UUS METSAPÕLV NÕUAB OMANIKU HOOLT. MEIE METSADES PEAKS RAIERAHU KESTMA NELI KUUD. POKUMAAL RÄÄGITAKSE PÜSIMETSANDUSEST
„Kui seal, kus kogu aeg on olnud mets, seda ühel päeval enam pole – muidugi on see kohutav.“ Tartu linnakirjanik Vahur Afanasjev tahab siiski loota, et maha võetud metsa asemele pannakse kõikjal kasvama uus
METS
Neljapäev, 21. märts 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Aldo Luud
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Neljapäev, 21. märts 2019
2 Mets
Metsanduspäev Pokumaal Pokumaa ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsuvad 30. märtsil osalema loodussõbraliku metsanduse päeval, kus muu hulgas tutvustatakse püsimetsanduse võtteid. Teemapäeval esitletakse kõigile metsahuvilistele Eestimaa Looduse Fondi ja Pokumaa koostöös sündinud Eesti esimest omalaadset loodussõbraliku metsanduse näidisala. Laaned, mis Edgar Valter enam kui 20 aasta eest Pokumaa jaoks välja valis, jäävad nõnda alatiseks ilusaks ja liigirikkaks metsaks, mida majandatakse püsimetsanduse võtetega. Päeva esimene pool pakub huvilistele võimaluse koos metsaeksperdiga Pokumaal loodussõbraliku metsaomaniku ja -majandaja pilguga ringi vaadata. Päeva teises pooles on kavas püsimetsandust lähemalt tutvustav loeng ja arutelu. Sõna võtavad Nele Hendrikson (Pokumaa), Mattias Luha (Püsimetsaühistu), Robert Oetjen (metsaomanik Palupõhjas) jt. Koos vaadatakse ka dokumentaalfilmi „Metsade aeg“, mis otsib vastust küsimusele, miks on intensiivse majandamise kõrvale vaja ka loodussõbralikke võtteid. Lastele pakub seltsi Puuko, kes on lubanud neilegi üht-teist õpetada. Metsanduspäeval osalemine on kõigile prii, küll aga tuleks end ELFi kodulehel (elfond.ee) kirja panna hiljemalt 27. märtsil, et korraldajad teaksid kõigi tulijatega arvestada. Eesti metsad on koduks ligi 20 000 liigile, kes moodustavad üheskoos keerulise ökosüsteemi – metsa. Intensiivne majandamine võib selle algselt isetoimiva süsteemi tasakaalu paigast ajada. Loodussõbralik metsandus lähtub oma tegevustes eeldusest, et kui jätta ruumi kõigile eluvormidele, seentest ja sitikatest kuni suurte ulukiteni, on kokkuvõttes ka inimesel kõige parem elada. Targalt ja armastusega hooldatav mets saab pakkuda inimestele tööd, leiba ja eneseteostuse võimalust. Maikuus avatakse ELFi ja Pokumaa koostöö tulemusena ka loodussõbraliku metsanduse teemaline õpperada. Allikas: ELF
Uus metsapõlv nõu KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Kui eelmisel aastal sai uus mets maha istutatud, tuleb selle eest ka hoolt kanda, et suur töö ja vaev tühja ei läheks. Metsauuenduse suurim oht on kiire kasvuga lehtpuud ja lopsakas rohi – need võivad omapäi jäetud tillukesed istikud lämmatada. Metsaomanikul, kel noore metsa hooldamise kogemust pole, aga kes siiski tahab ise metsatöid teha, tasub kindlasti juba metsa uuendamist plaanides võtta ühendust lähima metsaühistuga, et pidada nõu, millised tööd on hädavajalikud, kuidas neid planeerida ja milliste kulutustega tuleb arvestada.
Noor mets vajab kasvuabi Metsaseaduse järgi peab metsaomanik pärast lageraiet tagama metsa uuenemise. Sõltuvalt kasvukohatüübist peab uus metsapõlv olemas olema viie või kümne aasta pärast ning selle tekkimiseks peab metsaomanik rakendama metsa uuendamise võtteid (maapinna ettevalmistamine, külv, istutus, kultuurihooldus) kahe aasta jooksul raiest alates.
