate, pesumasina-

te, külmikute ja telerite energiamärgised muutusid eelmise aasta 1. märtsil, valgusallikate (lambid, valgustid) muudatused jõustusid 1. septembril.

Praktikas tähendas see, et nende tootegruppide vanad energiamärgised asendati poodides uutega pärast kauplustele vajalikku üleminekuperioodi. Kauplustes müügil olnud tootemudelitele, mille tootmine oli selleks ajaks lõpetatud, jäeti alles vana energiamärgis. Seega: varasemate teadmiste toel A+++ sildiga kodumasinat ostma minnes võib selle poest leida, aga ei pruugi.

Energiamärgistuses võeti uuesti kasutusele lihtsam klassifikatsioon, kasutades kõikide tootegruppide puhul ainult tähti A-st Gni. Seejuures jäeti A-klass esialgu tühjaks, et jätta ruumi veelgi energiatõhusamatele mudelitele. See tähendab, et muudatuste tegemisest alates on kõige energiatõhusamad tooted klassides B või C. Näiteks varem A +++ energiaklassi silti kandnud külmik võis uues märgistuses saada C-kategooria sildi, ehkki külmik on sama energiatõhus kui varem. Allikas: TTJA

Teisipäev, 22. veebruar 2022

Korteriühistu 11

PARIM TARKVARALAHENDUS SINU ÜHISTULE

SUHTLUSVAHEND KORTERIOMANIKULE

TÖÖRIIST ÜHISTU JUHILE JA RAAMATUPIDAJALE

suhtlus, probleemid, elektrooniline hääletamine, näidud, tarbimine, arved, ühistu raha, koosolekute protokollid, dokumendid

suhtlus, probleemid, otsuse vastuvõtmine koosolekuta, hoolduspäevik, majanduskava, automaatne raamatupidamine, integratsioonid e-teenustega, dokumendid

VAATA LÄHEMALT: KORTO.EE

Teisipäev, 22. veebruar 2022

12 Korteriühistu

Köögijäätmeid eraldi kogudes tee IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Biolagunevate jäätmete kogumiseks on kortermajade juures eraldi konteinerid, aga kas sinna jõuab kraam, millest lõpptulemusena võiks saada väärtuslik huumuserikas kompostväetis või tulevikus ka biogaas, sõltub ennekõike sellest, kui hoolikalt inimesed oma kodus tekkivat prügi sorteerivad.

Paraku kurdavad ühistujuhid ja prügiveofirmad sageli, et biojäätmete konteineri sisu pole kaugeltki see, mis olema peaks. Küll visatakse toidujäägid konteinerisse tavalises mustast kilest prügikotis, küll on sinna loobitud kraami, mis tegelikult tuleks visata sealsamas kõrval seisvasse olmeprügi konteinerisse.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) on oma panuse andnud: kestab mullu sügisel alanud teavituskampaania „Sorteeri biojäätmeid oma korteris!“, mille eesmärk on suurendada kortermajade elanike teadlikkust biojäätmete vähendamise ja nende eraldi kogumise võimalustest. Ka on korraldanud kampaania „Väärtustades toitu“ – eesmärgiga vähendada kodumajapidamistes ära visatavate toidujäätmete hulka.

Ehk oleks abiks, kui teema korteriühistu üldkoosolekutel sagedamini jutuks võtta ja jagada maja-

Mis sobib, mis mitte?

Biojäätmete sekka sobib z Riknenud toit ja toidujäätmed, tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored, muna- ja pähklikoored z Liha- ja kalajäätmed, kalaluud z Pabermassist munarestid, köögipaber, pabersalvrätid z Kohvipaks, paberfiltrid, teepakid (kui need ei sisalda plasti) z Lõikelilled, toataimed (koos mullaga, ilma potita)

Biojäätmete sekka ei sobi z Tavalised kilekotid, toidupakendid, küpsetuspaber, kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid z Kassiliiv, tuhk, sigaretikonid, tolmuimejakotid z Vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid z Kunstlilled, küünlad, lille- ja salatipotid z Vanad ravimid, mähkmed, hügieenisidemed Allikas: kuhuviia.ee

Tallinn jagas kogumiskaste Inimene on loomult mugav ja seepärast jääb tegemata nii mõnigi vajalik asi, mis erilist vaeva ei nõuagi. Biojäätmete kogumine on üks selliseid asju: kui köögis ei ole nüüdisaegset mitmeosalist prügisüsteemi, näib palju lihtsam visata kõik jäätmed ühte prügikasti.

