OLE ROHKEM. september 2017 by OLE ROHKEM

SEPTEMBER 2017

HE NDRIK UNT PAAR KORDA RINGI HÜPATA EI OLE VEEL HULLU

ORGANI S AT S I O O N

ENESE JUHTIMINE

REBASTE TEEJUHID

VÄIKESE SELTSI SUUR VÕIMALUS

STRESSIVABA ÜLIKOOL

VANEMATE TUDEN GITE KOGEMUSED

E L U TA R T U S SELLE SÜGISE PEAMISED ÜRTUSED

FOTO: KERTU NOOR

JUHTKIRI

TARTU KÕIGE ARENDAVAMAKS KESKKONNAKS NOORTELE! KAROLI NOOR Tartu on maailmas üsna ainulaadne tudengilinn, kuna väga väikesel maa-alal paikneb mitu kõrgkooli. Lisaks suurele Tartu Ülikoolile asuvad siin ka Eesti Maaülikooli, Tartu Kõrgem Kunstikool, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž, Lennuakadeemia ja Mainori Tartu osakond. Kõik nende koolide tudengid loovad Tartus niivõrd eriliselt nooruslikku vibe’i, et teist sellist Eestis ega ilmselt ka kaugemal ei leia.

FOTO: PROFILES STUDIO

artu üks suurimaid väärtusi on seega tudengid. Kui suur hulk intelligentseid noori ühte linna paigutada, on tõe näoliselt tulemuseks midagi suurt. Kuna iga tudeng individuaalselt aga midagi liiga grandioosset ilmselt ära ei tee, on mõistlik olnud luua sarnaselt mõtlevate tudengite rühmitusi ehk tudengiorga nisatsioone. Neid on meie linnas kokku ca 70, kellest 50 on koondunud OLE ROHKEM Tartu Tudengiorganisatsioonide Koostöövõrgustikku. Selle võrgustiku visioon on, et Tartust saaks kõige arenda vam keskkond noortele. Siinkohal ei paku me konkurentsi ülikoolidele, vaid võimalust seal saadud teadmistele praktilist väljundit leida. Kõige arendavam keskkond ei tähenda seda, et nii kui Tartu linna piirist sisse

sõidad, oled kohe 100 kogemuse võrra rikkam, tead täpselt peast kõiki USA presi dente ja oskad tõukerattaga tagurpidi sõita. See tähendab, et sulle on loodud võima lused ise ennast arendada täpselt selles suunas, kuhu sa liikuda soovid. Sisuliselt on tegemist justkui katseväljakuga, kus saad proovida kätt nii poliitmaastikul, ürituste korraldamises, meeskonnatöös, juhtimises, turunduses kui kõiges muus, mida vähegi ette oskad kujutada. Juba täna on nendes 50 tudengiorganisatsioonis, kelle ajakirja sa tegelikult hetkel käes hoiad, võimalik neid ülalmainitud oskusi arendada. Tegemist on aga alles visiooniga, mis tähendab, et me pole seda veel saavuta nud. See tähendab, et gümnaasiumit lõpe tav noormees Tais veel ilmselt ei mõtle, et tahaks Tartusse ülikooli minna, sest seal on niivõrd äge keskkond, kus kohtuda kõige

AJAKIRJA OLE ROHKEM. TOIMETUS Vastutav väljaandja Karoli Noor Keeletoimetaja Johanna Nisu Toimetajad Britta Põldma, Marget Miil, Margit Kattai, Mariann Rei , Carmen Oroperv Küljendaja ja fotograaf Kristin Hansen Väljaandja Üliõpilaskonna SA Tiraaž 1300 Trükk Ecoprint AS

inspireerivamate inimestega, teha huvi tavaid ja maailmamuutvaid projekte ning panna proovile iseennast. Sellist kuulsust pole võimalik saavutada üle öö, see nõuab aega, pühenduvust ning motiveeritud eestvedajaid. Kui aga sina tunned, et Tartu toomine maailmakaardile just tudengi aktiivsuse pealinnana on sinu teema, siis liitu mõne tudengiorganisatsiooniga või lausa OLE ROHKEM meeskonnaga, kes veab eest võrgustikku, annab välja OLE ROHKEM ajakirja, korraldab erinevaid suurüritusi tudengitele, koolitab teisi organisatsioone ning teeb veel palju põne vat. Rohkem infot erinevate tudengiorga nisatsioonide kohta leiad veebiaadressilt olerohkem.ee/tudengile ning käesolevast ajakirjast. Teeme koos Tartust kõige arendavama kesk konna noortele!

TERVITUS

TERE TULEMAST TARTUSSE, TÕELISSE TUDENGILINNA! Euroopa üks vanemaid ülikoole on Tartu linna elu ja nägu kujundanud üle kolme sajandi. Kõik siin linnas on seotud ülikoolide ja üliõpilastega.

FOTO: TARTU LINNAVALITSUS

ui paljudest linnadest võib leida sellist suurepärast nooruslikku ja sisust tulvil linnakeskkonda, mõnusat miljööd ja linna atmosfääri nagu Tartus? Väga vähestest. Tartu on olnud tudengite lemmiklinn aastasadu ja iga uus akadeemi line aasta lisab siia uusi värve – värsked tudengid Eestimaa ja maailma eri paigust toovad kaasa tükikese oma kodust ja kodumaast. Ülikooli õppima asudes saadavad teid kogu õpingute vältel traditsioonid, millest te paratamatult osa saate ja mille toel ka teie õpiaastad mööduvad. Kõik traditsioonid on alguse saanud kellestki ja millestki. Seepärast julgustan teidki nägema oma kooli, linna ja õpingukaaslasi selle pilguga, et ka teie võite olla mil legi uue algataja, uue traditsiooni looja. Nii nagu Tartust on alguse saanud paljud eestlaste jaoks olulised kultuuri sündmused: üldlaulupeod, kutseline teater, eesti kirjandus ja ajakirjandus, on siin sündinud ka mitmed ajaproovile vastupidanud üliõpilastraditsioonid, näiteks Gaudeamuse laulupeod ja Euroopa üliõpilasspordi suursündmuseks kujunenud SELLi mängud. Tartu on olnud koduks paljudele tudengi

