MIS AITAB UNETUSE VASTU. VITAMIINID AITAVAD VÕITA TALVEVÄSIMUST MILLAL PEAB LAPSEL PALAVIKU ALLA VÕTMA. RASVMAKS ON OHTLIK
„Mis siis, et meditsiiniaparatuur on järjest parem – ülekaalulistele ja rasvunutele on uuringuid raskem teha ja haigusi on keerulisem diagnoosida.“ Kardioloog Margus Viigimaa selgitab, kui oluline on vabaneda ülekilodest est
Tervis
Teisipäev, 10. märts 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Teisipäe Heiko Kruusi / Linnaleht
Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus Toime
KUULMISEGA PROBLEEMID? MEIE SAAME AIDATA SIND JÄLLE KUULMA!
Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasaolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega. Väljastame riikliku soodustuse saamiseks vajaliku kõrva-nina-kurguarsti tõendi. Eelnev saatekiri pole vajalik
Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • Kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud, vajadusel puhastame kõrvad vaigust (aparaadi ostjale) • TASUTA kordusvisiidid • USA Ƭrma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid • lai valik erinevaid aparaate kohapeal * saadaval nii eakale inimesele mõeldud lihtsalt käsitletavad aparaadid kui ka tehnoloogia viimane sõna * lai valik lisaseadmeid kohapeal olemas • kõrvasisesed kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D tehnoloogiaga) • individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad mudelid, nii pehmed kui kõvad) • professionaalne ja sõbralik teenindus • TASUTA parkimine maja ees • Võimalik 0% intressiga järelmaks HEA KUULMINE TÕSTAB ENESEKINDLUST JA PARANDAB ELUKVALITEETI ! Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Tallinn, Mõisa tn. 4-8. korrus (Al Mare maja, Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval) Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne lähedase inimesega.
Küsi lisa ja broneeri aeg juba täna tel. 6445400
www.kuulmiskeskus.ee Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170
Teisipäev, 10. märts 2020
2 Tervis
Infarkti peetakse sageli vaid meeste haiguseks Infarktiravis valitseb sooline ebavõrdsus, leiab Briti südamefondi värske aruanne. Fondi hinnangul surevad naised asjata, sest nad ei tunne ära infarkti tunnuseid ja saavad viletsamat ravi kui mehed, kirjutab BBC. Leedsi ülikooli kardioloogiaprofessori Chris Gale’i sõnul pole probleem omane vaid Suurbritanniale. Fond leiab, et 2002.–2013. aastani suri Inglismaal ja Walesis südameinfarkti tõttu üle 8000 naise. Ekspertide arvates valitseb ebavõrdsus nii diagnoosimisel, ravis kui ka järelravis. Aruanne hoiatab, et teatud eelarvamuste tõttu on naistel väiksem tõenäosus ellu jääda. Fondi hinnangul pole naised mõne väga levinud müüdi tõttu teadlikud oma riskidest ega otsi piisavalt kiiresti arstiabi. Näiteks arvatakse sageli, et südamehaigused ja infarkt on vaid meeste haigus.
Valitseb ka väärarusaam, et naiste ja meeste infarkt on täiesti erinevad. Ehkki uuringud näitavad, et infarkt võib inimestel erineda, on valu rinnus kõige tavalisem tunnus nii meestel kui ka naistel. Aruandes märgitakse sedagi, et infarkt tabab aina nooremaid naisi ja seda tuleb võtta väga tõsiselt. Infarktiravi on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt paranenud. 1960ndatel lõppes Suurbritannias enamik ehk seitse infarkti kümnest fataalselt. Nüüd jääb kümnest infarkti saanud inimesest ellu seitse. Kuid naised surevad endiselt, sest südameinfarkti käsitletakse sageli meeste haigusena ja naisi ei ravita samamoodi kui mehi. Aruandes leiti, et naised otsivad sageli liiga hilja abi ja saavad võrreldes meestega palju tõenäolisemalt ka vale diagnoosi. OHTULEHT.EE
Vida Press
Südamearst: üle peab tegem „Kui loobud hõrgutistest, pime loom, jääb kängu ka su armas iseloom,“ narrivad Kuldse Trio laulusõnad kaalujälgijaid. Tegelikkuses on aga asi väga tõsine – kui süda on haige, teeb rasvunud keha olukorra veelgi hullemaks. Kui vats vabiseb, on hõrgutistest loobumine üks paremaid asju, mida saad oma südametervise heaks ära teha. GEIDI RAUD
geidi.raud@ohtuleht.ee
Põhja-Eesti regionaalhaigla tunnustatud südamearst, professor Margus Viigimaa tõdeb, et ülekaal on nii Eestis kui
Kuidas tunda ära infarkti? Sümptomid võivad inimeseti erineda, kuid kõige tavalisemad tunnused on: z äkkvalu ja ebamugavustunne rinnus, mis ei lähe üle (samas ei pruuugi valu olla väga tugev) z surve- ja pitsitustunne rinnus z valu võib kiirguda vasakusse või mõlemasse kätte, kaela, lõuga, selga või kõhtu z halb enesetunne, higistamine, hingeldus Vähem levinud tunnused on äkiline ärevustunne, mis sarnaneb paanikahooga, tugev köha ja vilistav hingamine.
Ülekaalulisi inimesi ohustavad teise tüübi diabeet, kõrgvererõhktõbi, uneapnoe, trombid, südame rütmihäired ja muud tervisehädad.
ka kogu maailmas suur probleem. „Ülekaal pidurdab südame- ja veresoonkonnahaiguste suremuse vähenemist, see töötab meile vastu!“ nendib ta. Doktor selgitab, et ülekaalulise või lausa rasvunud inimese süda peab oluliselt rohkem tööd tegema kui normaalkaalus inimese oma. „Südame löögimaht ja vererõhk kõrgenevad. Nii võib tekkida südamevatsakeste – eriti vasaku vatsakese – paksenemine ning kokkuvõttes süda laieneb.“ Doktor Viigimaa toob näiteks ühe hiljutise Rootsis tehtud uuringu, mille tulemused olid hirmutavad. „Selgus, et oluliselt ülekaalus noormeestel oli kaheksa korda suurem risk südamelihase paksenemisele kui saledatel.“ Arst loetleb, et ülekaalulisi inimesi ohustavad ka teise tüübi diabeet, REKLAAMTEKST
Teisipäev, 10. märts 2020
Tervis 3
ekaalulise inimese süda ma oluliselt rohkem tööd kõrgvererõhktõbi, uneapnoe, trombid, südame rütmihäired (50% suurem risk), infarkt, insult ja halva kolesterooli tõus. Muide viimast peaks terve inimene mõõtma iga viie aasta tagant. „Samuti on oluline välja tuua, et rasvunud patsient veedab haiglas kolm päeva rohkem kui normaalse kehakaaluga inimene. Ka südameoperatsiooni puhul on ülekaalulistel riskid suuremad. Mis siis, et meditsiiniaparatuur on järjest parem – ülekaalulistele ja rasvunutele on uuringuid raskem teha ja haigusi on keerulisem diagnoosida. Me võime häid protseduure teha, aga kui inimene kehakaalu ei langeta, on tulemused väga viletsad.“
Koormustest on südamehaige treeningu alus Inimese kehakaalu peetakse tema pikkuse puhul normaalseks, kui kehamassiindeks on vahemikus 19 kuni 25. Kui see on üle 30, on inimene rasvunud. Kehamassiindeksi leidmiseks tuleb jagada kehakaal pikkuse ruuduga. Doktor Viigimaa märgib aga, et kui patsiendi kehamassiindeks on lausa üle 40, ei soovitata mõnda südameprotseduuri üldse teha. „Enne kirurgilist