Sageli piisab aga hea tulemuse saavutamiseks üsna väikesest tõukest.Näiteks hakkas Tallinna linn mullu sügisel jagama inimestele tasuta kogumisnõusid biojäätmete tarvis, et nende eraldamine muust prügist oleks korteris kergem. Kogumisnõudel on õhku läbilaskev kaas, mis aitab vähendada liigse niiskuse ja ebameeldiva lõhna teket.

Kasti saab toiduvalmistamise ajaks asetada töötasapinnale, muul ajal võib seda hoida kapiukse siseküljele kinnitatuna, tõsta selle riiulile või sahtlisse. „Biojäätmete õige sorteerimine aitab hoida keskkonda ja panustab sellesse, et ka linnaruum oleks ilusam ja puhtam,“ ütles Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet. „Lasnamäe elanike suur huvi biojäätmete kogumiskastide vastu näitab inimeste keskkonnateadlikkuse kasvu.“

rahvale teavituslehti, kus täpselt kirjas, mida võib biojäätmete sekka visata ja mida mitte.

Mida ja kuidas koguda?

Biojäätmete hulka kuuluvad nii köögijäätmed kui ka aia- ja haljastusjäätmed. Toiduvalmistamise jäägid on kõige parem koguda eraldi lahtiselt näiteks ämbrisse, mille

saab otse konteinerisse tühjendada – nii pole ohtu, et sinna satub kogemata ka kilekott, millega ämber oli määrdumise vältimiseks vooderdatud. Köögijäätmed võib konteinerisse visata ka paberkotis või biolagunevas kilekotis, aga viimase puhul tuleb veenduda, et tegemist on tõepoolest komposteeruva kotiga.

Üheskoos süüa tehes on hakkimise-lõikumise kõrval lastele kõigiti jõukohane ülesanne hoolitseda selle eest, et kõik koored ja muud jäägid jõuaksid õigesse anumasse. Nii harjutakse maast madalast biojäätmeid eraldi koguma.

HOIAME TEIE ÜHISTU KÜTTESÜSTEEMI TULEOHUTUNA! KORSTNAPÜHKIMISE TEENUSED » ahjude-, pliitide-, kaminate-, keriste kontroll ja puhastamine » lõõride ja korstnate kontroll ning puhastamine » saame hakkama ka keerulisel katusel!

EKSPERTHINNANGUD KÜTTESÜSTEEMILE » Tahkekütteseadmetele ning küttesüsteemile dokumentide väljastamine kasutusloa taotlemisel

LÕÕRIDE UURINGUD » Lõõride kaardistamine renoveerimis-projekti jaoks » Lõõride uuringud uue kütteseadme (gaasi- või tahkekütteseade) paigaldamiseks » Uuring lõhnade ja vingu ühest korterist teise levimise põhjuste väljaselgitamiseks » Ummistuse põhjuste väljaselgitamine ning ummistuste likvideerimine

KATUSEREDELITE PAIGALDUS Alates aastast 2022. tuleb kõik korstnapühkimise aktid korstnapühkija poolt kanda uude elektroonilisse registrisse.

Kas teie ühistu küttesüsteem ning korstnapühkija on selleks valmis?

OÜ Potipoiss on valmis olema teie uus ning pikaajaline koostööpartner, sest meie oleme valmis!

Teisipäev, 22. veebruar 2022

Korteriühistu 13

ed teene keskkonnale Vida Press

Paari aasta eest tehtud uuringust ilmnes, et Eesti inimeste segaolmejäätmed koosnesid koguni 30% ulatuses just biojäätmetest – see on sulaselge väärtusliku toorme raiskamine ja ka looduse reostamine: segaolmejäätmete konteinerisse visatuna satuvad biojäätmed põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. Kui koguda biojäätmeid eraldi, jõuavad need sajaprotsendiliselt ringlusesse.