organisatsioonidele ja -ettevõtmistele. Tudengiaastatel tasub olla aktiivne ja ettevõtlik. Nii saab lisaks heale haridu sele omandada uusi vahvaid kogemusi ja teadmisi, mis tulevad kasuks edasises elus, mistahes erialal te tulevikus ka ei töötaks. Tudengiorganisatsioonides on võimalik osaleda kõikvõimalike ürituste ja tegevuste korraldamisel ning sealt saab kaasa ka hea meeskonnatöö kogemuse. Tartu saab teile mitmeks aastaks tei seks koduks ja usun, et tunnete end siin suurepäraselt. Tartus on hea elukeskkond. Linna paras suurus ja kompaktsus võimaldab enamik käike jalgsi teha, korralik kergliiklusteede võrgustik loob head võimalused ratta sõpradele. Ja veel – Tartus pole kunagi igav! Linna kultuuri- ja spordielu on nii sündmusterohke, et naljalt ei leia talvel ega suvel nädalat, mil Tartus midagi ei toimuks. Filmi-, muusika- ja teatrifestivalid, hansa päevad, erinevad spordiüritused ja paljud muud ettevõtmised on Tartust teinud aasta ringse kultuuripealinna. Värske õppurina Tartusse tulles on teil võimalus ammutada kõike seda, mida meie omanäoline linn pakub. Usun, et Tartus elades avastate endas palju uusi ja huvita vaid ideid, siinne õhustik lihtsalt soosib seda. Heade mõtete linna nime ei kanna Tartu asjata. Ja mis peamine, see on koht, kus on võimalik oma ideed ka ellu viia! Linnapeana loodan, et paljudele teist saab Emajõelinn nii südamelähedaseks, et otsustate pärast ülikooliaastaid enda eluga just siin edasi minna. Et teil tekib Tartuga hea ja eriline side ning soov end ka ametli kult tartlaseks registreerida. Mida rohkem on linlasi, seda mõnusamaks suudame oma elu siin muuta. Head Tartu-aega soovides Urmas Klaas, Tartu linnapea

PERSOON

HENDRIK UNT: „MA ARVAN, ET PAAR KORDA RINGI HÜPATA EI OLE VEEL HULLU.“ MARIANN REI Ta jätkab oma ülikooliõpinguid uuel erialal, kuid samas valdkonnas, toimetab endiselt Kultuuriklubi ridades, aga palju vastutusrikkamal positsioonil ning ei tõmba seejuures jätkuvalt selga pintsakut. Tema nimi on Hendrik Unt.

endriku ellu mahub praegusel ajal korraga palju uut ja vana. Juba üsna pea saavad krutskeid täis tudengid osa Hendriku juhtimisel korraldata vast Tudengipäevade festivalist ning Hendrik ise asub nühkima ülikoolipinki sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialal. „Kindlasti on põnevust, kuid tege likkuses ei paku ülikool enam sellist ärevust, nagu esimesel korral. Ma tean täpselt, mida ülikooliajast või esimesest aastast oodata,“ sõnas Hendrik. „Mis puudutab projektiju hiks olemist, siis õnneks või kahjuks on festival kohe sügise alguses ära ning kool ei jõua tegelikult isegi peale hakata, kui ma festivali tegemisega seotud loodetava pingelanguse saan. Muidugi vaikselt hakkab ärevus tekkima ja läheb kiireks, kuid ma arvan, et enesele raskuste seadmine on arendav ning suures pildis on siiski kasulikum teha oma elu natukene raskemaks,“ lausus Hendrik üsna poliitkorrektselt, mis on tema puhul aastajagu kesta jõudnud riigiteaduste õpinguid silmas pidades siiski pigem ebatavaline. Vahepeal katkenud õpingud said aga Hendriku jaoks oluliseks verstapostiks, mis lasid tal tühja tuult tallamata sukelduda tudengiorga nisatsioonide maailma.

ORGANISATSIOONIKULTUURIL ON NII MÕNDAGI PAKKUDA Esimese tutvuse vabatahtliku tööga tegi Hendrik kuus aastat tagasi, kui ulatas oma abikäe festivalile Draama. Pärast seda on tema energiast osa saanud ka Indiefest ja PÖFF. Praegusel hetkel kuulub südikas noormees korporatsioon Rotalia rida desse ning on oma südameasjaks võtnud Kultuuriklubi, mis on ka Tudengipäevade peakorraldaja, juhtimise. Nimetatud tegevuste juurde on Hendriku enda sõnul toonud teda asja olu, et tema sõprusringkond oli sarnaste huvidega ja kõikjal organiseeritud. „Ükskõik, milliste projektide juures ma olen osalenud, on juba ees olnud mu enda tuttavad või uued ini mesed. Millegipärast käib alati see hea klikk ära ning tekib koheselt ka uusi sõpru ja tuttavaid,“ rääkis Hendrik. Seega

pole kahtlustki, et ka kõige igavam töö lendab koos ruumitäie toredate ja naljalembeliste kaasvabatahtlikega linnutiivul. Päris kindlasti ei taha Hendrik anda organisatsioonikul tuuri kiitmiseks liiga ilusaid ja ajakirjalehekülgi kaunistavaid vastuseid, vaid jagab seda enda jaoks kõige õigemat nišši, mida organisatsioonitöös kaasalöömine talle pakkunud on. „Erinevate projektide juures osalemine on andnud oskuse teha sitast saia. Vahel on sul üks trell ja paar kruvi või piira tud tööjõud ning finantsvõimalused, kuid sinult oodatakse kõrgklassilist festivali. Ma arvan, et see annab oskuse igal alal head asja teha.“ Põhjuseid, miks üks noor hing võiks mõne organisatsioo niga liituda, on Hendriku sõnul mitmeid. „Suhtlusvõrgustik on üks tähis asi, mida on väga raske omandada, kui oled vanem ja püsivam, aga väga kerge on seda omandada, kui oled tudeng ning liigud erinevates organisatsioonides ning töökohtades. Püsimatus suurendab sotsiaalvõrgustikku oluliselt,“ leiab Hendrik. Noormehe sõnul pole vähem tähtis ka oskus oma aega planeerida ning kogemus üleüldiselt. „Kui on üliõpilane, kes teeb kolm aastat bakat keskmise hindega 4,2, ja on üliõpilane, kelle keskmine hinne on 3,5, aga tegutses õpingute ajal kahes erinevas organisatsioonis neisse palju panustades, siis vii mane neist on palju sisukam ja suurema silmaringiga ning saab tulevikus paremini hakkama. Seda lihtsalt tänu sellele, et ta oskab näha, planeerida ja vastutada.“ KULTUURIKLUBI ÕPETAB DETAILE NÄGEMA Hendrik, kes praegusel hetkel on nii Tudengipäevade kui ka Kultuuriklubi projektijuht, ei ole aga alati nimetatud organisatsiooni ridades niivõrd eeskujulik olnud. „Enne projektijuhtimist olin ma oma esimesel ülikooliaastal tege likult korralik looder. Võtsin endale natukene liiga palju asju teha. Mul oli töö, mitu organisatsiooni ja ülikool, põlesin läbi. Arvasin, et jõuan, aga tegelikult puudus kogenematuse ja vanuse tõttu ajaplaneerimise oskus.“ Hendriku sõnul

