APRILL 2017
OLE ROHKE M AUHINNAD ERINUMBER
JUHTKIRI
OLE ROHKEM AUHINNAD RIIN TEUGIJAS Tunnustamine on edasiviiv jõud. Üks siiani korralikult tunnustamata sihtgrupp on aga tudengiorganisatsioonides tööd tegevad tudengid ja organisatsioone toetavad partnerid.
I
ga päev teevad erinevate tudengiorganisatsioonide liikmed tööd selle nimel, et muuta ümbritsev keskkond arendavaimaks stardiplatvormiks tänastele ja homsetele tudengitele. Nad pühendavad oma aega, tahet ja ka veidike närve selleks, et kuuldavaks teha oma ideid, ellu viia püstitatud eesmärke ja muuta koos kaasmõtlejatega ühiskonda paremaks. Nad ei oota oma töö eest tasu, vaid teevad seda vabatahtlikult. Ühiskonna arendamisse panustamine on küll igaühe isiklik valik, kuid on tõestatud, et tunnustamine on väga tugev motivaator edasi tegutsemisel ja uute kõrgemate sihtide seadmisel. Aegajalt on mõningaid tudengiorganisatsioonides tegutsevaid tudengeid ka tunnustatud. Näiteks ülikoolid tunnustavad tublisid üliõpilasesindajaid ja Tartu linn on mõnele privilegeeritule kiidusõnu öelnud, kuid tegemist on vaid väga üksikute väljavalitutega. Just selleks, et sära aktiivsete tudengite silmis ei tuhmuks, on ellu kutsutud OLE ROHKEM auhinnad. Auhindadega soovime tänada kõiki neid, kes on näinud vaeva ja panustanud muutuste loomisesse. Oluline on märgata ka kõiki toetajaid, sest suuri asju üksi teha on pea võimatu, need sünnivad ikka erinevate osapoolte koostöös. Jaanuari- ja veebruarikuu vältel said kõik soovijad seitsmesse erinevasse kategooriasse esitada just neid organisatsioone, tudengeid ja koostööpartnereid, kelle nad leidsid olevat tunnustust väärt. Kokku esitati kõikidesse kategooriatesse 63 kandidaati, kellest Tartu
Tudengiorganisatsioonide Koostöövõrgustiku liikmesorganisatsioonid valisid iga kategooria 5 parimat. Nende kohta saab lähemalt lugeda käesolevast ajakirjast. Mõnes kategoorias, näiteks aasta tudeng ja aasta organisatsioon, oli häälte seis nii võrdne, et edasi sai tervelt 6 nominenti. Tegelikult vääriksid võitu loomulikult kõik tudengiorganisatsioonid, nendes tegutsejad ja nende toetajad. Kahjuks saab igas kategoorias võita ainult üks. Võitjad valib välja sõltumatu komisjon, kes koosneb nii organisatsioonide, Tartu linna, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli kui ka ettevõtete esindajatest. Unikaalsed käsitsi valmistatud auhinnad antakse üle auhinnagalal 28. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. Kuid gala pole pelgalt ainult esitatud nominentidele, vaid see on mõeldud kõikidele Koostöövõrgustiku tudengiorganisatsioonidele, kes näevad vaeva ja panustavad suurema eesmärgi nimel. See on pidu, kus saab lõõgastuda, nautida head toitu, muusikat, lahedat meelelahutusprogrammi ja suurepärast seltskonda. See on hetk, kus öeldakse teile kõigile aitäh selle eest, et panustate iga päev vabatahtlikult ühiskonda. See on hetk, kus öeldakse aitäh selle eest, et olete rohkem! Käesolev väljaanne annab ülevaate OLE ROHKEM auhindadele nomineeritud tudengitest, organisatsioonidest ja toetajatest. Mõned lood on lühendatud, täisversioonid leiab kodulehelt www.olerohkem.ee/ajakiri.
AJAKIRJA OLE ROHKEM. TOIMETUS Vastutav väljaandja Karoli Noor Keeletoimetaja Johanna Nisu Toimetajad Britta Põldma, Greete Palgi, Margit Kattai, Mariann Rei Küljendaja Kristin Hansen Kaanefoto Priit Kangur Väljaandja Üliõpilaskonna SA Tiraaž 1000 Trükk Ecoprint AS
2
TA R T U - V Ä L I N E T U D E N G I O R G A N I S AT S I O O N
TARTU-VÄLINE TUDENGI— ORGANISATIOON 2017 1. Keda peate tõeliseks inspiratsiooniks/mentoriks? 2. Mis on Tartu-välise organisatsiooni üks eelis Tartu-sisese organisatsiooni ees? 3. Koht maailmas, kuhu kasvõi homnepäev võiksid reisida? 4. Mis motiveerib teid koos käima ja tudengiellu sedamoodi panustama? 5. Mis on õnne valem?
TTÜ KULTUURIKLUBI 1) Organisatsiooni vaatevinklist peame tõeliseks inspiratsiooniks inimesi, kes on rohkem. Mentorina näeksime neid inimesi, kes peale
rohkem olemise ka jõuavad veel rohkem. 2) Olla hea Tartu-väline koostööpartner Tartu-sisestele organisatsioonidele.
3) Kosmos. 4) Suurepärased inimesed ja meeskond.
TALLINNA ÜLIKOOLI ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUDI ÜLIÕPILASNÕUKOGU CIVITAS 1) Ilma igasuguse küsimuseta on kõige suuremad mentorid meie vilistlased. Nemad on andnud meile jõudu edasi liikuda, aidanud jõuda sinna, kus me hetkel oleme, ja inspireerivad meid jätkuvalt olema veel paremad, kui olid nemad. Aitäh! 2) Väga raske on võrrelda üht tegusat pisikest üliõpilasnõukogu mõne Tartu organisatsiooniga. Ma usun, et meie põhiline eelis on asukoht.
Meil on kõik käe-jala juures olemas. Tänu sellele on meil kõik üritused väga sujuvalt läinud. 3) See on vastus, millele oskavad vastata ainult meie kõige vingemad liikmed. Küsisime nende käest küsimuse, kuhu nad kasvõi homnepäev reisiksid. Loomulikult tuli väga palju erinevaid vastuseid, aga lõpuks jõudsime järeldusele, et raha jätkub meil ainult Hiiumaale minekuks. Nii et meie jääksime Eestisse!
