Vanu müüte ei tasu uskuda

Kastreerimine/steriliseerimine ei riku lemmiku tervist, välimust ega iseloomu

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee Kasside-koerte kastreerimist ja steriliseerimist peavad paljud loomaomanikud endiselt lemmiku suhtes ülekohtuseks või koguni tema tervisele ohtlikuks. Loomaarstide kinnitusel pole sellistel seisukohtadel vähimatki tõepõhja all ja sel teemal visalt püsivaid müüte pole keeruline ümber lükata.

Eesti Loomakaitse Seltsi ja Varjupaikade MTÜ hinnangul on looma steriliseerimine ja kastreerimine igati mõistlik otsus, mis aitaks kaasa ka hulkuvate ja omanikuta loomade probleemi lahendamisele.

Põhjused, miks ei soovita oma lemmikloomalt järglaste saamise võimalust võtta, on läbi aegade samad: kes leiab, et see on jõhker sekkumine looduse toimimisse, kes pelgab muutusi lemmiku välimuses või iseloomus. Tegelikult mõjub steriliseerimine/kastreerimine looma käitumisele ja tervisele positiivselt ning muudab loomaga koos elamise mitmes mõttes kergemaks ka lemmiku omanikule.

MÜÜT: Emane loom peab oma tervise huvides tooma ilmale vähemalt ühe pesakonna.

Sel vanal, aga väga visalt püsival müüdil pole alust, kinni- tavad loomaarstid – pole mingeid tõendeid, et poegimine mõjuks looma tervisele hästi. Pigem vastupidi: enne esimest jooksuaega steriliseeritud loomal on oluliselt väiksem munasarja-, emaka- ja piimanäärmekasvaja tõenäosus, ära jäävad ka kõik poegimisega seotud riskid ja oht mädaemaka tekkeks.

Väidetakse ka, et operatsioon traumeerib lemmiku psüühikat ja niisugune kirurgiline sekkumine on ebahumaanne populatsiooni kontrolli meetod. „Jutul lõikusega väidetavalt kaas- nevatest psühholoogilistest mõjudest pole mingit tõepõhja all,“ ütleb loomaarst Tiina Toomet. „Loomad ei oska tunda kurbust sündimata järglaste pärast.“

MÜÜT: tubast lemmiklooma pole vaja steriliseerida/kastreerida.

Tõenäosus, et tubane loom võiks saada järglasi, on kindlasti oluliselt väiksem, võrreldes vabalt ringi jooksvate loomadega. Aga kes suudaks tagada, et tema lemmik ei pääse mitte kunagi omapäi õue? Hormoonid sunnivad looma jooksuajal pole selle peamine põhjus steriliseerimine/kastreerimine –ka lõikamata loomade seas võib kohata uskumatult trullakaid isendeid. ootamatult käituma. Näiteks võib kass, kes kunagi pole õue kippunud, kasutada siis kas või kellegi kojutulekut, et avatud ukse vahelt välja lipsata, koer võib aga jalutuskäigul end rihmast lahti tõmmata või leida võimaluse aiast plehku panna ja hulk aega vabalt ringi joosta. Omanikel ei jää lõpuks üle muud kui tegelda tagajärgedega – mis vahel paraku tähendab heal juhul varjupaiga ukse taha jäetud, halvemal juhul kusagile metsa alla visatud kassipoegi-kutsikaid.

Tõsi on küll, et looma seedimine võib pärast protseduuri pisut aeglustuda, aga see ei tee teda veel paksuks, kui omanik valib lemmikule sobiva toidu ja pakub piisavalt aktiivset elu. Koer, kellega käiakse piisavalt pikkadel jalutuskäikudel, kus saab ka joosta-mängida, või ehk ka mõnes trennis, ei võta niisama lihtsalt juurde. Kass, kellele pakutakse piisavalt tähelepanu ja vaimselt ning füüsiliselt stimuleerivat keskkonda, püsib tõenäoliselt tervislikus kaalus.

Loomulikult mängib liikumise kõrval olulist rolli ka toit. Kui inimene korrigeerib toiduvalikuid ja -koguseid vastavalt looma tervisele ja aktiivsusele, siis kaalumuresid enamasti pole.

MÜÜT: steriliseerimine/kastreerimine on loomale ohtlik.

Vanasti, kui mõistmine looma valutundlikkusest polnud veel see, mis tänapäeval, võis protseduur tõesti loomale ohtlik ja traumeeriv olla.