FOTO: ARGO INGVER

FOTO: KRISTIN HANSEN

PERSOON

tegi ta küll Kultuuriklubi turundustoimkon nas kõik tööd ära, aga tegelikult ei kaasanud ta end nii väga arengusse. „Teisel aastal ehk eelmisel aastal tuli motivatsioonipahvakas ja siis ma tahtsin üle minna sponsorlustoim konda. Arvan, et ma tegin väga head tööd ja sain meile mitu väärt sponsorit. Siis toimus projektijuhi ja ühtlasi ka generatsioonivahetus, mis tähendas seda, et mina ja 2-3 liiget jäime kõige vanemateks olijateks. Tänu kogemusele ja kõigele muule, mis ajaga tekkinud, oli mul võib-olla eelis projektijuhi kohale.“ Hendrik kinnitab, et kan dideerimisprotsessist külge jäänud kõrge motivatsioon saadab teda siiani ning oma roll Kultuuriklubis on tal enda jaoks paigas. „Projektijuhil peab olema oskus delegeerida ülesan deid, hoida kätt pulsil, vaadata, et kõik oleks korras ja vajadusel lahendada probleeme, mida keegi teine ei suuda. Tema kohus ei ole ära teha teiste liikmete töö. Üks asi, mida Kultuuriklubina tahame kaasa anda või vähemalt kindlasti üritame, ongi erinevad oskused. Inimesed tulevad siia oskamatutena ja meie õpetame neid detaile nägema,“ sõnas Hendrik. Kultuuriklubi ei tegele pelgalt Tudengipäevade korraldamisega, vaid pakub oma liikmetele võimalusi enesearenguks terve aasta vältel. „Me üritame teha iga kahe kuu tagant selliseid aktsioone, millega olla

linnapildis ka Tudengipäevade välisel ajal. Kindlasti on meil klubisiseselt erinevaid per sonaliüritusi, mille korraldamisel laseme kõige värskematel liikmetel ennast proovile panna ning ise otsuseid teha, et arendada vastutustun net.“ Hendriku sõnul saab siseüritust korral dades ettetulnud äpardusi rahulikumalt võtta võrreldes Tudengipäevade mõõdus suurüritust planeerides.

ÜRITAME LUUA TRADITSIOONI, KUS KUTSUME KÕIK REBASED KOHALE JA VIIME ÜHESKOOS LÄBI LAHEDAID AKTSIOONE

TUDENGIPÄEVAD AJAVAD REBASE VOODIST VÄLJA Kui Hendrikult küsida, miks on Tudengipäevad ägedad, oskab noormees leida perfektse vahe hea müügitöö ja ausa vastuse vahel, pookides festivalile külge kaks märkimisväärset tunnust. Esmalt on tegu Eesti suurima tudengifestivaliga, kuid sellega asi ei piirdu. „Ütleksin, et tegemist on Tartu suurima festivaliga. Eks meil neid festivale

ole, aga arvan, et suurim on ta sellepärast, et saame kõik vanusegrupid kätte alustades kõige vanematest, kes tulevad Öölaulupidu nautima või Paadirallile enda nooruspõlve meenutama. Lisaks sellele saame kätte värske tudengi, keda keegi teine eriti ei saa. Teda on väga raske kätte saada, ta on liikuv, ta ei viitsi midagi teha ja ma arvan, et me oleme ainukene festival, kes suudab ta voodist välja ajada ja tegutsema panna,“ sõnas Hendrik entusiastlikult. Liiatigi räägib festivali mastaapsuse kasuks asjaolu, et Tudengipäevad definee rivad oma sügisese ja kevadise üritustesarja vastavalt Sügis- ja Tudengifestivaliks, mil lest viimane toimub kevadel ning millega pakutakse juba tervet linnafestivali, kus legendaarsed üritused, nagu Paadiralli, on Tartu linnaga kokku sulanud. Noormees tõdeb, et varasematel aas tatel on ette heidetud, et Tudengipäevade programm ei uuene piisavalt kiiresti. „Sel aastal, kui sain projektijuhiks, andsin lubaduse, et hakkame jälle lollusi tegema. Aastaid on hoolitud sellest, mida teised arvavad. Tegelikult oleme tudengid, kes korral davad üritusi ja meile lubatakse rohkem. Miks üldse hoolime, mida keegi arvab? Senikaua kui midagi päris hullu ei tee ja kedagi ei traumeeri, on kõik korras.“ Tudengipäevade Sügisfestival on rebaste päralt. „Korraldame Raekoja platsil Rebasteerimist. Üritame luua traditsiooni, kus kutsume kõik rebased kohale ja viime üheskoos läbi lahedaid aktsioone, kus on ka natukene

