LEMMIKLOOM ON PERELIIGE AASTATEKS. SAAGE TUTTAVAKS – RAGDOLL. LEMMIKLOOMAKINDLUSTUS – KELLELE JA MILLEKS? KIIBID REGISTRISSE!
Lemmikloom Esmaspäev, 29. aprill 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kerli Vau, tel 550 2861 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
• toimib kuni 8 kuud • peletab ja/
L.EE.MKT.AH.03.2019.0060
#8KUUD KAITSET
või surmab puugid, • vähendades nii puuksiirutatud haiguste riski • surmab kirbud • veekindel ja lõhnatu
/¿WM PSSQEOPMMRMOYWX Z¸M ETXIIKMWX Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.
MQMHEOPSTVMMH Ȏ YQIXVMMR
Esmaspäev, 29. aprill 2019
2 Lemmikloom
Kortermaja koeraomanikele Eestis on üürikodu otsijad sageli hädas sellega, et kui ise veel peavarju leiaks, siis neljajalgsest sõbrast ei taha üürileandjad kuuldagi. Taanis ehitati aga terve kolmekorruseline kortermaja, mis on mõeldud ainult koertega üürnikele. Maja asub Kopenhaagenist umbes poolesaja kilomeetri kaugusel asuvas Frederikssundis. Arendaja rääkis uudisteagentuurile Ritzau, et nõudlus koerasõbralike üürikorterite järele on suur – paljudes korterites on koerad keelatud ja sobiva elupaiga leidmine nõuab lemmikloomaomanikelt suurt aja- ja närvikulu. Sellest saigi alguse mõte ehitada maja, kus koerad on teretulnud. Korterite sisekujunduse asjus pidasid arendajad nõu Taani kennelliiduga, vastavalt nende soovitustele valiti korteritesse vastupidav ja kergesti puhastaj tav põrandamaterjal. Ka haljastus kortermaja hoovis on koemesel rasõbralik ning maja esimesel hiskorrusel on koerte tarvis ü ühiskasutatav pesuruum. steArendasja märkis uudistesimeagentuuriga kõneldes, et e esimene lemmikloomapidajaile mõeldud maja on ehitatud külll koeraomanikele, kuid piisava huvi ama korral on nad valmis ehitama L maja ka kassiomanikele. Õ ÕL
Kui kass kipub tuppa sirtsutama a Toakassidega, kes suurema osa oma elust veedavad nelja seina vahel, kaasneb vahel ebameeldivaid lõhnu. Foorumites jagavad kassiomanikud nippe, kuidas haisu vältida või sellest vabaneda? z Õhuta ruume korrapäraselt ka siis, kui sulle endale tundub, et mingit lõhna toas polegi. z Ära looda õhuvärskendajatele – sage pesemine-puhastamine annab märksa parema tulemuse kui lillelõhna ja kassipissihõngu bukett. z Soeta kassile kinnine filtritega liivakast. z Vaheta filtreid korrapäraselt. z Katseta erinevaid liivasid, vali see, mis tundub kõige paremini lõhna siduvat. z Puhasta kasti mitu korda päevas. z Aeg-ajalt küüri kast põhjalikult puhtaks, hõõru sisse söögisoodaga, jäta mõneks ajaks seisma ja loputa siis korralikult. z Pane kassi liivakasti lähedusse riiulitele söögisoodaga täidetud lahtisi anumaid – sooda imab lõhnad endasse. z Kui kassil on tekkinud komme siia-sinna sirtsutada, vii ta kõigepealt arsti juurde, et välistada haigused. z Põrandapesuks küsi lemmikloomapoest pesuvahendit, mis võtab ära uriinilõhna. Abi on ka sellest, kui lisad pesuvette äädikat või sidrunimahla. ÕL
Uut pereliiget ei tohi uisapäisa koju tuua IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Ei ole vahet, kas unistuste lemmikuks on hiiglaslik koeravolask või tilluke liivahiir: enne kui ta koju tuuakse, tuleb loomavõtuplaan kõigi pereliikmetega põhjalikult läbi arutada – lemmikloom on ka kohustus ja vastutus. Ennekõike tuleb läbi mõelda, missugune loom sobib teie pere eluviisiga ega tekita kelleski kodustest vihast vastuseisu, juhendab Pets & Kids – loom peab kõigile sobima. Jäävad ju näiteks koerad-kassid p pereliikmeiks 10–15 aastaks.
Kes hakkab hoolitsema? Uuringud näitavad, et lapsed, kes kasvavad koos lemmikloomaga, on ene-
sekindlamad, sotsiaalselt paremini kohanevad ja kaastundlikuma loomuga kui loomata kasvanud lapsed. See aga ei tähenda, et lapse mangumise peale tulekski tema soovitud loom kohe koju tuua. Selgeks tuleb rääkida, kes hakkab uue pereliikme eest hoolitsema, kui palju on kellelgi aega ja võimalusid oma panus anda. Looma igatsedes on lihtne oma võimeid ja võimalusi üle hinnata või loota, et õnnestub praegust eluviisi, mis loomapidamiseks kuidagi ei sobi, lemmiku perre tulekuga muuta. Ei maksa teha kahtlasi tulevikuplaane: kui ma veel selle ja selle ära teen,, siis saan mina ka temagaa tegelda. Tähttis on aeg, mida suudate uuele pereliikmele pühendada koh he, kui loom h on koju toodud. o Kui plaanite perre perr r võtta näiteks ku kutsika u või kassipoja, tuleb temasipoj ga hakata tege-
Pixabay
lema kohe: ta vajab esimesel eluaastal palju tähelepanu, õpetust ja tegelemist, kui soovite, et ta hiljem oma käitumisega ühtelugu meelehärmi ei põhjustaks, vaid teaks kehtestatud piire täpselt. Vanemad peavad arvestama ka sellega, et kuigi lapsed lubavad siiralt oma lemmiklooma eest hoolitseda ja mõtlevad seda lubamise ajal täiesti tõsiselt, ei kujuta paljud neist siiski päris täpselt ette, millised kohustused ja vastutus lemmikloomaga kaasnevad.
Laste vaimustus võib raugeda Arvestada tuleb, et vähemalt üks lapsevanem peab olema valmis hakkama täiskohaga loomahooldajaks – kindlasti peab see olema n-ö varuplaan. Kas olete selleks valmis? Kui mõlemad vanemad on pika päeva tööl, võib teie perre kutsikast või kassipojast paremini sobida eskalgu mõni väike näriline, kala või roomaja. Perre, kes veedab üheskoos iga vaba nädalavahetuse matkates ja telkides, võib koer suure-
päraselt sobida. Kui eelistate vabal ajal käia oma lastega muuseumides või teaduskeskustes, võivad kalad või mõni roomaja veelgi rohkem turgutada lapse teadushuvi. Kas perele meeldib veeta vaba aeg mõnusalt kodus, lugeda raamatuid või võõrustada külalisi? Ehk oleks siis paslik üks mõnus karvakera, näiteks kass – või hoopis jänes? Kindlasti tehke põhjalikku eeltööd: lugege ja uurige, millised on selle looma vajadused, keda tahaksite võtta. Seejärel vaadake oma kodus ringi: kas need olud sobiksid uuele pereliikmele? Linde näiteks ei tohiks majutada köögi lähedale, koertel peab olema võimalus joosta või pikki jalutuskäike teha, kassid tahavad ronida ja võivad kitsukeses kodus oma öise eluviisiga pererahva rahulikku ööund rikkuda.
Kas sobib väikelastega? Kui juhtute elama üürikorteris, tuleb mõistagi alustada sellest, et uurite järele, kas sinna üldse tohib looma võtta. Kodu elava liiklusega linnatänava ääres pole aga ehk sobivaim koht
loomale, kes tahab palju õues olla ja liikuda – kuigi hea tahtmise juures on see korraldatav, tuleb olla kindel, et see hea tahtmine on olemas. Mõni lemmikloom ei sobi kokku väga väikeste lastega. Näiteks ei tunne küülik ennast hästi peres, kus lapsed ei saa aru, et looma ei pea kogu aeg süles vedama ja karvadest sikutama. Ka kutsikatel ja kassipoegadel on raske taluda väikelaste liiga tormakaid kallistusi, ennast kaitstes võivad nad aga lapsele haiget teha. Ka ei pruugi sel ajal, kui lapsed alles väikesed, jaguda vanematel nende kõrvalt piisavalt aega, et veel loomalapsigi kasvatada ja õpetada. Lemmiklooma võtmise otsus peab olema põhjalikult ja igast küljest kaalutud, ainult siis saab pere temaga koos veeta hulga õnnelikke aastaid.
Värvilised rihmad koertele unikaalne disain valmistatud käsitööna silmapaistvad
www.shiningpet.ee
Lähete puhkama? Lemmikloomade hotell Männikul ootab vanu ja uusi kliente! Kohapeal ka loomaarst.
www.alton.fie.ee Mahla tn 86, Tallinn
523 2457
Esmaspäev, 29. aprill 2019
Lemmikloom 3 Aldo Luud
Koera – aga ka kassi – perre võttes tuleb arvestada, et pereliikmeiks jäävad nad järgmiseks 10–15 aastaks.
Loomaõiguste konverents Loomade eestkosteorganisatsioon Loomus korraldab 3.bmail Tallinnas Salme kultuurikeskuses V rahvusvahelise loomaõiguste konverentsi. Tänavu on fookus muutustel inimeste ja loomade vahelistes suhetes. „Meie teadmised olenditest, kellega jagame oma koduplaneeti, kasvavad iga päevaga. Me ei vaatle enam ammu teisi loomi kui vähemväärtuslikke eluvorme. Nii olemegi käesoleva aasta loomaõiguste konverentsi keskseks märksõnaks valinud muutuse,“ selgitas konverentsi projektijuht ja Tallinna Ülikooli dotsent Kadri Aavik. Konverentsil astuvad üles tuntud välismaised ja kohalikud teadlased ning aktivistid, kes käsitlevad oma uurimistöös või tegevuses inimeste ja loomade vahelisi suhteid ning uusi viise loomadega suhestumiseks. Esinejate hulgas on Soome filosoof Elisa Aaltola, Hollandi teadlane Floris van den Berg, filosoof Silver Rattasepp, perearst Marta Velganjt. Konverentsi osalustasu koos lõunasöögi ja kohvipausiga on 10 eurot. Kuni kohti veel jagub, saab end kirja panna Loomuse kodulehe (loomus.ee) vahendusel. OHTULEHT.EE
KÕIK LOOMAD VÄÄRIVAD HOOLT
Ta ei taha terve elu puuris piinelda. Kaitse teda. Anneta juba täna.
nahtamatudloomad.ee/toeta
Esmaspäev, 29. aprill 2019
4 Lemmikloom
Hermione Cattery esimene, mullu novembris sündinud pesakond.
