Sport Ekstra London 2012

AJAKIRJAGA KAASAS KÄEPÄRANE OLÜMPIA AJAKAVA!

Beckham soovitab: Londoni 10 minuti teejuht

EKSTRA Õhtulehe spordiajakiri Juuli 2012

TRIIN ALJAND, kaunitar ja tippujuja

LONDON 2012: kettaheide kuld, sõudmine hõbe, maadlemine pronks?

Mitu medalit saab Eesti?

Gerd Kanter: OLÜMPIAL TAHAN IGAL JUHUL POODIUMILE! ISBN 978-9949-30-505-6

Elav legend Usain Bolt: kiirusemaniakk jooksurajal ja autoroolis POOLPALJALT STAADIONIL... ÕUDNE! Kuidas naised end olümpiale võitlesid Hind 3,50 €

OLÜMPIAGIID

10

Londoni olümpia 10 minuti Reuters/Scanpix

Olümpiamängude võistluspaigad Basketball Arena korvpall, käsipall

BMX rada BMX rattasõit

Velodroom trekisõit

Ethon Manor paraolümpia alad

The Stree

Kuidas London sai olümpialinnaks Ettenähtud tähtajaks 15. juulil 2003 jäid 2012. aasta olümpiaks kandideerima üheksa linna: Havanna, Istanbul, Leipzig, London, Madrid, Moskva, New York, Pariis ja Rio de Janeiro.

Esimese valiku tegi ROK, kes 18. mail 2004 kõrvaldas neli nõrgemat kandidaati ning alles jäid London, Madrid, Moskva, New York ja Pariis.

Sel hetkel peeti soosikuks Pariisi, kuid 19. mail kuulutas London välja kandideerimiskomitee juhina endise tippjooksja Sebastian Coe, kelle populaarsus tõstis ka Inglismaa pealinna šansse. Coe’d toetas tugevalt ka tollane Londoni linnapea Ken Livingstone.

19. novembriks 2004 esitasid kõik kandidaatlinnad ettekande oma ideedest olümpia läbiviimisel ning järgmise aasta veebruaris-märtsis käis ROKi komisjon kõikide linnade võimalusi inspekteerimas.

6. juunil 2005 ehk kuu aega enne valimisi andis ROK üldhinnangu kõigi kandidaatlinnade valmisolekule. Pariis sai napilt kõrgema hinde kui London, suhteliselt positiivse hinnagu teenisid ka Madrid ja New York. Pärast seda levis arvamus, et Pariisi ja Londoni võimalused on üpris võrdsed. 1. juulil 2005 ennustas ROKi president Jacques Rogge: «Mul on tunne, et see hääletus läheb üsna võrdselt. Otsustavas voorus võib vahe jääda alla kümne hääle.»

Hampden Park jalgpall

St James Park jalgpall

Lee Walley White Water Park

Riverbank Arena maahoki

kanuuslaalom

Soojendusväljak Old Trafford jalgpall

City of Coventry Stadium

Hadleight Farm jalgratta maastikusõit

Pressikeskus

jalgpall

Millenium Stadium jalgpall

Weymouth and Portland purjetamine

Rahvusvaheline Ringhäälingu Keskus

LONDON

Eton Dorney sõudmine aerutamine

Wembley Arena sulgpall iluvõimlemine

Rogge’il oli õigus: juba esimene voor Hyde Park näitas ülimat tasavägisust: London 22, Pa- triatlon maraton riis 21, Madrid 20, New York 19 ja Moskva ujumine 15 häält. Teises voorus, kui Moskva oli Park välja langenud, tõusis korraks liidriks Earls võrkpall Madrid, kuid kolmandas voorus juhtis taas London 39 häälega Pariisi 33 ja Mad- Wimbledon tennis ridi 31 ees. Otsustav voor tõi Londonile Hampton Court 54:50 võidu.

Palace maatee temposõit Londoni eufooria muutus aga mureks, kui juba järgmisel päeval ründasid pom- The Mall (maraton miterroristid linna transpordisüsteemi. kergejõustik ja käimine) maantee grupisõit ÕHTULEHT

Wembley staadion jalgpall

Lord’s Cricket Ground

ExCel

poks vehkimine vibulaskmine judo lauatennis Olympic Park taekwondo tõstmine, maadlus

LONDON North Greenwich Arena iluvõimlemine batuudihüpped korvpall

The Royal Artillery Barracks

laskmine

Horse Guards Parade rananvõrkpall

Greenwich Park ratsutamine moodne viievõistlus

OLÜMPIAGIID

giid

Olümpia arvudes

Statford International Station

Westfield Statford City

Aquatics Centre

vettehüpped, ujumine kujundujumine, moodne viievõistlus

Olümpiaküla

Water Polo Arena veepall

Stratford Gate Hospitality Centre

et Market

Orbit

Britannia Row

Copper Box

11

käsipall, moodne viievõistlus

Osavõtvaid riike: 204 (hinnanguline) Osavõtvaid sportlasi 10 500 (hinnanguline) Medalikomplekte: 302 Medalirohkeim päev: 11. august (selgub 32 medalikolmikut) Medalivaeseim päev: 28. ja 30. juuli (12) Müüdavate piletite arv: ca 8 miljonit BBC ülekandeid eri kanalitel: 5000 tundi (ca 300 tundi päevas!)

Kauem kestev ala: jalgpall (25. juuli – 11. august) Lühim ala: moodne viievõistlus (11.-12. august) Esimene medaliala: laskmine, naiste õhupüss, 10 m (28. juuli kell 13.20 Eesti aja järgi) Viimane medaliala: naiste moodne viievõistlus (12. august kell 20.20) Turvamehi olümpial: 10 000 politseinikku ja 13 500 sõdurit

Orbit Square

World Square

Olümpiastaadion kergejõustik

Uued alad Londoni olümpial Londoni olümpiakavva pole juurde tulnud ühtki tervikala, kuid programmist on kadunud pesapall ja softpall. Tõsi, alade sees on uuendusi ja muutusi.

Aerutamine. Meestel on 500 m distantsid asendatud supersprindi ehk 200 m sõiduga ühesüstal, ühekanuul ja kahesüstal, täielikult kadus kahekanuu 500 m sõit. Naistel tuli juurde 200 m ühesüst. Nii vähenes meestealade 7:3 ülekaal 6:4-le.

Poks. Esimest korda võistlevad olümpial naispoksijad kolmes kaalukategoorias: –51, –60 ja –75 kilo. Nii polegi enam suveolümpial ühtki ala, kus võistleksid ai-

nult mehed, küll on aga alles kaks ala, kus võistlevad ainult naised: kujundujumine ja iluvõimlemine.

Jalgratta trekisõit. Siingi on Pekingi olümpia meeste programmi ülekaal 7:3 muutunud naistega viigiks 5:5. Meestel kadusid kavast 4 km individuaalne jälitussõit, punktisõit ja madison, naistel asendus individuaalne jälitussõit võistkondlikuga, lisandus keirin. Ning lisaks tuli nii naistel kui ka meestel juurde täiesti uus ala omnium (pildil), mis sisuliselt on trekisõidu mitmevõistlus.

Muide omnium sisaldab ka meeste «kadunud» alasid, nagu indivi-

Soojendusväljak

AFP/Scanpix

duaalset jälitussõitu ja punktisõitu.

Vehklemine. Sel alal toimub rotatsioon – kolmest relvaliigist ühel ei toimu võistkondlikku jõuproovi. Pekingiga võrreldes lisandus naiskondadel floreti asemel epee, meestel vastupidi.

Purjetamine. Naiste võistlusklass Yngling asendati Elliott 6 m klassiga, meestel kaotati Tornaado.

Tennis. Olümpiakavva lülitati ka segapaarismäng. ÕHTULEHT Juuli 2012

OLÜMPIAGIID

12

Maskotid: ärganud terastükid

Londoni olümpia kaks maskotti, Wenlock ja Mandeville, on olümpialogo kombel tekitanud vastuolulisi arvamusi. Ehkki korralduskomitee presidendi Sebastian Coe väitel loodi need maskotid lastele, võivad nad mõnes väiksemas põngerjas äratada ka õudust, kui too ei saa aru, mis ühesilmne tegelane talle vastu jalutab.

Ent maskottide kujundaja Michael Morpurgo mõtles juurde lastepärase joonisfilmiloo, kuidas need tegelased maailma tulid. Morpurgo fantaasia kohaselt tõi pensionile jäänud töötaja Boltoni terasetehasest kaks tükki ja vormis neist lastelastele kujud, kes siis Wenlocki ja Mandeville’ina ellu ärkasid. Mõlema «terastüki» üks silm väljendab kaamerat, mille läbi nad maailma näevad.

Maskottide nimedel on samuti oma lugu.

Much Wenlock on Inglismaa väikelinn,, kus William Pennitny Brookesi initti siatiivil hakati 1850. aastal pikke dama kohalikke ge, olümpiamänge, stal mis 1866. aastal kasvasid rah-vuslikeks võistlusteks. Stoke n aga Mandeville on 48. küla, kus 1948. aastal peeti esipormest korda sporuedimängud puueele. tega inimestele.

Londoni mängude logo – kas läbikukkumine?

Londoni olümpialogosid on olnud kaks – esimene neist kandideerimise ajaks, pärast Londoni võitu valmistati uus olümpialogo.

Kui London kandideeris olümpiaks, nägi logo välja üsna meeldiv, ent tavaline – üleval olümpiarõngad, all mustaga kirjutatud «London 2012», tähtede ja numbrite vahelt põimub viie olümpiarõnga värvi lint, mille kuju meenutab Thamesi jõge IdaLondonis.

Olümpiamängude pärislogo jõudis avalikkuse ette viis aastat enne mänge. Logo kujundas Wolff Ollins, loometöö läks maksma 400 000 naela ehk ligi pool miljonit eurot.

Uuel logol sai näha nelja kandilist tükki, kust võis välja lugeda numbreid, ent põhiliselt tänu sellele, et olümpia-aasta 2012 pidi ju kuidagi paistma. Kandilise nulli sees asuvad olümpiarõngad ja esimese kahe sees Londoni nimi. Esimest korda loodi sama logo nii olümpia kui ka paraolümpia tarvis.

Värvikombinatsioonid, mida logos kasutatakse, on roosa, roheline, sinine ja oranž.

Korralduskomitee juht Sebastian Coe oli uuest logost vaimustuses ja nimetas seda eriliseks, dünaamiliseks ja nüüdisaegseks.

«Selle logo eesmärk on kaasata ja inspireerida noori inimesi kogu maailmas sportima ja olümpiaideid väärtustama,» ütles ROKi president Jacgues Rogge.

«Logo saab varsti tuntuks ja harjumuspäraseks ning seostub viiel järgmisel aastal tihedalt olümpiamängudega,» uskus Briti spordiminister Tessa Jowell.

Kuid olümpiainimeste kiitusest hoolimata võttis rahvas ja ajakirjandus kõvera logo vastu pahameele ja irooniaga. BBC küsitlusel andis üle 80% vastanutest logole madalaima hinde. The Sun nimetas kujundust makaagiks ja mitme inimese kujutlusvõime nägi logos moonutatud haakristi.

Kõige sarkastilisema looga tuli välja ajaleht The Guardian, kelle sõnul kujutas logo endast joonisfilmitegelast Lisa Simpsoni tegemas Londonile suuseksi. «Oh, sorry.

Aga tõesti, selline ta on. Isegi kui mõni meist pole rikutud mõtlemisega, siis vaadake hoolega, kas näete seal midagi muud?» ütles ajakirjanik.

Iraan leidis hoopis omapärase lahenduse: neli numbrit meenutavat ülalt alla lugedes sõna Zion. Iraan lubas boikottida mänge, kui kujundust ei muudeta, kuid vastukaja see ei leidnud ja lõpuks võtab islamiriik ikkagi olümpiast osa.

BBC võttis poleemika kokku nii: «Londoni logo pole rahvast pannud sellest rääkima nii, nagu korraldajad lootsid.»

Kuid isegi pärast lauskriitikat vaidles disainifirma esindaja vastu ja väitis, et logo kujundus oli hästi läbi mõeldud. Nii on ka mõnda kubistlikku kunstiteost vaadates: mõni raputab hämmastunult pead ja teine õhkab vaimustusest. ÕHTULEHT

Suveolümpia ajaloo raskeimad medalid S ● Kokku 4700 medalit valmistas Londoni olümpiaks mündivermimisfirma Royal Mint, mis loodi juba aastal 886 London Minti nime all. ● David Watkinsi disainitud med kaalub 375–400 grammi, medal olles raskeim medal suveolümpiamän mängude ajaloos. Vaid Vancouveri tali taliolümpiamedalid on kaalunud roh rohkem.

K medali läbimõõt 85 milli● Ka me meetrit on senistest suurim, paksu aga 7 millimeetrit. Suvemänsus Reuters/Scanpix

gudel on medali kuju enamasti traditsiooniline, samas kui taliolümpial on proovitud modernseid lahendusi. ● Medali esiküljel on samuti tavapäraselt võidujumalanna Nike astumas Parthenonist välja. Tagaküljele on graveeritud Londoni olümpia logo, mida läbib Thamesi jõgi. Seeria jooni aga sümboliseerib sportlaste energiat. Ala nimi on graveeritud medali servale. ● Londoni olümpia kuldmedal koosneb tegelikult vaid 1,34% kullast, 92,5% hõbedast ning ülejäänud osa vasest.

SPORDISUVI TALLINKIGA Inspireerituna Londoni olümpiast pakume sel suvel Tallinki reisijatele sportlikku meelelahutust.

Spordihuvilised saavad Tallinki ja Silja Line laevadel kaasa elada Londoni olümpiamängudele ning teistele võistlustele. Spordiülekandeid näidatakse baarides või pubides. Ei puudu ka karastavad joogid ja kerged snäkid.

Olümpia ajal saab igaüks proovile panna oma teadmised. Paf viib läbi olümpiaviktoriini Tallinna–Stockholmi vahel sõitvatel laevadel. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja auhinnad.

Soome meesvõimlejad

Eesti esimene olümpiamedalivõitja Martin Klein (valges)

Saksamaa takistussõitja leitnant Wilhelm von Hohenhau

4x100m teatejooksu poolfinaal USA vs Inglismaa

Eesti Spordimuuseumi, Eesti Olümpiakomitee ja Tallinki koostöös pakume kõigile vaatamiseks fotonäitust „Saja aasta tagused olümpiamängud: Stockholm 1912”.

Väga hea kvaliteediga jäädvustused pakkuvad kindlasti hulgaliselt avastamis- ja üllatumisrõõmu nii suure kui vähema spordihuviga inimestele.

Kaugushüppe võitja Albert Gutterson (USA) võistlemas

Jaht “Nina” (Soome)

Hollandi koondis ründamas Hollandi ja Soome vahelises kolmanda koha kohtumises.

Odaviskevõistlus

Suurtes showbaarides pakutakse igal suveõhtul vaatamiseks kolme erinevat showprogrammi – lasteshowd, minishowd ja keskööshowd. Üles astuvad paljud tuntud tantsu- ja lauluartistid, teiste seas Kaire Vilgats, Rolf Roosalu, Tatjana Mihhailova ja Mikk Saar.

Lapsi ootab lõbus ja mitmekülgne Kidz Club lasteprogramm. Avatud on batuudi ja paljude leludega suvekeskus. Väiksemad reisisellid saavad koeratüdruk Lotte eestvedamisel osa võtta Lotte olümpiast.

www.tallink.ee

MEDALILOOTUS

14

Ol체mpiav천itja okkaline tee Londonisse

Tairo Lutter

MEDALILOOTUS

15

Ehkki kettaheitja Gerd Kanter on pärast triumfiga lõppenud Pekingi olümpiat võitnud tiitlivõistlustelt kolm medalit – pronksi 2009. aasta MMilt, hõbeda 2011. aasta MMilt ja hõbeda 2012. aasta EMilt –, nimetab ta saaki oodatust kesisemaks. Kanter ihkas kirkamaid medaleid, ta tahtis olla ala valitseja! Miks kujunes meie suurima olümpialootuse rännak Londonisse okkaliseks?

DEIVIL TSERP spordiajakirjanik

Gerd, kas nelja aasta pikkune teekond, mis algas hetkel, kui astusid Pekingis olümpiavõitjana pjedestaalilt maha ja hakkasid liikuma Londoni mängude poole, kujunes selliseks nagu lootsid?

Kindlasti mitte. Pigem ootasin midagi 2009. aasta alguse sarnast. Kuna olin võitnud kaks tiitlivõistlust järjest, siis tundus, et võiks ala mingiks ajaks enda kontrolli alla võtta ja valitsema hakata.

Aga vead, mis sai 2009. aasta kevadel tehtud, olid valusad. Seetõttu ei võitnud ma suvel MMil kuldmedalit ja järgnes veel kesisem 2010. aasta, kui ei pääsenud EMil poodiumilegi.

2011 oli positiivne selles mõttes, et raskest seisust õnnestus MMil hõbemedal välja võidelda. Tekkis väike tõusutrend, kuid otsimist on olnud palju. Kõik probleemid algasid 2009. aasta ületreeningust.

Enne oli seis superhea. Kui poleks kaht nahka taga ajanud, kui oleks end puhtalt maailmarekordile häälestanud ega oleks jõusaalis neid tohutuid jõupingutusi teinud, õnnestunuks võib-olla maailmarekordile lähemale jõuda.

2009. aasta märtsis oli mu seis paljutõotav: sisetingimustes põrutasin peaaegu 70 meetrit, sellele eelnenud talvisel võistlusel olin heitnud 69.50 kanti. Olin elu vormis! Aga siis läksime jõutreeningutega liiga ahneks ja järgnesid karmid karistused.

eraldi üritama hakata. Minu vanuses ei tasu mitut vormitippu ühte hooaega kavandada. Pigem tuleb loota, et tiitlivõistlusteks saab tõusta väga heasse vormi.

Kui see õnnestub, on pärast võimalik soodsates tingimustes rekordit natuke haugata.

Kiibitsejad heidavad vahulöömist sulle ja su abilisele Raul Rebasele igal võimalusel ette. Tegid sa ikka kõik endast sõltuva, et Schult saaks eksmaailmarekordimehena ringi tatsata?

Nagu ma juba korra ütlesin: 2009. aastal, kui seda vahtu keerutasime, oli seis tõeliselt hea. Võib-olla oli viga treeningmetoodikas. Tahtsime kaht asja korraga – MM-kulda ja maailmarekordit. Tagantjärele võin öelda: see oli viga! Aga toona uskusin, et oleme õigel teel. Kõik märgid viitasid, et eesmärgi saavutamine on võimalik. Kuid USAs treenides sai korralikult puusse pandud. Tahtlikult me kindlasti midagi valesti ei teinud, aga kulutasin energiat valedele asjadele.

Oled öelnud, et 2009. aasta MMil Berliinis kolmandaks jäämine mõjus sulle kerge šokina. Toosama Schult on siseringis rääkinud, et kuld pidanuks kuuluma Kanterile. Soojendusel olevat sa kõmmutanud ketta mitu korda 70 meetri kanti. Selle legendi põhjal võiks arvata, et närvid vedasid alt. Mis siis juhtus?

Võistlus oli vastuoluline. MMi eelne laager Saksamaal ei möödunud väga mõnusas õhkkonnas. Suvel oli meil mitu Võtsid need neli hooaega hästi kriisihetke, otsisime nendest väljatuleku kokku. Jätkame nüanssidega. Pärast võimalusi. Ega see sisemist kindlust kas2008. aastat innustasid sind puhtvata, kui kogu aeg midagi otsid. Tulesportlikus mõttes kaks eesmused iseenesest eriti halvad polmärki: maailmarekord ja EMi nudki, aga märtsi seisust oli kõik kuldmedal. Oled nüüd siVead, mis sai väga kaugel.

2009. aasta Täpseid numbreid, millest simas leppinud, et Jürgen kevadel tehtud, Schulti fenomenaalne tippSchult räägib, ei taha öelda, mark 74.08 jääb sul purusent ketas lendas väidetavalt olid valusad. tamata? tõesti kaugele. Ma ise seal all Seetõttu ei võitnud Praegu väärtustan rohkem ei käinud. Mu teadmised bama MMil kulda, tiitlivõistluste esikohti ja meseeruvad teiste meeste jutjärgnes veel daleid. Rekordiüritusi tuleb tudel. Kuulsin, et olin imetulekesisem aasta. musi teinud. Küsisin nende heisättida tiitlivõistluste järgsesse aega, enam pole mõtet seda kevadel dete pikkust Schultilt. Tema sõnum

on mul siiani telefonis alles.

Peaareenil põrutasin esimese katse posti ja kogu tegutsemine lõi kõikuma.

Tehniliselt need heited väga halvad polnudki. Pigem peegeldas MM kogu hooaega. Kuigi olin selle hetkeni olnud võitmatu, ei saa öelda, et olin võitmatu tänu enda tugevusele. Kui trehvas kehv päev, ei suutnud rivaalid mind millegipärast kotti panna.

2010. aastal jäid Barcelonas EMil neljandaks ja mõni aeg hiljem praalis maailmameister Robert Harting ühes intervjuus, et Kanter ei pääse enam kunagi pjedestaalile. Mulluse MMi hõbemedaliga andsid talle väärika vastuse. Kuid enne võistlust oli su seis pehmelt öeldes murettekitav. Miks toona kivide ja kändude otsa koperdasid?

Tegelikult on need kolm aastat olnud väga otsivad. Kõik taandub jälle sinna 2009. aasta algusesse, kui me oma senist taktikat natuke muutsime. Esmalt tootis see väga häid tulemusi, aga pärast ületrenni jäime nagu kuhugi lõksu ja enam asjad ei toiminud nii nagu varem.

Meile oli selge, et pole mõtet vanaviisi jätkata. Sest kui oled kümme aastat mingit süsteemi kasutanud, siis sama metoodikaga edasi minnes ei ole võimalik sama häid tulemusi saavutada. Tavaliselt on vaja muudatusi. Meie uuendused olid algul efektiivsed, kuid kevadel läksime mingil määral tagasi varasemasse süsteemi, mis oli viga.

Oleme otsinud treeningu ja puhkuse õiget vahekorda. Kohati on uus mudel toiminud ja arvatavasti oli eelmisel aastal MMil poodiumile jõudmine üks meie muudatuste võit, kuigi enne võistlust oli seis tõesti väga segane ja kvalifikatsioonis tegin rabeda etteaste.

Järgmisele küsimusele sa osaliselt vastasid. Rääkisid, et vormi timmimine on seoses ealiste iseärasustega muutunud. Piltlikult öeldes lasti varem noor karu Kanter kevadel puurist välja ja ta möirgas areenidel sügiseni, jättes rivaalidele kasina auhinnaraha ja tuhmimad medalid. Nüüd Juuli 2012

MEDALILOOTUS

16 oled edetabelis tagapool ja rahavõistlustel ei jõua iga kord esikolmikussegi. Miks on uue trennimudeliga nii raske harjuda?

Viimaste aastate probleem on ka see, et pole suutnud ketast treeningutelgi väga kaugele heita. Eks ta otsingute aeg ole olnudki. Alekna on minust tunduvalt vanem, siin seda paralleeli otseselt tuua ei saa, aga ka tema väitis mõni aasta tagasi, et üritas treenida samamoodi nagu varem. 2010. aasta EMil heitis ta 64.64 ja lõpetas viienda kohaga.

Nüüd on Alekna totaalselt süsteemi muutnud ja hakkas kuulama oma sisehäält. Kui oli väsinud, ei harjutanud üldse, kõik määraski hommikune enesetunne, mille tulemusel treeningumaht kukkus vähemalt poole võrra. Ka meie oleme üritanud neid asju samamoodi tasakaalustada. Tänavune hooaeg on mõnes mõttes tõehetk, mida ta toob. Seni on kõik läinud nii, nagu oleme tahtnud. Jah, varasemat pauerit enam ei ole, samas usun, et seda saab leida.

Siiani olin harjunud, et iga päev saab täiega panna. Ja et iga päev saab heita väga kaugele. Sellest loobumine ja teistmoodi mõtlemine võtab aega. Sisimas ei taha leppida: mis tähendab, et enam ei saa pidevalt 67, 68, 69 meetrit heita! Kuid tuleb teha ka rahulikumaid trenne, igal pool ei tasu energiat raisata. Selle kõigega harjumiseks on tulnud endal peas ühtteist muuta.

Erinevalt varasematest aastatest oled ettevalmistusajal treener Vesteinn Hafsteinssoniga oluliselt vähem ühislaagrites käinud. Kas selline muudatus just olümpiahooajal pole liigne risk?

Kuna oleme pikalt koos töötanud, siis me ei vaja aega, kui treener hoiab sportlase kätt. Näiteks juuni algul oli Eestis laager, ma olin vahepeal mõne päeva

Gerd Kanter

Sündinud: 6.05.1979 Tallinnas.

Pikkus 1.96, kaal 127 kg.

Isiklik rekord: 73.38.

Parimad saavutused tiitlivõistlustel: 2005. aasta MMil hõbe, 2006. aasta EMil hõbe, 2007. aasta MMil kuld, 2008. aasta OMil kuld, 2009. aasta MMil pronks, 2010. aasta EMil neljas, 2011. aasta MMil hõbe, 2012. aasta EMil hõbe.

Areng kettaheites: 2002 – 66.31, 2003 – 67.13, 50, 2005 005 – 70.10, 0 0, 2006 006 – 73.38, 3 38, 2007 00 2004 – 68 68.50, – 72.02,, 2008 – 71.88, 2009 – 71.64, 2010 – 71.45, 2011 011 – 67.99.

Tairo Lutter

Roomas võistlusel. Meile piisab kolmestneljast treeningust, sest teineteisemõistmine kettaheitetehnika osas on vahetu ja kiire.

See, et me mõnes laagris koos ei olnud, oli tingitud grupi teistest liikmetest.

Mõnel oli sisehooaeg, mõni loobus kevadlaagritest, mõni läks USAsse harjutama.

Minu plaanidesse see ei mahtunud. Viimastel aastatel USA laager minu puhul head tulemust ei andnud. Mõistlikum on püsida ühes ajavööndis, nii on kokkuvõttes o organismile ga s kasulikum.

Pärast Pek Pekingi olümpiat olid rivaalid su se seljataga kui näljased hundid. Tagan Tagantpoolt on mõnes mõttes kergem tulla. tulla Mis eesmärgiga sa Londonisse lä lähed?

See on õige, eet tagantpoolt on lihtsam tulla. Kui oled favoriit, fa täitub missioon ainult juhul, kui võidad. Tagant tulles on iga koht poodiu poodiumil kordaminek.

Kui sa pole suursoosik, pööratakse sulle ka vähe vähem tähelepanu ja saad rao humeeli oma asju teha ega pea iga hetk aru andma, kuidas võiduks valmis valmistumine läheb.

A Aga ikkagi, milline on su eesm eesmärk Londoni olümpiamän mängudel?

Noh, eesmärk on kindel, N tahan igal juhul poodiumile taha jõuda. jõud

August 2008, Gerd Kanter naasis Pekingist olümpiavõitjana, loorberipärg peas.

Hart Harting on Saksa meediale pajatanu et läheb kas või rapajatanud, tastoolis Londonisse kulla järele. Mis või kes peale vääramatute jõud jõudude saab tema triumfi nurjata?

Need asja asjad pole kunagi sada protsenti kindlad, kindlad sport on ettearvamatu tegevus. Pärast Pär Hartingu võitu Berliini MMil võis v arvata, et ta saab esi-

MEDALILOOTUS

17

Tairo Lutter

August 2010, Gerd Kanter pidi Barcelonas toimunud EMil leppima neljanda kohaga.

koha ka EMil, millele eelnes ju väga hea hooaeg. Ometi jäi Harting Malachowskile alla. Mulluse MMi eelsetel treeningutel olevat Harting paugutanud 70 meetrit ja isegi natuke kaugemale, kuid võistlusel jäi tulemus alla 69.

Ma ei oska öelda, mis juhtub siis, kui on vähe teistsugune võistlus. Kui keegi teine avab oma kaardid natuke varem ja avaldab talle pisut rohkem survet. Ja vigastuste eest pole keegi kaitstud. 2008. aasta kevadel pani Hadadi meid kõiki paika, aga sügiseks oli ta iseenda hale vari.

Olümpial valas Hadadi pärast ebaõnnestunud kvalifikatsiooni pisaraid.

Jah, leidub üsna mitu tegurit, mis võivad võitu halvata. Arvan, et Harting pole meie seltskonnas ainus, kes olümpiakullast mõtleb. Neid mehi on rohkem kui kohti pjedestaalil.

Oled mõlgutanud mõtteid Ära mõista mind valesti, ei soovi sind enneaegselt penRio de Janeiro olümpiast.

Kas sa tõesti tahad end veel 2008. aasta sionile kupatada, kuid kevadel pani kord neljaks aastaks karloodan siiralt, et teise milt proovile panna ja üha olümpiamedali saamise Hadadi meid valjemaks muutuva kiibitkõiki paika, aga korral kaalud ka varianti sejate vilekontserdi saatel lahkuda areenilt medalisügiseks oli ta mehena.

Brasiiliasse sõita? iseenda hale vari.

Olen mõelnud, mismoodi Mõnele meeldibki kogu aeg viriseda. Samas olen võitnud tippspordist lahkuma peaks. Ühtepidi nagu näen, et see oleks õige aeg seitse tiitlivõistluste medalit.

Tunnen, et olen ikka võimeline medalõpetamiseks, samas ei saa aru paljudest lite eest võitlema, miks mitte jätkata. Hea sportlastest, kes tipus olles loobuvad. näide on Alekna, kes 40aastaselt pauAleknat ei saa ju hukka mõista, et ta gutab 69–70 meetri kanti. Kui leida vanuon karussellil edasi tiirelnud. Ta võinuks sele sobiv treeningusüsteem, siis on enpärast 2008. aastat pensionile minna ja diselt võimalik häid tulemusi saavurahulikult midagi muud ette võtta. Aga tada. ta jäi oma tegemistele truuks ja tõestas, et Rio de Janeiros peaks ma olema 37aason võimeline medalite pärast võitlema. tane. Arvan, et kõik on võimalik. KõigeMinu mõtteviis on sarnane. Seni, kui tunnen ja usun, et olen võimeline medapealt tuleb muidugi Londonis ära käia ja lite jagamisel kaasa rääkima, pole põhjust sügisel vaadata, mis seis on. Karjääri lõtaanduda. petamisele ma praegu kindlasti ei mõtle.

Juuli 2012

MEDALILOOTUS

18 Milline on sinu hinnangul karjääri väärikas lõpetamine?

Alati oleks magus lõpetada tiitlivõistluste medaliga, veel parem kuldsega. Aga kuldse puhul tekib mõte, et järelikult olen võimeline veel ja veel häid tulemusi tegema. Kümme tiitlivõistluste medalit võiks olla. Erki Noolel jäi vist üheksa.

Meil sisevõistlusi pole, kümme välisvõistluste medalit oleks päris kõva sõna – tulevastele põlvedele hea verstapost, millest üritada kaugemale minna. Ühel päeval tuleb ketas paratamatult spordimuuseumile kinkida. Kellena sa end tavaelus näed?

Olen sellele natuke mõelnud, aga kindlat seisukohta pole. Võimalusi on mitu. Võiks tegutseda spordis nõuandjana, mitte olla otseselt treener. Aeg-ajalt tekivad mõtted, mis puudutavad spordi üldisemat arengut, olgu see siis mingis sfääris funktsionääri roll. Ja oma väikse äri peab ka püsti panema, kuid täpset valdkonda ma veel ei tea.

Nagu sa tead, on Eestis lepingute sõlmimise ja skeemitamise kõrgaeg.

Lepime nüüd kokku, et riigikogusse kandideerid vaid juhul, kui oled valmis ketta seal nii lendu laskma, et see kahekilone jurakas hüppab lutsukivina ühe rahvasaadiku peast teise pähe ja raputab nende ajud paika.

Kui rääkida riigikogust ja poliitikast, siis sinna on ainus põhjus minna juhul, kui leidub väga selge valdkond, mille eest sa võidelda tahad. Kindlasti pole mõtet olla nii-öelda universaal-nahaal. Ei tasu igal teemal sõna võtta ja puusalt seisukohti tulistada. See on väga libe tee, nii rahva poolehoidu ei võida. Ka lihtsalt nupuvajutajana pole seal mõtet istuda.

Kettaheide: antiikolümpiast Oerteri, Alekna ja Kanterini

Kettaheide, millest viimasel kümnendil on saanud Eesti trumpala, jõudis antiikolümpiamängudele viievõistluse kaudu.

Toona oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud.

Ketas kaalus 1,35–4,8 kilo.

Olümpias hoiti võistlusteks kolme

Kanter rivaalidest Tiitlikaitsjana Londoni olümpiamängudel kettaheiteringi astuva Gerd Kanteri hinnangul heitleb medalikonkurentsis kuus meest. Peale Kanteri sakslasest maailmameister Robert Harting, Leedu staar Virgilijus Alekna, poolakast Euroopa meister Piotr Malachowski, Iraani esindaja Ehsan Hadadi ja ungarlane Zoltan Kövago. Musta hobuse rollis on kodupubliku lemmik Lawrence Okoye.

Alljärgnevalt iseloomustab 33aastane Kanter põhirivaale.

AFP/Scanpix

Robert Harting Saksamaa, 27aastane, pikkus 2.01, isiklik rekord 70.66

Ta on klassikalise Saksa tehnika esindaja, mis tähendab suhteliselt stabiilseid sooritusi. Tiitlivõistlustel tavaliselt probleeme pole, oma tulemuse on ikka ära teinud. Tänavu alustas Harting võimsalt – kaks võistlust üle 70 meetri. Olümpial on ta peafavoriit.

Inimesena on Harting kõvasti muutunud. Tal oli keeruline lapsepõlv, nüüd on kõik läinud paremuse poole. Kahe MM-kullaga on mees tõestanud sihikindlust, ta oskab soovid täide viia. Šõumees oli Harting rohkem karjääri alguses, kui vahel juhtimise enda peale võttis. Mäletan, et ühel talvisel Euroopa heitjate võistlusel kippus teenindamine venima.

Siis läks Harting leti taha ja hakkas baarist vajalikke asju jagama.

Inimesena on Harting kõvasti muutunud. Tal oli keeruline lapsepõlv, nüüd on kõik läinud paremuse poole.

ketast. Heideti erilisel väljakul. Ka heitepaigad olid erinevad, ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 meetrit. ● 500. ja 480. aastat enne Kristust olevat Phayllos heitnud ketast 28.17. Nimetatud tulemust on keeruline hin-

AFP/Scanpix

nata, sest ketta kaal pole teada.

