OLE ROHKEM. 2017 detsember by OLE ROHKEM

DETSEMBER 2017

MIRE LL PROSA

TUDENGIORGANISATSIOONID MUUDAVAD ELU M O T I V ATSIOON

S O T S I A A LMEEDIA

AUHINNAGALA 2017

ERILINE ÜRITUS

MEESKONNATÖÖ EDU ALUS

ORGANISATSIOONI EDU ALUS?

VÕITJATE ELU TÄNA

LAHATES AJU

FOTO: ARGO INGVER

JUHTKIRI

HAPPINESS CAN BE FOUND EVEN IN THE DARKEST OF TIMES* KAROLI NOOR Tartu tudengiorganisatsioonidel on seljataga üks vägev aasta. Esimest korda toimus suurejooneline OLE ROHKEM auhinnagala, leidis aset esimene tudengiorganisatsioonide olümpia, korraldati umbes 4000 külastajaga OLE ROHKEM tudengimess ja veel loendamatu kogus mitte kuidagi vähemtähtsaid üritusi.

hkki kõige säravamalt jäävad sageli meelde ühekordsed üritused või erilised sündmused, on kõige suurem jõud ja mõju üldisel protsessil ja arengus kaasa rääkimisel. Millised oleksid näiteks meie õppekavad, kui tudengid ei lööks kaasa programminõukogudes, või kui palju vähem oleks Tartus tudengeid, kui siin poleks just noorte aktiivsusest tingitud mõnusat vibe’i? Mulle tundub, et olukord oleks üsna kurb. Sellest tulenevalt arvan, et aktiivsed tudengi(organisatsiooni)d on linnale ja ülikoolidele kõige paremad partnerid – meis on pealehakkamist, suurt kujutlusvõimet ja teotahet. Lisaks sellele, et teeme ühiselt ära väga palju suuri asju, aitame justkui kogemata kaasa väga hea tööjõu kasvatamisele. Korraldades, organiseerides ja juhtides tudengialgatusi,

areneme inimestena meeletult, isegi kui seda ise alati ei märka. Seetõttu on minu meelest tudengiorganisatsioonid ka (Eesti) ettevõtjate parimad partnerid – tööjõu koolitamisele läheb umbes poole vähem ressurssi, sest tööks vajalikud n-ö pehmed oskused ja ka mitmed erialaoskused on juba tudengipõlves ettevõetu kaudu omandatud. Kõige selle eestvedamine ja tegemine pole loomulikult kerge. Ressursid on piiratud ja millegi arvelt peab alati järeleandmisi tegema, kõike lihtsalt ei saa. Samuti toob elu meie teele päris tihti suuri takistusi: raha pole kunagi piisavalt, ükski firma ei taha aru saada, miks meie tegevusi sponsoreerima peaks, keegi alati töötab meie vastu ja nii edasi. See kõik on aga ületatav, kui kokku saavad inimesed, kes tahavad ühise eesmärgi nimel tööd teha ja on valmis selle saavutamiseks pingutama.

AJAKIRJA OLE ROHKEM. TOIMETUS Vastutav väljaandja Karoli Noor Keeletoimetaja Kristin Hint Toimetajad Britta Põldma, Karoli Noor, Liisbet Saue, Marget Miil, Mariann Rei, Sigrid Mölder Küljendaja ja fotograaf Kadi Kerner Väljaandja Üliõpilaskonna SA Tiraaž 1000 Trükk Ecoprint AS

Isiklikust kogemusest võin öelda, et kõige vägevamaid inimesi olen kohanud just tudengiorganisatsioonides. Nendega koos on võimalik üle saada kõikidest raskustest ja probleemidest, mis ette tulevad. Ma loodan, et kõigil lugejatel on ees rahulikud jõulupühad, mille ajal aasta jooksul tehtule tagasi vaadata ja kõike seda suurepärast hinnata, mis meil siin Tartus on. Mis aga puudutab loo pealkirja, siis ma loodan, et kõigil on elus natuke maagiat, armastust ja häid kaaslasi, kellega on võimalik läbi minna kõikidest raskustest. Üliõpilaskonna Sihtasutuses meil sellised inimesed igatahes on. * Tsitaat Harry Potteri sarjast, Albus Dumbledore’i tegelaskujult: “Happiness can be found even in the darkest of times, if one only remembers to turn on the light.” (J. K. Rowling).

FOTO: PICJUMBO

SOTS I A A LM E E D I A

KUIDAS SOTSIAALMEEDIA ORGANISATSIOONI HEAKS TÖÖLE PANNA? LIISBET SAUE Tänapäeva internetipõhise suhtluse maailmas veedavad noored märkimisväärse aja oma päevast erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid külastades. Saadud informatsiooni põhjal planeeritakse oma tegevusi ja tehakse tulevikku puudutavaid valikuid. Küsisime sotsiaalmeedias aktiivselt silma paistnud organisatsioonide esindajate käest nõuandeid, kuidas see kõikvõimas meedium enda eesmärkide saavutamiseks tööle panna.

ii nagu iga uue projektiga alustamine nõuab ettevalmistust, tuleb ka enne sotsiaalmeediale pühendumist väga selgelt läbi mõelda, mis on eesmärk ja mida saavutada tahetakse. DD Akadeemia tegevjuht Martin A. Noorkõiv rõhutab, et lihtsalt kohalolu ja rumal aktiivsus punkte ei anna, vaid enne tuleb põhjalikult paika panna, millist osa sotsiaalmeedia organisatsiooni laiemas kommunikatsioonistrateegias mängib. Üliõpilaskonna Sihtasutuse (ÜKSA) kommunikatsioonijuht Karoli Noor leiab, et kõik ei pea olema sotsiaalmeedias aktiivsed lihtsalt sellepärast, et teised seda on. Ometi on tegemist praeguste tudengite ühe suurema infoallikaga, mistõttu on see kasulik kanal ka organisatsiooni jaoks.

Organisatsiooni ELSA Estonia turundusjuht Ingrid Lauringson märgib, et tänapäeva internetipõhises maailmas ei piisa enam sotsiaalmeedias pelgalt nähtav või aktiivne olemisest, vaid tuleb olla strateegiliselt õigel ajal ja õiges kohas. Kuna turundusest sotsiaalmeedias on kujunenud omaette teadus, tuleb esialgu selgeks teha põhilised turundusstrateegiat puudutavad printsiibid. Appi tulevad teemakohased loengud, internet ja isiklikud kogemused. Ingrid toob näite, et hiljuti olid ELSA Estonial külas Annu ja Reimo Turundusjutud, kes jagasid kasulikke nippe sotsiaalmeedias silma paistmiseks. „Näiteks saime teada, et Facebooki lehele ei tasuks lisada fotosid, millest üle 20% moodustab tekst, kuna sealsete algoritmide tõttu jõuab selline postitus

