Mets mai 2019

KUI METS PÕLEB. RISTIMETSADE SÄILIMINE SÕLTUB METSAOMANIKUST. KOOREÜRASK LAASTAB MEIE KUUSEMETSI. KELLELE SOBIB USEWOOD?

„Ma ei tahaks uskuda, et metsatööd teeb ja metsa majandab inimene, kes looduses midagi ei märka.”

Marju Kõivupuu, teadlane ja tänavune Eerik Kumari ari preemia laureaat, rääkides ristimetsade maharaiumisest.

Tanel Meos / Ekspress Meedia

Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud

METS

Neljapäev, 23. mai 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT N Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus T

Kasvava metsa ja metsawww.marrekpuit.ee kinnistute 5667 8631 ost info@marrekpuit.ee

+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee

www.hevo.ee

OSTAME

kasvavat metsa metsa- ja põllukinnistuid raieõigust

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika

Helista ja küsi pakkumist! www.vesmel.ee

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Neljapäev, 23. mai 2019

2 Mets

12 200

päeva kestis mullune suurim metsatulekahju Harjumaal Aegviidu lähistel Vikipalus.

hektarini küündis 40 hektarilt alanud metsapõleng esimese põlengupäeva õhtuks, tule levikule aitas kaasa tugev tuul.

6000

töötundi tegid põlengu kustutamisel abiks olnud vabatahtlikud. Ühtekokku osales tulekahju kustutamisel üle tuhande inimese.

Mullune metsatulekahju Harjumaal Aegviidu lähistel Vikipalus, kus põles 40 hektarit metsa. Kaspar Pokk / Kanal 2

Mida teha, kui satud metsapõlengule

Ostame • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid

Pakume • puhastame giljotiiniga põllud, kraavipealsed ning metsaalused väheväärtuslikust puidust.

• teostame kaasnevana puidu väljaveo ja hakkimise.

Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

tel 517 4303 argo@renlog.ee

www.renlog.ee

KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Suur suvi on ees – ikka minnakse telkima, matkale, marjule või niisama loodusesse lonkima. Ei tohi aga unustada, et tulega tuleb metsas olla väga ettevaatlik, sest ka väikesest sädemest võib kuival ajal kiiresti alguse saada ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega metsapõleng. Päästeameti juhised tuleks samuti meelde jätta.

Elu näitab, et kui tõepoolest tuli lahti, võib paanikasse sattuda ka muidu rahuliku meelelaadiga inimene. Seepärast on hea aegsasti enne loodusesse minekut läbi mõelda, mida ja mis järjekorras teha siis, kui peakski juhtuma nii, et metsas puhkeb tulekahju – või satud seda märkama kusagile sõites maanteelt.

Mida siis teha? z Tulekahju avastamise korral helista viivitamatult häirekeskusele (hädaabinumbril 112) ja ütle, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb. Vasta päästekorraldaja täpsustavatele küsimustele nii täpselt kui võimalik. z Hoiata ohtu sattunud inimesi. z Enda ohutust silmas pidades asu võimaluse piires tuld kustutama või tule levikut tõkestama. z Päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel teavita päästetööde juhti - tulekahju tekkekohast ja ulatusest, kui see on teada,

- metsa iseärasustest, kui oled nendega kursis, - võimalikust ohust inimestele või koduloomadele, - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (lähedalasuvad hooned jmt).

Võid sattuda tulelõksu z Kui sa ei suuda tule eest ära joosta, siis püüa leida võimalus peita end lompi, tiiki vm veekogusse või jahutada pead ja ülakeha märgade riietega. z Kui ümbruses veekogu ei ole, otsi maastikul või metsas varjuline koobas, püüa varjuda suurte kivide/kivihunnikute vmt taha, või heida pikali ja kata oma keha märgade riiete või niiske pinnasega (muld). z Kui ei jätku enam värsket õhku (oled ümbritsetud vingu ja suitsuga), siis - heida pikali ning kaitse oma kopse kõrvetava kuumuse eest, - võimalusel pane märg riie suu ette, et jahutada ja puhastada sissehingatavat õhku.