RAGDOLL: leebe loomuga hii Miks on ühele kassitõule pandud nimeks ragdoll, mis tõlkes tähendab kaltsunukku? Sellepärast, et kui see hiiglasekasvu kass esikäppade tagant hoides üles tõsta, ripub ta nagu märg pesu nööril – või nagu kaltsunukk. Miks asutab üks eesti mees kassikasvanduse, kus aretatakse just ragdolle? „Sellepärast, et Eestis on neid mujal maailmas ülipopulaarseid kasse väga vähe – tahaks anda oma panuse ja tuua ka siia midagi uut,“ ütleb kasvanduse Hermione Cattery omanik Kaspar Peebo. IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kaspar tunnistab, et kassikasvanduse ja -aretusega sattus ta tegelema päris juhuslikult. „Võtsime perre šoti lühi-
karvalise, aga juhtus nii, et selle kassipojaga oli kasvataja juba näitustel käinud ja kohtunikelt haruldase värvikombinatsiooni eest väga kiita saanud – hakkasime siis meiegi temaga näitustel osalema,“ meenutab
ta algust. „Ajapikku tekkis tõsisem huvi ja soov ka aretusega tegelda. Kaalusime, milline tõug võiks see olla, millele keskenduda, ja koostöös kassiklubiga Cato jõudsim ragdollini.“
Eestis ainus kasvandus „Soomes on ragdoll tõukassidest kõige populaarsem, Eestis neid aga sama hästi kui polnudki – juba see äratas huvi,“ räägib Kaspar, kes teab, et üldse on Eestis praegu ragdolle ehk kümmekond, neist kuus Hermione kasvandusega seotud. „Need, kes olid siin varem olemas, on toodud lihtsalt pere-
lemmikuteks, näitustel nendega ei käida ja aretuseks ei kasutata. Ragdolle on Baltikumiski vähe: Lätis on üks kasvandus ja üks kuuldavasti alustamas, Leedus ka kas üks või kaks. Eestis oleme meie praegu ainus ragdolli aretusega tegelev kasvandus. Miskitpidi on see natuke nagu missioon: tuua siiakanti midagi uut.“ Hermione esimene ragdoll, Bukarestist toodud Elian Rags Pebbles, keda kodus kutsutakse lihtsalt Pepaks, on Ameerika päritolu. „Märkimist väärib, et ta on USAs aretatud esimese ragdolli otsene järeltulija 14.
sugupõlvest – selles mõttes väga haruldane kass,“ ütleb Kaspar. Eelmisel sügisel sündis Hermione kasvanduses esimene ragdollipesakond: Pepa tõi ilmale viis poega. Kohe sai ka selgeks, et tõuvalikuga tabati märki: ehkki tõukass pole sugugi odav, oli huvi nende kassipoegade vastu väga suur. „Soovijaid oli palju ka välismaalt, aga neile ütlesime ära,“ märgib Kaspar. „Meie soov oli jätta need pojad Eestisse, luua siin kogukond, kus kasvatajad saaksid omavahel suhelda ja kogemusi vahetada.“
Hermione kasvanduses on praegu neli kassi, üks šotlane ja kolm ragdolli – kaks Pepa poega jäeti kasvandusse ja juba on nad olnud näitustel väga edukad. Üks emane ja üks isane ragdoll on plaanis lähiajal juurde tuua. „Ühe tahame kindlasti tuua USAst, et Euroopasse uusi tõuomadusi sisse tuua,“ märgib Kaspar.
Antakse ainult toakassiks Kaspar räägib, et loomult on ragdoll pisut koera moodi: talle meeldib väga inimese lähedusse hoida ja ta käitub sageli
ADVANCE veterinaarse toitumise eksperdina jagab oma toitumisalaseid teadmisi Teile, et saaksite leida igal ajal oma koera ja kassi vajadustele parimaid lahendusi Turustaja: Nostrem Pet OÜ, Töökoja 7, Tallinn Tel +372 6418708 www.nostrem.ee
NATURAL ACTIVE
INMUNOGLOBULINS
Vaata rohkem: www.advance.com
POLYPHENOLS
Esmaspäev, 29. aprill 2019
Lemmikloom 5 Erakogu
Hermione Cattery 2016. aasta veebruaris Tallinnas asutatud kasvandus tegeleb kahe kassitõu, ragdolli ja šoti kasside (šoti kikkiskõrvaline lühi- (scottish straight) ja pikakarvaline (highland straight) ning lontiskõrvaline lühi- (scottish fold) ja pikakarvaline (highland fold) aretamisega. Kasvanduses on praeguseks kolm väga kõrge kvaliteediga aretusemast ja üks aretusisane, kellega käiakse pidevalt näitustel, et saada võimalikult paljude erinevate kohtunike arvamusi ning tõusta tiitlite arvestuses aina kõrgemale. Hermione Cattery esimene ragdollipesakond – kolm emast ja kaks isast kassi – sündis novembris 2018. Ema: (WCF) CH Elian Rags Pebbles (Hermione cattery) Isa: (FIFE) SC Celestial’s Born 2 Brake Your Heart (Celestial’s cattery) Järgmine ragdollipesakond on plaanitud tuleva aasta algusesse.
iglasekasvu sülekass pigem koera kombel. „Meie poiss isegi mängib nagu koer,“ naerab peremees. „Näiteks meeldib talle meeldib väga joogikõrtega mängida. Viskad tale kõrre, tema jookseb järele ja toob selle tagasi: viska uuesti! Tavaliselt kassid ju nii ei tee, pigem mängivad omaette. Ja kui koju tuled, siis on nad kõik uksel vastas..“ Üldse on ragdoll hästi inimeselembeline ja sobib hästi neile, kes tahavad tõelist sülekassi. Enamasti valivad nad perest endale välja ühe inimese, kellele siis igati oma kiindumust välja näitavad. Ka Hermione esimesest pesakonnast uutesse kodudesse läinud kasside omanikud kinnitavad kui ühest suust, et ehkki kass saab hästi läbi kõigi pereliikmetega, on ikka üks neist eriliselt eelistatud. Aretatud on ragdoll nii, et tal puudub soe aluskarv: tänu sellele ajavad nad vähem karva, aga
on ka sada protsenti toakassid. Ka ei taju nad hästi ohte ja võivad oma hulljulgusega õues täbaratesse olukordadesse sattuda. „Võiks isegi öelda, et õues toimetulemiseks on ta natuke totuvõitu, seepärast anname neid ainult toakassiks,“ ütleb Kaspar. „Kui maast-madalast on kassipoega kaelarihma või traksidega harjutatud, siis jalutamas saab temaga soojal ajal muidugi käia, kui ta rihma otsa panna. Seda koolitust tuleb aga tõesti alustada varakult. Meie proovisime oma šotlast traksidega harjutama hakata siis, kui ta oli juba poolteist aastat vana, ja sellest ei tulnud küll midagi välja: ta viskas lihtsalt pikali ja ei liikunud üldse.“ Mujal maailmas on tavaline see, et kassidele eraldatakse õues võrguga kindlalt ümbritsetud ala, kuhu pääseb otse majast ja kust kass mingil juhul hulkuma minna ei saa – ka niisugune lahen-
dus sobiks ragdollile, aga ikka ainult soojal ajal.
Lihtne petta saada Tõukassi soovija, kes läheb kassipoega ostma suvalise kuulutuse peale, kus peibutatakse ennekõike erakordselt soodsa hinnaga, võib kergesti petta saada. Enamasti kinnitab müüja, et hind on soodne lihtsalt seepärast, et „me pole hakanud neid pabereid ajama“ – justkui oleks see mingi väga kallis ja askeldusterohke ettevõtmine. „Tegelikult maksab tõupaberite vormistamine umbes kümme eurot ja midagi keerulist asjaajamises pole,“ kinnitab Kaspar. „Sageli on asi hoopis selles, et üks on tõukass, teine mitte, poegi müüakse aga ikka tõukassi pähe. Tõukasside kasvatajatel on võimalus selliseid pettusi ennetada. Meie näiteks hoiame kassipoegi neli kuud enda juures:
neljanda elukuu lõpuks on selge, kes kassipoegadest on sobilikud aretuseks. Ülejäänud, kes lähevad lihtsalt perelemmikuteks, saavad enne uude koju minekut steriliseeritud-kastreeritud. Nii saame sada protsenti välistada võltspaljundused. On ka neid tõukasside kasvatajaid, kes panevad kastreerimiskohustuse kirja müügilepingusse, aga sellele ei saa ju kunagi kindel olla.“ Hermione lepingusse on sisse kirjutatud seegi, et kui uus omanik soovib mõne aja pärast mingil põhjusel kassist loobuda, tuleb loom kasvatajale tagasi viia: omal käel edasimüümine või kinkimine on keelatud, ütleb Kaspar: „Esimese pesakonnaga on meil oma väike kogukond juba moodustanud – see on omamoodi perekond, mille liikmeks saab iga uus omanik. Hoiame oma kasvandikel silma peal ja tahame igas olukorras nende huvide eest seista.“
Ragdoll Maailma üks suurimaid kassitõuge pärineb USAst Californiast, kus selle aretusele pani 1960. aastate alguses aluse Ann Baker – kõik tänased ragdollid on võimalik sugupuude kaudu siduda esimese seda tõugu kassi, valge pikakarvalise Josephine’iga. Legendi järgi sai Josephine kokkupõrkes autoga viga ja pärast sellest taastumist sündinud poegadel tulid esile praegustele ragdollidele iseloomulikud tunnused. Teaduslikust seisukohast on siiski usutavam, et Josphine sündis märkimisväärsete geenidega, mis õigete isaskassidega paaritamisel andsid silmapaistvaid järglasi. Ragdoll saavutab täiskasvanukaalu umbes nelja aastaga. Emased kassid kaaluvad neli kuni kuus kilogrammi, isased võivad kaaluda üle kümne kilo. Hõlpsalt hooldatav karv on keskmise pikkusega, pea ümbruses lühem ja lakas pikim. Ragdoll on ideaalne maja- või korterikaaslane: suursugune, vaikne ja rahulik. Nad klapivad üldjuhul hästi lastega, on mõõdukalt mänguhuvilised ja aktiivsed. Allikas: Hermione Cattery
Kodumaine lemmikloomatarvete kaubamärk
Nufnuf
kasvatab rahvusvaheliselt oma haaret ning kaasab selleks ühisrahastusplatvormil Fundwise kapitali. Investeerida saab alates 200 eurost.
Saa osa meie rahvusvahelisest eduloost. LISAINFO www.nufnufpets.com info@nufnufpets.com
Alusta investeerimist
www.fundwise.me
Esmaspäev, 29. aprill 2019
6 Lemmikloom
Vida Press
Miks kiibist alati kasu pole? Lemmikloomale mikrokiibi paigaldamine ja looma kandmine Eesti lemmikloomaregistrisse on olenevalt kohalikust omavalitsusest kohustuslik, kuid ennekõike võiks see olla omaniku enda huvi. Kiip võimaldab vajadusel alati kindlaks teha koera või kassi omaniku ja nii jõuab kadunud loom kiiresti omaniku juurde tagasi. Nii jääb ära hulk muret ja südamevalu Ikka ja jälle tuleb aga ette, et õnnetusse sattunud või eksinud loomal on küll kiip, aga registrisse pole seda kantud. Nii pole kiibist paraku mingit abi. Paljud kohalikud omavalitsused on teinud koerte-kasside mikrokiipimise lemmikloomaomanikele kohustuslikuks, kui seda aga pole tehtud, peaks loomaomanik kindlasti ise kandma hoolt selle eest, et lemmik saaks kiibi ja see kantaks ka registrisse. Mikrokiibiga saab märgistada igas vanuses ja ükskõik mis liiki loomi. Kiibi paigaldab lemmikule loomaarst, registrisse kandes seotakse mikrokiibi number infoga looma omaniku kohta. Omanik saab mikrokiibistatud looma ise lemmikloomaregistrisse kanda, aga vajadusel võib selleks paluda kohaliku omavalitsuse volitatud töötaja abi. Loomaomaniku avalduse alusel võib mikrokiibistatud looma
Tiit Blaat
64b144b
kiipi oli eelmise nädala seisuga kantud Eesti lemmikloomaregistrisse. 48 907 neist on kodulehekülje andmeil koerad, 14 907 kassid, ülejäänud muud loomad, teiste seas ka üks madu.
kanda ka Eesti lemmikloomaregistrisse, mis on seotud üle-euroopalise registriga Europetnet (www.europetnet.com). Selleks, et lemmikloomi saaks rahvusvaheliselt transportida, on mikrokiibi paigaldamine paljudes riikides kohustuslik – siis on võimalik looma registreerida ja identifitseerida. Alates 2011. aastast on piiriületamiseks kohustuslik märgistada loom mikrokiibiga. Tõukoerad peaksid olema ka Eesti Kennelliidu registris (register.kennelliit.ee), sinna kannab looma Kennelliidu töötaja. Ise saab omanik oma koera registreerida ka leheküljel www.worlddogsregister.com. Allikas: Eesti lemmikloomaregister
Lemmiku kindlustamine tagab õnnetuse korral abi KADRI PENJAM
leht@ohtuleht.ee
Sellele, et lemmiklooma haigestumise või õnnetusjuhtumi korral rahakotis päris tühjus ei haigutaks, tasub mõelda juba varakult – aga ainult mõtlemisest varuraha ei kogune. Südamerahu annab lemmiklooma kindlustamine, mis tagab, et vajaduse korral saab loomale võimaldada vajalikku ravi.
