PETTURITE MESIJUTUD METSAOMANIKELE. KEVADEL TULEB VISIOONIKONVERENTS. TOETUSTEGA UUTMOODI. NIPPE TALVISEKS SAETÖÖKS
Meie lähiaja suurim väljakutse on saada kohalik inimene kaasa mõtlema riigimetsa tuleviku asjus.
Teisipäev, 24. jaanuar 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas
ILMAR SAABAS
Mets
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
LAHENDUS HOBIMETSNIKULE 6-tonnise kandejõuga ja 1,9m2 koormaalaga ST-6 on mõistliku hinnaga metsaveohaagis hooajatöödeks. See on projekteeritud silmas pidades väikemetsaomanikke, kes ei vaja igapäevaselt rasketehnikat, kuid kes hindavad enda aega, kvaliteeti ja töötõhusust. ST-6 on ideaalne kandmaks kuni 5m palke ja energiapuitu ning ei jäta oma kerguse tõttu maapinnale sügavaid jälgi. HINNAS SISALDUB: » Metsaveohaagis ST-6; A-tüüpi tugijalad » 3 koormatoru paari » Rattad 10/75 – R15,3 » Tõstuk SC-53 » Haarats SG-15 » Hydrocontrol TR55/7 X-Y tüüpi jagaja
7990€ +KM
LAHENDUS PROFESSIONAALILE 14 990€ +KM
10-tonnise kandejõuga ja 2,8m2 koormaalaga ST-10D on mõeldud tõsisele tegijale, kes soovib metsa majandada aasta läbi. Erilise vastupidavuse annavad haagisele kaks tugevat raamitala. Tiisli pööramine võimaldab masinat hõlpsasti läbi erinevate maastike juhtida. ST-10D on ideaalne kandmaks kuni 6m palke ja on asendamatu kaaslane nii harvendustöödel kui lageraiel. HINNAS SISALDUB: » Metsaveohaagis ST-10D; B-tüüpi tugijalad » 4 koormatoru paari » Rattad 400/60 – R15,5 » Tõstuk SC-72PRO » Haarats SG-20 » Hydrocontrol HC-D4M-8 elkhorn X-Y-Z tüüpi jagaja
SCANDIC metsaveotehnika on projekteeritud ja toodetud Eestis. Kvaliteetsed komponendid, rohke lisavarustus ja varuosade kohene kättesaadavus teevad SCANDIC haagistest usaldusväärse valiku metsatöödele. Komplekteerime just Teile sobiva lisavarustusega lahenduse!
Scandicon OÜ, Turu 43, Tartu, Eesti | 5304 5360 | 7 355 035 | www.scandicon.eu | info@scandicon.eu
Teisipäev, 24. jaanuar 2017
2 Mets ILMAR SAABAS
Petturid meeli võileivahinna KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Igal metsaomanikul tasub olla umbusklik, kui talle helistatakse ja tehakse pakkumine oma mets maha müüa – ükskõik mida siis selle pakkumise põhjuseks tuuakse.
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.
Riigimetsa tuleviku arutamises peaks kõlama ka kogukondade hääl Kas riigimetsa puudutavaid otsuseid vastu võttes huvitab kedagi nende inimeste arvamus, kelle kodu on selle metsa vahetus läheduses? Eelmisel nädalal oli ETV eetris Urmas Vaino uus saatesari «Suud puhtaks», mille avasaade oli pühendatud metsale. Üks Võrumaa metsaomanik tõdes saates, et riigimetsa läheduses elavate inimeste arvamused metsas toimuva asjus ei lähe kellelegi korda. «Kohalikud kogukonnad on jäetud täiesti kõrvale,» nentis ta. «Ei arvestata sellega, et kohaliku inimese jaoks on mõni asi metsas ehk palju tähtsam, kui sealt saadav puit. Võrumaal näiteks on inimesi, kelle suurim sissetulek aastas tuleb kukeseente korjamisest ja müügist. Kogukondadele, inimestele, kes elavad kohe riigimetsa kõrval, võiks oluliselt rohkem tähelepanu pöörata, praegu pole neil mingit võimalust kaasa rääkida selles, mis toimub RMK metsas.» RMK juhatuse esimees Aigar Kallas tõdes vastates, et RMK siiski üritab kohaliku rahvaga koostööd teha. «Rõhk on seejuures sõnal üritame,» märkis Kallas ja tõi näite, kuidas viis aastat tagasi püüdis RMK jõuda kogukondadeni läbi selle, et koostati kõigile maakondadele metsamajandamise järgmise kümne aasta plaan ja sooviti see kohaliku rahvaga