Metsaomanikul on ka võimalus jätta raielank loodusliku uuenemise hooleks: mitmed kasvukohad uuenevad sobivate puuliikidega ise, kui selleks on olemas kõik eeldused (piisav hulk seemnepuid, maapinna mineraliseeritus, seemneaastate tsükkel, ümberkaudsete puistute koosseis looduslikult seemnete külvamiseks, kännu- või juurevõsude lootus jne). „Kui aga näiteks kaks aastat pärast lageraie tegemist on näha, et looduslikul teel mets ei uuene, siis peab metsomanik midagi ette võtma – kas maapinda mineraliseerima, metsa istutama või külvama uue metsapõlve,“ selgitab keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk. Tähelepanuta ei maksa jätta ka tõsiasja, et looduslik puistu ei pruugi tulevikus anda kuigi kvaliteetset puitu, istutatud metsast on omanikul lootust tulevikus ka rohkem tulu loota. Viimastel aastatel on erametsaomanike huvi metsa istutada aina suurenenud. „Kümme aastat tagasi jäeti erametsades valdavalt langid looduslikule uuendamisele, kuid nüüd uuendatakse kolmandik istutamise teel,“ rääkis erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun mullu ajalehele Maa Elu antud intervjuus. „Samas kasvu-
ruumi veel on. Peamine takistus on taimede nappus, aga ka see, et investeering ei ole tagatud. Ulukikahju kartus hoiab nii mõnegi metsaomaniku uuendamisest eemale, eriti erametsaomaniku. Kultuuri hukkumise oht on suur, ulukikahju ära hoida on aga kulukas.“ Võimalik on lageraie järel metsa ka külvata, ent see sobib ennekõike liivaste ja kergemate muldadega aladel – viljakal mullal on rohu kasv lopsakas ja külvi hooldamine väga keeruline.
Istutuse ja hoolduse saab ka tellida Kui metsauuendusviisiks valitakse istutamine, sõltub noore metsa hea käekäik suuresti sellest, kui palju tahab ja suudab metsaomanik heade kasvutingimuste tagamisele omalt poolt kaasa aidata. Kes eelmisel aastal suure töö ära tegi ja uue metsapõlve maha istutas, peaks tänavu kindlasti hooldustöid tegema, et istikud saaksid sirgumiseks õige hoo sisse. Väikesi puutaimi ohustab kiirekasvuline rohttaimestik, mis võib väikesed istikud kergesti lämmatada. Kasvutingimuste parandamiseks tuleb okaspuuistikute ümber lokkav rohi ära kitkuda või maha tallata ja istikud lehtpuuvõsast välja niita. Seejuures
www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad
Kasvava metsa ja metsawww.marrekpuit.ee kinnistute 5667 8631 ost info@marrekpuit.ee
Roopsahad Põllutehnika
Helista ja küsi pakkumist! Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
Neljapäev, 21. märts 2019
Mets 3
ab omaniku hoolt
Metsataimede järele ülisuur nõudlus
Tiit Blaat
Metsauuendus on omaniku kohustus
Metsaseaduse järgi peab metsaomanik pärast lageraiet tagama metsa uuenemise. Keskkonnaameti ülesanne on hinnata, kas ja kuidas on metsaomanikud enda kohustust täitnud. Selleks teevad keskkonnaameti spetsialistid metsas metsauuenduse hindamise ekspertiisi. Mis saab siis, kui leitakse kohti, kus mets uuenenud ei ole? „Sel juhul saadab keskkonnaamet metsaomanikule märgukirja ning tuletab meelde, et maha raiutud mets tuleb uuendada,“ selgitab keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk. „Metsast hooliv metsaomanik reageerib märgukirjale. Ta saab paluda keskkonnaametilt metsa uuenemise tähtajale pikendust – see peab olema ka piisavalt põhjendatud – ja korraldab vajalikud tegevused, et mets uueneks. Kui metsaomanik märgukirjale ei reageeri, on keskkonnaametil õigus teha ettekirjutus ja anda konkreetne tähtaeg, millal peab mets uuenenud olema. Kui ettekirjutust ei täideta, on võimalus rakendada ka sunniraha. Sel juhul rajab riik ise uue metsapõlve ja nõuab selleks tehtud kulutused metsaomanikult tagasi.“ Keskkonnaameti spetsialistid on teinud metsauuenduse hindamise ekspertiisi 2016. aastal 5503 hektaril, 2017.aastal 4777 hektaril ja 2018. aastal juba10b072 hektaril. Ka edaspidi on ametil kavas pöörata metsade uuenemisele aina suuremat tähelepanu. Lankide uuenemise kontrollil on alustatud koostööd Erametsakeskuse kontrolliüksusega.
tuleb jälgida, et puid vikati või lõikuriga ei vigastataks. Kui sageli seda teha on vaja, sõltub kasvukohast, aga tihtilugu ei piisa sellest, kui istikud üks kord ümbritsevast rohust ja võsast vabastada – seda tuleks teha mitmel järjestikusel aastal, mõnes kohas ka paar korda aastas kolme kuni viie aasta jooksul, kuni puukesed on rohurindest välja kasvanud – siis pole igaaastane hooldus enam vajalik.