Tule tõrjumise viisid z Pinnatule korral on lihtsaim ja kättesaadavaim esmane kus-

tutamisvahend puuoks. Murra või raiu umbes endapikkune võimalikult tihe oks (sobilikum on okaspuu). Kustuta tuld lämmatades, liikudes mööda tulejoont ja tehes pühkimisliigutusi piki tulejoont, suunaga põlenguala keskpunkti poole. z Ära n.-ö materda tuld – nii annad tulele hapnikku juurde ja raskendad sellega kustutustöid, samas väsitad ennast. z Kui oled kutsunud kohale päästjad, siis jätka kustutamist nende saabumiseni. z Lähene tulele alati tuule suunas, mitte vastu tuult. z Väldi leegile liiga lähedale sattumist z Maatule korral on vaja kustutamiseks rohkelt vett. Et kustutusvesi jõuaks kiiremini tulekoldeni, on vaja tulekolle lahti kaevata. z Ladvatule korral ära püüa esmaste kustutusvahenditega kahjutule vastu astuda, vaid jookse võimalikult kiiresti ohutusse kaugusesse. z Arvesta, et metsatulekahju käigus võib välja tulla sõja-aegseid lõhkekehi. Ole nendega ettevaatlik.

40

päeva püsis mullu suvel Eestis suur tuleoht – nii pikk pole see aeg järjest varem olnud.

Jõgevamaal oli see koguni 75 päeva.

7

korral oli päästeameti elupäästevõimekus katkemas: suutlikkus mitut suurt ja keerukat sündmust korraga hallata oli kriitilisel piiril.

55%

kasvas prügipõletamisest, lõkketegemisest või grillimisest alguse saanud põlengute arv eelmisel suvel võrreldes kolme viimase aasta keskmisega.

Ole looduses ettevaatlik! z Pea meeles, et lõket teha ja telkida tohib vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. z Kuival suvel tasub alati enne teeleasumist välja uurida, kas metsaminek pole tuleohu tõttu keelatud. Teavet saad päästeala infotelefonilt 1524 või lähimast RMK teabepunktist. z Kui metsaminek on lubatud, siis tea, et mida suurem on tuleohuklass, seda kõrgem on tuleoht. Teave tuleohuklasside kohta: www.emhi.ee

z Ettevalmistatud lõkkekohad on ühiskasutuses, seega arvesta, et seal võib juba olla või tulla teisigi kasutajaid ja kõigil on ühesugune õigus seal viibida. z Kasuta tule tegemisel valmis puid või mahalangenud oksi, ka looduslikku päritolu jäätmed võid põletada lõkkes. z Hoia lõke võimalikult väike ja ära jäta seda valveta. z Kaasasolevat grilli kasuta vaid ettevalmistatud ja tähistatud lõkkekohal, kasutatud grillsöed

kalla lõkkeasemele. z Lahkudes kustuta lõke korralikult – ja siis veendu, et see on tõesti kustunud. z Ära suitseta metsas. Kui kuidagi looduseski sigaretita olla ei saa, tee seda ainult ettevalmistatud ja tähistatud lõkkekohal. z Ära jäta klaastaarat metsa alla vedelema – ka üks klaaspudel võib põlengu süüdata. z Ära kasuta metsas pürotehnikat. z Kui märk keelab metsa siseneda, ära eira seda. Allikas: rescue.ee

Neljapäev, 23. mai 2019

Mets 3

REKLAAMTEKST

Eestis kehtib veelinnujahiks erikord Ehkki sügisese linnujahini on veel nii mõnedki kuud aega, on just nüüd õige aeg meelde tuletada veelinnujahi uuendatud kord. Veelinnud on väikeulukid ja nendele jahi korraldamine on seadusest tulenevalt maaomanike õigus. Maaomanikud, jahiseltsid ja jahikorraldajad, kes soovivad õigust veelinnu külalisjahimeestele koolitusi korraldada, palume endast EJSile teada anda ejs@ejs.ee. Piisava hulga huviliste olemasolul korraldame neile vastava koolituse.

Foto autor: Vesto Nõgel

Euroopa Liidu riikide perega liitumine on piirid avanud mitte ainult meile, vaid ka vastupidi. Nii nagu Eesti inimesed käivad Norras kalal ja Põhja-Soomes linnujahil, nii ka teiste Euroopa riikide kodanikud käivad jahikülalistena meil. See on asjade loomulik käik ja midagi imelikku selles ei ole. Loodus ja loomad-linnud ei tunne riigipiire, elame kõik sellelsamal maamunal ja hingame sama õhku. Püütaval kalal, kütitaval linnul või muul ulukil ei ole vahet, mis rahvusest inimene õnge või püssi teises otsas on.