Telli e-poest www.kuivtoit.ee tervislikud lemmikloomatoidud otse koju
M T KRA
A
T
KU
ÄR
II
NT
VÄ
GARA A S
KAS TEADSID, ET KA KOERTEL JA KASSIDEL TEKIB HAMBAKIVI? Narkoosita ja valutu hambakivi eemaldamine ultraheli meetodiga BRONEERI AEG: +372 510 2688 VÕI SALONG@CARAMIRA. EE
Võimalust oma lemmikloomad kindlustada pakuvad juba aastaid kindlustusseltsid If ja ERGO. Esimeses on lemmikloomakindlustus eraldiseisev toode, ERGOs aga on lemmikloomade kindlustamise võimalus mõeldud eelkõige kodukindlustuse tellinud klientidele.
Looma tervis – kalleim vara If kindlustuse varakindlustuse tootejuht Veiko Sepp märgib, et nemad pakuvad Eestis lemmikloomade kindlustamise võimalust juba 2007. aastast. Võib öelda, et tegemist on nišitootega, mille populaarsus on aastaaastalt kasvanud. Kindlustada saab nii puhtatõulisi kui ka segaverelisi koeri-kasse. „Eelkõige on lemmiklooma kindlustamine võimalus saada abi looma ootamatute terviseprobleemide-traumade korral: näiteks on kutsikas alla neelanud midagi sobimatut, tal on tekkinud sisemine vigastus ja ta vajab operatsiooni,“ toob Veiko Sepp näite. „Suur osa kahjuku-
ludest hüvitatakse ravikulude katteks just õnnetusjuhtumite puhul.“ Ka ERGO varakahjude käsitleja Tuuli Kalberg ütleb, et loomade tervisemured – viirused, hambaprobleemid, seedehäired, traumad jm – võivad viia omaniku rahakotist vägagi suure summa: „Elu on näidanud, et loomaarstide kiiret sekkumist vajavaid muresid on palju – küll saavad loomad liikluses viga, küll lähevad mõne teise loomaga kaklema või tabab lemmikut mõni ootamatu haigus.“ Mõlemas kindlustusseltsis on võimalik kindlustada lemmikuid neljandast elukuust kuni seitsmenda eluaastani. Tervisekindlustus hakkab kehtima 14 päeva pärast esmase tervisekindlustuse sõlmimist ja kehtib reeglina Eestis. ERGOs on omanikul vajaduse korral võimalik sõlmida ka Eesti-väline tervisekindlustus. Jätkulepingu korral on looma kindlustatus katkematu. If kindlustuses kehtib looma terviseprobleemide korral 3500 eurot vastutuskaitse, ravikulud kaetakse 700 euro väärtuses kindlustusjuhtumi kohta, üle selle tuleb tasuda kliendil endal. Ootamatu haiguse või õnnetusjuhtumi korral hüvitab If Eestis tehtud mõistlikud ja vajalikud veterinaarabi kulud: raviprotseduuridele (operatsioonid jm), abivahenditele (sidemed, haavaplaastrid jm) ja ravimitele tehtud kulud, samuti diagnostikaja konsultatsioonitasu. „Samas tuleb tähele panna, et enne kindlustusperioodi alanud haigus ei ole kindlustatav,“ Järgneb LK 8
Esmaspäev, 29. aprill 2019
Lemmikloom 7
– kõik vajalik sinu lemmikloomale ühest kohast 24h kiirabi Tallinnas. Helista 15222
k i m m e l e t Lemmiku LOOMAKLIINIK
KAUPLUS JA E-POOD
PetCity loomakliinikus töötavad spetsialistid ja meil on kaasaegne aparatuur, mis aitab läbi viia erinevaid ravi- ja hooldusprotseduure.
PetCity suurim lemmikutele pühendunud keskus- hiigelsuure valikuga kauplus, kaasaegne loomakliinik, grooming -hooldussalong, hotell ning treeningsaal. Kauplusest leiab endale meelepärast nii koera, kassi, linnu, väikelooma, kalade ning isegi hobuse omanik. Hästi käituvad lemmikloomad on PetCitys alati oodatud. E-poest tellides tasuta tarne pakiautomaati või kauplusesse.
KINDLUSTUS
GROOMING
PetCity kindlustus toob loomaomanikule südamerahu. Kindlustuse sõlmimise peab olema lemmikloom vähemalt 4 kuud vana. Kindlustada ei saa üle 8-aastaseid loomi. Kindlustada on võimalik nii segaverelisi kui tõupuhtaid lemmikuid summas 100-2500 €. PetCity kindlustus tagab lemmiklooma ravi kõigis PetCity loomakliinikutes Eestis, Lätis ja Leedus.
Meie mugavas grooming -hooldussalongis töötavad toimekad oma ala spetsialistid, kes lõikavad meeleldi sinu koera või kassi küüsi, pesevad ta puhtaks, trimmivad, pügavad või eemaldavad ta lahtise karva. PetCity grooming-hooldussalongis on võimalik kasutada ka soodsat isepesu võimalust.
HOTELL PetCity hotell on parim variant sinu lemmikule, kui sinu parim sõber ei mahu puhkuse ajal kohvrisse kaasa. Hotell pakub päeva-, ööpäeva- ja nädalahoidu. Hotellis on olemas ka kaamera, mille läbi saab omanik enda TREENING lemmikut iga kell jälgida. Jalutusringid aga on meil pikad! PetCity Hill’s treeningsaal on kaasaegsete võimalustega avar sisesaal PetCity Tallinnas Rannamõisa lemmikloomakeskuses. PetCity Hill’s treeningsaalis on võimalik läbi viia erinevaid koerte treeninguid, koerakasvatajate kokkutulekuid, lemmiku sünnipäeva jpm.
TALLINN • TARTU • PÄRNU • PÕLVA • RAPLA
www.petcity.ee
Esmaspäev, 29. aprill 2019
8 Lemmikloom Algus LK 8
lisas Sepp. „Samuti välistatakse enne kindlustamist kaasasündinud haigused ning pärilikud diagnoosid.“ lisas Sepp. Ka ERGO varakahjude käsitleja märgib, et tavapärane tervisekontroll (kaalumine, kõrvade puhastamine, vaktsineerimine jm muu plaaniline tegevus), aga ka geneetilised, pärilikud, kaasasündinud ja kroonilised haigused ei ole kindlustuse poolt kaetud, Kindlustuse alla ei kuulu ka hambaravi – näiteks hambakivi eemaldamine või igemepõletik. Erandiks on vaid olukord, kus hammas saab välise sündmuse tõttu, näiteks puupulga, kõva mänguasja või kondi närimisel, trauma. ERGO kindlustuses on omavastutus juhtumi kohta 40eur ning suurimal juhul 10% raviarvest.
Looma kaotus – tõsine mure Looma vargus, kadumine või surm on samuti põhjused, mille puhuks saab looma kindlustada. If kindlustuses saab lepingu sõlmida 100–2500 euro väärtuses, hüvitatakse ka looma otsimiseks vajalike kuulutuste avaldamine või leiutasu. 60 eurot on juhtumi korral alati baasomavastutus. Kindlustussumma saab klient lepingut sõlmides alati ise määrata. Loomulikult ei saa üle ega ümber teistele tekitatud varalisest kahjust ehk vastutuskindlustusest. Siia alla kuuluvad näiteks juhtumid, kus loom närib puruks kellegi mobiiltelefoni vm, mää-
rib kellegi rõivad mustade käppadega üles hüpates või hammustab kedagi ning tarvis on tasuda kannatanu raviarved või hüvitada määritud-lõhutud asjad. Lisaks ka reisitõrge. Seda kasutatakse juhul, kui loom jääb peremehe reisile sõitmise ajaks koju, loomaga aga juhtub midagi, teda on vaja opereerida ning selle tõttu on sunnitud omanik kas reisi ära jätma või varem tagasi koju pöörduma.
Kindlustust lihtne sõlmida Lemmiklooma kindlustusperiood on üks aasta ja kindlustuse saab teha mugavalt kodus veebilehe kaudu. Lepingu sõlmimiseks tuleb sisestada looma vanus, tõug, kiibi number ja omaniku andmed. Süsteem arvutab välja kindlustusmakse suuruse ja kohe saab teha ka makse.
Kui loomaga juhtub midagi, siis läheb omanik temaga loomaarsti juurde, kes määrab ravi, mille eest omanik maksab – ja saab seejärel tšekkide alusel raha kindlustusest tagasi,“ kirjeldab Veiko Sepp asjade käiku If kindlustuses
Kiire ja lihtne on tegutsemine ka kindlustusjuhtumi korral. „Kui loomaga juhtub midagi, siis läheb omanik temaga loomaarsti juurde, kes määrab ravi, mille eest omanik maksab – ja saab
seejärel tšekkide alusel raha kindlustusest tagasi,“ kirjeldab Veiko Sepp asjade käiku Ifis. „Erandjuhtudel on omanikul võimalik saada ka Ifi garantiikiri, kuid see eeldab kindlustusseltsi eelnevat suhtlust veterinaariga.“ Sepp lisab, et kahjuavaldusse tuleb kirja panna, kus, mis ja millal juhtus, seejärel võtavad kindlustuse sõlminud kliendiga ühendust kahjumenetlejad. „Looma kadumise korral on siiski vajalik teha avaldus politseisse. Hea tava on ka, et mida varem pöörduda probleemide korral kindlustuse poole, seda parem.“ ERGO kindlustuses lepitakse vastutuskindlustust ehk omanikuvastutust sõlmides omavahel kokku summa, mille ulatuses soovitakse kindlustada. „Meie praktikas on olnud tavapärasteks juhtumiteks näiteks koerte omavaheline kaklus, mille tagajärjel on tulnud kompenseerida teise koera raviarved, kellelegi peale hüppamise järel kompensatsioon rõivaste puhastamise-. parandamise katteks või kannatanu raviarvete tasumine,“ loetleb Tuuli Kalberg. „Tuleb ette ka olukordi, kus loom viiakse külla või hoiukodusse, kus ta tahtmatult määrib või lõhub asju. Ka on olnud juhtumeid, kus koer jookseb auto ette, mistõttu auto sõidab teelt välja.“ Varakahjude käsitleja märgib, et surmaga lõppenud juhtumeid on õnneks olnud vähe, küll aga on hüvitatud näiteks koera erakorraline keisrilõige, mille määras arst. Kalberg lisab, et kindlustuslepingu sõlmimisel teeb omanik otsuse, kas kindlustus-
Pixabay
territooriumiks on vaid Eesti või ka välisriigid. Koertele kehtib kindlustuskaitse kodus, koduaias või rihma otsas jalutades, kassidele ainult toas.