Praegu kaalub meeste ketas kaks kilo ja naiste oma kilo. ● Esimesel kaasaegsel olümpial 1896. aastal Ateenas kasutati ringi läbimõõduga 2,2 meetrit ja selline ring on kasutusel siiani. Kaks korda on olümpial

kavas olnud ka antiikstiilis kettaheide: heideti paigalt 15 sentimeetri kõrguselt aluselt mõõtudega 70 x 80 sentimeetrit. ● 1896. aastal krooniti esimeseks olümpiavõitjaks ameeriklane Robert S. Garrett, kes sai kirja 29.14.

Enne Esimest maailmasõda

MEDALILOOTUS

Scanpix

Virgilijus Alekna Leedu, 40aastane, pikkus 2.00, isiklik rekord 73.88

Ta on elav legend, kellel auhinnakapis enim tiitlivõistluste medaleid. Aleknal on kõik kullad, mõnda isegi mitu. Kui vahepeal võib-olla tundus, et mees hakkab vaikselt ära vajuma, siis nüüd on ta taas tipus. Hoolimata neljakümnest eluaastast, on tema puhul kõik võimalik. Alekna saab mõelda isegi kirkaimast medalist ja usun, et ta seda ka teeb.

Aleknaga olen kõige rohkem vägikaigast vedanud. Eelmises olümpiatsüklis pidasin just temaga tuliseimad lahingud, mis küll väga tihti viimase katsega tema kasuks lõppesid. Mulle olid need kindlasti väga karastavad ja publikule maiuspalad. Uued konkurendid pole mind enam nii sütitanud.

Scanpix

Piotr Malachowski Poola, 29aastane, pikkus 1.92, isiklik rekord 69.83

Tema on kavaldaja. 2009. aasta MMil rääkis mulle haigest näpust, ütles, et ei tahtnud kohalegi tulla, ja siis heitis kohe esimesel katsel isikliku rekordi. Samamoodi on tema tulemused kõikunud. Eelmisel aastal heitis Malachowski mingil sõjaväelaste võistlusel 52 meetri kanti ja MMilgi tekkis tal ootamatu tagasilöök.

Tänavuse hooaja algul näitas Malac-

howski 67-68meetriseid heiteid ja võitis Dohas Teemantliiga etapi, kuid juunis jäi isegi noortele konkurentidele paari meetriga alla. See ei ole väga loogiline. Aga just Malachowski ja Hartingu hammas on kõige rohkem verel. Harting on maailmameister, Malachowski Euroopa meister, tal on ka olümpiahõbe, ent olümpiakullale mõtlevad mõlemad. Seda enam, et Hartingul olümpiamedalit üldse pole.

Reuters/Scanpix

Ehsan Hadadi Iraan, 27aastane, pikkus 1.93, isiklik rekord 69.32

Ta on üks medalipüüdja, kes üritab poodiumiservale tõusta. Eelmise aasta MMi pronksivõiduga tõestas Hadadi, et liigub ülespoole. Samas oli mul juunis jutuajamine meie abilise Aadu Krevaldiga (biomehaanik – toim). Ta on salvestanud Hadadi heiteid videolintidele. Krevaldi sõnum oli minu vaatevinklist positiivne, sest tema Hadadis väga suurt konkurenti ei näe. Kuid 67meetrist kettakaart võib ta olümpial näidata küll. Tänavuste võistluste põhjal on Hadadi oma tasemel üks stabiilsemaid mehi.

AFP/Scanpix

Lawrence Okoye Suurbritannia, 20aastane, pikkus 1.96, isiklik rekord 68.24

Praegu on ta kettaheitemaailmas suurim komeet, kellest paljud räägivad.

19

Arvestades Okoye vähest praktikat – alaga tegeleb tõsiselt alles kolmandat aastat –, on tema tulemuste tase päris võimas. Kui eelmisel aastal tegi Okoye ühe linnukese, mis lendu jäi, siis tänavu on peale uue tugeva rekordi tekkinud stabiilsus. Tavaoludes on ta heitnud 6465meetriseid kettakaari, mis näitab, et ta on võimeline murdma lõppvõistlusele ja kõiki heas mõttes üllatama. Kodupublik ootab noorelt mehelt kõrget kohta.

Okoyele võib olümpia tulla natuke liiga vara. Aga mine tea, kõik on võimalik!

Reuters/Scanpix

Zoltan Kövago Ungari, 33aastane, pikkus 2.04, isiklik rekord 69.95

Tema senine ainus tiitlivõistluste medal (Ateena olümpia hõbe – toim) tuli üle noatera. Kvalifikatsioonist sai Kövago edasi viimasena tulemusega 61.86. Lähiminevikku vaadates näeme, et see oli üks tagasihoidlikumaid eelvõistlusi. Ka mul on väike osa Kövago õnnestumises – ei suutnud sellest kadalipust läbi murda.

Tavavõistlustel ja ka Teemantliiga etappidel suudab Kövago aeg-ajalt sähvatada ning häid tulemusi näidata. Samas on tal tihti probleem ringi mahtumisega.

Oleks ring pool meetrit suurem, oleks Kövago kindlasti kõva tegija. Heitevõimsuselt on ta üks vägevamaid, aga tundub, et erialast tööd kergemate heidetega pole teinud. Vahel tuleb harjutada, kuidas heita mängeldes 64-65 meetrit, mis tagab pääsu lõppvõistlusele ja ka kaheksa parema hulka.

DEIVIL TSERP Getty/AOP

triumfeeris kahtedel olümpiamängudel ameeriklane Martin John Sheridan (1904 ja 1908) ja enne Teist maailmasõda tema kaasmaalane Bud Houser (1924 ja 1928). ● Kõigi aegade parima kettaheitja nimetust väärib ameeriklane Alfred Oerter (pildil),

kes võidutses neljal olümpial järjest: 1956., 1960., 1964. ja 1968. aastal.

Neljanda tiitlivõidu järel suurest spordist taandunud Oerter sooritas karjääri pikima heite 1980. aastal, saades 43aastaselt kirja 69.46.

Paraku purunes tema unistus viiendast olümpiakul-

last ameeriklaste olümpiaboikoti tõttu. ● Pärast Oerterit on suutnud vähemalt kaks olümpiakulda võita leedulane Virgilijus Alekna (2000 ja 2004). Tema püsib ka Londoni mängudel kullakonkurentsis. 40aastase sportlase auhinnakapis on kümme

tiitlivõistluste medalit. ● Maailmarekordiraamatusse on kõige usinamalt teinud sissekandeid kolm meest: ameeriklased Fortune Gordien, Oerter ja Mac Wilkins. Kõik nad on rekorditähist nihutanud neli korda. Kehtiv maailmarekord 74.08 kuulub 6. juunist

1986 sakslasele Jürgen Schultile. ● Väärika jälje on kettaheiteajalukku jätnud ka Gerd Kanter. Ta triumfeeris 2007. aasta maailmameistrivõistlustel ja 2008. aastal olümpial ning on maailma edetabelit juhtinud koguni viis hooaega järjest: 2006– 2010.

Juuli 2012

Head ideed tulevad heast kohvist ja teest!

BIRGIT VARJUN (laulja): Healthy Attitude Kohvi olen tarbinud juba üle kolme nädala. Alguses olin suhteliselt skeptiline, kuidas selline toidulisand kohvi näol midagi muuta võiks! Peale suukuivuse ja janu ma erilist vahet kohe ei märganudki. Praeguseks on juba ka söögiisu vähenenud, energiat on rohkem juurde tulnud. Täna, lühiajalise kasutuse järel, olen tulemusega väga rahul. Toode toimib.

HELIS (kaasautor ajakirjas Iluguru): Soetasin Tervisliku suhtumise kohvi prooviks oma tütrele, et katsetada, kas tuttavate head kogemused selle toreda joogi seedetegevust ergutava toime suhtes on ikka tõsiseltvõetavad. Ja väga tõsiseltvõetavaks kogu päevarütm koheselt muutuski!

Isegi tütre tervisemuredega tegelev arst märkas külastusel viimatisest kohtumisest toimunud muutust ja küsis põhjust. Vastus, et "hakkasin nüüd tervislikku kohvi jooma!" kergitas tema kulmud muidugi peapeale kokku. Aga ta nõustus, et kui toime on olemas, siis joogu tütar aga ikka edasi. Energiat oli ka nagu mõnevõrra enam, aga suurima efekti au jäi siiski ainevahetusele.

FOTO: MERLE VÄRV

MIRLIAN (it-spetsialist): Kohvi joomist alustasin juulis 2011. Minu kaal on otseselt seotud söömisega. Kohvi olin tarbinud kuu aega järjest,k ui tundsin, et ei taha enam õhtuti süüa. Oluliselt vähenenud oli ka näksimine. Detsembi lõpuks olin kaotanud 28 kg. Tänaseni on kaal stabiilselt püsinud ning aeg-ajalt naudin endiselt seda head ja tervislikku kohvi!

Healthy Attitude

COFFE

Tervisliku Suhtumise Kohv

KOOSTIS: kroom rohelise tee ekstrakt ženženn kaltsium kiudained

Birgit Varjun soovitab! } Kohvi ja tee tervistav mõju on üldteada. } Meie tooted on pärit Hiinast ja üsnagi eksklusiivsed seetõttu, et just hiinlased on oma tervislike eluviiside poolest tuntud ning hinnatud. } Sulle on olulised SINU elukvaliteet ja –stiil!

Healthy Attitude

TEA

Tervisliku suhtumise Tee – eliittee

KOOSTIS: roheline tee kaneelipuu seemned ginko biloba lehed goji marjad ženšenn

Toidulisandid, mis on valmistatud erinevate taimeekstraktide segust ... ... tõstavad energiataset ... aitavad saada söögiisud kontrolli alla ja vabaneda soovimatust keharasvast (kombineerides seda koos füüsilise aktiivsuse ja tervisliku toitumisega) ... aitavad kaotada kaalu ja võidelda ülekaalulisusega ... aitavad kaasa seedimisele ... eemaldavad kehast mürkained ... aitavad kaasa maksa puhastusprotsessidele ... antioksüdantsed omadused tekitavad termogeneesi (sooja tootmist) ... parandavad vaimset erksust ja konsentratsioonivõimet ... parandavad üldist heaolu

Info telefonil 5635 0053 | www.sentac.eu | www.facebook.com/HealthyAttitudeCoffee

KASVULAVA

20

VIGALA SASS: «Vigala jõu müstikale, vaid treeneri tark Vana-Vigala põhikooli on läbinud kolm selle sajandi olümplast – kettakuld Gerd Kanter ning maadlejad Tarvi Thomberg ja Ardo Arusaar.

Kust väge ammutatakse? Rasket maatööd tehakse ju teisteski külades, ka entusiaste leidub mujalgi.

Kas tõesti toetavad püüdlusi VanaVigala ohvrihiis ja Vigala Sassi loitsitud kivi?

GUNNAR PRESS spordiajakirjanik

Vana-Vigala on hõreneva külamaastiku kohta pirakas, ometi tunnevad kõik kõiki. Vähemalt kooliealist inimest, kes Londoni olümpiale murdnud Ardo Arusaare käekäiguga kursis poleks, ei õnnestu leida. «Iga vastutulija soovis õnne, kui Ardo olümpiakoha sai,» ütleb ema Siiri. Poemüüja Heldi Pütsepp lisab: «Ostjad rääkisid Ardost nii omavahel kui ka minuga. Kõik on uhked, elavad kaasa.»

Ei leia ka ainsatki poissi, kes poleks maadlustrennis käinud, muud alad ei paku konkurentsi. Koolieelikud Rasmus, Karlis ja Oliver kurdavad hoovis tõsimeeli, et suvi tõotab igavust – neil sel ajal maadlustrenne pole.

Tanumal astub 12aastane Andreas Välis, kes tuli kuni 15aastaste Eesti esivõistlustel teiseks. Temas näeb treener Olev Nisumaa küla järgmist olümplast.

«Tunnen nii Tarvit kui ka Ardot ja tahan nende saavutusi vähemalt korrata!» kinnitab Andreas. Teda ja kaksikvend Hannest ootab suvelaager, mille kavas seisab omakülamehe olümpiaheitluse jälgimine. Kogemusi on vaja.

Nisumaa valikuvõimalus ei pruugi olla väiksem kui mõnel linnatreeneril.

Ohvrihiiest ja Vigala Sassi kivist ei tõuseks kasu, kui poleks tõelist entusiasti.

Märjamaal ei ole märga, Kullamaal ei ole kulda, Vigalal ei ole viga.

Kohalik rahvatarkus

Õnneks on. Kui 1983. aastal astus tagasi maadlejaid juhendanud Hugo Suislep, ähvardas töömaa sööti jääda. Peagi võttis poisid oma hoolde nüüdseks 52aastane Olev Nisumaa.

Härma talust sai treeningukeskus «Ma ei teadnud maadlusest suurt midagi, aga lasin end ära rääkida,» muigab lõbusa olekuga jässakas mees. «Kuid ma sõitsin veel motokrossi ega saanud end maadlusele täielikult pühendada. Kahe jumala teenimise lõpetasin 1990, kui poeg

Jüri sai neljaseks ja oli aeg talle maadlust õpetada.

Nisumaa elab Vana-Vigalast mõne versta kaugusel Paljasmaal Härmal.

Härma oli varem turismitalu, aga nüüd kantseldab Nisumaa raskestikasvatatavaid saksa poisse. «See töö sobib mu treeneritegemistega,» selgitab mees. Sobib ka Saksa riigi palk, sest treenerina vallalt saadav 109 eurot kuus ei hoiaks hinge sees. Ühes aidas asub jõusaal, kus külapoisid rahmeldamas käivad. Hoovil ja jõusaalis tegutseb suviti maadluslaager, toeks paarkümmend magamiskohta.

Teises aidas vaatab Vigala Sassi valmistatud viljakusjumal Peko auhinnariiuli

KASVULAVA

umehed ei toetu kusele.»

Mati Hiis

Vana-Vigala mõisahäärber, milles juba ammu tegutseb põhikool. Siit on tuule tiibadesse saanud olümpiamaadlejad Tarvi Thomberg ja Ardo Arusaar, aga ka kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter. Häärber, mille Uexküllid lasid ehitada 1772, libises koos liikvele läinud savikihtidega paari päevaga jõkke. Kolm aastat hiljem rammiti vundamendi alla seitsme meetri pikkused vaiad. 1905 põletasid talupojad uhke ehitise maani maha, kuid see taastati.

21

Kanter võttis maadlustrennist jõudu kaasa

Gerd Kanter õppis Vana-Vigalas teisest klassist põhikooli lõpuni, ent maadlustrennis käis vaid mõne aasta.

«Ta oli noor, ent kasvult suur. Maadelda tuli vanemate poistega ja kaotused tegid meele mõruks,» pakub treener Olev Nisumaa.

Tiina Kõrtsini «Võimalik seegi – prügine selg võttis silma märjaks. Aga põhiline, et kontaktsport mu natuuriga ei sobi,» vastab Kanter. «Füüsilist jõudu, mida hiljem on vaja läinud, ma maadlustrennist muidugi sain. Ent kergejõustik ja korvpall tõmbasid rohkem.»

Kanteri maadluskarjäär tipnes poisteklassi maakondliku pronksiga («Minu kaalus oli kolm võistlejat.»). Ta usub, et kui leidnuks motivatsiooni, võinuks Eesti raskekaallaste paremikku jõuda, enama kohta ei söanda arvata.

Kanter on kodukooli aidanud, tuues kettaid, odasid ja kuule ning pidades õpilastele spordiloenguid.

Mati Hiis

Vigala Sass ja tema loitsitud kivi Härma talu õuel. poole. Seal seisavad pikas rivis klubi Juhan karikad – nende võitmisse on suurima panuse andnud Vana-Vigala matimehed.

Härma õuel seisab kivimürakas, mille Vigala Sass 1995 loitsis. Ta elas siis juba Saaremaal, aga säilitas endise kodupaigaga head suhted. Vana-Vigala meenutab, et Sass oli korv- ja võrkpallis kibe käsi, ning Nisumaal on usku nii kivisse, Pekosse kui ka hiide.

Maadlustrenn vaid lakas ja keldris Kui tehnika- ja teeninduskool mõisahäärberist uude majja kolis, jäi võimla

maadlejatele. «Ministeerium tahtis ruume ära anda. Üks noor mees, Kuno Varik, küsis: miks te küla toidate? Vastasime, et küla on ju meie õpilaste, meie kõigi tulevik! Hooned ja ruumid õnnestus säilitada ning 1989 bilansist bilanssi põhikoolile anda,» räägib ametikooli haldusala asedirektor Ants Ojavee, keda Nisumaa nimetab maadlejate sõbraks.

Ometi, kui võimla põhikoolile läks, polnud maadlejatel enam ruumi, kus matt maas saaks püsida. Edaspidi on tavalist põrandat riivamata pendeldatud laka ja keldri vahet.

Esmalt kolis Nisumaa maadlustrenni Härma majalakka. Tagasi keskusse tuldi 1993, Ojavee aidanud ruume leida. Lä-

bitud on ametikooli pesumaja lakk ja neli keldrit. Esimesel polnud viga, kuid seda läks koolil varsti muuks vaja. Teises tuli maadelda talvemütsides ja aeg-ajalt tungis sisse vesi, konnad kaasas. Matid jäid vee alla. Tualettruumi esiti polnud, asja tuli ajada õues puu taga, pesema mindi koju.

Kolmas ehk lasketiir oli aknata ja viletsa ventilatsiooniga.

Praeguses ruumis, kus varem diskot tehti, käib nagu mujalgi keldris remont.

Nisumaa kardab, et kui «baas» heaks remonditakse, hakkab keegi seda endale tahtma. Ojavee lubab: «Ei hakka! Pigem saate ka eelmise ruumi pärast remonti endale.» Ta pöördub ajakirjaniku poole: «Entusiaste peab toetama ka kasinate võiJuuli 2012

KASVULAVA

22

Olev Nisumaa ja treeningubaasiks kujundatud Härma talu.

Jõusaal treener Nisumaa aidas.

Aasta 2006, traditsiooniline võistlus Vigala Lahtine Matt. Juba olümpial rassinud Tarvi Thomberg on alistanud kuus aastat noorema tulevase olümplase Ardo Arusaare.

Vana-Vigala praegune tulevikulootus Andreas Välis (paremal), kes 12aastasena tuuseldab viieteistkümneseid. maluste juures. Siis nad teavad, et pole pürgimustes üksi.»

«Lapsed saavad tasuta maadelda, see on maainimesele tähtis,» rõõmustab Nisumaa. «Ka maadlustrikood on meie poolt. Vigala vald meid saaliga aidata ei saa, sest pole pinda. Igal muul moel aitab küll. Meil on aastaeelarve, tiitlivõistluste medal toob sportlasele preemiaraha. Ka poisteklassi Eesti kuld tagab 3000 krooni jagu eurosid, kõrgemal tasemel summa kasvab.»

Proua Nisumaa ei suutnud abikaasa spordientusiasmist liiga kaua vaimustuda, aastaid tagasi lahkus ta kodust.

Vigalas elab mentaliteet: mees peab tugev olema

Vana-Vigala mõisa ohvrikivilt hangib väge maadlejate toetaja, ametikooli asedirektor Ants Ojavee. Kivi läheduses peetakse nii Eesti koorijuhtide kokkutulekut kui ka «Hard Rocki laagrit».

Vana-Vigala meestel on jõudu. Siin on treeninud EM-pronks, olümpia neljas mees Valeri Nikitin – hiljem on ta laagrites maadlustehnikat õpetanud. Eestis on suuri tegusid teinud Vana-Vigalas alustanud Olari Suislep. Märjamaa meeskond on köieveos üks riigi kangemaid, Vigala maadlejad ikka pundis. Maadlejad tavatsevad oma ala populariseerida, üles on astutud näiteks laatadel.

1999. aastal Vigala ja Märjamaa maadlejatest loodud klubi Juhan kogub kuulsust. «Katust» on antud ka paarile mujalt pärit koondislasele, nagu hiidlasest maa-

ilmameistrile Heiki Nabile ja kohtlajärvelasele Anar Zeinalovile. Nad harjutavad pealinnas Henn Põlluste käe all, kuid on Thombergi ja Arusaare näol väärt sparringupartnerid leidnud ning kaitsevad võistlustel Juhani au. Meeskond on mitu korda Eesti parimaks kroonitud.

Kust see jõud?

Kanter: «Maakoht, aktiivne tegevus vabas õhus. Poistel tuleb varakult loomi talitada, sõnnikut vedada, heina teha. Nad kasvavad sportlikuks. Ja muidugi Nisumaa entusiasm, oma poja utsitamine lisas talle huvi.»

Nisumaa: «Poisid teevad palju tööd ja taluvad rutiini. Siit lähevad nad edasi Audentesesse, olles selleks valmis.»

Ojavee: «Raske, raske maa on haritud ja hooldatud, toidab ära. Ja siinne vaim on ergas.»

Mõisapargis jalutab Ardo Arusaare ema Siiri. «Jah, meil on savine maa, annab end raskelt kätte, kasvatab tahet. Ardol ei läinud maadluses algul hästi, oli üleelamisi, nuttu. Aga ta jaksas tahta. Kord käis 31. detsembril treeneri ukse taga, tahtis pidupäevast hoolimata treenida. Nüüd on nad Gerdi ja Tarviga tõestanud, et ka väikesest paigast saab laia ilma jõuda.»

Erinevalt talust pärit Tarvi Thombergist pole nelja aasta tagune juunioride EM-pronks Arusaar rasket maatööd teinud, ta kasvas külakeskuse paneel-

Mati Hiis

«

Härma talu lakapealne trennikamber 1990. Taga (vasakult) Tarvi Thomberg, Taavi Tikerpalu, Olari Suislep ja Teet Verev, ees Nisumaa tütar Mari, Reio Ruus, Jüri Nisumaa, Urmo Suislep ja Vallo Asperk. Neist Thomberg, Tikerpalu, Suislep ja Jüri Nisumaa on esindanud Eestit rahvusvahelistel võistlustel. See on Gerd Kanteri trennipunt, aga tulevane kettamees oli pildistamispäeval harjutuskorra vahele jätnud.

majas.

Kauane koolidirektor, 80. sünnipäevale lähenev Virve Alliksalu: «Gerd ja Ardo olid koolis korralikud poisid, trennis ka. Tarvi oli naljamees. Meie kolme olümplast liitis vigala jonn ja tõstis Olevi haruldane töö.»

Thomberg: «Vigalas elab mentaliteet, et mees peab mehine olema. Väärtused on jõud, mida lisab maadlus ja tehnikaoskus, näiteks autode timmimine. Mentaliteet kandub põlvest põlve, haarab ka mujalt tulnud rahva.»

Aga esimesse klassi läks vaid kaks last Aleksander Heinsalu, tuntud kui Vigala Sass, töötas Vana-Vigala ametikoolis 1968.–1984. aastani, hooldades mõisaparki. Kohalikud mäletavad, kuidas ta ravimtaimede tundmise ja kasutamisega kuulsaks sai ning jutuletahtjaist moodustus vahel 50–60autoline järjekord.

Mõisa läheduses sahiseb ohvrihiis, mille tähendusel Sass aitas kaasaegseteni jõuda. Ta loitsis hiie vastas, jõe mõisapargi poolsel kaldal ohvrikivi. Uhke loitsimine toimus laulva revolutsiooni ajal koorijuhtide kokkutuleku raames. Tõnu Kaljuste, Olev Oja ja Vigala Sass olnud ša-

Meil on savine maa, annab end raskelt kätte, kasvatab tahet.

Olümpiamees Ardo Arusaare ema Siiri

www.terviserajad.ee

KASVULAVA

24 Mati Hiis

maanirõivais ning põristanud trumme, koorijuhid ümber, regilaul kõlamas.

«Nagu käe kivile paned, tunned energiatulva, kui oskad tahta ja uskuda,» õpetab Ojavee. «Vanad eestlased ohverdasid hiiele – tegid kingitusi, sidusid okstele lindikesi. Nüüd annetatakse rohkem kivile.»

Et asjasse selgust tuua, võtab Ojavee kõne Vigala Sassile endale ja edastab: «Sass ütleb, et Vigala jõumehed ei toetu müstikale, vaid treeneri tarkusele. Fenomen ei tulenevat hiiest ega ohvrikivist.

Asi on selles, et Olev lubab juba neljaviiesed poisid suuremate trenni ajal matile madistama. Klutid müravad, mängivad ja rõõmustavad, saades märkamatult tööharjumuse ja maadluspisiku.

Mujal tahavad treenerid lapse võtmiselt eeldusi näha.»

Nisumaa naeratab: «Olen hea inimene, ei aja kedagi ära. Annan igaühele võimaluse.»

Thomberg arutleb: «Olev käis Sassiga tihedalt läbi ja tõi igalt kohtumiselt talupojaloogikat. Ta sõnastas selle poistele arusaadavaks ja andis edasi, külvates tarkust, visadust, tööarmastust, hoolivust ja

Selline kiri ehib Ardo Arusaare olümpiapileti auks treener Olev Nisumaa särki.

õiglust. Ta mõistab poisse koos hoida.»

Kaua maadlus Vana-Vigalas vastu peab?

Nisumaa näost libiseb üle tume vari: «Eelmisel sügisel alustas põhikooli esimene klass kahe õpilasega.»

krooniga autasustas Vigala vald Gerd Kanterit, kui too 68 820 2008. aastal Pekingist olümpiakulla tõi.

Kanteri võidutulemuse 68.82 iga millimeeter väärtustati ühe krooniga.

Aldo Luud, Tiina Kõrtsini, Mati Hiis

Kust on pärit Eesti olümplased

Märjamaa

Saku

Ingrid Puusta

Tallinn

Anna Pohlak

Vana-Vigala Gerd Kanter Ardo Arusaar

Triin Aljand, Jüri-Mikk Udam Johannes Ahun, Martin Liivamägi Deniss Karpak, Karl-Martin Rummo Evelin Talts, Raul Must, Martin Padar

Narva-Jõesuu

Anžela Voronova

Suuremõisa

Sillamäe

Heiki Nabi

Anna Iljuštšenko

Haapsalu

Särevere

Nikolai Novosjolov Raigo Toompuu Kaia Kanepi

Grit Šadeiko

Jõgeva

Rene Mandri

Kuressaare Marek Niit Mikk Pahapill

Pärnu

Heiki Nabi, Suuremõisa.

Tõnu Endrekson Andrei Jämsä Allar Raja Geir Suursild

Järvakandi

Reena Pärnat

Karksi-Nuia

Tartu

Märt Israel

Viljandi

Kaspar Taimsoo, Risto Mätas

Grete Treier Rasmus Mägi Aleksander Tammert

Olümpiaennustus Mitu medalit saab Eesti? Kas 100 m jooksus tehakse maailmarekord?

Kas Venemaa saab korvpalliturniiril medali? Kas kettaheites ületatakse 70 m piir?

Milline riik saab kõige rohkem medaleid? Kas Eesti saab vehklemises medali?

Iga päev küsime kaks küsimust ja parim ennustaja saab auhinnaks suurepärase kalastusreisi viiele Ahvenamaale!

Vaata, osale ja võida reis Ahvenamaale

tasuta.paf.ee alates 24. juulist

Peasponsor

MEDALILOOTUS

26

Urmas Luik (Pärnu Postimees)

Eesti sõudmise olümpia tipphetked

STOCKHOLM 1912 Tsaari-Venemaa koosseisus võistles ühepaadil Mart Kuusik (pildil). Korraldajate ja kohtunike süü tõttu jäi ta aga medalita. Kuusik oli eelvõistlused ülekaalukalt võitnud, kuid

kaotas poolfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale belglasele Polydore Veirmanile. Kuusiku paat purunes ja ta pidi võistlema võõra paadi ja vanade aerudega, mis sõidu ajal

Scanpix

murdusid. Rahvusvahelise Sõudeliidu andmebaas annab Kuusiku tulemuseks 4. koha, varasemad andmed mainivad ka 3.-4. koha jagamist.

Tema kohajagamist selgitab asjaolu, et sõudmises võisteldi tollal paat paadi vastu ja poolfinaalide kaotajatele kol-

manda koha sõitu kavas ei olnud.

MONTREAL 1976 Eesti sõudmine võitis ainsa Nõukogude liidu-aegse olümpiamedali, kui roolijata neljasesse kuulus eessõudjana Raul Arnemann (pildil).

Finaalis oldi kolmandad.

BARCELONA 1992 Iseseisev Eesti on esindatud tervelt kolme paadiga.

1990. aastal maailmameistriks tulnud

MEDALILOOTUS Aldo Luud

27

Neli meest ja neli veerandit, kokku 2000 meetrit ja ... medal?

Sõudmine näib pealtnäha lihtne ala. On paat, selles mees või mehed. Ja aerud. Sõua 2000 meetrit ja kogu moos. Väiksemal paadil kulub seitse-kaheksa, suuremal kuus minutit. Tegelikult vägagi piisavalt piisav aeg, et end pildituks sõita.

VILLE ARIKE ville.arike@ohtuleht.ee

Sõudjad jagavad distantsi mõtteliselt neljaks veerandiks vahepunktiga 500, 1000 ja 1500 meetri kohal. Mis toimub igal veerandil? Ja mis üldse paadis toimub?

Sellest rääkimiseks on paras võtta kampa meie suurim olümpialootus neljapaat ehk Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä.

Enne starti

Kaspar Taimsoo (paremalt), Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä – just sellises järjekorras paadis istutakse.

Raja: «Hea sõidu sõitmiseks tuleb paljugi teha enne starti juba eelmisel päeval.

Pead korralikult toituma, hästi magama, ärkama kindla varuga. Hommikuse võistluse korral teeme enamasti kell 7.30 rahuliku trenni, sõidame 4 kilomeetrit. VaheJarek Jõepera

Jüri Jaanson liikus tõusvas joones ja läks oma poolfinaalist teise ajaga finaali. Seal jäi ta paraku neljast esimesest selgelt maha ja lõpetas viiendana. Paariskahesel võtsid suured üllatajad Priit Tasane ja Roman Lutoškin neljanda koha.

SYDNEY 2000 35. eluaastat sammunud Jüri Jaanson oli võrreldes Atlantaga saanud neli aastat vanemaks ja tema finaalisoov näis uskumatu. Ometi tegi mees selle teoks.

Otsustavas sõidus põletas ta enda järel sillad, tulemuseks 6. koht.

ATEENA 2004 Pärast Sydneyt oli sõudeliidu peasekretär Jaan Tults öelnud: «Nelja aasta pärast Ateenas peab Eesti sõudmine saama medali ja üks saajatest peab olema Jaanson.» Meest sõnast – Jaanson jäi ühesel alla ainult norralasele Olaf Tuf-

tele. Kahepaadil tegid meeldejääva võistluse neljanda kohaga lõpetanud Tõnu Endrekson ja Leonid Gulov.

PEKING 2008 Jüri Jaanson on 42aastane, aga võistleb endiselt. Ja saab koos Tõnu Endreksoniga (pil-

dil) kahepaadil Austraalia järel hõbemedali! «200 meetrit enne lõppu polnud ma kindel, kas lõpetan. Algul olid ham-

bad ristis, siis tagurpidi, enne lõppu kurgus ja lõpuks juba ajudes, kuhu need jäidki,» meenutas Jaanson pingutust.

Juuli 2012

MEDALILOOTUS

28 Aldo Luud

peal mõtleb igaüks oma mõtteid. Meie Kaspariga teeme veel soojendusjooksu, Andrei ja Tõnu eelistavad sikutada ergomeetrit. Väikseid nüansse on palju.

Tund enne starti algab klassikaline soojendus. 15–20 minutit hiljem jõuame paadi juurde, paneme varustuse paika, käime treeneriga taktikalise poole läbi. Vee peale läheme pool tundi enne starti, teeme sisseharjutatud soojenduse. Stardijoonele asudes mõtleme tehnikale, tööle.»

Tagumine mees Jämsä vastutab selle eest, et paat stardikäskluse ajal otsesuunas oleks. Jämsä: «Teised eriti ei pea kuulama, ma ise roolin.»

Taimsoo: «See on kõigi asi, et paat ikka otse oleks.»

Tuttavast käsklusest «Valmis!» stardiandmiseni on starteril 1–5 sekundit. Raja: «See aeg tundub vahel nii pikk, tahaks juba minna!»

Endrekson: «Pole nii, et loed kolmeni.»

I veerand Kui start antud, võib esimese tõmbe algus meestel erineda, kuid põhiline on tõmbe lõppedes aerud ühel ajal veest välja saada. Maksimumkiiruse saavutamiseks kulub umbes 15 tõmmet ehk üle 100 meetri. Tempot sätitakse eessõudja Taimsoo järgi.

Endrekson: «Kiirendus on teada, seda on nii palju harjutatud.»

Raja: «Tõmbesagedus olla kuni 48 (tõmmet minutis – toim).»

Taimsoo: «46,5 on tavaline, distantsil on keskmine 36. Esimesed 500 meetrit stardist väljudes on ikka päris tuline andmine.»

Raja: «Seal veel päris raskeks ei lähe.»

Kõik: «Vaja on kiirelt saavutada kiire, samas ökonoomne rütm. Aeglaselt ei tohi alustada ja paadipikkust vastastele kohe ära anda.»

II veerand Kõik: «Siis hakkab sõit pihta!»

Taimsoo: «Üritame tajuda toimuvat – kas keegi eest ära, kellest ise ees oleme.

Pärast 500 meetrit hakkab töö lihasväga tähtsad. Kui keegi jätab tõmbamata, siis paadi kiirus langeb.» tesse jõudma.»

Raja: «Tegelikult on 1500 Taimsoo arvutab: «Kui iga meetrit vaja veel sõita!»

See on sõudmise mees teeb 5 kergemat tõmmet, võtmeküsimus – annab see kokku juba 20. See 1000 meetri punkt on sõudsa pead raskest mises psühholoogiliselt tähtis on arvestatav osa terve disseisust üle olema. koht ning mõnigi paatkond tantsi umbes 220 tõmbest.»

Kui sa ise ei tööta, Kõik: «See on sõudmise võtüritab enne selleni jõudmist teed teistele veidi hinge tõmmata. Eestlased meküsimus – sa pead raskest karuteene. püüavad teha vastupidi. Taimsoo seisust üle olema. Kui sa ise ei hüüab 800–850 meetri peal sageli tööta, teed teistele karuteene.»

Taimsoo: «Kui tahe on olemas, «Kümme!» ja kõik panevad juurde.

Taimsoo: «Üritan jälgida, et meeskond pead alati jõudma!» töötaks kokku, töö oleks efektiivne.»

Raja: «Koordinatsioon ja täpsus hakIV veerand kavad kannatama.»