Suur osa metsaomanikke elab oma metsast kaugel, neil pole aega ega ka oskusi noort metsa hooldada. Kes tahab metsauuenduse ise ette võtta, saab lähimasse metsaühistusse pöördudes kogu vajaliku info ja üksikasjalikud juhised, kuidas oma metsa eest hoolt kanda. Kellele aga tundub uue metsapõlve kasvamapanek hirmutavalt suur töö, võib selle ja kogu järgneva hoolduse lasta metsaühistul korraldada või tellida töö mõnelt firmalt.
Keskühistu Eramets saab metsataimede ühistellimuste põhjal kinnitada, et erametsaomanikud on metsauuendusest väga huvitatud. Taimede ühishanke läbiviimisega tegeleva keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on huvi metsataimede vastu suur ja kõigile soovijaile neid ei piisa. Metsaomanik peaks kevadise metsaistutuse peale mõtlema juba sügisel, märgib Jõeäär, ja siis kohe soovitud taimeliigid ja kogused ka oma metsaühistule teada andma. Kui see kõik kevadesse jätta, on lootus soovitud liigis ja mahus taimi saada üsna kasin, sest ehkki alati püütakse hankida lisataimi, on igaks kevadeks juba tahtjaist ka ootejärjekord. „Kõige parem oleks koos raiete planeerimisega planeerida ka metsauuendus ja siis oma taimesoovist metsaühistule esimesel võimalusel teada anda,“ ütles Jõesaar. „Mida varem soov kirja saab, seda parem.“ Tiit Blaat Jaanuarikuu keskpaiga seisuga oli metsaühistute kaudu tellitud ligikaudu 3,45 miljonit taime. Aasta tagasi samal ajal oli taimetellimuste üldarv ligi pool miljonit taime vähem ja kevadel pandi ühistellimuse tulemusena meie metsadesse kasvama 3,3 miljonit metsataime. Kõige populaarsem puuliik on erametsaomanike seas endiselt kuusk, mille erinevaid istikuid (avajuurne taim, potitaim, vahatatud kuusetaim) oli jaanuarikuu seisuga tellitud ühtekokku üle 2,6 miljoni. Männitaimi oli selleks ajaks soovitud 500 000 ringis, vähemal määral oli tellitud ka kase- ja sanglepataimi. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kust samuti on saanud metsaistikuid soetada, andis varakult teada, et seoses riigimetsa taimevajaduse suurenemisega tänavu tellimusi vastu ei võeta ja eraisikutele metsataimi ei müüda. Mullu pani RMK kevadise ja sügisese istutushooajaga kokku kasvama ligi 21 miljoni taime 7 420 hektaril. IA MIHKELS
Neljapäev, 21. märts 2019
4 Mets
RMK otsib poollooduslike koosluste hooldajaid
Kagumets OÜ Ostab: Müüb:
metsakinnistuid (ka raiutud) kasvava metsa raieõigust põllumaad metsamaterjali küttepuid kaminapuid (võrgus) saematerjale ja voodrilaudu
tel 5687 6113, info.kagumets@gmail.com
Ostame metsakinnistuid
Hind kuni 7000 € hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
OÜ Rannu Saeveski ostab
SANGLEPA SAEPALKI Info tel 520 7140 www.rannusaeveski.ee
• • • • • • • • • • • • • • • •
Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed. Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga. DATHO/RAJU topeltratta komplektid. Kummiroomikud koppadele. Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed. ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega. Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud. Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad. Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid. Valuveljed-suurim valik. Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.) Tõstukite, laadurite rehvid, veljed. Elastikrehvid. Lumesaha kummiplaadid. CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani). ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.