valgust ja hullupanemist. Sinna soovitan kind lasti kõigil rebastel tulla. Üritame saada neid võimalikult palju kohale ja teha see massiakt siooniks, mis ka väljaspool Tartut kajastust saaks,“ lausus Hendrik. Noormehe sõnul tõotab Tudengipäevade ühe kõige mõnusama üritusena teoks saada Pralle Promenaad, kus Väikse Kuuba ja Väikse Vine juurde tekitatakse olustik, millest lihtsalt peab osa saama. Kindlasti ei puudu vanad head pubirallid ja iga-aas tane suur rebastepidu klubis Illusioon. „Sellel korral on selle peo nimi Värske Lihh ja sinna tuleb lihtsalt lõõgastuma tulla. Ja kui haiget tahate saada, siis pühapäeval on käruralli, kus panete kiivri pähe ja kind lasti saab haiget,“ lubas Hendrik. Kui küsida, mida Tudengipäevad tava lisele tudengile pakuvad, on Hendrikul kiirelt kindel vastus valmis. „Kõik muutuvad ülikooli tulles kohe tähtsaks, tahavad olla täis kasvanulikud ja lähevad suurtesse firmadesse praktikale niipea, kui neid vastu võetakse. Meie üritused pakuvad seda, mida tudengid peaksid oma ülikooliajast tegelikult võtma, ja seda, mida nad liiga vähe teevad. Pakume hul lumeelsust ja kaks nädalat aastas sellist päris tudengielu.“ PINTSAKLIPSLASED HENDRIKULE INSPIRATSIOONI EI PAKU Hendriku enda tudengielu iseloomustab kahtlemata mitmekülgsus ja julgus käia mit meid radu. Oma ülikooliteed alustas noor mees riigiteaduste tudeerimisega, kuid astus

käesoleval sügisel taas rebaseks. Ta arvab, et eriala vahetamine on hea. „Kui paljud tege likult saavad esimese korraga pihta erialale, mille nad on valinud. Ma saan aru, et kui oledki 7-aastasest peale unistanud arstiks saamisest ja sul on kutsumus inimesi abis tada, siis lähedki arstiks õppima, aga sellise kutsumusega inimesi ei ole väga palju. Ma

MA SOOVITAN SEDA KÕIGILE. REISIGE!

oleksin võinud kindlasti riigiteadusi edasi õppida, aga kas siis oleks parem olnud enne bakalaureusetöö lõpetamist aru saada, et see ei ole ikkagi mulle? Ma arvan, et paar korda ringi hüpata ei ole veel hullu,“ tõdes Hendrik. Ta tunnistab, et riigiteaduste õppimisest sai ta kahtlemata väga palju kaasa ning nüüd on kerge teisel sotsiaalalal ehk sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialal jätkata. „Kindlasti selle eriala juures mulle meeldib sotsiaalpoliitika pool, kus tegelikult jätkaksin riigiteaduste suunitlust.“ Kui küsida, millised olid peamised raskused eriala vahetamisel, teab Hendrik kindlalt lausuda, et suuri raskusi ei olnudki. „Ainukene raskus oli see, kui vanemad polnud väga õnnelikud ülikoolist ära tulemise

üle. See oli ainuke raskus,“ naerab Hendrik. Kuigi Hendrik on innukalt valmis sukel duma uutesse südamelähedastesse tegevus tesse ning lubab üle vaadata ja vajadusel jagada oma kogemusi erinevate organisatsioonidega ka vastloodud Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsis, on tasakaalu säilitamiseks vajalik vahel ka nii-öelda aeg maha võtta ja lõõgastuda. Neid tegevusi, mis aitavad Hendrikul akusid laadida, on mitmeid. Olgu selleks siis baarmeniameti pidamine või sporti mine. „Kõige nauditavam laadimine on minu jaoks see, kui ma ei pea mõtlema sekundiks plaani ette. Ühe korra nädalas võtan ma aja maha ja vaatan Games of Thronesi osa niimoodi ära, et ma ei lase mitte millelgi maailmas ennast segada. Minu veider nauding on baaris hullu panna, kokteile teha ja neid välja mõelda nii, et ei ole aega isegi vett juua,“ rääkis Hendrik. Jutustades tulevikuplaanidest, on Hendrik vankumatul meelel, et tahab nüüd kaks aastat väga lahedaid Tudengipäevi korraldada. „Kindlasti soovin ka bakalaureuseõpingud lõpe tada, aga pärast lõpetamist ei tõmba ma kohe pintsakut selga ega lähe linnavalitsusse, vaid inimene peaks reisima,“ tõdeb Hendrik äkitselt väga fredjüssiliku tämbriga. „Ma soovitan seda kõigile. Reisige!“ Pidades aga eriliselt silmas esmakursuslast, on Hendrikul nõuanded edu kaks tudengipõlveks varnast võtta: „Kindlasti ära muutu kohe pintsaklipslaseks, võta endale korraks liiga palju ülesandeid, et sa läbi põled ja saad esimese sellise valutunni kiirelt kätte ning kindlasti tule Tudengipäevadele.“

FOTO: STARTUPSTOCKPHOTOS.COM/

ENESEJUHTIMINE

NÕUANDED STRESSIVABA ÜLIKOOLI ALGUSE JAOKS

Estonian Open 2017 korraldusmeeskond

MARGET MIIL September on üle-eestiline kooli minemise kuu, oma kooliteed alustavad või jätkavad algkoolijunsud kuni doktorantideni välja. Me kõik ilmselt mäletame ärevust, mida tundsime kooli astudes ning ülikooli minnes ei ole see tunne kuidagi teistsugune. Et leevendada seda ärevust, oleme kogunud erinevatelt tudengitelt nõuandeid, mis võiksid aidata esmakursuslasel paremini kohaneda.