4) Eks ikka see, et saame teha midagi, mis meile meeldib ning tänu sellele muuta ka teiste tudengite elu palju huvitavamaks ja teguderohkemaks. Samuti seltskond, uued kogemused ja tutvused – need on need, mis jäävad kogu eluks. 5) Õnne valem on see, kui saad teha seda, mida kõige rohkem armastad. Nagu on öelnud Confucius „Vali endale töö, mida armastad, ja sa ei pea enda elus päevagi töötama”.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI LOODUSTEADUSKONNA ÜLIÕPILASKOGU (LÜK) 1) Meie peame tõeliseks inspiratsiooniks teisi tudengiorganisatsioone. Igaühel neist on midagi suurepärast pakkuda, millest me saame nii palju õppida, olgu selleks siis koosolekute läbiviimise vorm, liikmete haldus, sponsorlustaotlused või erinevate ürituste kontseptsioon. Ühist mentorit meie organisatsioonil pole, pigem õpime üksteiselt ning meile antud tagasisidest. 2) Meie saame rääkida vaid Tallinna
tudengiorganisatsiooni kogemusest. Tartu-välise tudengiorganisatsioonina on meil kindlasti lähemal rohkem igasuguseid erinevaid firmasid, kellega koostööd teha. 3) Bali. 4) Meid motiveerib koos käima ja tudengiellu panustama mõte, et ükski tudeng ei tohiks teaduskonnas tunda end tõrjutuna. Igale inimesele on olemas üritus, mis neile meeldib, ning igal tudengil
EESTI ÜLIÕPILASKONDADE LIIT 1) Üliõpilasliikumises on kõige rohkem mõjutanud vast kaks inimest. Üks nendest on TTÜ üliõpilaskonna kunagine esimees Karel Kundrats. Teine on EÜLi kunagine esimees Eimar Veldre. Kui Karel on mõjutanud just oma süstemaatilisusega (Excel on TTÜ ÜEs väga populaarne), siis Eimar on minu jaoks silma paistnud just oma suure mõtlemisega. Vahel olid need mõtted minu jaoks liiga utoopilised, aga julgus mõelda on äärmiselt oluline.
2) EÜLi kontekstis on tegemist küllaltki raske küsimusega, kuna me oleme kõigi üliõpilaskondade katus ja meie jaoks pole vahet, kas üliõpilaskond asub Tallinnas, Tartus või Lääne-Virumaal. Samuti oleneb see ka organisatsiooni tegevusalast. Erialaste organisatsioonide puhul väga vahet ei ole, mis on asukoht. Sama on lugu ka huvialaste organisatsioonidega nagu foto- või filmiklubid. Kui aga üliõpilasorganisatsiooni eesmärk
on ala, milles ta tahaks end arendada. Meie proovimegi pakkuda oma teaduskonna tudengitele võimalust näha seda, mis neid tulevikus ees ootab, kuhu saavad tööle minna, mida oma haridusega peale hakata. Lisaks on suur boonus seltskond, mis organisatsiooniga kaasas käib. 5) Teha teisi inimesi õnnelikuks. Naeratada iga päev. Olla avatud mõttemaailmaga. Arendada end ja teisi.
on tegeleda ühel või teisel viisil eestkostega riiklikul tasandil, siis kipun arvama, et Tallinn on asukohana parem valik, kuna nii ametiasutused kui ka võimalikud partnerid asuvad suuresti just siin. 3) Ei saa homme reisida, peab lõputööd kirjutama. Samas Hiina müüri tahaks näha küll. 4) Et kõigil üliõpilastel oleks Eestis hea olla. 5) Õnn = (tee seda, mis on õige + ära genereeri üle) x ela päev korraga
3
A A S TA T U D E N G
AASTA TUDENG 2017
PRIIT TOHVER
1) Kahtlemata. Igal inimesel on võimalus olla eeskuju, sõltumata sellest, mis pinki ta satub. Loeb see, mida inimene temale osaks saanud pingiga peale hakkab. Kuniks ta on võtnud oma eesmärgiks end ja teisi pidevalt arendada, võib ta olla eeskuju ka siis, kui Skype'i kaudu tundi sisse helistab. 2) Kokandus on olnud üks mu suuremaid kirgesid tudengina, seega on küllaga toitusid, mida valmistan paremini lihtsalt seetõttu, et valmistame emaga väga erinevaid roogasid. Kui aga mõelda asjadele, mida me mõlemad valmistame, siis väikese sohimänguga ehk avokaado ja kreveti salatit. Originaalretsept pärineb mu emalt, aga ma olen seda nüüdseks täiendanud laimi-sibula kastmega. 3) Ilmselt lüüakse mind nüüd selle eest risti, aga aus vastus on, et ma ei võtagi. Olin oma esimestel õppeaastatel väga eeskujulik loenguskäija,
MADIS VASSER
1) Kus siis veel? Mina guugeldasin loengute ajal relevantseid teemasid, kritseldasin märkmikusse teadmisi kinnistavaid humoorikaid pildikesi või küsisin üle audika küsimusi, kui oli näha, et teised seda teha ei kavatse. Esireas oleks oluliselt raskem kõike seda saavutada, sest vaade on piiratum, kael valusam ja nutiseadmes toimetamist nähakse üleüldiselt negatiivselt, hoolimata sellest, mis sa seal täpselt
4
mingeid olulisi edusamme teha. Aga ma ei ole selles kunagi hea olnud. Ma oskan teha maailma parimaid pannkooke, tõsi, aga mu ema oskab neid täpselt sama hästi, sest temalt ma selle retsepti sain. 3) Paratamatult on mõned loengud vähem atraktiivsed kui teised ja mõnikord, kui on raske keskenduda, kasutan loengus olemist efektiivselt seeläbi, et vastan kiireloomulistele meilidele vms. Üldiselt üritan ma siiski igas loengus konspekteerida ja seeläbi hoida end kogu selle aja teemas sees. 4) Julge unistada suurelt.
aga aegamisi sai mulle selgeks, et mitte ükski meetod ei paranda vigast süsteemi. Loengus käimise ainukene tõsisem „eelis", mida olen suutnud tuvastada, on see, et aeg-ajalt õppejõud ütlevad, mis eksamil küsitakse. Enamikel juhtudel õpin ma aga palju efektiivsemalt lugedes ja probleemülesandeid lahendades. Minu meelest võiks Tartu Ülikool olla eeskäija haridusmaastikul ja hakata vaikselt asendama loenguid seminaridega, kus õppejõul ja õppijal on võrdväärne vastutus tunni sisu eest. Minu meelest on hulganisti kasulikum püüda midagi esmalt ise selgeks saada ja siis tulla seminari, et küsida küsimusi ja süvendada teadmisi. Kahtlemata on olnud selliseid loenguid, mis on mulle õpetanud palju, ent need loengud on peaaegu eranditult olnud vestlused ja mitte monoloogid. 4) Kui sinu siiras soov on olla eeskujuks ja abiks
teed. Tagapingis areneb ka oskus eraldada mürast signaal – tihti on su kaaskamtšatkalased väga jutukad või siis magavad norinal. Aga takistused ongi selleks, et neid ületada. 2) Kõike, mis mahub mikrolaineahju. Sellisel moel valmistatud makaronid on eriti suurepärased, teevad ka Vapiano kraamile iga kell tuule alla. Veel olulisemana olen õppinud, millist toitu mitte teha, näiteks plaksumais. Ärge
5) Mis toimub?
FOTO: ERAKOGU
1.) Mina istun tihti tagumistel „pinkidel”. Üldiselt arvan ma, et ülikoolis seda korrelatsiooni enam ei ole, et eespingis istuvad usinad õppijad ja tagapingis niisama logelejad. Ilus oleks ju mõelda, et ülikooli on kõik tulnud õppima ning edukus ei sõltu sellest, millise koha oled loengusaalis valinud. Eksamitel on muidugi kohavalik olulisem, eks. 2) Õnneks või kahjuks ei suuda ma enda ema toidutegemises ületada. Kui täiesti aus olla, siis mu oskused söögitegemises on nende ülikooliaastatega pigem halvemaks läinud, sest kiire elutempo ei jäta väga aega, et selles vallas
teistele, siis sa pole mitte ühestki küljest keskmine tudeng. Jää endale kindlaks, õpi oma läbikukkumistest ja õige pea vastad sina nendele küsimustele. Paremini kui keegi teine. 5) Helk.