sekkumist peaks kehakaal vähemalt 10% vähenema.“ Aga kuidas see ohtlik kaalunumber langema saada? „Kaks põhikomponenti on ikkagi tervislik toitumine ja kehaline aktiivsus. Üks ei saa ilma teiseta,“ märgib tohter. „Need, kes tahavad, saavad päris ilusasti kaalus alla. Tuleb seada jõukohane eesmärk ja kui see on saavutatud, siis on elustiil juba niikuinii paremaks läinud ning kaovad ka need ülejäänud kilod,“ julgustab ta algajaid kaalulangetajaid. Kõige suuremat kasu tervisele annavad Viigimaa sõnul kümme esimest kaotatud kilo. „Siis hakkab juba vererõhk langema ning infarkti ja insuldi risk väheneb.“ Kui inimene on aga spordijalatseid vaid kataloogist näinud, ei maksa kohe jõusaali tormata. Algaja tervisesportlane, kel südamega probleeme, peaks esmalt laskma arstil teha koormustesti. „Selle tulemusel selgitame välja, milline treeningukoormus on patsiendi südamele ohutu. Kõik sõltub tema vanusest ja südame seisundist. Koormus peab olema täpselt pa-
Doktor Viigimaa (pildil) nendib, et kuigi ülekaalulised patsiendid väidavad, et nad ei söö palju, siis tegelikult see nii ei ole. „Näiteks kui inimene kaalub 120 kilo, vajab ta päevas väga palju energiat. Me laseme patsiendil kirja panna, mida ta päeva jooksul sööb ning eks siis toitumispäevikust selgubki, et see on väga suur kogus.“
Kui kõrge pulsiga treenida? Kui kõrge pulss on aga treeningul lagi? „Üldiselt tervete inimeste puhul on selleks 220 miinus elatud aastad. See on siis maksimumpulss, millest üle ei tohi kindlasti minna. Näiteks 35aastasel inimesel on selleks numbriks 185. Sellest arvust 80–90% on juba väga tugev treening, 70–80% tugev treening. Koormus peaks treeningul olema hapnikuvõla tekkimise piiri peal. See on situatsioon, kus inimene saab lühikeste sõnadega rääkida, aga pikemaid lauseid öelda ei suuda. Kui inimene on juba paar nädalat regulaarselt kehaliselt aktiivne olnud, siis hingeldus tekib juba hoopis kõrgema pulsisageduse juures. Tema enesetunne läheb paremaks ja taastumine läheb kiiremaks. Kui see nii ei ole, peaks konsulteerima arstiga,“ räägib kardioloog. Pixabay
Kaal ei tohi kiiresti langeda
ras. Liiga väike koormus tekitab vaid söögiisu ja kaal nii lihtsalt langema ei hakka.“ Südamearst nendib, et rasvunud inimestel on ka tihtipeale liigesed haiged, mistap võib jooksutrenni ära unustada. „Ülekaalulistele on väga head spordialad ujumine ja jalgrattasõit. Ka kõnd, sest sellega saab kiiresti koormust kasvatada.“ Doktor Viigimaa lisab, et treeningu käigus suureneb veres ka hea kolesterooli näit. „See aitab kompenseerida mõõdukalt kõrgenenud halba kolesterooli.“
Südamearst ütleb, et toitumise muutmine ei ole lihtne, aga tahtejõulised inimesed saavutavad eesmärgi ruttu. Siiski peaks jälgima, et kaal liiga kiiresti ei kukuks. „Tervislik on kaotada kuni üks ülekilo nädalas. Esimesel paaril kuul õnnestubki see väga hästi, hiljem läheb veidi raskemaks. Kahe kuuga 8–10 kilo kaotada on kõige magusam tulemus tervise jaoks!“ Kui aga tervislik toitumine ei aita, kasutatakse äärmuslikel juhtudel ka kehakaalukirurgiat, näiteks maovähendusoperatsiooni. „Sel juhul peab kehamassiindeks olema üle 40 või vähemalt üle 35, kui esinevad olulised kaasnevad haigused.“
Ekstreemsete dieetide mõju ei kesta kaua Pikaaegsete kogemuste põhjal ütleb doktor Viigimaa, et ekstreemsed dieedid annavad lühiajalise tulemuse. „Kui kaal kõigub üles-alla, on see südamele halb!“ Ta soovitab kaalulangetajatele Vahemere maade dieeti ehk praegune söögitegemisel kasutatav rasvaine tuleks vahetada oliiviõli vastu ning süüa palju puu- ja juurvilju, pähkleid ning mereande. „Toitumise muutmine peab aga olema püsiva olemusega, sest muidu efekti ei teki,“ märgib kardioloog. Rohkem toitumisalast infot soovitab tohter hankida terviseameti veebilehelt: toitumine.ee.
REKLAAMTEKST
Oliivipuu ekstrakt ja K vitamiin - kaks olulist komponenti südame-veresoonkonnale OLIIVIPUU (LEHTEDE JA OKSTE EKSTRAKT) JA KOLESTEROOL Oliivide kui oliivipuude viljade kasulikkusest oleme kuulnud palju, kuid vähem on teada, et oliivipuude puhul kõlbavad suurepäraselt tarvitamiseks ka lehed ja oksad, mis on täis kasulikke ja tervislikke aineid. Oliivipuu lehtedest saab valmistada ekstrakti, tinktuuri ning ka teed. Näiteks Maroko oliivipuu ekstrakt sisaldab rikkalikult antioksüdante ja siin on kokku pandud nii oliiviõli kui oliivipuu eelised. Oliivipuu lehti on kasutatud rahvameditsiinis juba ammustel aegadel. Tänapäeval on hakatud taas hindama nende tervislikke omadusi, nt Hispaanias, maailma suurimas oliive tootvas riigis, on läbiviidud mitu uuringut oliivipuu lehtede kasulikkuse kohta südametervisele. Lisaks on leitud, et oliivipuulehtede ekstrakt vähendab organismis halba kolesterooli ja tõstab hea kolesterooli taset, alandades samas vererõhku. Lehtedes on rohkelt antioksüdante, mis aitavad ära hoida üldist rakkude vananemist. Oliivilehtedest valmistatud tee aitab kaasa üleliigse vee kehast väljutamisele ning seega organismi üldisele puhastumisele. Veel on teada huvitav fakt, et oliivipuu lehed on antioksüdantide poolest kaks korda rikkamad rohelise tee lehtedest.
VITAMIIN K JA VERESOONKOND K vitamiinil on oluline roll südametervises, eriti veresoonte lupjumise osas. Nimelt vahendab vitamiin K organismis kaltsiumi jaotumist ja kasutamist ning suunab kaltsiumi arterite asemel luudesse, samas hoiab ära kaltsiumi ladestumise arteritesse ja organitesse. Kõrge kaltsiumisisaldus veres võib põhjustada veresoonte lupjumist. Lisaks on vitamiin K ülioluline luude tervisele ja vere optimaalseks hüübimiseks. Oluline on fakt, et K vitamiini vorm K2 (menakinoon-7) on bioaktiivne vorm, mis ületab teisi K2 vorme parema biosaadavuse ehk imendumise poolest. Inimese hinnanguline päevane vitamiin K vajadus on umbes 75μg. Heaks vitamiin K allikaks on näiteks lehtkapsas, spinat, petersell, lehtsalat, brokoli, spargel, peakapsas, basiilik, tüümian, porrulauk, seller, naeri ja sinepi lehed. Oluline on toituda mitmekesiselt, kuid vaatamata sellele võivad vanuse suurenedes K vitamiini varud organismis väheneda. Üks võimalus vitamiin K varude täiendamiseks on toidulisandid. Põhjalikult läbimõeldud koostisega ja kvaliteetsed veresoonkonda toetavad toidulisandid on apteegis olemas, kuid enne nende võtmist tasub konsulteerida oma arsti või apteekriga.
Saadaval apteekides!