KOOLI KÕRVALT TÖÖLE? Iseseisvat elu alustades mõistame, et tegelikult ei ole raha dega üldse nii lihtne. Inimene, kes ei ole varem üksi elanud, võiks jälgida oma kulutusi – koostades endale eelarve, oskad sa hinnata oma rahalisi võimeid. Kooli kõrvalt töötamine on asi, millega ei tasu kiirustada. Tööle asuda on hea siis, kui oled kooli tempoga harjunud ja tead, et saad sellega hakkama. Vastasel juhul võib juhtuda, et sa ei tee kumbagi sajaprotsendiliselt ning üks neist, kas kool või töö, hakkab kannatama. Igal ülikoolil on valik stipendiumeid – uuri oma ülikooli õppetoetusi ning vaata, mis tingimusi on selleks vaja täita. Kui internet külvab sinusse rohkem segadust, siis õppetoetusest oskab rohkem rääkida sinu eriala tuutor või instituudi õppekorraldusspetsialist. LEIVAD ÜHTE KAPPI Võhivõõraga kokku kolimine võib tunduda hirmutavana. See ongi. Igale inimesele ei sobi ühiselamus elamine, kuid need, kes seal olnud, räägivad ainult head. Ühiselamus olles tekib kommuunitunne ning naljakaid seiku tuleb seal ette kordu valt. Olenemata, kes korterikaaslaseks satub, kõige olulisem on sinu enda suhtumine. Korteri- või toakaaslastega on

kõige tähtsam suhtlus, sest enamik probleemidest tekivad kommunikatsioonihäiretest. Saa oma toakaaslasega tut tavaks sel viisil, et saad hoida oma toa uksi lahti ja ei karda kutsuda külalisi. Hea suhtlus paneb aluse heale sõprusele. SÕBRAD Ülikool on suurepärane aeg eluaegsete suhete loomiseks. Sul ei teki ilmselt kunagi enam sellist võimalust olla ümbritsetud inimestega, kes mõtlevad sinuga nii ühtemoodi. Kui sulle tundub, et uute inimestega ühise keele leidmine on keeru line, siis tulevad sulle appi tudengiorganisatsioonid. Liitudes näiteks erialaseltsiga, leiad inimesed, kes töötavad ühise eesmärgi nimel ning huvituvad samadest asjadest nagu sina. Liitudes korporatsiooniga, tekib tugev vennaskonna tunne ning saad tugevad sõprussidemed kogu eluks. . Ülelinnalised organisatsioonid pakuvad mitmekülgseid kogemusi ja sõpru ka teistest valdkondadest. Esindusorganisatsioonid õpe tavad lähemalt tundma ülikooli keerukat sisu ning anna vad võimaluse kätt proovida pool-poliitilisel maastikul. Tudengiorganisatsioone on justkui jalaga segada, igaühele leidub midagi! Kõik tudengid su ümber on olnud samas positsioonis, mis sina. Ära karda inimestele läheneda ja

eskond

nendega suhelda. Kui õppetöö muutub tihedaks, siis on raske sõpradega sammu pidada, kuid meemidel tägimine hoiab iga suhte värskena. Oluline on uute tutvuste merel seilates mitte unustada oma vanu sõpru. SEE SEMESTER SÖÖN AINULT KIIRNUUDLEID Inimestel on vaja toitu; toidu jaoks on vaja raha ning raha tudengil ei ole... Õnneks on tudengil nuppu! Toidutegemine ei pea ilmtingimata kallis ega tüütu olema, vaja on lihtsalt veidi keskendumist. Internetist on võimalik leida peaaegu lõpmata hulk retsepte tudengitele ja ideid, kuidas kasutada ära eelmisel päeval tehtud toitu. Samuti on võimalik leida retsepte vähesete toiduainetega – kõik on ainult katsetamise asi. Kui kokkamiseks aega napib, tulevad sulle appi arvukad Tartu eri söögikohad oma päevapakkumistega, mille hinnad ei ületa tavaliselt 5€. Google aitab alati! AEG-AJALT TOAST VÄLJA Tartus toimub pidevalt väga palju erinevaid sündmusi, kust igaüks leiab endale midagi – teatrihuvilised seavad kindlasti sammud Vanemuise poole, kinohuvilised Cinamoni poole, kui aga lihtsalt tantsida tahad, on Tartus mitmeid erinevaid klubisid, mis asuvad kompaktselt kesklinnas. Kui sulle ei meeldi liigne kära, siis on võimalik osaleda ka aruteluõhtutel, mis laiendavad silmaringi ning hoiavad mõistuse selgena. Samuti tasuks Facebook’i üritustel silma peal hoida, Tartus on üritusi sajas erinevas vormis: lauamänguõhtud, mälu mängud ja palju muudki. PS! Erinevates lokaalides käivad erinevad inimesed. Uuri oma vanemal kursusel olevalt sõbralt, milliseid paiku tema soovitab, alusta nendest ja vaata, mis õhtu toob. TERVES KEHAS TERVE VAIM Stressi vältimiseks on oluline hoida oma keha liikumises, õppetööle keskendudes võivad minna elementaarsed asjad, nagu füüsiline aktiivsus, meelest. Tartus on lai valik sportimisvõimalusi: rühmatrenne, jõusaale, võitlus kunstide trenne, pallimänge. Samuti toimub sügisel väga

palju rahvaspordiüritusi, mis on sobilikud igas vanuses ja treenituses inimesele. Ülikoolide spordiklubides on sooduspakkumised tudengitele – ostes kuupääsme, võid käia nii palju jõusaalis või grupitreeningutes, kui soovid ning nii palju kui vähegi jõuad. Tihtipeale on sügisse mestri alguses kuukaart soodsam kui tavaliselt – kasuta võimalust! TEE ASJU ENDA JAOKS, MITTE OMA CV Su elu ei alga pärast ülikooli, see algas tegelt juba tükk aega tagasi ja ohjad said enda kätte just praegu. Ülikoolis ei hakka keegi sind välja meelitama, ainult sina oled vastutav iseenda aktiivsuse üle. Tartu kihab organi satsioonidest, millega on võimalik liituda: korporat sioonid, seltsid, klubid, erialased organisatsioonid jpt. Tudengiorganisatsioonid toetavad su õpinguid ülikoolis, andes võimaluse saadud teoreetilisi teadmisi ka prakti kasse rakendada. Samuti saad tudengiorganisatsioonidest mitmeid ülekantavaid oskuseid, nagu meeskonnatöö, rutiini- ja pingetaluvus, mis on kasulikud pea igas situat sioonis elus, nii töistes kui eraelulistes. Peaaegu kõikidel tudengiorganisatsioonidel on tutvumisõhtud, osa neist leiad ka siit ajakirjast. Organisatsiooniga ei pea ilmtingi mata liituma, kuid tutvumisõhtul tasuks siiski käia, sest nii saad parima ettekujutuse sellest, mida organisatsioon sulle pakkuda võiks. Kui sul tekkis huvi soodsate toiduretseptide vastu, vähe vaeva nõudvate hommikuvõimlemiste, Tartus toimuvate ürituste kohta või soovid saada infot, millised tudengiorganisatsioonid on olemas, siis leiad need kõik meie kodulehelt olerohkem.ee. Tartu on oma võimaluste poolest unikaalne, siin leidub kõigile midagi. Patt oleks neid võimalusi mitte kasutada. Küsimuste või probleemi de puhul ära karda kontakteeruda oma tuutori või ins tituudi õppekorraldusspetsialistiga, nad aitavad sind hea meelega ning tahavad, et sul hästi läheks. Tartul on tudengile palju pakkuda, kuid ainult sina saad oma üli kooliaja põnevaks ja mälestusväärseks teha.