Taimsoo: «Ausalt tunnistades on minu Endrekson: «Nüüd ma loen tõmbeid, suurim hirm see, et ei jõua lõpuni, seejuba 1000 meetrist saati. 1500st jääb umbes tõttu 500 meetri peal ei julge veel paugu63-64 tõmmet. Kui 20 on loetud, siis ütlen «40!». Siis tuleb hakata lõpukiirendust tetama hakata.» gema. Minul näiteks hakkab psühholoogiliselt kergem, kui tean, palju on jäänud. VasIII veerand tavalt sellele, nagu eessõudja krutib, nii ma lähen, ega lõpus strateegiat enam pole.

Juba mõnda aega on sõidetud teadmiLuzerni MK-etapil Andrei karjus 350 sega, et vaja on kannatada. Aga kannatada meetrit enne lõppu, et Venemaa on vätuleb edasi, ja järjest hullemaks läheb. sinud! Siis jäime spurdiga hiljaks, kümme tõmmet jäi puudu, et neist ette saada.»

Jämsä: «Mina vaatan, et mõni konkurent ei läheks liiga kaugele ette, et me ei Jämsä: «Keeran veidi pead ja kui kõrsatuks lainesse. Esimesel 500 meetril seda valraja paadi tagumist otsa silmanurgast tavaliselt ei juhtu, aga 1000 peal juba võib ei näe, siis on ta kaugele minema saanud. juhtuda. Hüüan siis Kasparile: Kümme Ent tolles sõidus hakkas Venemaa paat sisse! Meil on tänavustel võistlustel tegejärjest rohkem paistma.»

Kõik: «Viimasel 250 meetril tuleb likult olnud nii erinevad sõidud.»

Kõik: «Tuleb kannatada, et tempo ei minna toore jõuga, peaasi, et tõmme langeks.» enamvähem koos oleks. Kui näed, et keegi kukub, annab see sulle jõudu juurde.»

Taimsoo: «Peab hakkama saama!»

Jämsä: «Peamine, et säiliks ühine Taimsoo: «Mulle tundub 250 viimast rütm.» meetrit pikem kui terve eelnev distants.

Raja: «Pärast 1000 meetrit on tunne, Mõnikord võistlus lihtsalt ei lõpe ära! et enam ei jõua!»

Võrdsete paatide vahel võidab see, kes Endrekson: «Lihtsalt on vaja jõuda! tahab rohkem võita.»

Väsimus on juba nii suur. Vahel tundub, et teeme kõik õigesti, aga tegelikult mees*** kond ei tööta, kõik tegutsevad erinevalt.

Väsimuse pealt koostöö hoidmine on Neljapaadi eesmärk olümpial on väga raske, aga tähtsaim.» medal, eelistatavalt kuldmedal. «EnnusTaimsoo: «Tähtsaim, et paati ei takistama ma midagi ei hakka,» lausub Jämsä tataks. Kui tõmbad nõrgalt, aga ei takista, rangelt. pole veel nii hull. Takistab see, kui jätad «Kõiki on võimalik edestada,» võtab Endrekson maailma neljapaadiseisu aerud vette lohisema.»

Jämsä: «Kokkuvõttes on kõik nüansid kokku.

AFP/Scanpix

SISUKORD

3

52 Kalleim puuduja

Mida halba tegi vutiiidol David Beckham, et teda koondisesse ei kutsutud?

8 9 kuuma küsimust Kes staaridest jääb dopinguga vahele ja kui palju tuleb muid skandaale?

62 10 minuti London

Kuhu minna, mida vaadata, mida süüa ja kuidas oma raha Albionis laiaks lüüa?

14 GERD KANTER

Olümpiavõitja okkaline tee Londonisse.

Kas kuld tuleb? Sport on ettearvamatu, ütleb medalilootus, kuid kinnitab: «Tahan igal juhul poodiumile jõuda!»

Uskuda, uskuda, uskuda!

«

Sport EKSTRA Toimetaja Reklaam Korrektuur Kujundaja Makett Esikaane foto Väljaandja

Jaan Martinson Marko Tiidelepp Mari Kõverik Kai Nõva Risto Mandre Jarek Jõepera AS SL Õhtuleht

Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Trükk

AS Kroonpress

Tähe 133, 51013 Tartu

Kõik Sport Ekstras avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS SL Õhtulehe kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

Värdjad!»

Loodame kogu südamest, et augusti teisel nädalal Londoni olümpiale joont alla tõmmates ei tule meil kasutada samasugust pealkirja nagu ajalehel Moskovskii Komsomolets pärast Venemaa jalgpallurite põrumist EMil. Iroonia irooniaks – pisi-Eestis on taolised reaktsioonid ühtaegu võimatud ja ebasündsad nagu ka kõrge firmajuhi hinnang, et ebaõnnestunud sportlane tuleks riigist välja saata (nagu arvas Gazpromi boss Andrei Aršavini kohta).

Kui naaber on suur ja kõrk, siis meie oleme ikka tahtnud olla väikesed, töökad ja tublid. Veel mõnda aega tagasi kuulsin siit-sealt: pole meil seal Londonis midagi vaadata ega kellelegi kaasa elada.

Aga kuidas ei ole? Gerd Kanter, Nikolai Novosjolov, neljapaat, Kaia Kanepi, Triin Aljand… Ehk pistab nina välja mõni üllataja nagu täpselt kaks kümnendit tagasi Barcelonas Krista Kruuv, Lauri Aus – rahu alati sümpaatse spordimehe põrmule – ja Raido Kodanipork?

Kanteri-suguseid Kalevipoegi, kes suudavad olla vägevad nii võimult kui vaimult, sünnib siinkandis harva. Üldiselt oleme võimult tillukesed, aga seda tugevamad peame olema vaimult. Mitte keegi, kes olümpiale pileti juba lunastanud, ei saa ega tohi sekundi murdosakski mõelda – ma niikuinii ei saa, vastane on suurem ja tugevam. Ainult nii on võimalikud suured ja natuke väiksemad imed.

Ehk: üks tõeline Eesti olümpiasportlane ei tohi iial alla anda, käega lüüa. Arvan, et seda fänn talle hinges ei andesta. Värdjaks ei risti ning maalt välja ei saada, aga pai kah ei tee.

Eesti spordiajaloo mahukaim (ning loodetavasti ka ilusaim ja sisukaim) olümpiaajakiri ootab koos teiega elamusterikkaid kolme nädalat.

Head lugemist ja vaatamist!

ANDRES VAHER Õhtulehe sporditoimetuse juhataja

20 Vigala jõumehed

Kust said väge Gerd Kanter, Tarvi Thomberg ja Ardo Arusaar – kas tõesti ohvrihiiest ja Sassi loitsukivist? Vigala Sass selgitab.

32 Püss kui viiul?

Olümpialaskur Anžela Voronova räägib oma parimast sõbrast, sportpüssist, mis meenutab rohkem tulnukate sõjariista.

40 Spordihoroskoop

Lasksime astroloogidel koostada täpse horoskoobi kolmele Eesti olümpialootusele. Mida tähtede seis neile ennustab?

42 Ujuv kaunitar

Meikimine, eriline soeng ja pidu kuuluvad mullu Eesti parimaks naissportlaseks valitud Triin Aljandi päevakavasse vaid mõni kord aastas.

45 Elav legend: Bolt

Maailma kiireim inimene. Õigusteaduste audoktor. Imesprinter. Ihaldatud poissmees. Spordilegend a-st kuni ü-ni.

66 Naine? Olümpial?!

Antiik-Kreekas anti sportlastele naisi auhinnaks. Kas nüüd saab naiste poksi kullavõitja koos medaliga kaasa ka mõne kena musklis nooruki? Lugu sellest, kuidas naised end meestega võrdseina olümpiale võitlesid.

Juuli 2012

EPEE: kel (medal) on, võib saada lisa. Novosjolovil on Vehklemine on spordiala, kus võistluses viimase asetusega mees võib heal päeval läbi torgata esimesena asetatu. Vehklemisliidu kauaaegne peasekretär, praegu esikätt Nikolai Novosjolovit abistav Tõnu Nurk on aga kindel, et olümpial lööb läbi kogenud kaardivägi.

VILLE ARIKE spordiajakirjanik

«Ühe võidu võid veel ära kobistada, aga tervet turniiri mitte. Usun nendesse, kes on varem võitnud mõne tiitlivõistluse medali, arvan, et nemad jõuavad ka Londoni olümpiamängudel pjedestaalile,» lausub Nurk kindlalt.

Kümmekond medalinõudlejat Nende seas on ka Novosjolov. 2010. aasta maailmameister, tänavuse EMi hõbe. «Kui vaadata ka tänavuste MKetappide võitjaid, siis üks ja sama kitsas ring see ongi,» märgib Nurk. Novosjolov tuli esimeseks nii kodusel «Tallinna Mõõgal» kui ka Stockholmi etapil.

Maikuus kerkis Novosjolov maailma edetabelijuhiks ja kuulub olümpiasoosikute kilda. Nurk pakub, et potentsiaalseid medalinõudlejaid on Londonis kümmekond.

«Vaevalt et 20.–30. asetuselt võib medalile tulla. Individuaalturniiril võistleb 30 epeevehklejat. Seal on igasuguseid Aafrika ja muid tegelasi, nii et kümme ta-

Reuters/Scanpix

MEDALILOOTUS

30

Eesti vehklemise tipphetked olümpiamängudel

● Kui Liidu koondises, siis medal. Esimest korda jõudis Eesti vehklemine olümpiale 1968. aastal Mexicos, kui NSV Liidu naiskonda kuulus Svetlana Tširkova. Ta võitis kuldmedali nii siis kui ka neli aastat hil-

jem Münchenis.

1972. aastal tõi Münchenist võistkonnavõistluse pronksi Georgi Zažitski ja 1988 Seoulist Vladimir Reznitšenko – mõnda aega Eestis elanud tõmmu mees. ● «Neljas koht on

jama». Barcelonas 1992 ütles Kaido Kaaberma selle igaveseks Eesti spordiajalukku raiutud lause, kui kaotas pronksimatši. ● Atlantas olümpiadelegatsiooni parimad. 1996. aasta Atlanta olümpia-

gumist võib kohe maha kriipsutada.

Medalimehi tuleb seega otsida kahekümne esimese seast, aga ma sõeluks neistki kümmekond tükki välja: Kolja, prantslased, Hollandi, Šveitsi, Itaalia, Venemaa vehklejad, ungarlane Geza Imre.

Koguneb tiitlivõistlustel pärjatud seltskond.

Selge, et Kolja tahab kirkaimat medalit.

Aga ta ei taha seda kõva häälega välja hüüda,» püüab Nurk aimata, mis Londonis juhtuma võib hakata.

Novosjolov on teinud hirmkõvasti tööd ja teda tuleb tagasigi hoida. «Vahel tuleb auru välja lasta, aga ta ei saa, ei oska. Kui ei vehkle, sõidab ratast, läheb jõusaali või staadionile. Elab täielikult spordile.»

Võidavad vaimselt tugevad Ega Novosjolov vaimselt end läbi põleta? Nurk ei usu seda. «Ta on selleks liiga tark, et end üle küpsetada. Kolja on rahulik, ei mängi publikule, ei näita tundeid suurt välja – üsna vaoshoitud sportlane.

Arvan, et ta on kerkinud maailmas vaimselt üheks kõvemaks vehklejaks, oskab end otsustaval hetkel kokku võtta.

Vaata, kui palju matše on ta võitnud tulemusega 15:14! See näitab, et kõrvade vahel on asjad lõpuks paigas.»

le pääsesid epees nii Eesti nais- kui ka meeskond ja mõlemad lõpetasid viienda kohaga. Tegu oli terve meie riigi olümpiadelegatsiooni parimate tulemustega. Kaaberma oli individuaalselt seitsmes.

● Edutu 21. sajand. Hiljem liikus asi allamäge, näiteks 2004 Ateenasse ei jõudnud ainuski Eesti vehkleja.

Neli aastat tagasi Pekingis käis Novosjolov üksi, kaotas ühe torkega ja leppis 30. kohaga.

MEDALILOOTUS

31

Karpak ja olümpiatuuled on sõbrad Ott Kallas

Ehkki Eesti olümpiakoondise medalilootustest rääkides on enamasti nimetatud Gerd Kanterit, Nikolai Novosjolovit ja neljapaati, ei saa unustada ka purjetamise Finn-klassi tippude sekka rühkinud Deniss Karpakki.

Esiteks – Karpak kerkis maikuu lõpul suisa maailma edetabeli juhiks ja teiseks – olümpiarajad peaks talle sobima. Purjetamine on siiski ala, kus võib kõike juhtuda ja seetõttu ei saa ükski rääkida medalist kindlas kõneviisis. Kõik pannakse paika Weymouthi vetel. «Üldiselt on koht päris hea, puhuvad head keskmised ja tugevamad tuuled. See sobib mulle,» alustab Karpak olümpiapaiga tutvustamist. Aga ütleb kiiresti:

«Praeguseks olen Finnil juba universaalne purjetaja, saan iga tuulega hakkama.»

Mullusel eelolümpial sai Karpak 6. koha ja jäi rahule. «See on minu Finnikarjääri parim tulemus, samad mehed hakkavad võistlema ka olümpial. Olen väga rahul!» hõiskas Karpak toona ja naeris, et medal tulgu järgmisel aastal (tänavu, olümpial – toim)!

Just pärast eelolümpiat märkis purje-

tamisliidu peasekretär Ott Kallas, et Finn sobib Karpakile varasemast Laserist (tollel võitis ta 2007 MM-pronksi) paremini: «Inglismaal puhus tihti tuul üle 10 meetri sekundis, Deniss sai nendes oludes hästi hakkama. Kui Laseril jäi ta vaiksete tuulte jaoks raskeks, siis Finnil suudab ta sõita iga ilmaga.»

Karpak tõdeb, et õnnefaktor on purjetamises suur. «Aga ka lootus on olümpia eel päris suur,» muheleb ta juuli algul antud usutluses. «Tunnen end kindlalt, samas pole hea muutuda liiga enesekindlaks. 5. augustil teame, mis olümpiavõistlusel toimus ja milliseks kujunes lõppjärjestus.»

Weymouthis on Karpak võistelnud neli korda. Olümpiamängudeks on britid välja töötanud viis rada. Neist kaks asuvad kalda lähedal ja kolm kaugemal merel. «Esimesel ja teisel päeval võistlevad Finnid kalda lähedal, seejärel kaugemal. Kus toimub medalisõit, ma veel ei tea,» selgitab Karpak.

VILLE ARIKE

EMT Järvejooksud

40. jooks ümber Ülemiste järve Laupäeval, 25.august 2012 Start kell 12.00 Ülemiste metsajooks - 5 km Start kell 12.00 Start ja võistluskeskus Tallinna Veepuhastusjaamas.

EMT kliendile registreerimine 25% soodsam!

POP Lastejooks Stardid alates kell 11.00 Osalemine lastele tasuta, registreerimine alates 10 koha peal.

Eelregistreerimine kuni 23.august www.stamina.ee/jarvejooks

DAAM RELVAGA

32 ● PÕSEALUST saab liigutada üles-alla ja külgsuunas vastavalt kaela pikkusele, põse kujule ja silmade vahekaugusele. Põsealune, kuhu pea toetub, peab võimaldama püsiva pea asendiga diopteriava keskelt sihikusse vaadata ilma kaelalihaseid pingutamata.

● DIOPTERSIHIKUL saab muuta diopteriava suurust ja kasutada optilisi petteid ning valgust muutvaid filtreid. Kahe paranduskruviga keeratakse püssi tiheduspilt peale.

● KABARAUD on igatpidi reguleeritav, et see toetaks mugavalt ja kindlalt vastu õlga. Iga laskeasendi puhul võib kabaraua kõrgus ja kuju olla erinev, kuid etteantud mõõtude piires. ● PÜSTOLKÄEPIDEME raami külge kinnitumise kaugust päästikust ja kaldenurka saab muuta.

Päästmiskäe haare ja asend sobitatakse nii, et ei tekiks võimalust päästikut külgsuunas ehk valesti suruda.

● PÄÄSTIKU kaal (päästikule surve minimaalne kaal) väikekaliibrilisel vintpüssil pole piiratud. Päästikukäigu pikkus ja tundlikkus on eri firmadel ise võimalustega – kuni viie kruviga muudetavad.

ANŽELA VORONOVA: püss on nagu viiul muusikule «Püss on justkui viiul muusikule – kas sa saad sellega sõbraks, see muutub nagu osaks sinust endast, või te ei hakkagi sobima,» selgitab olümpialaskur Anžela Voronova. «Minul hakkas koostöö püssiga klappima sisuliselt kohe, kahe nädalaga oli see mugavaks seadistatud.»

JAAN MARTINSON spordiajakirjanik

Kunagine standardpüss oli püssi moodi – puust laad ja puha. Paraku ei tohtinud seda seadistada. Standard on standard. Nii pidigi laskja end relva järgi kohendama.

Tänapäevane sportpüss meenutab pigem relva, millega tulevikus tulnukatega võideldakse. Ühed kutsuvad seda luukereks, sest raamile saab sobivad osad külge kruttida. Voronova kasutab väljendit «legopüss».

Relv on aastast 2003 ehk siis ammu omaks saanud. Treeningul pärast lamadeslaskmist läheb Voronoval vaid mõni minut, et teha kümmekond operatsiooni ehk kruvikeeret lahti-kinni, seadistamaks püss püstilaskmise jaoks. Lae alla kinnitab ta püstiklotsi, sihiku ja kirbu alla

lisab kõrgendused, kabaraua laseb allapoole ja muudab detailide asendit, keerab põsealuse ja käepideme nurki ning ongi valmis!

«See püss on justkui minu jaoks loodud,» kiidab Voronova. «Paari nädalaga olid seadistused paigas ja tänini pole vaja olnud suurt midagi muuta.»

Nagu püss, nii ka laskeasend on aastatega piinlikkuseni välja timmitud ja just see annab võistlustel suurima enesekindluse. Maailma tipplaskurid on üsna

võrdsed. Püssidetailide asend, vintraua ja laskemoona kvaliteet, riietus, sihiku filtrid ja kõik muu säärane annab juurde ehk mikromeetri. Mis siis otsustavaks saab?

Laskurid räägivad, et kui kuul tabab üheksat, mitte kümmet, on viga padrunis ja rauas. Või kuidas sellega on?

Voronova naerab. «Muidugi on viga kuulis! Ega laskja ju ei eksi! Aga tegelikult ei lase püss ise ühtegi kümmet. Inimene laseb. Tehnika on kõigil tippudel paigas, varustus võrdne. Maksab psühholoogia. Ainult see. Üks suudab närve vaos hoida kõigi laskude ajal, teine mitte. Üritan endale sisendada, et olümpia on üks tavaline võistlus,» ütleb Londonis 43aastaselt olümpiadebüüti tegev Voronova. «Ei tea, kas seda suudan, või on tegu enesepettusega, sest ma pole varem nii olulisel võistlusel osalenud. Palun taevast – ma pole fanaatiline usklik, aga jumalasse usun –, et suudaksin oma tulemuse ära teha. Eks siis paista, mis koha see toob. Üks on aga kindel: relv üksinda tulemust ei tee ja medalit ei võida, ikka inimene.»

● VINTRAUD valmistatakse ja valitakse eraldi ning on püssi olulisim osa, sest selle kvaliteedist sõltub täpsus. Rikkamate riikide laskjad käivad ise tehases eraldi vintrauda ja moonatehases rauale sobilikku moonapartiid valimas. Anžela Voronova kasutab standardset vintrauda – pikemat ja raskemat mudelit –, tehase juhuvalikuga rauda, millel kaasas lasketiheduse pilt. Vintraua eluiga on kümmekond aastat.

● LISAKLOTSID Nüüdisaegne metalllaad on vanade puitlaadidega võrreldes vintraua alt madalam ja laskur saab rihmasoonde kinnitada igale asendile ning endale sobiliku paksusega vaheklotsi.

DAAM RELVAGA

33

● RÕNGASKIRP on reguleeritava läbimõõduga. Kirbujalg on raua pealt eemaldatav, et saaks sobilikke kõrgendusi alla lisada.

● LAAD EHK RAAM Nüüdisaegse püssi laad (raam) on nagu selgroog, mille külge kinnitatakse kõik osad vastavalt vajadusele.

Väikekaliibriline vintpüss Kaliiber: 5,6 ehk USA mõõtude järgi 22 cal.

Maksimumkaal: meestel 8, naistel 6,5 kilo koos lisadega.

Firma: Anschütz.

Hind: 3000–5000 eurot.

Seadistamine: uue püssi seadistamine ehk keha proportsioonidele ja laskeasendile vastavaks kohandamine võib võtta laskurist olenevalt aega kuni aasta.

Jarek Jõepera

Laskmiskostüüm

Anžela Voronova laskmisrõivad on valmistatud Soome firmas Kurt Thune ja nende hind on üle 1000 euro.

Laskmiskostüüm – jopp ja püksid – on valmistatud kahekihilisest presenditaolisest materjalist ja nahast. Põlvede ja küünarnukkide kohale on lubatud lisada krobelisest kummist lapid, et kaitsta liigeseid ja vältida nende kohtade libisemist laskmisel.

Materjal on nii paks ja jäik, kui reeglid seda lubavad. Riiete jäikust mõõdetakse seadmetega enne võistlust. Samuti on normeeritud lappide asukohad, paksus ja suurus, õmblused, jalanõud, kinnas, põlvekott ning laskuri alusriietus.

Kostüümi jäikus lihtsustab laskmise ajal asendi püsimist, et lihased saaksid olla lõdvestunud ja koormus liigestele väheneks.

Samas kaitseb kostüüm lamades või põlvelt laskmise ajal põrandat puutuvaid kehaosi külma ja niiskuse eest. Liiga jäik riietus segab laskuril sobilikku asendit fikseerida ja püssikontakti tajuda.

Kostüüm valmistatakse täpselt laskuri mõõtude järgi, ent see ei tohi olla ümber keha liiga liibuv - nööbikinnist peab saama 7 sentimeetrit vaheliti pingutada. Püksid peavad võimaldama toolile istuda ja sealt käte abita püsti tõusta, saapad normaalse kõnnaku. Viimasel ajal kasutatakse varustuse kontrollis saapatalla päkaosa painduvuse mõõtmiseks samuti spetsseadet. Üle viie aasta kostüüm vastu ei pea, sest muutub liiga elastseks ja tugevduslapid kuluvad.

Juuli 2012

DIALOOG

34

Veteran versus kollanokk Päevase vahega ja viimasel hetkel pääses Londonisse Eesti delegatsiooni vanim liige, kettaheitja Aleksander Tammert, kellele on see viies olümpia, ning kollanokk, vibulaskja Reena Pärnat.

JAAN MARTINSON JA KADI PARTS veteranajakirjanik ja noorajakirjanik

Reena Pärnat

1. Mina kui noor sportlane saan õppida eelkäijate vigadest ja kordaminekutest.

Vibulaskmise puhul on üheks minu eeskujuks tädi, kes on samuti edukalt vibu lasknud.

2. Loobumine kõikidest ahvatlustest.

Noortele ju meeldib aeg-ajalt pidutseda.

Selleks, et jõuda sportlike eesmärkideni, olen sunnitud enamikust pidudest loobuma. Samas on loobumine asja väärt.

3. Arvan, et sporti teha pole kunagi liiga hilja. Inimesed võiksid sportida kogu elu kas või iseenda tervise ja heaolu hüvanguks. Tippspordi puhul võib kõrge iga olla küll pärssiv, kuid kõikide spordialade puhul on nii-öelda «parim enne» mõistagi erinev.

4. Pole sel noorusel viga midagi.

Noorus on vanemate inimeste arvates alati veidi hukas olnud, see tuleneb eri põlvkondade erinevatest arusaamadest ja tõekspidamistest.

5. Ei ole, aga oleks huvitav proovida.

6. Tulla olümpiavõitjaks.

7. Kõige olulisemaks pean tahtejõudu, töökust, sihikindlust ning vaimset ja füüsilist tugevust.

8. Soovitaksin tal ketta võimalikult kaugele heita. Ja saavutada kahe ülejäänud Eesti heitjaga kolmikvõit.

9. Tahaksin kuuluda maailma parimate vibulaskurite hulka. Loomulikult oleks tore olla selleks ajaks ka olümpiavõitja. Töötan selle nimel.

10. Loodan omandada kogemusi ning anda endast parima. Kui alistaksin duelllaskmises esimese vastase, oleksin juba enam-vähem rahul, kuid loomulikult püüdlen veel parema tulemuse poole.

1. Millise eelise annab sulle iga?

2. Mis on sinu vanuses spordis kõige raskem?

3. Kui vana on spordi jaoks liiga vana?

4. Kas noorus on hukas?

5. Kas oled ketast heitnud/vibu lasknud?

6. Mis on sinu sportlik unistus?

7. Millised on hea sportlase olulisemad omadused?

8. Mida soovitaksid Londoni OMil Pärnatile/Tammertile?

9. Millisena näed end kümne aasta pärast?

10. Mida loodad Londoni olümpialt?

Tairo Lutter

DIALOOG

35

Joosep Martinson

REENA PÄRNAT Sündinud: 1. detsembril 1993.

Elukoht: Pärnu.

Perekonnaseis: vallaline.

Lemmiksöök: Kartulivorm.

Lemmikraamat: Lugemine on kasulik, kuid kahjuks ei saa tiheda ajagraafiku tõttu seda piisavalt teha. Üks meeldejäänumaid raamatuid on «Kuidas elad, Ann?» Sportlik iidol: Brady Ellison.

Lemmikspordiala vibulaskmise kõrval: Jalgpall, kuna olen palju elanud kaasa oma vennale, kes selle alaga tegeleb.

Parim viis lõõgastumiseks: Magamine ja muusikakuulamine.

Kelleks väiksena tahtsid saada: Edukaks sportlaseks.

Suurim hirm: Kurjad koerad.

Elu moto: Elus tuleb kõikidest võimalustest kinni haarata ja need ära kasutada.

ALEKSANDER TAMMERT Sündinud: 2. veebruaril 1973.

Elukoht: Tallinn.

Perekonnaseis: abielus, tütred Alissa (10) ja Izabela (4).

Lemmiksöök: Üks korralik steik.

Lemmikraamat: «Ateena 2004».

Sportlik iidol: Iidolit pole, kuid vaatan alt üles Virgilijus Aleknale.

Lemmikspordiala kettaheite kõrval: Odavise.

Parim viis lõõgastumiseks: Olemine sõprade seltsis.

Kelleks väiksena tahtsid saada: Taksojuhiks.

Suurim hirm: Kohtuda marjul olles emakaruga.

Elu moto: Ära tee teisele seda, mida ei taha, et sulle tehtaks.

Aleksander Tammert 1. Elutarkust on kogunenud. Aga sportlasele töötab iga kahjuks. Kiiremaks ja tugevamaks läheb vaid treenides, aga karme trenne enam ei talu.

2. Motivatsiooni leida. Viies olümpia sundis pingutama, aga Londonis pean lisainnustust leidma. Varem heitlesin medalite nimel, see piitsutas takka, nüüd ilmselt mitte.

3. Kuna spordin endiselt, siis veel ei oska öelda. Aga kui vaadata, kuidas neljakümnene Virgilijus Alekna heidab ke-

tast 70 meetrit, siis…

4. Ei. Ahvatlusi on, tõsi, palju ja nõrgemad annavad järele. Kõik on siiski kasvatuse küsimus. Kui noorel on elu eesmärk paigas, pole temaga muret.

5. Olen. Ühel sünnipäeval maastikuvibu. Võistlust ei võitnud.

6. Pääseda kuuendale olümpiale. See oli nüüd 99 protsenti naljaga pooleks öeldud. Tegelikult tahaksin leida ala, millega saaksin tulevikus tegeleda. Ketast veteranide tasemel heita ma ei soovi.

7. Esmalt muidugi füüsiline ja vaimne jõud. Aga ka tarkus ja tasakaalukus. Analüüsivõime. Ja… Neid omadusi on palju.

8. Rahu, ainult rahu. Hoia pea külm ja võistle oma võistlust.

9. Ei ole nii kaugele mõelnud, aga…

Tahan teha naudingutpakkuvat tööd ja viljeleda enda jaoks avastatud spordiala.

10. Kahel päeval võistlustules olla.

Juuli 2012

KOHTUNIKUD

36 Scanpix

Arno Saar

Arold: maadlus, subjektiivne ala Maadluskohtunik Peep Aroldil on seljataga 22 EMi ja MMi eri vanuseklassides, kuid olümpiale sõidab ta esimest korda.

Arold on seisukohal, et maadluses on õigusemõistja töö paratamatult subjektiivsete valikute tegemine: «Täpselt samamoodi hinnatav nagu näiteks iluuisutamine. On teatud hulk tegevusi, mida ei saa kahtepidi mõista: passiivsus, põgenemine matilt või haardest. Kõike muud tuleb kohtunikul oma äranägemise järgi hinnata.»

Aroldi arvates tekivad kriitilised olukorrad pigem siis, kui kohtunik eksib rumaluse, tahtmatuse või teadmatuse tõttu. Temal pole seda veel ette tulnud: «Ma ei ole matil kunagi kellegagi kaklema läinud ega nii-öelda tangide vahele jäänud.»

Murulo vilistab istevõrkpalli

Võrkpallikohtunik Toomas Murulo (46) teeb Londoni paramängudel istevõrkpallimatše vilistades olümpiadebüüdi.

Istevõrkpall ei erine kuigi palju tavavõrkpallist, kinnitas Murulo. «Kohtuniku töö on põhimõtteliselt täpselt sama nagu tavalise võrkpalli puhul. Ainus vahe on selles, et võistlejad istuvad.

Pallimängutehnika on sama ja kohtunik peab olema täpselt sama range.»

Kohtunik Šaraškin: «Kuri on karjas, kui eksin!»

Londoni olümpiaregatil osaleb Eestist kaks kohtunikku: Finn-klassi peamõõtja Jüri Šaraškin ja Andrus Poksi. Šaraškin (73) on staažikas purjetamiskohtunik, kes mõõdab Finn-klassi jahte ja on üks selle ala maailma tippe. «Olen tehniline inspektor, pean hoolitsema selle eest, et paadikere, taglas ja muu taoline oleks määrustepärases mõõdus,» selgitas ta ja lisas, et põhjalikumalt pole mõtet tema tööd kirjeldada, sest selle mõistmine nõuab inseneri eriharidust.

Vales mõõt annab eelise Jahte on Šaraškin – 1996. ja 2000. aastal Laser klassis olümpiamängudel Eestit esindanud Peeter Šaraškin isa muide – mõõtnud juba ligi pool sajandit. Londoni olümpia on tal järjekorras viies.

«Nii nagu ülemuse kohustus on – pea pakule, kui midagi viltu läheb,« kirjeldas

Arhiiv

Šaraškin oma vastutusala. Mõõtmist korraldatakse neli päeva enne võistlussõite, töötab kuni viis inimest, kelle käsutuses on hulk peeneid instrumente.

Kui paat on vales mõõdus? Šaraškin: «Antakse aeg, mille jooksul tuleb teha vastavad parandused, seejärel on uus kontroll. Vales mõõdus paadiga saaks teiste ees edu saavutada, ent rikkumisi esineb tegelikult vähe ja neidki põhjustavad pigem teadmatus või lohakus.»

Poksi eemaldab patuseid Purjetamiskohtunik Poksile (43, parempoolsel pildil) on London esimene olümpia. Tema ülesanne on võistluse ajal reeglite täitmist järgida.

«Vee peal võib kõike juhtuda – paadid põrkavad kokku, lähevad katki, inimesed saavad viga. Seepärast on määruste täitmine ülioluline,» tõdes Poksi. Üks tema ülesandeid on kõikvõimalikud protesid ära kuulata. «Põhiprobleemid on seotud teeandmisega – üks paat ei lase teist läbi ega jäta märgivõtmisel ruumi. Kes reegleid rikub, diskvalifitseeritakse.»

Stjopkina osaleb iluvõimlemismängus kõrgetele panustele Nadežda Stjopkina kuulub tosina maailma parema iluvõimlemiskohtuniku sekka, kes hakkavad Londoni olümpial õigust mõistma.

«Kahtlemata on kohtunikuamet olümpial karm

töö. Me ei tohi eksida, sest mäng käib kõrgeimatele panustele, olümpiamedalitele,» selgitab Stjopkina, kes on korjanud veerandsaja aasta jooksul arvukatel tiitlivõistlustel ja kahel olüm-

pial tegutsedes tohutu kogemustepagasi.

«Muidugi näen kohe ära, kui võimleja vea teeb.

Märkan detaile, mida pealtvaataja ei pruugi märgata – kas jalg on õigel kõrgusel ja õiges

asendis, kas tasakaal on tasakaal. Nüansse on palju. Proovime subjektiivset spordiala võimalikult objektiivseks muuta.»

PEETER LIIK

Kuidas näeks välja viieukseline auto, mis peegeldaks veidi rohkem Sind? Vähem ootuspärasust ja pisut rohkem isikupära?

Väiksem ja ökonoomsem, kuid sama rikkaliku varustusega? Lihtne ja elegantne, kuid varustatud tehnoloogiaga, mis ei muuda üksnes elu mugavamaks vaid mõnikord koguni päästab selle? Pakub sõidurõõm nii Sulle kui ka Sinu kaasreisijatele? Auto, mis on disainitud sobima Sinu mitmekülgse elustiiliga?

Aga sõida siis sellega! Sest just sellise auto me olemegi Sulle ehitanud.

uus volvo v40. sina ise

kõik Info-Auto www.infoauto.ee

igaüks TALLINN Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

sina Volvo V40 hind alates €23 900.volvocars.com/ee

Täiesti uus Volvo V40 saabub 2012. a. suvel.

TELEGIID

38

Olümpiaveteran Lembitu Kuuse naudib ekstreemi Lembitu Kuuse, legendaarne spordikommentaator, läheb olümpiale 14. korda. Nii suurt kogemust pole kellelgi terves Eesti delegatsioonis.

Pekingi mängud maksma läksid.»

Spordireporteri töö raskusest: «Mis on rasket töö juures, mida teed kirega ja mis sulle meeldib? Hea küll, eks või öelda, et tõeliselt raske oli Seouli mängudel, sest meil polnud stardiprotokolle. Neid lihtsalt ei olnud saada! Kujutage ette jalgratturite maantee grupisõitu, kus on 140 võistlejat, või palju neid seal olla võis – ega ma täpselt ju teadnud, sest stardiprotokolli ju pole! Sõit algas kell 2, minu otseülekanne kell 5.40 ja see vahepealne aeg, 3 tundi ja 40 minutit, töötas kogu meeskond palehigis minu heaks. Vaat see oli raske.»

KADI PARTS noorreporter

Emotsionaalsete reportaažidega rahva mällu sööbinud Kuuse räägib suvekodus olümpiakannudest pungil klaaskapi kõrval kuraditosinast olümpiast, lemmikaladest, Urmas Oti sõnumist ja muust.

