mõtle ja siis … mõtle veel

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee Lemmiklooma võtmise otsust ei tohi teha emotsiooni ajel: nägin, nii nunnu oli, tahan endale ka! Enne kui mõte teoks teha, peab olema põhjalikult läbi arutatud, kas kõik on uue pereliikme tulekuga nõus, mida keegi temalt ootab ja millega on valmis omalt poolt panustama – aga ka see, kas ja kuivõrd kodu tulijale sobib.

„Igas kodus ei pea olema lemmiklooma, aga igal lemmikloomal peab olema kodu,“ on Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu lühidalt kokku võtnud seltsi nõuanded, kuidas lemmikloomavõtuks valmistuda, pannes võimalikele tulevastele lemmikuomanikele südamele, et valikuid tehes ja otsuseid langetades tuleb lähtuda ennekõike looma heaolust.

„Meie kohustus on nende eest hoolitseda, neid õpetada, tutvustada neile maailma ja selle reegleid ning kaitsta neid kõige halva eest,“ ütleb Karurahu. Ta soovitab võtta piisavalt aega, et oma pere ja kodu lemmiklooma tulekuks igakülgselt ette valmistada, mitte uisapäisa looma võtta. Millele tuleks siis kindlasti mõelda?

KAS KODU SOBIB? Hinda kriitiliselt oma kodu: kas lemmikloomal oleks seal mugav ja turvaline elada, kas suudaksid seal tagada loomale täisväärtuslikuks eluks vajalikud liigiomased elutingimused? Kui elad korteris, siis tasub aegsasti läbi rääkida, kas ühistu (või omanik, kui elad üürikorteris) on nõus, et sinu kodus elab ka loom – kui sellega seoses hiljem arusaamatusi peaks tekkima, aitavad varasemad kokkulepped seljatagust kindlustada.

PERES ON LAPSED. Lastega peres tuleb läbi mõelda, kas ja kellel on aega ja püsivust lastele õpetada, kuidas tuleb loomaga käituda, arvestades tema liigiomaseid harjumusi, ning kuidas tema eest hoolitseda. Lapsele tuleb selgitada, et loom ei ole mänguasi ja tunneb samamoodi valu nagu inimene. Tuleb hoolikalt jälgida, et lapsed ei teeks loomale liiga (kõrvast ja sabast sikutamine teeb haiget, selga istumine võib olla lausa ohtlik). Samuti ei soovitata lastel puudutada esemeid, mida loom peab enda omaks (söögija joogikausid, mänguasjad, ase m). Koera juuresolekul ei maksa joosta, kisada, karjuda ega kätega vehkida. Lastega peredes, kus lemmikuks on koer, on koer- te rünnakud kõige sagedasemad õnnetusjuhtumid. Põhjuseid on mitu, kuid kõige sagedamini tuuakse välja asjaolu, et lapsevanemad ei ole kehtestanud rangeid lemmikutega käitumise reegleid.

TEISED LOOMAD. Kui sinu peres on teisigi loomi, tuleb mõelda ka sellele, kas nad sobiksid elama koos uue lemmikuga. Kindlasti kontrolli üle, kas sinu teistel loomadel on kehtivad ja vajalikud vaktsiinid. Kõik loomad ei pruugi olla esimesest hetkest omavahel sõbrad, võib tekkida vajadus neid mõnda aega lahus hoida. Mõni harjub uustulnukaga nädala või paariga, teisel lä- heb selleks kuu või kauemgi. Loomade üksteisega harjutamine nõuab püsivust, kuid on üldiselt tulemuslik. Nõu tasub küsida loomakliinikutest või loomade käitumisspetsialistidelt, kes oskavad jagada toimivaid nippe.

RAHA. Vaata kriitiliselt üle oma rahalised võimalused: kas kõik lemmikuga seotu ikka mahub eelarvesse? Olenevalt lemmikloomast, võib juba tema varustusele ja toidule kuluda üsna palju, kuid kui loom peaks haigestuma või viga saama, tuleb arvestada raviarvetega, mis võivad kohati küündida ka tuhandetesse eurodesse. Kindlasti peaks kassi ja koera puhul kaaluma ka looma kindlustamist, et ettenägematute ravikulude katmine oleks lihtsam ning loom ei peaks rahapuuduse tõttu kannatama. Looma ravita jätmine on seadusega keelatud ning karistatav.

VARUSTUS. Ära too looma koju enne, kui talle on olemas pesa või muu sobiv elupaik (puur, akvaarium, kuut, aedik), kõik vajalikud lemmikloomatarbed (sööginõud, kassile liiv ja liivakast, küülikule saepurugraanulid, hein, mineraalkivi jne) ning toit, millega tema seedimine on oma eelmises kodus või varjupaigas juba harjunud.