See, et prügi sorteerimisel pole mõtet, sest prügiautos valatakse nagunii kõik kokku, on linnalegend, kinnitavad prügiveofirmad: moodsatel prügiautodel on kaks kambrit ja tänu sellele saab üks auto võtta kortermaja juurest korraga peale nii segaolmejäätmed kui ka biojäätmed. Kõrvalt vaadates näeb asjaga mitte kursis olija vaid seda, et kõik konteinerid tühjendati ühte autosse – sealt need jutud tulevad.

Biokott – või roheline reklaam?

Kes tahab biojäätmete kogumiseks kasutada kotte, mis samuti täielikult lagunevad, peab neid valides olema väga tähelepanelik: paraku võib keskkonnasõbraliku valiku asemel sattuda ka nn rohelise reklaami ohvriks.

Nimelt on biokottidena müügil nii kompostitavad kui ka biolagunevad kotid – mõlemad viitavad justkui keskkonnasõbralikult tootele. Kompostitavad biokotid on valmistatud taimsest toormest, näiteks maisi-, riisi- või kookostärklisest. Need kotid ei tohi sisaldada keemilisi lisaaineid, mis lagunemisel loodusesse satuksid. Kompostitavad kotid tunneb ära selle järgi, et üldjuhul on nad katsudes kergelt jahused ja purunevad üsna kergesti, ka on pakendil kirjas, et kott on kompostitav: ingliskeelne tekst „Compostable“ kinnitab, et need kotid ei sisalda plasti ja neid võib visata ka komposti.

Kompostitavate kottide kõrval on aga müügil ka biolagunevad plastkotid. Need on toodetud plastist, millele on lisatud taimset toorainet. Looduses laguneb taimne osa ära, kuid plast satub ikkagi keskkonda. Kohati on sellised kotid isegi kehvemad kui tavalised kilekotid, mida võib ka aasta hiljem loodusest tervelt kokku korjata. Nn roheplastist kottidel olev kiri ütleb küll, et tegemist on keskkonnasõbraliku ja looduses laguneva kotiga, tegelikkuses jätavad need kotid aga keskkonda suurel hulgal plastiktükke, mida on võimatu kokku korjata ja on vaid aja küsimus, millal need satuvad toiduahelasse. Erinevalt kompostitavatest kottidest ei ole biolagunevate plastkottide puhul ka määratud, milliseid lisaaineid ja ühendeid need võivad keskkonda jätta.

Toetus kaugküttega liitumiseks ja katelde renoveerimiseks Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on avanud keskkonnaprogrammi taotlusvooru, kust korteriühistud saavad taotleda toetust kaugküttega liitumiseks ja katelde renoveerimiseks – juhul, kui ühistu ei asu kaugküttepiirkonnas.

Atmosfääriõhu kaitse programmi raames jagatava toetuse eesmärk on toetada keskkonnast tulenevate terviseriskide ohjeldamist, välisõhu kvaliteedi ning selle kaudu ka inimeste elukvaliteedi parandamist. Toetust saavad taotleda korteriühistud, kus seni on kasutusel mõni muu kütteliik, nüüd on aga jõutud otsusele liituda kaugküttega – või vahetada välja maja keskküttekatel. „Tingimus on, et maja peab olema ehitatud enne 2010. aastat,“ ütles KIKi projektikoordinaator Reet Utsu.

Tartlaste huvi suur Peamiselt on atmosfääriõhu kaitse programmi kaudu toetatud korterelamu keskküttesüsteemi väljaehitamist ja kaugküttega liitumist, maja keskküttekatla üleviimist taastuvale kütusele, (juhul, kui maja ei asu kaugküttepiirkonnas), üksikud ühistud on saanud toetust ka maakütte väljaehitamiseks.

Reet Utsu sõnul on seni programmist toetust saanud 51 korteriühistut, ühtekokku on küttesüsteemide nüüdisajastamiseks välja jagatud 1 234 675 eurot. „Hästi suur on olnud tartlaste huvi – kõigist toetuse saanuist ligi pooled korteriühistud on Tartust ja Tartumaalt,“ märkis projektikoordinaator.

Tänavu on atmosfääriõhu kaitse programmi eelarve 530 000 eurot, toetuse summa ühele projektile saab olla kuni 106 000 eurot. „Varasematel aastatel on keskmised toetussummad ühele korteriühistule olnud paari-kolmekümne tuhande euro ringis – toetus katab üldjuhul 50% projekti kogumaksumusest,“ selgitas Utsu.