läbi arutada. Kavades oli püütud välja tuua kõik need erinevad metsa väärtused, mida RMK vähegi suudaks välja pakkuda - alates kukeseentest, lõpetades puidu, kaitsepiirangute ja muu taolisega. «Läksime vallamajja ja panime kuulutuse üles või avaldasime teate vallalehes: meil on selline plaan, palun tulge meiega kohtuma, arutame läbi, kas see sobib või ei. Parimal juhul tuli välja kolmneli inimest,» kirjeldas Kallas. «See pole etteheide, olgem ausad: see foon, inimeste hoiak riigiga suhtlemises ongi selline, et niikuinii meid ei kuulata, mis me sinna läheme.» Kallas märkis, et enamasti muutub riigimets oluliseks siis, kui see on tal juhtumisi maja taga ja siis on ühel päeval selle metsa ümber tõmmatud mingi punane lint. Siis leitakse, et on aeg metsa kaitseks välja astuda: igalt poolt mujalt – palun väga, võtke nii palju kui kulub, aga see mets peab püsima. «See, kuidas saada kohalik inimene kaasa mõtlema riigimetsa majandamisele kaugemas perspektiivis, ongi meie lähiaja suurim väljakutse,» tõdes RMK juht. «Mida me teeme selles metsas näiteks kümne ehk isegi järgmise saja aasta jooksul – paneme pead kokku, mõtleme koos.»
ÕHTULEHT
Näiteks on metsaomanikele helistatud jutuga, et ümbruskonna metsades, sealhulgas ka tema metsas on avastatud kahjurid või haigus, mistõttu metsa väärtus hakkab lähiajal kiiresti kahanema ja on peagi täiesti olematu – seega on just praegu õige aeg mets maha müüa, kui õige aeg mööda lasta, pole see varsti enam üldse midagi väärt. Selle jutuga püütakse õnge võtta ennekõike eakaid metsaomanikke. Mõistetavatel põhjustel see aeg-ajalt ka õnnestub: isegi kui vanainimesel on olnud kindel plaan pärandada mets järeltulevatele põlvedele, on ju inimlikult arusaadav, kui ta veenvalt esitatud hirmujutu peale meelt muudab ja otsustab, et parem siis pärandada juba raha, kui jätta lastele ja lastelastele ristiks kaela haige ja väärtusetu mets.
Omanikke tuleb hoiatada Isegi siis, kui lapsed ja lapselapsed elavad linnas ega ole vanematele või vanavanematele kuuluva metsaga kuigi tihedalt seotud, peaksid nad hea seisma selle eest, et petturid ei saaks vanainimestel nahka üle kõrvade tõmmata. Tuleks leida
aega ja võimalust vanematevanavanematega rääkida, selgitada neile, miks ei tohiks niisuguseid pakkumisi kuulda võtta, viia nad kokku näiteks lähima metsaühistuga, kes aitab asjadesse selgust tuua. Eakal metsaomanikul, kes ühegi ühistuga liitunud pole, võib puududa igasugune ettekujutus sellest, kui palju võiks tema mets väärt olla, nii polegi põhjust imestada, kui ta li-
bekeelsete petiste trikkide õnge läheb – sest helistajad on osavad ja suudavad oma udujutte vägagi veenvalt esitada.
Abi kohalikust metsaühistust Kui omanik tõepoolest tahab oma metsa müüa, aga tal puudub ettekujutus nii metsa tegelikust seisundist ja selle umbkaudsestki väärtusest kui ka sellest, kellega ja kuidas üldse võiks
OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru. Teostame võsaraiet ja väljavedu. OSTAME ka küttepuid, metsakinnistuid ja raieõigusi. INFO: Kontakttelefon 523 1139 e-post latesto@latesto.ee
rohelise energia allikas...
Teisipäev, 24. jaanuar 2017
Mets 3 VIDA PRESS
itavad kergeusklikke eest metsa müüma Trikid, millega omanik õnge võetakse
Raieõiguse müügi üksikasjalik leping peaks tagama ka selle, et pärast raietöö lõppu ei jääks maha tõeline songermaa.
Erinevad telefoninumbrid, üks ostja Ajalehes avaldatakse metsaostukuulutusi erinevate ostjakontaktidega: firma kodulehe viited, erinevad telefoninumbrid jm. Metsaomanikule jääb mulje, et tegemist on erinevate firmadega. Tegelikult on üks ja seesama seltskond moodustanud mitu äriühingut, näiliselt erinevate firmade telefonidele vastates pakuvad nad kõik kokku lepitud hinda, mis on tegelikust turuhinnast oluliselt odavam. Nii jääb sinisilmsele metsaomanikule mulje, et hinnad ongi sellised – ta otsustab müüa ja saab kõvasti petta.