RMK annab tänavu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks valikpakkumiste korras kasutusse üle 1350 hektari maatükke, mis vajavad järgnevatel aastatel taastamis- ja hooldustöid. RMK annab enda hallataval maal asuvaid poollooduslikke kooslusi rendile hooldajatele, kes soovivad anda oma panuse unikaalsete looduskoosluste säilimisse. RMK juhatuse liikme Kristjan Tõnissoni sõnul on RMK huvitatud, et võimalikult palju poollooduslikke kooslusi jõuaks maaeluga seotud ettevõtjate ja ettevõtlike kodanike kasutusse. „Poollooduslikud kooslused on see osa looduskaitsest, mis ilma kohalike inimeste ettevõtlikkuseta oleks määratud hääbuma. Kohalike inimeste osavõtt on võtmeks, et tagada väheintensiivset majandamist vajavate koosluste selline hooldus, mis säilitab nii inimestele kallid maastikud kui nende unikaalse elurikkuse. Rendile antavad maad aitavad tugevdada riigi ja kohaliku maaeluga seotud ettevõtjate vahelist tihedat koostööd ja on heaks näiteks, et ka looduskaitsealadel saab elada ja tööd teha,“ rääkis Tõnisson. Et poollooduslike koosluste majandamine on sageli raske ja sõltub ilmastikutingimustest, siis ei määra RMK kasutusse antavate maatükkide rendikonkursil maatükkidele alghinda. Vajadusel aitab RMK kasutusse võetud maatükid hoolduskõlblikuks kujundada, tehes vajalikud taastamistööd, näiteks raie ja kändude freesimine. Maade kasutusse andmisel arvestab RMK seni tegutsenud hooldajatega. Eelistatud isikuteks on eelkõige konkreetset maatükki seni hooldanud isikud. Teises järjekorras antakse eelistus maatükiga külgneva maa kasutajatele. RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldab RMK looduskaitseosakond. Märtsi alguspäevil avalikustatud esimene valikpakkumine sisaldasb üle 1300 hektari maid. Teine valikpakkumine toimub aprillis. Kõige rohkem antakse sel aastal kasutusse ranna- ja luhaniite ning loopealseid, aga ka näiteks 130 hektarit puisniite ja -karjamaid. Lähemat infot leiab RMK kodulehelt. Allikas: RMK
Lindude pes metsadesse IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Peagi saab kevad hoo sisse ja linnud alustavad – osa on juba alustanud – pesaehitust või vana pesa kohendamist. Keskkonnaamet soovitab loodusest hoolivatel inimestel kavandada kõik raietööd väljapoole lindude pesitsuse kõrgaega, mis kestab aprilli algusest juuli lõpuni. Linnud ei pesitse metsas ainult puude otsas, on linnuliike, kelle pesad on maapinnal, alustaimestikus või oksarisus. Seepärast mõjutavad raietööd väga suurel määral nii seda, kas
linnud leiavad endale pesitsemiseks sobiva paiga ja kas seal on piisavalt toitu, kui ka seda, kas neil õnnestub oma pojad lennuvõimelisteks kasvatada.
Pesitsemisaeg juba alanud „Pesitsusperiood on lindude elus kõige olulisem ja õrnem aeg. Selle edukast läbimisest sõltub paljuski liikide püsimajäämine. Väga oluline on, et raietööd ei häiriks ohustatud linnuliikide pesitsust, sest häiringute tõttu võivad linnud pesakohast lahkuda ja pesaehituse pooleli jätta,“ ütleb keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit. „Kitsa elupaiganõudlusega liigid ei pruugi sobivat pesakohta lähiümbrusest leida ja võivad pesitse-
misest loobuda. Seetõttu tuleb lõpetada raietööd ohustatud linnuliikide pesapaikade lähistel enne lindude pesitsusaega.“ Kassikakk, karvasjalg-kakk ja merikotkas alustasid pesitsemist juba veebruaris. Märtsis alustasid pesa kohendamist händkakk, kodukakk, kanakull, varsti ka rähnid. Seoses sellega, et ohustatud linnuliikide pesitsusaeg on alanud, tuletab keskkonnaamet metsamajandajatele meelde, et raietööd, sealhulgas metsamaterjali kokkuvedu raiealalt, peavad olema rangelt kooskõlas neile metsateatises antud tingimustega. Kaitsealuseid häirimistundlikke linnuliike ei sega ainult puude raie pesametsa lähiümbruses, vaid ka muud raietööd, nt tüvede laasimine ja metsa-
‡‡‡‡‡‡‡ Järgmine erileht
Mets ilmub
mais 2019 Info ja reklaami tellimine: telefonil 614 4096 või kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
urbgrupp@gmail.com
•
Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud
tel 501 8365
+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee
Neljapäev, 21. märts 2019
Mets 5 Ingmar Muusikus
Ilmar Saabas
MÜÜ OSTA oma vana ning
Linnusäästlik metsamajandamine
sitsusajaks raierahu Raierahu riigimetsas Riigimetsas seoses lindude ja loomade pesitsusajaga 15. aprillil raierahu, mis kestab kuni 15.bjuunini. Metsas jätkatakse sel ajal istutamis- ja metsahooldustöid. RMK on kevadsuvist raierahu pidanud alates 2002. aastast.
materjali kokkuvedu ladustamisplatsile. Seetõttu tuleb veenduda, et puidu ladustamisplats ei jää liikumispiiranguga alale ning puidu väljaveoteel ei ole liikumis- ega sõidukeeldu.