Ebaõnnestumistest: «Alati võib tekkida ootamatuid olukordi, kus sa ei suuda seletada, mis toimub. Clagari 1988. aasta taliolümpiamängudel just nii juhtus, kui Allar Levandil jäi meeskonnavõistlusel hüpe tegemata. Saime edastada infot, mida meil oli võimalik kuulda. Hüppemäe diktor edastas teate inglise ja prantsuse keeles, aga inglise keele ajal mu paarimees parajasti rääkis, seega tuli mul aru saada prantsuse keelest, mida ma kohe üldse ei osanud. Need on olukorrad, kus tunned, et oled rahvale võlgu jäänud.»

Esimesest olümpiast: «Töötasin sel ajal Tartu ülikooli spordifüsioloogia kateedris ja olümpiamängudel kuulusin Eesti Raadio meeskonda. Sellest ajast on meelde jäänud meie tohutult hea seltskond: kindlasti olid olulised esimesed reportaažid Erik Lillo, Rein Küttimi ja kadunud Gunnar Hololei kõrval õpilase ja abimehena.»

Lemmikmängudest: «See on sama keeruline, kui küsida vanematelt, kes on lemmiklaps! Eks ikka kõik mängud on erilised, aga kui tõesti mõnd eredamat kogemust välja tuua, siis 1994. aasta Lillehammeri taliolümpia oma maagilise vaimsusega. Samuti 2000. aasta olümpia Sydneys ja austraallaste erakordselt soe vastuvõtt.

Ning muidugi korralduse tipptase Pekingis 2008. Ütleme nii, et ma tahaksin väga kohtuda inimesega, kes teab, palju

Joosep Susi pseudofilosoofiline olümpiablogi

Heiko Kruusi (Linnaleht)

Temperamendist: «Eks iga reportaaž otseeetris on erinev, aga loomulikult aitavad kogemused ja palju on kinni inimese tüübis.

Mina, noh, ma pigem ikkagi eelistan keerulisemaid olukordi. Eks muidugi sõltub palju ka sellest, kellega koos reportaaži teen, sest paarilisega peab olema väga hea klapp. Kui näiteid tuua, siis Mihkel Klementsov on mul sõudmises olnud kauaaegne partner,

Tairo Lutter

Vancouveri taliolümpiamängudel Eesti rahvast luuleblogiga lummanud raadiohäälel Joosep Susil on Londonis uhked plaanid: «Kavas on teha pseudofilosoofiablogi ehk teisisõnu kajastada päevasündmusi eri filosoofiate kaudu.»

Luulesõpradel ei maksa

aga pead päris norgu lasta, sest Susi sõnul saab filosoofiatekstide vahele ära eksida siiski ka mõni luuletus. See muidugi oleneb palju sellest, kuidas noorel ent juba staažikal reporteril teiste töökohustuste kõrvalt aega üle jääb, sest peale ülekannete ja lugude tahab Susi lei-

da aega ka melust puhata ehk raamatuid lugeda.

Kuna olümpiamängude alguseni on aega, pole lektüürid veel reisikotti pakitud ja plaanid seega lahtised: «Kindlasti võtan kaasa midagi inglise kirjandusest või T. S. Eliotilt. Ilmselt ka mõne luuleraamatu ja äkki midagi Nikolai

TEEMA

ääretult rahuliku kõnemaneeriga. Kui mina kruvin tempo üles ja annan sõna talle, siis tema seletab olukorda palju aeglasemalt ning nii tekib tasakaal. Kui käsipallis teen ülekannet Riho-Bruno Bramanisega, kes on rohkem minusugune – meil mõlemal silmad põlevad peas –, siis on töö hoopis teistsugune.»

Tarmo Tiislerit jagub nii raadiosse kui ka telerisse

Pikki aastaid raadiokuulajaid kirevate reportaažidega rõõEmotsionaalsetest hetkedest: «Ma mustanud Tarmo Tiisler on ei ole just suur nutja, aga meeletult emotoma legendaarse habemega sionaalseid hetki on olnud. Need pole teleriekraanile kolinud. alati olnud seotud olümpiamängudega, «Endale tuli selgeks teha, sest sport ei koosne ainult olümpiast ja et telepilt toetab su juttu. Eks elu ainult spordist. Kui läksin 2008. aastal raadioinimesena oli mul alPekingisse, siis ütles kadunud Urmas Ott, guses nii-öelda ülerääkimine ilmHeiko Kruusi et tema olümpia algab siis, kui minu oma selt väga sees, aga nüüd on ehk vähe(Linnaleht) maks jäänud,» meenutab Tiisler stardilõppeb. Eks me kõik teame, mis olümpia siis tema jaoks lõppes – võitlus elu eest. pauku teleekraanil.

Ja enne olümpiamängude algust ütleski Kui raadioeetris ei saa kuulaja reporta mulle, et elu ei ole ainult sport ja teri juttu kontrollida, siis televisioonis on olümpia. Need olid vägevad sõnad.» asi vastupidi. «Ega ma enda arust ei bluffinud ka raadios, aga selge, et teles on ekLemmikalast: «Minul oli õnn, au ja simused paremini näha,» tunnistab vastutus käia kaasas kogu Eesti suusataTiisler, kes äsja oli saanud õiguse kommise hiilgeajaga. Ja loomulikult sai see ala menteerida jalgpalli EM-i finaali. «Muiomaseks mitte ainult mulle, vaid väga paldugi, kui mõnele olukorrale hinnangu judele teistelegi. Suusatamise puhul on annan, siis vaataja saab mulle vastu vahva see, et reportaaž on üks tervik, üks vaielda ja eks televisioon võimaldabki lugu: algab teatud eeldustest ja küsimusjust suuremat diskussiooni.» test, mis aegapidi saavad vastuse, kulmiKuidas suhtusid raadiokolleegid Tiisnatsiooni ning lõpplahenduse. Samal ajal leri ülehüppesse? on ääretult mõnus teha ülekandeid palli«Lõõbime omavahel samamoodi nagu mängudest, mis on tõeliselt kiired, näiraadios töötamise ajal. Nad on olnud väga teks võrkpallist, kus pallivahetus kestab toetavad, abivalmid ning muidugi ka hateinekord vaid sekundeid. Ja siis hoopis lastamatult kriitilised, aga seda ikka heas sõudmine, kus lõpplahenduseni kulub mõttes.» kuus-seitse minutit.»

Endise tööandjaga lepiti kokku nõnda, et Londoni olümpiamänge Tulevikust: «Tuleb tööandja Pekingi kommenteerib Tiisler suuremas mängude eel käest küsida, kas mind lülitaosas raadioeetri kaudu. Tiisler takse 2014. aasta olümpiatunnistab, et raadioga pole vist ütles kadunud meeskonda. Enda seisukohalt ka pärast olümpiat veel kõik Urmas Ott, et arvan muidugi, et kui spordiläbi: «Oleme rääkinud, et äkki tema olümpia reporter ei taha minna olümteen tuleval talvel suusatamise algab siis, piamängudele, siis peaks ta selMMilt Val di Fiemmes ülekankui minu oma samal hetkel kirjutama lahkudeid raadiole. Nii et ei oskagi lõppeb. misavalduse, sest olümpia on reöelda… Aga ilmselt pole mu raaporterile tippude tipp!» diokarjäär veel lõppenud.»

Baturinilt või Lauri Sommerilt. Kindlasti ka teoreetilisi tekste.»

Spordireporteri raamatulembus võib paljudele tunduda kummaline, sest sporti ja kultuuri kiputakse sageli üksteisest lahutama, ent filosoofiahuviline Susi sellega ei nõustu: «Sport ja olümpiamängud

on kindlasti kultuur, sest sajal viimasel aastal on välja pakutud paarsada kultuuridefinitsiooni ja sport ju vastab neile.

Tõsi, eks sport on rohkem massikultuur, aga sellest hoolimata käib kultuuri alla.»

39

Tele ja raadio ETV Ülekannete maht: 350 tundi.

Telekanalid: ETV ja ETV2.

Päeva kokkuvõte: «Olümpiapäev Londonis» kella 20-21.

Reporteriboksid: kergejõustikul, korvpalli play-off mängudel, sõudmiskanalil ja ujulas.

TELEREPORTERID

Nimi, mitmes olümpia, mis alasid kommenteerib.

Lembitu Kuuse (13.): sõudmine, maadlus, sulgpall, võrkpall.

Helar Osila (10.): ujumine, kergejõustik.

Tarmo Tiisler (9.): korvpall.

Anu Säärits (6.): vehklemine, naiste maanteesõit, kergejõustik.

Kristjan Kalkun (5.): korvpall, meeste maanteesõit, jalgpall.

Marko Kaljuveer (8.): tiimi juht ja koordinaator.

ERR Ülekannete maht: 100 tundi.

Raadiokanal: Vikerraadio.

Ülekanded Londonist Argipäeval: 14.05-15 ja õhtul alates 18.20.

Nädalavahetusel: 12.05-14 ja õhtul alates 18.20.

Olümpiapäevik: 7.05, 8.05 ja 9.15.

Erirubriigid Külaline: 19.

Küsi Olümpiaraadiolt: argipäeval 14.45, nädalavahetusel 13.45.

Ajalugu: päevases tunnis, kordus 18.45.

Inglise kirjandus: nädalavahetustel 6 saatelõiku.

RAADIOREPORTERID

Nimi, mitmes olümpia, milliseid alasid kommenteerib.

Tarmo Tiisler (9.): korvpall, maanteesõit, vehklemine, judo.

Joosep Susi (2.): kergejõustik, ujumine, tennis, sulgpall.

Taavi Libe (1.): korvpall, kergejõustik, sõudmine.

Margit Kilumets (1.): maadlus.

Juuli 2012

Eesti olümpiakoondise kõige, kõige…

Lembit Peegel

Eesti olümpiakoondise kogenuim liige on kettaheite vanameister Aleksander Tammert, kes läheb viiendatele mängudele ja kel on au kanda avamisel Eesti lippu.

Edukaimad alad

Maadlus

spordiajakirjanik

Kergejõustik

vanim, see tiitel kuulub 43aastasele «olümpiakollanokale», laskja Anžela Voronovale.

Eesti koondise pesamuna on kahepaadisõudja Jüri-Mikk Udam, kel mängude avamispäeval vanust 18 aastat ja 73 päeva. 18aastane on ka vibulaskja Reena Pärnat.

Tituleeritum olümplane Londonis on kettaheites tiitlit kaitsev Gerd Kanter, kes võitnud tiitlivõistlustelt seitse medalit. Olümpiamedali on varem kaela saanud ka sõudja Tõnu Endrekson (hõbe Pekingis) ja Tammert (pronks Ateenas).

Maailmameistritiitel on ette näidata Kanteril, maadleja Heiki Kõige rohkem Nabil ja vehkleja Nikolai võimu on Allar Novosjolovil.

Kõige kogenematum Rajal, kel on olümpiakoondislane on mapolitseinikuna ratonijooksja Evelin Talts, MINEVIK: Säärane ontlik töötades kes pole osalenud ühelgi EMil spordimees oli Aleksander õigus kaake Tammert nooruspäevil. ega MMil, rääkimata olümsoolaputkasse piast. toimetada.

Raskeim sportlane, kes Kõige emmem olümplane, Grete Treier, on ilmale toonud kaks Londonisse sõidab, on judoka Martin Padar, kel kaalu 137 kilo. tütart. Ema on ka Talts ja Voronova, kel Kõige õblukesem atleet on kõrguskodus kasvamas üks laps. hüppaja Anna Iljuštšenko, kes kaalub Kiireim eestlane Londonis on mõis47,5 kilo. tagi Marek Niit, kes 100 meetri jooksus Pikim olümplane on sõudja Tõnu arendab keskmist kiirust 36,1 km/h. LiEndrekson – 197 cm. haste jõul, ent abivahendit ehk jalgratast Lühim olümplane on Reena Pärnat, kasutades, liigub Rene Mandri kuni 70 kel pikkust 167 cm. km/h, mäest alla kiireminigi. SpordivaOlümpiadebütandid jäävad napilt hendile annab lihaste abil suurima hoo 16:18 alla neile, kes varem suurimal sporRaul Must, sest sulgpall lendab löögist kuni 260 km/h. dipeol osalenud.

•

•

•

•

• • •

3 2

4 6

13 12

4

6

10

•

•

Tõstmine Korvpall

4 5 2 3

3 3 1 1 1

9 9 7 4 3 3

Suusatamine

3

3

1

2 1 1 1 1 1 1

2 1 4

Sõudmine* Rattasport Vehklemine

3 2

Judo Ujumine Kiiruisutamine Võrkpall Veepall Poks Viievõistlus Kahevõistlus

1 1 1 1 1 1

1

KOKKU

6 4

Purjetamine*

• Tammert pole aga olümplastest

•

PRONKS

JAAN MARTINSON

HÕBE

Olümpiamängudelt kõige enam medaleid – kuraditosin – on võitnud Eesti maadlejad (vaba- ja kreeka-rooma maadlus kokku). Maadlejail on ka enim kulda.

KULD

KÕIGE-KÕIGE

4

* Arvestatud on paatkonna iga liikme medalit.

•

Londonis võistleb Eestist 10 naist ja nii suurt protsenti – 29,4 – õrnema soo atleete pole olümpiakoondises varem olnud.

Pekingis osales küll 13 naissportlast, kuid nad moodustasid vaid 27,6% koondislaste arvust.

Enim stardib Londonis kergejõustiklasi – 11. Sõudjaid on kuus ja purjetajaid viis.

Kõige rohkem võimu on olümplastest Allar Rajal, kel on politseinikuna töötades õigus kaake soolaputkasse toimetada.

• •

TÄHETARKUS

40

Trigoonid ei eksi: Kanteril on põhjust pidutseda!

Tähed ja planeediseisud määravad väidetavalt saatust. Kui nii, siis peaks Gerd Kanter kettaheitefinaali järel maha pidama kõva peo. Neljanda koha puhul just palju ei pidutse, aga Marsi sekstiil Neptuuniga ütleb üheselt: õnn käib olümpial Kanteriga käsikäes!

JAAN MARTINSON spordiajakirjanik

Järgnev pole mingi suvaline ega umbkaudne ennustus – kolmele Eesti olümplasele koostati sünnihetke ja sünnikoha järgi täpne horoskoop. Tähed on soosivad ega ennusta kellelegi läbikukkumist, pigem edu ja pidu.

Gerd Kanter: õnnetuseohtu pole Aeg-joone horoskoop ei saa eksida: 7. augustil, kettaheitefinaali päeval on Kanteri füüsiline jõud normaalne, ent samas pole ka vähimatki õnnetuseohtu – ja medalita jäämine oleks õnnetus. Aga mis oluline: kettaheitefinaali päev on Kanteril ses kuus ainus pidutsemise kõrghetk. Ning neljanda koha puhul just suurt pidu ei pea. Üldhoroskoop annab mõista, et kui Kanter kõik õigesti teeb, on loota edu töös, millega kaasneb raha. No mis võiks anda

selgemat vihjet!

7. augustil on Päike kvadratuuris Päikesega, millest tulenevalt kõikvõimalikud situatsioonid, mille keskele Kanter satub, panevad proovile enesekindluse ja tahtejõu.

Ta peab tegema suuremaid jõupingutusi selle nimel, et kohaneda võimalikult kiiresti erinevate olukordadega, sest kohanemise kiirusest sõltub edukus. Sel päeval on küllaltki head võimalused saavutada eesmärgiks seatud tulemus, kuid selleks tuleb üle saada võimalikest sisemistest segadustunnetest ja ebakindlusest.

Finaalipäeval teeb Päike ka trigooni Veenusega, mistõttu Kanter suudab viimaks ometi oma võimeid ja energiavarusid maksimaalselt ära kasutada.

On ka pisidetaile, mis tõotavad medalit. Nimelt on Marss sekstiilis Neptuuniga ja seeläbi saab Kanter kasu teiste tegematajätmisest. Tõenäoliselt ebaõnnestub nii mõnigi kange rivaal kas kvalifikatsioonis või ei pääse finaalkatsetele.

Samas tuleb olla ka äärmiselt tähelepa-

nelik, sest ümberringi hiilivad ohud, mis võivad kõik ilusa ära rikkuda. Oluline on augustis pärast igapäevaseid jõupingutusi end korralikult välja puhata, sest vastasel korral võivad energiavarud otsa saada.

Seega: pärast kvalifikatsioonivõistlust jalad seinale!

Kokkuvõtteks. Marsi sekstiil Neptuuniga ütleb üheselt: õnn käib olümpial Kanteriga käsikäes!

Kaspar Taimsoo: koostöö viib sihile!

Paarisaerulise neljapaadi esisõudja Kaspar Taimsoo füüsis on olümpiastartide ajal tipus, tahtmist jätkub, kuid seejuures tuleb jääda realistlikuks ega tasu suruda ennast kaaslastele liialt peale.

Aastahoroskoop annab teada, et tähed aitavad Taimsool olla entusiastlik ja kiirendada kõike võimalikku (olümpiafinaalis korraldada suursugune lõpuspurt viimasel 500 meetril?), ent kui entusiasm

Scanpix

ei põhine reaalsusel, on pettumus ja tagasilöögid kerged tulema. Niisiis õpetus Taimsoole: ära paadikaaslasi läbi küpseta! Ka tuleb käituda diplomaatiliselt ja vältida vihastamist.

Augustihoroskoop ütleb: kui kõik tehakse õigesti, tuleb nii au, kuulsust kui ka raha. Ning mängude ajal on seksuaalsus haripunktis!

Et Marss asub I majas, saab Taimsoo maailmale näidata, mida ta suudab. Energiatase on kõrge ja töövõime meeletu.

Tähtede järgi on hea aeg teha tööd, mis eeldab suuremat füüsilist jõupingutust.

No mida sõudja veel oskab tahta!

Päike XI majas ütleb: koostöö, koostöö, koostöö! Üksi ei saavuta midagi. Kui Taimsoo suudab domineerimist vältida, sujub rühmatöö täiuslikult.

Tuld, Taimsoo ja neljane, kõiksus toetab teid!

Looduslik mineraalvesi VÄRSKA

Martin Padar: kunstnikke saadab augustis edu

Äriettevõtmised, mis on seotud kunstiga, kulgevad edukalt.

Judo on aga kunst ja Martin Padar kunstnik!

Judoka Martin Padar olla täiesti äraarvamatu. Kunstnik. Elukunstnik. Ka tähed kinnitavad seda, tõugates Padari tänavu augustis saladuslikku arusaamatusse, kus ta hakkab tähelepanu pöörama sisemistele dimensioonidele. Padarit köidavad elu müsteeriumid ja varjatud aspektid, mille tundmaõppimiseks võib ta hakata kasutama astroloogiat, joogat või muid okultseid või metafüüsikateadusi.

Nojah…

Aastahoroskoop ütleb, et edu saavutamiseks tuleb keskenduda eesmärkidele, kasutades võimalike takistuste ületamiseks oma varem omandatud oskusi ja teadmisi.

Kuuhoroskoobi järgi toob august kaasa uued energiavarud. Padar tunneb end kui uuestisündinu, pungil põnevust. Ent tuleb meeles pidada: jää keskendunuks, kuni plaanid on ellu viidud, ära lase end lõdvaks, kuni vastane on selili.

Aeg-joone horoskoop kinnitab, et füüsiline vägi on normis, sihiteadlikkus, töövõime ja vaimne teravus tipus, aga ka füüsiline tundlikkus. See tähendab, et valuvõttesse ei tohi mingil juhul jääda.

Augusti tähekaart soosib Padarit, oodata on õnne ja edu.

Marss X majas suurendab saavutussoovi. Kui Padar usub, et edu (loe: medal) on võimalik, töötab ta äärmiselt kõvasti, kuni tegu on tehtud.

Viimse lihvi kogu horoskoobile annab Veenuse kvadratuur Merkuuriga: äriettevõtmised, mis on seotud kunstiga, kulgevad edukalt. Judo on aga kunst ja Padar kunstnik!

VÄRSKA looduslik mineraalvesi on puhas ja ehe vesi otse Värska Sanatooriumi 500m sügavusest arteesiakaevust nr 5.

Iga liiter VÄRSKA looduslikku mineraalvett sisaldab 2,1 grammi inimorganismile vajalikke mineraalaineid ja kustutab hästi janu.

Lisaks klassikalisele nõrgalt karboniseeritud veele on saadaval ka VÄRSKA looduslik mineraalvesi täiesti ehedal kujul.

Mullu Eesti parimaks naissportlaseks valitud Triin Aljand tegi kaheksa suve tagasi elus kannapöörde. Ränk treenimine algul USAs ja hiljem Euroopas on viinud ta maailma ujumisparemikku.

deivil.tserp@ohtuleht.ee

DEIVIL TSERP

Kaks ühes: kaunitar ja tippujuja

Jarek Jõepera

KAUNITAR

42

Aljand on tõusuteel võidelnud karmide haigustega, neist kõige hullem oli kahe aasta tagune osaline näohalvatus, ja piinavate vigastustega, ometi on ta suutnud isegi pealtnäha lootusetutest olukordadest võitjana välja tulla.

Järjekordse proovikivi veeretas saatus Aljandi teele tänavu jaanuari lõpul. Ent treeninguid ja võistlemist häirinud kannavalu kiuste sai ta mais Ungaris peetud pika raja EMil karjääri neljanda tiitlivõistluste medali.

50 m liblikujumise hõbeda võitis Aljand maailma hooaja viienda tulemusega.

Pärast kannakõõlusesse tehtud süsti jätkas ta olümpiaettevalmistust Prantsusmaal mäestikulaagris, kus tuli neli nädalat taluda valusat mahvi.

Veetrennist kurnavamad olid 3-4tunnised matkad mägedes. «Siis olin rohkem väsinud kui ujumise järel. Mõnes kohas pidin end kätega üles aitama. Treenerile pakub see palju lõbu, et seal käime,» ütleb Aljand naerdes.

Prantsusmaal pole sportlastel toas televiisoritki. Ent lustikummuti vaatamiseks ei oleks ka aega ega jaksu. Päevad on paigas: treening, söömine, puhkus; jälle trenn, söömine ja puhkus. Õiges režiimis peitub tippvormi võti.

Pika raja EMil jäi Aljandil kroolisprindis ülinapilt alistamata 25 sekundi piir. Londonis on see tema eesmärk. «Ma pole olümpiamängudel poolfinaalis ujunud, väiksema sihiga oleks sinna mõttetu minna,» avaldab ta.

Meikimine, erilise soengu tegemine ja pidu kuuluvad 27aastase Aljandi päevakavasse ainult mõni kord aastas. Tavapäraseks muutub see kindlasti siis, kui ta oma elukaaslase, Sloveenia tippujuja Peter Mankočiga on tippspordist loobunud.

Aga mis kõige olulisem: Triin Aljand on säilitanud naiseliku sära. «Mul ei ole iial tekkinud kartust, et muutun liiga tugevaks. Mu eesmärk on kiiresti ujuda.

Tippu ei saa pürgida ühe jalaga ja samal ajal mõelda: oi, muskel jälle kasvas!»

KAUNITAR 43

Juuli 2012

STAAR

45

USAIN BOLT. Elav legend.

A-st ü-ni Vana hea Inglismaa pealinna Londoni selle suve suurim vaatamisväärsus pole Big Beni kellatorn ega Buckinghami palee, vaid sprindiime Usain Bolt, kes plaanib olümpial üle joosta oma maailmarekordid ja kuulutada end vägiteo järel pidulikult legendiks. Ärme riku mängu ilu ega reeda jamaikalasele, et ta on juba aegade suurim kergejõustiklane!

MÄRT ROOSNA mart.roosna@ohtuleht.ee

bielu. 25aastane Bolt tunneb küll nõrkust veetlevate naiste vastu, ent on ilmselgelt liiga kiire, et keegi jõuaks talle päitsed pähe panna. Kui Inglise vutitäht Wayne Rooney pettis paar aastat tagasi kaasat prostituudiga ja sattus skandaali, analüüsis Jamaica rahvuskangelane juhtunut ning leidis, et ründeäss abiellus liiga tõtakalt: «Rooney on minuvanune, kuid tal on juba lapsed ja naine. Mina sellele praegu ei mõtle. See oleks õudne, tekitaks liigset stressi.» Kevadel jättis Bolt maha slovakitarist moedisaineri Lubica Slovaki, kellega oli kurameerinud üle poole aasta. Põhjus: tahan keskenduda täielikult olümpiale! erliini müür. Kui Bolt püstitas 2009. aastal Berliini MMil senikehtivad maailmarekordid (100 m 9,58 ja 200 m 19,19 sekundit), kingiti talle kahetonnine Berliini müüri lahmakas, millele on maalitud edeva jamaikalase portree. Huvitav, millega kostitavad tänavu inglased? Pakivad kaasa tükikese Big Benist või hoopis kuninganna krooni? hris Johnson. Ainus mees maailmas, kellega Välgupoiss pole tahtnud võimeid võrrelda. Ameerika jalgpalli profiliiga NFLi kiireim mängija hooples, et teeb sprindikuningale 50 m jooksus pähe ja kutsus ta välja. Bolti leer polnud säärasest duellist huvitatud.

A

B

C

Mullu andis üks Kingstoni ülikool maailma kiireimale inimesele õigusteaduste audoktori kraadi.

Lambist.

Reuters/Scanpix

STAAR

46 oping. Maailma üks enam testitav sportlane pole kunagi andnud positiivset dopinguproovi, ometi raiuvad kadestajad, et ta ei saa olla puhas. Kõige konkreetsemalt on süüdistusi esitanud USA kergejõustikulegend Carl Lewis ja skandaalse BALCO dopingulabori rajaja Victor Conte. Bolti tiim väidab aga, et rekordimees on tablettide suhtes tõrges ega taha isegi vitamiine süüa. esti. Maarjamaal Bolt käinud pole, küll aga kohtus mullu Daegu MMil Eesti Kergejõustikuliidu peasekretäri Sirje Lippega. Bolt vorpis parasjagu fännidele autogramme, kiites samal ajal intervjuud andes elu sportlaskülas, kus näeb palju eri rahvusest inimesi. Jutu illustreerimiseks uuris ta läheduses viibinud Lippelt, kust too pärit on. Vastusega jäi jamaikalane väga rahule ja vatras kaamerate ees: «Näete, ka eestlased Bolt on kärpinud 100 m maailma elavad siin. Lahe!» enomenaalne. Mis teise melaps. Vaid seitse kertippmargist sõnaga iseloomustada gejõustiklast on tulnud 16 sajandikku noorte, juunioride ja ka täistõsiasja, et Bolt on kärpinud ehk sama palju 100 m maailma tippmargist kasvanute maailmameistriks: kui ülejäänud tervelt 16 sajandikku ehk sama rekordiparandajad Valerie Adams, Veronica Camppalju kui ülejäänud rekordipa41 aastaga! bell-Brown, Jacques Freitag, Jerandajad enne teda 41 aastaga! lena Isinbajeva, Jana Pittman, uinness ja Red Bull. LemDani Samuels. Ja Usain Bolt, kes mikjook. Veider, miks peab maateenis kodumaal korraldatud juunioride ilma parimat õlut energiajoogiga solkima, MMil aegade noorimana kuldmedali, kuid maitse üle ei vaielda. olles kõigest 15aastane. aridus. Keskkooli lõpetamise järel uhendaja. Bolt nimetab treener sai talendikas nooruk USA üliGlenn Millsi oma teiseks isaks, kuid koolidelt palju pakkumisi, kuid lükkas tegu on armastuse-vihkamise suhtega: juneed tagasi: miks ma peaksin kodumaa hendaja piits on valus ja präänikut pole hülgama? Treenis Jamaica Tehnikaülitoonud ka joostud rekordid. anep. Tuhandete laste iidol tunkooli spordibaasides, kuid alma materi hingekirja teda ei kantud. Siiski: mullu nistas, et on pruukinud narkoaiandis üks Kingstoni ülikool maailma kiineid: «Kes kasvab Jamaical, õpib ka mareimale inimesele õigusteaduste audokrihuaanat suitsetama.» Mänedžer Norman tori kraadi. Lambist.

Peart kukkus kohe siluma, et võistlus-

D

E

F

I

G

H

J

K

100 meetri jooksu olümpiaajalugu: Thomas Burke’ist Usain Boltini

sportlasena pole Bolt enam kanepit ega teisi narkootilisi aineid tarvitanud. ahke. Pekingi olümpia järel annetas sprindigeenius Hiina maavärina ohvrite toetuseks silmagi pilgutamata 50 000 USA dollarit. Oma sünnilinnale Sherwood Contentile on ta kinkinud koguni üle kolme miljoni dollari. atemaatika. Cambridge’i matemaatikaprofessor John D. Barrow arvutas välja, et Bolt võib ideaaltingimustes staadionisirge läbida 9,45 sekundiga. imi. Auväärne (tiitel The Honourable) Usain St. Leo Bolt. lümpia. Kui Ateenas (2004) piirdus nooruk 200 m jooksus eelringiga, siis neli aastat hiljem Pekingis teenis kolm kulda: lühikeses ja pikas sprindis ning 4 x 100 m teatejooksus.

Londonis soovis Bolt repertuaari lisada

L

M N

O

Getty/AOP

1896: Ehkki madalstart oli leiutatud juba tosina aasta eest, kasutas esimesel olümpial 1896 seda ainsana ameeriklasest võidumees Thomas Burke (pildil). Võiduajaks mõõdeti käsitsi 12,0 sekundit, eeljooksus oli Burke kaks kümnendikku kiirem.

1908: Esimese mitteameeriklase-

na krooniti kuninglikul alal olümpiavõitjaks LAVi sprinter Reggie Walker (10,8), võitis esimeste Londoni mängude sprindifinaali 19 aasta ja 128 päeva vanusena.

1912: Esimese ametliku maailmarekordina läks küll kirja ameeriklase Donald Lippincotti Stockholmi olümpia eelvõistlusel välja joostud 10,6, kuid finaalis tehti koguni seitse vale-

starti ja seal finišeeris esimesena hoopis Lippincotti meeskonnakaaslane Ralph Craig (10,8).

1936: Berliinis peeti viimased olümpiamängud, kus ei kasutatud stardipakke, sprinterid kaevasid väikese labidakesega jalgadele sobivad augud. Hambaid krigistanud NatsiSaksamaa liidri

Adolf Hitleri silme all neli olümpiakulda võitnud mustanahalisele Jesse Owensile (pildil) märgiti 100 m protokolli ajaks 10,3.

1964: Ameeriklasest Bob Hayesist sai Tokyos esimene mees, kes purustas olümpiakulda võites maailmarekordi: 10,06.

1968: Ameeriklane James Hines

Reuters/Scanpix

võimas torso. Isa sõnul annab pojale plahvatusliku jõu hoopis maguskartul. ippkiirus. Berliinis 100 m maailmarekordit püstitades saavutas Bolt distantsi neljandal viiendikul kiiruse 44,7 km/h. ni. Ööloomana tuntud sprinter on olümpia nimel loobunud harjumusest päeval magada ja öösel üleval olla.

Uneaeg algab uue korra järgi kell 23. alestart. Daegu MMil šokeeris välejalg maailma 100 m finaalis varastamisega. Miks pidi kindel võidusoosik nii ilmselgelt enne stardipauku pakkudelt püsti kargama? Ehk tegi ta seda meelega: soovib Bolt ju medalitest ja rekorditest rohkemgi saada legendiks. Ükski superaeg poleks nõnda vapustanud nagu too eksimus. nnetused. Autoõnnetused ja Usain Bolt käivad kokku nagu sügis ja nohu. Kuue aasta jooksul on kihutamislemb üle elanud neli kokkupõrget, kuid pääsenud suuremate vigastusteta. ri. Jah, Bolt on suur sportlane, aga veel suurem kaubamärk. Mullu oli tema sissetulek 20,3 miljonit dollarit, lõviosa mammonast tõid jamaikalase kaukasse reklaamilepingud. Maailma enam teenivate sportlaste edetabelis asub rahakaim kergejõustiklane alles 63. kohal. öklubid. Kui satud Jamaica pealinna Kingstoni, astu läbi ööklubist Quadist – tõenäosus kohata Bolti tantsuplatsil on fifty-fifty: ta kas on seal või seekord ei ole.

Kuuldavasti on Välgupoiss Londoni eel pidutsemist siiski kõvasti kärpinud. ks samm. Bolt on artist, kes teab oma väärtust. Üks tema jooksusamm läheb võistluse korraldajale maksma üle 6000 dollari. Õnneks teeb 195sentimeetrine volask 100 m distantsil tavalise tippsprinteri 44 sammu asemel vaid 40.

T

Piisav energia igaks päevaks!

U V

Õ

4 × 400 m teatejooksu, kuid treener laitis idee tiheda ajakava tõttu maha. 2016. aastal Rio de Janeiros plaanib jamaikalane end proovile panna ühel uuel alal – 400 m jooksus või kaugushüppes. erekond. Isa Wellesley, ema Jennifer, vend Sadeeki ja õde Sherine.

Elati vaesuses ja viletsuses – veel mõni aasta tagasi ei saanud Bolt vanemaid pikemalt külastada, sest… lähim pesemisvõimalus oli kuue kilomeetri kaugusel jões! Nüüd on miljonärist poeg vanematele luksuselamu soetanud. eggae!

P

R S

aladus. Teadlased on üritanud lahti muukida imemehe väleduse saladust. Valik vastuseid: kiirusegeen (ACTN3); pikk samm (tippkiirusel 2,6 meetrit) ja lühemate rivaalidega võrdne sammutihedus; tugev ja paindlik pöid; AFP/Scanpix

alistas Mexico Citys olümpiavõitjaks tulles maailmas esimesena 10 sekundi piiri: 9,95.

1972: Ukrainast pärit Valeri Borzov on viimane valge-

nahaline jooksja, kes tegi olümpial kuldse sprindiduubli. Münchenis oli tema 100 m võiduaeg 10,14.

Segaduse tõttu ajakavaga finaaljooksust eemale jäänud ameeriklastest soosikud lubasid Borzovil 200 m distantsil kõrvad tuliseks teha, kuid tegudeni ei jõutud.

Viimase valge mehena tuli 100 m

Ä

Ö

Ü

jooksus olümpiavõitjaks šotlane Allan Wells, keda 1980. aastal Moskvas aitas tiitlini USA boikott.

1988: Kanadalane Ben Johnsoni võiduaeg Seoulis oli koguni 9,79, kuid ta põrus dopinguga. Nõnda kerkis USA legend Carl Lewis esimeseks, kel on õnnestunud tiitlit kaitsta – võitis ta ju ka neli

aastat varem Los Angeleses.

2008: Jamaica imemees Usain Bolt pööras senise ajaloo Pekingis pahupidi, kui juhtis finaaljooksu nii pikalt, et jõudis enne finišit tempo alla lasta ja kätega publikule vehkida.

Lollitamisele vaatamata sündis maailmarekord 9,69. Uus ajastu oli alanud!