FOTOD: KARL ERIK PIIRIMEES

R IEI B S A ALSÄEHL E B P E A L K I R I

EKSINUD REBASE SÕNASTIK BRITTA PÕLDMA Septembris avaneb ülikooli uks paljudele värsketele tudengitele ja segadust jagub semestri algusesse omajagu. Elu lihtsustamiseks toome teieni valiku peotäie võõra maiguga sõnu ja mõningaid näpunäiteid, mida üks rebane võiks ülikooli tulles teada.

AKADEEMILINE PUHKUS Teatud ajaks õppetöö kohustustest vabastatud, millega peatub ettenähtud õppeaeg. AKADEEMILINE VEERAND Akadeemiline tava, kus loengud/semi narid hakkavad 15 minutit pärast täis tundi (mis sest, et algusajaks on märgitud täistund).

DEKANAAT Teaduskonna tugisammas, mis koordi neerib valdkonna õppetegevust. DISKURSUS Sõna, mille tähenduse sa loodetavasti baka jooksul selgeks saad. EKSMATRIKULEERIMINE Väljaarvamine ülikooli üliõpilaste nimekirjast.

ALMA MATER (LAD. K 'TOITEV EMA') Austav sünonüüm kõrgkooli kohta.

IMMATRIKULEERIMINE Üliõpilase ülikooli nimekirja arvamine.

APARAADITEHAS Koht, kus end vahel kaasaegse hipsterina tunda.

KOLLOKVIUM Vestluse teel üliõpilaste teadmiste kontrollimine.

LÕUNAKESKUSE EKSPRESS Tasuta transport neile, kes elavad Ropkas. MATRIKKEL Õpinguraamat, kuhu kantakse õppima tulnud tudengi edasised tulemused. MORDOR Narva mnt 86 ühikas. OLE ROHKEM AUHINNAD Tegemist on auhindadega, mille andmise peamiseks eesmärgiks on tudengite ja tudengiorganisatsioonide tunnustamine ühiskonna arendamisel tehtud töö eest. OLE ROHKEM ELUSTIIL Üks õige OLE ROHKEM elustiili jälgiv

tudeng (1) õpib mõttestatult, (2) oman dab kogemusi tudengiorganisatsiooni des, (3) elab tervislikult, (4) muudab selle kõige kombinatsioonina maailma. PÄEVAPRAAD Vaesele tudengile taskukohane viis oda valt süüa saada. REFLEKTEERIMINE Oma kogemuse ja tegevuse analüüsimine ning järelduste tegemine. REKTOR Ülikooli juhataja, kelleks TÜs on Volli Kalm, Eesti Maaülikoolis Mait Klaassen, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Vallo Nuust, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis Ulla Preeden, Lennuakadeemias Jaanus Jakimenko. SILLAD TARTUS Kuna Tartu jagab kaheks Emajõgi, on sillad väga olulised tegurid: Kaarsild – asub raekoja vastas ja on mõeldud ainult jalakäijatele; Võidu sild – Tartu süda linnas, Tasku kõrval asuv sild, kus liikle vad nii autod kui jalakäijad; Vabadussild – ühendab Laia tänavat Vene tänavaga; Turusild – ainult jalakäijatele ja jalg ratturitele mõeldud sild, mis asub otse

bussijaama ja turu läheduses, ning mis viib otse Annelinna. TARTU TUDENGIORGANISATSIOONIDE KOOSTÖÖVÕRGUSTIK 50 Tartu tudengiorganisatsioonist koos nev koostöövõrgustik, kes töötab ühiselt selle nimel, et Tartust saaks kõige aren davam keskkond tudengitele. TEKKEL Peakate, mis näitab kuuluvust mõnda kõrgkooli või üliõpilasühendusse. TTOM EHK TERVISLIKU TUDENGIORGANISATSIOOI MUDEL Dokument, millest tudengio rgan i satsioonid lähtuvad, et kujundada tervis lik keskkond tudengiorganis atsioonis. Kui näed mõnel organisatsioonil õuna kujulist TTOM-i märki, siis tead, et sel lesse organisatsiooni on hea kuuluda, sest sealne õhkkond toetab sinu arengut igakülgselt. TUDENGIPÄEVAD Igal sügisel ja kevadel toimuv kultuuri-, spordi- ja meelelahutusfestival, mis hõlmab endas üle saja põneva sündmuse.

TUUTOR Vanema kursuse üliõpilasest vabatahtlik, kes on vastava koolituse läbinud, aitamaks kohaneda oma eriala esmakursuslastel ja välisüliõpilastel. WERNER Tartu linna liider kõige parema kohvi ja maitsva mate kookide osas. ÕIS Õppeinfosüsteem, milleta tudeng päevagi mööda ei saada. ÕIS-ist saab üliõpilane teavet enda tunniplaani, õppekavade ja õppetule muste kohta, samuti regisreerida ainetele ja täiendkoolitustele ÕPPEKORRALDUSE SPETSIALIST Vastav ülikooli töötaja, kes aitab õppetööd puu dutavates küsimustes ja annab nõu. (ÜLIÕPILAS)KORPORATSIOON Kindla sisekorra ja sümboolikaga tegut sev üliõpilastest (ka endistest) koosnev organisatsioon. ÜLIÕPILASKONNA SIHTASUTUS Üliõpilaskonna sihtasutus veab eest OLE ROHKEM tegemisi ja Ta r t u Tu d e n g i o r g a n i s a t s i o o n i d e Koostöövõrgustikku.