Segadusse ajavad hinnapakkujad
müügiplaane mõlgutades asju ajada, tasub kindlasti välja otsida lähima metsaühistu andmed ja minna nende juurde asja üle aru pidama. Ühistust saab omanik asjatundliku hinnangu oma metsa umbkaudsele väärtusele ja nõuandeid, mida tasuks selle metsaga ette võtta. Kui niisugune ülevaade on olemas, võib loota, et sulleritel ei õnnestu ühegi trikiga metsaomaniku pead segi ajada ja temalt metsa võileivahinna eest välja petta.
Metsaomanikule helistatakse mitu korda nädala jooksul või suisa mitu korda ühel ja samal päeval ning tehakse hinnapakkumisi. Kui näiteks 15b000 eurot väärt metsa eest pakutakse esimeses kõnes 5000 eurot, järgmises 8000 ja edasi järjestikustes kõnedes mitu korda vaid kolm-neli tuhat, siis pole ime, kui segadusse aetud omanik, kel vähegi on põhjust metsa müüa, otsustab õige pea kõrgeima pakkumise kasuks teadmata, et seegi on tublisti alla turuhinna.
Otsitud põhjused, miks tuleks müüa Helistaja võib pakutavat hinda põhjendades öelda, et metsas levib haigus ja seda arvestades on pakkumine isegi helde, sest varsti pole see mets üldse midagi väärt. Või väidetakse, et hind, mida pakutakse, on väga hea ja võimalik vaid seetõttu, et firma teeb parajasti raiet sealsamas lähedal. Vahel räägitakse kohe-kohe tulevast seadusemuudatusest, mis hinna alla tõmbab. Allikas: metsaühistud ja -konsulendid, metsaomanikud
AM TIMBER ostab • KASVAVAT METSA ja VÕSA (ka väheväärtuslikku) • KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI
•
• METSAMATERJALI TRANSPORT • METSA ÜLESTÖÖTAMINE • METSA ISTUTAMINE •
Tänavu on viirpuu aasta
TEET MALSROOS
TEET MALSROOS
Raieõiguse müük jätab maa omanikule alles Metsast majandusliku tulu saamiseks on metsaomanikul kolm võimalust: ta teeb või korraldab ise metsaraie või kasvava metsa müügi, võtab appi metsaühistu, kes aitab metsaomanikku kasvava metsa raieõiguse müügil või metsa ülestöötamisel ja metsamaterjali müügil, omanik müüb metsa koos maaga. Tehingute sõlmimisel peaks metsaomanik kindlasti jälgima, et lepingud oleksid korrektselt sõlmitud, et neisse saaks kirja mõlema poole vastutus ja õigused. Kasvava metsa raieõiguse müük ehk kasvava metsa raieõiguse võõrandamine on vahepealne variant metsaomaniku organiseeritud metsaraie ja kinnistu müügi vahel. Kui omanik müüb kasvava metsa raieõiguse, tähendab see, et: metsaomanik müüb oma kinnistult kasvava metsa, kasvava metsa all olev maa jääb metsaomanikule, ostja, kes ostab kasvava metsa raieõiguse, korraldab metsaraie ja realiseerib puidu. Oluline on, et metsaomanik koguks endale infot nii ettevõtte kohta, kes kasvavat metsa osta soovib, kui ka lepingute sõlmimise kohta: kas tasumine toimub sortimendi väljatuleku järgi või lepitakse kokku kindel hind jmt. Raieõigust müües peaks omanik: tundma metsaseadust ja sellega seotud õigusakte, võtma mitu pakkumist, et neid omavahel võrreldes valida välja pakkumine, mis annab suurima tulu, arvestama sellega, et hind pole pakkumise paremuse hindamisel ainus kriteerium, tähtis on näiteks ka töö kvaliteet, arvestama, et vaja on ka kinnistu seisundi üldist kontrolli ja kinnistule alles jäänud kasvava metsa mõõtmist pärast raietegevuse lõpetamist, veenduma raieõiguse ostja kogemustes ja usaldusväärsuses, suutma tagada, et raieõiguse võõrandamise leping oleks võimalikult üksikasjalik ja omaniku risk seega võimalikult väike. Metsaomanik, kes end kõigis neis küsimustes kuigi kindlalt ei tunne, saab alati abi nii metsaühistutelt kui ka metsanduskonsulentidelt.