FOTO: RAWPIXEL.COM ON UNSPLASH

SOTS I A A LM E E D I A

vähemate inimesteni. Google on teiste taoliste seaduspärasuste leidmiseks ideaalne platvorm,“ soovitab ta. Eduka turustamise keskmes on kindlasti pilkupüüdev visuaal, mis tekitab inimestes huvi. „Isiklikust kogemusest saan öelda, et efektiivse reklaami jaoks on vaja järjepidevust, häid ideid ja wow-efekti. Selleks tuleb olla loovam ning innovaatilisem kui kunagi varem, kuid sealjuures on tähtis säilitada organisatsiooni nägu ja kuvand,“ räägib Lauringson. Ühtse organisatsiooni kuvandi loomiseks soovitab Martin Noorkõiv esitada endale kaks küsimust. Esiteks, milline on organisatsioon tegelikult füüsilises maailmas, ja teiseks, kas organisatsiooni sotsiaalmeedia „nägu” vastab sellele kuvandile. Kui vastused ei klapi, tuleks midagi muuta. „Kui organisatsioon ise on lõbus ja energiline, siis peaks see paistma ka sotsiaalmeediast, kui akadeemiline, siis sellele vastav,“ teeb Martin kokkuvõtte. Karoli Noor ÜKSAst juhib tähelepanu, et sotsiaalmeedias rakendatava stiili valik oleneb väga palju sihtgrupist, keda soovitakse kõnetada. „Meie organisatsiooni ja sihtgrupi kontekstis ei ole akadeemilisuse säilitamine otseselt oluline,“ toob ta näite. Vastupidiselt ÜKSAle sõnab Korp! Revelia esindaja Kristjan, et nende jaoks on ka sotsiaalmeedia puhul tähtis säilitada teatav akadeemiline vaoshoitus.

AIESEC Tartu personalijuht Kristin Kask nendib, et ka AIESECi jaoks on nähtavus sotsiaalmeedias olulise tähtsusega, sest enamik tänapäeva noori on seal aktiivsed ja avastavad enda jaoks uusi võimalusi. „Kindlasti on sotsiaalmeedias tähtis ka hea välja näha. Kogu sisu ja postitused peavad kokku sobituma, välja paistma ning olema korrektsed nii grammatiliselt kui stiililiselt,“ räägib ta. Oluline on tähele panna, et erinevatel platvormidel ei kajastataks täpselt sama sisu, sest nii kaob erinevate kanalite mõte ära. „Lihtne viis, kuidas kõik see enda organisatsiooni jaoks tööle panna, on luua brändiraamat, kust saavad kõik lugeda, millised on sotsiaalmeedias reklaamimise reeglid ja soovitused. AIESECis on selline juhend ülemaailmne,“ räägib Kristin. Turundusstrateegia olulisust rõhutab ka Ingrid Lauringson, väites, et hea organisatsiooni tunnus on selge ülesannete jaotus. „ELSA Estonia sotsiaalmeediakontode haldamisega tegelevad kindlad isikud ja iga postitusega tuleb järgida ka meie organisatsiooni identiteeti, missiooni ja visiooni. Lisaks kasutame erinevaid sotsiaalmeedia platvorme erinevalt – Facebook on meie ametlikum ning akadeemilisem infokanal, samas Instagrami postitustesse suhtume veidi vabamalt. Kokkuvõtlikult – tähtis on reeglid paika panna ja neid järgida,“

soovitab ta. Sotsiaalmeedia on organisatsiooni reklaamimiseks kahtlemata võimas turunduskanal. Õige strateegia puhul kajastub see ka värbamistulemustes. Lauringson toob näite, et ELSA Estonia puhul on eriti mõjusaks osutunud videod, kuid esmalt tuleb selgeks teha, mis on video eesmärk. „Viimane ELSA Estonia Facebooki lehel jagatud video oli tehtud eesmärgiga saada meie juhatusega tegusaid juuratudengeid liituma. Selleks kaasasime videosse juuravaldkonna autoriteedid kolmest advokaadibüroost, kes rääkisid meie organisatsiooni kuulumise hüvedest ning julgustasid tudengeid aktiivsed olema. Just see lühike klipp oli motiveerinud mitmeid tudengeid meiega ühinema,“ räägib Ingrid. Video kui tõhusa meediumi on sotsiaalmeedias kasutusele võtnud teisedki organisatsioonid. Korp! Revelia esindaja Kristjan räägib, et nende korporatsiooni Facebooki ja koduleheküljel kogemuslugusid tutvustav video ei olnudki mõeldud otseselt värbamiseks, vaid pigem organisatsiooni tutvustamiseks ja enda avamiseks. Video tõhususes on veendunud ka korporatsioon Sakala Senior ksv! Hendrik Johannes Terras, kes kinnitab, et video on hea moodus uute liikmete värbamiseks, kuna inimesed panevad seda rohkem tähele. Korp! Sakala, mis järgib

liikmest mööda minna. Hendrik Terras tõdeb, et Sakala vennaskonnaga liitumise otsus tehakse tavaliselt siiski külalisõhtule tulles, sest kohapeal saadakse kõige parem ettekujutus, milliste inimestega on tegu, on nad meeldivad ja kas on soovi nende kõrval edasi võidelda. Kristin Kask AIESEC Tartust lisab, et ka e-mail on hea võimalus inimesteni jõudmiseks. Karoli Noor soovitab olla aktiivne, saavutada otsekontakt ja paluda olemasolevatel liikmetel sõpru infoõhtutele kutsuda. „Meie organisatsioonil oli enda hinnangul sel sügisel väga hea värbamiskampaania, kuna kandideeris rohkem vabatahtlikke, kui saime organisatsiooni vastu võtta. See tähendas tubli tööd sotsiaalmeedias, OLE ROHKEM tudengimessil ja ka loengukülastusel. Seega näitab meie praktika, et sotsiaalmeedia on küll oluline värbamiskampaania osa, kuid teisi kanaleid ei tohi samuti unarusse jätta,“ avab Karoli hea värbamiskampaania tagamaid. „Oluline on ka meeles pidada, et tööaeg ei ole alati korrelatsioonis värbamise tulemusega: Work smart, not hard!“ soovitab ta. Ingrid Lauringson ELSA Estoniast nõustub, et personaalset lähenemist ei tasu alahinnata. „Professionaalne ja stiilipuhas turundus püüab pilke, kuid ainuüksi

sellest ei piisa. Selleks, et tudeng just teie organisatsiooniga liituks, on tähtis rõhuda enda erilisusele, väärtustele ja veelgi enam – ühtekuuluvustundele. Oluline on näidata, miks te midagi teete. Oma toote müümiseks tuleb sihtgrupile tekitada tunne, et selle tooteta jäävad nad millestki ilma. FOMO (Fear of Missing Out) on eduka turundusstrateegia salajane koostisosa, mis võib teie värbamiskampaania uutesse kõrgustesse viia,“ jagab ta soovitusi. Ometi jääb õhku küsimus, milline on see kõige parem meetod uute liikmete värbamiseks. Eduka värbamiskampaania võti seisneb sotsiaalmeedia sidumises kogu muu värbamisprotsessiga. Tähtis on ka selgeks teha, milliseid inimesi soovitakse värvata. DD Akadeemia tegevjuht Martin sõnab, et kõige olulisem on teada, keda tegelikult organisatsiooni tahetakse ning seejärel mõelda, mis neil inimestel südame kiiremini tuksuma paneb. Tasub otsida juba olemasolevate liikmete sarnaseid inimesi. Lõpetuseks lisab korp! Sakala vennaskonna liige Hendrik Johannes Terras, et värbamiskampaaniat tehes tuleb ise olla entusiastlik ja organisatsiooni uskuda, küll siis inimene ise otsustab, kas ka talle see meeldib, mida sa räägid.