Doppelherz Aktiv Magneesium 400+B1 + B6 + B12+ foolhappe kompleks ühes tabletis – see on mugav.

Dopplherz Magneesium 400 tabletid sisaldavad hoolikalt valitud kombinatsiooni vitamiinidest ja mineraalidest, mis varustavad südant, lihaseid ja südameveresoonkonda vajalike toitainetega, andes piisavalt energiat igapäevasteks tegevusteks.

Magneesium mängib olulist rolli energia tootmisel rakus, aitab lõõgastada lihaseid ning rahustada närve.

Magneesiumi vajadus on oluliselt suurenenud raseduse ajal.

Foolhappel koos B6- ja B12-vitamiiniga on tähtis osa punaste ja valgete vereliblede tekkes ning nende valkude ainevahetuses. B1-vitamiinil on oluline osa närvirakkude ainevahetuses.

Saadaval apteegis!

STAARID

48

Kergejõustik ei piirdu Boltiga: 10 atleeti, keda olümpial jälgida Kas Yohan Blake saab Usain Boltile vastu? Kas Ashton Eaton purustab taas maailmarekordi? Kas Jelena Isinbajeva kerkib elava legendi seisusesse? Kas tandem Caster Semenya-Maria Mutola põrub? Kas David Greene tekitab teatejooksustardi eel sõnasõja? Kas Mahiedine Mekhissi-Benabbad, maskottide sariahistaja, teeb seda jälle?

MÄRT ROOSNA spordiajakirjanik

Yohan Blake Kas Usain Bolti 22aastane treeningukaaslane ja semu, kes Jamaica katsevõistlustel maailmarekordimehe mõlemal sprindidistantsil üllatavalt seljatas, suudab tempu korrata ka olümpial? Või olid kaotused üksnes veel rohkem tähelepanu ihkava Bolti osav reklaamitrikk?

Igatahes Londonis on tulekul supermega-giga-ülitimm 100 meetri finaal – rivis on kõigi aegade edetabeli viis väledaimat meest. Küsimusi jagub. Kas Bolt või Blake? Kas Asafa Powell jääbki suurvõistluste luuseriks ja lõpetab karjääri ainsatki individuaalset olümpiamedalit võitmata? Kas dopingukaristuse ära kandnud ameeriklane Justin Gatlin ehk Rakveres jooksnud poiss suudab jamaikalaste vahele kiiluda? Kas Tyson Gay etteaste rikub taas vigastus?

Ashton Eaton Kes loodab, et USA katsevõistlustel vihma trotsides kümnevõistluse maailmarekordi 9039ni nihutanud imemees suudab Londonis margile punkte juurde hüpata, joosta ja tõugata, peab ilmselt pettuma. Tiitlivõistluse pingeline õhustik ja ebamugavalt pikk ajakava (napp uneaeg kahe päeva vahel) ei soodusta tippresultaatide sündi.

USA mitmevõistluslegend Dan O’Brien uut imetulemust igatahes ei ennusta ja soovitab Eatonil sihtida vaid kulda – rekordeid jõuab hiljem Götzises teha. Ajaloost leiab muidugi näiteid ka rekordijärgsete müstiliste mõõnade kohta – nõnda piirdus Roman Šebrle 2001. aasta maailmarekordi 9026 punkti järel MMil vaid 8174 silma ja 10. kohaga.

Jelena Isinbajeva 27 korda maailmarekordit uuendanud teivashüppaja on tänavu võistelnud haruharva, ta loobus EMist ja panustab

üksnes Londonile. «Kui suudan esimese naiskergejõustiklasena võita olümpial kolmandat korda järjest, olen elav legend,» ütles tuleval aastal pärast Moskva MMi karjäärile punkti panev 30aastane venelanna.

Kenenisa Bekele Kuuel ülemaailmsel tiitlivõistlusel järjest 10 000 meetri jooksu valitsenud (2003– 2009), kuid kahel viimasel hooajal vigastuse käes piinelnud 30aastane Etioopia võhmaime üritab Londonis võita 10 000 meetri distantsil.

David Rudisha Olümpia kergejõustikuvõistluse kõige kindlam võitja on kahtlemata 800 meetri äss, keenialane David Lekuta Rudisha, kes võib jagu saada ka enda maailmarekordist 1.41,01. Lööb kaasa ka 4 x 400 m teatejooksus.

Reuters/Scanpix

ABC Body Wash Pesugeel, 8% teepuuõli sisaldusega, aitab värskendada väsinud ja ketendavat nahka ning taastab niiskustasakaalu. Suurepäraselt niisutav ja jahutav pärast päevitamist. Ideaalne pärast basseinis ujumist, sest lisaks niisutavale toimele on teepuuõlil seene- ja bakterivastane mõju.

Sobib ka intiimhügieeniks

ABC On-the-Spot Stick

Yohan Blake embamas Usain Bolti, kelle ta kavatseb alistada ka Londonis.

Caster Semenya 2009. aastal 800 m jooksus üllatavalt MM-kulla võitnud ja meheliku välimuse tõttu skandaalidesse sattunud LõunaAafrika Vabariigi 21aastane jooksuneiu usub, et koostöö legendaarse Maria Mutolaga toimib ideaalselt ning Londonis tahab ta võita ning põrmustada ka Jarmila Kratochvílová ürgvana maailmarekordi 1.53,28. Semenya hooaja algus on olnud siiski luurav: ta on napilt alistanud kahe minuti piiri ega mahu hooaja edetabelis 20 parema sekka.

Ivan Tihhon Pekingi olümpial dopinguproovis põrunud ja pronksmedalist ilma jäänud, kuid arbitraažikohtus õigeks mõistetud 36aastane valgevenelane naasis neljaaastase pausi järel võistlussporti võimsa hooaja tipptulemusega ning on vasaraheites tiitlipretendent number üks.

David Greene 400 meetri tõkkejooksu valitsev maailmameister ei pruugi kullaheitlusesse sekkuda, kuid kodupubliku lemmik on Greene igaljuhul. Erilise tähelepanuga

tasub jälgida ta tegemisi aga 4 x 400 m teatejooksu eel. Nimelt lubas sõnakas britt enne starti otsida üles dopingupettuse eest karistusaastad ära kandnud ameeriklase LaShawn Merriti ja öelda tollele näkku: «Sa oled petis ja sinu koht pole siin!» Kas läheb sõnasõjaks?

Oscar Pistorius Amputeeritud jalgadega lõunaaafriklasest saab Londonis esimene kergejõustiklane, kes võistelnud nii para- kui ka tavaolümpial. Pikalt jahtis olümpianormi, kuni kihutas juuni lõpus Porto Novos staadioniringi läbi 45,52ga. Kuigi tehisjalgadega Pistoriuse lagi olümpial on poolfinaal, kujuneb ta kindlasti meediamagnetiks. Lööb kaasa ka pikas teatejooksus.

Mahiedine Mekhissi-Benabbad Kas tõbras teeb seda jälle? Helsingi EMil 3000 m takistusjooksu võitnud prantslane tõukas finišis vähimagi põhjuseta jõhkralt jõuproovi maskotti, keda kehastas 14aastane tütarlaps. Tegu on maskottide sarimõnitajaga, kelle kontol on ka finišijärgne kaklus rivaaliga.

9,1% teepuuõlisisaldusega jahutav roll-on võitleb efektiivselt vistrikega ning tungib sügavale nahka.

Sobib ka huuleherpese korral. Suvel on pulk eriti tõhus, sest leevendab putukahammustusi ja peletab putukaid eemale.Pista pulk õue minnes kotti ning kasuta seda probleemsetel kohtadel kolm-neli korda päevas!

Skin Toner näotoonik Alkoholivaba värskendav ja toniseeriv näovesi teepuuõli, Aloe Vera ja allantoiiniga.

Toimib õrnalt, kuid tõhusalt, ahendab poore ja vähendab nahaärritust. Muudab naha siledaks, pehmeks ja elastseks.

Toonik sobib ideaalselt ka meestele habemeajamise järgselt rahustava ja desinfitseeriva vahendina.

Sobib kõikidele nahatüüpidele, samuti väga tundlikule nahale.

Intensive Cleanising Shampoo šampoon Intensiivselt puhastav šampoon, mis sisaldab teepuuõlile lisaks ka erilist Lamesoft® Care kompleksi, mis aitab parandada juukse struktuuri, vähendab juuste katkemist ja annab kauni läike. Puhastab ja stimuleerib, pakub leevendust kuiva ja sügeleva peanaha puhul, aidates nii ära hoida kõõma teket.

Sobib kõikidele juuksetüüpidele.

Teepuuõliga kosmeetikatooted * ABC toodete koostises ei ole kasutatud parabeene ega parfüüme. * ABC tooted on saadaval apteekides, Tallinna Kaubamajas ja Dolce Vita Parfümeerias.

STAAR

50

Piinatud (ujumis)geeniuse viimased tõmbed Ujumisest sügavalt tüdinud 27aastane ameeriklane Michael Phelps peab Londoni olümpial võitma «vaid» kolm medalit, et lükata kunagine Nõukogude Liidu imeriistvõimleja Larissa Latõnina aegade suurima medalimasina troonilt. Olümpia kuldmedaleid on Phelpsil juba praegu kõige rohkem (14), nüüd on tarvis vallutada see viimane tipp, siis saab Lendav Kala kauaoodatud puhkusele jääda.

MÄRT ROOSNA spordiajakirjanik

Välisajakirjanduses ilmunud intervjuud viitavad üheselt: juba tosin aastat tagasi imelapsena esimest korda USA olümpiakoondisse pääsenud Phelpsil on kopp ees. Tal on kõrini kõigest – treeningutest, võistlustest, pidevast kõrgmäestikuoludes elamisest, ahistavatest paparatsodest, kuulsusega kaasnevatest kommertskohustustest, ujumisest endast.

«2001. aastast alates olen sõna otseses mõttes elanud basseinis,» kuulutas Phelps ja võdistas õlgu. «Olen 20 aastat veetnud spordi sees. Olen oma elus vaid ujunud ja mitte midagi muud teinud. Ma ei taha olla ujuja ka 30ndates eluaastates. Soovin lõpuks ometi olla seal, teisel pool aeda.»

Ja nii ongi. Pole tähtis, mida arvab maailm. Lendav Kala tahab sukelduda tavaellu.

Medali kaks külge Kõik on läinud nii kiiresti, muutunud nii rutiinseks. Ka edu väsitab. Seitsmeaastaselt õdede eeskujul ujuma hakanud väike Michael püstitas juba kolm aastat hiljem omavanuste USA rekordi ja alustas

koostööd treener Bob Bowmaniga.

Järgnes rekordisadu, 15aastase nagamannina pääses ta Sydney olümpiale, kus teenis viienda koha. Medalist jäi puudu 33 sajandikku. 2001. aasta MMil purustas 15 aasta ja üheksa kuu vanusena ehk ujumise ajaloo noorimana maailmarekordi (200 meetri liblikujumises). Muidugi kaasnes ka esimene tiitel.

Edasine on kõrvaltvaatajale uskumatu muinasjutt – Ateena olümpialt kuus kulda, kaks pronksi, Pekingist kaheksa (!) kulda –, loo peategelasele karm ja pidev eneseohverdus.

Ta loobus puhkepäevadest sootuks ja kolis elama kõrgmäestikku – üksnes võistluste ajaks tuli madalamale. Ööbis hõreda õhuga kambrikeses. Jagas dopinguproove paremale ja vasakule («Dopinguproovide juhuslik võtmine on umbes sama juhuslik nagu turvakontroll lennujaamas. Mul pole midagi kontrollimise vastu, aga kuus korda kolme nädala jooksul? Ei tea, kas selline «juhuslikkus» tabab ka teisi sportlasi?»).

Pärast 2008. aasta mänge sai mõõt täis.

«Ma lihtsalt ei suutnud seda enam teha.

See polnud järgnevatel aastatel põnev.»

MMi kuldmedaleid tuli sellest hoolimata.

2009 – 5. 2011 – 4.

Kanep ja grupiseks Üle kõige soovis superujuja aga Ameerika kirjaniku Mark Twaini romaanist tuntud printsi kombel vahetada korraks roll kerjusega, et lihtinimese elu proovida.

Ent Phelpsi tegemised olid/on meedia halastamatu luubi all ja ajakirjandusse jõudsid pikantsed seigad. Küll popsis ta ühel peol kanepit, sai pragada ja vabandusest hoolimata kolmekuulise võistluskeelu, küll jutustas üks striptiisitar joviaalselt Phelpsiga kogetud grupiseksist, küll tabati ujuja purjuspäi autoroolist.

Peaaegu kannataks välja võrdluse Eesti odaviskaja Andrus Värnikuga, ent Phelps suutis samal ajal jätkata ka sporditeed.

Ehkki mitte nii tõsiselt enam. «Nad on nagu kaks eri inimest,» võrdles Bowman 2008. ja 2012. aasta Phelpsi. «Üks oli nagu masin, hüva – poolmasin –, teine inimene.

Mulle meeldis masin enam. Muutus on

Nad on nagu kaks eri inimest. Üks oli nagu masin, hüva – poolmasin –, teine inimene. Mulle meeldis masin enam.

Muutus on olnud minule keeruline.

Treener Bob Bowman võrdleb 2008. ja 2012. aasta Michael Phelpsi

Reuters/Scanpix, Scanpix, Getty/AOP

Medalirikkamad olümplased

olnud minule keeruline.»

Aljand usub: eesmärk täitub!

Olümpia lähenemine on siiski Phelpsis taas sädeme põlema puhunud.

Latõnina medalisaagi ületamiseks vajab ta vaid kolme ükskõik mis karva medalit.

«Kuna arvesse lähevad ka teatevõistluste medalid, on see vägagi tehtav,» usub Eesti ujumiskoondise peatreener Riho Aljand. «Ja ei julge ka kuidagi arvata, et Phelpsi-sarnane mees individuaalselt ainsatki medalit võtta ei suuda.»

Bowman tunnistab, et kaheksa kulla vormist on Phelps kaugel, kuid mõne kulla vormist vast mitte.

Näis. Loodetavasti suudavad koondisekaaslasest pearivaali Ryan Lochte julged sõnavõtud («Käes on minu valitsusaeg!») Phelpsi sama palju ärgitada nagu austraallase Ian Thorpe’i väide neli aastat tagasi, et kaheksat kulda pole võimalik võita. Omal ajal Thorpe’i imetlenud Phelps kleepis Pekingi jõuprooviks valmistudes selle lause riietusruumi kapile, et see püsiks punase rätina pidevalt silme ees ja tekitaks sportlikku viha.

*** Pärast Londonit on kõik. Vähemalt olümpiaga. Rio de Janeirosse Phelps ei lähe. Ei aita ka ema palve: «Ma pole kunagi Brasiilias käinud! No tee kas või ainult 50 meetrit vabalt!» Karjääri Phelps ilmselt kohe veel lõppenuks ei kuuluta, küll aga tahab liblik- ja kompleksujumise äss proovida uusi stiile ja distantse.

Usain Bolt on oma kolme olümpiakullaga poisike! Suveolümpiamängude kõigi aegade medalitabelisse murdmik peab b tta jjooksma k seks seni, kuni juuksed on halliks läinud või ampluaad oluliselt laiendama.

1. Larissa Latõnina (pildil, NSV Liit; riistvõimlemine; 1956–64) 18 medalit (9-5-4) 2. Michael Phelps (USA; ujumine; 2004– 08) 16 (14-0-2) 3. Nikolai Andrianov (NSV Liit; riistvõimlemine; 1972–1980) 15 (7-5-3) 4.–6. Boriss Šahlin (NSV Liit; riistvõimlemine; 1956–64) 13 (7-4-2) 4.–6. Edoardo Mangiarotti (Itaalia; vehklemine; 1936–1960) 13 (6-5-2) 4.–6. Takashi Ono (Jaapan; riistvõimlemine; 1952–64) 13 (5-4-4) 7.–12. Paavo Nurmi (Soome; kergejõustik; 1920–28) 12 (9-3-0) 7.–12. Birgit Fischer (Saksamaa; kanuusõit; 1980–04) 12 (8-4-0) 7.–12. Bjørn Dæhlie (Norra; suusatamine; 1992–98) 12 (8-4-0) 7.–12. Sawao Kato (Jaapan; riistvõimlemine; 1968–76) 12 (8-3-1) 7.–12. Jenny Thompson (USA; ujumine; 1992–04) 12 (8-3-1) 7.–12. Dara Torres (USA; ujumine; 1984– 08) 12 (4-4-4)

DOPING SINU JUUSTELE Lahendus kiilanemisele ja kõõmale t "MQFDJO KVVLTFWFEFMJL suurendab juuksejuurte produktiivsust.

Kofeiinipõhine koostis takistab juuste enneaegset väljalangemist ja intensiivistab nende kasvamise kiirust. 24-tunnine toime. t "MQFDJO LPGFJJOJTIBNQPPO $ varustab juuksejuurt aktiivsete koostisosadega, mis ennetavad pärilikku kiilanemist. t 664 "MQFDJO %PVCMF &GGFDU topelttoimega kofeiinišampoon kõõma ja kiilanemise vastu.

Saadaval apteekides.

www.alpecin.com

JALGPALL

52

Olümpia kalleim puuduja: loomulikult David Beckham!

Olümpia (jalgpalliturniiri) peategelane pidi olema David Beckham. Iidolmängija-suursaadik, kes aitas kogu peo Londonisse tuua. Kuni saabus üks juuni lõpupäevi, kui selgus, et Becks ei kuulugi brittide valikusse.

ANDRES VAHER andres.vaher@ohtuleht.ee

Olümpia jalgpalliturniir on üks mõttetu ajaraisk – kas pole tuttavlik lausejupp?

Kindlasti ei küüni ta näiteks äsjase EM-finaalturniiri tasemele ei tähtsuse ega taseme poolest, ent…

Vaevalt et keegi mäletab aastat 2008, kui selline tegelane nagu Lionel Messi kaebas koduklubi FC Barcelona koguni kohtusse, et saaks aga olümpial Argen-

tiinat aidata.

Tänane maailma parim, paljude arvates koguni pidurdamatu vutimees, sai tahtmise – pääses olümpiale ja lahkus sealt kullaga.

Kui kalli otsuse paha Stuart Pearce tegi?

Londoni olümpia eel toimus suurem tants ja trall aga minevikustaari ümber.

Kui Stuart Pearce nimetas David Beckhami Suurbritannia koondise 35mehe-

AFP/Scanpix

JALGPALL

53

AFP/Scanpix

lisse kandidaatide nimistusse, puhkes vaidlus: ta ei osutu valituks oskuste, vaid üksnes varasemate teenete tõttu. Oli ta ju mängude Londonisse toomise üks peamisi eestvõitlejaid.

«Jama jutt – loevad vaid hetkevorm ja füüsiline seis,» tõrjus Pearce lühidalt.

Inglise ajalehed ajasid aga oma jonni edasi. Arutleti korraga kahtpidi: ühed väitsid, et olümpia on siiski suur spordivõistlus ja kutse tuleb saata vaid parimatele; teised küsisid vastu, kas tõesti kujutate seda meeskonda ette Beckhamita?

Tulla kodupubliku ette paari viimase kümnendi Briti suurima ja armastatuima spordiikoonita – võimatu!

«Tahaksin olümpial mängida. Olen oma karjääri üle väga uhke ja sinna kuulub ka palju aastaid Inglismaa koondises,» lausus nüüd suure lombi taga Los Angeles Galaxys mängiv 37aastane poolkaitsja.

Jutte, justkui pääseks ta valitute sekka üksnes tänu staariseisusele, Beckham lihtsalt eiras. «Säärased kommentaarid mind tõesti ei huvita. Või tegelikult: nad ei näita arvaja vähimatki austust.»

Becks lisas, et teda innustavad ikka veel palli taga ajama ta enda lapsed. Eriti pisitütar Harper, keda ta nimetab miniVictoriaks. «Ta on mu täielikult enda sõrme ümber keeranud. Päeval, kui ta sündis, oli minu ja poistega kõik,» muigas Becks ühes telešõus.

Ent 28. juunil kärgatas pomm: Beckham teatas, et ta ei osutunud valituks.

Kvaliteetleht The Times pealkirjastas uudise: Šokk! Briti olümpiahärrad väljendasid suurt ja siirast imestust ning hakkasid kokku lugema miljoneid, mis legendi puudumise tõttu piletite, särkide ja kõikvõimaliku muu nänni müügist kasseerimata jääb.

«Kahtlemata olnuks Beckhami kaasamises plusse ja miinuseid. Küll aga ei mõista ma, miks oli ei korral vaja teda üldse esialgsesse nimekirja lülitada,» imestas ekskuulsus Gary Lineker.

«Olen mõistagi väga kurb, aga kinnitan, et sel meeskonnal pole olümpia ajal minust suuremat fänni,» teatas Beckham.

Just nii sai Inglismaast Suurbritannia Ent: ega teile tundu võõras, et räägime Suurbritannia, mitte Inglismaa koondisest?

24. augustil 2008 põhjustas peaminister Gordon Brown skandaali, kui teatas: «Koduolümpial peaks osalema

Kes ja kuidas mängivad?

Osaleb 16 kuni 23aastaste koondist, kusjuures iga meeskond tohib kasutada kuni kolme vanemat mängijat. Igast alagrupist pääseb veerandfinaali kaks paremat.

Briti ühendatud jalgpallimees ja -naiskond.» Esimest korda 52 aasta jooksul.

Enamgi veel: Brown lisas, et on juba teinud Sir Alex Fergusonile ettepaneku meeskonda juhendada. Šotlased, waleslased ja põhjaiirlased võtsid ooteseisukoha, märkides, et kui taoline samm kahjustab nende huve Rahvusvahelise Jalgpalliliidu silmis, on nad ettepanekule kindlasti vastu.

Järgnesid pikad läbirääkimised, kuni lõpuks selgus, et tegemist oli tormiga veeklaasis ning ükski reegel ei keela näiteks Gareth Bale’il, Ryan Giggsil, Aaron Ramseyl, Craig Bellamyl (kõik Wales) ja Charlie Adamil (Šotimaa) taolises koosluses kaasa lüüa.

A-GRUPP: Suurbritannia, Senegal, Araabia Ühendemiraadid, Uruguai.

Briti olümpiaB: Mehhiko, Lõunahärrad hakkasid Korea, Gaboon, Šveits. kokku lugema C: Brasiilia, Egiptus, miljoneid, mis Valgevene, Uuslegendi puudumise Meremaa. tõttu nänni müügist D: Hispaania, Jaapan, kasseerimata Honduras, Maroko.

jääb.

Suurklubid raevus: olümpia pole jalgpalluritele Ettearvatult ajas suvine «lisaturniir» harja punaseks kõigil Inglise suurklubide bossidel. Kogu medalikolmik Alex Fergusoni, Roberto Mancini ja Arsene Wengeri isikuis väljendas pahameelt.

«Mängijad vajavad suvel pärast ränkrasket hooaega esmalt puhkust ja seejärel korralikku laagrit, mitte pidevat võistlemist. Lisaks kujuneb nüüd meie hooaja ettevalmistus kaoseks. Täielikuks kaoseks. Kannatavad kõik,» lausus ManU legend Ferguson.

Arsenali pealik Wenger lajatas: «Olümpia on mõeldud kergejõustiku ja muude selliste alade, aga mitte jalgpalli jaoks. Klubide ja eriti mängijate elu muutub taolise kalendriga võimatuks.»

Olümpia on mõeldud kergejõustiku ja muude selliste alade, aga mitte jalgpalli jaoks. Klubide ja eriti mängijate elu muutub taolise kalendriga võimatuks.

Avamäng peetakse 25. juulil ehk kaks päeva enne olümpia ametlikku avamist.

Mängulinnad on London, Manchester, Newcastle, Coventry, Glasgow ja Cardiff. Finaal peetakse Wembley staadionil.

Milliseid mängijaid jälgida?

BRASIILIA: Ganso (Santos), Lucas Moura (São Paulo), Neymar (Santos), Leandro Damiao (Internacional), Hulk (FC Porto) HISPAANIA: David De Gea (Manchester United), Jordi Alba ja Cristian Tello (Barcelona), Juan Mata ja Oriol Romeu (Chelsea), Javi Martinez ja Iker Muniain (Bilbao) JAAPAN: Ryo Miyaichi (Arsenal) MAROKO: Adel Taarabt (QPR)

United)

MEHHIKO: Javier Hernandez (Manchester

SUURBRITANNIA: Ryan Giggs (Manchester United), Aaron Ramsey (Arsenal), Craig Bellamy (Liverpool), Micah Richards (Manchester City). ŠVEITS: Philippe Senderos (Fulham), Xherdan Shaqiri (Müncheni Bayern) URUGUAI: Sebastian Coates (Liverpool)

Arsenali pealik Wenger

Juuli 2012

TENNIS

54

OLÜMPIATENNIS: muru jääb, valged riided kaovad Seekord pole olümpia tenniseturniir lihtsalt olümpia tenniseturniir. Täiesti ainulaadses seisus on nii mängijad kui ka võistluspaik, Wimbledoni pühamu. Kuid kõik on veendunud: tuleb üks uhke võistlus.

ANDRES VAHER spordiajakirjanik

Kui muru oli rohelisem ja taevas sinisem…

Londoni taevast saab peagi olümpiapäevil näha, aga muruga on inglastel küll täiesti omaette suhe. Vähemalt Wimbledoni tennisekeskuses.

Ollakse ajaloolises olukorras: vaid paarkümmend päeva pärast Suure slämmi turniiri viimast pallivahetust tuleb Wimbledonis hakata võõrustama olümpiatennisiste. Meeletu koormus pühamule, kus muidu terve aasta rohelist vaipa hoitakse, hooldatakse ja väetatakse.

Vaid üks hirm: sajandi kõige külmem suvi Et platsid saaks uueks suurturniiriks ideaalsesse korda, kannab iga päev hoolt 35 (!) inimest. Nende ülesanne on uus ja keeruline, ent virisemiseks aega ei jätku.

«Oleme silmitsi väljakutsega. Aga meil on koos tiim, kus igaüks eraldi ja kõik koos teavad täpselt, mida peab tegema,» sõnas Wimbledoni peamurumeister Neil Stubley täpselt kuu enne olümpiat Reutersile.

Stubley muigab pisut häbelikult: muru enda koduaias on kasvanud säärekõrguseks. Neil nädalail on ta missioon tagada, et Wimbledonis saaks mängida täpselt kaheksamillimeetrisel pinnasel.

Ent kahtlemata ei lähe maailma kuulsaima tenniseturniiri korraldajad kirvega rukist lõikama. Ehkki proovikivi on täiesti uut laadi, on üle kahe aasta tehtud

katsetusi kiiresti paigaldatavate eelidandatud seemnetega.

«Suur küsimus on: kuidas see kõik saab toimima vaid 20 päevaga?» on Stubley uudishimulik. «Meie vastus kõlab: oleme kaks aastat vaeva näinud, teame, et leitud lahendused toimivad.

Ainus vaenlane on ilm, täpsemalt temperatuur. Aga tõelisest hädast saame rääkida ainult siis, kui tuleb sajandi kõige külmem suvi. Tavaolukorras on siin muru kasvatuseks ideaalne kliima.»

Kuulus teade: «Keep off the grass!»

Wimbledoni muruhoolduse 33-leheküljeline teatmik ütleb hakatuseks: «Muru seisukord mõjutab mängu kvaliteeti rohkem kui mis tahes teisel spordialal.»

Wimbledoni peaväljakut käivad aasta läbi igal nädalal uudistamas tuhanded huvilised, ent kõigile vaatab alati vastu ühesugune valge kiri: «Keep off the grass!» («Murule minek keelatud!») Seal ega väljakul number üks peale Wimbledoni turniiri aastas ainsatki mängu ei peeta.

New York Times kirjutas jaanipäeval: «Umbes 300 kilomeetrit Londonist põhjas on üks lage väli – see on jagatud mitmeks osaks, see omakorda samuti. Ja nii edasi.

Siit vaatab vastu müriaad rohelise eri toone. Siin proovitakse sadu murusorte.

Testitakse eri väetisi. Niidetakse millimeetri pealt parajaks. Kõik püha turniiri nimel. Lagendiku keskel on Wimbledoni peaväljaku koopia, ainult natuke väiksem

Et Wimbledoni platsid saaks olümpiaks ideaalsesse korda, kannab iga päev hoolt 35 (!) inimest.

VÕIMAS VAATEPILT: Wimbledoni

ja joonimata.»

USA suurim ajaleht vestles sealse muruhooldaja Andy Newelliga, kes ütles kuldsed sõnad: «Ükspuha, kes meist siia tuleb, ta ei vaata enam ette ega üles, vaid ainult maha.»

Et muru saaks võimalikult vähe kolki Nii ongi Stubleyle külge kleebitud hellitusnimi Murumees. Ta rääkivat murust, mida Novak Djokovic mullu Wimbledonis tšempionina juubeldades süüa soovis, tõelise kire ja armastusega.

TENNIS

55

Getty/AOP

muruväljakud ja kogu kompleks pole just maailmaime, aga ime, ja seejuures kaunis ime.

Selgub, et lõviosa pühamu väljakukatteist on kasvatatud Hollandis. Praegune, kümnendi eest kasutusele võetud segu on külvatud täielikult raiheinast (seni sisaldas ka punast aruheina).

«Töö ei lõpe iial, platsid ei saa kunagi lõpuni valmis. Tagajoon kulub pidevalt.

Muru on elustaim – pea langeb, kui sa piisavalt kaua ja tugevalt vastu pead kolgid.

Aga määravaks saab, kui kaua suudad pead elavana hoida. Olen Londoni Arsenali fänn, aga 20 esimest mänguminutit kuluvad alati murukatte põrnitsemiseks,» ütleb Stubley, tõestades, et jääb Murumeheks ka vutti vaadates.

Fakte Londoni olümpia tenniseturniiri kohta:

AFP/Scanpix

● Esimene muruolümpia. Mängud algavad kell 11 kohaliku aja järgi. ● Mängijad ei pea kandma üleni valget riietust nagu Wimbledoni turniiril. Ka väljakud kohandatakse olümpiadisaini järgi. Kasutusel

Tuvi, õigemini linnu väljaheide kahjustab tõsiselt muru. on 12 väljakut. ● Tulemused lähevad ATP ja WTA punktiarvestusse.

● Esimest korda pärast 1924. aastat jagatakse medaleid ka segapaarismängus.

Juuli 2012

TENNIS

56 AP/Scanpix

10 kasutut fakti Londoni olümpiast

Joosep Martinson

Muru on elustaim – pea langeb, kui sa piisavalt kaua ja tugevalt vastu pead kolgid. Aga määravaks saab, kui kaua suudad pead elavana hoida.

Wimbledoni peamurumeister Neil Stubley

AFP/Scanpix

Kanepi: kas kolmas kord toob õnne?

Federer: kas neljas kord toob õnne?

Sõna «olümpiamängud» on seni Kaia Kanepile toonud kõike muud kui õnne.

Küll loodab ta nüüd: ehk on kolmas kord õnnelik(um).

Ateena (2004) mängudeks valmistudes kukkus Kanepi jooksuotsal ja murdis näpuluu. Kuu enne Pekingit (2008) käis ta aga pimesoolelõikusel. Tänavu loobus ta Wimbledoni turniirist ja loodab, et saab samas peetavaks olümpiaks kannad taas mängukorda.

«Olümpiamedal on suur asi,» on Kanepi ütelnud. «Olümpia erineb meie suurturniiridest – osaleb nii palju teiste alade sportlasi minu riigist. Elame ühes majas ja oleme kui üks suur perekond. Et mängime Wimbledoni väljakutel, on ebatavaline – tunne tõotab olla sarnane nagu Suure slämmi võistlusel.»

16 Suure slämmi tiitlit kõigilt neljalt suurturniirilt. Aga olümpialt – vaid paarismängukuld. Jah, see tõsiasi käib Roger Federeri kohta. Šveitsi legendi olümpiadebüüt tosina aasta eest Sydneys oli õnnelik: ta kohtus esimest korda hilisema abikaasa ja kaksiktütarde ema Mirka Vavrineciga. Federer on olnud kaks korda ka Šveitsi lipukandja, ent sportliku poole pealt on üksikmängus tema parim tulemus vaid neljas koht.

«Osaleda olümpiaturniiril Wimbledonis – seda saab juhtuda kord elus,» tähtsustas 30aastane Federer usutluses BBC-le. «Ma küll täpselt ei tea, aga ei taha uskuda, et keegi teine minu põlvkonnast on osalenud neljal olümpial. Olen superelevil.»

● Väljaspoolt Suurbritanniat saabuvad sportlased, treenerid ja ametnikud, kes vajavad viisat, saavad selle klausliga, et ei abiellu olümpiamängude ajal Briti kodakondsega. ● Olümpia korvpallihallis on uste kõrgus 2,4 meetrit. ● Varasem võistlus algab kell 9 ja hilisem lõpeb kell 23. ● Sportlastele, treeneritele ja ametnikele jagatakse olümpiakülas välja 150 000 kondoomi. ● 500 Coca-Cola töötajat, kes teenindavad olümpiamänge, tõstavad igaüks sada pudelikasti päevas. ● Olümpiapargis on 1000 piknikuplatsi. ● Miljon spordivahendit, mida kasutatakse olümpiamängudel – nende hulgas 541 päästevesti ja 356 paari poksikindaid – jagatakse võistluste järel heategevuseks. ● Londoni olümpiamängude logoga pesapallimüts maksab 10 naelsterlingit. ● Olümpiamängude avamise päeval helisevad kõik Suurbritannia kirikukellad kolm minutit. ● Sõna «olümpia» kasutas inglise keeles esimest korda William Shakespeare aastal 1590 näidendis «Henry VI».

Getty/AOP

Silmapaistev disain 䟦hendab mugavuse, s䟒䟒stlikkuse ning v䟡imsuse.

Hyundai ix35. On uute m䟡tete aeg.