Ajakirja Eesti Loodus toimetus on valinud aasta puid juba 1996. aastast, kui väljavalituks oli kadakas. Tänavu pälvis tiitli roosõieliste sugukonda kuuluv liigi- ja vormirohke viirpuu. Viirpuu on parkide ja metsade valguslembene põõsas-puu. On märgatud, et elumajade lähedusse istutatuna hakkab ta rohkem vilju kandma, seda tänu mesilaste tegevusele. Eestis kasvab looduslikult 11 liiki viirpuid või hübriidse päritoluga viirpuuliiki, sissetoodud liike ja vorme on teada üle 60. Laialdaselt kasvatatakse neid ilu- ja hekitaimena. Paljudel viirpuudel on söödavad viljad, millel väidetavalt on ka raviomadusi: need rahustavad, leevendavad südamepekslemist ja väsimust, ravivad unetust, pearinglust, ja kohinat kõrvus. ÕL
Pärnusse tuleb vineeritehas Soome metsakontsern Metsä Wood on otsustanud rajada Pärnusse 50 miljonit eurot maksma mineva vineeritehase, kirjutab Postimees. Uus tehas, mille Metsä Wood Eesti AS loodab täisvõimsusega tööle panna tuleva aasta lõpus, looks Pärnusse 200 töökohta. ÕL
Ostame KASEPALKI
Pärnus Pärnumaal Aidus Jõgevamaal Tori Timber OÜ tel 513 8440 info@toritimber.com
Allikas: SA Erametsakeskus
KHR Forest Ostame õiglase hinnaga raieõigust ja metsamaad üle Eesti. Metsamaa võib olla ka koos põlluga. 5558 6086 khreesti@gmail.com www.khrforest.eu
Metsamajandamiskavad
.FUTB JOWFOUFFSJNJOF t .FUTB IJOEBNJOF Ekspertiisid Betooni 9-272 Tartu 51014 E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
Metsaekspert OÜ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885
Kagumets OÜ MÜÜK Tel 507 9940 amtimber001@hotmail.com www.amtimber.ee
Ostab: Müüb:
metsakinnistuid (ka raiutud) kasvava metsa raieõigust põllumaad metsamaterjali küttepuid kaminapuid (võrgus) saematerjale ja voodrilaudu
tel 5687 6113, info.kagumets@gmail.com
Teisipäev, 24. jaanuar 2017
4 Mets
Ostame kasvavD PeWVD UDLH}LJXst meWVDNLQQLsWXLG YLUQDstDWXG Y}VD MD UDLHMllWPHLG /}XQD (HVWLV
PakXPH
SXLGX KDNNLPLVH tHHQXst S}OGXGH MD NUDaYLGH SXKDstDPLVH tHHQXst Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht
tel 517 4303 argo@renlog.ee
www.renlog.ee
Metsa sirgumist tuleb oodata aastakümneid, seega tuleb teha täna tarku otsuseid, et jõuaksime plaanitud sihtideni.
Tartus seataks metsanduse 2 20. aprillil Tartus korraldatav metsanduse visioonikonverents toob kokku metsarahva, et ühiselt järgmisteks aastakümneteks sihte seada.
SAARTE METSAMAJANDUSE OÜ Metsakinnistute ja raieõiguste ost
Ringtee 14, Kuressaare Terminal mob 53 411 444 Kontor tel 453 3974 www.metsamajandus.ee
OSTAME t .&54",*//*456*% t ,"47"7" .&54" 3"*&¿*(64* t 1¿--6.""% ,004 .&54"("
515 6858
FOREST RESERVES OÜ info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee
Milliseid teadmisi ja oskusi vajab tööstus, kuidas kohaneb uute vooludega haridus ja milliseid otsuseid peame täna vastu võtma, et tagada metsasektori edukus ka 20 aasta pärast?
Viimati seati metsanduse sihte 1997. aastal, kui ühise laua taga pandi paika riiklikud metsapoliitika põhialused. 20 aastat on piisavalt pikk aeg, et heita pilk tagasi ja analüüsida, kuivõrd oleme seatud rööbastel püsinud. Kogunenud teadmised tasub aluseks võtta, et seeläbi ehitada veelgi parem tulevik. Metsanduse visioonikonverentsil võetaksegi fookusesse haridus, säästev metsan-
Visioonikonverents küsib, kas on võimalik targemalt planeerida, et tagada tasakaal omaniku ja avaliku huvi vahel, metsa majanduslike, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuuriliste väärtuste vahel.