Tudengipilet Klubilisele * E-R kuni 18.00 algavatel seanssidel. * Kehtib tavasaalides ning klubitoolidel. * Tudengipilet kehtib üliõpilaskaardi ettenäitamisel

2D: 3,19€* 3D: 4,19€* 5

FOTO: KERTU SAAR

ajalooliste traditsioonidega värbamiskampaaniat, rõhudes peamiselt külalisõhtutele, on juba aastaid paralleelselt pidanud oluliseks ka vennaskonda tutvustavaid videoid. Hendrik räägib, et sel aastal pöörati video sisule erilist tähelepanu ja tulemus kajastus ka värbamiskampaania edukuses. Olenemata organisatsiooni eesmärkidest sotsiaalmeedias, on oluline teada, kellele sisu luuakse. ÜKSA kommunikatsioonijuht Karoli rõhutab, et igasuguse reklaami ja turunduse juures on kõige olulisem tunda oma sihtgruppi. See kehtib nii üldiste postituste kui ka visuaalide ja tekstide kohta. „Kõige olulisem on postitada seda, mida su sihtgrupp tahab näha, mitte seda, mida sina tahad neile öelda.“ Karoli toob näite, et selle asemel, et öelda „Me pakume praktikavõimalusi välismaal!“, saab esitada küsimuse „Tahad minna põnevale praktikale välismaal? Meie kaudu saab!“. Seejuures tuleb teksti loomise juures tähelepanelik olla, et see ei mõjuks liiga topshopilikult. Kasutades sotsiaalmeediat värbamiskampaanias, ei tohiks jääda lootma pelgalt reklaamile internetis. Ingrid Lauringson rõhutab, et kui sotsiaalmeediavälised viisid inimesteni jõudmiseks kõrvale jätta, võib informatsioon nii mõnestki potentsiaalsest

PERSOON

MIRELL PROSA: „TUDENGIORGANISATSIOONID VÕIVAD OLLA SELLISED IMELISED KOHAD, MIS MUUDAVAD SU ELU.“ MARIANN REI

Kui Üliõpilaskonna Sihtasutuse lõpetaval tegevjuhil Mirell Prosal oleks supervõime, valdaks ta telekineesi. Võrdväärne asjade mõttejõul liigutamisega on Mirelli oskus lahti mõtestada ühiskonna jaoks olulisi probleeme ning seeläbi nihutada erinevaid organisatsioone varjutavaid kuvandeid, et märgataks rohkem sealseid elumuutvaid inimesi, tegevusi ja eesmärke.

udengilinna organisatsioonimaailmas on Mirell kuidas neid lahendada. „Kui ma alguses liitusin nende tänaseks tegutsenud enam kui 5 aastat. Oma organisatsioonidega pelgalt praktiliste oskuste saamise teekonda alustas ta värske majandustudengina jaoks, siis päris ruttu läks see rohkem selliseks missiooniAIESEC Tartu ja TÜ Turundusklubi ridadesse tööks. Näiteks AIESECi puhul ma teadsin, et organisatkuuludes ning liikus mõlemas organisatsioonis päris siooni eesmärk on minu jaoks oluline. Minu jaoks on oluline kiiresti ka juhatuse koosseisu. Kuigi tütarlaps tõdeb, et panustada ühiskonna arengusse, aidata lahendada mingeid mõlema organisatsiooni tegevus haakus tema erialaste põletavamaid probleeme ja vaadata laiemalt, kuidas teha midagi paremaks.“ huvidega, astus ta aasta pärast majandusteaduskonnas õpingute alustamist hoopiski õigusteaduskonda. „Arvan, et Mirell tõdeb, et tihtilugu pole tal oma elus järgmist kindolen kuskil kuuendast klassist alates, kui mitte varem, tund- lat sammu ette mõeldud: „Ma lihtsalt üritan olla õnnelik ja nud, et tegelikult tahan tegeleda õigusvaldkonnaga,“ räägib rahul selles ajahetkes, kus ma olen ja võtta sellest maksimumi. Ma ei ole kunagi olnud oma elu mõttes suurem plaMirell. Sestap saabus tema jaoks kiirelt arusaam, et kuigi eriala vahetamine tundub neerija ja mul puuduvad sellised esialgu võrdlemisi hirasjad nagu 10 aasta plaanid.“ mutav, toob selle sammu Taoline lähenemine on toonud tegemata jätmine kaasa tema ellu aga mitmeid tähele"MEIE EESMÄRK ON kahetsuse. Tagasivaates panuväärseid verstaposte. Üks KOGU AEG OLNUD TEHA peab ta oma majandusselline oluline tähis on kindOLEMASOLEVAID ASJU aastat aga väga õpetlilasti kuulumine Tartu Ülikooli kuks: „Mõtestasin ennast üliõpilasesinduse juhatusse, VEELGI PAREMAKS." päris tugevalt kogu selle mis viis ta mõne aja möödudes aasta jooksul lahti. Tegin Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna endale selgeks, mida ma Sihtasutuse tegevjuhi ülesanpraegu teen ning mida ma deid täitma. teha tahan. Kindlasti ei oleks ma jõudnud nende inimeste ja Esialgu puudus Mirellil igasugune plaan TÜÜEsse kanorganisatsioonide juurde, kus ma olen täna, kui ma poleks dideerida, kuni ühel TÜÜE korraldatud külalisõhtul talle vahepeal majandust õppinud. Ma olen päris kindel selles.“ kui tollasele AIESECi juhatuse liikmele TÜÜE tookordse juhatuse esimehe Kaspar Kruupi poolt ahvatlev ettepanek LOOGILINE JÄTK ÜHISKONNAELLU tehti. „Ma ei olnud selle peale kunagi isegi mõelnud, kuid PANUSTAMISEL tolle sama ürituse ajal mõtlesin, et väga huvitav, mis siis Tänasel päeval on Mirell jätkuvalt aktiivne mitmel saab, kui ma kandideerin,“ räägib Mirell. Presentatsioon, rindel. Ta on lõpetamas oma magistriõpinguid õigus- mille järgi kujutas tulevane töö üliõpilasesinduses endast teaduskonnas, asunud erialasele tööle ning annab oma tudengiorganisatsioonide kaasamist erinevatesse tegevuspanuse ka Eesti Harjutuskohtu Seltsi poolt korraldatava tesse, tundus sarnane sellele, mida Mirell oli seni AIESECi XXI harjutuskohtu võistluse ettevalmistamisse. Mirelli ja Turundusklubi ridades teinud. „Samal õhtul rääkisin sõnul on ta alates oma esimestest organisatsioonikogemus- ma ka Martin Noorkõivuga, kes tutvustas mulle natuke test AIESECis ja Turundusklubis käinud üht väga sidusat TÜÜE traditsiooni ja see tundus mulle päriselt huvitav. rada, mille kestel kogetu on õpetanud teda nägema erine- Küll hirmutav, aga samas huvitav. Mõtlesin, miks mitte ja vaid ühiskondlikke probleeme ja aidanud leida võimalusi, mis mul kaotada on. “ Tagantjärele peab Mirell TÜÜEsse