Küll aga on meil kõigil vahe selles, kuidas üks või teine kalamees või kütt käitub. Eestisse saabuvad jahikülalised väga erinevatest riikidest ja kultuuridest. Meie põhjamaa loodus on tundlik ja meie põhjamaalastena samuti. Tihti toriseme Tõnissoni kombel, et mis nad tulevad siia meie õuele. Hullem veel, kui hakkame nende parve põhja laskma.

Aga paraku on nii, et ühises peres elamine ei tähenda ainult võtmist, vaid ka jagamist. Jagatakse seda, mida on.

Foto autor: Esna Ong Foto autor: Vesto Nõgel

Et see kõik toimuks kontrollitult ja jätkusuutlikult, oleme Eestis eelmisel aastal muutnud veelinnujahi korda välismaalastele. Kui eelmistel aastatel piisas välismaalasel jahitunnistuse soetamisest ja jahipidamisõiguse tasu riigile maksmisest, siis uue korra järgi on väikeuluki jahiloa saamiseks veelindude küttimiseks vajalik eelneva koolituse läbimine.

Jahiseadust muudeti pärast pikki arutelusid ja aluseks võeti keskkonnaministeeriumi ettepanek.

Selle alusel viidi sisse täiendus, mille kohaselt välisriigis kehtiva jahitunnistuse alusel jahitunnistuse saanud isikule antakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba pärast jahindusalase koolituse läbimist.

Selle koolituse läbiviimise korraldamine on Eesti Jahimeeste Seltsi ülesanne, sest on lepinguga võtnud enda kanda osa riigile olulistest jahinduslikest ülesannetest.

Samal ajal sätestati seaduses, et välisriigis kehtiva jahitunnistuse alusel jahitunnistuse saanud isikule veelinnujahiks väikeuluki jahiloa andmisel läbitavale jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolituse mahu ja läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister (edaspidi minister) määrusega.

Ministri määruse kohaselt on koolituse eesmärk seatud selliselt, et jahikülaline 1) tunneks ja rakendaks Eestis kehtivate veelinnujahti reguleerivate õigusaktide nõudeid, sh tunneks kütitavaid veelinnuliike;

Foto autor: Vesto Nõgel 2) teaks ja arvestaks jahiohutuse nõudeid; 3) oleks teadlik Eesti jahinduse heast tavast; 4) omaks Eestis väljaantud kehtivat jahitunnistust.

Määrusega kehtestati nõuded ka isikule, kes koolitust läbi viib.

Koolituse läbiviijal peab olema vähemalt viieaastane jahipidamisõigus ja jahipidamise praktiline kogemus. See aga tähendab, et ta on läbinud juba jahitunnistuse taotlemisel 56tunnise koolituse ja sooritanud 4 vajalikku eksamit ning lisaks on tal piisav praktiline kogemus. Kui kellelgi on huvi, milline näeb välja jahimehe eksam ja millised on need küsimused, milledele tuleb vastata, siis sellega saab tutvuda EJSi kodulehel www.ejs. ee. Miks mitte proovida omi teadmisi ning katsetada sooritada proovieksamit. Seal on palju põnevaid ja samal ajal ka keerulisi küsimusi veelindude kohta.

Samuti peab koolitaja tundma jahindusalaseid õigusakte, ulukibioloogiat, jahiohutuse nõudeid ja

Eesti jahinduse hea tava. Koolitajal peavad olema koolituse läbiviimiseks vajalikud õppevahendid.

Selleks on EJS koostanud nii juhendi kui ka soovitatava kirjanduse. Muu hulgas soovitame jahikorraldajatele kindlasti Kaarel Rohu „Veelinnumäärajat jahimeestele“.

Selle saab soetada jahimeeste seltsist.

Koolitaja nõuetele vastavust hindab tulenevalt seadusest ja halduslepingust Eesti Jahimeeste Selts.