Ära jää hiljaks!

Toetustaotluste vastuvõtt lõpeb 31. märtsil kl 17, sellest tähtajast hiljem esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. „Tähtajast on lihtsam kinni pidada neil korteriühistutel, kes on toetuse taotlemiseks juba varem valmistunud, sest koos taotlusega tuleb esitada ka eelprojekt,“ ütles Reet Utsu. „Kes kogu asjaajamist alles nüüd alustab, sellele on kõige ajakriitilisem just eelprojekt – kui õnnestub see saada, siis jõuab.“ Alates sellest aastast käib keskkonnaprogrammist toetuse taotlemine e-toetuse keskkonnas (https://etoetus.rtk.ee), kuhu saab sisse logida ID-kaardi või MobiilIDga. Taotluse sisestamisel on oluline valida õige taotlusvoor, sest hiljem seda muuta ei saa ning valesse taotlusvooru esitatud taotlusi arvesse ei võeta.

KIKi kodulehelt (kik.ee) leiavad toetusest huvitatud üksikasjalikku infot nii taotluse esitamise kui ka varasemates taotlusvoorudes rahastuse saanud projektide kohta, samuti vastused sagedamini esitatud küsimustele. IA MIHKELS

On õige aeg leppida kokku kevadised puhastustööd Akende pesu; Fassadi pesu ja hooldus; Fassaadide samblatõrje ning värvimine; Katuste survepesu samblatõrje ja vihmaveerennide puhastus; Lume äravedu, katuste puhastus lumest ja purikate eemaldus; Trepikoja ja olmeruumide süvapesud ja kaitseainega katmine; Ventilatsioonitorude ja -süsteemide puhastus ning hooldus; Kõnniteede ja rohealade mehhaniseeritud koristus; Parklate ja garaažide mehhaniseeritud koristus ja süvapesu; Grafiti eemaldus; Haljastustööd (muruniitmine, puude- ja hekkide hoolduslõikus, maastikukujundus); Vaiba ja pehme mööbli keemiline puhastus; Uputuse ja tulekahju järgne puhastus;

Kui pind on muutunud talumatult mustaks, millest koristaja jõud enam üle ei käi, tuleb kohale kutsuda Eesti Halduse eripuhastustööde meeskond. Meie saame jagu ka kõige kangemast mustusest.

Kolimisteenus.

Rohkem infot:

Kadi Rüütli

kadi@eestihaldus.ee

+372 5699 8390

Teisipäev, 22. veebruar 2022

14 Korteriühistu

Vida Press

Kas gaasiseadmed on kõigiti töökorras?

Kortermajade elanikud on vahel võtmisele eelneva auditi (tehnieksiarvamusel, et korteris oleva- lise kontrolli) protokoll, tuleb te gaasiseadmete korrasoleku ja lasta gaasipaigaldisele audit tehoolduse tagamine on ühistu ha. Tegijate nimekiri on leitav juhatuse ülesanne. Nii see siiski tarbijakaitse ja tehnilise järelepole. valve ameti kodulehelt.

Gaasiseadmetele ja -paigalEt olla kindel maja ja korteri distele kehtestatud nõuete ja turvalisuses: ohutuse tagamise eest vastutab z laske gaasiseadmeid regualati omanik. Korteris asuva laarselt kontrollida ja hooldagaasipaigaldise (gaasitorustik da; koos gaasiseadmetega) eest z tellige gaasiseadmete kontvastutab korteriomanik, ühiselt rollimine, hooldus ja remont kastutatavates ruumides asuvaainult gaasitööde litsentsi te või ühiskasutuses olevate omavalt ettevõtjalt (nimekiri paigaldiste puhul on vastutaTTJA kodulehel); jaiks kõik korteriühistu liikmed z kasutage gaasiseadmeid alati ühiselt. vastavalt tootja juhendile; Gaasiseadmete paigaldamiz ärge takistage värske õhu seks on kehtestatud ranged juurdevoolu ja suitsugaaside nõuded. Tingimata tuleb igasuäravoolu, kuna põlemiseks on gune korterisisene gaasipaigalvaja hapnikku ning põlemisel dise ümberehitus kortekivad suitsugaasid; termajas kooskõz ärge unustage, lastada korteriet vingugaasiühistuga. andur on koKooskõlashustuslik tust ei vaja kõigis gaagaasiseadsikütteme vaheseadme tus vaid või gaasijuhul, kui veesoojensee vahetadiga hootakse samanetes. väärse uue vasNB! Kui tu. tunnete majas Gaasipaigaldise ja gaasilõhna, sulgege Daisy Lappard gaasiseadme tehnilise korrasotsekohe gaasikraanid, lülitaoleku ning võimalikud olulised ge gaasiseadmed välja, avage puudused saab kindlaks teha aknad ja tuulutage ruume ning auditiga. Kui kodutarbija gaasiteatage juhtunust telefonil 112.