FOTO: ARGO INGVER

kandideerimist üheks hirmutavamaks kogemuseks oma elus, mille edukaks läbimiseks pidi ta väga pika debati vältel oma sobivuses veenma täiesti võõraid ja kohati eelarvamustega inimesi. „See oli võrdlemisi raske protsess, aga niimoodi ma TÜÜEsse sattusin,“ sõnab Mirell. KUI ORGANISATSIOONI EESMÄRGIST SAAB ISEENDA SIHT Mirelli uues organisatsioonikodus ehk TÜÜEs jagunes töökorraldus esinduspoliitika ja tudengkonnale suunatud tegevuste vahel, mille juures tütarlapse kanda oli tudengielu korraldamise pool. „Kui asusime uue juhatuse, Martini ja Liinaga tööle, siis nägime, et see süsteem ei tööta. Mõlema poole peal oli vaja teha väga palju arendustööd ning need kaks poolt ühe organisatsioonina ei toiminud, kuna olid võrdlemisi erinevad,“ räägib Mirell. Seega juhtuski nii, et OLE ROHKEM liikumise alustalana eksisteeris TÜÜE juures juba tollal tudengielule suunatud sihtasutuse pool, mis läbi uue kuju ja struktuuri kasvatas oma võrsed üliõpilasesindusest välja. Nõnda jättis Mirell TÜÜE aseesimehe positsiooni, läbis taaskord ühe eduka kandideerimisprotsessi ning asus täitma Üliõpilaskonna Sihtasutuse tegevjuhi rolli, millega ta on tänaseks tegelenud umbes 3 aastat. Sihtasutuse töö koordineerimisel ja OLE ROHKEM brändi arendamisel on Mirell saanud kätt proovida peaaegu kõiges: „Oleme

loonud selle organisatsiooni nullist. Seal ei olnud alguses vabatahtlikke, meeskondi ega projekte ja seega olen ma tegelenud kõigega, mida saab ühe organisatsiooni juures teha.“ Läbi aastate on südikas noor toetanud erinevate meeskondade tööd ning õpetanud erinevaid meeskonnajuhte. Samuti on ta aastaid tegelenud sellega, et leida organisatsiooni

"MINU JAOKS ON OLULINE PANUSTADA ÜHISKONNA ARENGUSSE, AIDATA LAHENDADA MINGEID PÕLETAVAMAID PROBLEEME JA VAADATA LAIEMALT, KUIDAS TEHA MIDAGI PAREMAKS."

jaoks sobilik struktuur ja otsinud lahendust põletavale küsimusele, kuidas saavutada see, et kõik inimesed tunneksid end võimalikult kaasatuna ja seejuures oleks organisatsiooni mudel ka jätkusuutlik. Mirell tõdeb, et ta on algusest peale

uskunud OLE ROHKEM liikumise eesmärki ja pidanud selle raames ettevõetavat väga oluliseks. „Meie eesmärk on kogu aeg olnud teha olemasolevaid asju veelgi paremaks. Me ei tööta selle nimel, et oleks võimalikult palju erinevaid tegevusi, vaid me tegeleme asjadega, mis on hästi olulised ja arendame neid kogu aeg väga tugevalt edasi.“ Kindla sihi olemasolu ning selle teadvustamine on OLE ROHKEM tegevuste edukuse üks keskne tegur, mis üldse kõnetas Mirelli Sihtasutusega tööle hakkama: „Ma olen teinud meie organisatsiooni eesmärgist enda eesmärgi ja alati tundnud, et selle tegemine on väga oluline. Ma olen seda alati endaga hoidnud.“ KOOSTÖÖ ON ARENGU VÕTI OLE ROHKEM liikumise toimimisaastaid on läbivalt iseloomustanud sünergia ja koostöö ülikoolide, üliõpilasesinduste, linna ja enamike Tartu tudengiorganisatsioonide vahel. Viimast kinnitab Mirelli sõnul asjaolu, et kõik projektid on omavahel seotud: „Iga projekt enamvähem toetab teise projekti arengut ja nad on selles mõttes väga tugevalt omavahel kooskõlas.“ Üheks suurimaks õnnestumiseks oma OLE ROHKEM teekonnal peab Mirell koostöö tegemise ja üksteise mõistmise mudeli arendamist lisaks organisatsioonikesksel tasandil ka organisatsiooniüleselt. „Alguses, kui ma töötasin AIESECis või Turundusklubis, siis oli väga tugevalt see tunne, et kõik organisatsioonid on üksi ja

FOTOD: MARGET MIIL iseenda eest väljas. Väga palju selliseid koostööprojekte tegelikult ei tehtud,“ meenutab Mirell. „Praeguseks hetkeks on aru saadud, et meil on väga palju erinevaid organisatsioone ja minu meelest on see imeline, kuidas on suudetud istuda ühise laua taha ja päriselt mõelda ja arutada selle üle, mida võiks Tartus ja üleüldse ühiskonnas paremaks teha.“ Praegu on Üliõpilaskonna Sihtasutuse poolt hallatava organisatsioonide koostöövõrgustikuga liitunud ligi 55 organisatsiooni ning Mirelli sõnul on mõte tudengkonnast, mis koosneb ühiselt sarnase eesmärgi nimel tegutsevatest organisatsioonidest, olnud olemas kogu aeg. „Juba TÜÜE ajal oli väga palju aktiivseid organisatsioone ja tudengeid, kellel kõigil olid olulised eesmärgid ja suunad. Oli näha, et kui oleks rohkem koostegutsemist, siis võiksid kõik need ettevõtmised olla palju võimsamad, lahedamad ja nähtavamad.“ Nutikale mõttele ühise koostöö abil kaugemale jõuda andis esmase lükke nüüdseks juba aastaid tagasi toimunud esimene arenguprogramm, mille konkreetne eesmärk oli koolitada organisatsioonidesse kuuluvaid inimesi ja aidata neil paremini oma organisatsiooni juhtida. Lisaks sellele kumas tugevalt läbi soov diskuteerida koostööalastel teemadel ning arutleda, kuidas üksteist organisatsioonide tasandil paremini mõista. Üksteise mõistmist peab Mirell väga oluliseks ka organisatsioonisiseselt. Selgus organisatsiooni juhtivmeeskonna omavahelistes suhetes aitab kõigil organisatsiooniliikmetel

aru saada, miks nad seal on, mis on nende jaoks oluline ning mis on see, mis aitab kaasa meeskonnadünaamika edukale toimimisele. Samuti usub Mirell, et selles valguses on Üliõpilaskonna Sihtasutuse meeskond saanud päris hästi hakkama meeskonnatunnetuse

"JULGE ASTUDA ESIMENE SAMM, SEST MIS SEAL IKKA VÄGA HALVASTI SAAB MINNA."