Kohustus pikaks ajaks Kindlustusseltsidsoovitavad igaühel enne looma võtmist mõelda, et lemmikule – nagu igale pereliikmele – kulub toitu, aega ja ravimeid. Nende kuludega tuleb arvestada pika aja peale ette. Ei maksa ka unustada, et hoolimine ei tähenda hellitamist. Ikka tuleb ette, et head soovides teeb omanik teadmatusest loomale hoopis halba. Nii on näiteks seedimisprobleemidega: mõeldakse, et las loom saab ka ikka head-paremat, ja antakse neile sobimatut toitu, kas maiustusi või muud endale suupärast,“ toob kahjukäsitleja näite. Paljusid õnnetusi saaks ka ennetada: näiteks vaadata üle plats, kuhu koer lahtiselt jooksma lastakse. Siis pole ohtu, et koer klaasikildude või mõne traadijupiga ennast vigastab, kaanetamata auku kukub vmt. Kindlasti on mõistlik lemmik kindlustada, kui on plaanis temaga koos minna reisile väljapoole Eestit, kas näitusele või lihtsalt sõpradele-tuttavatele külla, või kui tegemist on eriülesandeid täitva loomaga: teenistuskoer võib viga saada kurjategija peatamisel, juhtkoer sattuda näiteks liiklusõnnetusse, jahikoer aga võib saada metslooma käest rappida või ekslikult tulistatud kuuliga pihta, rõhutavad kindlustusseltside esindajad.
OI EI, KAS TÕESTI JÄLLE?! 1 lõikamata emane ja 1 lõikamata isane võivad toota: 1 aastaga 12 3 aastaga 376 6 aastaga 66 088 9 aastaga 11 606 077 järglast
Kas teadsid, et steriliseerimine ja kastreerimine... ...vähendab mitmete kasvajate riski ...vähendab soovi kodust ära joosta ...vähendab isastel loomadel soovi märgistada ...on eetilisem kui loomade järglased tappa? loomakaitse.ee
Esmaspäev, 29. aprill 2019
Lemmikloom 9
Kas kindlustus teeb vähikäiku? Lemmikloomi saab Eestis kindlustada juba üle kümne aasta. Kui esialgu tundus, et see ei hakka hästi tööle, siis ajapikku on lemmikute kindlustamine muutunud üha populaarsemaks ja loomi kindlustatakse üsna na hoolsasti. 2016. aasta andmetel el on Soomes kindlustatud iga viies viies koer, Norras ja Taanis 35 ning ing Rootsis koguni 80 protsentii koertest. Loomaarstidena olemee rõõmustanud, et meilgi üha enam nam lemmikloomi kindlustatkse, se, ja lootnud, et peagi jõuame selles elles osas Skandinaaviale järele. e. Praegu tundub aga, et lemmikloomaikloomakindlustus seisab paigal al või teeb isegi vähikäiku. Mis on on juhtunud?
te korral ei kata see isegi mitte poolt raviarvest. See on murekoht näiteks ortopeediliste ja neuroloogiliste operatsioonide juures.“ (dr. Lasn, dr. Viitmaa/ Erivet ja Pärnu Väikeloomakliinik) „Omaette teema on hambaprobleemid. Loomulikult ei saa p eeldada, et kindlustus kataks piimahamba eemaldamise või suuõõne profülaktilise saneerimise, aga loomarstidel on olnud korduvaid juhtumeid, kus kindlustus keeldub korvamast hamba eemaldamise protseduuri, kuigi hambavigastus on saadud otsese trauma tagajärjel. Võibolla pole n e e d konk-
reetsed loomaomanikud ja arstid olnud piisavalt järjekindlad oma seisukohtade kaitsmisel? Ehk on meie hulgas levinud lihtsalt eksiarvamus, et hambaravi üleüldiselt ei korvata.“ (dr. Valk Männimäe loomakliinik) Tundub, et otsustamine – mida välja j maksta jja mida mitte – on üsna meelevaldne ja ettearvamatu. Sõltuvalt kahjukäsitleja arvamusest võib mõni probleem liigituda kroonilise ja päriliku alla ning seetõttu keeldutakse väljamaksest. Näiteks dr. Ülle Kell Tiina Toometi kliinikust märgib, et tal on väga keeruline loomaomanikule nõu anda, kas selle või teise silmaproblee-
Loomaarst Tiina Toometiga jagasid oma mõtteid tema kolleegid Ülle Kell (Tiina Toometi kliinik), Helen Valk (Viljandi Männimäe loomakliinik), Ranno Viitma (Erivet) ja Marti Lasn (Erivet ja Pärnu väikeloomakliinik). mi ravimismurega g tasuks kindlustuse poole pöörduda. Teatud silmahaigused on teatud tõugudel tõestatult pärilikud, aga mõ-
Kas pärilik haigus või trauma? „Kindlustus on mõeldud ldud abistamiseks eelkõige ootamatute tamatute terviseprobleemide ja a traumade korral. Nagu öeldakse, kse, õnnetus ei hüüa tulles ja o ootamatu otamatu arstivisiidi puhul ei pruugi ruugi vajaminevat summat olla a kohe tagataskust võtta. Samas eeldab praegune kindlustussüsteem, steem, et tagataskus ikkagi midamidagi on. Ja mitte vähe. Traurauma korral tuleb näiteks eks 700 eurot kiiresti täis ja a väga tõsiste õnnetus-
ned samasugused g teisel tõul lihtsalt õnnetu juhus või kokk kokkusatku tumus, mille vanemas eass ilmnemisest kutsikapõlves (kind(k k lustushetkel) polnud vähim vähimatki m märki. Need juhtumid peaksid kuuluma siiski kindlustuse väljav makstavate hulka. Praegu v valitseb selles suur segadus.
Koos ühise eesmärgi nimel Siin tuleks ehk kasuks k kindlusfirmade ja loomaarstide e ühine ümarlaud, kus räägitaksee need asjad lahti ja pannakse paika paik k piirid - niivõrd, kui see on võimavõ õ lik. Tiina Toometi kliinikus kliiniku u on igati positiivne kogemus kogem m If kindlustuse töötajag töötajaga, g kes käis meie person personaliga n vestlemas ning g mitmed asjad said d vastastikku selgem selgemaks. m Haiguslugude edastamine on ssealtpeale palju sujuvasu u maks muutnu muutnud ja loomaomanikud loomaoman n saavad taval tavaliselt l tõrgeteta oma om m raha kätte.
Vestluses kindlustustöötajaga tuli tõrvatilgana välja ka tõsiasi, et loomaarstide hulgas on kahjuks selliseidki, kes väga meelevaldselt tõlgendavad sõna „diagnoos“. Näiteks nimetades rutiinset sterilisatsioonilõikust mädaemaka eemaldamiseks, mis on ootamatu elupäästev operatsioon ning kuulub hüvitamisele (sterilisatsioon profülaktilise menetlusena loomulikult mitte). Elu on näidanud, et sellised nö vastutulemised loomaomanikule kindlustuspettuse näol saavad varem või hiljem avalikuks ja tekitavad usaldamatust asjaga seotud loomaarsti suhtes. Halvem on aga, et selline teguviis heidab varju kogu loomaarstkonnale ja võib negatiivselt mõjuda kogu kindlustuspoliitikale üldse. Ühe näitena võiks tuua peitmunandi operatsiooni, mis sisuliselt on kastratsioon (ehk siis seda nagu ei peaks hüvitama), aga kuna on tegemist patoloogilise protsessiga (peitmunandist areneb sageli kasvaja), siis peaks sellise näidustusega kastratsioon minema ka hüvitatavate protseduuride hulka. Positiivse noodina on aga võtta näide ühest noorest tõukassist, kes väga erilise ja haruldase haiguse kindlakstegemiseks vajas magnetresonantsdiagnostikat ja koeproovide uuringut USA laboris – kõik see sai kindlustuse abiga kenasti tehtud. TIINA TOOMET
Ilmar Saabas
Lõuna kassikohvikus leevendab pingeid ja teeb õnnelikuks Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud. Selle teksti eest on tasunud Kassikohvik OÜ.
„Kassikohvikusse tulekul tasub veidi rohkem aega võtta, sest siis jõuab kogeda kiisudega suhtlemise positiivseid mõjusid. Kui kass tuleb sinu juurde või hüppab lausa sülle nurruma, alandab see vererõhku, vähendab stressi ja parandab tuju,“ kinnitab Tallinnas asuva Nurri kassikohviku omanik Helen Jõudna. Nurri kassikohvikus elab 11 kodu kaotanud kassi, paljud neist on Läänemaa loomade varjupaigast. Kõikidele kohviku kiisudele leitakse järgemööda kodu ning sellele saavad külastajad kaasa aidata. „Kasse tuleb silitada, nendega mängida ja rääkida. See muudab loomad julgeks ja sotsiaalseks ning nad leiavad kergesti kodu,“ toob Helen Jõudna välja. Praegu on QlLWHNV NRMXPLQHPLVH RRWHO RUDQåLkasvalge Herakles, kes kolib peagi Soome. Kassikohvikusse on oodatud nii suured kui ka väikesed, kuid eriti armastavad kiisudega suhelda muidugi lapsed. Kassikohvik on lastele sobiv koht, kus õppida loomadega suhtlema ja neist hoolima. „Kiisudega on tore mängida, alati saab nalja, sest kassid on nii
ehtsad ja elavad mängu sisse. Arvestama peab, et sinu käest saab mängiva kassi jaoks elav hiir ning ta võib rünnata ehtsate küünte ja hammastega. Ohutum on kasutada kassimänguasju, mida on meil kohvikus palju,“ räägib Helen.
Kuidas köita kiisude tähelepanu? Kiisude suurimaks lemmikuks on tavalised paberist kortsutatud pallikesed, pudelikorgid ja kastanimunad. „Mõnikord tundub, et kass ei mängi ja inimene kaotab huvi. Kass ei ründa tavaliselt mänguasja, kui see on tal otse nina ees. Tema tahab jahti pidada ja jookseb hiirele järele alles siis, kui on oht see kaotada. Kui inimene mängust loobub ja ära kõnnib, siis jookseb kass mänguasjale järele,“ selgitab Helen. Kasside tähelepanu köidab ka krabistamine. „Seetõttu tõmbab tema tähelepanu uus paberpall, mis alles kokku kortsutatakse. Kiisu ei jookse järele pallile, kui ta ei näe selle viskamist. Kõigepealt tuleb palli maas krabistades edasi-tagasi liigutada ja alles siis visata, kui on saavutatud kassi täielik tähelepanu,“ kirjeldab kassikohviku omanik. Kiisudega pikemalt koos olles saab juba aimdust nende iseloomust ning huvidest. „Näiteks Sarah’le võib pallikese visata kõrgele õhku, talle meeldib seda hüppelt püüda. Anni Vanni tahab püüda
pallikese kinni oma käppade vahele. Armas tahab, et sa palli sõrmenipsust kiirelt mööda põrandat lased – ta tormab sellele järele. Mõni kass poeb nahast välja ja käib sul järel, et krõbinaid saada, teine ainult vaatab imestunult, mida talle annad ega söö ühtegi,“ jutustab Helen muigvelsui.
Kassikohvikusse on kaval tulla nädala sees Tükk aega polnud kassikohvikus jooksuratast, kuid nüüd on see tagasi. „Praegu kohvikus elavatest kassidest jooksevad seal kõige enam Sarah, Sabake ja Salomon. Jooksurattasse võib neid kutsuda
pallikesega või ka niisama. Kassid naudivad tähelepanu ja annavad meelsasti etendusi! Pärast rattas jooksmist võiks kassi kiita ja silitada,“ toob Helen välja. Kassikohviku kiisud on sõbralikud, kuid leidub siiski üks reegel, mida nendega suhtlemisel meeles pidada: magavat looma ei tohi häirida! „Kui kassil on silmad lahti, siis võib talle pai teha. Esmalt võiks kass sinuga tutvust teha – kätt nuusutada. Kui tundub, et kass seda soovib, siis pai teha pea pealt ja mööda selga. Paljudele kiisudele meeldib ka kurgu alt sügamine. Kui kass lööb käpaga, siis tahab ta rahu! Kui kass tahab suhelda, siis ta tuleb ise sinu juurde või
kummardub sinu poole. Istudes trepile, on kassil mugavam sülle tulla,“ vestab Helen. Kassikohvikus saab pidada ka sünnipäevi ja perepidusid. Suuremad tüdrukud saavad laua broneerida peoks sõbrannadega. Helen soovitab kassikohvikut külastada nädala sees – siis on kohvikus vähem inimesi ja kiisudega saab tutvuda vabas õhkkonnas. Kassikohvik pakub mitmekesist menüüd, kuid klientide suurimaks lemmikuks on kaks korda kuus toimuv pühapäevahommikune pannkoogi puhvetlaud. Nurri kassikohvik asub Tallinnas Tartu maantee 24.