Raierahu kolmeks kuuks Muidugi ei vaja pesitsusajal rahu vaid ohustatud liigid. „Meie metsades pesitsevate linnuliikide arvukus langeb ja raierahu pidamine on neile kõigile väike, aga väga oluline leevendus,“ ütleb Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Ornitoloogiaühing tunnustab kõiki erametsaomanikke, kes vabatahtlikult raierahu järgivad. Kõiki neid metsamajandajaid aga, kes seni raierahu pidanud ei ole, kutsume üles seda siiski tegema, sest pesitsusajal raiumine on linnupesade tahtlik hävitamine.“ EOÜ on üldrakendatavana (2017. a ka metsaseaduse muudatuse aruteludel) soovitanud raierahuks ajavahemikku 15. aprillist 15. juulini – see tagaks suuremale osale liikidest piisava kaitse. „Võimalusel peaksid metsaomanikud järgima just seda perioodi,“ ütleb Veljo Volke. „Lühemad ajavahemikud, sealhulgas RMK teatud kasvukohatüüpides rakendatav raierahu 15. aprillist 15. juunini, kaitseb vaid lühikese pesitsusajaga tavaliike.“
Omanikul, kes on otsustanud raieõiguse müüa, soovitab Volke kirjutada raieõiguse võõrandamise lepingusse kindlasti sisse kolme-, veel parem kui neljakuise raierahu järgimise kohustuse. Metsamaterjali kokku- ja väljavedu võib raierahu perioodil vajadusel teha. „See põhjustab küll lähikonnas pesitsevate lindude häirimist, aga ei hävita otseselt pesi,“ ütleb Volke. „Hakkimist ootavad oksahunnikud peaksid aga puutumatuna seisma ja kuivama vähemalt juuli lõpuni, sest ka neisse teevad linnud pesi. Oluline on hoiduda lindude pesitsusajal hekkide, puude ja põõsaste raiumisest ka linnades ja asulates.“
Meie kõigi elukeskkond „Linde pesitseb pea kõikjal puistutes, ka võsas ja hekkides ning hakkimisele minevates puiduvirnades. Hooligem loodusest ja teistest elusolenditest ning laskem neil rahus lapsed üles kasvatada,“ paneb keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit kõigile metsaomanikele südamele. „Niimoodi on meie enda elukeskkond mitmekesisem ja väärtuslikum.“ Ohustatud linnuliikide elupaikades kehtivate piirangute asjus on keskkonnaamet alati valmis maaomanikke ja metsamajandajaid nõustama ning andma soovitusi, kuidas toimetada nii, et tööd saaksid tehtud ja ka loodusväärtused säiliksid.
„Meie metsades pesitsevate linnuliikide arvukus langeb. Pesitsusajal metsa raiumine on linnupesade tahtlik hävitamine.“ Veljo Volke, EOÜ linnukaitse projektijuht
Lindude heaoluks on vajalik sama, mida kogu elurikkuse säilimiseks: metsade vanuselist ja liigilist mitmekesisust, mis tagab sobivate elupaikade ja toidubaasi järjepidevuse. Ornitoloog Riho Kinksi koostatud soovitused linnusäästlikuks metsamajandamiseks pärinevad käsiraamatusr „Metsasõbra meelespea“, mille on välja andnud Eestimaa Looduse Fond (ELF). z Majanda metsi püsimetsana. Võimaluseltee metsas ainult valikraiet. Nii kujuneb välja mitmerindeline erivanuseline mets, kus on suurem elurikkus. z Püüa teha raietöid väljaspool pesitsusaega. Kõige varasemad pesitsejad on merikotkas, kaljukotkas ja kakud, kel on märtsis juba munad pesas. Paljude röövlindude pojad lendavad pesast välja aga alles juuli teisel poolel, mõnel isegi augustis. z Jäta alles jämedaid surnud puid. Püstiseisvad puutüükad on rähnidele väga oluliseks toidulauaks, neis olevad või tekkivad õõnsused sobivad pesitsemiseks paljudele teistele liikidele. z Säilita vanu tugevate harudega puid. Need on head pesa- või mängukohad suurematele lindudele. Kotkastel ja must-toonekurgedel on sageli raske leida sobivat pesapuud, eriti majandusmetsades. z Püüa säilitada suurte õõnsustega puid. Õõnsusi leidub kõige enam vanades haabades, pärnades ja kuivanud mändides. Suured puuõõnsused on head pesitsuskohad kakkudele, kellele meie majandusmetsades on sobivaid pesakohti vähe. z Jäta kasvama suuremaid vanemaid puid. Kui need nn säilikpuud nii uuendus- kui ka muude raiete käigus kasvama jätta, saavad linnud neid metsa uuenemiseni kasutada pesapuudena. Säilikpuud tagavad ka jämeda surnud puidu tekkimise järjepidevuse. z Teata suure linnu pesast. Kui satud suurele linnupesale, anna sellest võimalikult kiiresti teada keskkonnaametile, Eesti Ornitoloogiaühingule