CARDIOPILL ARTERIO Toidulisand veresoonkonnale. Sisaldab Maroko oliivipuu ekstrakti ja Vitamiini K2. • Maroko oliivipuu sisaldab rikkalikult antioksüdante • Vitamiin K vahendab kehas kaltsiumi jaotumist ja kasutamist ning suunab kaltsiumi arterite asemel luudesse. Samal ajal aitab ära hoida kaltsiumi ladestumist arteritesse ja organitesse • Tootes sisalduv Vitamiin K2 (menakinoon-7) on bioaktiivne vorm, mis annab parema imendumise vereringesse Toitu mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrasta tervislikku elustiili.
Toodetud Saksamaal. Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS. Tel. 6 830 700
Teisipäev, 10. märts 2020
4 Tervis Vida Press
Hea uni on inimesele sa oluline kui õhk hingam Mitmed ravimid aeglustavad reaktsioonikiirust.
Nende ravimite tarvitamisel ära autorooli istu Osa ravimite tarvitamisel peaks vältima autojuhtimist, sest nende toime või kõrvaltoime võivad tekitada uimasust, pearinglust, segasust ja reaktsioonikiiruse langust. Mõne ravimi puhul tuleb aga teada, kuidas ravim konkreetsele inimesele mõjub. Näiteks saab juba mõne päevaga aru, kuidas mõjutab looduslik rahustav tablett just sinu reaktsioonikiirust. z Uinutid, rahustid (ka looduslikud) ja krambivastased ravimid võivad põhjustada unisust, uimasust, vähendada reaktsioonikiirust ning keskendumisvõimet. z Allergiavastased ravimid (nt klemastiin ja difenhüdramiin) võivad tekitata uimasust, segasust ja reaktsioonikiiruse vähenemist. z Nn gripiteed sisaldavad raviaineid, mis võivad põhjustada pearinglust, uimasust ja reaktsioonikiiruse vähenemist. z Vererõhuravimid võivad põhjustada pearinglust ja väsimust ning järsku vererõhu langust. See on ka põhjus, miks tuleb enne autorooli istumist teada, kuidas konkreetne ravim just sinule mõjub. z Valesti annustatud diabeediravimid võivad põhjustada tähelepanuhäireid, uimasust ja nägemisprobleeme. Ka siis, kui autorooli istuda haigena – köhides, tatistades, aevastades –, võib tähelepanu olla hajunud ning reaktsioonikiirus vähenenud ning tulemuseks on õnnetus. Seepärast püsi haigena kodus, joo palju teed või vett ja puhka! KÜLLI TEDER, Südameapteegi proviisor
Enamik inimesi teab, kuidas mõjub magamata öö – mõte ei liigu ja pidev haigutamine häirib suhtlemist. Loomulikult ei ole üks magamata öö veel suur mure – lähed õhtul varem magama ja puhkad ennast välja. Probleem tekib siis, kui tekib pikem unevõlg. Uni on inimesele jõuvarude taastamiseks sama oluline kui õhk hingamiseks ja toit nälja kustutamiseks. Täiskasvanud inimene peab hea tervise säilitamiseks magama umbes kolmandiku ööpäevast: arstid kinnitavad, et väljapuhkamiseks ja jõuvarude taastamiseks peab täiskasvanu magama vähemalt seitse-kaheksa tundi. Laste unevajadus on veelgi suurem. Magamatus põhjustab nii vaimset kui ka füüsilist väsimust. Pikalt kestnud unepuudus aga kurnab ja võib haigeks teha. Magamatuse tõttu halvenevad mälu ja keskendumisvõime, tekib meeleolulangus, inimene ärritub kergelt, tema stressitaluvus väheneb. Suureneb ka risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. Loomulikult mõjutavad unehäired tugevasti elukvaliteeti ja lühendavad oodatavat eluiga. Kõige levinum unehäire on insomnia ehk unetus, mille korral inimene ei suuda uinuda, jääb liiga hilja magama või ärkab soovimatult vara. Insomnia võib avalduda ka nii, et inimene ärkab öösel ega saa enam uinuda. Viimasel ajal on kogu maailmas unehäired sagenenud. Unehäireid on mingis eluetapis peaaegu igal inimesel. Krooniliste unehäirete all kannatab vähemalt 5% täiskasvanuist, naistel on neid palju sagedamini kui
Naistel on unehäireid sagedamini kui meestel.
Melatoniinist on abi, kui z sul on raske uinuda z ärkad liiga vara z ärkad öösiti z kui uinumis- või ärkamisaeg ei sobi elurütmiga z pead toime tulema reisimise tõttu tekkinud ajavahega Melatoniini suur eelis on see, et ta on kehaomane aine, mis ei põhjusta päevast unisust või uimasust ega tekita sõltuvust. Melatoniin aitab luua seisundi, mis sarnaneb loomuliku väsimusega enne magamajäämist.
meestel. Unetust on eriti sageli stressirohketel eluperioodidel. Insomniat võivad põhjustada ka kroonilised haigused, ravimid ja mõnuained (alkohol, nikotiin, kofeiin). Ajutisi une ja ärkveloleku rütmi häireid võivad põhjustada reisimisel ajavahe või vahetustega (öö)töö.
Kuidas magada paremini? Unehäirete vältimiseks saab igaüks palju ära teha. Hea on minna magama ja ärgata alati
enam-vähem samal kellaajal. Unele tuleb kasuks, kui veeta päeval aega värskes õhus ja olla kehaliselt aktiivne. Uneaja eel peaks seevastu vältima ergastavaid tegevusi, näiteks kolm-neli tundi enne uneaega pole soovitatav intensiivsem kehaline treening. Samuti on kindlaks tehtud, et ekraani tekitatud sinine valgus võib pärssida unehormooni melatoniini teket. Seetõttu on soovitatav lõpetada telerivaatamine, nutiseadmete kasutamine ja töö arvutiga vähe-
GOOD SLEEP SOOVIB RAHULIKKU UND! GOOD SLEEP SPREI Kiire uinumist soodustav toime
kes soovivad kiiret uinumist soodustavat toimet. Sprei sisaldab: melatoniini, kannatuslille ekstrakti Kasutamine: loksutada; pihustada 1 kord keele alla 20 minutit enne soovitavat uinumisaega.
GOOD SLEEP KAPSLID Uinumist soodustav + rahustav ja lõõgastav toime
kelle uinumisraskused on seotud stressi, närvilisuse või ärevusega. Kapsel sisaldab: melatoniini, kannatuslille ekstrakti, palderjani juure ekstrakti, humalaekstrakti Kasutamine: 1 kapsel ööpäevas, 20 minutit enne soovitavat uinumisaega.
Teisipäev, 10. märts 2020
Tervis 5
ama miseks Enne magamamine kut sobivad rahustavad tegevu sed, näiteks hea raamatu luge mine.
malt tund enne magamaminekut. Tund või poolteist enne magamaminekut võiks leida aega rahulikuks tegevuseks, näiteks kuulata meeldivat rahulikku muusikat. Kui und ei ole, pole mõtet seda voodisse ootama jääda. Närvilise uneootuse ja lamPixabay maste lugemise asemel on õigem leida mingi positiivselt mõjuv rahustav tegevus, näiteks võiks lugeda midagi humoorikat või teha kergemat käsitööd. Alkoholist pole unehäirete korral abi. Õhtune naps võib küll aidata uinuda, aga kui organism peab puhkamise asemel alkoholist eraldunud mürke kahjutuks tegema, rikub see ikkagi une. Muidugi ei sobi õhtusse kohv ega kange tee, ka suitsetamine võib und rikkuda.