Hyundai ix35 voolujooneline siluett on pilkup䟦䟦dev, selle avar ja mugav salong lausa kutsub reisima. Valikuv䟡imalusi on rohkelt: esiratta- v䟡i nelikvedu, bensiini- v䟡i diiselmootor, automaat- v䟡i manuaalk䟒igukast. Maksimaalsed hinded Euro NCAP kokkup䟡rketestides t䟡stavad Hyundai ix35 vaieldamatult k䟡ige turvalisemate autode klassi.

ix35 2WD soodushind alates 16 700 䩉 ix35 4WD soodushind alates 19 299 䩉 www.hyundai.ee

TERE TULEMAST KVALITEETSETE AUTODE MAAILMA!

ix35 keskmine k䟦tusekulu 5,7 – 8,2 l /100 km ja CO² heitmed 149 – 195 g/km

AMSERV TÄHESAJU, Tähesaju tee 14, Tallinn, tel. 620 0940; AMSERV PÄRNU, Tallinna mnt 89a, Pärnu, tel. 445 5735; AMSERV TURU, Ringtee 32, Tartu, tel. 730 0673; www.amserv.ee

L䟒bis䟡idupiiranguta

TALLINN, Sõpruse pst. 18c, tel. 667 5511; TARTU, Ilmatsalu 28, tel. 742 4677; KURESSAARE, Kihelkonna mnt. 8a, tel. 452 4334; VILJANDI, Suur-Kaare 69, tel. 444 8866; HAAPSALU, Tallinna mnt.78, tel. 472 4010; RAKVERE, Narva 23c, tel. 327 0903; NARVA, Kerese 40g, tel. 356 9333; JÕHVI, Lääne 1b, tel. 339 6204; www.topauto.ee

KORVPALL

59

AP/Scanpix

USKUJA: LeBron James kinnitab, et USA koondises on kõike, mida kullavõiduks vaja.

Nii lähedal.

Ja samas nii kaugel 20 aastat pärast seda, kui algupärane, originaalne, «see ainus ja õige« Dream Team Barcelona olümpial vaimustust külvates areenile astus, on USA ja muu maailma «korvpalliseisud» kerinud läbi mitu ringi ja jõudnud... Kuhu siis õieti?

TARMO PAJU korvpalliajakirjanik

Kaheksa aastat on möödunud NBA tähtede kullata jäämisest Ateenas, neli USA «lunastusaktsioonist» Pekingis, kaks esikohast ehk veel ühest jõuvahekordade paikapanekust ilma kõige-kõige kõlavamate nimedeta mänginud USA koondise poolt maailmameistrivõistlustel Türgis.

Ja siin me oleme, Londoni olümpiaturniiri lävel, uue vaatuse eel.

Teistmoodi enesekindlus LeBron James haarab veepudeli järele ja pühib otsaesisel sillerdavad higipiisad mängusärki. Kümned reporterid tõmbuvad tema ümber sõõri. On USA korvpallikoondise olümpiaeelse treeningulaagri esimene päev Las Vegases, esimene harjutuskord on lõppenud ja maailma hetke parim korvpallur kuulab küsimusi meeskonna vajakajäämistest, vigastuste tõttu puuduvatest Derrick Rose’ist, Dwight Howardist, Dwyane Wade’ist, USA hõredast eesliinist, võimalikest

probleemidest «Euro Dream Team» Hispaania vastu.

Kuulab ja vastab madalal häälel, mis ideaalselt klapib tema laia näo ja rivaalide suhtes lausa ebaõiglaselt võimsa ja atleetliku kehaehitusega: «Pole midagi, mis meil selles koosseisus puudu oleks.»

See ei ole enam 19aastase poisikese kelkimine. Tolle 19aastase lapstähe, kes Ateena olümpial pärast kaotusi Puerto Ricole, Leedule või Argentinale ei mõistnud vastastel isegi õnnitluseks kätt suruda.

See on teine Lebron James. 27aastane mees, kes saanud värskelt üle oma tagasilöökidest, vigadest ja deemonitest, võites Miami Heatiga oma esimese NBA meistrisõrmuse. Kõiki viit positsiooni, ja kui leiduks kuues ja seitsmes, siis küllap neidki täita suutev võitja, kelle jaoks pärast põrumisi Ateenas ja kaks aasta hiljem MMil Jaapanis ning USA troonile tagasitoomist Pekingis on eelseisev juba tuttav «territoorium».

USA korvpalli ja muu maailma vahekorrad rahvusvahelisel areenil on Londoni olümpiaks mitu ringi täis teinud.

Pikk valitsemisaeg, sealhulgas keskmiJuuli 2012

AJALUGU

6

Kolm Londoni olümpiat London 1948

London 1908 1 Aeg: 27. aprill – 31. oktoober.

1 Aeg: 29. juuli –

Osalenud riike: 23.

Osalenud sportlasi: 2047.

Spordialasid: 22.

Medalikomplekte: 110.

14. august.

Osalenud riike: 59.

Osalenud sportlasi: 4106.

Spordialasid: 20.

Medalikomplekte: 150.

2 Olümpialinnaks saamine:

Olümpia pidi korraldama Rooma, kuid Vesuuvi purske järel loobus Itaalia mängudest. Nii jäi Londonil vaid kümme kuud spordipeo organiseerimiseks.

3

2 Olümpialinnaks saa-

mine: Olümpiamängud jätkusid pärast Teise maailmasõja tõttu peetud tosina-aastast pausi. London, kes pidi korraldama 1944. aasta mängud, otsustas esmalt 1948. aasta olümpia endale võtta, kuid ühel hetkel pakkus spordipidu USA-le, kelle majandus seisis kõvemal alusel. Kuningas George VI otsustas siiski, et olümpia aitab Suurbritannia majanduse taas tõusule.

Olümpiamedal

3 Olümpiamedal

8 Naised: 37 võistlejat. Kavas

oli kolm ala: vibulaskmine, tennis, iluuisutamine.

4 Mängude avaja: VII.

Kuningas Edward

5 Briti rahasüsteem: 1

naelsterling = 20 šillingit = 240 penni = 960 fartingut.

6 Olümpiastaadion: White City Stadium (72 000 pealtvaatajakohta).

7 Eesti: Eesti sportlased ei osale-

nud. Venemaa värves võistelnud ja maratonijooksus 19. koha saanud Georg Linnul ei olnud Eesti juuri.

9 Kergejõustikurekordid:

Mehed* 100 m: 10,6 1500 m: 3.59 4/5 Maraton: 2:55.18 Kaugushüpe: 7.61 Kõrgushüpe: 1.97 Kettaheide: 43.86 *Naiste rekordeid ei registreeritud.

10 Ujumisrekordid:

Mehed 100 m vabalt: 1.05,6 200 m rinnuli: 3.09,2

Naised 1.35,0 Ei registreeritud

4 Mängude avaja:

Kuningas Georg VI.

5 Briti rahasüsteem: 1 naelsterling

= 20 šillingit = 240 penni = 960 fartingut.

KORVPALL

60 AP/Scanpix

selt 53,2-punktise vahega vastaste purustamine 1956. aastal. 1972. aasta skandaalne finaalikaotus Nõukogude Liidule. Segased ajad, kus ilma NBA proffideta USA kord suutis, siis jälle ei suutnud parim olla. NBA tähtede olümpialetulek ja totaalne valitsemine. Muu maailma järeletulek ja USA troonilt tõukamine uue millenniumi algul. Ja taas üks vastupidine arveteklaarimine.

Lakersis.

Kui Gasol, teised hispaanlased või kes iganes heidab pilgu üle ookeani, mõistavad nad suurepäraselt. Olümpiakulla teel seisab USA koondis, kust leiab vähemalt kolm maailma hetke parimat korvpallurit - LeBron Jamesi, Kevin Duranti, Kobe Bryanti. Koondis täis meisterlikkust, aga ka tohutut kiirust ja võimsust.

Ning see pole enam eelmise kümnendi alguse kogenematute, kokkumängimata ja ärahellitatud megatähtede kassikontsert, vaid tiim, kus ka kogemusi, üleelatud õppetunde ja järjepidevust.

Prohvet Stankovic Trend on siiski olnud selge. Ehk täpselt selline, millest unistas kauaaegne Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni juht Borislav Stankovic, kui ta 1989. aastal surus läbi muudatuse, millega NBA proffide jaoks avati olümpiamängud.

Neil aastatel USA korvpalli tihedalt kajastanud ajakirjanik Jan Hubbard meenutas hiljutises kirjutises sõnu, mille Stankovic ütles talle 1991. aastal, kui ameeriklased Michael Jordanist, Magic Johnsonist, Larry Birdist ja teistest tolle aja suurtest esimest Dream Teami kokku olid panemas.

«Usun veendunult, et vaid parimate vastu mängimine aitab endal paremaks saada. Alustuseks saab valitsema täpselt samasugune olukord nagu varem – USA täielik domineerimine. Kuid usun, et 10-15 aastaga jõuavad teised maad järele.

Loodan, et üks «meie meeskondadest» näppab 2004. aastaks kuldmedalid endale,» ütles Stankovic prohvetlikult.

Kui 1992. aastal planeeris Dream Teami peatreener Chuck Daly ettevalmistuse alustuseks ühe meelega kaotatud mängu kohalike kolledžitähtede vastu, siis sääraseid lavastusi pole enam aastaid tarvis.

Elu on need ise andnud.

Peaaegu samal ajal, kui higine LeBron James mängupõrgulinnas reporterite ette astub, seisavad tulise Madridi mõnusalt jahedas mängusaalis Hispaania koondise kogunemisel pisut väiksema meediahordi

«Ilmselt on nad palju paremad, aga...»

Muidugi on Hispaanial, aga ka teistel Euroopa rivaalidel endiselt mõndagi, mis puudub USA tiimil – aastatepikkune koosmängimise kogemus, sõprus, kodueelis. Hispaania puhul ka korvialune jõud vendade Gasolide ja Serge Ibaka näol, kes võivad USA-le peavalu valmistada.

LOODAB. Pau Gasol ihkab USA on ilmselt «Ei tahaks öelda, et mõnda ainus riik, mis meeskonda pole võimalik finaali. Ja seal võita. suudaks panna võita,» rääkis Hispaania koonvälja kolm ees Juan Carlos Navarro ja dise itaallasest peatreener meeskonda Pau Gasol. Äsja 32-aastaseks Sergio Scariolo meeskonna ja võita kolm esimestel treeningpäevadel. saanud Euroopa korvpallilemedalit. gendid, parimad sõbrad, aasta «Ilmselt on nad palju patagasi Euroopa meistritiitlit remad kui kõik ülejäänud, aga vaatame. USA on ilmselt ainus kaitsnud, neli aastat tagasi Pekingi olümpiafinaalis USA peaaegu riik, mis suudaks panna välja kolm viimase piirini viinud mehed. meeskonda ja võita kolm medalit. Kui nad mängivad oma tipptaseme välja, on «Hispaania fännid võtavad iseenesest mõistetavalt, et Hispaania mängib jälle neid äärmiselt, äärmiselt raske võita. Ja olümpiafinaalis USA vastu. Kas see seab kui jääd oma tipptasemest puudu, pole nende vastu mingit võimalust.» lisapingeid?» kõlab küsimus.

«Oleks tore minna olümpiale vaid selSiin me oleme. Muu maailm 20 aastat leks üheks mänguks ja võita, aga reaalsus pärast Charles Barkley legendaarset on erinev. Tegelikult on uuesti olümpiafraasi «Ma ei tea Angolast midagi, kui et finaali jõuda väga raske,» kostab Gasol, nad on suures jamas» seismas USA korvkel seljataga raske, klubist-lahkumisepallist ikka veel nii kaugel. Aga samas nii lähedal. kuulujutte täis hooaeg Los Angeles Reuters/Scanpix

Kas teadsid, et...

● ... korvpall oli esmakordselt ametliku alana olümpiakavas 1936. aastal Berliinis. Turniiri avamängus alistas Eesti Prantsusmaa 34:29, kohtumise algul viskas palli sümboolselt mängu korvpalli leiutaja James Naismith.

Eesti koondis jagas

oma seni ainsal olümpiaesinemisel 21 osalejariigi seas 9.-14. kohta.

● ... USA koondis jäi esmakordselt olümpiaturniiril esikohata 1972. aastal Münchenis, kui

skandaalses finaalis kaotati Nõukogude Liidule 50:51. Kohtunikud lasid matši viimast kolme sekundit mängida kolm korda, millest viimasel õnnestus Aleksandr Belovil võidukorv visata.

Tulemuse protestinud USA koondislased pole seniajani

nõustunud hõbemedaleid vastu võtma. ● ... alates 1992. aasta Barcelona olümpiast võisid OMil osaleda NBA profid. USA koondis tuli välja Dream Team’i hüüdnime saanud unistuste meeskonnaga, mis võitis Michael

GRUPIREISID KOGENUD EESTIKEELSE GIIDIGA

Nii nad tapavadki olĂźmpia korvpalliturniiri?

Parem nautige eelseisvat olßmpia korvpalliturniiri, sest pole vþimatu, et see jääb viimaseks korraks, kui maailma kþigekþige paremad korvpallurid olßmpiarþngaste säras mänguketsid jalga tþmbavad.

Juuni keskel kirjutas Yahoo! Sports, et NBA juhid peavad plaani kohendada korvpalli suurturniire jalgpalli eeskujul, piirates Ăźle 23aastaste osalemist olĂźmpial.

Plaani teine pool näeb ette koostÜÜs Rahvusvahelise KorvpallifÜderatsiooniga (FIBA) MMi muutmist planeedi tähtsaimaks korvpallißrituseks, kus lÜÜks kaasa kogu paremik ja mille tuludest saaks osa ka NBA ja sealsed klubid. MMi ametlikuks ingliskeelseks nimeks saaks senise World Championships asemel World Cup. Kßsimus on rahas. Olßmpia korvpalliturniiri ßle omab täielikku kontrolli ROK, kuhu läheb ka enamik teenitud tuludest. Olßmpiamängudel osalemine on aidanud tohutult korvpalli populaarsust tþsta, kuid minu arust oleks kohane astuda samm tagasi ja mþelda, kuhu suundume, rääkis NBA juht David Stern tänavuse finaalseeria eelsel pressikonverentsil.

Mþnigi NBA klubiomanik on oma tähtmängijate osalemist rahvuskoondistes aastaid pika hambaga jälginud, Dallas Mavericksi sþnakas omistaja Mark Cuban ka korduvalt suu avanud. Tema unistus on minna veelgi kaugemale – korraldada koondistevaheline turniir ise ilma FIBA kaasosaluseta ja pista seega ka kogu kasum enda taskusse. On tohutu rumalus, kuidas laseme end ära kasutada, et teised korporatsioonid kßmneid, kui mitte sadu miljoneid dollareid saaks teenida. Olßmpiakontorites istuvad tßßbid ja mþtlevad: On ikka lollakad, me saame nende parimad mängijad endale eimillegi eest.

AFP/Scanpix

INDONEESIA HIINA JA

LONDON

SUVEOLĂœMPIAMĂ„NGUD 2012

Tallinn: Fiesta Reisid SĂźda 10-16, Tallinn 10118 GSM: +372 52 49639 telefon: +372 62 78010 fax: +372 62 78015 e-mail: ďŹ esta@ďŹ estareisid.ee Paide: Fiesta Reisid Väike-aia 2, Paide 72711 GSM: +372 55 666437 telefon: +372 38 50656 fax: +372 38 38052

äid Kßsi hakkumisi reisiparingselt! aast

www.fiestareisid.ee

Reuters/Scanpix

Jordani juhtimisel kaheksa kohtumist keskmiselt 43,8 punktiga. ÂŤDream Teami ajastuÂŤ ainsa libastumise olĂźmpial on USA lubanud endale 2004. aastal Ateenas, kus kaotati alagrupis Puerto Ricole ja Leedule, poolfinaalis hilisemale vĂľitjale Argen-

tinale ja lþpetati pronksiga. � ... Leedu korvpallikoondis on alates riigi taasiseseisvumisest kþigil viiel olßmpial jþudnud poolfinaali – 1992, 1996 ja 2000 vþideti pronksmedalid, 2004 ja 2008 jäädi neljandaks.

œ¤Ž—— ÂŠÂŠÂĄÂŽÂ˜ÂŠÂŠ Â’ÂŠÂ—ÂŠÂŁÂŁÂœ Â?Š ဝ ´šÂ?”Š—Š á‚ á ťá‚€á żá šá€‘ ŠŠ¥™Š ¨Š—Â?ထ ÂŠÂŠÂĄÂŽÂ˜ÂŠÂŠá€‘ ÂŁÂ¤ÂœÂšÂ“ÂŠ Ž—န áƒŽá ťá żá ş á źá ˝á ź á źá šá ¸á ¸ ဝ áƒŽá ťá żá ş á ˝á ¸á ˝ á‚€á şá żá ş ဝ Š áƒŽá ťá żá ş á źá ˝á ź á źá šá ¸á ž ဝ ÂŁÂŠÂŠÂĄÂŽÂ˜ÂŠÂŠá &#x;ÂŁÂŠÂŠÂĄÂŽÂ’ÂœÂ¤ÂŽÂ—Â—á€”ÂŽÂŽ ÂŞÂŞÂŞá€”ÂŁÂŠÂŠÂĄÂŽÂ’ÂœÂ¤ÂŽÂ—Â—á€”ÂŽÂŽ ဝ –­žŽဓ Â’ÂœÂ¤ÂŽÂ—Â—ÂŁÂŠÂŠÂĄÂŽÂ˜ÂŠÂŠ

Selle kupongiga –þ“–“Â?Ž—¤ ÂŁÂ?ŠŠဖ¤ŽŽšŒ£¤Ž—¤ ”Š Â˜ÂŠÂ”ÂŚÂ¤Â§ÂŁÂŽÂ—Â¤ % Â’ÂœÂ¤ÂŽÂ—Â—Â“ÂŁ ÂŠÂŠÂĄÂŽÂ˜ÂŠÂŠ Â’Â“ÂšÂšÂŠÂŁÂœÂœÂ?Œ£¤§£

-20

á ? –ŒÂ?œš‘ –Ž’¤“‹ –Œš“ á ťá šá€”á šá ¸á€”á šá şá€” ŠŠÂ?Š¨Š— ÂŽĹ´ ÂŽÂ¤ÂŽÂ—Â—Â“Â˜Â“ÂŁÂŽÂ— ”Š ¨Š‹ŠÂ?ÂŽ –œ’¤ŠÂ?ÂŽ ÂœÂ—ÂŽÂ˜ÂŠÂœÂ—ÂŚÂ—á€”

LONDON

62

Londoni 10 minuti giid Londoni 10 tähtsamat vaatamisväärsust

WESTMINSTERI PALEE Seda ehitist tuntakse rohkem parlamendihoone nime all, sest just siin võtavad seadusi vastu parlamendi Alam- ja Ülemkoda. Algselt ehitas Westminsteri palee Edward Usutunnistaja umbes 1065. aastal, kuid sellest on säilinud vaid 1099. aastal valminud Westminsteri saal.

BIG BEN Ilmselt maailma kuulsaim kellatorn on osa parlamendihoonest, kuid samas ka omaette vaatamisväärsus. Pole täpselt teada, kelle auks sai 13,5 tonni kaaluv kell oma nime, kas oli see Sir Benjamin Hall, kes kella valamise ajal oli töödejuhataja, või 19. sajandi kuulus poksija Benjamin Caunt.

LONDON TOWER 22tornilise Toweri kindluse rajamist alustas William Vallutaja 1078. aastal. Toweril on olnud ajaloos eri funktsioone, ehkki enim tuntakse seda vanglana. Tuntud on ka Toweri rongad, kelle kohta räägib legend, et kui nad sealt kaovad, langeb ka Briti monarhia.

WESTMINSTER ABBEY Kloostrikirik paikneb otse parlamendihoone vastas ja suurem osa sellest on ehitatud varases gooti stiilis 13. sajandil Henry III tellimusel. Westminster Abbey’s on kroonitud ja maetud peaaegu kõik Briti monarhid.

BUCKINGHAMI PALEE Palee ehitust alustati 17. sajandil, kuid tuntuim hoone valmis Buckinghami hertsogi initsiatiivil aastal 1705. Praegu tuntakse Buckinghami paleed Briti valitseja residentsina, esimese monarhina kolis sinna kuninganna Victoria aastal 1837.

BRITI MUUSEUM Aastal 1759 avatud muuseum paikneb Bloomsbury linnaosas ja seal on hoiul üle 6,5 miljoni eseme kiviajast 20. sajandi käsikirjadeni.

TRAFALGARI VÄLJAK Väljak sai nime 1805. aastal Hispaania rannikul Trafalgari neeme lähistel peetud merelahingust, kus admiral Nelson alistas Napoleoni. Väljak on tuntud imeliste purskkaevude ja 52 meetri kõrguse samba otsas asuva admiral Nelsoni kuju poolest.

HARRODSI KAUBAMAJA asub Londoni kõige kallimas, Kensington/ Chelsea linnaosas. Henry Charles Harrod avas seal väikese vürtspoe aastal 1849, kuid praegune terrakotapalee, mida öösel valgustab 11 500 lambipirni, valmis 19. ja 20. sajandi vahetusel. Poel on oma riietumisreeglid, mida turvamehed sisenemisel kontrollivad.

Maailma suurima elanike arvuga linna au kuulus Londonile umbes sada aastat vahemikus 1825–1925.

COVENT GARDEN Turgude, poodide, kohvikute ja teatrite piirkond, mille munakivitänavad on ainult jalakäijatele.

VAATERATAS LONDONI SILM Maailma suurim vaateratas (135 m kõrge) ehitati millenniumi tähistamiseks. 32 kabiini, igaühte mahub 25 inimest, teevad täisringi poole tunniga.

Kahekorruselised punased bussid

Kahekorruseline buss ja kindlasti punast värvi on üks Londoni sümboleid. Tegelikult alustas kompanii AEC Routemasteri nime kandva kahekorruselise bussi ehitust alles 1954. aastal, seega ei ulatu sellise sõiduvahendi ajalugu väga kaugele.

Scanpix, Getty/AOP

LONDON

63

London Elanike arv (2010, hinnanguliselt) 7 825 200 Elanike arv koos eeslinnadega 13 709 000 Pindala 1570 km Tihedus 4978 inimest ruutkilomeetril Linnavalitsus Greater London Authority Linnapea Boris Johnson Jaguneb City (kesklinn) ja 32 linnaosa Keskuse kõrgus 24 m merepinnast Geograafiline asned

51 kraadi ja 30 minutit põhjalaiust, 0 kraadi ja 7 minutit läänepikkust

aastal 43 Asutatud roomlaste kolooniana

Beckham soovitab

UDUNE LONDON: tosin kuud kehva suusailma Udune Albion (Inglismaa vana nimetus) on käibefraas Londoni ilma kohta.

Tegelikult räägivad teadjad, et pole see Londoni ilm sugugi vihmasem ja udusem kui näiteks lähistel asuvas Brüsselis.

Londonit iseloomustab pehme mereline kliima, seetõttu on ilm seal, võrreldes samal laiuskraadil paiknevate linnadega, talvel mahedam ja suvel jahedam. Kui Eestis räägitakse kolmest kehvast suusakuust, siis Londonis on kõik 12 kuud kehvad, sest lund pole seal talvelgi.

Londonis pole sugugi ime, et jõulude ja jaanipäeva ajal on sama ilm – näiteks tänavugi oli 23. juunil vaid 15 kraadi sooja ning talviti võib Atlandi ookeani soe õhumass tuua sarnase temperatuuri.

Numbrid ei kinnita Londoni liiga vihmast ilma. Inglismaal sajab aastas kesk-

miselt 838 mm, ehk umbes 1,5 korda enam kui Eestis, kuid Londonis vaid 583,6 mm, mis enam vähem Eestiga võrdne.

Ning veel: enim sajab Londonis septembrist jaanuarini, keskmiselt kõige kuivem on juuli. Mis puutub udusse, siis sedagi on Londonis rohkem kevaditi-sügiseti, sest suviti ei jõua niiske mereõhk sügavale sisemaale tungida.

Londoni suvetemperatuuridest. Juulis-augustis, kui peetakse olümpiat, on Londoni keskmised päevased näidud 22-23 kraadi kanti. Seda on kindlasti vähem, kui näiteks meie mullusel ja tunamullusel suvel, ent keskmisena enamvähem võrdne Eesti sisemaa temperatuuriga. Kui Eestis on juuli umbes paar kraadi soojem kui august, siis Londonis on need kuud võrdsed.

Greenwichi meridiaan London on maailmas tuntud ka linnana, mis jagab maakera pooleks. Ametlikult kehtestatud nullmeridiaan läheb läbi Greenwichi observatooriumi, mis paikneb samanimelises linnaosas Londoni ajaloolisest keskusest umbes 9 km kagus. Nii asub Londoni kesklinn lääne-, veerand pealinna idapoolkeral.

Greenwichi nullmeridiaan ja aeg kehtestati 1884. aastal. Eesti aeg on Greenwichi omast talviti kaks ja suviti kolm tundi ees.

Tänavu suvel seoses olümpiaga tuleb arvestada, et ka Londoni aeg ei ole Greenwichi oma, vaid niinimetatud British Summertime on sellest tunni võrra ees. Eesti ja Londoni ajavahe on ikka kaks tundi.

Jalgpalliikooni David Beckhami kümme soovitust, mida peaks turist Inglismaal igal juhul tegema ja kus ära käima.

1 Astu läbi Buckinghami paleest.

2 Söö ehtsat Londoni toitu, näiteks säärases paigas nagu Tony Lane’s Pie & Mash shop.

3 Põika läbi kuulsatelt staadionidelt – Old Traffordilt Manchesteris ja Wembleylt Londonis.

4 Hinga värsket õhku kuninglikes parkides Hyde’is, The Regent’sis või Richmondis.

5 Mängi ring golfi legendaarsel St.Andrewsi väljakul.

6 Käi ostlemas Manchesteri Nortn Quarteris või Camden, Portohern o ja Spitalfieldsi turul. bello 7 Vii lapsed Thorpe’i lõbustusparki või Harry Potteri tuurile.

äi 8 Käi Londodoni teatriatrites, vaata näideid «War Hordendeid se» ja «Jersey s».

Boys». nesta 9 Einesta doni Londoni oranis restoranis onn või Ceconn I. NOPI. 10 Uuri Ingaa maalismaa a rüüpa elu ja des õlut. pubides Juuli 2012

BRITI KÖÖK

64

Maitse pole oluline, soust on põhiline

Robin Hood ja tema vaprad mehed nosisid pärast võidukat lahingut tammesalus tuvipirukat ja Miss Marple nagistas kellaviietee kõrvale küpsist. 21. sajandi Inglise spordisõber ajab staadionil või spordisaalis toidumulgust sisse rämpstoitu.

Reuters/Scanpix

OTT JÄRVELA

Mihkel Maripuu (Postimees)

ott.jarvela@ohtuleht.ee

See tõik ei lähe üldse kokku näiteks Wimbledoni tenniseturniirilt laekuva igaaastase uudisega, kuidas Inglismaa nooblimad daamid ja härrad söövad maasikaid vahukoorega ja rüüpavad kõrvale šampanjat.

Aga Wimbledonis ongi muru rohelisem ja ninaesine luksuslikum. Harilik inglane saab sportliku meelelahutuse jalgpalli- või ragbistaadionilt, mille ümbrus sarnaneb iga kohtumise eel korraliku rämpstoidulaadaga.

Hamburgerid, hot-dogid, friikartulid, kanatiivad, sibularõngad. Kõike saatmas külluslik rammus kaste.

Pühapäevane röstpraad kui jõukuse näitaja Näiteks Inglismaa suurima klubivutistaadioni Manchester Unitedi koduareeni Old Traffordi perimeetri põhilõhnastaja on mängu eel fritiõli ja rongijaamast staadioni juurde viivale Sir Matt Busby tänavale saab liialdamata anda Infarktiallee nime.

Tüüpiline Inglismaa spordiburgeri retsept erineb mõnevõrra Eestis levinud rotiburgeri omast: võetakse poolitatud külm kukkel, selle vahele susatakse pannil praetud kotlet, juustuviil ja praesibul. Kioski kõrval on kastmejaam, kust peale ketšupi ja sinepi leiab veel vähemalt nelja majoneesilaadset toodet, millega rooga ebatervislikumaks teha.

Kaste ehk soust ongi Inglise köögis tähtsal kohal. Kui lähete õdusasse pubisse ajaloolist pühapäevaröstpraadi (Sunday Roasti) nautima, siis võite kindel olla, et taldrikule kuhjatav rikkalik portsjon ujutatakse kenasti soustiga üle. Mida uhkem kõrts ja kallim praad, seda parem soust (ja liha).

Pühapäevane röstpraad oli ajalooliselt praktiline jõukuse sümbol – rikkaliku

Proovi ja hoidu

Traditsioonilised ja lihtsad Inglise road: Inglise hommikusöök, pühapäevane röstpraad, pirukad kartulipudruga. Soust on igas asjas tegija. söömaajaga näitas leibkond, et on heal al järjel. Pühapäeval söödi seda aga põhjusel, et traditsiooniliselt pesupäevaks olnud esmaspäeval oli pereemal hea ja lihtne eelmise päeva ülejäägist söömaaeg lauale panna.

Inglismaal õlut tellides küsi ale’i Kuigi prantslasi ja itaallasi paneb sõõnapaar «Inglise köök» silmi pööritama, a, ei tasu olümpiakülalisel meelt heita, vaid id keskenduda sellele, mida inglased tõestii hästi valmistada oskavad.

Koomikuterühma Monty Python tuntud sketš «Juustupood» tagab peale naerukrampide ka maitsvate Inglise juustude kiirkursuse – tuntumad Cheddar, Red Leicester, koorene Double Gloucester –, nende kõrvale rüüpamiseks ks passib kõige paremini cask ale’i tüüpi filtreerimata, pastöriseerimata ja kunstlikult ult karboniseerimata õlu. Lühidalt: väga maitsev.

Õhtuleht palus Inglise köögi kohta hinnangut 2010. aasta algul Inglise esiliigasse kuulunud jalgpalliklubiga Sheffield United liitunud ja sinna kaks aastat kuulunud väravavah hilt Mihkel Aksalult. « «Kindlasti soovitan p proovida traditsioon nilist kellaviieteed kõige sinna juurde kuuluvaga. Mulle jäi hea musta tee piimaga joomine Inglismaal külge.

Tõesti väga maits kuigi võib tunsev, d duda veidi mõistusevvastane.

H Hoiduda tasub suurttest rämpstoiduketttidest. Kui on isu hamburgeri järele, siis leiab rohkesti väiksemaid ärisid, kes selle roa spetsiaalselt sulle ja palju paremini valm mistab.»

AJALUGU

66

Kurguni kinninööbitud tennisistidest paljaste rannavõrkpallurite ja poksijateni Kui jutt hauas ümberpööramisest tõde on, tiirleb olümpiaisa Pierre de Coubertin Londoni mängude ajal kui ventilaator. Kas ta seesugust olümpiat tahtiski? Seesugust, kus võistlevad naised? Poksivad!

Tõstavad kangi! Maadlevad! Hüplevad ihualasti ranna (võrkpalli) liival, sest ei saa ju keha katvat paari riideriba rõivaks pidada.

JAAN MARTINSON Õhtulehe spordiajakirjanik

Londoni olümpiaga on naiste võitlus võrdsuse eest lõppenud. Õrnem sugu sai viimaks õiguse olümpiamedalite nimel ka poksida, mis tähendab, et naistel on Londonis kavas rohkem spordialasid kui meestel.

Ehk peaks nüüd tulle asuma meesõiguslased, et välja võidelda õigus kujundujuda ja iluvõimelda. Kusjuures mehed võivad kujundujumises küll naistearvestuses võistelda, ent mitte MMil ja olümpial.

SÜNNIS: Briti leedi Charlotte Sterry, 1908. aasta tennisestaar, toonases spordiriietuses, kus pidid olema kaetud nii pahkluud, randmed kui ka kael.

Vastasel korral olnuks tegu siivutu alasti ringilippamisega.

Getty/AOP

AJALUGU

67

AFP/Scanpix

SIIVUTU: Kui sajand tagasi tulnuks õrnemast soost neidised palja tagumikuga nagu tänapäeva rannavõrkpallurid rahva ette, olnuks ühiskond šokis.

Jäägu iroonia sinnapaika ja andkem naistele au nende võitluses võrdsuse eest, sest algse idee kohaselt polnud neil olümpiamängudele vähimatki asja.

Kaasaegsete olümpiamängude idee autori Coubertini arvamus oli ühene: «Naiste sport on ebapraktiline, ebahuvitav, ebaeetiline ja ebakorrektne.». Olümpiamängud on meeste värk ning parem, kui daamid ka tribüünidele ei tikuks, sest nad ei saa niikuinii aru, mis väljakul toimub.

Mõistagi ei lülitanud esimeste kaasaegsete mängude programmi kokku pannud Coubertin 1896. aasta Ateena olümpia kavva ainsatki naiste ala. Ometi leidus neid, kes kippusid meeste mängumaale. Nimelt marssis üks daam maratonijooksu starti häbematu sooviga võistlustel osaleda.

Loomulikult saatsid olümpiamaratoni organisaatorid imeliku naisterahva – tema nime ei viitsinud asjaosalised meelde jätta, vaid ristisid ta Kreeka muistse tragöödiamuusa järgi Melpomeneks – viisakalt kööki pannide ja pottide juurde tagasi, ent too osutus kangekaelseks, startis võistlustrassi kõrvalt ning jõudis pärale poolteist tundi pärast võitjat Spiridon Louist. Kuna staadion oli seks ajaks suletud, lippas Melpomene viimase ringi ümber rajatise ning sai aja 4:30 kanti.

Neli aastat hiljem võttis Prantsusmaa

Naiste sport on kõige ebaesteetilisem vaatepilt, mida inimkonna silmad iial on näinud.

Olümpiamängude isa Pierre de Coubertin.

valitsus Pariisi olümpiamängude korraldamise ROKi käest täielikult enda õlule ning otsustas käituda pisut vabameelsemalt, lubades võistelda ka naistel. Õigemini daamidel, sest mängude kavva võeti kaks kõrgklassi ala – tennis ja golf.

Võistlejad pidid olema igati väärikad, eriti riietumisel: paljas ihu ei tohtinud paista, sestap pidid kaetud olema jalad, randmed ning kael. Kuna ka maani seeliku alt võis üht-teist välkuda – ja viktoriaanliku printsiibi järgi oli ka katmata pahkluu näitamine rõve enesepaljastamine –, olid daamil jalas pikad põlvikud või sukad. Kübar oli soovitatav.

Poolpaljalt staadionil… lubamatu!

Coubertin oli raevus, et prantslased tema püha ürituse hetkega põhja lasid.

«Naiste sport on kõige ebaesteetilisem vaatepilt, mida inimkonna silmad iial on näinud,» põrutas ta ega taganenud arvamusest surmani. Veel 1935. aastal, kui maailm oli naiste sportimise omaks võtnud, teatas Coubertin: «Ma ei pea õigeks, et naised osalevad avalikel võistlustel, publiku ees. Nende osaks peaks jääma võitjate autasustamine.»

Ka kaks järgmist olümpiat võistlesid naised kurguni kinninööbitult, kuigi lisandunud oli kaks uut ala – vibulaskmine ja iluuisutamine. Ent Londonis 1908. aastal oli tunda sulamise märke: rahvale pakkusid silmailu naisvõimlejad, kusjuures taanlannad esinesid – kujutage ette – lühikestes seelikutes! Väidetavalt olnud Taani võimlejannad Londoni mängudel enim pildistatud sportlased.