või kotkaklubile. Kui pesa juures või kohal on näha suuri linde, pesas värskeid oksi või lindude väljaheiteid, peata võimalusel töö, sest pesa on ilmselt asustatud. Anna teada ka muudest lindudele olulistest paikadest, näiteks metsise mängukohtadest, või kohatud haruldasest liigist. z Säilita mets pesapuu ümbruses. Kui on kindel, et leitud suur pesa ei kuulu mõnele I või II kaitsekategooria liigile ja metsatööd selle läheduses on vältimatud, siis säilita kindlasti pesapuu ja jäta mets võimalusel pesast vähemalt 30 meetri raadiuses kasvama. Nii säilib lootus, et mõni röövlind seda pesa siiski veel kasutab. Lagedale (nt lageraielangile) või ka langi serva jäänud pesa jätavad linnud enamasti maha. z Võimalusel hoidu soode ja soometsade kuivendamisest. Ära raja uusi kraave liigniisketesse metsatüüpidesse (rabastuvad, samblasoo-, rohusoo- ja soovikumetsadesse), võimalusel jäta hooldamata sealsed kraavid, sest veerežiimi muutmine kahjustab oluliselt sealset elustikku. z Kontrolli võimalikke piiranguid. Enne metsatööde alustamist tee kindlaks, kas selle metsa majandamisele on seatud mingeid piiranguid. Kui tegu on näiteks looduskaitseala, mõne liigi püsielupaiga või muu piirangualaga, siis järgi täpselt sealsete metsade majandamiseks kehtestatud reegleid. Väljaspool kaitseala järgi üldisi seadustest tulenevaid metsa majandamise nõudeid. Kui tööd on plaanis FSC või PEFC sertifikaadiga metsas, siis tutvu selliste metsade majandamise juhistega ja järgi neid. Allikas: ELF
uuem ja parem!
mascus.ee
Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal! KA RENDIMASINAD! Lae omale uus Mascuse mobiilirakendus!
Neljapäev, 21. märts 2019
6 Mets
Püsimetsandus eeldab häid metsandusteadmisi Rauno Volmar
Viimasel ajal räägitakse aina rohkem püsimetsandusest – metsamajandamise viisist, mille käigus ei tehta kunagi lageraiet. Püsimetsandust on kiidetud kui loodussõbralikku metsamajandusviisi: puid raiutakse vaat et ühekaupa, nooremaid rohkem ja vanemaid vähem, nii tagatakse metsade püsivus ja sealne elurikkus. Majandustulu saab metsaomanik üksikute ülikvaliteetsete palkide müügist. Püsimetsandus ei ole Eestis midagi uut, kirjutab Metsaühistu oma kodulehel. Metsandusteadlase Oskar Danieli 1926. aastal ilmunud õpikus „Metsakasvatus“ on kirjas: „Meie metsad kannavad õige suurelt osalt endise valikraiekäituse ilmet; kohati, kus kasutamine oli korralik ja endine metsaomanik mitte ainult metsa sissetulekust, vaid ka metsast endast huvitatud oli, esinevad meile metsapildid rahuldavaina, kus aga korraldatud kasutamine puudus ja omanik sunnitud oli metsa liigselt koormama seal kujunes valikraiekäitus metsa lagastamiseks.“ Nii soovitaski Daniel teha valikraiet ehk majandada metsa püsimetsana vaid teatud paikades: erosiooniohtlikel aladel, parkmetsades, linnaümbruses jm. Kõige suuremaks ohuks pidas Daniel aga seda, et välja raiutakse kõige väärtuslikumad ja kvaliteetsemad puud, alles jäetakse viletsamad, ja et metsad raiutakse liiga hõredaks. 1920.–1930. aastatel Eesti va-
Tel 523 2365 meris @meris.ee
bariigi metsakorralduse ülesehitamist juhtinud Eduard Schabak märkis 1929. aastal ajakirjas Eesti Mets valikraiest kirjutades, et valikraiet tehes (ehk siis püsimetsa majandades) on hädavajalik teha seda „tingimata vilunud metsateadlase kaastegevusel, kirves käib siin esimeses järjekorras ikka kõige halvema puu peale.“ Sama rõhutavad ka Maaülikooli metsandusteadlased. Näiteks professor Hardi Tullus kirjutab: „Ühepäevaperemees võib püsimetsa ära rikkuda, raiudes ainult suuri, momendil tulu andvaid puid. See on olnud sajandite jooksul peamine tegur, mis on valikraiet diskrediteerinud ja korduvalt on jõutud otsusteni, et lageraie abil tuleb sellised metsad n-ö taas korda saada (Sinu Mets nr 47, juuni 2017). Igal juhul pole püsimetsandus lihtne viis metsa majandada, seda tuleb uurida ja õppida. Asjakohast nõu ja abi võib saada ka Metsaühistust, mille liikmete hulgas on neidki, kes oma metsa – või osa sellest – juba majandavad püsimetsana. IA MIHKELS
Meris OÜ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.