Aasta algul muutusid metsa Jaanuari algul jõustusid erametsanduse riigisiseseid toetusi puudutava määruse muudatused, mis peaksid tagama, et metsamajanduslikud tegevused aitaksid täita metsaseadusest ja metsanduse arengukavast tulenevaid eesmärke. Keskkonnaministri määrus «Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord» kehtis 2014. aasta aprillist. Erametsakeskuse kodulehelt (www.erametsakeskus.ee) leiab huviline määruse, põhjaliku ülevaate selle muudatustest ja ka määruse mudatuste infopäeva materjalid.
Muudatus soosib elujõulisi metsaühistuid Alates 9. jaanuarist saab siseriiklikke toetusi taotleda metsaühis-
tu, millel on vähemalt 200 liiget. See nõue peaks aitama vältida selliste ühistute teket, mis on keskendunud pigem toetusraha saamisele, mitte ühistegevuse arendamisele. Metsa inventeerimise toetuse määra vähendati toetusraha nappuse tõttu 10 eurole hektari kohta. Toetatakse vaid metsa inventeerimist, mis on metsaseaduse järgi kohustuslik. Metsamajandamiskava koostamist enam ei toetata. Metsaühistu toetuse puhul on rõhk metsamajanduslike tegevuste mahu suurendamisel ja efektiivsel nõustamisteenusel. Metsaühistu saab taotleda metsamajandusalase koostöö toetust erinevate metsakasvatuslike tegevuste korraldamiseks oma füüsilisest isikust liikmete metsamaal. Abikõlblike tegevuste loetelu koostamisel on lähtutud MAK 2020 peamistest suundadest.
Metsa uuendamise toetus Metsa uuendamise toetuse puhul täpsustati määruses eesmärgi sõnastust: selleks on metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa tootmispotentsiaali efektiivsem kasutamine pärast raiet või metsa hukkumist. Konkreetsem sõnastus võimaldab välistada metsatoetuse kasutamist metsataimede istutamiseks mitte-metsamaale. Et toetusraha on vähe, suunatakse see eelkõige seadusega pandud kohustuste täitmiseks. Abikõlblikud on metsamaa uuendamiseks tehtavad tööd: maapinna ettevalmistamine, metsataimede soetamine ja istutamine, kuni kolme aasta vanuse metsauuenduse hooldamine. Metsamaal peavad olema kehtivad inventeerimisandmed, muu maa metsastamine ei ole abikõlblik. Taimede soetamise kohta pole
Teisipäev, 24. jaanuar 2017
Mets 5 STANISLAV MOĹ KOV
‡ PHWVD ja pþllXPaD oVW ‡ NDVYDYD PHWVD RVW P  N ‡ PHWVDPDWHUMDOL WUDQVSRUW ‡ PHWVD  OHVW||WDPLQH ‡ Y}VDUDLH MD NRNNXYHGX ‡ NDOOXUYHRG NRSDWHHQXV ‡ PHWVDWHKQLND WUHLOHUYHRG -lUYDPDD 7 UL 7HKQLND D WHO ‡ ZZZ NROPHVWDU HH NROPHVWDU#NROPHVWDU HH
se kevadel 0 aasta sihid dus, tÜÜstus ja innovatsioon ning kßsitakse – kuhu tahame neis valdkondades jþuda 2037. aastaks? Järjest olulisemaks muutub pikaajaline planeerimine ja prognoosid, mille aluseks on asjakohane andmete kogumine ja tehnoloogia areng. Kas on vþimalik veel targemalt planeerida, et tagada tasakaal omaniku ja avaliku huvi vahel, metsa majanduslike, sotsiaal-
sete, Ăśkoloogiliste ja kultuuriliste väärtuste vahel? Ja mis alustel see vĂľiks toimuda 2037. aastal? Kas peaksime uuesti sĂľnastama säästva metsanduse idee? Teisalt on aasta-aastalt kasvamas biomajanduse tähtsus. Ăœhelt poolt suurendab see metsa ja puiduga seotud tÜÜkohtade arvu, aga nĂľuab ka uusi spetsialiste. Kas haridus jĂľuab järele uutele arengutele
AS A&P Mets ostab: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • PÕLLUMAAD Info
tel. 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee
ja vajadustele? Millised on metsahariduse arengutrendid Euroopas järgmisel kahel kßmnendil? Keda vajab metsa- ja puidutÜÜstus ja mida me toodame aastal 2037? Tule kuula, mida arvavad oma valdkonna spetsialistid ja aita seada paika järgmise 20 aasta sihid. Lisainfo ja registreerimine alates veebruarist www.metsainfo.ee. MART KELK
ndustoetuste tingimused Pärandkultuuri objektide nimekiri muutus Määruse muudatusega arvati pärandkultuuri objektide nimekirjast välja ajaloosßndmuste ja traditsioonidega seotud puistud, sest nende puhul puuduvad ßheselt mþistetavad maastikumärgid. Nimekirja lisati metsaestakaadid ja saeveskid, mis on lihtsalt äratuntavad ning mille säilimine ja eksponeerimine on riigi rikkuse seisukohalt oluline. Pärandkultuuri toetuse eesmärk on pärandkultuuriobjektide eksponeerimine laiemale avalikkusele. enam vaja esitada arveid ja maksekorraldusi, kuid need peavad endiselt olema soetatud majandustegevuse registris registreeritud kultiveerimismaterjali tarnijalt ja taimedel peab olema kultiveerimismaterjali pþhitunnistus. Metsaßhistu kaudu toetuse taotlemisel on toetuse määr metsataimede soetamisel ja istutamisel 400 eurot hektari kohta, eraisikust taotlejale poole vähem: 200 eurot hektari kohta. Metsauuendamise hooldamise ja maa-
pinna ettevalmistamise toetus on kuni 96 eurot hektari kohta, eraisikust taotlejale vastavalt 48 eurot hektari kohta. Alates 2020. aastast saab metsa uuendamise toetust taotleda ainult metsaĂźhistu.