FOTO: HEIKI LAAN
MARELI OTS
FOTO: ERAKOGU
1. Mis sa arvad, kas ka Kamtšatkal ehk tagapingis istudes võib olla eeskujulik ja edukas tudeng? 2. Millist toitu oled oma tudengiaastate jooksul õppinud tegema paremini kui su ema? 3. Kuidas võtad loengutest maksimumi? 4. Mida soovitad aasta tudengi kandadele astuda soovivale keskmisele tudengile? 5. Kui oleksid aktiivne tudeng 1980. aastatel ja lööksid kaasa seinalehe tegemises, siis mis nime see kannaks?
tehke seda! Eriti ärge tehke seda õppehoone tudengiruumis, pärast terve korrus hädaldab. 3) Ise loengut andes. Siis hakkad loodetavasti juurdlema, mis on üldse loengu sügavam mõte. Kui õpik on olemas, siis kõik faktid saab sealt ju kätte. Mina olen leidnud, et kõige mõttekam on loengutes teha näidiskatseid ja demonstratsioone. Kui eksperiment nõuab suuremat inimmassi, siis üksi kodus lugedes ikka naljalt seda ära ei korralda. Aga kui klassi ette ei lasta, siis alternatiivne lähenemine on küsimuste küsimine. Ohtralt.
4) Soovitan mitte olla keskmine. Mälupsühholoogiast teame, et inimestele jäävad meelde asjad, mis on nimekirja alguses või lõpus, või lihtsalt väga veidrad. Ja meelde jääda on kasulik, sest siis nomineerib keegi sind aasta tudengi tiitlile. Kas parima, halvima või veidraima tudengi tiitlile, see jääb muidugi lahtiseks. 5) Ole Vähem! Seinaleht hoiataks saabuva infoajastu eest, kus igal ajahetkel võistlevad sinu tähelepanu nimel lugematul arvul erinevaid tegevusi. Ja et kui sellele kiusatusele
järele anda, võib ennast ühel hetkel avastada tegemas tuhandet erinevat asja korraga, samas mitte ühtegi neist päriselt hästi tehes. Lahendus kõlab vastuoluliselt „Ole vähem!”. Tee vähem, aga paremini. Keskendu rohkem, jõua selles valdkonnas kaugemale. Sest uuel aastatuhandel on inimeste kõige väärtuslikumaks supervõimeks suutlikkus kiirelt omandada keerulisi valdkondi ja ignoreerida seejuures kõike triviaalset, millega sind pidevalt pommitatakse.
1) Muidugi võib. Ainult siis on kaheldav, kui kõrvad on pesemata või õppejõud räägib liiga vaikselt. 2) Hakklihakastet kartulitega, kuid arvan, et arenemisruumi on ka veel sellega. 3) Ma söön nätsu või näpistan ennast, kui uni tikub peale. Loengud pole vist väga minu teema ja ega meil neid siin meditsiiniteaduste valdkonnas palju olegi. Mulle meeldivad rohkem praktikumid, kui saan juba oma teadmisi rakendada ja ise käed külge lüüa. 4 ) Usun, et aasta tudeng on ka ikkagi see n-ö keskmine tudeng, aga aasta tudeng siis lihtsalt
MIRELL PROSA
1) Kindlasti võib. Pole oluline, kus sa paikned, oluline on see, mida sa oma eluga teha soovid ning kui palju oled valmis pingutama. 2) Arvatavasti mitte ühtegi. Õrn lootus on, et ma teen pastat paremini. 3)Kahjuks ma tean, et ma ei võta peaaegu kunagi loengutest maksimumi. Ma ei sea seda kunagi enda jaoks otseselt ka eesmärgiks. Loengu vorm ei ole midagi, mis mulle
teeb seda, mis talle meeldib. Teeb seda naeratus näol, hinge ja südamega, jääb seejuures iseendaks ning näeb oma eesmärkide nimel vaeva. Aasta tudeng ei ole lihtsalt rohkem, vaid tegutseb, mõtleb, küsib rohkem, abistab ja naeratab rohkem, kuulab ja kuuleb rohkem. Aasta tudeng paneb end proovile rohkem, teeb koostööd, ütleb, kui midagi on öelda, armastab ennast ning teisi. Tsiteeriksin Tammsaaret, kuid lisan paar täiendust „Tee tööd, näe vaeva, naerata, tee oma tegemisi südamega, siis tuleb ka armastus”. 5) Mässumeelne seinaleht Let's make healthcare system great again. (Sest meditsiinisüsteem
5)Kompostimees.
polnud kiita ka 1980ndatel.)
FOTO: ERAKOGU
LAURA ZIREL
saanud neist midagi. Siis panin läpaka eest ja mobiili eemale ning kuulasin. Endale tundub küll nüüd, et olen targemaks saanud. Küsimusi maksab ka küsida. Eriti kui on selline vähem jutukas õppejõud, kelle vähesest jutust siiski paistab, et tegelikult ta tunneb teemat väga hästi. See näitab talle, et tudengid tunnevad huvi ning julgustab ka rääkima. 4) Otsida eesmärki, mis päriselt korda läheb. Midagi, mille nimel olla valmis elama ja surema. Muidu ei ole mõtet pingutada. Teiselt poolt kui veel pole sellist eesmärki leidnud, siis ei maksa selle pärast ka stressata. Kui aktiivselt tegutseda, erinevaid asju proovida ja inimestega suhelda, siis usun, et igaüks saab midagi sellist leida.
FOTO: KARL ERIK PIIRIMEES
1)Pole õrna aimugi. Viimases reas olen ma palju istunud, aga õppetöös pole ma väga eeskujulik kunagi olnud. Huvitavatest asjadest arusaamine on mulle alati olulisem olnud kui head hinded. Teiselt poolt – võib-olla arusaamine ongi parem eeskuju ja edukuse kriteerium kui hinded. Sellisel juhul on vastus igal juhul jah, peab lihtsalt kõva hääl olema, et üle ruumi rumalaid, aga arendavaid küsimusi küsida. 2)Ma ei oska ühtegi toitu hästi teha. Vähemalt mitte nii, et see kellelegi teisele maitseks. Varem ma oleks vastanud, et kondenspiima purgi avamine, aga et ma olen vahepeal veganiks hakanud, siis ma oma lemmiktoitu enam süüa ei saa. 3) Kunagi veetsin tunde loengutes nii, et ei
FOTO: ARGO INGVERR
MARTIN NOORKÕIV
õppimiseks sobiks. Eelistan pigem iseseisvalt materjale läbi töötada ning süsteeme avastada. 4) Soovitan katsetada erinevaid tegevusi, kuni leitakse endale eesmärk, mille nimel tasub vaeva näha. Proovida asju, mis hirmutavad, kuna need õpetavad ja arendavad sageli kõige rohkem. 5) Parem maailm. Täismahus artikli leiad aadressilt olerohkem.ee/ajakiri.