VAHUR AFANASJ elades hakkasin kui oluli AIGI VIIRA
aigi.viira@ohtuleht.ee
Kui kirjanik Vahur Afanasjevilt, vastselt Peipsiääre valla aukodanikult, pärida, kumb on talle tähtsam, Peipsi järv või mets, kostab vastuseks üsna pikk mõtisklus. „Mõlemad kokku,“ ütleb ta siis. „Tartu linn ka. Ja Emajõgi. Ülikool, mets ja Peipsi on selline kolmnurk, mille sisse mahub enam-vähem ära minu piirkond.“
Tartu linnakirjanik Vahur Afanasjev tõdeb pärast viit aastat elu Brüsselis, et päris metsa ta selle linna lähistelt ei leidnudki, ehkki otsis. Tartust on lapsepõlvest saati tuttavad massiivsed männimetsad õnneks kiviga visata - ja sinna kisub hing tihtilugu ka siis, kui töö linna sunnib.
Iriscorp Transport OÜ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU
Tõsi, aastail 2005–2010, kui Vahur Brüsselis elas ja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tõlkeosakonnas töötas, ei pääsenud ta kuidagiviisi iga päev Tartusse, Peipsi äärde või sealsesse metsa. „Alles Brüsselis elades hakkasin päriselt aru saama, kui oluline mets ikkagi on,“ tunnistab kirjanik. „Ma ei olnud vahepeal tükk aega seenel käinud ja Brüsselis
Ald
oL uu
d
Neljapäev, 21. märts 2019
Mets 7
EV: „Alles BrĂźsselis päriselt aru saama, ne mets ikkagi on.“ tekkis mĂľte, et tahaks minna. Seal hästi ei saanud, sest Belgias enne Ardenni mäestikku on ainuke metsa moodi mets suur Zonienwald BrĂźsseli linna territooriumil. Seal saab suhteliselt metsase kogemuse: kitsed ja hirved ja pĂľldmarjad. On kĂźll mets, aga päris mets see ka ei ole.“ Seenelkäik tahtis aga tegemist. Et BrĂźsseli mets ei passinud ja Eesti laaned olid liiga kaugel, leidis Vahur teise paiga. „Luksemburgis ikka peaks saama seeni korjata,“ otsustas ta ning vĂľttis koos abikaasa Marega seenereisi ette. „Aga ikka ei tulnud sellest midagi välja, sest Luksemburgis ladistas nii koledal kombel vihma, et ei osanud seal kuhugi minnagi. Läksime siis hoopis linna peale.“ Sellest Luksemburgi reisist vĂľiks Vahur edukalt novelli kirja panna. Pealkirjaga „Seenelkäik“.
„MĂľne seenemetsa oleks ikka vĂľinud istutada.“ „Lääne-Euroopas ju metsa eriti ei ole, nad on selle maha tĂľmmanud ja millegipärast pole uut asemele ka kasvanud,“ lausub metsasĂľbrast Vahur. „Eks see ole see linnastumine – ja vĂľib-olla oskavad nad siis pĂľllumaast midagi välja pigistada. Ma ei oskagi Ăśelda, miks nad pole suutnud metsi tagasi kasvatada. Läbi aastakĂźmnete on pĂľllumajandust Lääne-Euroopas
Peipsiääre metsa ßrgne tþmme
„Peipsiääre vald on päris suur, ulatub peaaegu Tartuni välja,“ kirjeldab tartlasest kirjanik, kes mullu soetas oma perele Peipsi äärde Vana-Kasepää kĂźlla maja. Sesse Kasepää kĂźlla, mis paikneb Varnja ja Kolkja kandis. „Seal on väga kihvte kohti,“ särab ta. „Minu lapsepĂľlve suvekodu taga on PadakĂľrve mets ja see ulatub Valdur Mikita Välgi metsadesse välja. Seal on sihuke sĂźgavate orgude ja kĂźngastega männimets. Totaalne LĂľuna-Eesti! Vanasti, kooliajal, oli mul kĂźll selline tunne, et kellelgi ei olnud suvilat sealkandis ning kui Peipsi järvest oli veel inimestel mingi pilt, siis seda, et sealkandis on massiivsed männimetsad – seda teadmist neil Ăźldse ei olnud. VĂľi Alatskivi taga Kokora kĂźnkad ja sĂźgav Kuningjärv. See on kihvt piirkond ja suhteliselt Tartu lähedal.“
toetustega elus hoitud ja Euroopa kasvatab nii palju toitu, et ei jaksa äragi sßßa. Jama oleks muidugi see, kui nad sisse ka veel toitu veaks! MĂľne seenemetsa oleks ikka vĂľinud istutada, iga plats ei pea olema pĂľllumaaks ära kasutatud.“ Teisalt mÜÜnab Vahur, et eks rahvastki, kes tahab toitmistkatmist, ole Lääne-Euroopas palju. „Belgia on Eestist väiksem, aga seal on kĂźmme korda rohkem inimesi,“ sĂľnab ta. „Kui suurust ja rahvaarvu arvesse vĂľta, siis seal on kĂźmme korda tihedam elu ja seal peabki ilmselt toitu kasvatama. Eestis on seevastu siiani jube toredasti, mine aga metsa seenele, kui tahad! Linnastumine ja talude häving, mis nĂľukogude ajaga algas – eks