Tänapäeval on see loomaarstile rutiinne ja loomale ohutu lõikus. Operatsiooni ajal on loom üldnarkoosis ega tunne mingit valu. Kuigi ükski üldanesteesias operatsioon ei ole sada protsenti ohutu, on tõsised kahjustused steriliseerimis- ja kastreerimisoperatsioonide tagajärjel siiski väga haruldased. Võimalikud riskid on viidud miinimumini.

MÜÜT: steriliseeritud/kastreeritud loom läheb paksuks Lemmikloomade ülekaalulisus on probleem, aga kindlasti

UUS VÕIMALUS: keemiline kastratsioon

Eesti keeles on käibel erinevad termi nid isase ja emase koera viljatuks muutmise protseduuri kohta. Steriliseerimise käigus eemaldatakse emase koera munasarjad ja emakas, kastreerimise käigus eemaldatakse isase koera munandid. Uute võimalustena on levimas keemiline kastreerimine, suuremates kliinikutes on võimalik laparoskoopiline sterilisee rimine, mis on väheminvasiivne lõikus.

Uudse võimaluse – keemilise kastratsioonikäigus paigaldatakse isase koera naha alla väike kiip sünteetilise suguhormooni analoogiga. Paigaldamine on sama lihtne ja kiire kui mikrokiibi paigaldamine. Organism reageerib kiibile testosterooni tootmise alandamisega, mis sisuliselt ongi kastreerimise efekt. Viljatus tekib kuue nädala jooksul. Kiipe on 6- ja 12-kuulise toimega.

Protseduuri vaieldamatuks plussiks on kiibi ajutine efekt: toimeaja lõppedes väike käsna- laadne kiip lihtsalt laguneb probleeme põhjustamata. Kuna kastreerimisel võib olla koera käitumisele ka ebasoovitav mõju, on keemiline kastreerimine ainulaadne võimalus näha, kuidas protseduur koera mõjutaks enne selle pöördumatut kirurgilist teostamist, samuti ei kaasne anesteesiariske. Küll aga võib esimestel nädalatel n-ö isase käitumine muutuda ägedamaks ning alles seejärel väheneda. Kui kiibi toime lõppedes langetate otsuse protsess kirurgiliselt jäädavaks teha, kujuneb kogu maksumus küll kiibi hinna võrra suuremaks, kuid vähemalt saab protseduuri läbi viia rahuliku südamega lõpptulemuse osas. Kui kirurgia on miskipärast vastunäidustatud, võib jääda iga-aastase kiibi paigaldamise juurde. Mõnel juhul võib toime kesta ka veidi kauem kui 12 kuud.

Enne narkoosi tehakse loomale vereanalüüs, veendumaks, et ta on protseduuri tegemiseks piisavalt terve. Pärast lõikust ärkab ta kliinikus veterinaaride valvsa pilgu all ja saab omas tempos toibuda. Isane loom tunneb end hästi juba järgmisel päeval, emasel võib tavapärase enesetunde taastumiseks kuluda kuni nädal.

MÜÜT: minu lemmik on steriliseerimiseks/kastreerimiseks liiga vana. Kuigi noorus on lemmikloomade puhul selle lõikuse jaoks parim aeg, võib seda teha igas vanuses. Optimaalne vanus, kui veterinaarid kasse lõikavad, on umbkaudu kuus kuud. Koeri lõigatakse siis, kui nad on täiskasvanuks saanud, üldjuhul pärast esimest jooksuaega. Kasu on koerale-kassile lõikusest aga igas vanuses, ka siis, kui loomal on juba mõni pesakond sündinud.

MÜÜT: see lõikus muudab looma iseloomu. Iseloom võib tõepoolest muutuda, aga mitte halvemaks, nagu arvavad müüdi uskujad. Kastreeritud isane kass on üldjuhul rahulikum, ei kipu hulkuma ega tunne vajadust oma territooriumi sirtsutades märgistada. Isane koer ei ürita teisi loomi ega inimese jalgu karata. Samuti satuvad kastreeritud loomad vähem kaklustesse, sest nende keha toodab vähem testosterooni.

Emasel loomal kaob või väheneb innaaegne rahutus, mis kassiomanikele tähendab, et jääb ära iga mõne nädala tagant korduv ebameeldiv käitumine ja vali rahulolematu kräunumine.