Teemaleht Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2010
Noored töötud Eesti tööturul Kadi Siimer, Liina Malk
Eesti tööturul on majandussurutise tõttu kõige enam kannatanud noored, kelle töötus on viimase kahe aastaga kasvanud üle viie korra: kui 2008. aasta esimeses kvartalis oli noorte töötuse määr1 7,5%, siis 2010. aasta esimeseks kvartaliks oli see tõusnud 40,6%-ni. Seega kujutab noorte tööpuudus endast suurt probleemi, millele tuleb tähelepanu pöörata ja millega tuleb tegelda. Käesolev teemaleht annabki ülevaate noortest töötutest kui tööturu ühest riskirühmast ning kirjeldab peamisi tegureid, mis noorte töötust mõjutavad, selgitades sealjuures, mis muudab tööturule sisenemise ja seal töö leidmise noorte jaoks keeruliseks. Samuti annab teemaleht lühiülevaate Töötukassa teenustest, mida kasutatakse noorte töötute tööleaitamiseks.
Sissejuhatus Noorte suur tööpuudus tähendab sotsiaalset probleemi nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale tervikuna. Tingituna tööturule sisenemise raskustest nooruspõlves võivad puudujäägid sellel eluetapil viia suuremate probleemideni edasises elus, raskendades muu hulgas tööturul konkurentsivõimelisena püsimist. Teisisõnu mõjutab noorena töötuks jäämine tulevikuväljavaateid, suurendades töötuks jäämise riski ka edaspidises elus. Seetõttu vaadeldaksegi noori tööturu ühe riskirühmana, kellele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Kui noored ei leia Eestis võimalust end teostada, hakkavad nad seda otsima välismaalt ning nende lahkumine võib tihtipeale osutuda jäädavaks. Kuna aga noortest sõltub iga ühiskonna tulevik, on äärmiselt oluline, et nad leiaksid oma koha just Eesti tööturul ning et ka mujal maailmas kogemusi omandanutel oleks võimalusi neid kodumaal rakendada. Noorte töötust analüüsides on esmane oluline samm nende vanuse piiritlemine vastava uurimuse kontekstis. Siinses teemalehes on lähtutud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (International Labour Organization, ILO) määratlusest: noored tähendab inimesi vanuses 15–24 eluaastat. Sama määratlust kasutab ka Eesti Statistikaamet, mille tööjõu-uuringute andmed on käesoleva teemalehe aluseks. Ka Töötukassa kogub Eesti töötuse kohta statistikat, mida on samuti teemalehes kasutatud. Kuid Töötukassa andmete puhul tuleb silmas pidada, et statistikat tehakse ainult Töötukassas registreeritud töötute kohta ning noortena arvestatakse 16–24-aastaseid inimesi. Töötukassa seatud vanuse alampiir, 16 aastat, tuleneb sellest, et tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS)2 § 6 lõikes 5 on sätestatud, et isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on noorem kui 16 eluaastat. 1 2
Noorte töötuse määr on noorte töötute osatähtsus tööjõust (töötajad + töötud) vanuses 15–24 eluaastat. Jõustunud 2006. aastal.
1
1. Noorte hõiveseisundid 2009. aastal oli 15–24aastaseid noori Eestis kokku üle 196 000, neist hõivatuid 56 000, töötuid 21 000 ja mitteaktiivseid 119 000.
2009. aastal oli 15–24-aastaseid noori Eestis kokku üle 196 000, kellest valdav osa (60,6%) olid mitteaktiivsed3 ehk absoluutarvudes oli mitteaktiivseid noori üle 119 000. Kõikidest 15–24-aastastest noortest oli hõivatuid4 28,5% ja töötuid5 10,9%. Noorte mitteaktiivsuse peamine põhjus on õpingud: suur osa noori pikendab oma haridusteed just selleks, et parandada oma tulevasi tööväljavaateid. Kui viimaste aastate jooksul on 88–89% mitteaktiivseid noori tegelenud eelkõige õppimisega, siis 2009. aastal kahanes nende noorte osakaal 86,8%-ni. Samas sagenes mitteaktiivsuse põhjusena rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel viibimine: see näitaja oli 2009. aastal 6,7%, kuid eelnenud kahel aastal alla 5%. Noorte tööhõive kasvas alates 2005. kuni 2009. aastani. Samal ajal vähenes aga mitte-
aktiivsete osakaal, sest majanduskasvu ajal olid paljud noored motiveeritud pigem tööle minema kui õppima. Hõivemäär jätkas tõusu ka 2008. aastal, kui noorte töötute hulk hakkas majanduslangusest tingituna juba suurenema. Majanduse jahtumine puudutas eriti just noori seetõttu, et nende tööturule sisenemise võimalused on otseselt seotud majandusolukorraga ning sellega, kui suur on nõudlus uue tööjõu järele. Et majanduslanguse ajal muutub töökohtade arvu vähenedes tööjõu voolavus tunduvalt väiksemaks, ongi esimest korda tööturule sisenejatel märksa raskem töökohta leida (Unt 2009). 2009. aasta esimesel poolel kahanes hõive uuesti 2005. aasta tasemele. Töötavaid noori oli 2009. aastal 56 100, mis on 23% vähem kui 2008. aastal. 2009. aastal, kui noorte hõivemäär langes ning mitteaktiivsete osakaal jäi suhteliselt samale tasemele, suurenes töötute osakaal kaks korda. Seega kasvas noorte töötus eelkõige hõivatute arvu vähenemise arvelt.