Lisaks jahiseaduse ja määruse nõuetele on EJS omalt poolt rakendanud ka koolitajate koolituse programmi. Seda õigusaktid ei nõua, aga seda rakendab jahimeeste katusorganisatsioon eesmärgiga tõsta koolitajate kvaliteeti ja kindlustada koolitusteenuse ühtlaselt kõrge tase kogu riigis.

Pärast selle koolituse läbimist kontrollib EJS koolitaja vastavust määruse nõuetele ja kui kõik on korras, siis väljastab koolitaja tõendi, mis kehtib kolm aastat. EJS peab ka koolitajate registrit.

Koolituse sisu jahikülalistele koosneb järgmistest teemadest: õigusaktidega sätestatud nõuded, mis reguleerivad Eestis veelinnujahti, jahiohutuse nõuded veelinnujahil, Eesti jahikultuur, jahieetika ja jahinduse hea tava. Olgu siinkohal mainitud, et EJS on tõlkinud jahinduse hea tava juba viide võõrkeelde, sh soome ja itaalia keelde. Need on kättesaadavad EJSi kodulehel.

Minister on lisaks kehtestanud ka koolituse ajalise mahu. Selle määrab koolitaja, arvestades külalisjahimehe varasemaid teadmisi, kogemust ja piirkonna jahipidamise eripärasid. See punkt on äärmiselt oluline, et olla koolitamisel professionaalne.

Samal ajal lisab koolitajale ka piisavalt suure vastutuse.

Jahikülalistest linnuküttide koolitus viiakse läbi vahetult enne veelinnujahiks väikeulukiloa väljastamist. Koolituse läbimist tõendab külalisjahimees väikeuluki jahiloa saaja lahtrisse allkirja andmisega.

Siin on vastutus nii loa väljastajal kui ka jahikülalisel endal.

EJS on ette valmistanud üle 100 koolitaja. Ligi nelikümmend neist on läbinud suuremahulise koolitajate koolituse juba eelnevalt ja need on noorjahimeeste atesteeritud koolitajad, kes vastavad igati määruse nõuetele. Lisaks on EJS ette valmistanud koolitajad, kellel on õigus läbi viia väliskülalis-

tele linnujahiks vajalikke koolitusi.

Need koolitused on olnud avalikud ja kõigil soovijail on olnud võimalus osaleda ning seda on ka aktiivselt kasutatud. Infot sellest leiab EJSi kodulehelt. Meie koolitajad on vajadusel koolitajaid koolitamas käinud ka maakonnas kohapeal, kui soovijaid on olnud rohkem.

Ehkki koolitusnõude sisseviimine on suurendanud bürokraatiat teenuse osutamisel kodanikele, oleme kindlad, et see tõstab väliskülaliste teadmiste kvaliteeti ja vähendab rikkumiste riske. EJS on alati kindlal seisukohal, et jahieetilisi küsimusi on tänapäeval efektiivne lahendada teadmiste ja teadlikkuse tõstmisega. Ülereguleerimine viib meid sammu tagasi, sinna, kust oleme tulnud ja kuhu tagasi ei taha.

Käimas on looduskaitsekuu, mille motoks on „igaühe loodushoid“. Ka selle juhtmõte on, et loodust ei kaitse ainult kitsas ringkond eksperte, vaid ka keskkonnateadlikud kodanikud. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevus on suunatud nii jahimeeste kui ka kõigi teiste loodusteadmiste ja keskkonnateadlikkuse tõusule.

Kui aga esineb rikkumisi, siis tuleb neile reageerida ja vastavalt seadusele karistada. EJS mõistab igasuguse jahiseaduse ja hea tava rikkumise karmilt hukka.

Tõnis Korts EJSi tegevjuht

Neljapäev, 23. mai 2019

4 Mets

Aldo Luud

Teadlane Marju Kõivupuu pälvis looduskaitsepreemia Laura Oks

Tänavu pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia folklorist Marju Kõivupuu, kes on teadlasena järjekindlalt tutvustanud rahvapärimuse ja looduse seoseid.

Preemia anti üle looduskaitsekuu avamisel.