5
A A S TA T U D E N G I O R G A N I S AT S I O O N
AASTA TUDENGIORGANISATSIOON 2017 1. Mis on hea ja toimiva organisatsiooni üks kõige tähtsam omadus/eelis? 2. Kui oleks võimalik ajas tagasi rännata, siis milline ajajärk tundub avastamiseks kõige põnevam? 3. Mida (või ka keda) praegune ühiskond/maailm kõige rohkem vajab? 4. Tsitaat, mis võiks teie organisatsiooni kõige paremini iseloomustada. 5. Milline on kõige suurem kasutegur tudengiorganisatsiooni kuulumisel?
BIOTEADUSTE ÜLIÕPILASTE SELTS 1)Toimiv juhtkond! Ei saa mainimata jätta ka ühtsustunnet. Kui kõigil on ühine siht silme ees, siis on võimalik liigutada mägesid. 2) Elame ise ajajärgul, kus toimub rohkem kui kunagi varem. See praegune hetk ongi kõige põnevam! Kuid kui ajas tagasi rännata, siis absoluutselt huvitav oleks näha elu teket, esimesi peptiide ja rakke. 3) Avatud hoiakuga maailmaparandajaid,
AIESEC
1) Informatsioon peab liikuma ausalt, vahetult ja kiiresti – suurimad probleemid tekivad möödarääkimistest või ütlemata jätmistest. Organisatsiooni liikmed peavad võtma üksteist kui partnereid ja abistajaid, mitte kui alluvaid/ülemusi. Samas ei tohiks kogu organisatsioon põhineda ainult sõprussuhetel. 2) Kuigi tahaks keskenduda olevikule, siis tegelikult oleks huvitav näha, kuidas Euroopa üldse Rooma Impeeriumist selliseks piirkonnaks arenes. Organisatsioonisiseselt
kellel on süda õige koha peal ja kaine mõistus alati varrukast võtta. 4) „BÜSikas ei nälgi!” BÜSikas ei tunne nälga tudengina – alati on täidetud kõht, tutvusringkond priske ja kogemustepagas täieneb pidevalt. Tulevikus on BÜSika tööriistakohver täis mitmekülgseid oskusi, et ka siis nälga tundma ei peaks. 5) Tutvused! Me võime ka üksi ideid
oleks huvitav näha loomisaegasid (1940ndate lõpp - 1950ndate algus) ja umbes viie aasta tagust aega, mil oli AIESEC in Estonia niiöelda tipphetk. 3) Ühiskond vajaks suuremat tolerantsust, kaastunnet, headust ja positiivsust. Sellist eeskuju peaks näitama head juhid – riigipead, ettevõtjad ja ka lapsevanemad. Samuti peaks paranema kommunikatsioon, mille abil on võimalik teineteist paremini mõista ja tõejärgses ühiskonnas tõele jälile jõuda.
RAHVUSVAHELISTE SUHETE RING 1) Ühe hea ja toimiva organisatsiooni kõige olulisem omadus on see, et liikmed moodustavad ühiste huvide alustel sõpruskonna. Sõna „ring” omab meie organisatsiooni nimes ka erilist tähendust, olles viide katkematule ühtsusele ja samatasandilisusele. Taolise seltskonna tekkega on kaasnenud hea sünergia, mille tulemina suudame edukalt organisatsiooni eesmärke tagada.
6
2) Võimalusel sooviks RSR rännata tagasi aega, mil Lennart Meri oli välisminister (1990-1992). Eesti riigiloome oli alles alguses, kuid Eesti nähtavaks tegemine maailmakaardil oli hädavajalik ja just seda Lennart Meri tegi. Rahvusvaheliste suhete huvilistena oleks kirjeldamatu kogemus ja au olnud Meri juhtimise all Eesti välissuhteid ja riigi välispoliitika alustalasid luua.
põrgatada, aga heaks korvpalluriks saab ikka teistega mängides.
4) Be better than yesterday. 5) Kogu see kogemus avardab maailmapilti tänu inimestele, keda kohtad ja ülesannetele, mis ees ootavad. Reaalne võimalus on midagi enda käte ja peaga ära teha ning õppida uusi oskusi, mida läheb 100% kindlalt tööl vaja. Lisaks saad ülevaate organisatsiooni toimimisest ja lood meeletutes kogustes kasulikke tutvusi.
3) Praegune ühiskond vajab avatud, kriitilise ja analüütilise mõtlemisega inimesi. Läbi rahvusvaheliste suhete prisma vaadates peitub tänane populismi edu just taoliste inimeste puudumises. Nii Ühendkuningriikide Euroopa Liitu jäämise küsimuse üle toimunud referendumi kui ka USA presidendivalimiste tulemus oli mõjutatud olukorrast, kus suur hulk valijaid võttis liialt naiivselt omaks erinevad poliitilised loosungid, süvenemata sisusse ja kontrollimata esitatud fakte. Praeguses infoühiskonnas on eriti oluline vahet teha valeväitel ja tegelikkusel. RSR on organisatsioon, mille eesmärk on
erinevate tegevuste kaudu neid samu vajalikke omadusi inimestes arendada. Näiteks iganädalaste loengute näol toome kohale erinevate rahvusvaheliste suhetega seotud valdkondade eksperdid, kellega võimaldame tudengitel välispoliitikas toimuva üle arutleda. 4) RSR – noorusuljuse ja üleilmataibu sõlmpunktiks olev akadeemiline mõttemajakas. (Tiit Liblik, Rahvusvaheliste Suhete Ringi liige) 5) RSR keskendub eesmärgipäraselt väga konkreetsele valdkonnale, sest rahvusvaheliste suhete puhul jääb suur osa informatsioonist puudu isegi siis, kui inimene õpib seda
peaerialana ülikoolis. RSRis saavad liikmed oma teadmisi arendada auditoorsest loengust või seminarist vahetumal kujul. Lisaks saavad organisatsiooniliikmed laiendada oluliselt ja olulist tutvusringkonda ning arendada erinevaid praktilisi oskuseid, mida õppekavad tihtipeale kombineeritult ei taga. Esmajoones on RSR tudengiorganisatsioonina siiski teotahtlike ja nutikate indiviidide summa, kes üheskoos annavad panuse loodavasse ühiskonda.
EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTS 1) Toimiva organisatsiooni üheks tähtsaimaks omaduseks on väljakujunenud organisatsioonikultuur – normid ja väärtused, mis kujundavad ja ühtlustavad liikmete käitumist ning tegutsemist. 2) Arstitudengite jaoks oleks kõige põnevam minna tagasi aega, mil toimusid meditsiini seisukohalt olulised muutused. Olgu selleks siis kätepesu tähtsuse avastamine, valuravi areng, penitsilliini avastamine, naiste sisenemine meditsiinimaastikule jne. Põnev oleks nende muutuste toimumist kõrvalt näha ja anda endapoolne panus, et olulised uuendused juurduksid kiiremini.
3) Kainet mõtlemist ja kriitikameelt, ka enesekriitikat. Rohkem üksteisele otsa vaatamist, naeratamist ja sõbralikkust. 4) Mari-Liis Lill on ühes Eesti Päevalehe intervjuus öelnud: „Ma usun eraalgatuslikku, väikeste sammude kaupa maailma parandamisse.” Sama iseloomustab EAÜSi liikmeid ja seda mitte ainult organisatsiooni nimel tegutsedes, vaid ka väljaspool, igapäevaselt. 5) Praktiliste kogemuste omandamine on kindlasti A ja O. Teisalt annab tudengiorganisatsiooni kuulumine võimaluse oluliselt laiendada oma tutvusringkonda – Eesti on väike ja vahel on just tutvused need, mis aitavad
kriitilisest olukorrast edukalt välja tulla.