Nþustamistoetuse maksmisel tunde enam ei loeta Nþustamistoetuse saamisel on edaspidi oluline metsaßhistu tulemusmþþdikute alusel saadud
tulemus. Tulemusmþþdikute rakendamisel on kriteeriumideks ßhistu liikmete arv, metsamaa pindala, metsaomanike teenindamise ja metsamajanduslike tÜÜde korraldamise ning toetuste kasutamise aktiivsus. Toetatakse pigem neid ßhistuid, kes on aktiivsemad ja panustavad rohkem metsamajanduslikesse tegevustesse. Nþustamistoetust makstakse edaspidi metsaomaniku pþhiselt, tundide ßle enam arvestust ei peeta. Toetuse maksimaalne suurus sþltub ßhistu liikmete arvust. Pärast toetuse otsuse saamist teab metsaßhistu, kui suur on kasutada oleva raha hulk teatud ajavahemikul ja saab nþustamisteenuse osutamist paremini planeerida. 80eurone toetus metsaomaniku kohta on arvestatud viimaste aastate nþustamise keskmise mahu järgi, mis on umbes 3,1 tundi metsaomaniku kohta.
IA MIHKELS
KĂ•IKJAL, KUHU RASKETEHNIKA EI PĂ„Ă„SE JA KUS VAJAD TĂ•HUSAT ABI TĂ•MBAMISEL tel 508 3731, 5333 0641 e-post greenfeed@greenfeed.ee www.vints.ee r r r r r r r
Metsandus Ehitus KaablitÜÜd Offroad Päästeteenistus Jahindus Sþjavägi
EDER POWERWINCH 1800 Piiramatu tþmbekÜie pikkus Tþmbejþud otse 1800 kg, ßle ploki 3600 kg Automaatne gaas ja kÜiepidur 2 käiku: tþmbe kiirus 12 m/min ja 24 m/min Kaal vaid 13,5 kg Saksa profikvaliteet
Teisipäev, 24. jaanuar 2017
6 Mets
MALBERG ARENDUSE OĂœ Metsa ĂźlestÜÜtamisteenus MTZ 82 väljavedu Harvesteri- ja saemeestelĂľikus • • • •
Raieþiguse ost Metsakinnistute ost Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine vþsast Kßttepuu mßßk – 3meetrised ja lþhutud
Mootorsaag vþib ka ajal tÜÜtada tþrgetet KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Neil, kellele talvistes oludes mootorsaega tÜÜtamine pole igapäevatÜÜ, tasub kþrva taha panna mþned nipid.