Edasine naiste spordi murdmine olümJuuli 2012

AJALUGU

68 Getty/AOP

Naiste poks, mis oli näidisala juba 1904. aasta olümpial, saab Londonis pärisalaks. piale oli kaootiline protsess. Kõik sõltus alaliitude vabameelsusest ja soovist õrnemale soole vastu tulla. Kaootilised olid ka moraalireeglid. Näiteks esitlesid ameeriklased 1904. aasta St. Louisi mängudel naiste poksi, ent ei lubanud kaheksa aastat hiljem Stockholmi olümpiale oma naisujujaid põhjusel, et daamidel pole väärikas võistelda, kui seljas ei ole vähemalt seelikut.

Coubertini unistus mängudest ainult meestele hakkas vägisi kustuma, kuid ta leidis ootamatult liitlase – Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAFi –, mille juhtide arvates polnud naisterahvaste asi lipata poolpaljalt mööda staadioni. IAAF otsustas: ei mingit naiste kergejõustikku, vähemalt olümpial mitte.

IAAFi otsus oli viga. Õrnem sugu oli seks ajaks väga jõuliseks saanud ning oskas ennast maksma panna. Prantslanna Alice Milliat, ametilt tõlkija, harrastuselt sõudja, lõi naiste spordiorganisatsiooni FSFI (La Federation Sportive Feminine Internationale) ning teatas külmalt: meil pole maskuliinseid mänge vaja, korraldame oma olümpia!

AntiikKreekas olid naised auhinnaks

Getty/AOP

Getty/AOP

SEKSIKAD: Pilte Taani võimlejatest, kes 1908. aasta olümpial näidisesinesid, ilmus Briti ajalehtedes rohkem kui sportlastest.

Korraldatigi. Naiste maailmamänge – ROKi kurjal nõudmisel tuli võistluse nimi, Naiste Olümpia, ära muuta – ehk ühepäevast kergejõustikuvõistlust jälgis 1922. aastal Pariisis 20 000 inimest. Teised maailmamängud toimusid Stockholmis 1926 ja nende patrooniks oli Rootsi kuningakoda. Sellega oli naiste sõnum väga selgelt edastatud.

Olümpiaisad – ja seda sõna otseses mõttes, sest esimesed naisliikmed sai ROK alles 1981. aastal – üritasid veel vingerdada, tuues välja kolm põhjust, miks

mängudele tuleks lubada vaid üksikud naiste spordialad.

Naised on füüsiliselt liiga nõrgad, sportimine ohustab nende tervist.

Naiste sport rikub pealtvaatajate moraali: napis rõivais daamid tekitavad meestes ebaterveid ihasid.

Olümpiaprogramm paisub naiste kaasamisega liiga suureks.

Milliat kehitas vaid õlgu ja andis teada, et FSFI tuleb rõõmuga olümpialiikumisele vastu ning asub omi mänge korraldama, haarates endale ka need üksikud naiste alad, mis veel olümpiaprogrammi kuuluvad.

Sellega ROK muidugi leppida ei saanud ning 1928. aastal Amsterdamis võistlesid naised juba viiel kergejõustikualal. Ent sellega naiste võitlus võrdõiguslikkuse eest alles algas.

2009. aastal, kui ROK andis naiste poksile rohelise tule, sai õrnem sugu öelda, et nüüd ollakse meestega võrdsed. Ent peagi algab jätkusõda, sest Rio de Janeiro olümpial on kavas ragbi, aga ainult meestele.

● Esimeseks õrnemast soost olümpiavõitjaks krooniti Sparta printsess Kynisca, kelle omandis olev hobune võitis aastal 392 eKr kaarikusõidu.

● 11 esimesel ROKi kongressil 1984.–1908. aastani mainiti naisi vaid korra – teisel kongressil Le Havre’is 1897. aastal, kui üks osaleja tõstis banketil pokaali: «Prantsuse leedide terviseks!»

• • •

DAAMID: Õige naisterahvas sportis, kaunis kübar peas.

● Antiik-Kreeka olümpial ei tohtinud naised võistelda. Tribüünidel võisid viibida vaid neitsid ja prostituudid. Muide, kaarikusõidu võitjatele anti mitmetel olümpiamängudel auhinnaks hetäär.

● Naistele toimusid Antiik-Kreekas jumalanna Hera mängud, kus olid kavas vaid jooksudistantsid.

● Pariisi olümpiamängudel 1900 osalesid naised esmakordselt ning eraldi alad olid neile tennis ja golf.

Ent naisi osales ühiselt meestega ka purjetamises, kroketis, ratsutamises ja õhupalli-

AJALUGU

69

Olümpiavale: naised ei jooksnud end 1928. aastal koomasse Getty/AOP

Kui tuleb juttu naistespordi ajaloost, keritakse ikka ja jälle lugu 1928. aasta Amsterdami olümpialt, kus kümme naist kaotas 800 meetri finaaljooksu ajal või finišis teadvuse. Publik oli šokeeritud.

New York Evening Post kirjutas toona: «Meie all söerajal on üksteist räsitud naist, kellest viis katkestasid ja viis kukkusid kokku pärast finišijoont.»

Ajalehed üle maailma asusid analüüsima juhtunut ja leidsid, et nõnda pika maa läbimine joostes kahjustab tõsiselt naiste tervist, teeb nad sigimisvõimetuks ja mida veel, ning nõudsid kohutavate vaatemängude lõpetamist.

Spordijuhid võtsid kohe tarvitusele meetmed: keelustasid õrnemale soole pikemad distantsid kui 200 meetrit. Keeld kehtis 1960. aasta olümpiani.

Tänavu, Londoni olümpia eel, otsustas väljaande Running Time ajakirjanik Roger Robinson välja selgitada, mis tegelikult tol mälestusväärsel päeval, 2. augustil 1928 toimus. Uurides toonaseid filmikaadreid, jõudis ta järeldusele: ei juhtunud midagi enneolematut, kõik varasemad kirjeldused on jama!

Esiteks polnud stardis 11, vaid 9 naist ja kõik nad lõpetasid jooksu. Keegi ei katkestanud ega kukkunud kurnatusest kokku.

Filmilindilt on näha, et pärast lõpujoont vajus pikali vaid üks jooksja, mitte viis.

TÕDE: Lina Radke-Batschauer finišeerib Kinue Hitomi ees. Mõlemad on väsinud, kuid ei koomas.

Mis siis tegelikult toimus?

Finaal peeti päev pärast poolfinaale, kus uksetaha jäi 16 jooksjat.

Päev oli päikesepaisteline ja palav.

Stardis oli kaks naist, kes purustanud maailmarekordi: sakslanna Lina (Karoline) Radke-Batschauer ja rootslanna Inga Gentzel. Kahepeale (Radke – Gentzel –

Ajalehed üle maailma asusid analüüsima juhtunut ja leidsid, et nõnda pika maa läbimine joostes kahjustab tõsiselt naiste tervist, teeb nad sigimisvõimetuks.

Radke – Radke) langetasid nad rekordit ühe aastaga täpselt seitse sekundit. Kehtiv tippmark oli 2.19,6.

Radke-Batschauer ja kaks tema kaasmaalast, kes finaali jõudsid, olid paraja pinge all, sest olümpialiikumisest kõrvaldatud Saksamaa lubati taas pärast 1912. aastat mängudele. Ja Saksamaa vägevust tuli näidata.

Stardist läks juhtima jaapanlanna Kinue Hitomi, ent peagi võttis liidriohjad Gentzel. Esimene ring läbiti ajaga 64,2.

Radke-Batschauer ründas, kui joosta jäi 300 meetrit. Finišis näitas stopper uut maailmarekordit 2.16,8. Ka kaks järgmist – Hitomi (2.17,6) ja Gentzel (2.17,8) – alistasid senise tippmargi. 17aastane kanadalanna Jenny Thompson sai neljandana aja 2.21,0, ülejäänute tulemused on teadmata.

Film katkeb hetkel, kui neljas ja viies jooksja üle joone jõuavad. Tagaplaanil on Radke-Batschauer, ja seisab täiesti oma jalgadel. Hitomi seisab samuti, olles mähitud tekki. Finišis oldi väsinud, nagu jooksjatel tavaks.

Tõsi, viienda koha saanud kanadalanna Bobbie Rosenfeld üritab spurdiga ette saada Thompsonist ja kukub pärast joont, lamab kaks-kolm sekundit ja tõuseb kohtunike abiga taas jalule.

Niisiis finišeerisid kõik, keegi ei vajunud koomasse ega olnud eluohtlikus seisundis.

Tegelik põhjus, miks õrnemal sool pikemaid distantse läbida ei lubatud, oli ilmselt selles, et Rahvusvaheline Kergejõustikuliit ei soovinud naiste võistlusprogrammi laiendada.

JAAN MARTINSON AFP/Scanpix

sõidus. Nii kroonitigi esimeseks kaasaegsete mängude naisvõitjaks šveitslanna Helen de Pourtales, kes osales 1-2tonniste jahtide sarjas koos abikaasaga.

● Stockholmis 1912 soovis 15aastane Briti neiu Helen Preece, suurepärane ratsutaja, osaleda moodsas viievõistluses koos meestega. Nagu selgus, polnud olemas ühtki reeglit, mis

keelanuks tal seda teha. Mängude korraldajad neiut siiski starti ei lubanud põhjusel, et nii lihtsalt ei sobi. ● Hollandlannast Fanny BlankersKoenist (pildil) võinuks Londonis

1948 saada ainus sportlane, kes võitnud ühtedel olümpiamängudel kergejõustikus kuus kulda. Ta triumfeeris 100, 200, 4 ¬ 100 m jooksus ja 80 m tõkkejooksus, ent ei osalenud

kõrgus- ega kaugushüppes, kuigi oli neil aladel maailmarekordiomanik. Nimelt keelati naistel võistelda enam kui kolmel individuaalalal.

Juuli 2012

AJALUGU

7

AFP/Scanpix, AP/Scanpix, Getty/AOP, Scanpix

6 Olümpiastaadion: Wembley Empi-

re Stadium (93 000 pealtvaatajakohta).

London 2012 1 Aeg:

Osalevaid riike: 204.

Osalevaid sportlasi: 10 500.

Spordialasid: 26.

Medalikomplekte: 302.

2 Olümpialinnaks saamine: London

alistas olümpialinna hääletusel otsustavas voorus Pariisi 54:50. Ajal kui Londonist saab esimene linn, kes pidanud kolm olümpiat, on Pariis korraldanud vaid ühed mängud – 1924. aastal.

Kahel viimasel kümnendil on Prantsusmaa pealinn üritanud kolm korda mänge saada, kuid ebaõnnestunult.

6 Olümpiastaadion: Olympic Sta-

3 Olümpiamedal

dium (80 000 pealtvaatajakohta).

7 Eesti: Eesti delegatsioonis on 34 sportlast 12 alal.

7 Eesti: Eesti sportlased ei osalenud.

Eesti kodanik Felix Vaher oli Suurbritannia laskemeeskonna treener.

8 Naised: 385 sportlast. Võisteldi

viiel alal: kergejõustikus, aerutamises, vettehüpetes, ujumises, vehklemises ja võimlemises.

9 Kergejõustikurekordid: Mehed Naised 100 m: 10,2 11,5 1500 m: 3.43,0 4.37,8 Maraton: 2:25.39 Ei registreeritud Kaugushüpe: 8.13 6.25 Kõrgushüpe: 2.11 1.71 Kettaheide: 54.93 50.50 10 Ujumisrekordid Mehed Naised 100 m vabalt: 55,4 1.04,6 200 m rinnuli: 2.30,0 2.49,2

8 Naised: Võrreldes meestega, ei

osale naised vaid kreeka-rooma maadluses, kuid kaks ala – kujundujumine ja iluvõimlemine – on kavas vaid naistel.

4 Mängude avaja: Kuninganna Elisabeth II.

9 Kergejõustikurekordid: 100 m: 1500 m: Maraton: Kaugushüpe: Kõrgushüpe: Kettaheide:

Mehed 9,69 3.26,00 2:03.38 8.95 2.45 74.08

10 Ujumisrekordid

5 Briti rahasüsteem: 1 naelsterling = 100 penni.

Mehed 100 m vabalt: 46,91 200 m rinnuli: 2.07,31

Naised 10,49 3.50,46 2:15.25 7.52 2.09 76.80 Naised 52,07 2.20,12

JAAN MARTINSON Juuli 2012

OHT

70

Olümpiaisade suurim

Kes ütles, et olümpiamängud on puhas spordipidu ja siin pole poliitikaga vähimatki pistmist? Elu peamiselt just poliitilised põhjused on nii oodatud sündmust mitu korda rikkunud. Ehk läheb peag ANDRES VAHER

Scanpix

spordiajakirjanik

1916 ja Esimene maailmasõda.

1940 ja 44 ning Teine maailmasõda.

Kolm olümpiat on sõja (loe: poliitika) tõttu sootuks pidamata jäänud. Londoni suvemängud 2012 kindlasti toimuvad, aga omad – ja märksa nüüdisaegsemad – mured on siingi. «Meie suurim peavalu on kahtlemata terrorism ja suurim väljakutse muuta kõik võistlusareenid nii turvaliseks, et inimesed saaks sinna minna vähimagi kõhkluseta.»

Täpselt nii ütles politseiametnikust olümpia turvaboss Chris Allison veidi enam kui kaks aastat tagasi.

Suurima spordipeo lähenedes on ohtudest-hirmudest juttu olnud piisavalt.

Ometi pidas ühe Briti julgeolekugrupi juht Bernard Jenkin vajalikuks imestada: «Kes arvab, et terrorismioht ja olümpiamängud kindlasti kokku ei käi, elab unistustemaal.»

Küberrünnak. Tsüaniid ja kätekreem. Mida veel?

TRAGÖÖDIA: Kuulsaim pilt 1972. aasta Müncheni mängudelt – Palestiina terrorist olümpiaküla rõdul.

Turvalisuseksperdid hoiatasid juba ammu: terroristid võivad Meedia kirjutas: rünnata korraga füüsilisi obSuurbritannias jekte ja suuri kübersüsteeme. elab rohkem Londoni majanduskooli professor Peter Sommer rõhutas, moel tsüaniidi ja kätekreemi kui paarsada et arvutivõrkude kaitsmine segu imendub läbi inimnaha. enesetapukujuneb olümpia ajal äärmi«Sega ained. Kreem avab narünnakuks selt oluliseks. hapoorid ja kiirendab mürgi valmistujat. neeldumist ja tõhusust. Igaüks, «Nimetan suurimat ohtu hakes kavandab taolist rünnakut, jutatud rünnakuks. Ühest küljest on tegemist füüsilise kallaletungiga, kandku tingimata meditsiinilisi kinent selle hõlbustamiseks häirib keegi täpdaid, sest tekkival ainel on surmav selt samal ajal kübersüsteemide toimimist. toime.»

Siin tuleb olla kõige ettevaatlikum,» sõnas Teine, tundmatuks jäänud naisäärSommer. muslane, lisas: «On aeg end valmis panna, sest nad sekkuvad jälle süütute moslemite Ent ei maga ka vastasleer – vastupidi, eludesse.» ka nemad seavad atra.

Alles hiljuti postitasid ekstremistid Kõnealusel leheküljel on Briti meedia veebiavarustesse viiteid terrorirühmitusväiteil 17 000 liiget ning teadaolevad sitega seotud lehekülgedele, kus täpselt demed kuue al-Qaeda terroristiga. kirjas, kuidas olümpia ajal Inglismaa peaSamuti imbus avalikkuse ette ja tekitas linna rünnata. ärevust teade, et kaks terroristi – üks neist, kes õhkis Atlandi piirkonnas reisiAbu Hija Ansari selgitas detailselt, mil

lennukeid – on tagasi vabaduses.

Igatahes on Briti julgeolekujõud täisvalmiduses. Kaasatud on kõige kõrgemad jõud, koosolekuid on peetud ka peaminister David Cameroni osalusel. Chris Allisoni tiimi käsutada on usaldatud eri andmetel 600 miljonit kuni miljard naelsterlingit, et ära hoida nii suuremaid kui ka väiksemaid, oodatumaid ja üllatavamaid riske.

«Nad õpivad ja kohanevad pidevalt.»

Tema ja ta tiimi vastutusalasse kuuluvad kõige tavapärasemad turvaküsimused – nagu terrorism ja vargused –, aga ka piletipettused ja kõikvõimalike protestijatega tegelemine.

OHT

71

hirm: terrorirünnak!

on näidanud, et i Londonis teisiti.

Scanpix

Scanpix

Olümpiaajaloo hirmu- ja õudushetked MEHHIKO 1968: musta jõu saluut

Raketikeskus elumajakatustel

Ehkki küllap iga londonlane kiidab enda ja oma kodulinna viimseni kaitsmise heaks, ei kulge koostöö sugugi ainult sõbralikus vaimus.

Nii teatati Ida-Londonis olümpiapargi läheduses elavatele kodanikele aprillis, et ühe sealse piirkonna tornmajade katustele paigaldatakse raketikeskus. Nood avaldasid mõistagi rahulolematust, aga kaitseministeerium vastas tüünelt: kaitseme teid võimalike õhurünnakute eest ning just siit on kogu piirkonnale parim vaade.

«Otsusele ei eelnenud mingeid arupidamisi. Keegi ei koputanud meie ustele,» lausus Brian Whelan, ametilt muide ajakirjanik, Reutersile. «Ühel hommikul lihtsalt ärkad ja võtad postkastist kirja. Mu elukaaslane on tõeliselt šokeeritud! Ma ei kujuta ette olukorda, mis tingib vajaduse tulistada rakette üle nii rahvastatud elurajooni.»

dest Inglismaale iga päev küberrünnakuid. Siit ka ekspertide realistlik hoiatus: London 2012 on haavatav sihtmärk.

Samuti kirjutas meedia mängude lähenedes, et Suurbritannias elab rohkem kui paarsada enesetapurünnakuks valmistujat. Teadaolevalt valmis valitsuse tellitud salaraport, kus muu hulgas hoiatati: pigem võidakse võtta sihtmärgiks avalikke territooriume, mitte niivõrd olümpiaareene. «Seni on Londonis tehtud vaid üks edukas suitsiidirünnak, ent terroristid õpivad ja kohanevad pidevalt,» tsiteeriti ametnikku.

Monarhia ajaloo ühe suurema politseiaktsiooni raames saadetakse mängude pingelisematel päevadel tänavale kuni 9000 korrakaitsjat ja 6500 niinimetatud eriohvitseri.

Kaitset korraldatakse vahendeid valimata, n-ö. nulltolerantsi alusel. Nii võib juhtuda, et kannatama peavad isegi kohalikud elanikud, rääkimata siis võõrastest.

Jaanuaris määrati oletatavale al-Qaeda (ühele) pealikule, 20aastasele Mohamed Ali al-Fadlile Inglismaale sissesõidukeeld. Varem oli sama tehtud 18aastase alžeerlase Reda Masoufiga. Suuremat põhjust, et nad võivad kujutada ohtu, polnudki vaja.

Et hirmu- ja õudusjutud täielikud oleks, kirjeldati seejuures, kuidas koguti andmeid, mille kohaselt kavandas al-Fadli mängude ajal suurejoonelist lennuki õhkimist. Praegu teadaolevalt Jeemenis pesitsev terroriliider on elanud pagulasena ka Londonis.

AP/Scanpix

Mexico City mängudele eelnes poliitsõda. Apartheid viis Lõuna-Aafrika Vabariigi osalejate seast, kuni ta ennistati ja siis taas eemaldati. 49 inimest kaotas Mexico Citys tudengirahutustes elu ning USAs nõudsid mustanahalised aktivistid olümpia boikoteerimist.

Kossuäss Kareem Abdul-Jabbar jäigi koju, sprinterid Tommie Smith (pildil) ja John Carlos korraldasid aga skandaali medalitseremoonial. Nad näitasid liikumisele Black Power toetust, tõstes rahvushümni ajal mustas kindas rusika. USA olümpiaisad viskasid kulla- ja pronksimehe viivitamatult olümpiakülast välja.

MÜNCHEN 1972: terroristide veresaun Ehkki sakslased lootsid, et esimest korda pärast Berliini 1936 nende koduõuele jõudnud olümpiapidu aitab leevendada Hitleri-aja haavu, läks hoopis teisiti.

Müncheni mänge jäädakse igavesti esmajoones mäletama üheteistkümne Iisraeli olümplase huku, mitte sportlike kangelastegude poolest.

Olümpiaajaloo tumedaim päev koitis 5. septembril 1972. Turvamehed eirasid ohtu, pidades hilisemaid massimõrvareid lihtsalt rahuaja keelu eirajateks. Kuid kaheksa soojendusdressides meest olid hoopis Palestiinaga seotud terrorirühmituse Must September liikmed.

Nad tungisid olümpiakülas Iisraeli delegatsiooni eluhoonetesse, tapsid ühe treeneri ja tõstja ning võtsid üheksa sportlast pantvangi.

Seejärel nõudsid kurjategijad rohkem kui paarisaja palestiinlase ja kahe Saksa Juuli 2012

OHT

72 Getty/AOP

terroristi vabastamist Iisraeli vanglatest ning õhusõidukit, mis toimetaks nemad ja pantvangid tundmatusse sihtkohta.

Järgnes päev tulutuid läbirääkimisi ning hirmuäratav vabastamisaktsioon, mis päädis veel üheksa süütu olümpiaatleedi elukaotusega.

Ehkki võistlused peatati ööpäevaks ja matusepäeval peeti peastaadionil 80 000 nutva silmapaari ees mälestusteenistus, teatas ROKi president Avery Brundage: «Mängud peavad jätkuma!»

Getty/AOP

TEERAJAJA: Michael Leduc näitas Montreali mängude lõpupeol, et alasti mehekeha on kena.

ATLANTA 1996: pommirünnak olümpiapargis Keset Atlanta suveolümpiat, 27. juulil, kärgatas olümpiapargis ühtäkki Jack Macki ja Heart Attacki kontserdi ajal pomm.

Kaks süütut hinge jätsid sündmuspaigale noore elu: 44aastane Alice Hawthorne ja neli aastat noorem Türgi kaameramees, kes oli just jooksmas lavale, kuid sai infarkti. 111 inimest vajasid vigastatuina ravi.

Esialgu peeti rünnaku kahtlusaluseks turvatöötaja Richard Jewelit ning too teadmine põhjustas tohutu meediatormi.

Alles hiljem tuli ilmsiks, et lõhkeained visandas hoopis Eric Robert Rudolph, endine USA armee pommirühma ekspert.

Ta oli viis aastat jooksus, kuni vahistati 31. mail 2003 ning määrati neli eluaegset vangistust.

PEKING 2008: Venemaa vs Gruusia Kas oli juhus, et Venemaa ja Gruusia sõjategevus Lõuna-Osseetias puhkes just Pekingi olümpia avapäeval? George Bush ja Vladimir Putin viibisid samal ajal just spordi suurpeol – või õigemini Hiina riigipea Hu Jintao korraldatud lõunasöögil.

Kui Nino Salukvadze võitis Gruusiale õhupüstolist laskmises pronksi, seisis ta poodiumil koos hõbedase venelanna Natalja Paderinaga. Medalid kaelas, sportlased embasid ning sellest sai Pekingi mängude üks südamlikumaid hetki.

Londoni olümpial on sportlik liputamine kallis lõbu Ükski spordivõistlus pole piisavalt väärikas, kui sellelt puudub sportlik liputaja – streaker – kes (pool)paljalt platsile jookseb, arvavad britid. Londoni olümpia korraldajad aga tahavad võtta ära kogu rõõmu ja määrasid liputamise eest kopsakad trahvid. Kusjuures mitte enesepaljastamise, vaid kehal reklaamide kandmise eest.

JAAN MARTINSON Õhtulehe spordiajakirjanik

Esimene olümpialiputaja sai kolki

Enesepaljastamine suurüritustel on justkui brittide rahvuslik spordiala, millel tänavu täitus 38 aastat. Aprillis 1974 lippas Michael O’Brien Twickenhamis peetud Inglismaa ja Prantsusmaa ragbimatši ajal paljalt väljakule, pannes aluse streaking’ile. Suurt kuulsust ta ei pälvinud, pigem vastupidi: politseinik, kes ta mehelikkuse mütsiga kattis, rääkis meediale: «Võin julgelt väita, O’Brienil polnud millegi üle uhkust tunda. Tegime kehaosa varjates talle teene.»

Brittidele ei mahu kuidagi hinge, et ajaloo esimene olümpialiputaja oli hoopistükkis austraallane Michael Leduc, kes Montreali mängude lõputseremoonia ajal aadamaülikonnas staadionile ilmus.

Samal ajal käis võimlemisrühma etteaste, kuid neiud hoidsid emotsioone vaka all ja võimlesid edasi, nagu poleks midagi juhtunud.

Leduc teatas hiljem, et tahtis lihtsalt näidata oma keha ilu ning oli üsna solvunud, kui mundrikandjad, kes ta mi-

LÕBU JA FAKTID Getty/AOP

nema lohistasid, hüvastijätuks pisut kolki andsid.

Brittide au asus läinud kümnendil kaitsma maailma kuulsaim streaker Mark Roberts, kes on enam kui pool tuhat korda paljalt platsile ilmunud.

Sydney olümpial lippas Roberts Brasiilia ja Austraalia naiste jalgpallimängu lõpuminuteil murule, Torinos ilmus ta kohale jääkeegli pronksimatši ajal, kandes strateegilise kehaosa eest kummist kanarümpa.

Pekingis kattis Robertsi alaosa roosa seelik, kui ta ratsutamisvõistlustel takistuste vahel galopeeris.

Suurbritannias ei panda sportlikku liputamist sugugi pahaks. Võistluste korraldajad eeldavad alati streaker’i saabumist ja tavaliselt on turvameestel kaasas tekid, et ei peaks mütsi kattevarjuna kasutama. Enamgi veel! Mõnel üritusel on antud suisa käsk nudistid vähemalt hetkeks rahvast lõbustama lubada. Ning kord kutsus Liverpooli jalgpalliklubi Robertsi suisa hooaja lõpupeole. Loomulikult mõneks minutiks ja riieteta.

Veel 13 kasutut olümpiafakti ● Londoni olümpial maksab 75% piletitest alla 50 naelsterlingi. ● Olümpiapargis kasvab 120 000 taime 250 erinevast liigist. ● Kõigis olümpiarajatistes on joogikraanid, kust saab tasuta vett. ● Londoni kesklinnast olümpiaparki kulub jalgrattaga sõites 40 minutit.

Getty/AOP

Miks keelatakse lõbus etendus?

Siiski üritatakse maailmas sportlikku liputamist mingil määral piirata, trahvides väljakule jooksnuid. Summad pole suured, kuid hoiavad amatöörid eemal.

Proffe trahvid ei häiri, sest enamasti on nad leidnud sponsori, kelle kirjad kehale maalitakse ja kes selle eest kõik kulud kinni maksavad.

Londoni olümpial ootab aga streaker’it erakordselt suur trahv – 20 000 naelsterlingit ehk 24 734 eurot, halvemal juhul ka vanglakaristus. Kusjuures trahvi ei määrata alastuse, vaid keelatud reklaamide kandmise eest kehal.

«Sponsorid maksavad suuri summasid, et end mängudel reklaamida ning lepingu järgi ei tohi teiste firmade logod nähtaval olla,» selgitati Briti kultuuri- ja spordiministeeriumist karmide trahvide tagamaid.

Mõistagi küsiti kommentaari Robertsilt. Liputajate kuningas oli vihane: «See on loll jutt! Super Bowlil trahviti mind 1000 dollariga, Pekingi olümpial pääsesin sootuks, kuigi kandsin kehal sponsorite kirju. USA ja Hiina peaksid olema karmide piirangute poolest kuulsad, aga on märksa vabameelsemad kui britid.

Roberts ei mõista, mida Londoni mängude korraldajad pelgavad. «Rahvas tahab ju liputajaid näha. See on lõbus.

Kuidas saab olla keelatud etendus, mis rahvale meeldib?»

73

STAAR: Mark Roberts, seekord kanarümbaga.

● Arcelor Mittal Orbiti torni võõpamiseks kulus 19 000 liitrit värvi. ● Pealtvaataja võib tribüünile võtta kaasa vaid ühe pehme koti, mille mahutavus ei ületa 25 liitrit, sest suurem ei mahu istme alla. ● Käsipallihalli katuselt kogutavat vihmavett kasutatakse tualettide loputuskastides. ● Olümpiakülas süüakse ära 232 tonni kartuleid ja 21 tonni juustu. ● Üks olümpiapargi neljast McDonald’si restoranist mahutab 1500 klienti, mis teeb sellest maailma suurima söögikoha. ● Olümpiarajatiste juures on parkimiskohad vaid puuetega inimestele, mis tuleb broneerida. ● 700 pesakasti lindudele ja nahkhiirtele paigaldati olümpiapargi territooriumile. ● Londoni olümpiast saab külastajate arvult teine üritus maailmas. Esimene on iga-aastane palveränd Mekasse. ● Olümpiaujula vee temperatuur on vahemikus 25-28 kraadi.

Juuli 2012

EKSTREEM

74

Talv kuulub juba ekstreemspordile, millal vallutatakse suvi?

15 aastat tagasi polnud taliolümpia lumelauda näinud. Praegu on see mängude lahutamatu ja ülitulus osa. Millal järgneb revolutsioon suvemängude kavas ning traditsioonilised ent igavad olümpiaalad teevad ruumi rulasõidule ja BMX-trikiratturitele?

OTT JÄRVELA spordiajakirjanik

2008. aasta Pekingi olümpiamängude sulgemistseremoonia lõpetas Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) president Jacques Rogge lausega: «Traditsiooni kohaselt kuulutan 29. olümpiamängud suletuks ja edastan maailma noortele kutse koguneda nelja aasta pärast Londonisse 30. olümpiamängudele.»

Vaieldamatult on selle traditsioonilise lause võtmesõna noored, kes peavad olümpiamängudelt saadava elamuse ja kogemuse kaudu muutma maailma paremaks kohaks. Aga kui noortel on olümpiamängudest savi, sest kavva kuuluvad alad, millest nad ei jaga ööd ega mütsi ning nende tegelikud spordi-iidolid võistlevad mujal? Üks edukamaid Eesti BMX-rattureid Rasmus Paimre: «Kui Londoni olümpia algab, siis pilku peal vast ikka hoian, aga väga ei süvene. Kui mul on valida, kas vaadata meeste kettaheitefinaali või minna sõpradega rattaga sõitma, siis valin ikka viimase. Igaüks peab oma asjale pühenduma.»

22% taliolümpiast on ekstreemsport Taliolümpia puhul on ekstreemspordi ehk lumelauasõidu ja freestyle-suusatamise laialdane kaasamine – 2014. aasta Sotši olümpial jagatakse lumelauasõidus välja 12 ja freestyle-suusatamises 10 medalikomplekti ehk kokku 22% kõigist tolle olümpia medalitest! – olnud väga edukas.

Need alad kuulusid Vancouveri

Scanpix

olümpia vaadatuimate teleülekannete sekka. Ameerika telekompanii NBC, kes maksab ROKile iga olümpia teleõiguste eest sadu miljoneid dollareid, tõmbas enim vaatajaid teleka ette päeval, kui Shaun White võitis lumelaua rennisõidu.

Olümpia vajab rulat rohkem kui rula olümpiat?

ROK vajab NBC miljoneid ja NBC vajab olümpiakavva alasid, mis inimesi teleka ette naelutavad. Millal tungivad rulasõit ja BMX-ratas jõuliselt suveolümpia kavva ja kelle arvelt?

Kui veel 1980ndatel sündinud oskavad spordimaailma vaadata läbi olümpiaprisma, siis hilisemad enam tingimata mitte. 22aastane Paimre: «Kuidas nimetatakse seda ala, kus kuul on trossi otsas ja siis seda keerutades kaugele visatakse?

Vasaraheide, ütled sa. No vot. Ma tõesti ei teadnud täpselt. Ei oska selliseid alasid hinnata.»

BMX-ratturitele ja rulasõitjatele pole tähtsaim Eestis peetav spordivõistlus

murdmaasuusatamise Otepää MK-etapp või Tartu maraton, vaid tänavu kevadel 12. korda järjest peetud ekstreemspordifestival «Simple Session», mis on saanud maailma tippude võistluskalendri lahutamatuks osaks.

«Simple Session» on minu võistlusaasta vaieldamatu epitsenter, mille ümber kõik muu keerleb. Seal saan näha oma lemmikuid ja nende vastu võistelda,» ütleb sel kevadel BMXi 64. kohaga paremuselt teine eestlane Paimre.

2010. aasta «Simple Sessioni» eel esinesid BMX-trikitajate maailmaeliiti kuuluvad ratturid Aaron Ross, Morgan Wade ja Brian Kachinsky Õhtulehes väidetega: kui olümpia ei taha välja surra, on BMXi ja rulasõidu kaasamine vältimatu samm; paljud praegused olümpiaalad on tõeliselt igavad; seepärast on olümpia tähtsus paari viimase aastakümnega vähenenud, eriti noorte inimeste seas; olümpiamängud vajavad BMXi ja rulasõitu rohkem, kui meie vajame olümpiamänge.

Paimre on kolleegidega laias laastus nõus, kuid tõdeb, et vähemalt Eestis toimiks olümpiamängude ja ekstreemsportlaste suhe sümbioosina. «Kohe, kui BMXkross olümpiakavva võeti, ehitati Tartusse Tähtvere spordiparki selle tarbeks rada. Usun, et pargisõidu olümpiale kaasamise puhul saaksime ka meie endale rohkem ja paremad harjutuskohad. Lätis näiteks on BMX-krossiradu palju ja tulemused kõvad.» Isegi väga kõvad.

Läti võitis Pekingis BMXis olümpiakulla 2008. aasta Pekingi olümpial esimest korda olümpiakavva kuulunud BMXkrossi võitis Mariš Strombergs. Vahepeal-

BMX-ratturite anekdoot rulasõitjate kohta – Mitu rulasõitjat on vaja lambipirni paigaldamiseks? Ainult ühte, aga see trikk õnnestub tal alles pärast 40. katset!

EKSTREEM

75 Scanpix

X-Mängud = või ≠ olümpiamängud?

Kõrvutades ekstreemsportlaste ülima ürituse Xmängude kava olümpiamängude omaga, saame selge pildi, et kui talialade puhul kattub kaks kolmandikku, siis suvealade puhul on see arv null.