Kultuurist ja meie pärimusest rääkides on Marju Kõivupuu (pildil) suunanud inimesi rohkem märkama ja aru saama loodusest ja sellest, kui seotud on inimene ja loodus oma-

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine • Trimmerdamine ja muru niitmine

KAME, SIIS KA I LÕI ISTUTA M E! KU

vahel. Nende seoste mõistmisele on aidanud kaasa ka Marju Kõivupuu arvukad avalikud esinemised teles ja raadios, artiklid ajakirjanduses ning ka raamatud.

Teaduspõhise ning tasakaaluka lähenemisega on ta väga hinnatud ekspert ka looduslike pühapaikade valdkonnas. Tänu tema uurimustele on Eestis laialdaselt tuntud ristipuude traditsioon ning tema pideva selgitustöö tulemusena on neid hakatud rohkem märkama ning hoidma.

Marju Kõivupuu märkis looduskaitsepreemiat vastu võttes, et inimeseksolemise juures on tähtis märgata enda kõrval ka kõike muud. „Armastus looduse vastu algab kodukasest. Eesti looduskaitse grand old man Jaan Eilart õpetas märkama loodust ja kultuuri. Tuhala nõiakaevust lastele rääkides ei ütle ma ainult, et see keeb üle sellepärast, et nõiad vihtlevad. Räägin ka sellest, kuidas tekivad karstialad ehk panen kokku nii pärimuse kui looduse,“ rääkis Kumari preemia laureaat.

Eerik Kumari looduskaitsepreemiat annab keskkonnaministeerium välja alates 1989. aastast eesti ornitoloogi ja looduskaitsetegelase Eerik Kumari auks.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Järvamaa, Türi, Mäekalda 2 tel 503 5585 • www.kolmestar.ee kolmestar@kolmestar.ee

Kooreürask kipu

Neljapäev, 23. mai 2019

Mets 5

b laastama kuusemetsi IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Metsamehed tþdevad, et mullune kuum ja kuiv suvi oli kuusele ebasoodne, kuuse-kooreßraskile aga vägagi meeltmÜÜda – ja karta on, et märke sellest on meie kuusemetsades näha ka sel suvel.

Paari nädala eest kirjutas Õhtuleht kurvast olukorrast Pþlvamaal Intsikurmu lauluväljakul, kus mitu kooreßraskitest kahjustatud puud on juba maha vþetud, kuid pargivaht leidis lähikonnast veel kaks kohta, kus juba kßmmekond raagus kuuske.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Kagu regiooni juht Raivo VĂľlli nentis selles loos, et kuuski laastav kooreĂźrask muudab metsamehed murelikuks ja Ăźle tuleb vaadata kĂľik kuusemetsad, sest muidu vĂľib Ăźrask vĂľimust vĂľtta. „Mullune kuiv ja pĂľuane suvi vĂľimaldas Ăźraskil suve jooksul kaks korda muneda,“ Ăźtles VĂľlli Ăźraski levimise pĂľhjustest rääkides. „ Viimaste aastate talved on olnud pehmed ja mulla sisse talvituma pugenud mardikad on enamuses ellu jäänud.“

Pþud kuusele halb, ßraskile soodne Kþige suuremat kahju on Eesti metsades tekitanud just kuuse-kooreßrask: kuusk kui maapinnalähedase juurestikuga puuliik kannatab pþua käes nagunii rohkem, aga just kuumade ja kuivade suvede järel rßndavad neid erilise innuga ka ßraskid, kellele kuiv ja soe ilm on just väga soodne.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialisti Heino Õunapi sþnul on asi läinud iga

Ostame metsakinnistuid

Hind kuni 7000 â‚Ź hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee

RMK Kagu regiooni juht Raivo VĂľlli. Aldo Luud

aastaga justkui hullemaks. „Käesoleval sajandil on olnud vaid Ăźks aasta – 2003 –, kui mul ei Ăľnnestunud Eestis registreerida kuuse-kooreĂźraskil aasta jooksul kahe pĂľlvkonna arenemist, ehkki mĂľnel aastal on teine pĂľlvkond olnud Ăźsna vähearvukas,“ kirjutab Ă•unap keskkonnaagentuuri kodulehel. „Eelmisel sajandil esines kaks pĂľlvkonda aga vaid kĂźmnekonnal aastal ja neist pooled aastad jäid sajandi viimasesse kĂźmnendisse.“ Ă•unap märgib, et varem on sageli juhtunud nii, et Ăźraski teine pĂľlvkond ei jĂľudnud sĂźgiseks arengut lĂľpetada ning talveks koore alla jäänud putukad hukkusid. Talvel hukkuvad kĂľik kuuse-kooreĂźraski vastsed, nukud ja väga noored, alles heledad noormardikad. Talveks piisavalt väljaarenenud mardikad vĂľivad minna talvituma pinnasesse ja seal kĂźlm neid ei ohusta. Koore alla jäänute saatus sĂľltub sellest, kui valmis nad talveks on ja milline on talvine Ăľhutemperatuur.