loomisega: „Ma ei oska kirjeldada, kuidas see juhtunud on. See on olnud sammsammuline teekond. Oleme kaua koos töötanud ja üksteist väga hästi tundma õppinud. Ma arvan, et suudame üksteist lugeda nagu raamatuid.“ Liiatigi tõdeb Mirell, et Sihtasutust algusest peale eest vedanud tugev meeskond ongi olnud edu võti, mis kinnitab taas seda, kui oluline on saada meeskond toimima. „Päris tihti korraldatakse erinevad üritused ära, veedetakse oma juhatuse aeg ära või täidetakse ainult oma tööülesandeid ning mingil hetkel tehakse seda juba hambaid krigistades ja mõeldakse, et millal see ükskord läbi saab. Sellisel juhul ei mõelda kogu selle meeskonnadünaamika peale laiemalt,“ räägib Mirell. Seega on elu- ja miks mitte ka maailmamuutvateks

aktsioonideks vaja inimesi, kes suudavad ja tahavad toimida meeskonnana ning teadvustavad endale oma tegevuse laiemat eesmärki, mis ei lase kursilt kõrvale kalduda. ELUMUUTVAD INIMESED JA MUUDKI Mirelli arvates ei saa tõsikindlalt väita, et organisatsioonidesse kuulumine ja nende lahtimõtestamine oleks kõigi jaoks. Küll aga oskab ta ise hinnata ning sõnadesse panna seda, mida erinevate organisatsioonide juurde kuulumine on talle andnud: „Võttes arvesse seda, kui palju ma olen inimesena arenenud, saanud juurde uusi oskusi ning kui tugeva sõpruskonna olen ma enda ümber erinevate gruppide näol tekitanud, siis ma leian, et organisatsioonid võivad olla sellised imelised kohad, mis muudavad su elu.“ Seejuures paneb Mirell aga südamele, et ühe organisatsiooni elumuutvust hinnates tuleb eelkõige silmas pidada sealseid eesmärke, tegevusi ja inimesi, kes teevad ühe organisatsiooni oma nime vääriliseks. Noorele, kes soovib organisatsioonimaastikuga tutvust teha, soovitab Mirell aga järgmist: „Leia mingi oluline eesmärk, mis sind kõnetab ja mille poole sa tahad püüelda. Julge astuda esimene samm, sest mis seal ikka väga halvasti saab minna. Kõige halvemal juhul sa õpid sellest midagi ja saad saadud kogemused lihtsalt kuskil mujal ära kasutada. Mine sinna, kus sind inimesena väärtustatakse, ja otsi koht, kus sa tunned, et oled oluline.“

FOTOD: SILLE-LIIS MÄNNIK

Ü R ITUS TE A N OTOO M I A

PSÜHHOBUSSI LAHKAMINE SIGRID MÖLDER 28. oktoobril toimus järjekordne ajulabor, mis leidis aset TÜ psühholoogia instituudis Psühhobussi eestvedamisel. Tegemist oli halloween’i erisündmusega, kus kõigil soovijatel oli võimalus kanda valget kitlit, tõmmata kätte kummikindad, käsitseda skalpelli ning panna käed külge rohelisele tarretisajule.

ahkamise käigus õppisid osalised tundma aju toimimisprotsesse ning ajuga seotud kahjustusi ja haiguseid. Üritus pakkus tulijatele palju uut ja teaduslikku, samuti selgitas täpsemalt ajus toimuvat ning kuidas erinevad funktsioonid töötavad. Psühhobuss tegi esimesele enda korraldatud üritusele tugeva reklaamikampaania, mis tasus ära suure kohaletulijate arvuga. Selline julge isetegemine oli mugavustsoonist väljatulek, mis tõestas, et kindel tegutsemine viib sihile. PSÜHHOBUSS PAKUB VAADET PSÜHHOLOOGIAMAAILMA

Psühhobuss on endistest ja praegustest psühholoogiatudengitest koosnev ettevõte, mis erinevate põnevate teadusetenduste ja töötubade kaudu populariseerib psühholoogiateadust. Kuna psühholoogia on niivõrd lai valdkond, on ka töötubade ja etenduste teemad väga erinevad. Ajulaboris saab osaline erinevate vidinate abil enda peal ise psühholoogilisi katseid läbi viia; tarretisaju lahkamise töötoas saab teada, kuidas funktsioneeriks aju, kui mõni osa sellest eemaldataks – teadusetendusi tehakse nii tajust ja mälust kui ka näiteks teaduseetikast. Lisaks pakuvad Psühhobussi tegijad võimalust kogeda virtuaalreaalsust.

TEGUTSEMINE VIIB SIHILE Varem kutsuti Psühhobussi endale külla põhiliselt firmaüritustele, koolitundidesse või lausa sünnipäevadele. Samuti on nad korraldanud Tudengipäevade raames üritust „Sinine ja punane juhe?!”, kus külalised peavad aja peale kahjutuks tegema pommi. Sellisel üritusel on neil korraga osalemas mõneliikmelised tiimid. Ajulabor on seevastu täielikult Psühhobussi enda korraldatud üritus, kuhu osalejate kutsumiseks on vaja teha tublisti tööd. Ürituse reklaamimine oli korraldajate jaoks mugavustsoonist väljaspool, sest Psühhobussi igapäevane töö ei hõlma turundust. Iga kord,

kui Psühhobussi kuhugi esinema kutsutakse, on reklaam juba eelnevalt nende jaoks ette tehtud. Headeks näideteks on Tudengipäevad ja Teadlaste Öö festival, mille raames hoolitsevad korraldajad promotöö eest ning ei pea muretsema, kas Psühhobuss piisavalt kajastust leiab. Seega sel korral oli psühholoogidel vaja reklaamikampaania ise luua ja läbi viia, et inimesteni jõuda ning neid osalema kutsuda. AKTIIVNE TURUNDUS ON ÜRITUSTE ALUS Psühhobussi sõnul tegi väga edukat kommunikatsioonitööd Liisa Aavik, kes levitas informatsiooni väga aktiivselt, kasutades Facebooki kõrval ka teisi kanaleid. Tänu aktiivsele tööle jõudis info tarretisaju lahkamisest tavalisest suurema publikuni. Mõlemasse töötuppa oli registreerumisvormi täitnud 26 inimest, mis oli Psühhobussi tiimi jaoks suurepärane üllatus. Nende varasem kogemus oli näidanud, et suur registreerijate arv ei tähenda alati, et kõik ka reaalselt üritusele kohale tulevad. Ka selle töötoa päeval oli kartus, et paljud jäävad tulemata, kuid kogu tiimi õnneks tuli kohale tubli enamus. OOTAMATU KORDAMINEK Tarretisaju lahkamise töötuba pole oma

olemuselt ainult meelelahutuslik, vaid lõbu on segatud teaduse ja reaalse eluga. Lahkamisel räägivad läbiviijad lisaks erinevatele ajusoppidele ka päris keerulistest neuroloogilistest häiretest ja patsientide lugudest. Viimasega on alati näha, kuidas suur osa publikust väga kaasa elama hakkab. Töötoa lõpuosas räägivad psühholoogid rõõmsamate kulminatsioonidega lugusid ja sellest, kui võimekas ja plastiline inimaju on. Kogu töötoa läbiviimise ning lugude jutustamise vältel võib osalejate nägudest näha kaastunnet, huvi, nalja ja naeru. Peale töötuba tulid mitmed huvilised küsima küsimusi nii Psühhobussi enda kui ka kuuldud jutu kohta. Üheks huvitavaks sooviks oli mõnel inimesel ka tarretisaju koju kaasa osta. Külastajate huvi andis omakorda Psühhobussile järgmiseks korraks mõtteainet, et pakkudagi võimalust söödavaid tarretisajusid meenena koju osta. Mõnele võib see loomulikult ebameeldivust tekitada, sest tegemist on siiski ajukujulise tarretisega. Psühhobussi liikmetele tundus, et üritus täitis oma eesmärgi, pakkudes nii emotsiooni kui ka uusi teadmisi. Ajulabori edukas kordaminek andis kindlust ja indu ka edaspidi korraldada üritusi Psühhobussi individuaalsel läbiviimisel.