artu Ülikooli Akadeemiline Tartu Ülikooli Kammerkoor on kohe Naiskoor ootab oma ridadesse alustamas 47. hooaega! Selja taha uusi lauljaid. Kevadel 72. aasta on jäänud teguderohke hooaeg, mil sünnipäeva tähistanud koor lest kõige eredamalt on meeles on särtsakas, nooruslik ja sehkendab „Südamepeitjate planeedi” etendu Eesti koorimaastikul palju. sed Raadi lennuangaaris, Eesti kam TULE SINA KA MEIE SEKKA merkoori festivali üldvõit ning I koht LAULMA! Selleks valmista ette üks laul XV rahvusvaheliselt koorifestivalilt vabal valikul ja tule julgelt 7., 12., 14., 19., „Tallinn 2017“ kammerkooride kate 21. ja 26. septembril kell 18 katsetele goorias. Laulmise vahepeal vallutasime Tartu Ülikooli peahoonesse. Vajame mägesid, seiklesime metsades ja raba lauljaid kõikidesse häälerühmadesse, des ning nautisime Tartu valgeid öid. eriti tunneme rõõmu helehäälsetest Nagu ikka, otsime ka sel sügisel uueks sopranitest. hooajaks uusi lauljaid! Ettelaulmised Täpsem info telefonil 527 1105 (diri toimuvad 6., 13. ja 20. septembril kell gent Triin Koch) või 16.30-18.00 Tartu Ülikooli peahoones 5345 3485 (koorivanem Agnes). Vaata (ruumis 027). ka www.naiskoor.ee ja leia naiskoor Lisainfo: 527 1105 (dirigent Triin Facebookist! Koch), triin.koch@mail.com

FOTO: PEXELS.COM

TÜ AKADEEMILINE NAISKOOR, TÜ KAMMERKOOR JA TARTU AKADEEMILINE MEESKOOR OTSIVAD SUPERSTAARE! Tartu Akadeemiline Meeskoor ootab just Sind, lauluhuviline meestudeng, lii tuma enda üdini väärika seltskonnaga, et kanda üheskoos edasi meeskoori laulu vägevat ja aegumatut traditsiooni. Meie omalt poolt pakume Sulle mit mekülgset ja mõõdukalt väljakutsuvat repertuaari, meeleolukaid ühistege vusi ning sõpru kogu eluks. Sinu poolt ootame vastu vaid lauluhäält ja tugevat laulutahet. Tule pane ennast proovile (vihje: sõbraga koos on julgem!) 4., 7., 11. või 14. septembril kell 18 Salme 1a õppehoone aulas! Vaata ka www.tam.eu või küsi lisa tam@tam.eu. Leia meid ka Facebookis ja Instagramis! (Kuid ära unusta – oma silm ja kõrv on siiski kuningad!)

FOTO: ERAKOGU

T U D E N G I O R G A N I S AT S I O O N I E D U L U G U

VÄIKE ORGANISATSIOON HAARAS VÕIMALUSEST ÜLEMAAILMSET SÜNDMUST KORRALDADA

FOTOD: LIISA JERAHTINA

esti Metsaüliõpilaste Selts osales 2-17. juulil Lõuna-Aafrika Vabariigis Rahvusvahelise Metsatudengite Organisatsiooni (IFSA) aasta sünd musel. Kokkutulemisele oodatakse igal aastal metsandustudengeid üle terve maailma, et osaleda IFSA Peaassamblee istungitel ning tutvuda korraldaja riigi metsandussektori ja kultuuriga. Konverentsilt, kus osalesid Eesti delegatsioonist Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi (EMEÜS) liikmed Kristjan Täll, Kristjan Sepp, Marek Uri ja Martin Tammejuur, tuldi tagasi tõdemusega, et juba kahe aasta pärast on neil endil võimalus taoline konverents Eestis korraldada. IFSA TEGEVUS Aasta suurima metsatudengeid ühendava organisatsiooni sündmuse ehk teisisõnu sümpoosiumi sisuks on pidada metsandus tudengite rahvusvahelise organisatsiooni IFSA Peaassamblee istungeid. “Istungitel tehakse kokkuvõte möödunud aastast, muudetakse vajadusel põhikirja, valitakse

uued vabatahtlikud töötajad ning võetakse vastu muid IFSA Peaassamblee pädevuses olevaid otsuseid. Nii tagatakse IFSA jätkusuut likus,” selgitab EMEÜSi esimees Kristjan Täll. IFSA kui organisatsioon on ajaga aina suuremaks kasvanud. Hetkel on IFSAs kokku 40 riiki esindavad metsandustudengite organi satsioonid üle terve maailma. “Kui 1990. aastal Portugali sümpoosiumil otsustati end regist reerida mittetulundusühinguna, oli see alu seks organisatsiooni professionaalsele argen gule ja liikmeskonna kasvule,” lausub Täll. Organisatsiooni suurimaks saavutuseks peab Täll võrgustikku iseennast, mis on koosneb metsandustudengitest üle maailma. “Lisaks on IFSA delegatsioon esindatud ka kõikidel suurematel ÜRO kohtumistel ning muudel rahvusvahelistel konverentsidel,” lisab Täll. Suurel organisatsioonil on jagada ka palju erinevaid positsioone ja ametikohti erineva tele valdkondadele. See aasta valiti muuseas EMEÜSi esimees Kristjan Täll IFSA juhatusse laekuri ametikohale. Teist aastat järjest on aga IFSA veebilehe halduriks EMEÜSi liige