tel 525 4732 e-post metsadkorda@gmail.com
Kuulutus ei aegu! ‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine ‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP
63
0(76
‡ Pþllumajandusrehvid ja -veljed
Hea metsaomanik! OSTAME: • kasvava metsa raieþigust • metsamaterjali • metsa- ja pþllumaad
Kßlmaga vþib juhtuda, et saag ei taha hästi käivituda vþi tÜÜtab turtsudes. Aiatehnikaekspertide jagatud näpunäited aitavad saetÜÜga hþlpsamalt hakkama saada. Korralik hooldus. Enne metsaminekut tuleb saele teha korralik hooldus: puhastada see igasugusest prahist ja reguleerida ka mootorit. Kui þhufiltrit ja sßßtekßßnlaid pole ammu vahetatud, tasub seda kindlasti teha. Sael tuleb kasutusele vþtta talvereŞiim: tavaliselt on sae þhufiltri kaane juures väike þhuklapp, mis avab lisakanali, et soe þhk pääseks karburaatori juurde. Enamiku saagide puhul tasub talvereŞiim kasutusele vþtta juba viie soojakraadi juures. Tßhjenda paak ketiþlist ja vala sisse värske talvine ketiþli: suviseks saagimiseks ette nähtud ketiþli muutub kßlmaga tahkeks ja nii vþib juhtuda, et metsas puid saagides jääb kett þlitamata. Seepärast tuleks kindlasti kasutada þlisid, mis on ette nähtud just madalatel temperatuuridel kasutamiseks. Kßlmunud puid on tunduvalt raskem lþigata kui märgi vþi kuivi puid. Talvel metsa minnes tuleks kindlasti kaasa vþtta äsja teritatud ketiga saag, paha ei teeks ka paar varuketti (sþltub muidugi kavandatud tÜÜmahust). Talviseks kasutamiseks soovitatakse lþikehammast teritada väiksema (kuni viiekraadise) nurga all. Väiksem nurk aitab kßlmunud puitu kergemini läbi saagida ja vähendab ka vibratsiooni. Vältida tuleks saekßtuse järsult erinevate temperatuuride kätte sattumist: ÜÜsel soojas ruumis hoitud bensiin ei tohi
OĂœ Maavaldused ostab t metsakinnistuid t pĂľllumaad t raieĂľigust 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee
PAKUME: • head hinda, kvaliteetset metsa • metsa ßlestÜÜtamise ja veo teenust Tiit Reitel, tel 506 0288, tiit@artiston.ee Taavi Saar, tel 508 9955, taavi@artiston.ee
OSTAB
metsakinnistuid ja raieĂľigust tel 5645 3299 info@raumepuit.ee
järgmisel päeval sattuda 15kraadise kßlma kätte - selline temperatuuride vahe on liiga suur, selle tagajärjel tekib kondensatsioon, kßtus aga ei tuhi vett sisaldada. Kui kasutad ise valmis segatud bensiinisegu, sega enne sae kasutamist kokku enam-vähem paras kogus, mis korraga ära kulub - segu peaks olema värske, sest segubensiini seisma jätmine halvendab selle omadusi. Kui lumises metsas saega tÜÜtades oled mingil pþhjusel
Kaitseriietus on metsatÜÜl tä Mootorsaega metsa minnes tuleb kindlasti mþelda nii sellele, et tÜÜtades oleks mþnus ja soe, aga veel enam sellele, et tagatud oleks saagija ohutus. Igaßhel, kes kas vþi aeg-ajalt satub mootorsaega metsa, tuleks soetada endale rþivastus, mis aitab ennetada þnnetusi. Ilmtingimata tuleb metsatÜÜdel kanda tugevdatud ninaga tÜÜsaapaid ja korralikke turvapßkse, ka läheb vaja kvaliteetseid tÜÜkindaid ja loomulikult kiivrit, millel on ka nägu ja silmi kaitsev turvavþre.
Teisipäev, 24. jaanuar 2017
Mets 7 VIDA PRESS
külmal ta
TIINA KÕRTSINI
Aasta seen 2017: kukeseen Eesti mükoloogiaühing valis tänavu esimest korda aasta seene ja üsna ootuspäraselt pälvis esimesena selle tiitli meie rahva suur lemmik - kukeseen. Eesti metsades võib leida kukeseene (Cantharellus) kolme liiki: kõigile tuntud harilik kukeseen (Cantharellus cibarius), harva esinev kahvatu kukeseen (C. pallens) ja meil väga haruldane, riikliku kaitse all olev lilla kukeseen (C. melanoxeros). Hariliku kukeseene tunnevad küllap kõik ära: neile, kes pole ise seenel käinud, on need kollase viljakehaga lehterjad korrapäratult lainelise kübaraservaga suurepärased söögiseened vähemalt turulettidelt tuttavad. Kukeseen kasvab okas- ja segametsas suvest kuni hilissügiseni, aga neid võib leida ka soojadel lumeta talvedel. Kahvatu kukeseen on välimuselt
harilikule kukeseenele väga sarnane, kuid on oluliselt heledam, valkjaskreemikas. Lillat kukeseent on leitud kahest kohast Lääne-Eestis, viimati mullu Saaremaalt. Kollaka ülakülje ja roosaka või lillaka voldilise alaküljega seene iseloomulik tunnus on, et vajutuskohad värvuvad mustaks. Ka on meil leida kukeseente sugulasi: kollas- või hallikaspruuni kübaraga kollakas kukeseen (Craterellus lutescens), lehter-kukeseen (C. tubaeformis) ja mustjate trompetjate viljakehadega must torbikseen (C. cornucopioides) – ka need on kõik head söögiseened. Aasta seene välja valinud Eesti mükoloogiaühing tegutses aastast 1963 Eesti Looduseuurijate Seltsi juures ja nimetati ümber aastal 2000. Ühing tegeleb seente uurimise, vaatlemise ja populariseerimisega. ÕL
Uuel aastal uue hooga MÜÜ oma vana ning OSTA uuem ja parem!