selle tĂľttu metsa juurde tuli, varem oli seda Eestis palju vähem. Taluinimesed vĂľtsid omal ajal ju metsa maha, sest palgist sai raha ning metsa arvelt ka pĂľllumaad juurde.“
„Asjad pole metsaga nii hullud tegelikult.“ „Sellest suurest paanikast, mis on praegu metsade mahavĂľtmise Ăźmber, mina ei saa aru,“
„Mina ei taha see inimene ka olla, kes iga kord, kui harvesteri näeb, hakkab risti ette lÜÜma. Usun, et RMK ikka hoolitseb selle eest, et need metsad taas kasvaksid.“ Vahur Afanasjev
tunnistab Vahur. „See, mis selle rahaga tehakse, on natuke hämar – peaasi, et tuulde ei loobitaks. Aga mina ei taha see inimene ka olla, kes iga kord, kui harvesteri näeb, hakkab risti ette lÜÜma. Arvan, et asjad pole metsaga nii hullud. TĂľsi: kui seal, kus kogu aeg on olnud mets, seda Ăźhel päeval enam pole, siis muidugi on see kohutav. Aga ma arvan, et kui mingil ajal vĂľetakse metsa maha, siis kasvatatakse ka uut. Usun, et RMK ikka hoolitseb selle eest, et need metsad taas kasvaksid.“ KĂźll vĂľib aga puude mahavĂľtmisega seotud asjaajamine tihtilugu kĂźsimusi tekitada, tĂľdeb ta: asjad pole ikka päris tasakaalus, kui selleks, et vĂľtta linnas maha maja ees kasvav seest mäda puu, peab tohutuid lube välja ajama, aga samal ajal saab riik ka lindude pesitsuse ajal hektarite kaupa metsa maha vĂľtta. PĂľhjus, miks inimestele metsa langetamise teemad väga korda lähevad, on Vahuri meelest osalt ka selles, et peljatakse muutusi. „Igasuguseid muutusi lihtsalt kardetakse,“ leiab ta. „Kui Tallinnas pandi Ăźhistransporti validaatorid, oli alguses ka hĂźsteeria Ă la miks ma pean seda piiksutama! Inimestel on uuele vastuolek alati väga sees, aga vĂľib-olla on see mĂľistatv ka, sest muutusi viiakse alati ellu kerge surve all.“
• Raieþiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine vþsast • Harvenduse ja valgustuse lþikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine • Trimmerdamine ja muru niitmine
KAME, SIIS KA I LĂ•I ISTUTA M E! KU
OSTAME
• paberpuitu • metsakinnistuid • kasvava metsa raieĂľigust SĂśdra Metsad OĂœ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee
‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine ‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP
63
0(76
Metsamajandamiskavad Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid
Tulevikule mĂľtlevad metsaomanikud hindavad Malwa metsamasinaid!
Metsaekspert OĂœ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885
Aardla 23D, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
• Metsade majandamine pehmetel ja liigniisketel pinnastel. • Raieþiguse ost.
!" ##$ % & ''
Mßßk: 5807 0874, 512 6033 Hooldus: 526 3288 Kþrtsimäe, Puhtaleiva kßla, 60522 Tartu vald timberbalt@timberbalt.eu, www.timberbalt.eu
( ))*+, ))
mob. 51 84 333 | info@viruhalud.ee
#
- & . / . 00 $ 1
2334 22,,
Neljapäev, 21. märts 2019
8 Mets
OSTAME
kasvavat metsa metsa- ja põllukinnistuid raieõigust
www.vesmel.ee
Ostame • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid
Pakume • puhastame giljotiiniga põllud, kraavipealsed ning metsaalused väheväärtuslikust puidust. • teostame kaasnevana puidu väljaveo ja hakkimise. Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht
tel 517 4303 argo@renlog.ee
www.renlog.ee
Kohtume MAAMESSIL 25.–27.04
• Madal surve pinnasele, masinad kaaluga alates 4500 kg. • Hea läbivus ka ekstreemsetes tingimustes tänu 8 x 8 veoskeemile. • Vastupidavad ja võimsad Cumminsi diiselmootorid ning Boschi hüdraulika. • Usaldusväärne kvaliteet Tšehhi masinatootjalt alates 1991. a. • Võimekaimad forwarderid omas kaalukategoorias!
tel +372 506 0300 | info@takertrailers.ee | www.takertrailers.ee