Esmaspäev, 29. aprill 2019
10 Lemmikloom
Koer hoiab peremehe tervist Marianne Loorents
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Ikka ja jälle ilmub siinseal uudiseid, mis kinnitavad: teadlaste uuringutest järeldub, et inimesed, kellel on koer, püsivad tervemad.
Tõhus stressikoolitus Iga kutsikaomanik on kogenud seda tunnet, kui jõuad koju, avad ukse – ja majapidamisest oleks justkui keeristorm üle käinud. Peasüüdlane vudib aga kogu selle segaduse keskelt tuulekiirul tulijale vastu ja tema olekust kiirgab ainult sulaselget rõõmu: sa tulid! Kus sa seal enam vihastad – ja kuhu see viikski. Et koeraomanik seisab ühtelugu silmitsi ootamatustega ja lahendab väikese suli kokku keeratud pahandusi, õpib ta ajapikku igas olukorras külma närvi säilitama. Mida vähem stressi, seda tervem keha ja vaim!
Millised need erinevates uuringutes välja toodud terviseplussid siis on? Kogusime erinevatest uuringu-uudistest kokku need, mida on kõige sagedamini nimetatud.
Parem füüsiline vorm Koer ei lase pererahval naljalt poole lõunani magada või õhtul üksmeelselt teleri ees diivanil pikutada. Keegi peab ikka jalutusrihma haarama ja koeraga välja minema: jalutama, jooksma, rattaga sõitma või agilityplatsile – kuidas keegi. Ja kes kõige rohkem võidab? Muidugi see pereliikmeist, kes koeraga väljaskäimise oma südameasjaks on võtnud: liikumine värskes õhus on teadupärast ju tervise ja ilu pant! Kümme tuhat tervist tagavat sammu tuleb nagu niuhti mitmekordselt kokku.
Süda lööb nagu vaja Koera silitamine, kinnitavad uuringud, mõjub inimesele hästi: see alandab vererõhku, tänu sellele väheneb aga risk haigestuda südamehaigustesse. Tead-
sobilik, aitab lemmik pingeid maandada ka kodus. Koer on hea abimees depressiooni ennetamisel.
Tugevam immuunsus
Enamasti on peremees sama reibas kui tema koer – isegi kui ta nii hüppevõimes kui ka kiiruses lemmikule alla jääb.
lased on märganud, et koeraomanikel on infarkte märksa vähem – ja isegi kui mõnel nende seast peaks nii halvasti minema
(erandid ju ainult kinnitavad reeglit), siis taastub koeraomanik atakist palju kiiremini. Et siis: kus need tõututvustused nüüd olidki...? Kes mingil põhjusel kuidagi koju koera võtta ei saa, ei pea võimalusest nendega tegelda veel ilma jääma, sest alati võib pakkuda end lähimasse looma-
de varjupaika koerajalutajakstegelejaks – seal kulub abi keerulise saatusega loomade sotsialiseerimisel alati ära.
Kurvameelsuse ennetaja Lemmikuomanik on õnnega koos, kui tööandja on sattunud niisugune, kel pole mitte kõige vähematki selle vastu, et tööta-
jad mõne oma lemmiklooma kaasa võtavad – kas ükskõik millal või ühel kokku lepitud nädalapäeval, kas kõik korraga või kindla graafiku järgi. Kontorikoerte ametijuhend nõuab tavaliselt kõigilt ühte ja sama: töökoha stressitase tuleb hoida võimalikult madalal. Kui aga töökeskkond pole koera kaasavõtmiseks
Koer tuleb ainult kasuks ka laste kasvatamisel, sest koeraga elamises on pidevalt mõnevõrra mustust ja igasuguseid baktereid. Et selle üle peaks pigem kurvastama? Vale! Liiga steriilne keskkond pole lastele kasulik, sest muudab nende immuunsüsteemi nõrgemaks. Koeraga peredes kohaneb laste organism maast-madalast meid kõikjal ümbritsevate bakteritega, nad ei haigestu niisama lihtsalt ja neil on ka vähem allergiaid.
Esmaspäev, 29. aprill 2019
Lemmikloom 11
Kvaliteetsed krõbinad tagavad lemmiklooma tervise Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud. Selle teksti eest on tasunud Sodalis OÜ.
„Tänapäeval oma lemmikule õige ja kvaliteetse toidu otsingul võib pea päris korralikult hakata ringi käima. Valik on väga suur. Kui me räägime krõbuskitest, siis õige krõbina valimisel peab võtma arvesse looma vanust, suurust, aktiivsust, haiguslikke seisundeid. Ei tule kõne alla, et ühest kausist saaksid süüa nii kutsikas kui ka eakas loom, sest looma füsioloogilised vajadused on täiesti erinevad,“ tõdeb väikeloomakliiniku Sodalis loomaarst Piret Tobias. Niisiis annab Piret Tobias nõu süveneda lemmikule õige toidu valimisel. Kindlasti ei tohiks loomale anda enda toidu jääke – need on tavaliselt liiga soolased ja maitseainete rohked.
„Jaanipäevased grillijäägid ja jõuluaegsed süldikondid on nii mõnelegi loomale saatuslikuks saanud. Kõhukinnisus ja tugevad seedehäired on tavalised tagajärjed, kuid on olnud ka ekstreemsusi, kui terav kont on sooleseina läbi torganud,“ räägib Tobias. Teisalt, kui omanik tahab loomale ise toitu valmistada, on see okei. „Tähtis on see, et menüüs oleks valku ja kiudaineid ning kui on tegemist kasvava loomaga, siis ei tohi unustada ka vitamiine ega mineraale,“ nõustab loomaarst. Kindlasti ei või lemmikule anda šokolaadi, küüslauku, sibulat, avokaadot, viinamarju ja rosinaid – need on loomale lausa mürgised!
Hea toit aitab elada kauem Õige toidu andmine ja looma tervis on tugevas seoses. „Oma praktiseeritud aja jooksul olen ma tähele pannud, et loomad elavad kauem. Kümme aastat tagasi oli 15aastane kass haruldus, kuid tänapäeval käib igal nädalal vastuvõtul mõni kõbus vanake,“ muigab Piret Tobias. Oma osa selles on kvaliteetsel toidul, kuid loomulikult on krõbinal ja krõbinal vahe.
„Turul on väga palju mittekvaliteetset valmistoitu, kuid on ka palju toite, mille välja töötamisel on nähtud rohkelt vaeva. See muidugi kajastub kilo hinnas. On toite, mille puhul on võimalik öelda, et valguallikas kasvatatakse just spetsiaalselt ning tegemist ei ole tapasaaduste jääkproduktidega,“ toob Tobias välja. Reeglina leiab kvaliteetset toitu just loomakliinikutest ja lemmikloomapoodidest. Lisaks leiab kliinikutest lemmikute jaoks ravitoite, millega saab looma elukvaliteeti ja -iga märkimisväärselt pikendada. „Kodutoiduga on äärmiselt keeruline panna paika õige ratsioon haige looma jaoks. Ravitoiduga on see tehtud lihtsamaks nii loomaomanikule kui ka arstile. On olemas erinevaid ravitoite diabeedihaigetele, neeru-, maksaja põieprobleemidega loomadele, aga ka ülekaalulisuse käes vaevlejatele,“ lausub loomaarst.
Suuõõneprobleemid tekitavad muresid terves kehas Ebakvaliteetne toit mõjutab olulisel määral ka looma suu tervist. Piret Tobiase sõnul pöördutakse tavaliselt loomaarsti poole, kui
Foto: Panthermedia/Scanpix lemmiku suust hakkab ebameeldivat lõhna tulema. See ebameeldiv lõhn on sageli põhjustatud hambakivist ja igemepõletikust. „Kui loomale suhu vaadata, siis võib tihti leida hammaste pealt pruuni kattu, punaseid ja põletikulisi igemeid. Hambaprobleemide korral hakkab loom sageli toidu söömisel pudistama, esineda võib ilavoolu suurenemist ning käpaga koonu sügamist,“ loetleb Tobias. Loomade seas on neid, kellel tekib hambakivi kiiremini kui teistel. Krõbinate närimisel toimub mingil määral hammaste mehaaniline puhastumine, kuid kõige parema tulemuse hammaste heaolule annab nende pesemine. „On spetsiaalsed hambapastad ja -harjad, mis on mõeldud just koertele ja kassidele.
Ideaalne oleks igapäevane hambapesu, kuid ka kahe-kolme päeva tagant hammaste pesemine on suureks abiks ja aitab vähendada hambakivi tekkimist,“ juhendab loomaarst. Olemas on ka närimismaiuseid, mis aitavad vähendada hambakivi tekkimist. Piret Tobias julgustab veel kord loomaomanikke valima armsale lemmikule hea toit. „Kui loomal tekivad tõsised probleemid hammaste ja igemetega, mõjutab see organismi tervenisti. Hambakivi ja igemepõletikuga kaasneb bakterite fooni tõus suuõõnes ja nende pääsemine vereringlusesse. Vere kaudu aga pääsevad bakterid kogu organismi laiali,“ nendib Tobias.
1. ja 2. juunil Luige Näituseväljakul
Aasta suurim koerasündmus!
Rahvusvaheline näitus “eesti võitja 2019” Eesti kennelliit 30 juubeliüritus Üle 2500 osaleja | Enam kui 200 koeratõugu | kohtunikud üle maailma | paljude tõugude erinäitused 1 päeva Pilet 3 €, õpilane ja pensionär 2 €, perepilet 5 € | parkimine 5 € lisainfo kennelliit.ee
Eesti Kennelliidu peasponsor
Esmaspäev, 29. aprill 2019
12 Lemmikloom
Lemmiku ninaesine IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Nii mõnigi loomaomanik usub, et pakkudes oma lemmikule enam-vähem ssama ama toitu, mida sööb pere, on see märk erilissest est hoolimisest. Seejjuures uures jäetakse täiesti ttähelepanuta ähelepanuta tõsiasi, et inimeste ja koerte-kasside d e toitainetevajadus on erinev. e rinev.
kassile valmistatud toit,“ rõhutab Nõmme loomakliiniku arst Ursula Mesikäpp. „Tuleb hoolikalt jälgida, et toit ei jääks jää ä ks ää k ühekülgseks: toit peab ssiisaldama erinevaid kom-ponente, vajadusel tuleb sellele lisada vitamiine ja mineraalaineid.“
Loomaarst märgib, et sobimatut toitu süües ei pruugi lemmikuga kohe midagi juhtuda: ehkki pakutud k ku tud toiduained
Kui koera või kassi igapäevasseks eks ninaesiseks on kvaliteetne ttasakaalustatud asakaalustatud loomatoit, polle e pererahval eriti põhjust murretseda etseda – lemmik saab sealt kõik vajaliku. v ajaliku. Kes aga tahab lemmiklloomale oomale pakkuda kodutoitu, peaks p eaks meelde jätma, et kodutoit d utoit ei tähenda pere ttoidujääkide oidujääkide lemmiku ssööginõusse ööginõusse kuhjamist. m ist. „Kodutoit peab sel jjuhul uhul olema spetssiaalselt iaalselt koerale või
Luige näituslaadal känguruid enam ei näegi? Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud. Selle teksti eest on tasunud Eesti Tõukari OÜ.