Allikad: Päästeamet, TTJA paigaldisel puudub kasutusele

Kui naabritele on rahu rikkumise asjus etteheiteid, tasub kõigepealt nendega rahulikult rääkida – ehk pole nad sellele mõelnudki, et võivad millegagi teisi häirida.

Ära tee teistele seda, mida ei tahaks ise taluda Kortermajas naabreid eriti valida ei saa ja paraku juhtub vahel, et kõrvalkorterisse või otse pea kohale satub elama seltskond, kes näib lähtuvat põhimõttest „Minu kodu on minu kindlus!“ — igal juhul ei näi nad sugugi mõtlevat sellele, kas nende korteris toimuv võiks ehk majaelanikke häirida.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Oma nüansi on suhetele kortermajas lisanud koroonapandeemia, mis on paljud inimesed kodukontorisse surunud. Rohkem kodus viibides kuuled rohkem ka seda, mis majas toimub, pikalt kestnud sundolukord tõmbab närvid pingule ja sellistes oludes on omavahelised konfliktid kerged tekkima. „Pensionärid, kes aastaid pole kõrvalkorteri elanike askeldusi eriti kuulnudki, sest päeval oli pere tööl ja koolis, kuulevad neid nüüd aeg-ajalt hommikust õhtuni ja on sellest väga häiritud.

Võib ka juhtuda, et mõni inimene püüab sunnitud kodusolemise aega täita kodu sisustamise või remondiga, teine arvab heaks sisustada elutuppa spordisaali, et innukalt trenni teha — ja ongi tüli majas,“ räägib Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja.

Ühiselus on üksikisikul suur vastutus Urmas Mardi sõnul reguleerivad peale seaduste meie kõigi käitumist ka ühiselt kokku lepitud normid ja hea tava. „Ühe inimese vabadus midagi teha ei tohi hakata piirama kellegi teise vabadust: ära tee teistele seda, mida ei taha ise taluda — nii lihtne see ongi,“ toob Mardi välja teada-tuntud põhitõed. „Kui kortermajas on kokku lepitud käitumisnormides, kehtestatud näiteks korteriühistu kodukord, siis mõistlik inimene peab sellest kokkuleppest kinni,“ märgib ta. „Ühiselu sujumisel on üksikisikul väga suur vastutus. Ka ilma politseipatrulli ja pideva kontrollita.“ Kui ühe korteri asukate tegevus naabreid häirib ja neile on

tehtud juba mitu märkust, tuleks Mardi sõnul see tegevus lõpetada või nihutada võimalusel sobivamale ajale. „Tuleb lihtsalt naabritega suhelda, kompromisse otsida,“ rõhutab ta. „Paljud keerulised, seejuures sageli ka palju aega ja raha nõudvad kohtuasjad kortermajas elamise teemal jääksid olemata, kui naabrid omavahel asjad selgeks räägiksid.“

Võimalus korter sundvõõrandada Kui ühele korteriomanikule tundub, et kõrvalkorteris toimuv ületab tavalisi kõrvuti elamise norme, tasuks kõigepealt rääkida sama trepikoja lähinaabritega ja uurida, kas ka nemad on sellest häiritud, soovitab Mardi.