ÜLIKOOLI KUTUURIKLUBI 1) Ühe hea organisatsiooni eeliseks on õiged inimesed, kes mõistavad, miks nad tahavad selles osaleda ja maksimaalselt panustada. Selleni jõudmine on segu mitmete erinevate eelduslike fakorite heast täitmisest. 2) Rääkides tudengluse ja Tudengipäevade vaatepunktist, siis tahaks rännata tagasi kaheksa kümnendatesse ja üheksakümnedate algusesse, jälgides tudengiliikumisi, nende initsiatiive ja panust keerulistel aegadel. 3) Maailm vajab rohkem inimesi, kes näeksid kõike ümbritsevat tervikuna, mitte ainult
oma mätta otsast. Parasiitlus tuleks vahetada sümbioosi vastu. 4) Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised. Teadmised on piiratud, kuid kujutusvõime ümbritseb maailma. (A.Einstein) 5) Tooksin pigem välja kolm olulisemat kasutegurit: võimalus voolida tudengikultuuri, olemine osa aktiivsete noorte võrgustikust ja seega paljude kasulike tutvuste omamine, reaalsete kogemuste ja teadmiste kogumine, mis tööturul kasuks tulevad.
ELSA (EUROPEAN LAW STUDENTS ASSOCIATION) 1) Inimesed tahavad panustada ja teevad seda rõõmuga. 2) 6. sajandi Ida-Rooma Keisririiki, sest siis kirjutati tänapäevase KontinentaalEuroopa õigussüsteemi alustala Corpus Iuris Civilis. Oleks maruvahva olla selle loomise juures ja näha, kuidas elu siis toimus. Või alternatiivselt rändaksime juura
ajastusse ja sõidaksime dinosaurustega. 3) Austust inimväärikuse ja kultuurilise mitmekesisuse vastu. 4) Mõnikord kaotad, alati võidad! 5) Kogukonda kuulumine, uute kogemuste saamine ja koos millegi suure ära tegemine. Kindlasti ka tegutsemiskultuuri arendamine – tekib harjumus katkisi
süsteeme parandada ja midagi ise ära teha.
7
A A S TA T E G U
AASTA TEGU 2017 Eelmisel aastal saatsid tudengiorganisatsioonid korda erinevaid tegusid, mis kõik muutsid nii Tartut aga ka Eestit ühel või teisel moel paremaks. Need neli nomineeritut, mis aga sõelale jäid, väärivad kõik tänu ning kniksu ja kummardust, kuna kinnitasid, et tudengite seas on veel palju hakkajaid, kelle vabatahtlik töö on vilja kandnud.
FOTO: KAAREL KREE
VISIOONIKONVERENTS „TERVISE TUHAT TAHKU”
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts korraldas visioonikonverentsi „Tervise tuhat tahku” 20. veebruaril 2016. aastal Tallink Spa & Conference Hotelis. Konverentsil osalesid lisaks arstitudengitele ja tervishoiu töötajatele ka poliitikud, ajakirjanikud ning niisama huvilised. Samuti said kõik soovijad konverentsist osa Postimehe otseülekande vahendusel. Konverentsiga toodi olulised teemad Eesti inimestele lähemale ja näidati, et üks noorte vabatahtlik ühendus saab ja peaks sõna võtma neile olulistel teemadel. Aidati kaasa mõtestatud diskussioon loomisele, arutledes nii ravikanepi kui tervishoiu rahastuse teemadel.
EESTI MAAÜLIKOOLI AASTAPÄEVAJOOKS
FOTO: MARGE KOHTLA
Eesti Maaülikooli Üliõpilasesindus korraldas 21.septembril 2016. aastal maaülikooli tudengitele, töötajatele ja vilistlastele teatejooksu. Üliõpilasesindusel on traditsioon korraldada igal aastal ülikooli aastapäeva tähistamiseks instituutidevaheline teatejooks, igal aastal lisandub vastavalt ülikooli vanusele läbitavale distantsile 1 meeter. Kuna sügisel tähistas Eesti Maaülikool 65. juubeliaastat, otsustas esindus 65 meetri asemel läbida ülikooliperega 65 kilomeetrit. Tegemist oli aktsiooniga, mis ühendas ülikooli tasandil kõik olulised osapooled: üliõpilased, töötajad, vilistlased, ning mille eesmärk oli tähistada ülikooli juubelit sportliku eluviisi propageerimise teel. Kogu ürituse eesmärgiks oli juhtida tähelepanu Eesti Maaülikoolile ja saabuvale juubelile ning näidata jätkuvat maaülikooli ühtehoidvust.
OLE ROHKEM TUDENGIMESS Üliõpilaskonna SA korraldas 1. septembril 2016. aastal messi, et tutvustada Tartu tudengitele siinseid võimalusi enda arendamiseks. Rohkem kui 20 erinevat tudengiorganisatsiooni tulid ühiselt kokku ning kutsusid tudengeid, keda tuli kohale umbes 3000, endaga
8
liituma. OLE ROHKEM tudengimessi puhul oli tegu esimese suurema Tartu Tudengiorganisatsioonide koostöövõrgustiku ühisprojektiga. Mess näitas, et loodud võrgustik on võimeline püstitama ühiseid eesmärke ja nende poole ka püüdlema. Üritus näitas
FOTO: JÜRGEN KARVAK
kõikidele tudengitele, et nad on Tartusse oodatud ning siin on meeletult palju võimalusi, kus ennast proovile panna ja tutvuseid koguda. Lisaks näitas mess, et Tartus on tugev tudengite kogukond.
TERVISLIKU TUDENGIORGANISATSIOONI MUDEL Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts lõi dokumendi, mis võeti vastu Tartu Tudengiorganisatsioonide Koostöövõrgustiku neljandal ümarlaual 11. novembril, 2016. aastal. Tervisliku Tudengiorganisatsiooni Mudel ja selle edasiarendus propageerib organisatsioonide sise- ja väliüritustes tervislikku käitumist ja elustiili, tuginedes ühele OLE ROHKEM elustiili alustalale. Dokument on loodud olemaks tudengiorganisatsioonidele ja selle liikmetele juhis, mis pöörab tähelepanu erinevatele tervist edendavatele valdkondadele ja võimalustele. Dokumendi loomisesse panustasid
arstiteadustudengid, rahvatervishoiu eksperdid ja arstid. Kõik nõuanded ja juhised baseeruvad tugevamail tõenduspõhisel teadusel. Organisatsioonide veskile tuleb iga aasta juurde tudengeid,
kes nähes uut käitumismustrit, võtavad selle kiiresti omaks. Nõndaviisi loodame kasvatada uue põlvkonna terveid ja tegusaid Eesti noori – kingitus vabariigi 100. aastapäevaks.