„Eelmisel aastal arenes kuuse-kooreĂźraskil aga kaks pĂľlvkonda ja erinevalt mitmestki varasemast aastast oli teine pĂľlvkond oluliselt arvukam kui esimene,“ tĂľdeb metsaspetsialist. „Teise pĂľlvkonna noormardikad suutsid vähemalt enamuses talveks piisavalt välja areneda ja varusid koguda. Osa nendest läks pinnasesse talvituma, kuid paljud jäid talveks koore alla. Ka tänavuse talve temperatuurid on koore all talvituvaid kuuse-kooreĂźraskeid säästnud.“

Kuidas Ăźraskist lahti saada?

RMK Kagu regiooni juht Raivo Vþlli soovitab metsaomanikel oma valdused ßle vaadata ja seal, kus leidub mþni kuivanud kuusk, ßmbruskonda eriti tähelepanelikult uurida. Kui mþne puu tßvel on näha allavoolavat vaigutriipu ehk vaigujooksu, siis on enam-vähem kindel, et ßrask on ennast seal sisse seadnud ja see puu tuleb maha vþtta. Kui

Talvel langetatud puud tuleb metsast välja vedada hiljemalt 1. juuniks. nakatanud puu on langetatud, tuleb see jätta metsa pßßnispuuks. â€žĂœrask läheb just toorest puud sÜÜma,“ kirjeldab VĂľlli. „MĂľne aja pärast, kui ta on kolinud maas lebavatele puudele, tuleb need metsast välja viia – lähevad koos mardikatega saekaatrisse.“ Ăœraskist vabanemisel on oluline ka see, et metsaomanik teeks kĂľike metsas nii nagu peab. Näiteks tuleb vastavalt metsakaitse eeskirjale talvel langetatud puud metsast välja vedada hiljemalt 1. juuniks, märgib VĂľlli: „Kui puud on langetatud suvel, siis tuleb need vähemalt kuu aja jooksul metsast ära viia. Maha langenud, metsa jäetud vĂľi metsaveerel riidas seisvad puud vĂľivad ohustada veel kasvavat metsa.“

OSTAME

• paberpuitu • metsakinnistuid • kasvava metsa raieĂľigust SĂśdra Metsad OĂœ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

Iriscorp Transport OĂœ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevĂľte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine

‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP

63

0(76

ĂœMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LĂ•IKUS JA VĂ„LJAVEDU

Neljapäev, 23. mai 2019

6 Mets

Ristimetsade säilimine sõltub maaomanike heast tahtest IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Uuema aja erametsaomanikud – aga ka ametnikud – ei ole enam kuigivõrd kursis sellega, mis tähendus on ristipuudel ja -metsadel, mistõttu on mitmed meie kultuuripärandina väärtuslikud metsad praeguseks juba maha võetud. Kus teadmatusest, kus puhtast hoolimatusest.

Keskkonnaamet on korraldanud infopäevi, et viia maaomanikud kurssi ristipuude ja nende tähendusega. Pahatihti pole uue põlvkonna metsaomanikul ju aimugi, mis tema metsas on. „Osa suuri ristipuid on võetud varasematel aegadel looduskaitse alla, aga suure osa ristimetsade säilimine sõltub maaomanike heast tahtest. Seepärast korraldamegi infopäevi, et selgitada maaomanikele ja teistelegi huvilistele ristipuude tähendust ja nendega seotud traditsioone, võimalusi neid puid kaitsta ja ristipuude kultuurimälestiseks tunnistamise protsessi,“ rääkis Keskkonnaameti Lõuna regiooni kultuuripärandi spetsialist Lilian Freiberg märtsis enne Põlvas korraldatud infopäeva.