Unehäiretega ei pea leppima
Vida Press
Organismi une ja ärkveloleku rütm sõltub valgusest, harjumuslikust ärkvelolekuajast, vanusest ja muust. Uinumises on eriti oluline osa unehormoonil melatoniinil, mida toodab ajus paiknev tilluke nääre – käbikeha. Melatoniin hakkab suuremas koguses erituma pimeduse saabudes. Ere valgus peatab selle eritumise. Melatoniini toimemehhanism pole täpselt teada, kuid tõenäoliselt vähendab see ärkveloleku tungi. Põhiootus unehäirete ravile on, et see aitaks kiiresti ega põhjustaks sõltuvust. Unetuse korral on kasutatud üsna tugeva toimega ravimeid – uinuteid ja
rahusteid. Nende miinus on see, et neid tohib kasutada ainult lühiajaliselt, sest need põhjustavad sõltuvust ning võivad anda kõrvaltoimeid. Tunduvalt parem valik on melatoniini sisaldavad preparaadid. Sissevõetavana soodustab melatoniin uinumist ning väldib ka soovimatuid öiseid ärkamisi. Unestaadiume see ei muuda, kuid võib muuta une kosutavamaks, suurendades REM-une ehk unenägudega une hulka. Melatoniin toimib ka antioksüdandi, immuunsuse toetaja ja närvirakkude kaitsjana ning aitab säilitada nooruslikkust. Melatoniinil on ka nõrk vererõhku alandav toime. Arstide hinnangul on Eestis levinud arusaam, et mida vanemaks saad, seda väsinum oled. Tegelikult ei pea see nii olema, sest paljudel juhtudel on unehäiretest tingitud väsimuse põhjuseks just keha melatoniinitaseme langus, mida saab hõlpsasti korrigeerida. Melatoniinipreparaati valides tasub meeles pidada, et kõige tõhusamad on keelealused pihused, mille eelis on hea omastatavus ja kiire toime. Erinevalt kapslitest või tablettidest imendub melatoniin keelealusest spreist väga kiiresti ja hakkab toimima juba paarkümmend minutit pärast manustamist. Hea on pihus, mis sisaldab peale melatoniini ka kannatuslille (Passiflora incarnata) ekstrakti, see lisab melatoniini uinutavale toimele rahustava ja lõõgastava mõju. PEETER VILLAKO, proviisor
REUMATOIDARTRIIT (RA)
Kliiniline teadusuuring
Kutsume vabatahtlikke osalema k l iinili s e s r a v i m i u u r i n g u s , mi l l e s hinnata ks e u u r i n g u r a v i mi Otilimab o h u t u s t j a e f e k t i i v s u s t . Ee smä r k on h i n n a t a u u r i n g u r a v i mi ohutust ja efektiivsust k o mbi n e e r i tu n a ju b a k a s u t u s e l o l e vat e h a i g u s t mo d i f i t s e e r i v a t e ravim i te g a (H M R) . Võite so bida uuringusse, kui: Ol ete 18- aastane või vanem Olete p õdenud RA-d vähemalt 6-kuud Teie prae gune ravi ei ole olnud tulemuslik Uuring sisaldab regulaarseid arstivisiite ja kestab ligikaudu aasta. Uuringuga seotud sõidukulud hüvitatakse.
HUVI KORRAL JA TÄPSEMA INFO SAAMISEKS PALUME PÖÖRDUDA: PÄRNA KLIINIK, J. PÄRNA 4, TALLINN Ä˧ēăĝĦ˻ Ýĺă˗ĺ§òĦÄȨ̇Óò㶧ò§Äĝ˗·ăù˗ "M"0_V ʉʋʃ ʅʃʃʃ˜˻ OLEME AVATUD E-R, KELLA 8-16. Uuring on heaks kiidetud Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitees ja Ravimiametis. Sotsiaalministri ï Ĝ ÿ Ϊ Ͳ ÿ Ͳ Ϊ Ϊ ¯ ͥ Ø f f đ Ͷ ė ͥ Ý đ ͥ Ͳ ͫ ͥ Ċ E a Ν Å Ø Å ͥ Ï Ð Å Å Ý Å Ð Å ė ͥ Ͷ Ͷ đ Å Ý ¸ Ͷ ͥ ͨ æ ė ͨ a Ø Å ė ͥͨÅ Ý ¸Å ØͶ ė ͥÎaͥÏ æ đ ċ ; Ï æ ÂͶ ėͨatͥͨ aΝÅ ͨaØa ͥ ͨ “ tegemist on teadusliku uuringuga, millega võib kaasneda oht osaleja tervisele”.
REKLAAMTEKST
Magneesium –
tähtsaim mineraal igas kehapiirkonnas
Magneesium on aine, mille abil Wikmani poisid ühe Eesti kirjandusajaloo legendaarseima plahvatuse korraldasid. Inimkeha ainevahetuses aga toimetab magneesium justkui märkamatult, kuni hetkeni, mil organismis sellest puudus tekib. Väsimus, unehäired, silmalau tõmblemine, närvilisus, jalakrambid ja südame arütmia on vaid mõned võimalikud sümptomid, mida magneesiumipuudus endaga kaasa võib tuua. Mida magneesium täpsemalt teeb? Magneesium on inimkehas otsekui organisaator, kes viib vajalikud ained ja organid omavahel kokku – tema korraldada on süsivesikute, rasvade ja aminohapete ainevahetus, kuid samuti aitab ta kaltsiumil luukoe uuenemises ja arengus kaasa lüüa. Lisaks sellele on magneesiumi ülesandeks suhkru transport rakkudesse, närvitalitluse korraldamine ning vereringe reguleerimine. Seega on loogiline, et selle vajaliku aine puudus võib tuua kaasa vaevusi väga erinevatest kehapiirkondadest. Millest tekib magneesiumipuudus? Magneesiumi puhul on oluline teada, et inimkeha ei suuda seda ise toota ega ka püsivalt säilitada. See tähendab, et magneesiumi on vaja pidevalt väljastpoolt sisse tuua. Täiskasvanud inimene vajab päevas 320-450 mg magneesiumi. Tavapärasest kõrgem magneesiumivajadus on aga näiteks sportlastel, rasedatel, imetavate emadel, eakatel ning kiires kasvufaasis lastel. Teadlikult toitudes saab muidugi magneesiumipuuduse tõenäosust vähendada − magneesiumi leidub muuhulgas pähklites, leivas, täisteratoodetes, lihas, banaanis ja brokolis. Erinevad termotöötlusviisid on aga vähendanud oluliselt magneesiumi hulka kaasaja inimese toidulaual ning teinud magneesiumipuudusest laialt levinud probleemi. Magneesiumipuudust tekitavad ka alkoholi tarbimine, kohvi ja musta tee joomine, rafineeritud toiduainete (suhkur, valge nisujahu) kasutamine ning erinevad haigused.
Kuna magneesium osaleb kaltsiumi transpordis, soodustab ka kaltsiumirikaste toitude tarbimine tegelikult magneesiumipuudust. Kes ei suuda igapäevaselt enda toidulauda piisava magneesiumikoguse omandamiseks tasakaalustada, peaksid kasutama magneesiumipõhiseid toidulisandeid. Siis on organismile garanteeritud vajalik kogus ning järjepideval kasutamisel saab kontrollida, kas vaevused hakkavad järele andma. Mida toidulisandi puhul jälgida? Kindlasti on kõige olulisem jälgida pakendil magneesiumikogust. Mõnikord võib toidulisandi pakendil olla magneesium suures kirjas välja toodud, kuid selle kogus olla tegelikult tagasihoidlik. Sellest, mitu milligrammi magneesiumi üks portsjon sisaldab, sõltub, mitu korda päevas seda võtta tuleb ning selle põhjal moodustub ka toote tegelik maksumus ühe päeva kohta. Näiteks Saksa tuntud toidulisanditootja Doppelherz magneesiumilisandid sisaldavad 400mg magneesiumi, mis tähendab, et lisandit tuleb võtta vaid üks kord päevas ning ühest pakist jätkub lähtuvalt portsjonite arvust 20-30 päevaks. Doppelherzi magneesiumilisand on erakordne ka selle poolest, et sisaldab lisaks magneesiumile B-vitamiine ning foolhapet, millest viimane on eriti oluline rasedatele. Lisaks harjumuspärastele magneesiumitablettidele leiab Doppelherzi tootevalikust nüüd ka uued magneesiumigraanulid. Suus sulavad graanulid on loodud inimestele, kellele veega allaneelatavad tabletid tunduvad liialt ebamugavad. Väikesed meeldiva maitsega graanulid saab ühekordsest portsionpakist otse suhu kallata ning vee pealejoomine ei ole vajalik. Seega on need kasutatavad kasvõi autoroolis foori taga või koosoleku vaheajal – siis, kui parasjagu meelde tuli. Saadaval apteekides!