LUIGE MAAELU NÄITUSLAAT 10. mail 12-19
11. mail 9-17
12. mail 9-16
KODUAIA- JA KÄSITÖÖLAAT
TOIDUTURG LOOMADE, LINDUDE JA KALADE NÄITUS TORE PÄEV KOGU PERELE
PILETITE EELMÜÜK
www.luigelaat.ee
Üle 20 aasta peetud Luige maaelu näituslaat on ideaalne koht, kus mai teisel nädalavahetusel perega aega veeta – Balti- ja Põhjamaade mitmekesisemal loomanäitusel saab korraga näha enamikku meie parimates taludes kasvatatavaid loomi, linde ja kalu ning tutvuda ka põneva aiandusmaailmaga. Näituse raames peetav aiandusja käsitöölaat on suunatud kodude ja aedade sisustamisele. Oma ala tipptegijatelt saab küsida kasulikku nõu ja võimaluse soetada meie kliimasse sobivaid taimi, vilja- ja ilupuid ning põõsaid. Arvestades, et näituslaada pühapäev on ühtlasi ka emadepäev, siis väga muljetavaldav on lillede ning õuehooldus- ja aiakujunduskaupade valik. Peale loomanäituse on pere pisematele mõeldud eraldi lasteala koos paljude atraktsioonidega. Põrsas Pauly viib seal läbi ka lõbusa spordipäeva. Võimalik on mälestuseks teha foto koos loomadega. Maitseelamuste rahuldamiseks on Luigel kõigi aegade suurim toidutänav, kus pakutakse palju sellist kaupa, mida poest ei leia. Väga huvitav saab olema Talumeiereide Liidu juustukonkurss ja Eesti 2019– 2020 toidupiirkonna Vana-Võromaa rahvaliikumise Uma Mekk aktiivne osalemine.
Lapsi võiks rohkem maale tuua
Spetsialistid annavad nõu
Loomadele laadal liiga ei tehta
Luige maaelu näituslaada korraldaja Koit Põld paneb lapsevanematele südamele, et nad tuleksid oma võsukestega laadale uudistama. „Mina käisin lapsepõlves karjas ja tegin heina. Kodus olid kanad, sead ja veised. Loomadega lävimine oli enesestmõistetav. Ka linnalastel oli kusagil maavanaema või -vanaisa, kes loomi pidas. Tänapäeval on see side katkenud ja elu teistsugune – virtuaalsüsteemidesse võib ära eksida,“ mõtiskleb Põld. Kuna noorte maaelust kaugenemine on Põllu hinnangul probleem, saadeti Tallinna ja ümbruskonna 300 lasteaiale ja koolile kutse Luige maaelu näituslaada külastamiseks.
Luigelaadalt saavad uusi teadmisi nii noored kui ka vanad. „Teinekord isegi imestame, kui palju eri liiki ja tõugu koduloomi, -linde ja kalu meil kasvatakse. Luigel saab neid kõiki ühes kohas oma silmaga näha ja mõnda ka käega katsuda “ jutustab Koit Põld. Aiandushuvilised saavad aga vahetult suhelda taimekasvatajatega ning küsida erinevatel teemadel nõu. „Nagu öeldakse, spetsialisti nõu on parim väetis,“ muigab Põld.
Koit Põld toob välja, et kuigi Eesti on oma regioonis väikseim riik, on suudetud näitust teha piirkonna suurimaks. „Üritame Luigele tuua maksimaalselt eri liikidest ja tõugudest loomi ja linde, keda Eestis kasvatatakse. Näidates neid inimestele, saame hea võimaluse laiemalt maaelu tutvustada. Meil on sel alal kahtlemata pikaaegseimad kogemused. Paraku peame seda tehes kokku puutuma ametnikega, kes justkui otsivad võimalusi, et meie ettevõtmist piirata – selle asemel, et otsida üheskoos sobivad lahendusi,“ räägib Põld.
„Suurim heameel on näha siirast rõõmu lapse silmis, kes algul vargsi, hiljem juba julgemalt silitab vasikat, talle või küülikut, ratsutab poniga, vaatab ja ehk saab käeski hoida sulgpehmeid tibusid. Või siis jälgib pingsalt, kuidas angerjad, paaliad, Jaapani värvikirevad koid ja teised kalad basseinis sulistavad. Avastamisrõõm, kui selgub, et elusvähk ei olegi punane ja limusiin pole ainult auto,“ kirjeldab Põld. Ta nendib, et just lapsevanemate ja näitusel osalejate toetav suhtumine on motiveerinud üht Eesti ilusamat pereüritust ikka ja jälle korraldama.
Näituslaada aiandusosa sai kaks aastakümmet tagasi alguse just suurest aiandusaktivistide huvist – tol ajal oli peamine huvigrupp kodu- ja suvilaomanikud. „Tänaseks on uusi ilusaid kodusid palju juurde ehitatud ja aiad hoitakse kenasti korras. Lisandunud on aia puhkenurgad ning aiandus terrassidel ja rõdudel, ka linnakorterites. Väiksematele aedadele keskendumist näitab näiteks perepuude (ühe viljapuu külge on poogitud mitu sorti) sortimendi kasv,“ seletab Põld. Tema hinnangul on aiandus üha populaarsem nii noorte kui ka vanade hulgas. „Omakasvatatud on kindlasti mahe, alati värske ja maitseb paremini,“ leiab laada korraldaja. Tõusev trend on koduaedades kanade ja küülikute pidamine. Luigel saab loomi ja linde ka osta.
Siinkohal peab ta silmas ametnikke, kes leiavad, et teatud linde ja loomi ei tohi eksponeerida. Oleme seda juba mitu aastakümmet teinud. „Menetletakse palju, aga ei lahendata. 20 aasta jooksul pole muskuspardi, pärlkana, faasanite, kängurutega mingit muret olnud, kuid nüüd leiavad ametnikud, et neid ei või eksponeerida. Seejuures tunnevad omanikud oma loomi kõige paremini ja teavad nende iseärasusi ning nemad ei näe eksponeerimises mingeid probleeme,“ kehitab korraldaja õlgu. Ometi säilitatakse positiivne meel ning loodetakse tuua kõik vahvad loomad külastajate ette. „Tulge kaema ja tutvuma! Sellest saab meeleolukas nädalavahetus,“ lubab Koit Põld.
LUIGE NÄITUSLAAT toimub 10.–12. maini Tallinna–Viljandi maantee 7. kilomeetril.
Esmaspäev, 29. aprill 2019
Lemmikloom 13
– lihtsalt või keeruliselt on talle sobimatud või lausa ohtlikud, avalduks terviserike kohe vaid siis, kui loom sööks seda korraga väga suures koguses. See aga ei tähenda, et sedasorti toitu võikski talle muretult pakkuda – sobimatu toit võib ajapikku põhjustada allergiat.
Allergia vastu dieediga Allergia/toidusobimatuse saab aegsasti tuvastada, kui osatakse tähele panna sellele viitavaid märke. „Sel
juhul esinevad ja kipuvad korduma iseloomulikud hädad – kas üks või ka korraga mitu,“ ütleb loomaarst ja loetleb sümptomeid: rasvane ja kõõmane lahtine karv, kihelev nahk, sügelevad ja seest tulipunased kõrvad, korduvad mädased kõrvapõletikud, sageli ainult ü ühes h s kõrvas, he silmapõletikud, mädased mä nahapõletikud, kõhulahtisus või -kinnisus, oksendamine d da mine jm. „Kergemast allergiast saab jagu, kui jätta menüüst välja ebasobiv toiduaine,“ märgib Ursula Mesikäpp. „Raskematel juhtudel tuleb alustada range
Pese lemmiklooma toidu- ja jooginõusid iga päev, sest muidu hakkavad nende pinnal kiiresti vohama bakterid.
dieediga: kas riis-kana-kodujuust või kartul ja hõbeheik. Dieeti tuleb järgida vähemalt kaks kuud ja selle aja jooksul ei tohi koer süüa mitte midagi muud.“
Odav kuivtoit teeb kahju Täpselt samamoodi kui pere toidulaualt üle jäänud sobimatu, sageli ülemäära maitsestatud toit võib looma tervise rikkuda ja allergiat põhjustada ka igas toidupoes müüdav odav kuivtoit. See võib põhjustada naha- ja karvaprobleeme, kõrvapõletikke, rasvumist, aeg-ajalt ägedaid kõhulahtisusi ja oksendamist. Kuivtoitu tuleks osta loomapoodidest ja -kliinikutest. See on küll kallim, aga sisaldab kõike loomale vajalikku ja on nii oma hinda igati väärt. Üksikasjalike toitumisjuhiste asjus tasub alati nõu pidada oma loomaarstiga.
Vida Press
nurren.ee
NURRENI E-POES ON MÕNUS OSTELDA! TOOTED, MIS ON SINU KASSILE HEAD! nurren.ee Tähe 110, Tartu, Eesti, 50107 Sotsiaalmeedia : @nurrenfoods
Nurreni e-poest leiate armastatud brändide tooteid :
Ja ainukesena Eestis pakume p Inglise kvaliteettootja tooteid! #nurrenfoods
Mida pakkuda, mida mitte Koera kodutoit
z Liha. Koera toidus peab seda olema vähemalt 10%, seda ei asenda konserv ega kondid. Sobib sea- ja loomaliha, hakkliha, sea/veise süda, kana/kalkuni liha (linnu kõik osad, kas maks, süda ja pugu, v. a kondid), metsloomaliha (alati keedetult). z Kala. Eriti hea on valge lihaga kala (nt hõbeheik, mintai) ja pigem keedetult). z Teravili. Riis, kaerahelbed. z Köögivili. Kartul, peet, porgand, ka toorelt. z Hapendatud piimatooted. Hapukoor, kodujuust, hapupiim, keefir, maitsestamata jogurt. z Keedumuna. 1–2 korda nädalas. z Toiduõli, või, loomarasv. Nende toidus kasutamine annab parema maitse ja lisab vitamiine. z Närimiseks: sea kõrvad ja sabad, kuivatatud liha, kops.
Koerale ei sobi z Rõõsk piim ja koor – võib tekitada allergiat, iga neljandal-viiendal koeral kõhulahtisust. z Maks – paljud koerad on allergilised, tihti tekib kõhulahtisus. z Sink, vorst, pasteet, viinerid jmt – sisaldavad palju säilitus-, värv- ja lõhnaaineid ning soola ja pipart, mis kurnavad loomade neerusid ja maksa. z Makaronid, sai jm nisujahutooted – tekitavad väga paljudel loomadel allergiat, sügelema hakkavad kõrvad ja nahk. z Grillitud ja suitsutatud tooted – šašlõkk, grill-liha ja -kana jm sisaldavad ohtralt soola ja maitseaineid. z Pere toidujäägid – maitseaineid sisaldavadkastmed, supid, pannkoogid jm. z Sibul, küüslauk, rosinad, šokolaad ja hallitusjuust on loomadele mürgised.
Martin Ahven
Kassi kodutoit z Kana, kalkuni jm linnuliha. Kõik osad, nii toorelt kui ka keedetult. z Hakkliha, metsloomaliha, lambaliha, ka loomade süda. z Valge kala. Hõbeheik, mintai jm, kindlasti kuumutatult, kord-paar nädalas. z Hapendatud piimatooted. Hapukoor ja -piim, keefir, maitsestamata jogurt, kodujuust jm. z Keedumuna. Anda vahel harva.