FOTO: HANNA RATTASEPP

M E E S K O N N A M O T I V AT S I O O N

MEESKONNA MOTIVEERIMISEST ÜLIKOOLI KULTUURIKLUBI TOIMETAS MARGET MIIL Igas meeskonnas, nii ka tudengiorganisatsioonis, vajab meeskond edukaks toimimiseks head üldist motiveeritust. Kuigi üksikliikme motivatsioon on võrdlemisi keeruliselt hallatav nähtus, on organisatsioonis kaks inimest, kes sellele kõige suurema panuse saavad anda: projekti- või tegevjuht ja personalijuht.

ui projektijuht mõjutab meeskonda otsesemalt oma eeskuju, isikliku motiveerituse ja hoiakutega, siis personalijuht on seevastu hall kardinal, kes küll ka oma kohaloleku ja eeskujuga, kuid pigem muude vahenditega meeskonna motiveeritusele mõju avaldab. Järgnevalt kirjeldavad Ülikooli Kultuuriklubi ehk Tartu Tudengipäevade korraldusmeeskonna projektijuht Hendrik Unt ja personalijuht Andres Käosaar oma tööst lähtuvalt meeskonna motiveerimist. Selle tulemust kommenteerib sel sügisel Kultuuriklubiga liitunud Kaarel Lott. ÜLIKOOLI KULTUURIKLUBI PROJEKTIJUHT HENDRIK UNT Esmane ülesanne juhi rollis on anda mõista, et organisatsioonis eksisteerib võrgustik, millest liige saab tuge, abi ning nõu nii organisatsioonisiseselt kui ka eraelus. Ürituskorraldusega tegeleva organisatsiooni puhul tuleb jälgida liikmete motiveeritust

ja huvi ning selle järgi delegeerida ülesandeid, mis paneksid meeskonna proovile. Meeskonnaliikme arengus on tähtis, et pärast ülesande saamist saaks liige selle täitmisel vabadust ning tunneks vähesel määral isoleeritust. Viimast seetõttu, et teha endale asi ise selgeks ning saada võimalus ennast ületada. Iseseisvuse ning -teadvusega kaasneb vastutus, samas annab iseteadlikkus liikmele võimaluse areneda talle endale sobivas suunas. Julgustades iga mõtet, mida indiviid suudab genereerida, areneb tiim ka tervikuna. Kindlasti peab välja tooma uue idee potentsiaalsed probleemid, et autoril oleks vajalik end ületada ning küsimused lahendada. Meeskonnaliige peab teadma, et tema mõtet toetab kogu tiim, kaasa arvatud personali- ja projektijuht. Oluline on ka eksimise julgustamine, mis laseb kujutlusvõimel lennata ning genereerida uusi ideid. Selgeks tuleb teha, et negatiivne ilming ei ole viga, vaid aitab mittetöötava mõttesähvatuse suunata õigele rajale.

Tihtipeale unarusse jääv, kuid tegelikult olulisim motiveerimisviis on hea sõna. Kõige tähtsam on oma meeskonnaliikmeid õigetel hetkedel kiita ning tänada. Tuleb leida tasakaal, et tunnustussõnad ei muutuks igapäevaseks ning oleksid tähenduslikud ja väljendaksid suurimat kiitust, mida üks juht liikmele anda võib. Just see on võtmetegevus meeskonnaliikmete motiveerimiseks organisatsioonis edasi töötama ning nii meeskonda kui ka iseennast arendama. ÜLIKOOLI KULTUURIKLUBI PERSONALIJUHT ANDRES KÄOSAAR Igas natuke suuremas ja komplekssemas organisatsioonis luuakse personalijuhi ametikoht. Personalijuhi ülesandeks on üldiselt organisatsiooni liikmeskonna elujõulisuse tagamine – uute liikmete vastuvõtmine, nende koolitamise organiseerimine, uute ja vanade liikmete assimileerimine, vanade liikmete ergutamine, koolitused ja üldiselt organisatsioonisisese koostöö elavdamine ja töökorras

hoidmine. Jaotaksin ühe üliõpilasorganisatsiooni personalijuhi tööpõllu kolmeks: uued liikmed, jooksev haldamine ja koosolekud. Need kõik kolm osa on tugevalt meeskonna motiveerimisega seotud: kogu personalijuhi töö tervikuna ongi erinevatest komponentidest koosneva meeskonna motiveerimine! Uute liikmete vastuvõtmise juures on mitmeid eri aspekte. Esiteks, kuidas valida indiviidid nii, et nad suhestuksid vana meeskonnaga võimalikult hästi, kuid samas täiendaksid organisatsiooni professionaalset paletti. Mida ühtsem on meeskond, seda altimad on nad suhtlema nii organisatsioonisiseselt kui ka -väliselt. Lisaks on uute liikmete vastuvõtmise aeg esmatähtis nende edasise motiveerituse taseme jaoks – ikka on esimene mulje kõige olulisem ning kui uus inimene alustab oma tööd hea tahtega ning positiivse stardipauguga, on tõenäolisem, et temast saab ka organisatsiooni edasiviiv ja täieõiguslik liige. Jooksev haldamine hõlmab meeskonna motiveeritust üleval hoidvate siseürituste korraldamist, kus liikmed üksteist paremini tundma õpivad ning tunnevad käegakatsutavamalt, et saavad organisatsioonilt midagi ka vastu. Lisaks võiks personalijuht korraldada koolitusi, et muutuvas maailmas oma tiimi pädeva ning konkurentsivõimelisena hoida. Nende kahe omaduse arendamisega tõuseb meeskonna motiveeritus tunduvalt ning kuna tegemist on ühisüritustega, liidab see liikmeid

omavahel veelgi. Ehkki koosolekud lähevad põhimõtteliselt jooksva haldamise alla, väärivad need kindlasti eraldi välja toomist, sest tihti muutuvad pidevad koosolekud üksluiseks ja igavaks. Personalijuhi võimuses on jälgida, kuidas meeskond koosolekutel käitub, millega tegeleb ning kui funktsionaalsed need on. Vastavalt sellele peab ta tegema ettepanekuid koosolekute paremaks muutmiseks, sest kui need on põnevad, on ka meeskonnaliikmed motiveeritumad neist aktiivselt osa võtma. ÜLIKOOLI KULTUURIKLUBI VÄRSKE AKTIIVLIIGE KAAREL LOTT Liitusin Tudengipäevade korraldusmeeskonnaga sel sügisel. Tahe meeskonda pääseda oli tohutult suur, mistõttu motiveeribki mind kõige rohkem see, et mind üldse kampa võeti. Mul oli võimalus lasta oma fantaasial lennata ning korraldada kihvte üritusi. Kartsin alguses, et äkki saab kollektiiv omavahel nii hästi läbi, et enne, kui mind omaks võetakse, pean pikalt vaeva nägema. Olin üllatunud, kui läksin esimest korda meeskonnaga kohtuma ja minuga suheldi väga vabalt – nagu oleks juba pikalt üksteist tundnud. Meie projektijuht Hendrik ütles uusliikmetele kohe festivali alguses, et täpselt nii palju, kui panustame, saame ka tagasi. Üritasin olla niivõrd kasulik, kui vähegi sain, ning pärast festivali tunnustati mind kõige tublima uusliikme