Toodetud Saksamaal. Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, 11612 Tallinn. Tel. 6 830 700
Teisipäev, 10. märts 2020
6 Tervis
Vida Press
SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Kuigi päevad on juba veidi pikemad ja päike käib kõrgemalt, tunnevad paljud inimesed talvist väsimust. Väärt nõuandeid, kuidas olla terve ja reibas, annab Benu apteegi farmatseut Lauri Baar (pildil). Kui tunned end väsinuna ja viirushaigused ei taha kuidagi taanduda, tuleks eelkõige vaadata üle oma elustiil. Apteeker soovitab jälgida, kas igapäevatoit sisaldab vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. „Kindlasti ei tohiks unustada vedeliku joomist ja regulaarset värskes õhus liikumist. Soovitatav on tegeleda südamelähedaste hobidega, mis toidavad nii vaimu kui ka keha.“ Füüsilisest tervisest annab hea ülevaate kehakoostise raport, mis pakub ka väärt nõuandeid liikumise ja toitumise kohta.
Võta vitamiine Väsimuse vastu aitavad võidelda vitamiinid ja mineraalained. „Üks olulisemaid on D-vitamiin. Benu apteekides saab mugavalt ja kiiresti teha D-vitamiini testi ja vastavalt tulemustele leida sobiva tugevusega vitamiin,“ soovitab Lauri Baar Ülemiste tervisemaja blogis. Viirushaiguse seljatamisel tulevad apteekri sõnul sõ õnull kasuks kasuks k ka ka C-vitamiini kuur ur ja looduslikud immuunsüsteemi emi tugevdajad, nagu u probiootikumid, must must leedripuu, sipelgalgapuu koor ja greibieibiseemneekstrakt. kt.
Stressi korral pakuvad leevendust rahustavad teed.
„Vaimse pinge ja stressi korral peaks võtma ka B-grupi vitamiine ja magneesiumi. Need toetavad närvisüsteemi ja aitavad ka unetuse korral. Kergemate vaevuste korral soovitan juua õhtul rahustavat taimeteed. Kui kurnatust on tunda ka päeval, sobivad toniseerivad ained, nagu ženšenni ja Q10 sisaldavad preparaadid, ütles apteeker. „Et talvisest vitamiinivaegusest põhjustatud väsimusest võittu u saada, saad da, annab b vitamiinikuurivita ita de kõrval kindlasti kindla a energiat juurde jaa toob naerattuse näole värskes õhus v liikumine ja liik puhkus puh h perega,“ tõdeb tõd d Baar. tsini Tiina
Kõr
Taasta elurõõm ja jõuvarud! Toitu mitmekesiselt. Vaata üle oma toidulaud, et see sisaldaks piisavalt värsket puu- ja juurvilja. Põhitoidukordade vahepalaks sobivad väga hästi värsked puu- ja köögiviljad, pähklid, seemned, smuutid või maitsestamata jogurt marjade või maitserohelisega. Väsimuse põhjuseks on tihtipeale vitamiinipuudus ja ühekülgne toitumine. Tee läbi korralik vitamiinikuur. Jälgi, et D-vitamiini tase oleks normis. Väsimuse korral aitavad hästi näiteks C-vitamiini preparaadid, B-grupi vitamiinid, rauapreparaadid, Q10 preparaadid. Pea julgesti nõu apteekriga, et välja selgitada oma vajadused. Leia tasakaal töö ja puhkuse vahel. Tuleb võtta aega lõõgastuseks, viibida looduses või teha seda, mis on südamelähedane. Väga tähtis on ka korralik uni, seega on oluline piisavalt magada. Liigu palju värskes õhus. Iga päev võiks õues liikuda vähemalt pool tundi. Liikumine aktiveerib lihaste tööd ja vereringet, mis aitab just vaimse väsimuse vastu. Joo piisavalt vedelikku. Parim jook janu kustutamiseks on puhas vesi!
D-vitam tugevda nii keha kui ka vaimu SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Vajame D-vitamiini, et olla terve ja energiline. D-vitamiinil on väga palju häid omadusi, mida on kinnitanud ka uuringud, selgitab Südameapteegi proviisor Olga JefimovaTšerednik. „D-vitamiin laseb kaltsiumil meie organismi paremini imenduda, mis omakorda tugevdab hambaid ja luid. Hullemal juhul võib vähene D-vitamiin organismis põhjustada luude hõrenemist ehk osteoporoosi,“ ütleb proviisor. Ta soovitab kehaliselt aktiivsetel inimestel, kelle luud on pideva koormuse all, lasta
kindlasti kontrollida D-vitamiini taset, vältimaks vigastusi. Arvatakse, et D-vitamiin võib vähendada ka vähiriski. D-vitamiini puudus soodustab depressiooni. „D-vitamiin on üks peamisi serotoniini tootjaid inimorganismis ning aitab pimedama aja elada üle drastiliste tujulangusteta. Seepärast on D-vitamiinil ka otsene mõju tujule,“ selgitab proviisor. Paljudel inimestel on talvel raskem kaalu langetada kui valgel ajal. Ka selle üheks põhjuseks peetakse D-vitamiini puudust. Madal D-vitamiini tase organismis põhjustab leptiinide taseme langust. „Leptiinid on hormoonid, mis reguleerivad söögiisu. Nende peamine üles-
EE/BEN/PA/A/09/01/05.16/OHT
Vitamiinid aitavad võidelda talvise väsimuse vastu
Teisipäev, 10. märts 2020
Tervis 7 Vida Press
miin ab a
D-vitamiin aitab hoida head tuju.
Tiina KĂľrtsini
Keda kimbutab D-vitamiini puudus? Riskigruppi kuuluvad kindlasti väikelapsed. Lapsed on ka palju vastuvĂľtlikumad kĂľikidele vitamiinipuudusest tulenevatele haigustele. Ka rasvunud inimesel on suurem oht D-vitamiini puuduseks, sest mida rohkem on rasvkude, seda raskemini imendub D-vitamiin vereringesse. „Eriti sageli kimbutavad D-vitamiini puudusest tulenevad sĂźmptomid – vähene energia, luuvalud, seljavalud – vanemaid inimesi, kes liiguvad vähem Ăľues. Ka paljud noored ja kontoritÜÜd tegevad inimesed, kel on tavaks vähe Ăľues liikuda, kuuluvad riskirĂźhma,“ selgitas proviisor Olga Jefimova-TĹĄerednik.
last, seeni ja piimatooteid,“ sĂľnas proviisor. Paraku on ka mitmekĂźlgse menßßga raske päevast D-vitamiini normi täis saada, seetĂľt-
tu soovitab apteeker vþtta juurde D-vitamiini kapsleid. Organismi D-vitamiini sisaldust saab mþþta ka apteekides. Mþþtmine on väga lihtne: selleks tuleb
eelregistreerida internetis vþi apteegis, kus saab mþþta D-vitamiini taset. Test ei vþta kaua aega, kþige rohkem paar minutit.