Kassile ei sobi z Pudrud, leib, sai, makaronid, pasteet, hakklihakaste jm – inimeste toit, mis sisaldab alati säilitus-, värv- ja maitseaineid ning soola, ei sobi kassi seedimisele. z Maiustused, küpsised ja šokolaad – neis sisalduv suhkur kassile ei sobi, šokolaad on loomadele suisa mürgine. z Piim – põhjustab sageli kõhulahtisust, gaase või kõhukinnisust, sest täiskasvanud loomad enamasti ei suuda seedida piimasuhkrut. z Värske kala – toorest kalast võib saada usse, pidev rasvase kala söömine põhjustab tervisehäireid. Lubatud on pisut kilu kord nädalas . z Maks – põhjustab tihti kõhulahtisust, seda pidevalt pakkudes ka raskeid tervisehäireid. z Toores muna – või muna söömine liiga tihti. Allikas: Nõmme loomakliinik
Esmaspäev, 29. aprill 2019
14 Lemmikloom Laura Strandberg
KRISTJAN ARRAS K
lleht@ohtuleht.ee
N Need, kes kavatsevad vþtta koju papagoi, v olgu suure vþi väikese, o ßtlevad valikut pþhjenß dades tihtilugu, et lindu da on mugav pidada: pakub selt seltsi, aga ei näri saapaid-kingi puruks, ei sirtpai suta voodisse, ei nþua jalutama viimist. Siiski pole linnuvþtt niisama lihtne, kinnitavad nii kodu- kui ka välismaised linnukasvatajad – on päris palju olulisi asju, mis tuleks enne pþhjalikult läbi kaaluda.
Allergikule ei pruugi sobida
Enne kui perre tuleb papagoi
Ăœks olulisi asju, mis tuleks muidugi kindlaks teha enne iga lemmiku kojutoomisotsust, on see, kas kĂľigi pereliikmete tervis vĂľimaldab nendega koos elada: liigagi tihti on nende mßßgi- vĂľi äraandmiskuulutuse juures pĂľhjuseks toodud kellelgi kodustest ilmnenud allergia. Ka linnuvĂľtmise mĂľtteid mĂľlgutades on oluline teada, kas mĂľnel pereliikmel pole allergiat, sest peenikest tolmu, mis igapäevaselt hakkab elamises ringi hĂľljuma, lind paratamatult tekitab. Kui linnu perretulek kĂľigile sobib, siis tasuks kodus ringi vaadata, et leida puurile sobiv koht. Ăœksikasjalikke juhiseid tasub kĂźsida kasvatajalt vĂľi usaldusväärsest kauplusest, kust kavatsete linnu osta, aga juba ette tasub arvestada, et linnule ei sobi näiteks lahtise kamina vĂľi gaasi-
pliidi lähedus. Ka linnupuuri lakke riputamine vþib olla kßll ruumisäästlik, aga mitte linnule meelepärane lahendus: elupaik, mis pidevalt þþtsub ja kiigub, vþib linnul stressi pþhjustada.
Linnule vþivad ohuks olla suured peeglid ja kardinateta aknad, kuhu hooga vastu lennates (sest ei oska takistust ette näha) vþib ta endale viga teha. Ka tuleks ßle vaadata toataimed – mþni neist vþib olla mßrgine.
Kindlasti peab puur olema piisavalt suur, et lind saaks seal ka lennata. Kui nii suur puur koju ei mahu, tuleb lasta linnul vähemalt paar korda päevas toas vabalt ringi lennata. On linnuomanikke, kelle kodus on lemmiku puuriuks pidevalt lahti ja lind pääseb tiibu sirutama just siis, kui ise soovib. Selline eluviis tähendab mþistagi sagedast koristamisvajadust, sest tiivuline suudab uskumatu kiirusega endast kþikjale märgid maha jätta. Kui sellest saab probleem, on arukam lind koju toomata jätta. Linnule vþivad ohuks olla suured peeglid ja kardinateta aknad, kuhu hooga vastu lennates (sest ei oska takistust ette näha) vþib ta endale viga teha. Ka tuleks ßle vaadata toataimed – mþni neist vþib olla mßrgine.
Puuriski peab linnul olema piisavalt tegevust. Selleks on vaja Ăľrsi, mis vĂľimaldavad ronida ja turnida, peegleid, mille ees Ăźksik lind meelsasti oletatava kaaslasega edvistab, mĂľned mänguasjad, millega ta askeldada saab jmt. Kui lind saaks valida, eelistaks ta mänguasjadele muidugi teist lindu, seega kui vĂľimalik, vĂľiks neid olla vähemalt kaks. Ăœksiku linnuga tuleks pererahval vĂľimalikult palju suhelda.
Seltsib meelsasti inimesega Enamasti suhtleb kodus kohanenud lind pererahvaga meelsasti ja vĂľib omanikku Ăźllatada. Tean näiteks nĂźmfkakaduud, keda tulutult pßßti rääkima Ăľpetada. Ăœhel heal päeval hakkas ta aga eksitama pererahvast sellega, et imiteeris telefonihelinat – selle oskuse oli ta omal käel laitmatult omandanud. Ka viirpapagoide kohta arvavad vĂľhikud, et ta inimesega suhelda ei taha, nii arvasin omal ajal minagi. Seepärast Ăźllatusin väga, kui tutvusin Ăźksiku viirpapagoiga, kes hoidis hoolega oma perenaise ligi: käis temaga koos vannitoas, suples tänulikult kraanikausis, kuivatas sulgi perenaise Ăľlal istudes ja kþþlus sÜÜgikordade ajal tema taldrikuserval, et sealt sobiva eine korral viisakalt matti vĂľtta. Kui tead, milliseid elutingimusi lind vajab, suudad talle neid pakkuda ja leiad tema jaoks aega, saad endale truu sĂľbra, kes su tusatuju leevendab ja stressi maandab.
!! " # $ ! %& ' ! $ $ "" %! !! " & ! (
Esmaspäev, 29. aprill 2019
Lemmikloom 15
REKLAAMTEKST
10 suviselt asjalikku lemmikloomatoodet ja lahendust, MIDA SA VÕIBOLLA VEEL EI TEADNUD 1.
KAITSEVÕRE PAKETT AKNAL HOIAB ÄRA ÕNNETUSE
Mida soojemaks ilmad lähevad, seda enam hoitakse kodus aknaid tuulutusasendis, et pääseda palavusest ja umbsetest ruumidest. Igapäevane akende tuulutusasendisse jätmine tundub täiesti ohutu, kuid igal aastal jõuab veterinaaride hoole alla hulk kasse, kes on tuulutusasendis akna vahel õuerõõme uudistades sinna kinni jäänud ja tõsiselt viga saanud. Akende kaitsevõred ei ole mõeldud üksnes kassiomanikele ja on igati sobivad õnnetusi või põgenemist ära hoidma ka väiksemat kasvu koerte, tuhkrute, küülikute ja puurilindude pidamisel, kes vähemalt osa päevast ruumides vabalt ringi liiguvad. Kaitsevõret valides pööra tähelepanu võrevahede laiusele, mis peaks olema piisavalt kitsad, et lemmikloom nende vahelt läbi ei mahuks. Võresid saab osta nii üksiku paneeli kui ka komplektina. Paneelide hinnad jäävad vahemikku 4–7 eurot, seega ei nõua akna turvaliseks muutmine suurt kulu.
2.
JAHUTAVAD GEELMATID PAKUVAD LEEVENDUST
Palavust on raske taluda ka lemmikloomal, eriti hädas on tiheda ja pika karvkattega loomad. Suure palavuse puhul peab jälgima, et loomal oleks kõigepealt piisavalt värsket joogivett ja ta saaks varju minna. Eriti oluline – ärge jätke lemmiklooma suletud akendega seisvasse autosse, kus temperatuur tõuseb kiiresti kriitilise piirini. Palavust aitavad leevendada spetsiaalsed jahutavad geelmatid, mida saab kasutada nii toas kui ka veopuuris lamamismatina ja mis jahutavad looma altpoolt. Jahutusmati saab paigaldada ka väikelooma puuri põhja alla. Geelmatte saab osta eri mõõdus ja nende hinnad jäävad vahemikku 9–40 eurot.
3.
JOOGINÕU, MIS HOIAB JOOGIVEE VÄRSKENA
Suvepalavusega kaotab kausis seisev vesi kiiresti värskuse. Tundlikum loom võib seetõttu keelduda seisvat vett joomast – eriti sageli käituvad nii kassid, kellele on aga piisaval hulgal joomine oluline neeruprobleemide ja põiekivide tekke ennetamiseks. Muret aitab lahendada patareidel töötav automaatjootja, mis hoiab joogivee pidevas ringluses, jahutab seda ning filtreerib vett läbi puhastava aktiivsöefiltri. Automaatjootja sobib väiksematele koertele ja kassidele, mahutab liitri vett ja maksab pisut alla 30 euro.
4.
KOER JALGRATTASÕIDULE KAASA
Kaasa koer aktiivsesse liikumisse ja võta ta rattasõidule kaasa. Lemmikloomakauplused müüvad jalgratta külge kinnitatavaid ekspanderid, mis hoiavad koera kodaratest ohutus kauguses ning jätavad ratturi käed juhtimiseks vabaks. Koera jalutusrihm on kinnitatud ekspanderi külge, millel on amortisaator ja mis ei lase jalgrattal tasakaalu kaotada, kui koer rihma sikutab ja sobib tänu sellele ka suurt kasvu koerte kaasamiseks rattasõidule. Ekspanderi hind on ligikaudu 40 eurot.
5.
KÄPAVAHA KAITSEB SUVEL KUUMA ASFALDI EEST
PUHKUSEAJATOIT
KAITSEREST
Enamikule koeraomanikele on käpavaha tuttav toode, mida kasutatakse talvel koera käpapadjandite kaitsmiseks külma ja niiskuse eest. Mõne tootja käpavaha sobib ka suvel, kaitsmaks koera käppasid kuumuse ja kuivuse tõttu tekkiva lõhenemise eest. Käpavaha tekitab käpapadjandile kaitsekihi, mis leevendab kuumal asfaldil käimisest tingitud ebamugavust ning niisutab käpapadjandite nahka. Mugava rull-otsikuga pudelist on käpavaha pealekandmine lihtne ja seda saab teha käsi määrimata. Suvel kasutamiseks sobiva Francodexi käpavaha hind on 12,20 eurot.
6.
HOIA LEMMIKLOOM LILLEPEENARDEST EEMAL
Kui koer kipub lillepeenardes kaevama või naabrite kass käib seal häda tegemas, saab lillepeenraid kaitsta välitingimustes kasutamiseks mõeldud loomapeletusvahenditega. Geelja struktuuriga peletuskristallidel on kassidele ja koertele ebameeldiv tsitruseline lõhn, mis on välitingimustes püsiv. Aseta peletusvahend väiksemas nõus lillepeenardesse taimede vahele ning peenrad jäävad puutumata. Toodet ei tohi kanda otse taimedele. Geeli hind jääb sõltuvalt tootjast 8–10 euro piiridesse.
7.
VAHETA SAEPURU MAISIGRAANULITE VASTU
Küüliku, merisea ja teiste väikeloomade puuris pidamisel kaasneb suvel kiiremini tekkiv lõhnaprobleem. Ühelt poolt soodustab intensiivsema ebameeldiva lõhna teket soojem toatemperatuur ning teisalt jõuab suvel looma toidulauale ka rohkem värsket toitu, mis omakorda suurendab uriini hulka ning seeläbi suureneb vajadus aluspanu sagedamini vahetada. Kõige levinum puurides kasutatav aluspanu on saepuru, mis on looma käppadele mõnusalt pehme, kuid mille imamisvõime on aluspanude hulgas üks madalamaid. Kui lõhnaprobleem muutub suvel häirivaks, vaheta saepuru suurema imavusega aluspanu vastu. Paremini varustatud lemmikloomakauplustes on saadaval näiteks maisist valmistatud aluspanugraanulid, millel on sarnaselt kassiliivaga väga suur vedeliku imamisvõime ja mis kokkupuutel uriiniga klombistub, lukustab niiskuse ja lõhna. Lõhna lukustavate aluspanude hinnad jäävad sõltuvalt paki suurusest vahemikku 4,50–9 eurot.