Loreida Heina fotolavastused
‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Järgmine erileht
Mets ilmub 21. märtsil Info ja reklaam tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
tal, kui Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn. Mõlema teose ehk mitmekõlaliselt resoneeriva ruumiansambli autor on saksa skulptor Lukas Kühne. Näituse esimesed kaadrid on aga üles võetud hoopis Järlepa rabas, kui ühel maagilisel momendil puuris iidvana tamme okste vahelt läbi õhtune päiksekiir. Aasta hiljem läks kunstnik sama tamme juurde tagasi koos müstiliste metshaldjate ning «üles võetud» Cromaticoga, et jäädvustada reaalsuse muutmise eksperimente. «Seejärel rändasid kangale prinditud Cromatico ja Tamm koos minuga koduses Eestis ja tuulisel Islandil, aga ka asustamata kivisel Rootsi saarekesel ja kuumas India päikeses,» rääkis Loreida Hein. «Ikka selleks, et näha, kuidas muutuv taust, vorm ja materjal muudab objekti mõju. Või vastupidi – et luua kardinaalselt erinevate paikade vahel tugev side. Loomulikult jõudsime ka Islandi Tvísönguri juurde!» Näitust, mis oli 2016. aasta sisearhitektuuri aastapreemia nominent, saab RMK kontoris (Toompuiestee 24) vaadata kuni 17. märtsini igal tööpäeval kl 9 - 18. ÕL
PUIDUTÖÖPINGID PALGISAED Eesti turul alates 1998. aastast
www.pilous.cz
VIDA PRESS
sunnitud sae seisma jätma ja maha asetama, pane see langetatud puust jäänud kännule või lõika palgi otsast seib, mille saad saele alla panna. Mitte mingil juhul ära pane saagi lumele, sest töösoe saemootor hakkab kohe lund ja jääd sulatama ja kui saag jääb sinna seisma kauemaks, võib juhtuda, et üles sulada jõudnud lumi külmub sae korpuse ja muude detailide vahel. Raskemal juhul võib saag sellest nii kahjustatud saada, et ei hakkagi enam tööle.
www.krkmoigu.ee
htis
Riigimetsa Majandamise Keskuse Tallinna kontori aatriumis on avatud sisearhitekt Loreida Heina installatsioon «Seeking Souls» – fotolavastused Eestis ja Islandil. «Seeking Souls» («Otsivad olendid» ehk «Hingi püüdes») on fotolavastuste seeria, mida inspireerisid Eesti ja Islandi lummav loodus ja erakordsed heliskulptuurid. Piltide narratiivi loovad kontekstuaalselt ümberpaigutatud väekad elemendid, millega kunstnik on reaalsust moonutanud. Tegemist on eksperimentaalse rändnäitusega, mis olenevalt asukohast eksponeerib eri töid erinevas seades ning vastavalt sellele, millised kaadrid saavad kõrvuti, muutub vaataja jaoks ka jutustuse kulg. Loreida Heina lugu algas aastal 2012, kui ta kuulis, et eestlased ehitasid pisikesse külla Islandi idarannikul müstilise ümara betoonskulptuuri Tvísöngur – tänutäheks selles eest, et Island 1991. aastal esimese riigina tunnistas meie iseseisvust. Hein otsustas omalt poolt tekitada silla Tvísönguri ja selle Tallinnas asuva tahulise analoogi Cromatico vahel, mis püstitati lauluväljaku parki 2011. aas-
hinnad alates
3840 €
Üle 10 mudeli, sh. hüdraulilised.
Tel/faks 607 0048, 505 5661 e-post info@krkmoigu.ee
Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!
Teisipäev, 24. jaanuar 2017
8 Mets
HA
RD
OX
®
C
t t t t
.FUTBWFPIBBHJTFE BMBUFT 6 UPOOJTU LVOJ UPOOJOJ .FUTBMBBEVSLSBBOBE BMBUFT NFFUSJTU LVOJ NFFUSJOJ 5VSV TVVSJN WBMJL MJTBWBSVTUVTU BBTUBU LPHFNVTJ
9 T 6,3-
K
valik n i d n e li
r.1