Mßßgil apteekides, Selverites terviseportaalis www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Rabakßla 4/2, Tallinn
Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimßßk: Loodustoode OĂœ
anne on saata inimese ajju signaal, kui kĂľht on täis. Kui aga inimesel on nendest puudus, vĂľib ta sßßa ohjeldamatult – see nullib treeningu tulemused, aga vĂľib pĂľhjustada ka diabeeti,“ tĂľdes proviisor. KĂľige parem D-vitamiini allikas on naturaalne päevavalgus, kuid selle vähesuse korral on hea sßßa rohkem D-vitamiini sisaldavaid toite, eriti kala. „LĂľhe, sardiin ja heeringas on D-vitamiini rikkad kalad. Nendele, kes kala ei sÜÜ, soovitan munakol-
Teisipäev, 10. märts 2020
8 Tervis
10 soovitust, mida viirustehooajal koduapteeki varuda tisus või -kinnisus. Mikrofloora tasakaalustamisel on head abilised probiootikumid: lastele lahustuvad pulbrid või närimistabletid, täiskasvanutele kapslid. Kõhugaaside leevendamiseks sobib ka simetikoon väikelastele tilkadena, alates 6. eluaastast ja täiskasvanutele kapslitena. Kõhukinnisuse korral võib kasutada laktuloosisiirupit, mis sobib kogu perele. See teeb soolesisu pehmeks ega tekita lahtistisõltuvust. Kõhulahtisuse ja oksendamise korral on tervele perele head abimehed söetabletid või -kapslid ja absorbeeriv pulber.
Koduapteegis võiks olla esmased ravimid, mida võtta haigestumise korral. Vida Press
Praegu tuntakse üha rohkem huvi, kuidas viirushaigusi ennetada ja ravida. Viirushaiguste ärahoidmiseks on äärmiselt oluline immuunsüsteemi tugevdamine ja käte hügieen. Igalühel tasub üle vaadata, kas koduapteegis on kõik vajalik olemas. Desinfitseerimisvahendid ja antiseptikumid Viirushaiguste vältimiseks on oluline pöörata tähelepanu käte puhtusele. Regulaarne ja õige kätepesu aitab ära hoida viirushaigusesse nakatumise. Kuna pisikud levivad eriti hästi avalikes kohtades, võiks alati olla käepärast desinfitseeriv antiseptiline vahend või niisked salvrätid.
Immuunsüsteemi tugevdajad Sageli ei saa organism talvel igapäevatoidust ja vähesest päikesest piisavalt vitamiine, seetõttu on soovitatav tugevdada imuunsüsteemi toidulisanditega. Meie kliimas peaksime võtma D-vitamiini ning haigusteperioodil suurendama ka C-vitamiini annuseid. Peale tervena püsimise on meil vaja mineraale ja vitamiine, näiteks magneesiumi, tsinki, seleeni jne. C-vitamiin on viirusevastase ja antibakteriaalse toimega tõhus haigustepeletaja. See aitab tugevdada immuunsust ja vähendada hingamisteede haigustesse nakatumist. C-vitamiini tuleks võtta pidevalt, sest vesilahustuva toime tõttu ei suuda meie keha seda varuda. D-vitamiin toetab immuunsüsteemi ja selle puudusel tunneme väsimust ja organismi vas-
Rehüdreeriv lahus
tupanuvõime on nõrgenenud. Kuna D-vitamiini saab meie keha päikesevalgusest, siis on soovitatav seda juurde võtta septembrist maini, aga mõningatel juhtudel ka aasta läbi, nt eakad ja kuni kaheaastased lapsed. Peale vitamiinide on veel kolm väga olulist toidulisandit, mida tuleks haigusteperioodil tarvitada. Tsink, seleen ja oomega-3 rasvhapped aitavad immuunsust tugevdada ja organismil haiguste vastu võidelda.
Palavikualandajad ja valuvaigistid Kindlasti võiks koduapteegis olla esmased ravimeid, mida võtta haigestumise korral. Palaviku alandamiseks või valu leevendamiseks sobivad täiskasvanutele tabletina ibuprofeen, paratsetamool, naprokseen, deksketoprofeen ja atsetüülsalitsüülhape. Maoprobleemidega inimestele on sobivam toimeaine paratsetamool.
Lastele antakse ibuprofeenija paratsetamoolisiirupit ning paratsetamooli suposiite ehk küünlaid. Oluline on võtta valuvaigisteid õiges annuses.
Kurguvalu ja -põletiku leevendajad Kurguvalu korral on abiks imemistabletid, kurgukommid ja pihustiga spreid, mis aitavad leevendada limaskesta ärritust, aga ka valu ning põletikku.
Köharavimid Viiruslik köha on alguses tavaliselt kuiv, ärritav, kinnine ning vähese rögaga. Ärritusköha võib tekkida ka reaktsioonina mõnele lõhnale, hingamisteedesse sattunud võõrkehale või -osakesele. Kuiva köha korral limaskestad tursuvad ja kuivavad, mille leevenduseks tuleb neid niisutada. Kuiva köha korral on soovitatavad imemistabletid, tänu neile tekib juurde sülge, mis niisutab limaskesti ning ärritus-
Oluline on juua piisavalt vedelikku, et vältida organismis vedelikupuudust. Apteegis on saadaval segud, mis sisaldavad vajalikus koguses elektrolüüte.
vastane toime kestab kauem. Et röga tekiks ning kopsus vedelamaks muutuks, võib tarvitada siirupeid, tablette või veeslahustuvaid tablette. Kindlasti tuleb juua vedelikku, näiteks ravimtaimeteed ja lisada ka mett.
Taimeteed Viirushaiguse korral tuleb juua palju sooja jooki ja vett. Abi võib olla mitmest taimeteest, näiteks nõmm-liivateest, paiselehest, iisopist, piparmündist, raudrohust. Leiget vedelikku tuleks juua väikeste lonksudena.
Inhalaator ja füsioloogiline lahus Hingamisteede haiguste korral on asendamatu abiline inhalaator, mis aitab hingamisteedes röga veeldada, et seda oleks kergem välja nuusata või köhida. Inhalaatoriauru saadakse apteegis müüdavast füsioloogilisest lahusest. Auru sissehingamine h ngamine aitab hi aita ai tab ta b veeaurul veea ve eaur ea urul ur ul jõujõu da kaugemale kopsu ning röga vedelamaks delamaks teha, mis on eriti oluline uline laste köha ravimisel.
Regulaarsete ravimite varu Inimesed, kes võtavad iga päev ravimeid, peaksid kindlasti varuma koju piisava koguse ravimeid, et viirushaigusesse haigestumisel haigestumi isell ei tekiks tek ekik ikss muret ik m mõne teise haigus haiguse ravimisel või kont kontrolli all hoidmise hoidmisel.