preemiaga. Sügisfestivali lõpuks tundsin, nagu oleks tegu rohkem perekonna kui meeskonnaga, sest kõik olid üksteisele niivõrd palju toeks ja abiks. Kollektiivis osatakse märgata teiste pingutusi: südantsoojendav oli näha, kuidas pärast mõnda festivali raames toimunud üritust mindi korraldajat või tiimiliiget kallistama ja ütlema, et ta on tubli töö teinud. Vanemaid liikmeid tunnustatakse samuti – kolm korda aastas premeeritakse ühte täisväärtuslikku liiget kõige tublima vanemliikme preemiaga. Tulevast kevadfestivali korraldades tekkis meil vahva idee uueks ürituseks. Sattusin plaanist niivõrd suurde vaimustusse, et võtsin korraldamise enda peale. Hoolimata sellest, et taolist üritust pole varem toimunud ning õnnestumiseks on vaja tohutult vaeva näha, olid teised liikmed väga toetavad ja märkasid minu entusiasmi. Väga raske oleks üritust korraldada, kui keegi sellesse ei usuks ning suur osa energiast kuluks teiste veenmisele, et mind saab korraldajana tõsiselt võtta. Tiimis ei naeruvääristata uusi ideesid, ollakse avatud ja konstruktiivsed. Raske oleks meeskonnas mitte pingutada, sest teised liikmed on nii tublid ja motiveeritud, et endal hakkaks lihtsalt häbi. Eduka festivali korraldamise taga on üks töökas ja hooliv grupp, milles suudetakse üksteist igas olukorras toetada ja motiveerida.

Beatrice VAATEMÄNGULINE ARMASTUSLUGU IGAVESEST ELUST AUTOR SIRET CAMPBELL — LAVASTAJA AIN MÄEOTS — KUNSTNIK MAARJA MEERU VIDEOKUNSTNIK EMER VÄRK — MUUSIKALINE KUJUNDAJA ARDO RAN VARRES OSADES PRIIT STRANDBERG — KÄRT TAMMJÄRV — MARIAN HEINAT — LINDA KOLDE VEIKO PORKANEN — LIINA TENNOSAAR — KAROL KUNTSEL — SILVER KALJULA — KAISA RIIVALD 13. JA 27.01 VANEMUISE SUURES MAJAS

FOTO: KARL ERIK PIIRIMEES

TUNNUSTUS

TUNNUSTUS PANEB SILMAD SÄRAMA! BRITTA PÕLDMA Selle aasta aprillis toimus Eesti Rahva Muuseumis OLE ROHKEM auhinnagala, kus tunnustati silmapaistvaid tudengeid, tudengiorganisatsioone ja nende toetajaid. Missugune on aga võitjate poolne järelkaja?

1) Mida selle tunnustuse saamine Teile tähendas? Kuidas sellele reageerisite? 2) Millega olete pärast auhinna saamist tegelenud? (Uued projektid, uued eesmärgid, muutused töö- või koolielus jne) 3) Mida ütleksite või soovitaksite teistele inimestele pärast sellise tunnustuse saamist? MARTIN NOORKÕIV – AASTA TUDENG: 1) Mulle tähendas see väga palju. Olen sisuliselt kogu oma tööelu pühendanud Tartus noorte ja tudengite aktiivsuse arengule. Samal aastal lõpetasin just ka magistri ja mõneks ajaks tudengipõlve. See oli väga sümboolne ja tänuväärne lõppakord sellele eluetapile. 2) Olen liikunud järjest enam demokraatia ja avaliku arutelu teemade juurde. Hetkel ei saa konkreetsete organisatsioonide ja projektide nimesid veel öelda, kuna need on arendusfaasis. Igal juhul hakkan aktiivsemalt demokraatiaarendusega tegelema ( ja kirjutama ka). Samal ajal jätkan ka Domus Dorpatensises DD Akadeemia programmi arendamise ja laiendamisega. 3) Mitte, et see oht reaalne oleks, aga mitte jääda loorberitele puhkama. Aga kes juba nii aktiivselt tegutseb, ei see teistmoodi oskagi. JOEL STARKOPF – AASTA TUDENGISÕBER: 1) Tunnustus oli minu jaoks suur ja väga meeldiv üllatus. Tunnustus tehtud töö eest on alati innustav ja energiat andev. Loodan, et sel sügissemestril ettevalmistatud õppematerjalid ja tehtud loengud-praktikumid on sellele kinnituseks.

2) Olulisi muutusi pärast auhinnagalat minu igapäevatöös ei ole toimunud. Ikka õppe-, ravi- ja teadustöös. 3) Parim, mida soovida, on tunda mõnu õppimisest ja õpetamisest! EESTI ÜLIÕPILASKONDADE LIIT – AASTA TARTUVÄLINE TUDENGIORGANISATSIOON: 1) Selline tunnustus annab märku, et EÜL liigub õiges suunas, olles olulise väärtusega ka veidi laiemale ringile. MTÜde juhatuses tegutsemine võib igapäevarutiini keskel tunduda mittetänuväärne töö, sest muutuste eestvedamine ja läbisurumine võtab aega, mistõttu võib raskematel perioodidel jaks raugeda. Väline tunnustus annab taas jõudu juurde, et tegutsetakse õige asja nimel ja kellelegi läheb korda see, mida sa igapäevaselt hingega teed. 2) EÜLi töö käib kogu aeg edasi. Suurematest projektidest võib esile tuua näiteks üliõpilasesindajate eestkoste võimekuse projekti, mida aitab KÜSK (SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital – toim.) meil realiseerida ja European Students Convention korraldada, kus ootame märtsis Tallinnasse Euroopa üliõpilasesinduste katuseorganisatsioone. ESC keskendub rahvusvaheliste üliõpilaste kaasamisele üliõpilasesindustes. Projekti