Joonis 1. 15–24-aastaste hõiveseisundid, 1997–2009
160
tuhat
140 120 100 80 60 40 20 0 1997
1998
1999
2000
2001
2002
Hõivatud
2003 Töötud
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Mitteaktiivsed
Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringud Mitteaktiivne on inimene, kes ei tööta ega otsi tööd (õppijad, lapsehoolduspuhkusel olijad jne). Hõivatud on inimene, kes töötab. 5 Töötu on inimene, kes on ilma tööta, otsib aktiivselt tööd ning on töö leidmise korral kohe valmis tööle asuma. 3 4
2
Paljude riikide kogemused ongi näidanud, et kui ettevõtetes on vaja majanduslanguse tõttu vähendada töötajate arvu, siis tehakse seda just nende arvelt, kellel on vähem kogemusi – need on inimesed, kes on tööturule sisenenud viimasena (Venesaar, Maldre 2001). 2009. aastal moodustasid noored töötud 10,8% kõikidest noortest ehk absoluutarvudes ulatus nende arv üle 21 000. Joonisel 2 on välja toodud 15–24-aastaste hõivemäär võrdluses kõigi hõivatute (15–64-
aastased) tööhõive määraga. Noorte hõivemäär oli samal perioodil üle kahe korra madalam kui 15–64-aastaste töötajate hõivemäär. Peamine põhjus, miks tööhõive kaldub olema väiksem just noorte seas, on niinimetatud töökohtade järjekorra eksisteerimine. Tööturu uustulnukatena võivad noored leida end selle järjekorra lõpust ning et tööandjad eelistavad sageli rohkemate kogemustega töötajaid, siis jätkubki noortele töökohti üksnes tööjõu suure nõudluse korral (Youth Employment 2003).
Joonis 2. 15–24-aastaste tööhõive määr, 1997–2009 80 70
protsenti
65,2
64,5
61,6
60,7
61,1
32,1
31,5
31,1
60
61,7
62,6
62,6
64,0
67,7
69,1
69,5 63,2
50 40 38,6 30
37,1
34,2 27,8
28,8
2002
2003
20
26,8
28,6
2004
2005
35,9
31,3
28,5
10 0
1997
1998
1999
2000
2001
15–24
2006
2007
2008
2009
15–64
Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringud
3
2. Noorte töötus Euroopa Liidu riikides Noorte töötus on alati olnud tööturu üks suuremaid probleeme, sest noortel on tavaliselt raskem leida endale sobivat tööd ning selle saamiseks tuleb neil näha rohkem vaeva kui täiskasvanud ja kogemustega töötajatel. Et noortel on tööturule siseneda ja seal kohaneda keeruline, on nii Eestis kui ka mujal riikides olnud noorte töötuse määr traditsiooniliselt kõrgem kui üldine töötuse määr6: noorte töötuse määr on harilikult kaks kuni kolm korda kõrgem kui üldine töötuse määr (Jaanus 2007).
Jooniselt 3 on näha, et noorte töötuse näitajad erinevad riigiti palju. Põhjuseks saab välja tuua selle, et eri riikides pakutakse noortele erinevaid võimalusi tööturule sisenemiseks ja seal kohanemiseks. Riikide erinevad toimemehhanismid ja institutsioonid mõjutavad ühesuguse taustaga noorte tööturuvõimalusi erinevalt. Samuti sõltub noorte töölerakendumine palju sellest, kuivõrd reguleeritud on riigi tööturusüsteem. Tööturu regulatsioon võib mõjutada tööandjate käitumist ning valikuid, sest töökohal olijad on seadustega hästi kaitstud ning neid on kulukas vallandada (Unt 2009).