Kristjan Sepp. Tihtipeale globaalsetes organisatsiooni des tekkivat võimuhierarhiat, kus suuremad söövad oma ideede ja arvamustega väikse mad ära ning võtavad paremad positisoo nid, ei ole Tälli sõnul IFSAs tungivalt näha. “Liikmesseltsil on istungite ajal ainult üks hääl. Olgu liikmeseltsil endal liikmeid 2 või 200, kõigi hääl on IFSA Peaassamblee sessiooni ajal võrdne,” ütleb Täll. Mõndades suuremates riikides on küll liikmesseltse rohkem kui teis tes ja see võib mõneti anda suurriigile võimu. Täll lisab, et tihtilugu ei ole aga ka ühe riigi liikmesseltsid põikpäiselt samal arvamusel. TUTVUMINE LAV-I KULTUURI JA METSANDUSSEKTORIGA EMEÜSi esimehe Tälli sõnul andis LõunaAafrika Vabariigis veedetud aeg erakordse võimaluse näha ja tutvuda suuremate eri nevustega LAV-i ja Eesti vahel nii metsandus sektori kui kultuuri osas. Täll peab suurimaks erinevuseks kodumaa ja sealse metsandus sektori juures eelkõige kliima erinevustest

tingitud võimalusi. “Eesti kliimas ei ole Kindlasti muutume Eesti partnerite jaoks ütleb Täll. Tema sõnul ei ole toetajate võimalik pidada kaheksa-aastase raie ka usaldusväärsemaks, kui me oleme leidmine probleemiks, kui ise selle nimel tsükliga istandikke, LAV-is on see aga tava valmis nii suure vastutuse võtma,” ütleb natukene tööd teha. line,” ütleb Täll. Ka ettevõtluses esineb Täll. Suurimaks plussiks sellise globaalse suuri erinevusi. “Ettevõtlus on seal suure mastaabiga sündmusel nii osalejana kui ma sotsiaalse rõhuga. Üheks peamiseks MIDA ANNAB SÜMPOOSIUMI korraldajana peab Täll eelkõige uute kon eesmärgiks kasumi kõrval, on tööle võtta KORRALDAMINE EESTILE taktide loomise võimalust. Täll lisab, et võimalikult palju inimesi, et töötuse prot MAAILMAPILDIS? globaalne metsandustudengite võrgustik sent ühiskonnas oleks väiksem, mis on Ka maailmapildis on nii EMEÜS-i kui Eesti annab võimaluse luua kontakte üle maa meie jaoks täiesti ulmeline,” sõnab Täll. jaoks suur võimalus ennast näidata. “Kurb ilma, näha, kuidas teised seltsid on üles Peamiseks kultuurišokiks nimetab Täll tõde, aga Eesti kui väikeriigi olemasolust ehitatud ning kuidas ennast majandavad. sealset korruptsiooni ja kuritegevuse taset. tihti väljaspool Euroopat ei teata,“ ütleb “Peale taolisi sündmusi pole probleemiks “Vaba liiklemine tänavatel on rangelt mitte Täll. Eesti 2019 IFSS aitaks riigi vähemalt reisida mööda maailma ringi ja leida pea soovitatav, sest suure tõenäosusega võid metsandustudengite jaoks nähtavaks teha. aegu igast riigist keegi tuttav, kes on sind langeda näiteks röövimise ohvriks, halvi “Nad õpiksid tundma Eesti kultuuri, siin võimeline majutuma,” ütleb Täll. mal juhul ka pussitamise. Sellepärast ei seid inimesi ja eelkõige saaksid tutvuda Küsimusele, mille poolest võiks Eestis ole tänavatel ka jalakäijaid või siis ongi meie metsandusektoriga. Saaksime maali kahe aastat pärast korraldatav sümpoo nendeks kahtlasema hoiakuga indiviidid,” da Eestist väga hea kujutise, sest meil on sium olla erilisem, vastab Täll peremees ütleb Täll. tipptasemel metsanduse tööstussektor, Ärni sõnadega filmist “Siin me oleme”: Tälli sõnul on suur au, et IFSA riigisektor ning oleme maailmas aboluut “Köikse suuremad kadakad on meitel, Peaassamblee sessioonil hääletati just ses esirinnas keskkonnakaitse poolest,” köikse kövemad töömehed on meitel!". Eesti sündmuse korraldajaks. Järgmine sõnab Täll. Täll tõdeb, et Eestis sümpoosiumi korral aasta toimub sümpoosium küll Mehhikos, Kahe aasta pärast korraldatava sünd damine suudab kindlasti näidata, kuidas ent sealt edasi juba aasta pärast on Eestil muse osas on olemas ka juba ideed ja toeta üks väike riik on suutnud suutnud sotsia võimalus olla esimene Balti riik, kes korral jad. “Peale selle, et RMK on lubanud meid listlikust juhtimisest põhjustatud tagajärge dab sama konverentsi ise. Tälli sõnul toob toetada, pöördume ka tööstussektori, era dest edukalt üle saada, on neid lahendamas sellise sündmuse korraldamine kasu metsandussektori ja ministeeriumi poole ning jõudnud lühikese ajaga IT-valdkonnas EMEÜS-ile kui seltsile, kes saab olema ning kirjutame ise projekte. Kindlasti vaieldamatult Euroopa tippu. “Mitte IFSA ajaloos see väikeriik, kes on korral võtame uuesti ühendust ka nende firma kunagi ei ole sümpoosiumi toimunud riigis, danud taolise suure sündmuse. “Lisaks dega ka nende firmadega (Stora Enso, mille emakeele rääkijaid on terve maailma annab see võimaluse saada tugevaid Raitwood, Nordwood, HD Forest, Valga peale kokku ainult miljon. See on kindlasti kontakte juurde Eesti metsandusektorist. puu), kes toetasid meie osalemist LAVis,” huvitav kogemus.”

Rännakud. Maarjamaa laulud VANEMUISE TEATRI JA SÕLTUMATU TANTSU LAVA KOOSTÖÖPROJEKT EV100 TEATRISARJA SAJANDI LUGU RAAMES ESIETENDUS 29.09 VANEMUISE TEATRIS

ÜRITUSED

SELLE SÜGISE PEAM

Eeloleval sügisel on nii värskete kui juba pisut kogenumate tudengite jaoks palju pakkuda. Meie soovita

ÜLELINNALISTE TUDENGIORGANISATSIOONIDE INFOÕHTUD ORGANISATSIOONI NIMI APT GameGenerator

KUUPÄEV

KELLAAEG

ASUKOHT

4.09.2017 ja 11.09.2017

18:15

Kastani 42, 3D Kasvuhoone

DD Akadeemia

18.09.2017

18:15

Üliõpilaskonna Sihtasutus

12.09.2017

18:15

MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde

20.09.2017

18.15

Raekoja plats 1 / Ülikooli 7, 2. korrus Üliõpilaskonna Sihtasutuse kontor raamatukogus Sakala korporatsiooni ruumides

Tartu Tudengipäevad

07.09.2017