Kõhuvaevuste õhuvaevuste ja eedeprobleemide seedeprobleemide leevendajad eevendajad
MALLE TIMBERG, Euroapteegi proviisor
Kui soolestiku mikroobide e tasakaal on häiritud, võivad õivad tekkida kõhulah-
Erinevalt levinud arusaamast ei ohusta maksa rasvumine ainult alkoholiga liialdajaid. Rasvmaks ehk maksasteatoos on haigus, mida põeb maailmas aina rohkem inimesi. Mida kiiremini haigusele jaole saada, seda paremad on ravivõimalused. Nimetus rasvmaks kajastab üsna täpselt muutusi, mis tekivad maksas selle haiguse korral. Maks hakkab tootma tavapärasest rohkem rasva, mis kuhjub maksakoes ning tekitab tõsiseid terviseprobleeme. Kui maks ei saa oma ülesandeid hästi täita, paneb see inimese tervise suurde ohtu. Terve maks sisaldab alla 5% rasva. Kui maksa rasvasisaldus on suurem, on tegemist maksa rasvumisega, millega enamasti kaasneb maksaensüümide aktiivsuse suurenemine ja võib tekkida põletik – steatohepatiit. Rasvmaksaga kaasnev põletik on ohtlik seisund, sest selle tõttu võib hakata arenema maksakoe sidekoestumine ehk tsirroos. Steatoos on kõige levinum krooniline maksahaigus, mida esineb veerandil inimestest. Eestis põeb steatoosi hinnanguliselt umbes 250 000 inimest. Haigus ei küsi vanusest ega soost, kuid kõige enam on ohustatud keskealised. Erinevalt üldlevinud arvamusest ei ole alkohol ainus kurja juur. Kuidas tunda ära rasvmaks? Rasvmaksa diagnoosimine ei ole kuigi lihtne, sest steatoosil pole selgelt väljendunud sümptomeid, seetõttu paljud inimesed ei teagi oma haigusest midagi. Maksasteatoosile võivad viidata: z kestev väsimus ja kurnatus, z söögiisu puudumine, iiveldus, puhitused, z maksa suurenemine, z pakitsus või valu kõhuõõne paremal pool rinnakorvi all, z maksaensüümide taseme tõus. Kahtluse korral tuleks kindlasti arsti juurde minna. Mida
Erakogu
LAGOSA î SINU MAKSA TERVISE JAOKS! LAGOSA î SINU MAKSA TERVISE JAOKS! Silümariin 150 mg Silümariin 150 mg
Ainult 1 maarjaohaka ekstraktiga tablett päevas: Ainult 1 maarjaohaka ekstraktiga tablett päevas: Toetab maksa tervist Toetab maksa tervist
Maarjaohaka ekstraktis sisalduv silümariin soodustab valgusünteesi ja maksarakkude taastumist, samuti uute maksarakkude teket EE/RU/LAG/PA/P/04/01/03.17/ZEM
Aitab maksa kaitsta
Soodustades seedimist ja organismi puhastumist
Soodustab maksa mürgiste ainete lagundamise võimet
Silümariini antioksüdantne ja mikrotsirkulatsiooni parandav toime tagab maksa puhastumise, kaitse ja rakkude ainevahetuse paranemise
Maarjaohakas on tuntud ravimtaim juba antiikajast
Maarjaohaka seemneid kasutati maksa- ja sapipõiehaiguste, mao- ja putukahammustuste, seene- ja alkoholimürgituste korral
Lagosa 240 mg maarjaohaka kuivekstraktis on 150 mg silümariini Tänapäeval on uuringutega tõstatud, et piisavas koguses silümariini tõhustab efektiivselt maksa tööd
Maksale mõjuvad Maksale mõjuvad kahjulikult: kahjulikult: rasvane, suitsutatud, soolane või vürtsikas rasvane, suitsutatud, toit soolane või vürtsikas kaloririkas toit toit ravimid kaloririkas toit ravimid ülekaal maksa kahjustavaid aineid sisaldavad tooted alkohol väheliikuv eluviis erinevad nakkushaigused
Saadaval hästivarustatud apteekides Vienibas gatve 87B-3, Riia, LV-1004, Läti Kontakt Eestis: Laki 25, Tallinn, tel 6623369 Täpsem teave: www.lagosa.eu
Teisipäev, 10. märts 2020
Tervis 9 Vida Press
Rasvmaksa korral on abiks kaalulangetamine, aeroobne treening ja Vahemere dieet.
Ehmatav diagnoos – RASVMAKS varem maksasteatoos avastatakse, seda paremad on võimalused haigusega toimetulekuks. Millest saab rasvmaksa korral abi? Rasvmaksa vältimiseks on kõige olulisem tervislik eluviis: kehaline aktiivsus, mitmekülgne toitumine ja ülekaalu vältimine. Juba välja kujunenud rasvmaksa korral on vaja muuta toitumisharjumusi: hoiduda praetud ja liiga rasvastest toitudest, liigsest suhkrust ja soolast. Loo-
buda tuleks ka fruktoosi sisaldavatest toitudest ja alkoholist. Rasvmaksa korral on abiks kaalulangetamine, aeroobne treening ja Vahemere dieet. Tuleb süüa rohkelt värskeid aedvilju ja kala ning toiduaineid, mis sisaldavad kiudaineid ja tervislikke küllastumata rasvhappeid (oomega-3). Ka kohvist on abi – arstid soovitavad rasvmaksa korral juua 2–3 tassi kohvi päevas. PEETER VILLAKO, proviisor
Miks tekib rasvmaks?
Eluliselt oluline aine
Paraku ei ole täpselt teada, miks osal inimestel hakkab rasv maksas ladestuma ja osal ei hakka. Samuti ei teata täpselt, miks mõnel juhul tekib rasvmaksa korral põletik ja areneb tsirroos.Teada on, et nii rasvmaksa kui ka steatohepatiidi tekkimine on seotud järgnevate seisunditega, mida peetaksegi põhilisteks riskifaktoriteks: z ülekaal ja rasvumine, z liigne alkoholitarbimine, z kõrgenenud veresuhkru tase, diabeedieelne seisund ja diabeet, z kõrgenenud üldkolesterooli ja triglütseriidide sisaldus veres, z metaboolne sündroom, z kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism).
Teadlased on teinud kindlaks, et rasvmaksa ja teiste krooniliste maksahaiguste korral tekib organismis ademetioniini puudujääk. Ademetioniin on eluliselt vajalik maksa ja kesknärvisüsteemi normaalseks talitluseks. Selle puudus põhjustab häireid aminohapete ja rasvade ainevahetuses ning mitme olulise aine sünteesis. Viimastel kümnenditel tehtud uuringutega on tõestatud ademetioniini positiivne mõju mittealkohoolse rasvmaksa ja steatohepatiidi, aga ka alkohoolse maksahaiguse korral. Ademetioniin ergutab maksa ainevahetust, toetab maksarakkude energiavarustust ja normaalset kasvu, kiirendab mürkainete kahjutustamist ning aitab vältida rasva kogunemist maksa ja maksakoe sidekoestumist. Ademetioniin on Eesti apteekides saadaval toidulisandina.
Teisipäev, 10. märts 2020
10 Tervis
Kõrge palavik võib olla lapsele ohtli Palavik on organismi loomulik kaitsereaktsioon, mis aitab võidelda haigusetekitajatega. Väga kõrge palavik aga koormab organismi ja võib muutuda ohtlikuks. Kuidas lapse palavikku õigesti mõõta ja millal on vaja ravimeid võtta? Südameapteegi proviisori Ave Niidu sõnul peetakse palavikuks kehatemperatuuri alates 38 °C ning enamasti põhjustab seda iseenesest mööduv viirusnakkus. Palavikku ei pea alati langetama, kõik oleneb temperatuurist ja lapse enesetundest. Küll aga tuleb lapsel haiguse ajal temperatuuri sageli mõõta, sest palavik võib tõusta väga lühikese ajaga väga kõrgele.
Kuidas lapse kehatemperatuuri õigesti mõõta Rahvusvaheliselt mõõdetakse lapsel el pal palavikku lavikk ikk kku eri erinevalt: inevalt: l Eestis peamiselt eamiselt kaenla alt, kuid näiteks Prantsusmaal pärasoolest jaa Ameerika Ühendriikides suust. Levinud on ka temperatuuriemperatuurimõõtmine ine kõrvast ja otsmikult. ult. „Tavaliselt aliselt leiab lapsevanem m endale ja lapsele sobivaima vaima viisi, kuid suust ja pärasoosoolest mõõtõõtmisel tuleks leks arvestada, da, et nii mõõõõdetud temm m-
peratuur on ligi 0,5 kraadi kõrgem kui kaenla all,“ selgitab Niidu. Palaviku mõõtmine kaenla alt võib võtta aega – täpse tulemuse saamiseks peab 2–5 minutit paigal olema ja tuleb veenduda, et kraadiklaas on korralikult kaenlaaugus. Pärasoolest mõõtmine sobib hästi imiku puhul ja tulemuse saab umbes minutiga. „Suust mõõtmisel tuleb arvestada, et imikule ega väikelapsele ei sobi klaastermomeeter, sest see võib hammustamisel puruneda,“ hoiatab proviisor. Lutt-termomeetri kasutamisel peab laps seda pidevalt imema, ta ei tohi hingata läbi suu ega nutta. Kõrvast ja otsmikult mõõtmine on kiire, ohutu ning turvaline ja sobib Niidu sõnul peaaegu igaühele, kuid selleks on vaja spetstermomeetrit. Tulemuse saab 1–5 sekundiga. Kuigi elektrontermomeetriga saab tulemuse ruttu, on elektroonika tundlik ja võib korduvatell mõõ mõõtmistel õõtmist i ell a anda nda d erii tulemuse. „Mehaaniline termomeeter on aeglasem, kuid ajale vastu pidanud ja läbi proovitud, ka probleeme tuleb sellega harva ette,“ kinnitab Niidu. Tasub arvestada, et palavik on hom-
Südameapteegi proviisori Niidu. Ave Av e Ni Niid idu. id u.