Unikaalsed tunnusmärgid Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu juhataja Marju Kõivupuu, ristipuude ja -metsade uurija, märkis infopäeval, et puusse ristimärgi lõikamine on ajast aega kuulunud eriti Lõuna-Eesti matusekombestikku. „Risti puusse lõikamine on meie traditsioonilise matusekombestiku üks rituaale, need märkidega puud meie looduses on unikaalsed piirkondliku sur-

Ristipuud ja -metsad võetakse muinsuskaitse alla Aldo Luud

oi, me ei teadnud, küll on kahju, oleks teadnud, poleks puutunud,“ rääkis Kõivupuu mullu Kaido Kamale antud intervjuus. „Ristid ristipuude peal on üldjuhul nähtavad. Ja ma ei tahaks uskuda, et metsatööd teeb ja metsa majandab inimene, kes looduses midagi ei märka.“ Teadmatust tuleb aga ette ka ametkondade tasandil. Näiteks oli Põlvamaal kergliiklusteed kavandades pakutud välja lahendus, mis küll tagaks ristimetsa säilimise, aga teeks võimatuks iidset rituaali järgida: maantee ja kergliiklustee vahele oli kavandatud kapitaalne piirdeaed.

Lahendust pakkudes tuleb tausta teada Võrumaal võeti viie aasta eest maha Rauskapalu ristimets, kus kohalikud olid ajast aega puudesse riste lõigates lahkunute mälestust jäädvustanud.

Mis on ristipuu?

Ristipuu on eesti rahvapärimuses puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud rist (Saaremaa lääneosas vahel ka peremärk). Ristipuuks on sageli (aga mitte alati) mänd. Puude tukka, milles on hulk ristipuid, nimetatakse ristimetsaks.

Kadunukese mälestuseks risti puusse lõikamine on väga vana komme, mis peegeldab omaaegset arusaamist sellest, kuhu inimese hing pärast surma läheb – tegemist on hingepuudega. Hilisemal ajal on ristiusu mõjul lisandunud uskumus, et rist tõkestab kodukäijale tee: ta saab tulla kuni ristini, sealt edasi enam ei pääse.

makultuuri tunnusmärgid. On oluline teada, milline on ristipuude tähendus ja miks on vaja neid hoida,“ rääkis Kõivupuu.

Ta selgitas, et rist lõigatakse puusse lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda. „Reeglina lõikab risti lahkunu meessoost sugulane. See omanäoline toiming on seotud ürgvana uskumusega, et inimese hing läheb pärast surma puusse – need on hingepuud. Hiljem lisandus kristlik kihistus: usuti, et rist

kaitseb kodukäija eest,“ kirjeldas Kõivupuu. „Mingil hetkel sai sellest aga lihtsalt komme kombe pärast – sest inimesed vajavad rituaale.“

Tava püsib elus vaid Eestis Ristilõikamise komme on olnud ka Soomes, Lätis, Leedus ja Peipsi-tagustel aladel. Tänapäeval on risti puusse lõikamise tava säilinud vaid Kagu-Eestis, eelkõige ajaloolisel Võrumaal. Väl-

ja on kujunenud traditsioonilised ristilõikamise kohad: ristimetsad, küla ristipuud või individuaalsed (pere)puud. Kohalike inimeste jaoks on need pühad tunnusmärgid inimese ja looduse pikaajalisest religioossest suhtest.

Suur hulk ristimetsi on aga meilgi praeguseks kadunud. Marju Kõivupuu teab, et nende mahavõtmist põhjendatakse sageli teadmatusega. „Ma olen seda juttu kuulnud aastakümneid, et

MINIHARVESTER USEWOOD – väike küll, aga väga tubli Siin-seal on metsaühistud korraldanud õppepäevi ning tutvunud nende käigus ka harvendusraieteks sobiva Usewoodi miniharvesteriga.

Hiljuti oli niisugune õppepäev Võrumaa metsaühistus. Osales mitukümmend metsaomanikku ja metsafirma esindajat ning huvi masina vastu oli suur.