Teadmine, et teisi naabreid see olukord ei häiri, aitab vahel ka endal rahu ja leplikkust säilitada. Kui aga teisedki majaasukad pole rahul näiteks sellega, et ühes korteris peetakse sageli lärmakaid pidusid, mille vaoshoidmiseks pole abi olnud ei omavahelistest jutuajamistest ega ka politseinike sekkumisest, tuleb midagi ette võtta.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on sundvõõrandamise säte, mille eesmärk on kaitsta majaelanikke, andes neile võimaluse vabaneda rahurikkujatest, kes ei austa ühiselureegleid. „Selle sammu saab ühistu astuda, aga seda ei saa teha ühe juhtumi põhjal,“ selgitab Mardi. „Ei ole päris nii, et kord peetakse sünnipäeva ja muusika on vei-

di valjem ning see annab aluse taotleda korteri sundvõõrandamist. Kui aga häiriv olukord on kestnud pikemalt, on see siiski võimalik.

Reeglid on mõeldud kõigile Korteri sundvõõrandamine on kõige raskem karistus, mis korteriomanikule osaks võib saada – inimene jääb ju oma kodust ilma! Sundvõõrandamine peab olema korteriühistus väga põhjalikult läbi kaalutud. Aga iga kortermaja elanik peab mõistma, et elatakse ühise katuse all, kus on kehtestatud reeglid, mis on mõeldud kõigile.“ Iga teisi häiriv tegevus ei anna põhjust taotleda kõige karmimat karistust: taluda tuleb kõiki naabri tegevusi, mis jäävad tavakasutuse piiridesse. Näiteks ei saa kedagi keelata kodus kõndimast, kala praadimast või suppi keetmast, ehkki sammumüra või toiduvalmistamise lõhn võib naabrit häirida. Ammugi ei maksa naabrile selle kõige eest omal algatusel kätte maksma hakata, sest vahel võib niisugune tegutsemine tuua ootamatu pöörde. Näiteks sai ühe korteriühistu liikmetel mõõt täis inimesest, kes ülakorruse naabreid korrale kutsuda soovides tagus ühtelugu harjavarrega vastu radiaatorit. Asi lõppes sellega, et võõrandamistaotlus esitati hoopis korralekutsujale, sest lakkamatu radiaatorikolkimine häiris majarahvast.

Millal on alust taotleda sundvõõrandamist Võõrandamiskaasuseid on EKÜLi õigusosakonna juhataja sõnul erinevaid. „Sundvõõrandamise taotlemine on põhjendatud näiteks inimeste suhtes, kes rikuvad pidevalt öörahu: karjuvad, lärmavad ja tülitsevad, korteris käivad joomingud, mida peab korrale kutsuma politsei. Või siis loobivad prügi laiali või kuhjavad seda kõikvõimalikesse kohtadesse, lõhuvad koridori uksi-aknaid, üritavad põlenguid korraldada,“ toob Urmas Mardi näiteid. „Mõnikord on sellisel puhul tegu eestkostel ja piiratud teovõimega kodanikega, kuid on ka selliseid, kelle majarahva rahu rikkuv ja ühisvara kahjustav tegevus on täiesti teadlik ja tahtlik.“

Teisipäev, 22. veebruar 2022

Korteriühistu 15

9 Hoonete rekonstrueerimine 9 Tervikrenoveerimine 9 Fassaaditööd 9 Katusetööd 9 Peatöövõtt

www.estlander.ee / tel 51 919 352

Teisipäev, 22. veebruar 2022

16 Korteriühistu

Päikesepaneelid

Santehnika

Ventilatsioonimaterjalid

Põrandaküte ja joogivesi

Elektrimaterjalid

Elektro ISB töötab uuendusliku ja kvaliteetse ehituse nimel Eestis juba üle 20 aasta.

Meie valikus on tippkvaliteediga Euroopa tootjate ventilatsiooni, kütte- ja joogiveesõlmed ning päikesepaneelid, et terviklahendus vastaks mitte ainult tänastele, vaid ka homsetele standarditele ning seda mõistliku eelarvega.

Koduomaniku ja korteriühistu jaoks tähendab see kvaliteet teadmist, et seintesse ja lagedesse ehitatud torude, liitmike ja kaablite peale võib kindel olla ka aastate möödudes. Koduostja jaoks tähendavad meie kaubamärgid veendumust, et hoone on ehitatud või renoveeritud elanike tervist ja mugavust väärtustades.

www.frankische.ee