Erakogu
mikuti madalam ja kõrgem pärastlõunal ja pärast füüsilist koormust. Väikelapsel ja imikul võib kehatemperatuur tõusta ka pärast nutmist või soojas viibimise tõttu.
Mida teha palaviku puhul Kerge palavik – kaenla alt mõõdetuna 37,3–38,4 °C. Kui lapse üldine enesetunne ja seisund on hea, siis palavikku langetavaid ravimeid pole proviisori sõnul manustada vaja. Lapsele tuleb anda tihti juua, võtta ta riidest lahti, imikult tuleb ära võtta mähe ja katta ta õhukese linaga. Mõõdukas palavik – kaenla alt mõõdetuna 38,5–39 °C. Peale eeltoodu tuleks anda palavikku langetavaid ravimeid. Imikutele ja väikelastele soovitab proviisor ravimküünlaid ehk suposiite. On ka siirupeid ja tablette. „Enim kasutatakse paratsetamooli, mida manustatakse 10–15 mg/kg kohta, kuid teine valuvaigistav ja palavikku k u alandav allan n ravim on ibuprofeen, m mida on nii siirupi kui tablettidena,“ lettide e selgitab Niidu. Proviisor rõhutab, r et kindlasti tuleb järgida järr ravimite annustamisjuhendit. misjuh h Kõrge Kõrr palavik – kaenla alt mõõdetuna üle 39 °C. mõõde e Sellise palavikuga on kindSell lasti va vaja a ravimeid. „Tuleb jälgida, et e kõrges palavikus laps saaks piisavalt p juua, ning arvestada, vestada a et kui temperatuur tõuseb kiir kiiresti, r laps on kahvatu ja käed-ja a käed-jalad jahedad, on palavikukrampide kukram m tekke oht,“ sõnab proviisor. proviis s KAIDI KAID KA ID REINART
Teisipäev, 10. märts 2020
Tervis 11 Vida Press
Erakogu
REKLAAMTEKST
Lapse palavikku tuleb haiguse ajal sageli mõõta.
Compliflora Femina Loodud spetsiaalselt naistele! Millal peab arstilt abi paluma? Confido Kiirkliiniku üldarsti Andreas Abeli (pildil) sõnul ei ole põhjust palaviku pärast arsti poole pöörduda, kui lapse üldseisund on hea – temaga saab hästi kontakti, ta joob ilusti, pissib hästi – ja palavik tuleb koduste vahendite ning ravimitega alla. Arsti poole tasub igaks juhuks pöörduda, kui: z palavik (üle 38 °C) on alla kolme kuu vanusel lapsel, z kõrge (üle 38,5 °C) palavik kestab üle 3–4 päeva, z laps kaebab tugeva valu üle (kõrva-, kõhu-, liigesevalu) või tundub valulik, z nahale tekib seletamatuid sinikaid või naha sisse väikseid punaseid täppe, z on verine kõhulahtisus, z laps on loid ja joob halvasti, või vastupidi – joob ja pissib ebanormaalselt palju, z vanem on mures lapse seisundi pärast. „Kiirabi tuleb kindlasti kutsuda siis, kui lapse üldseisund halveneb äkki, tekivad palavikukrambid või kui väga kõrget palavikku ei saa koduste vahendite ja ravimitega alla,“ soovitab tohter.
k
Tegevusluba L04129
ULTRAHELIGA TERVISEKONTROLL PAKETTI KUULUB KOLM UURINGUT: • • •
kilpnäärme ultraheliuuring, kõhukoopa ja vaagnapiirkonna ultraheliuuring, mõlema rinnanäärme ultraheliuuring VÕI paksuse mõõtmine (veresoonte ateroskleroos, kardiovaskulaarse riski hindamine (insult, infarkt).
suaalse hindamise meetod, mis ei ole seotud kiiritusega. Uuringuid teeb, kommenteerib ja kirjeldab arst, radioloogia spetsialist. Vastuvõtu lõpus .
KAMPAANIA:
70 € Meie aadress: Tallinn, Punane 14a (Idakeskuse lähedal), kabinet 217 (2. korrus)
Registreerumine vastuvõtule: kohuvalukliinik.ee või tel 5853 1916 esmaspäevast reedeni kl 9.30–17
Suukaudne piimhappebakterite kompleks intiimpiirkonna normaalse mikrofloora toetuseks.
Naise intiimpiirkonna moodustavad tupp ja välissuguelundid. Intiimpiirkonna mikrofloora eest hoolitsemine on ülimalt tähtis, sest välise intiimpiirkonna probleemidel on mõju ka tupele ja vastupidi. Lactobacillus'e perekonda kuuluvad piimhappebakterid on peamine osa naise tupe loomulikust mikrofloorast. Need bakterid toodavad piimhapet, et luua endale tupes optimaalselt happeline keskkond (pH 3,8 kuni 4,4). Selle pH juures haigusi põhjustavad bakterid ei kasva hästi ning paljunevad raskustega. Laktobatsillid annavad tupele loomuliku kaitse infektsioonide eest. Naise elustiilil, vanusel ja toitumisel on oluline mõju bakteriaalse keskkonna tasakaalule intiimses piirkonnas. Teatud olukordades võib osutuda vajalikuks tarvitada lisaks suukaudseid piimhappebaktereid, et säilitada mikrofloora õige tasakaal. Kui tupe loomulik mikrofloora on häiritud suureneb tupes infektsiooni haigestumise oht (nt. bakteriaalne vaginoos või kandidoos). Compliflora Femina sisaldab Lactobacillus’e perekonna 4 spetsiaalselt välja valitud bakteritüve, mis moodustavad kuseteede ja suguelundite piirkonna normaalse mikrofloora osa: L. acidophilus, L. plantarum, L. fermentum ja L. rhamnosus. Ühes kapslis sisaldub kuni 6 miljardit kasulikku bakterit. Innovaatiline DRcaps™ kapsel kaitseb toote aktiivseid komponente maohappe toime eest ja tagab nende jõudmise vajalikku toimekohta.
Millal on soovitatav kasutada? ¾ intiimpiirkonna ärritusnähtude esinemisel nagu kipitus, sügelus ja kuivus ¾ tupe mikrofloora häirumise puhul ¾ urogenitaaltrakti normaalse mikrofloora igapäevaseks toetuseks (eelkõige korduvate infektsioonidega naistel) ¾ profülaktilisel eesmärgil Millal võib mikrofloora häiruda? ¾ antibakteriaalse-, seene-, viirusevastase-, või antibiootikumiravi ajal ja järgselt ¾ rasestumisvastaste vahendite kasutamisel ¾ menopausi perioodil ¾ ujula, basseini (k.a. reisil), mullivanni või aurusauna sagedase kasutamise korral ¾ raseduse ja imetamise perioodil Ainult 1 kapsel päevas! TOODE ON SAADAVAL APTEEKIDES! Toidulisandid ei asenda tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist ning tervislikku eluviisi. Mitte ületada päevaseks tarbimiseks soovitatavat kogust.
Toodetud Saksamaal. Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, 11612 Tallinn. Tel. 6 830 700
Teisipäev, 10. märts 2020
12 Tervis
Pensioninädalal kõikidele pensionäridele
-15% soodustus* iga kuu 3.–10. kuupäevani
* Iga kuu 3.-10. kuupäevani saavad pensionärid vanuses 63+ kliendikaardi soodustusele (-5%) lisaks täiendavat soodustust -10%. Soodustus ei kehti retseptiravimitele ja kampaaniatoodetele.