Tulleminek MÄRT-MATIS LILLE OOPER LIBRETIST JAN KAUS — MUUSIKAJUHT JA DIRIGENT TAAVI KULL LAVASTAJA TAAGO TUBIN (UGALA TEATER) — KUNSTNIK LIISA SOOLEPP VALGUSKUNSTNIK MARGUS VAIGUR (ENDLA TEATER) — KOREOGRAAF JANEK SAVOLAINEN ESIETENDUS 22.04 JÄRGMISED ETENDUSED 28.04 JA 4.05
VANEMUISE TEATRIS
9
Ü H I S K O N D L I K U M Õ J U G A O R G A N I S AT S I O O N
SUURIMA ÜHISKONDLIKU MÕJUGA TUDENGIORGANISATSIOON 2017 Kuidas sünnivad suured teod? 2. Kui saaksite Eesti ühiskonnaelus muuta/teha paremaks ükskõik mida, siis mis see oleks? 3. Milline neist lasteraamatute karakteritest iseloomustab Teie organisatsiooni enim ja miks? Kas Pipi Pikksukk, Väike My või Sipsik? 4. Milliseid väärtuseid kannab suure ühiskondliku mõjuga tudengiorganisatsioon? 5. Kui saaksite organisatsioonile panna teise nime filmi/sarja/seriaali pealkirja järgi, siis millise?
LAHENDUS.NET 1) Inimesed viitsivad, teised inimesed viitsivad ka, neil on juhuslikult sarnased huvid, eesmärgid ja ideed. Saavad kokku ja teevad ära. 2) See on ilmselt Lahendus.neti suunda vaadates ilmselge, aga me sooviks parandada vaimse tervise abi kättesaadavust ja kaotada ära selle probleemide ja abiotsimisega seonduva stigma ja häbitunde. Kui oleks võluvõime, siis kaotaks muidugi kõik sellealased ( ja muud) probleemid juba juuretasandil tekkides ära. 3) Kõige enam ehk Sipsik, kes on toetav kaaslane neile, kes seda vajavad. Anu õpetas
raamatus Sipsikule erinevaid „elutõdesid”, aga seejuures arenes ja kasvas ise – ka meie ei paku ise otseseid lahendusi, vaid aitame kliendil need enda seest välja otsida ja enda jaoks mõtestada. 4) Koostöö, teistega arvestamine, ühiskonda (või vähemalt killukesse sellest) panustamine. 5) Suicide Squad või The Nice Guys – me ei suutnud otsustada.
TARTU ÜLIÕPILASTE LOODUSKAITSERING 1) Suured teod sünnivad väikestest asjadest ja eriti hästi sünnivad nad siis, kui teha koostööd. Veel paremini tulevad suured teod välja, kui teha neid rõõmu ja entusiasmiga. Eks iga tigu ole kunagi olnud muna, saanud väikeseks teoks, siis suureks teoks ning andnud uusi munasid, millest kooruvad jällegi uued teod - nii nagu ühe õige teo elutsükkel olema peab. 2) Eesti ühiskonnaellu tuleks tuua juurde rohkem ETSi ehk elutervet suhtumist. Ei tohiks unustada seda, et oleme kõik looduse osa ning sõltume osalt geenidest, kuid paljuski ka end ümbritsevast keskkonnast. Meie teha on, kui palju me endale seda tunnistame
10
ja palju me väärtustame puhast õhku ja linnulaulu. Oma organisatsiooniga üritame võimalikult palju loodust ja tema väärtusi tundma õppida ning neid leide nii omakeskis kui ka teistega jagada. 3) Kindlasti Pipi Pikksukk, kuna ka meie oleme tugevad ja julged, pealehakkajad ja seiklusjanulised. Me vallutame mägesid, korraldame talguid ja matku, peame lugu heast huumorist ja eks meiegi veres voola anarhismi nagu Pipilgi. Lisaks kõigele muule on looduskaitseringil ka päris oma hobused. 4) Tegusust, edasipürgivust ja teistele oma nägemuse edasi andmist. Ringis kannavad neid väärtusi kolm sektorit: 1) inimene ja
loodus ehk ringi peamine eesmärk on midagi looduse kaitseks ära teha ja selleks loodust paremini tundma õppida; 2) inimene ja töö ehk osaluslooduskaitse – korraldame talguid ning praktilisi seminare, kus füüsilise sideme kaudu tekib inimesel emotsionaalne kontakt parasjagu teemas oleva subjektiga; 3) mees ja naine ehk ring on alati olnud oma vaimsuselt sõpruskond. Kõik loengud, arutelud ja retked peavad olema vajaliku sisu kõrval ka tudenglikult teravad, lõbusad. 5) The Ring on muidugi lihtne ja tabav variant, kuid meie organisatsiooni mentaliteediga sobib ehk rohkem kokku kodumaine „Seenelkäik” või „Ristumine peateega”.
MTÜ EESTI SOTSIOLOOGIAÜLIÕPILASTE LIIT: 1) Väikeste tigudena. Samamoodi nagu looduses arenevad teod ka organisatsioonis – iga suur tegu (tigu) on alguse väike. Tõsisemal toonil: suured teod eeldavad teatud sitkust, mida pakub tehtud vigadest õppimine ja mitte alla andmine. Ainult nii saab targemana eesmärgi poole edasi liikuda. Jonni mittejätmise oskus, püsivus ja järjepidevus on kindlasti olulised märksõnad, isegi, kui on raskem hetk ja motivatsioon tundub madal. Motivatsiooniloengud on muidugi omaette teema, sest tegelikult saab iga suur tegu ju alguse kellegi initsiatiivist ja mõnikord tundub, et alguspunkt ja initsiatiiv on kõige raskemad osad kogu protsessist. 2) Peame oluliseks avatud, sallivat ja hoolivat ühiskonda, kus üksteise aitamine on norm. Me arvame, et inimesi ei tohiks diskrimineerida nende soo, seksuaalse eelistuse, vanuse või muu tunnuse alusel, vaid kõigil peaksid
olema võrdsed võimalused ühiskonnaelus osaleda. Üks konkreetne näide: kinnitada ära kooseluseaduse rakendusaktid, et kõigil täiskasvanutel inimestel oleks võrdne võimalus oma kooselu partneriga seadustada. 3) Sotsioloogiaüliõpilaste Liitu iseloomustab enim Väike My. Oleme kiired, otsekohesed ja näitame vajadusel hambaid. Me ei allu pimesi ega lähe vooluga kaasa, vaid oleme iseseisvad ja kui vaja, siis protestimeelsed, sest sotsioloogiaõpe ei pane maailma just kuigi tuimalt vaatama. Samas on meil kindlasti ka hooliv ja õrn pool, mis tuleb soovist solidaarsema ja võrdsema ühiskonna järele. 4) Peame väga oluliseks vastutustunnet oma sõnade ja tegude osas. Odav populaarsus ei vii sihile. Hea praktiline näide on 15. aprilli suur sotsioloogiakonverents, mida korraldame, kus muu hulgas oma väärtuseid ellu rakendame. Peame esinejate nimistu
MTÜ VANEM VEND, VANEM ÕDE 1) Suured teod sünnivad siis, kui nähakse vaeva, tehakse tihedalt koostööd ja suhtutakse kirglikult eesmärki. Mida rohkem on inimesi, kes suudavad järjepidevalt panustada ühise missiooni elluviimisesse, seda suurem on tulemi mõju. 2) Teeksime nii, et inimesed hindaksid rohkem seda, mis on neile antud ja aitaksid neid, kellel on vähem. Soovime, et inimesed mõistaksid rohkem ja vähem mõistaksid hukka. 3) MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde on kui Pipi, kelle jaoks ei ole olemas võimatut missiooni.