8.
JÄLGI AKVAARIUMI VEETEMPERATUURI
Mida kõrgem on vee temperatuur, seda vähem on vees lahustunud hapnikku. Enamikule troopilistele akvaariumikaladele sobib temperatuurivahemik 24–28 kraadi. Kuldkalade ja teiste külmaveekalade veetemperatuur võiks olla madalam ning mitte ületada 25 kraadi. Kui akvaariumis on kasutusel automaatne soojenduspulk, reguleerib see küll vee temperatuuri automaatselt, kui temperatuur hakkab langema alla soovitu, kuid ei jahuta vett, kui temperatuur kerkib kõrgemaks kui soojendajale seadistatud.
JAHUTUSMATT
Nii võib suvekuumuses akvaariumivesi sageli ja märkamatult soojeneda lausa 30 kraadini, mis muutub kaladele ohtlikuks, kuna tekib hapnikupuudus. Akvaariumit saab jahutada spetsiaalse jahutusseadme abil või selle puudumisel sügavkülmas hoitud veepudelitega. Paigalda akvaariumile digitaalne termomeeter, mis annab alarmiga märku, kui veetemperatuur ületab 28 kraadi piiri. JBL DigiScan Alarm termomeetri maksumus on 6,10 eurot.
9.
ÄRA SÖÖDA AKVAARIUMIKALU ÜLE
Suvepuhkusele sõites ära sööda kalu enne lahkumist üle. Akvaariumipidajal tasub kõrva taha panna tarkus, et kalade ülesöötmisel on alati märksa tõsisemad tagajärjed kui alasöötmisel, sest vees lagunevad toidujäägid roiskuvad soojas vees üsna ruttu. Mida väiksem akvaarium, seda kiiremini muutub roiskuv vesi kaladele elukõlbmatuks. Üheks päevaks lahkudes võid jätta kalad söötmata, paastupäev ei ohusta kalade tervist. Pikemaks ajaks lahkudes kutsu keegi kalu söötma või lahenda kalade söötmine puhkuseaja sööda või automaatsöötjaga. Puhkuseaja sööt on kalasööt, mis on pressitud aeglaselt lagunevasse ja sööta järk-järgult vabastavasse kriidisarnasesse massi, mis ei lase toidujääkidel vees roiskuma minna ning mis sobib kuni 14päevaseks eemalviibimiseks. Automaatsöötja on patareidel
töötav kalasöötja, mis paigaldatakse akvaariumi kohale ning mis doseerib vajaliku hulga kalasööta iga päev kuni 30päevasel äraolekul. Puhkuseaja söötade hinnad algavad ühest eurost, automaatsöötjate hinnad jäävad vahemikku 29–60 eurot.
10.
KUI AKVAARIUMIVESI KIPUB ROHELISEKS MUUTUMA, PIIRA VALGUSHULKA JA HOIA VESI PUHTANA
Akvaariumipidajaid kõige enam just suviti kimbutav probleem on akvaariumivee ning klaaside roheliseks muutumine, mis on tingitud vees olevate vetikate vohamisest. Vetikapuhangu põhjuseks on enamasti kahe-kolme soodustava teguri kokkulangemine – tavapärasest kõrgem veetemperatuur, liigne valgushulk ning vetikate toiduks olevate jääkainete hulga tõus. Kui märkad, et vesi akvaariumis hakkab võtma rohekat tooni või klaasidele tekib roheline sete, võta esmaabina ette osaline veevahetus ning lühenda akvaariumi valgustuse põlemisaega 5-6 tunnini ööpäevas. Valgustuse põlemisaega saab mugavalt reguleerida taimeri paigaldamisega valgustile, mis lülitab valgustuse ise ettenähtud ajal sisse ja välja. Mehaanilise taimeri hinnad jäävad vahemikku 8–10 eurot, digitaimeri saab soetada 15–17 euro eest. * Toodete hinnad Betta zookauplustes ja e-poes
Esmaspäev, 29. aprill 2019
16 Lemmikloom
TARTU KODUTA LOOMADE VARJUPAIK Tartu linnale kuuluvat Tartu Koduta Loomade Varjupaika haldab aastast 2006 MTÜ Assisi Franciscuse Selts, mis on väikesearvuline oma töötajatest moodustatud iseseisev mittetulundusühing. Varjupaiga teeninduspiirkonnaks ongi Tartu linn ja maakond, Põlvamaa ning osaliselt mõned naabermaakonnad. Igal aastal saabub varjupaika keskeltläbi 1400 looma. „Patsientideks“ on põhiliselt kassid ja koerad ning marginaalne hulk muid lemmikloomi (närilised, reptiilid ja linnud). Aastate jooksul kõige eksootilisemateks külalisteks viimaste hulgast on olnud vietnami rippkõhtsiga, stepivaraan ja kuningboa. Ideaalis võiks varjupaik olla kohaks, kuhu satuvad kogemata hulkuma pääsenud loomad – varjupaik toimiks sellisel juhul eelkõige turvalise kohana, kust omanik oma looma tervelt ja hoitult tagasi saab. Kahjuks reaalsus on teine – suurele osale kassidest ja väiksemale osale koertest ei tule omanik kunagi järele. Pigem kiputakse looma kergekäeliselt varjupaika tooma, võtmata ise looma tuleviku ja saatuse eest vastutust. Kõige kurvemad on sellised lood, kus varjupaika tuuakse eakas loom, kes on oma elu parimad aastad pühendanud inimesele, kuid kelle jaoks enam uues elamises ruumi ei leita. Tihti on nende lootused uut kodu leida peaaegu nullilähedased. Me siiski ei näe põhjust saata üle vikerkaaresilla inimsõbralikku ja tervet looma, kellest õigele inimesele võiks olla rõõmu veel mitmeks aastaks. Ja nii nad meie juures ootavad, mõni juba mitu aastat… Igal aastal leiab meie varjupaigast uue kodu üle 500 kassi. Varjupaika sattuvatest koertest lähevad enamus oma kodudesse tagasi, millele kindlasti aitab kaasa kiipimine ja registrisse kandmine. Kõik Tartu Koduta Loomade Varjupaigast uutesse kodudesse minevad täiskasvanud kassid on steriliseeritud/kastreeritud ning emased koerad steriliseeritud vältimaks uutele loomadele sama saatust, mis nende võimalikke vanemaid on tabanud – olla ülearune ja mitte kellelegi vajalik. Otse loomulikult on kõik loovutatavad loomad saanud profülaktilised parasiitidetõrjed, vaktsineeritud eakohaselt, kiibitud ning kantakse varjupaiga poolt ka uue omaniku nimele lemmikloomaregistrisse www.lemmikloomaregister.ee.
Varjupaiga töökorraldusega ja meil viibivate loomadega saad lähemalt tutvuda meie kodulehel:
www.loomadevarjupaik.eu Operatiivsemaks netisuhtluseks on meil olemas ka leht Facebook’is
Loomadevarjupaik
Allolevalt esitleme teile läbilõiget meie varjupaigas viibivatest loomadest – rohkem infot nende ja kõikide teiste kohta leiate meie kodulehelt.
Tarmo
Ärni
Õnne
Võõras hoovis olnud veidi isekas, kuid inimsügamist nautiv vanem härrasmees. Ilmselt suure õues elamise kogemusega – kaklusarme on piisavalt, kuid hämmastavalt pole ta endale kassi-AIDsi osanud külge hankida. Sobiks tõenäoliselt kuhugi maaelamisse närilisi kantseldama. Varjupaigas 6 kuud.
Ilus hallitriibuline noorem mees, kuid inimestega suheldes tagasihoidlik. Kindlasti mitte agressiivne, vaid lihtsalt pisut ettevaatlik – kuid hakkab jää sulama ja uudishimust on saamas suhete loomisel vundament. Varjupaigas 5 kuud.
Sõbralik, kuid tagasihoidliku loomuga täismust pikakarvaline väiksem ja noorem neiu Kambja vallast Lalli külast. Vajab tutvumiseks pisut privaatruumi, kuid kõik märgid näitavad, et temast saab täitsa asja. Lihtsalt aega ja rahu on vaja. Varjupaigas 5 kuud.
Tiiger
Vita
Ülo
Noormees kodust iseka käitumise tõttu. Esialgu tundus ka meile, et sõbrunemisest ei saa asja, kuid nüüd on harjunud ja pai on OK. Siiski laste juurde me teda ei soovitaks – pigem koju, kus kassi iseloomu aktsepteeritakse ja kass olla lastakse. Varjupaigas 1,5 kuud.
Umbes 2,5 aastane varjupaigast võetud kaunis 3-värviline kassipreili jõudis varjupaika omaniku surma tõttu. Ilmselt kehva koduse hoolduse tõttu tuli temaga paraku kohe kiirustada hambaarstile – nüüd on noor daam hambutu ja sööb vaid pehmet. Varjupaigas pisut alla 1 kuu.
Turvaliselt sõbralik mees, mänguline, uudishimulik ja samas ka täiesti keskmiselt tavapärase väljanägemisega liigi esindaja. Hea valik perele, kes tahab endale lihtsalt kassi, kes elaks inimese kõrval, nuruks pai ja mõnikord sügamist. Varjupaigas 4,5 kuud.
Rytta
Edith
Pudi
Energiline põlvekõrgune veneeuroopa laikast rõõmupall. Vaatamata eale sobib aktiivse hoiakuga inimestele ja perre, kus lapsed teda ohjata jaksavad (lapsesõbralik!). Jahikoerana ei tohiks uues kodus olla teisi loomi. Varjupaigas 1 aasta ja 9 kuud.
Rytta õde, kuid omavahel ei klapi õekesed üldse. Õest pisut rahulikum suur inimesesõber. Saab kenasti hakkama ka toas, kuid häälekuse tõttu ei sobi korterisse. Jahikoerana ei tohiks uues kodus ka teisi väikeloomi olla. Vaheaegadega samuti varjupaigas 1 aasta ja 9 kuud.
Välimuselt pisut belgia lambakoera meenutav. Ei nori teiste koertega tüli, on rõõmus ja inimesega suhtlev. Üks populaarsetest „jalutuskoertest“. Kuldne põgeneja – uutel omanikel peab olema oskus elu kodus huvitavaks teha ning uksi lukus hoida. Varjupaigas 3 kuud.
Robi
Tuti
Kuti
Kõrge noormees, kellega on palju tööd tehtud. Tundub, et tulemuslikult – osaleb ka rehabiliteerimisprogrammis Käpp Ja Käsi (vt kodulehte!). Programmi tõttu kohe uude koju ei saa minna, kuid hiljemalt jaanipäevaks võiks soovijad järjekorda võtta. Varjupaigas 8,5 kuud.
Pisut pirtsakas väikeproua. Jäi õnnetul moel oma pererahvast ilma. Paanika on asendunud uudishimuga, kuid alguses tuleb huvilisele kindlasti „naeratust“ näidata ja lärmakalt arvamust avaldada. Kui aga rihm juba küljes, siis – las lennata! Varjupaigas 2 kuud.
Kolimise tõttu varjupaika toodud suur kasvu mees. Inimesega väga sõbralik, energiline ja liikuv vaatamata vanusele. Teiste koertega ei sobi. Laseb ennast kenasti rihma panna ja naudib inimesega koos jalutamist. Varjupaigas 2 kuud.