raames korraldame aasta vältel esindajatele erinevaid koolitusi, mis kasvatavad esindajate kompetentsi erinevates valdkondades – raamatupidamisest laiemate eesmärkide sätestamiseni ja ühiskondliku eesmärgi saavutamiseni. 3) Kuigi tunnustuse saamine on oluline, siis ei tohi lasta sellel endale pähe hakata. Tagasihoidlikkus, millel on kõrval vürtsiks kompetentsus, annab alati parema tulemuse kui n-ö vanal rasval liugu laskmine. #Stayhumble Vastas: EÜLi praegune juht Britt Järvet, kelle arust oli küsimustele veidi keeruline vastata, kuna autasu saadi eelmise juhatuse ajal. Paraku on nende organisatsioon väga juhtide nägu, kes tol hetkel kogu asja eest veavad. MTÜ VANEM VEND, VANEM ÕDE – AASTA SUURIMA ÜHISKONDLIKU MÕJUGA TUDENGIORGANISATSIOON: 1) See tiitel oli meie jaoks suur au! Meie vabatahtlikud panustavad järjepidevalt Eesti ühiskonna arengusse ja selline tunnustus innustas meid kõiki valitud teel jätkama. 2) MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde on pidevas muutumises ja hetkel oleme võtnud suuna oma programmi kvaliteedi tõstmise poole. 3) Meil kõigil on võime muuta ühiskonda, kus me elame. Igaühel on võimalus kuulata, kui meie lähedasel on mure, mida kurta. Igaühel on võimalus aidata, kui näeme hädasolijat ja olla toeks raskel hetkel. Näidata üles siirast rõõmu, kui kellelgi läheb hästi. Me kõik saame olla kellelegi heaks sõbraks ja eeskujuks ning muuta seeläbi meie ühiskonda paremaks! Vastas: arengujuht Hanna Kriiska. WERNER – AASTA KOOSTÖÖPARTNER: * Miks näeb üks ettevõte vaeva, et toetada nii pika aja vältel tudengeid ja (tudengi)organisatsioone? Olles olnud Werneriga seotud üle 9 aasta, siis olen kohanud selle aja jooksul väga mitmeid tudengiorganisatsioonide juhte ja tegevliikmeid. Isiklikult on mulle meeldinud, et kõikidel juhtidel on olnud kindel suund ja visioon. Muutuvas keskkonnas on tehtud häid valikuid ja miks mitte neid siis toetada. * Mis on kolm Werneri tugevust koostööpartnerina? OLE ROHKEM – see ütleb juba kõik kolm tugevust. Kui

koostööpartner ja tudengiorganisatsioon suudavad koos olla rohkem ja teha rohkem, siis tavaliselt sünnib ka rohkem. 1) Olin väga üllatunud. Võttes arvesse seda, et Werner ei ole teinud kunagi midagi tunnustuse pärast. Hea meel oli mul pigem auhinnagala kutse üle. Kui lavale kutsuti, olin sõnatu, sest ei olnud end selleks üldse ette valmistanud. Teinekord oskan oodata ja kirjutan 10-leheküljelise kõne valmis. 3) Kui ei pane hinnalipikut külge ajale, mis pühendad hea idee sündimisele, siis tagasi saadu on väärt palju rohkemat. Tudeng, kes on võtnud vaevaks lisaks oma põhitööle (olla tudeng) aidata kaasas tudengielu arendamisele, näeb alati suuremat pilti. Noor, julge ja andekas aitab kaasa ajaloolise Tartu Ülikooli hoidmisele ja Tartu linna arengule. Julgeid mõtteid! Vastas: Jaan Kelp (JO tegevjuht/ Mattias Cafe OÜ). EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTS – AASTA TUDENGIORGANSATSIOON JA AASTA TEGU (VISIOONIKONVERENTS „TERVISE TUHAT TAHKU“): * Visioonikonverentsi korraldamine oli küllaltki keeruline protsess, mis võttis tohutult energiat ja nõudis emotsionaalset pingutust. Ei oska öelda konverentsi mõju suurust Eesti rahva seas, aga subjektiivse arvamusena võin väita, et terviseteemasid ja meditsiini kajastatakse meedias aina rohkem. Inimesed on huvitatud terviseteemadel rääkimisest ja võib loota, et visioonikonverents „Tervise tuhat tahku” aitas sellele kaasa. Auhind aitas just minu jaoks mõju suurust näha – sai korraks hinge tõmmata ja öelda, et tehtud töö oli oluline ka teistele ning minu panust märgati. 2) Kindlasti ei ole hoog raugenud, vaid pigem tuure juurde kogunud. Pärast võitu kandideerisin mina näiteks Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi presidendiks. Eks eesmärk on jäänud samaks – inimesed oleksid ikka tervemad ja õnnelikumad. Selles suunas töötan ma visalt edasi. 3) Ma soovitaksin enda mõtted teoks teha ja mitte kartusel läbikukkumise ees ennast tagasi hoida. Meie koostöövõrgustikus on nii palju suuri tegusid ja suurepäraseid inimesi. Selline tunnustus väärib kindlasti mainimist, andmaks teistele julgust ja teotahet. Vastas: praegune EAÜSi president Anu Parvelo.

HARJUMUSED JA VALIKUD Harjumused ja valikud, mida teeme tudengina, saadavad meid terve elu. Seetõttu on tähtis juba üliõpilasena kujundada oma tervisekäitumist nii, et see oleks jätkusuutlik ja tervist hoidev. Selleks, et tudengiorganisatsioonid saaksid sel teel oma liikmeid aidata, on loodud tervisliku tudengiorganisatsiooni mudel. Mudel pakub viies valdkonnas erinevaid viise, kuidas võiks organisatsiooni töö olla korraldatud, et pakkuda oma liikmetele tervist hoidvat ja elustiili parandavat keskkonda. Kui kursis oled Sina nende võimalustega? Tee test ja saa teada! 1. Kes saavad tervisliku tudengiorganisatsiooni mudeliga liituda? a. Kõik Tartu tudengiorganisatsioonid b. Kõik Eesti tudengiorganisatsioonid c. Kõik OLE ROHKEM Tartu tudengiorganisatsioonide koostöövõrgustiku liikmesorganisatsioonid d. Kõik noorteorganisatsioonid 2. Vähemalt mitu alkoholivaba päeva võiks mõõduka alkoholitarbimise juures nädalasse jääda? a. 7 päeva b. Kõik päevad kuni kella 12.00-ni c. 1 päev d. 3 päeva 3. Tervisliku tudengiorganisatsiooni mudel sätestab, et individuaalses töös lepitakse kokku… a. eesmärgid. b. protseduurid. c. tulemused. d. rahaline tasu. 4. Kui palju soovituslikult võib päevas tarbida lisatud suhkruid (2000 kcal päevase energiakulu juures)? a. 2 kuhjaga supilusikatäie jagu (50 g) b. Ühe limonaadi jagu (65 g)

c. d.

Ühe 100 g šokolaadi jagu (58 g) Nii palju, kui hing ihkab

5. Vähemalt kui palju peaks täiskasvanud inimene keskmiselt nädalas liikuma? a. 4h keskmise intensiivsusega b. 1h 15min kõrge intensiivsusega c. 2h 30min keskmise intensiivsusega d. 3h 15min kõrge intensiivsusega 6. Tervislik tudengiorganisatsioon ei korralda üritusi, mis… a. pakuvad veganitele sobilikke snäkke. b. süvendavad soostereotüüpe. c. suurendavad teadlikkust vaimse tervise probleemidest. d. süvendavad mõne inimgrupi suhtes eelarvamuslikke hoiakuid. 7. Milline kategooria on ainult baastasemes? a. Alkohol, tubakas ja narkootikumid b. Vaimne tervis c. Võrdne kohtlemine d. Seksuaalne ahistamine

Õiged vastused: 1c, 2d, 3a, 4a, 5b ja 5c, 6b ja 6d, 7d

KAS SINU ORGANISATSIOON ON JUBA TERVISLIK? Mudeli eesmärk on julgustada organisatsioone arenema, rohkem läbi mõtlema oma tegevuste mõju liikmete tervisekäitumisele ja olema seeläbi eeskujuks teistele. Liikmetel on paljugi võita tervislikumast organisatsioonist! Loe lisa ja liitu: olerohkem.ee/tervislik