Meie organisatsiooni jaoks on oluline säilitada ka Pipile omane lapsemeelsus ja uudishimu. 4) Hoolivus, sallivus, abivalmidus, avatus, mõistev suhtumine. Suure ühiskondliku mõjuga organisatsiooni liikmed suudavad vaadelda inimesi ja olukordi erinevatest vaatenurkadest ning näha enamat kui see, mis silma ees. 5) Meie organisatsiooni nimi võiks olla Arabella, Mereröövli Tütar. Seda rohkem küll filmi sisu kui pealkirja järgi. Meie usume, et inimesi ja olukordi tasub vaadata ka muljalt
kokkupanemisel oluliseks mitte panustada soolisesse ebavõrdsusesse, mistõttu koostasime nimistu, kus oleks võrdselt nii mehi kui naisi. Lisaks pakume üritusel taimetoitu, mis on keskkonnale väiksema jalajäljega, tervislik ja kannab loomadesse suhtumise osas positiivseid väärtuseid. Need on väiksed, aga olulised sammud, kuidas praktiliselt oma väärtuseid sotsioloogiaüliõpilaste organisatsioonina ellu viia. 5) Occupy Love – see oli meie esimese filmiõhtu film paar aastat tagasi ja kujutab, kui oluline on sotsiaalne aktiivsus ja kuidas see on seotud grupi ühise kire ja hoolimisega.
kui ainult oma mätta otsast ja alati koos kontekstiga – kõik ei pruugi olla alati nii nagu esmapilgul paista võib ja igal inimesel on oma lugu.
EESTI ARSTITEADUS ÜLIÕPILASTE SELTS: 1) Suured teod sünnivad headest mõtetest ja motiveeritud inimestest. 2) Niisama ühe sõrmenipsuga võiks muuta ja paremaks teha väga paljut. Teisalt on inimesed erinevad ja see, mis on ühe jaoks praegu hea ja õige, võib olla teise jaoks totaalselt vale ja muutmist vajav. Praeguses muutlikus maailmas on meie ühiskonnas enim vaja, et ka inimesed, kelle arvamused erinevad üksteisest kardinaalselt, saaksid rahulikult koos elada. Tahaks, et üksteist rohkem kuulatakse ja ollakse ka vastaspoole argumentide suhtes avatumad. 3) Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts sarnaneb enim Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimi tütar Pikksukale. Igapäevaelu seltsis on just niisama lõbus nagu oli Tommy ja Annika elu koos Pipiga. Politseiga kula me küll ei mängi ja hobuseid kätel ka ei kanna, aga kui on vaja küpsetada paarsada
piparkooki, siis sel eesmärgil võib vabalt ka põrandat kasutada. (Hügieeninõuetega arvestame muidugi nagu kord ja kohus.) Üritame olla oma tegevusega eeskujuks kõigile, nii poistele kui tüdrukutele, noortele kui vanadele, justnagu Pipi on oma julguse ja isepäisusega seda läbi aegade olnud. Veelgi enam: Maarja mõisa näol on meil tegemist täitsa omaenda Segasumma suvilaga. 4) Oleme enda jaoks sõnastanud neli peamist väärtust: eneseareng, avatus, ühtsus ja sihikindlus. Enesearengu väärtust kandvad tudengid on avatud väljakutsetele ning näevad igas olukorras õppimisvõimalust. Üksteise arengu toetamiseks kiidavad nad teisi avalikult, kuid jagavad kriitikat personaalselt. Avatus viitab sellele, et hindame vastuvõtlikkust uutele ideedele, muutustele, inimestele, koostööle
ja teiste tagasisidele. Ühtsus viitab sellele, et üheskoos oleme enam kui liidetavate summa – kui tarvis, palume abi, ja kui saame, siis abistame. Sihikindlus tähendab, et viime alustatud tegevused alati lõpule. Nähes probleemi, näevad liikmed alati ka lahendust. Ehkki vahel kohtame raskusi, ei unusta iial oma unistusi ning eesmärke. 5) „Tappa laulurästast”.
11
A A S TA K O O S T Ö Ö P A R T N E R
AASTA KOOSTÖÖPARTNER 2017 Koostöö, mille käigus tudengid ja ettevõtted üksteisele sammukese lähemale astuvad, on kahtlemata võti, millega saab anda märkimisväärse panuse mõne tudengiorganisatsiooni arengusse. Tänuväärselt leidub ettevõtete hulgas palju tragisid partnereid, kes aitavad järjepidavalt tudengkonna heaolu edendada ning väärivad märkamist ja tunnustamist.
AASTA AUTO AS
Aasta Auto AS on automarkide Škoda ja Audi müümisega tegelev ettevõte, mille personal hindab võrdset partnerlust, toetab oma liitlasi ideede elluviimisel ning pakub ka ise välja tegevusi, mida koos oma partneritega ühiselt ette võtta. Lisaks tudengitele kuulub AASTA AUTO ASi toetus mitmetele Eesti spordiüritustele ja -organisatsioonidele ning sportlastele. Spordiürituste toetamine on üks peamisi brändi sponsorlusprogrammi alustalasid. Peale eduka ühistegevuse paneb AASTA AUTO AS rõhku ka turundusele ja seeläbi oma klientidele lähedal olemisele, mis on ühistöö väärtustamise kõrval oluline ettevõtte kvaliteedimärk.
ARTWERK OÜ
Reklaamiagentuur Artwerk pakub laiapõhjalisi reklaami teenuseid üritusturundusest välireklaamini. Tegemist on ettevõttega, mis mitmekesise teenusepakkumise juures jõuab aidata ka tudengeid. Artwerk pole olnud hea nõu jagamisel kitsi
12
ning on tudengeid nende ettevõtmistes toetanud pideva õpetuse ja juhatusega nii reklaami, turunduse, disaini kui ka trüki vallas. Artwerk on muuhulgas aidanud leida soodsamaid võimalusi plakatite jms trükkimiseks ning kujundanud festivalide visuaalid.
CINAMON
Cinamon on Lõuna-Eesti suurim kinokeskus, mille eesmärk on üheskoos oma moodsa helitehnika ja mugavate toolidega pakkuda igale külastajale mõnus ja meeldejääv kinokülastus. Seejuures on Cinamoni lööklause „Rohkem kino!“, mis nende koostööaldist olekut silmas pidades tähendab eriseansside korraldamise näol rohkem kino ka
tudengite jaoks. Seejuures on ettevõtte esindajad alati panustanud nii ideeliselt kui ka materiaalselt kinoseansside õnnestumisse ning Cinamoni esindajad on taganud alati meeldiva suhtluse, mis on koostöö edukuse üks võtmetegureid.
WERNER
Kohvik Werner on läbi aegade olnud üks tudengite meelispaiku, kus klassikalises kohvikuõhustikus kohvi rüübata ning maitsvat koogitükki nautida. Werner hoiab oma ajaloolist mainet ja pärandit, pidades samaväärselt oluliseks ka tudengeid. Werner on korduvalt toitlustanud tudengite korraldatud üritusi, olnud toetava ja ärksa suhtumisega ning uutele mõtetele ja koostööprojektidele alati avatud.