Suvised X-mängud Rula rämbisõit

Talvised X-mängud Freestyle’i hüppevõistlus Rula pargisõit Freestyle’i pargisõit * Rula tänavasõit Freestyle’i rennisõit * Rula hüppevõistlus Freestyle’i kross * Rula parima triki võistlus Monosuusatamine BMX rämbisõit Lumelaua hüppevõistlus BMX pargisõit Lumelaua pargisõit * BMX tänavasõit Lumelaua rennisõit * BMX hüppevõistlus Lumelaua kross * BMX parima triki Lumelaua parima võistlus triki võistlus * - ala kuulub ka olümpiamängude kavva NB! X-mängude kavva kuuluvaid tehnikaspordialasid pole tabelis ära toodud.

setel aastatel MMidelt kaks kulda ja ühe hõbeda noppinud rattur on soosikute seas ka Londonis.

«Strombergs on Lätile sama suur medalilootus kui Gerd Kanter Eestile. Tema esiletõusu järel on hakatud üle Läti BMX-radu ehitama,» räägib Läti spordiajakirjanik Ilvars Koscinkevičs. «Enamiku aega elab ja võistleb ta USAs. Aga näiteks ehitas Strombergs kodukohta oma raha eest BMX-raja, mis on väga sarnane Londoni olümpiatrassiga.»

Samas ei ole BMX-kross algupärane, vaid pigem ikka kunstlik ala.

Rula- ja BMX-sõitjate «15 km klassikat eraldistardist» on ikka pargisõit, kus sportlane saab end väljendada.

Juuli 2012

PARAOLÜMPIA

76

Eesti olümpiakoondis: kolm kuulitõukajat ja ujuja Eesti lähetab Londoni paraolümpiale kindlasti neli sportlast: kuulitõukes astuvad võistlustulle Sirly Tiik (38, pildil), Deniss Sedelnikov (31) ja Jüri Bergmann (23), ujumises Kardo Ploomipuu (24).

Sydney paraolümpialt odaviske kulla ning kõrgushüppe ja kuulitõuke pronksiga naasnud Tiik võistleb sarnaselt meie teiste kergejõustiklastega intellektipuudega sportlaste klassis F20.

Tema vahepealne võistluspaus oli tingitud sellest, et Sydneys avastati Hispaania korvpallimeeskonna pettus, misjärel suleti paraolümpia intellektipuudega sportlastele.

Nüüd on kuulitõukes Anormi 8.80 täitnud Tiik taaskord võistlustules, asub IPC (Rahvusvaheli-

Tairo Lutter

se Paraolümpiakomitee) edetabelis 6. kohal ja loodab kindlasti sekkuda suurde mängu. Edukaid sooritusi võib oodata ka teistelt kuulitõukajatelt, sest Sedelnikov oli eelmisel aastal maailma edetabelis 13. ja Bergmann 9. kohal.

Kuna norme võib täita juuli lõpuni, üritavad olümpialepääsu ka ujujad Einar Niin (19) ja Keit Jaanimägi (19), kes võistlevad vastavalt klassis S-9 ja S-8. Teadmiseks: S-10 on väikseim S-1 suurim füüsiline puue.

Enesekindel P Londonisse o Pärast olümpiamänge sealsamas Londonis peetaval paraolümpial tahab ujuja Kardo Ploomipuu saada Pekingis võidetud pronksi kõrvale kirkamat, miks mitte kullakarva medalit.

PARIM VALIK SPORDISOKKE

KADI PARTS noorreporter

Kompressioonpõlvikud, kompressioonsäärised ja palju muud

OSTES KORRAGA

2 kompressioonitoodet

komplekti allhindlus

15% Pakkumine kehtib 15 augustini.

WWW.SOKID.EE

Maailma edetabel pakub Ploomipuule pronksi, kuid sel, miks ta 100 meetri seliliujumise maailma reitingus kolmandaks langes, on kindel põhjus: «Aprilli algul Inglismaal korraldatud võistlustel läksid uued Speedo püksid just enne finaali katki. Külje pealt läksid liimikohad täiesti lahti ja suur auk tuli sisse,» meenutab Ploomipuu kurioosset juhtumit, mis konkurentidel teda edestada lubas.

Rutiin toob edu Alates Pekingi paraolümpiamängudest on S-10 ehk kõige kergema füüsilise puude klassis võistlev Ploomipuu liikunud ainult ülesmäge: 2009. aastal püstitas ta maailmarekordi ja praegugi püsiva Euroopa rekordi, samal ja ka järgmisel hooajal võitis MMil hõbeda, mullu tuli Euroopa meistriks.

Tairo Lutter

Tairo Lutter

PARAOLÜMPIA

77

Paraolümpia lühiajalugu

Ploomipuu läheb olümpiavõitu püüdma Tulemused on säravad, kuid mitte üllatavad. Vähemalt Ploomipuule endale: «Pekingis mängisingi kolmandale-neljandale kohale, sest kaks rivaali olid püüdmatud. Nüüd on konkurents, eriti Euroopas, lahjem.»

Medalid ja rekordid ei tule paraku niisama. Kõige taga on raske treening. Nagu tippspordis ikka. Kui vähegi võimalik, käib Ploomipuu harjutamas välismaal, sest kodune Kalevi ujula jääb tingimuste poolest piiritagustele basseinidele alla.

Valmistumaks Londoni olümpiaks, on seljataga laagrid Tenerifel, Sierra Nevada kõrgmäestikus, Saksamaal ja Rootsis.

Rootsi on meie medalilootusele ka viimane patareide laadimise koht, sest just laagrirutiin aitab suurvõistlusteks vajalikule lainele sättida. «Kodus on palju segajaid, aga laagris on kindel režiim. Rutiinist ei saa välja minna, sest siis on järgmisel päeval raskem ja seda ma ju ei taha.

Mulle on oluline, et saaksin ideaalsetes tingimustes rahulikult treenida.»

Probleemivaba hooaeg Enne viimast laagrit on Ploomipuu vorm hea ja kuigi hiljutises Sierra Nevada mäestikulaagris andis kergeid tagasilööke massaaži puudumine, on käesolev hooaeg

möödunud üsna muretult.

«Põlv annab aeg-ajalt tunda, aga asi pole nii hull kui eelmisel aastal, kui pidin vahepeal lausa karkudega käima,» meenutab Ploomipuu, kuid ei mõtle minevikule, vaid keskendub tulevikule ja avaldab seejuures plaani ujuda Londonis põhidistants ajaga 1.01 või isegi alla minuti.

Uurib ujula lage Et kõik sujuks joont mööda, lendab Ploomipuu Londonisse kaks nädalat enne otsustavat starti: 100 meetrit selili ujutakse 4. septembril. Põhjus sedavõrd varaseks saabumiseks on lihtne: tuleb harjuda võõra basseini ja selle tingimustega.

«Tahan kindlasti üle vaadata sealse lae, sest seliliujujad vaatavad just selle järgi, kuidas sirgemalt ujuda. Olen teiste käest kuulnud, et Londoni ujula lagi tundus üsna kahtlane, sest ülemine osa on vist munakujuline ning eks siis sõltu päris palju sellest, millise raja saad,» selgitab Ploomipuu oma plaane.

Kuigi ootused ja lootused on kõrged, ei tunne Ploomipuu end liigse pinge all olevat ja püsib igati rahulikuna: «Ma ei mõtle üle. Lähen, ujun ja annan endast parima.»

PARAOLÜMPIA 2012 Toimumiskoht: London.

Toimumisaeg: 29. august – 9. september.

Riike: 166*.

Osalejaid: 4200*.

Võistlusalasid: 21.

Medalikomplekte: 503.

Avamine ja lõpetamine: Londoni olümpiastaadionil. *umbkaudne arv

● Esimesed puudega sportlaste võistlused peeti 1948. aastal Inglismaal Mandeville’is. Kohaliku haigla arst Ludwig Guttmann kasutas sporti Teises maailmasõjas viga saanute ravimiseks ja korraldas Londoni olümpiaaastal rahvusvahelised ratastoolimängud – International Wheelchair Games. ● Ametlik paraolümpia sai alguse 1960. aastal Roomas, kui pärast olümpiat kutsuti võistlema ratastoolisportlasi. Kohale saabus 400 atleeti 23 riigist. ● Rootsi korraldas 1976. aastal Ornskoldsvikis esimese talvise paraolümpia, kus 12 riigi sportlased võistlesid murdmaaja mäesuusatamises. ● Maailm oli pahane, kui Moskva keeldus 1980. aastal korraldamast paraolümpiat põhjusel, et Nõukogude Liidus pole puuetega inimesi. Mängud peeti Hollandis Arnhemis. ● Seoulis peeti 1988. aastal paraolümpia vahetult pärast olümpiamänge ja sama suurejooneliselt.

Sealtmaalt on paramänge peetud alati olümpialinnas. ● Atlanta paraolümpia läks luhta, sest USAd võistlus ei huvitanud, korraldajatel nappis raha ja tribüünidel publikut. ● Sydney mängud lõppesid skandaaliga, kui selgus, et vaimse puudega mängijate korvpalliturniiril kulla võitnud Hispaania rivistuses oli vaid kahel mängijal tegelikult puue.

Hispaanlastelt võeti kullad ja vaimse puudega sportlasi ei kutsutud paraolümpiale tosin aastat. ● Esimest korda osalesid Eesti sportlased Barcelona paraolümpial 1992, kus võideti kolm medalit. Atlantast toodi koju üheksa, Sydneyst viis, Ateenast ja Pekingist üks medal.

Juuli 2012

KOMMENTAAR

78

Aita meid, oo suur Zeus!

Oo, suur ja surematu Zeus, kes sa istud kõrgel Olymposel ning valmistud jälgima Londoni olümpiat (laiekraan 5D pilt, kus Michael Phelps ujudes vett vaatajale näkku pritsib, ja Dolby Surround 7.1 heli?)… Olgu kiidetud sinu nimi, vägi, võim, ja muud säärast…

Ole nüüd hea, austatud peajumal, võta käsi Hera põlvelt, heida peast patused unistused Ledast, Danaest ja teistest sulle väga lähedastest neidistest ning mõtle hetkeks Eestile.

Eesti? No kuidas sa ei tea? Kohe-kohe üks rikkamaid Euroopa riike, või õigemini juba, sest meie jõukus lubab sinu kodumaad toetada, et sul ikka nektarit jätkuks.

Odaviskega – kui vaadata pilte ja skulptuure, kus sa piigiga poseerid – peaksid sa kindlasti kursis olema. Andrus Värnik, tema on Eesti mees. Tuleb meelde? No vaat siis.

Ei tea, miks me sind 1996. aasta Atlanta mängudel välja vihastasime, kui sa eraldasid meile kümme kohta esikümnes, aga ei ühtki medalit.

Toona saime pettumusest üle, sõime kartulikoori ja olime õnnelikud.

Nüüd, rikkusest ja kehvast il-

mast – no ei saa meil veel kahjuks suvel suusatada, ei saa! – tusased, oleks Londonis medalita jäämine rahvustragöödia.

Siinkohal väike nimekiri sellest, mida sa, oo üllas Zeus, võiksid Eesti jaoks korda saata.

Kas sulle ei tundu, et Robert Harting muutub aina häbematumaks? Arvab oma särke lõhki rebides, et on mingi pooljumal. Kui Saksa mees saakski olümpiakulla kätte, ei mahuks ta enam uksest läbi ja äkki hakkaks end isegi sinu troonile pressima.

Seevastu Gerd Kanter, vägilane, märksa väärikam kui sadistlike kalduvustega Kalevipoeg… Oled aidanud viis meie oma kahekordseks olümpiavõitjaks, aita kuueski.

Neljapaat. Toredad poisid. Sõbralikud. Jõulised. Mõtle.

Kui Charon, paadimees Styxi jõel teel Hadesesse, sajandi pär a st

•

•

Tiina Kõrsini

Spordiajakirjanik

• •

Ole kena, suur Zeus, ja ära käesolevasse paberisse oliiviseemneid keera ega veinist habet pühi. Sea nimekiri kenasti teleripuldi alla ning heida aeg-ajalt sellele pilku.

Aita meid, nagu meie aitame Kreekat.

Sokrates

Vello Lään

Vello Lään

Tartu "Kalevi" kergejõustikukool on olnud olümpialaste ja kümnete Eesti rekordiomanike kasvulava. Piisab kui meenutada Mart Paamat, Lea ja Vilve Maremäed. Aga nende kaante vahelt leiate ka nende õpilaste meenutusi, kes kasvaid tänaseks üle Eesti tuntuks - Andrus Ansip, Neinar Seli, Alar Karis, Vahur Kersna, Hannes Kaljujärv. Rääkimata treeneritest - paljudest meestest näiteks Martin Kutman, Heldur Tüüts, Andrus Nirk ja Taivo Mägi, naistest Juta Kama ja Tiina Torop.

Spordimaailm on piiritu, olgu maal, vees või õhus. Lisaks 38 suviste olümpiamängude alale ja poole vähematele talvistele on maailmas sadu rahvalikke ja meelelahutuslikke spordialasid. Mõned neist on kunagi kuulunud olümpiamängude kavva, näiteks köievedu, mõned pretendeerivad tulevaste mängude programmi. Kõigil aladel on oma reeglid, oma sünnilugu, mida tasub teada - sellest loetegi raamatust "Sada sporti".

KUUS AASTAKÜMMET TARTU KALEVI KERGEJÕUSTIKUKOOLIS

ELMATAR

•

Vannun Zeusi nimel: suurepärane jooksja pole ligilähedaseltki võrreldav isegi keskpärase maadlejaga.

JAAN MARTINSON

KIRJASTUS

pensionile tahab jääda, kes teda asendama hakkab? Äkki sobib ka Deniss Karpak, kui paadile purjed seada? Teeme ära? Kurgid sulle, raha meile. Või vastupidi.

Kas sa ei tahaks oma lähedasemat tütart, tarkusejumalannat Athenat pisut upitada sellega, et tarkusesõnad – rääkimine hõbe, vaikimine kuld, maadlemine pronks – osutuvad epeevehkleja Nikolai Novosjolovi ja meie matimeeste läbi tõeks?

On meil teisigi, kellele võiksid pöialt hoida ja täringuid veeretada. Sest nagu Sophokles ütles: «Zeusi täringud peatuvad alati õnnelikult.»

Meie naabrite pärast ära väga muretse, küll nad saavad ise hakkama. Või kui, siis leedulased võiksid taas korvpallimedalile aidata. Ja soomlastele organiseerida ühe pronksi mingil naljakal alal, naiste poksis näiteks. Lätlastele pole midagi vaja.

SADA SPORTI

kirjastus@elmatar.ee

www.elmatar.ee

FO R D I T E H AS EGA RA N T I I

Parimad on platsil MONDEO 5d 2.0 (145 hj) bensiinimootor Titanium varustus

17 400.(272 250 EEK)

FOCUS 5d 1.6 (105 hj) bensiinimootor Trend varustus

13 900.(217 489 EEK)

Nüüd on võiduseis sinu poolel, sest Info-Auto on platsis liigajao uute hästivarustatud, testides treenitud ja tiitlitega pärjatud Fordidega.

Vali omale meelepärane tiimikaaslane – Focus või Mondeo ja tee avalöök, sest valmis autod lausa kibelevad väljakule.

Kui panustad õigele mudelile ootab sind KUNI 3700 EURONE HINNAVÕIT Vaata veebist järele kui suurelt Sina uue Fordiga skoorid ford.ee

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Keskmine kütusekulu 5,9-7,9 l/100 km, CO2 pääst 136-184 g/m2.

Pildil olevad autod on lisavarustusega. Pakkumine kehtib kuni 31.08.2012 või kampaaniaautode lõppemiseni. facebook.com/infoautoford

MIS JUHTUB?

8

Põletavad olümpiaküsimused 1 4 6 Kas Bolt püstitab maailmarekordi?

Tavaliselt löövad mängude korraldajad lõputseremoonial rinna kummi ja kuulutavad, kui mitu maailmarekordit on püstitatud. Pekingis näiteks langes 38 tipptulemust.

Samas pakub enamik rekordeid huvi pelgalt kitsale ringile, sest maailmal on suva, palju kuni 69kilone naine kangi üles rebib või vibutiim silmi kirja saab.

Tegelikult on vaid kaks suurt küsimust: kas Usain Bolt parandab 100 meetri jooksu rekordit ja kas kaugushüppes puruneb 9 meetri piir.

2

Mis riik võidab medaliarvestuse?

Külma sõja ajal käis tige kemplemine USA ja Nõukogude Liidu vahel, kumb võidab olümpiamängude võistkondliku arvestuse, mida ametlikult paraku ei peetud. Nii said mõlemad end võitjaks kuulutada, sest kehtestasid kumbki oma reeglid. Kui vaja, arvestati vaid medaleid, kohti esikuuikus või kaheksa seas, kusjuures punkte jagati nii, kuidas kasulikum oli.

Heitlus käib ka tänapäeval, ent tasasemal moel ja kahele kangele on lisandunud Hiina.

Pekingis võitis Hiina 100 medalit, neist 51 kulda, ja oli sellega riikide arvestuses esikohal. USA kogus kümme medalit rohkem, kuid sai kõigest 36 kulda. Seega – kumb võitis medalitabeli?

Kes staaridest jääb dopinguga vahele?

Kahel viimasel olümpial on dopinguga vahelejäämise eest medal ära võetud nii mõneltki: Ateenas kaheksalt, Pekingis viielt patustajalt.

Kuid tõeliselt suuri staare à la Ben Johnson või Marion Jones pole nende seas olnud.

Kas Londonis lahvatab ka suur dopinguskandaal? Vastust, kui see ei saabu kohe, peab ootama kaheksa aastat, sest nõnda kaua säilitatakse dopinguproove ja tehakse järeluuringuid.

5

Kas mängud kulgevad rahumeelselt lõpuni?

1972. aasta Müncheni olümpial võtsid Palestiina terroristid Iisraeli sportlased pantvangi ja mängud katkestati päevaks. Seejärel pole suuri probleeme olnud, küll aga boikotte ja muud pisemat.

Loodetavasti kulgeb Londoni olümpiagi sujuvalt, ent probleeme võib siiski tekkida.

Terroristid on lubanud Londonis ühtteist korraldada, kõikvõimalikud organisatsioonid tahavad mängude ajal end streikide ja meeleavaldustega nähtavaks teha ning olümpia võib halvata ka liikluskaos, mis kindlasti tekkivat.

Pole põhjust püstitada küsimust, kas ujumisgeeniusest Michael Phelpsist saab ajaloos enim olümpiamedaleid võitnud sportlane, sest on selge, et saab. Nõukogude Liidu võimleja Larissa Latõnina alistamiseks on Phelpsil vaja veel kolm suvalist värvi autasu.

Phelps on kõige rohkem olümpiakuldmedaleid – 14 – võitnud sportlane. Järgmisel on üheksa esikohta. Niisiis: millise margi Phelps järgnevatele põlvedele ette paneb?

7

Palju medaliskandaale korraldatakse?

Keegi ei ole niikuinii rahul, et teine võitis. Pekingi olümpial heitis Rootsi maadleja Ara Abrahamian pronksmedali pärast autasustamist kaelast, sest polnud rahul kohtunike otsusega ja kuubalane Angel Matos äsas pärast kaotatud taekwondo matši kohtunikule vastu lõugu.

Huvitav, millega saavad rahulolematud hakkama Londonis?

8

Kas USA staarid võidavad korvpallikulla?

Korvpallikuld on justkui ameeriklastele broneeritud. Kaks korda – Münchenis ja Seoulis – katkestas võiduketi Nõukogude Liit, Ateena mängudel Argentina. USA võib oma satsi nimetada kuidas tahes, ent ainus Dream Team hullas Michael Jordani juhtimisel Barcelonas. Järgmised põlvkonnad peavad võidu nimel pingutama.

3

Kellest saab Eric The Eel?

Ikka leidub mõni, kes on sportlasena täielik äbarik, kuid paelub masse ja kellest räägitakse vaat et rohkemgi kui suurtest staaridest. Ent igas tsirkuses on klounid.

Sydney olümpial jäi Ekvatoriaal Guinea ujujal Eric Moussambanil uppumata ja ta sai kuulsaks. Mullusel kergejõustiku MMil tõusis prožektorite valgusse Ameerika Samoa sumomaadleja mõõtu «sprinter» Sogelau Tuvalu, kes läbis ajaloo aeglasema sada meetrit ja sai ajaks 15,66.

Kes ebasportlastest saab kuulsaks Londonis?

Mitu kulda võidab Michael Phelps?

9

Bond süütab olümpiatule?

Brittidel on väärilisi tulesüütajaid kuhjaga: James Bond, kuninganna, Led Zeppelin ja veel mitu ajalugu muutnud bändi, samuti sportlasi. Näiteks esimesena miilijooksus nelja minuti piiri alistanud Sir Roger Bannister või viis olümpiakulda võitnud sõudja Sir Steve Redgrave, kes muide on kihlveokontorite soosik.

AFP/Scanpix

JAAN MARTINSON

ULME

80

Kui me oleks endiselt NSV Liidus, siis…

Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Aga kes minevikku mäletab, sel silm peast välja. Absurdne paradoks. Samavõrd absurdne on arutleda teemal, mis oleks siis, kui Eesti kuuluks endiselt Nõukogude vabariikide murdmatusse liitu. Ent siiski. Sel juhul osaleks Londoni olümpial kuni tosin Eesti sportlast.

Getty/AOP

JAAN MARTINSON spordiajakirjanik

Olid ajad, kui olümpiale pääsesid Maarjamaalt vaid need, kes olid valmis võitlema kõrgete kohtade nimel, sest konkurents kuuendikul planeedist oli sedavõrd tihe. Ei mingit turismi. Koht võistlejaterivi teises pooles oli ränk põrumine ja süüdlane pidi komsomoli või parteirakukese ees aru andma.

Uskumatu saavutusega said hakkama kümme Eesti olümplast 1980. aastal, kui kõik pääsesid esikümnesse ja võitsid kuus medalit – Jaak Uudmäe, Viljar Loor ja Mait Riisman kulla, Ivar Stukolkin peale kulla pronksi, Nikolai Poljakov hõbeda ja Jüri Tamm pronksi.

Kahel kolmandikul poleks lootustki

Uskumatu

saavutusega said Ent kuidas oleks asjalood hakkama kümme tänapäeval? Siinkohal tuleb Eesti olümplast arvestada, et meie omad ei on raske vastu saada.

1980. aastal, kui konkureeri pelgalt Venemaa, Seevastu 400 meetri tõkkekõik pääsesid vaid ka teiste liiduvabariijooksja Rasmus Mägi jääks esikümnesse kide atleetidega. Nii näiteks välja vaid sajandikuga, sest just ja võitsid kuus astuks kettaheites tulle Balti nii napilt edestab teda ukrainlane medalit. kolmik: Virgilijus Alekna, Gerd Stanislav Melnikov. A-normi pole Kanter ja Aleksander Tammert. alistanud kumbki. Ka poleks usutav, Niisiis: Londonisse pääseks NSVLi et Mikk Pahapill, kes mulluse tulemukoondises kümmekond Eesti sportlast. sega oleks koondise esinumber, tänavuse Mõnel alal on arvestus spekulatiivne, sest vigastuse tõttu mängudele saadetaks. näiteks kergejõustikus ja mõnel teisel alal Sportmängudes ei pääseks ilmselt peeti Venemaal katsevõistlusi. Sestap arkeegi NSV Liidu koondisse, küll aga kimp vestatakse siinkohal edetabelikohti ja tuleedulasi ja lätlasi. lemusi.

Kahel kolmandikul praegusest Londoni-koondisest poleks lootustki. Mõni jääks Kettaheites astuks ringi Balti trio välja napilt, mõni kindlalt. Näiteks Kaia Kanepi, sest maailma tenniseedetabeli eesTriin Aljand saaks ujuda vaid 50 m vaotsas on venelanna Maria Šarapova ja valbalt, olles koondise esinumber. gevenelanna Viktoria Azarenka. Või Kahepaat – Kaspar Taimsoo ja Allar maadlejad, sest lõunavabariiklaste väele Raja – saaks startida olümpial.

Tõnu Endreksonile leitaks ilmselt koht neljapaadis.

Rein Taaramäe või Tanel Kangert kupatataks olümpiale kui parim temposõitja.

Purjetajatest läheks võistlustulle Deniss Karpak Finnil ja Karl-Martin Rammo Laseril.

Nikolai Novosjolov teenis nimelise olümpiapääsme, kuid on võimalus, et Irina Embrich pääseks NSV Liidu epeenaiskonda.

Kanter ja Tammert mahuks tiimi tänu tänavustele tulemustele.

Marek Niit on parim 200 meetri jooksja kuuendikul planeedist.

Seega: üheksa eestimaalast asuks Londonis kindlasti starti tänu tulemustele – kusjuures aladel, kus, punane vorm seljas, on varemgi medaleid võidetud – ning kolm võiks läbida valiksõela.

DRICLOR - ENIMMÜÜDUD

HIGISTAMISEVASTANE ROLL-ON DEODORANT APTEEKIDES!

SOBIB KÕ IG NAHATÜÜ ILE PIDELE!

Igaüks higistab mingil määral, kuid mõnikord võib see muutuda piinlikkust tekitavaks ja igapäevaelu häirivaks eriti, kui sellega kaasneb tuntav higilõhn või on käed pidevalt niisked ja libedad.

Liighigistamine (hüperhidroos) on higistamine tugevamal määral, kui vajalik keha normaalseks soojaregulatsiooniks. Arvatakse, et kuni 3% rahvastikust kannatab tõsise liighigistamise ehk hüperhidroosi all.

Kuidas kasutada

Probleem algab tavaliselt lapse – või noorukieas, esinedes sagedamini peopesadel, taldadel või kaenla all. Diffuussele ehk üle keha higistamisele on iseloomulikum hilisem algus ja konkreetne põhjus.

Alustuseks kasutage Driclor’i üks kord ööpäevas, viimase asjana enne magamaminekut, kui higinäärmete aktiivsus on kõige väiksem.

Liighigistamise puhul pole sageli abi ka sagedasest pesemisest ja õhku läbilaskvate naturaalsest materjalist rieete kandmisest.

Paljudel juhtudel ei ilmne mingit liigse higistamise põhjust. Higistamine esineb tavaliselt paikselt kätel, jalgadel, kaenla all, harvem näol ning on peamiselt seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsiooniga. Ülemäärane higistamine võib põhjustada piinlikkust ja stressi, mis kõik muudab seisundit üksnes hullemaks Driclor lahus on välja töötatud spetsiaalselt rohke higistamise raviks.

Driclor lahus toimib, moodustades geelja keskkonna kahjustatud higinäärmetes, mis vähendab ja lõpuks peatab higivoolu. Ülemäärane higi imendub organismi ja kaob loomulikul teel. Driclor sisaldab koostisosi, mis vähendavad kiiresti ja lõpuks kõrvaldavad selle ebameeldiva probleemi. Liigne vedelik, mis Driclori toimel ei eritu higina, imendub tagasi organismi ja viiakse välja muul füsioloogilisel viisil. Pärast mõnenädalast Driclori kasutamist on liigse higistamise probleem lahendatud.

Enne Driclor’i manustamist kuivatage higised pinnad alati korralikult ära, vastasel juhul võib ilmneda nahaärritus.

Hommikul peske Driclor maha ja jätkake oma tavapärase deodorandi kasutamist.

1...2 nädala möödudes peaksite te märkama seisundi olulist paranemist. Kui higistamine päeva jooksul lõpeb, võite te vastavalt vajadusele manustamiskordi vähendada.

Kuidas Driclor lahust manustamiseks ette valmistada 1. Asetage pudel tasasele pinnale, keerake ettevaatlikult kork lahti ja võtke ära.

2. Asetage manustamisrull pudelikaela ja suruge õrnalt alla.

3. Manustamisrulli korralikult kinnitamiseks keerake suurem kork kindlalt peale.

MÜÜGIL APTEEKIDES ÜLE EESTI.

KOMMENTAAR

82

Heiko Kruusi (Linnaleht)

TARMO TIISLER Halloo-mees

Toetamise aeg Alates 27. juulist hakkame jagama hinnanguid. Ennekõike Eesti sportlastele, aga oma tähelepanu saavad ka maailma tipptegijad ja needki, kes ujuvad sada vabalt kahe minuti kanti. Jälgime mänge, kes kuidas ja avaldame arvamust.

Mul pole vähimatki ettekujutust, millise tagasiside said Eesti sportlased kahe sõja vahelise aja olümpiamängudel. Aeg ja elu olid praegusega võrreldes väga teistmoodi, aga ma oleks justkui hiljem kuskilt lugenud, et juba siis kirjutasid ajalehed aeg-ajalt: need-ja-need ei täitnud ootusi. Mida inimesed omavahel rääkisid, seda ma ei tea.

Nõukogude ajal ei olnud avalik arvustamine kombeks, kohati tundub, et siis oli eestlaste toetamine olümpiamängudel püha ja tingimusteta.

Praegu ruulib arvamus, et kui sa ei ole kriitiline, siis ei ole sa tõsiseltvõetav. Mida kriitilisem, seda tähelepanuäratavam.

Mida rohkem tähelepanu, seda rohkem tuntust. Ja kui oled tuntud, siis oled olemas.

Meil on maa vaba ja kõigil õigus kõigest kõikjal arvamust avaldada.

Avaldamegi. Me arvame, et kui Gerd Kanter ei saa medalit, oli tema aeg läbi juba varem ja London selle elav kinnitus.

Kui Nikolai Novosjolov kaotab näiteks esimeses või teises ringis, ei ole ta suure mängu mees ja et see oli kõigile peale tema teada juba varem.

Kui neljapaat jääb medalita, oli see tegelikult selge juba ammu, sest meie sõudmine sai lõpu Jüri Jaansoni loobumisega.

Kui Eesti sportlased jäävad tagumiste hulka, arvame, et nad on olümpiaturistid, kes peaksid kohe järgmisel päeval tagastama kogu maksumaksja poolt nende peale kulutatud raha.

Lajatada on mõnus, saab ennast välja elada ja end teise arvelt tegijana tunda.

Millegipärast arvan, et enamikku sportlaste pihta suunatud lööklauseid pole lausuja just väga sügavalt läbi mõelnud.

Aga ütlemise hetkel on tunne võimas.

Mis seal salata, spordikommentaatorina keen minagi üle ja «olen kriitiline».

Me võtame välja loosungi, et sportimine on sportlasele töö ja kui ta ei võida, siis järelikult on teinud oma tööd halvasti.

Seda öeldes ei pane me tavaliselt kätt südamele ega tunnista endale ega teistele, kas me oma igapäevategemistes anname endast sada protsenti ja oleme kogu aeg maailmarekordiga kuldmedalistid.

Me eeldame maksimumõnnestumist hambaarstilt, kui ta puuriga meie suus künnab, ja õpetajalt, kes peaks meie järeltulijal aitama inimeseks kujuneda.

Me oleme nõudlikud ja väga nõudlikud ka nende suhtes, kes töövälisel ajal meie kodus meie õhtust heaolutunnet kujundavad.

Kogu eelneva saab ilmselt ära öelda ka lühemalt: kui Kanter ei võida kulda või muud medalit, siis kellel on õigus ja kompetents öelda, mida ta valesti tegi. Kellel on üldse õigus öelda, et midagi läks valesti ja et tegu ei olnud mingi Kellel on üldse seletamatu tolle päeva faktoõigus öelda, riga. Nii nagu meil endalgi et midagi läks aeg-ajalt kipub olema. valesti ja et tegu Kas seda on õigus öelda ei olnud mingi igaühel, kes tema võistlemiseletamatu tolle sele kaasa elab ja kes võidule päeva faktoriga. kaasaelamise tundest ilma jäänuna end seetõttu petetuna tunneb?

Kas Kanter peab end tundma medalita jäämise puhul süüdlasena Eesti spordihuvilise ees? Kas eelviimaseks jäänud Eesti sportlane peab tundma end reeturina tuulepealse maa maksumaksjate ees?

Piiriolukordades tuleb omi eriti hoida, olümpiamängud ongi eriti äärmuslik olukord, ka neile, kes loodavad.

Vastupidamist meile kõigile!

A

ASTAST

500 000 000 E.M.A

ÜHEL 1967. AASTA KEVADPÄEVAL ALUSTATI GEOLOOG VLADIMIR TASSA EESTVEDAMISEL VÄRSKA LAHE LÕUNASOPIS ÕRSAVA JÄRVE KALDAL PUURIMISTÖÖDEGA, MILLE EESMÄRK OLI JÕUDA HARULDASE MAA-ALUSE VEEKOGUNI. TERVE SUVE VÄLDANUD PUURIMISEGA JÕUTIGI LÕPUKS

470 MEETRI SÜGAVUSELE. JUST SELLEL SÜGAVUSEL PIDI GEOLOOGIDE LUUREANDMETEL VÄRSKA LAHE ALL ASETSEMA SUUR LOODUSLIK KIVIKAUSS, MILLE SÜGAVAM VEEHORISONT OLI TEKKINUD JUBA

500 MILJONIT AASTAT

TAGASI. SEAL PEITUV KRISTALLPUHAS VESI PIDI OLEMA KIVIMITEST MILJONITE AASTATE JOOKSUL OMANDANUD VAJALIKKE MINERAALE. SEDA NATURAALSEL MOEL JA JUST PARAJAL MÄÄRAL. GEOLOOGIDE ENNUSTUS OSUTUSKI TÄPSEKS.

ÕNNEKS LEIDUS SEDA HARULDAST VETT PIISAVALT JA MÕNED AASTAD HILJEM RAJATI PUURAUGU JUURDE KA TEHAS, KUS HAKATI VILLIMA NATURAALSET MINERAALVETT, MIS SAI TUNTUKS KUI VÄRSKA VESI. ET TRADITSIOONID JÄTKUKS, VILLIME SEDASAMA KRISTALLPUHAST VÄRSKA ON VANUST JUST PARASJAGU

ORIGINAALI, MILLEL

500 MILJONIT AASTAT, TAAS TEMA VÄÄRILISSE

KLAASPUDELISSE.

TALLINN Hawaii Express Pirita Pirita tee 102, tel 53 443 777 Hawaii Express Viimsi Randvere tee 6, tel 53 333 266 Hawaii Express Al Mare Paldiski mnt 96, tel 53 333 396 Hawaii Express Järve Pärnu mnt 186, tel 53 333 566 Hawaii Express Kristiine Endla 45, tel 53 333 665 TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, tel 53 333 502 Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, tel 53 333 603 PÄRNU Hawaii Express Aida 7, tel 444 0470 RAKVERE Hawaii Express Laada 14, tel 53 333 721 VILJANDI Hawaii Express Leola 61, tel 53 333 591 HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, tel 53 333 149 OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1a, tel 53 333 629 VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, tel 53 333 617 VALGA Hawaii Express Raja 5, tel 76 61 284 JÕHVI Hawaii Express Lille 3, tel 332 5759 PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, tel 385 1541 NARVA Hawaii Express Linda 1, tel 356 9422 KURESSAARE Hawaii Express Tallinna 58, tel 453 3042 PÕLVA Hawaii Express Tuglase 1, tel 79 94 945

facebook.com/hawaiiexpress

www.hawaii.ee