Usewoodi miniharvester on üsna tilluke: kaalu on masinal alla kahe tonni ja laiust vaid poolteist meetrit. See aga tähendab, et niisugusele masinale pole vaja laiu kokkuveoteid ja liikuma pääseb ta peaaegu et igasugustes metsaoludes. Mis metsaomanikele veel eriti meelepärane: Usewood ei jäta töötades maha sügavaid rööpaid. Vedada saab teda ka sõiduauto treileril.

Jõudlus on masinal suuremate suguvendadega võrreldes mõistagi tagasihoidlikum, kuid harven-

Mari Luud

Erakogu

dus- ja valgustusraieteks on miniharvester päris kindlasti õige valik, ka saab sellega võsast puhastada elektriliinide aluseid ja kraavikaldaid.

Kümnesentimeetrised puud

pole talle mingiks takistuseks, vajadusel saab harvesteripea hakkama ka jämedamate puudega: tehase andmetel on see võimeline lõikama kuni 23sentimeetrise läbimõõduga puutüve, kuid koge-

mus näitab, et ta saab hakkama ka 30sentimeetristega. Laasiminejärkamine käib nagu harvesteril ikka: tööprotsessi juhib arvuti.

Tunnis lõikab harvester keskmiselt 1,5 kuni 2 tihumeetrit, kogenud masinamees jõuab ka rohkem.

Võrumaa õppepäeval osalenud metsamehed tõid ühe olulise plussina välja ka masina väikese keskkonnamõju: et saemeestega võrreldes on töö kiirem, ei ole vaja kulutada nii palju kütust ja ka mürarikka töö periood on lühem.

Usewoodi miniharvester töötab praegu Pärnumaal tuntud metsamehe Tiit Kosenkraniuse käe all, kes ise on esmakohtumist saemehe tööd tegeva langetustraktoriga meenutades naljatamisi öelnud: „Mulle meeldis kõige rohkem, et võsasaele olid rattad alla ja kabiin külge pandud.“ KRISTJAN ARRAS

Rosma ristimetsas on ristipuid kokku mitusada, esimesed ristid on lõigatud enam kui 120 aastat tagasi.

Tara on väga halb mõte, sest muudab kombetalituse keeruliseks, ütles Marju Kõivupuu LõunaLehele. „Kombe kohaselt peatub matuserong tee ääres, välja valitud usaldusisik läheb metsa ja teeb kadunukesele puu sisse risti, seejärel liigub matuserong edasi surnuaeda“, kirjeldas ta.

Teepiire tähendab aga automaatselt tee ääres peatumise keeldu ja nii polegi võimalik iidset tava järgida.

Et säilinud ristimetsi ja -puid hoida, on muinsuskaitseamet algatanud nende kaitse alla võtmise. Esimesena Rosma ristimets, mis on Kagu-Eesti suurim ja esinduslikem: tee ääres on ristipuid kokku mitusada ja esimesed ristid on sinna tehtud enam kui 120 aastat tagasi. „Paljud kardavad, et kui midagi võetakse muinsuskaitse alla, siis ei tohi seal enam mitte midagi teha,“ märkis Kõivupuu, kes juhib muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu. „Praegusel juhul tähendab muinsuskaitse alla võtmine seda, et inimesed võivad rahulikult riste edasi lõigata ja mitte keegi ei tohi minna nende puude kallale, millele on rist lõigatud.“

Tunnusta noort looduskaitsjat!

Veel mõni päev on aega teha omalt poolt pakkumine, kes võiks tänavu väärida noore looduskaitsja märki.

Sellega tunnustatakse kuni 26aastase aktiivse looduskaitsja tegevust. Märk antakse isikule, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkursil või aidanud kaasa loodusteemalis(t)e üritus(t)e korraldamisel. Aastas antakse välja kuni 30 noore looduskaitsja märki.

Ettepanek, milles on märgitud kandidaadi vanus ja vabas vormis kirjeldatud tema looduskaitsetegevust, tuleb saata hiljemalt 27. maiks keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda (Narva mnt 7a, 15172 Tallinn) tavaposti või e-kirjaga keskkonnaministeerium@envir.ee.

Lisada tuleb nii kandidaadi kui ka tema esitaja kontaktandmed. Allikas: Keskkonnaministeerium

Neljapäev, 23. mai 2019

REKLAAMTEKST

Mets 7

8 Mets

Neljapäev, 23. mai 2019