TARTU KUNSTIKOOL
Tartu Kunstikool on disainialast haridust andev kutseõppeasutus, mis koolitab visuaalset keskkonda kujundavaid professionaalseid keskastme töötajaid. Tartu Kunstikool on ülimalt huvitatud sellest, et nende 3D modelleerimise eriala õpilased leiaksid endale projekte ja saaksid interdistsiplinaarse koostöö kogemuse. Seetõttu on Tartu Kunstikool lahkelt andnud tudengitele kasutada enda ruume Aparaaditehases, aidanud organiseerida üritusi ning pakkunud vajaminevaid konsultatsioone.
13
A A S TA T U D E N G I S Õ B E R
AASTA TUDENGISÕBER 2017 1) Miks on Teie arvates oluline panustada vabatahtlikult aega tudengite arengusse? 2) Mida te tahaksite veel elu jooksul ära teha? 3) Mis laul inspireerib teid tegutsema 110% võimsusel?
1) Kas rõhk on sõnal „vabatahtlikult” või „tudengite arengusse”? Esimesel juhul oleks vastuseks, et kas on üldse mõni teine viis? Kui tudeng peaks märkama „tema arengu toetaja” näol tülpimust või kohustuse pärast tegemist, siis võiks selle „toetamise” pigem tegemata jätta. Tudengite arengu toetamine on kõige toredam asi üldse, sest kui tavalise isa või emana saad nautida vaid mõne lapse kasvatamist, siis õppejõu või mentori või esindajana saad tunda rõõmu sellest, et su tegevus aitab sadadel ja tuhandetel
noortel elus oma õnne leida. 2) Teha Eestist uue maailma innovatsiooni- ja arenduskeskus ning purjetada koos oma armsa naisega ümber maailma. 3) Europe’i The Final Countdown – lapsepõlvenostalgia, mis vist kunagi maha ei käi. Ikka jooksevad sipelgad üle selja, kui see lugu kuskilt tuleb. Ja siis mõtled, et kunagi oli see kosmosevärk minu jaoks täielik ulme, aga praegu tiirleb ümber Maa meie meeskonna poolt ehitatud kosmoselaev EC-1.
FOTO: ANDRES TENNUS
MART NOORMA
1) Minu mõlemad ametid, nii arsti kui õppejõu oma, on sellised, kus on võimatu täpset tööaega arvestada. Kaheksast neljani ja tund aega lõunapausi – nii ei tuleks sellest tööst küll midagi välja. Õppejõud on ülikoolis üliõpilaste jaoks ja õppejõul peab üliõpilase jaoks alati aega leiduma. See ei saaks teistmoodi ollagi. Püüan alati mõelda ennast üliõpilase asemele, ette kujutada, kuidas ma üliõpilasena tahaksin õppejõudu näha. Arsti töö teeb veelgi huvitavamaks võimalus ise õpetamise käigus kogu aeg juurde õppida. Seetõttu on üliõpilased arstidele väga
suureks abiks. 2) Kuule lennata ma ei soovi. Himaalaja mäetippe vallutada ka mitte. Pigem tahaksin kõige rohkem näha seda, et kõikides minu vastutusalades tegutseksid jätkuvalt rõõmsameelsed, ärksa suhtumisega, uudishimulikud kolleegid, kes viiksid edukalt ja jätkusuutlikult edasi Eesti arstiteadust. Üks väike soov on veel, Pait Teesalut tahaks tennises võita. Ja õunapuud on ka istutamata. 3) Thunderstruck. Kui mitte üliõpilased, siis residendid teavad.
FOTO: ERAKOGU
JOEL STARKOPF
1) Ilma üliõpilasteta ei ole lihtsalt ülikooli olemas. Olen enamiku oma elust veetnud ülikoolis ja töötanud siin erinevates ametites. Mul on kodus olnud kolm üliõpilast, nüüdseks neist kaks juba doktorikraadiga. Ent tänagi on ülikool mul kodus kaasas – ka mu abikaasa töötab ülikoolis ja tegeleb üliõpilastega iga päev, seega ei lõpe ülikoolijutud ka õhtuti. Ma usun, et mida rohkem aega üliõpilastega
14
tegelemisse panna, seda paremad nad on. Siis aga elab ju paremini kogu ülikool ning lõppude lõpuks ka ma ise. Tõeline win-win. 2) Raamatuid olen kirjutanud kaks, aga tahaksin veel. Puid olen istutanud palju, aga tahaksin veel. Peaks üritama ka veel maailma parandada. 3) Led Zeppelini Stairway to Heaven. Kuulake – kommentaari ei ole vaja.
FOTO: ERAKOGU
TOIVO MAIMETS
1) Esiteks on kasulik panustada aega kellegi või millegi arengusse, kui on usk ja ka veendumus, et panustamisest on tolku. Teiseks ei ole minu jaoks vahet, kas töötan vabatahtlikult või tasu eest – kvaliteet ja professionaalsus peavad kaasas käima mõlemaga. Kolmandaks, mida nooremalt inimesed omandavad oskuse end arendada, seda vähem tuleb hiljem nii neil endil kui ka ühiskonna ülejäänud liikmetel tegeleda halbade taga järgedega. Pean vabatahtlikku panustamist tudengite arengusse oluliseks, sest see ennetab nõmedusi ja arendab globaalset
mõtlemist ja arusaamist endast kui globaalse ühiskonna liikmest. 2) Kirjutada paar raamatut, käia kindlasti veel paaris kindlas riigis (Mongoolia, Mali) ja töötada elukestvalt ning tähendusrikkalt. Elada nii, et olen terve ja ühiskonnale ning lähedastele võimalikult vähe tüütu. 3) Oih! „Marseljees”, iga Rolling Stones'i lugu, Gloria Gaynori I Will Survive ning ooperid, mida armastan tööd tehes kuulata.
FOTO: ERAKOGU
KRISTINA MÄND
1) Tudengitel on unikaalne ja möödapääsmatu roll kodanikuühiskonnas eeskostjate/huvikaitsjatena. Esiteks puuduvad tudengitel palgalised suhted tööandjatega, mis teisi kodanikuühiskonna liikmeid võivad kohati mõjutada. Teiseks on tudengitel unikaalselt pikk perspektiiv: nad on vähesed, kes elavad 50-60 aastat hiljem pärast tänaste otsuste tegemist. Kolmandaks on nad piisavalt informeeritud, et esindada mõnda konkreetset vaatenurka. 2) Avastada/leiutada teadustöös midagi, mis hiljem reaalselt haigust ennetab; Eesti ja Euroopa elukeskkonda muuta
tervislikumaks ja nauditavamaks nii meile kui ka tulevastele põlvedele; luua pere. 3) Töö tegemise ajal kipuvad laulusõnad minu tähelepanu segama. Seega naudin sujuvaid ja rütmikaid diskorite mikse, mis aitavad keskenduda ja hoiavad tempot üleval, nt S.P.Y FABRICLIVE’i Back To Basics Mix. Kui valida sõnadega laulud, siis tänapäeva luuletajateks pean Icicle’it looga Problem ja NOFX’i teosega The Decline.
FOTO: ERAKOGU
TAAVI TILLMANN
Täismahus artikli leiad olerohkem.ee/ajakiri.
15