Noorte töötus vähenes Eestis alates 2004. aastast pidevalt. Mõjutatuna ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist pöördus noorte töötuse järjepidev kahanemine aga 2008. aasta teisel poolel järsule kasvule ning jätkas 2009. aasta alguses jõudsalt suurenemist. Pärast kolmeaastast pidevat kahanemist hakkas töötus 2008. aastal kasvama ka mujal Euroopas ning noorte töötuse määr tegi seda kiiremini kui üldine töötuse määr. Noorte töötuse määr Eestis oli 2009. aastal 27,5% ja üldine töötuse määr 13,8%. Euroopa Liidu keskmine noorte
Riikides, kus haridust kombineeritakse tööga mitmesuguste praktikavõimaluste abil, on
Joonis 3. Töötuse määr EL-i riikides 2009. aastal 40
protsenti
35 30 25 20 15 10 5
15–24-aastaste töötuse määr
Allikas: Eurostat 6
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõust (hõivatud + töötud).
4
Hispaania
Läti
Eesti
Leedu
Ungari
15–74-aastaste töötuse määr
Slovakkia
Kreeka
Itaalia
Rootsi
Iirimaa
Belgia
Prantsusmaa
Soome
Poola
Rumeenia
Portugal
EL 27
Suurbritannia
Luksemburg
Tšehhi
Bulgaaria
Malta
Küpros
Sloveenia
Saksamaa
Taani
Austria
0 Holland
Noorte töötuse määr Eestis oli 2009. aastal 27,5% ja üldine töötuse määr 13,8%. Euroopa Liidu keskmine noorte töötuse määr oli 1,4 korda väiksem kui Eestis ehk 19,8%.
töötuse määr oli 1,4 korda väiksem kui Eestis ehk 19,8%. Suurim oli noorte töötus 2009. aastal Hispaanias, kus see näitaja ulatus 37,8%-ni (üldine töötuse määr samal aastal oli 18%). Hispaaniale järgnesid Balti riigid: Lätis oli noorte töötuse määr 33,6% (üldine töötuse määr 17,1%) ja Leedus 29,2% (üldine töötuse määr 13,7%). Kõige rohkem kasvas noorte töötus aastaga (võrreldes 2008. aastaga) Lätis, Eestis ja Leedus.
noortel paremad võimalused siirduda tööturule ning suuremad väljavaated säilitada tööhõive. Jooniselt 3 võib näha, et 15–24aastaste töötuse madal määr iseloomustab näiteks selliseid riike nagu Holland, Taani, Austria ja Saksamaa. Nendes riikides oman-
dab enamik õpilasi keskhariduse kutsekoolides, millega käib kaasas praktiline väljaõpe ettevõtetes (Unt 2009). Seega ei lase tööturu ja haridussüsteemi tugev seos noorte töötusel suureks kasvada.
3. Noorte töötus Eestis
töötuid 2090, siis 2010. aasta esimeseks kvartaliks oli nende arv suurenenud 15 123-ni. Seega tegi Töötukassas arvel olevate noorte töötute arv läbi hüppelise kasvu, suurenedes kahe aastaga üle seitsme korra. Samal ajal kasvas kogu registreeritud töötute arv viis ja pool korda. Vaadeldes kõikide noorte töötute suhet registreeritud noorte töötutega, ilmneb, et 2009. aastal kahanes nende kahe näitaja vahe. Kui 2008. aasta neljandas kvartalis registreeris end töötuna 30% kõikidest noortest töötutest, siis 2009. aasta samal perioodil oli registreeritud noorte osakaal kõikidest noortest töötutest tõusnud 68%-ni. Ent 2010. aasta esimeses kvartalis muutus registreeritud noorte töötute ja kõikide noorte töötute arvu vahe jällegi suuremaks. Selle tingis noorte töötute arvu järsk kasv, mis peale noorte tööhõive vähenemise tulenes asjaolust, et õppivad noored olid hakanud oma vanemate suureneva tööpuuduse ning halveneva majandusolukorra tõttu ise kooli kõrvale tööd otsima, mistõttu muutus nende hõiveseisund mitteaktiivsetest töötuteks.
Pärast kolme aastat noorte töötute arvu kahanemist hakkas see 2008. aastal näitama taas kasvutendentsi. Majandusolukorra halvenedes alustas noorte töötuse määr tõusmist kiiremini kui üldine töötuse määr, sest juba eespool väljatoodud põhjustel on just noorte tööjõu nõudlus väga tundlik üldiste majanduslike ja tööturu tingimuste muutuste suhtes. Jooniselt 4 on näha, et alates 2008. aasta teisest kvartalist on 15–24-aastaste töötus näidanud tõusujoont ning jätkanud järsku suurenemist ka järgmistes kvartalites. 2010. aasta esimeseks kvartaliks oli noorte töötuse määr tõusnud võrreldes 2008. aasta algusega 5,4 korda ehk 40,6%-ni. Samal ajavahemikul kasvas üldine töötus ehk 15–74-aastaste töötuse määr 4,7 korda, jõudes 2010. a esimeseks kvartaliks 19,8%-ni, mis on üle kahe korra väiksem kui noorte töötuse määr. Kui vaadata registreeritud noorte töötute arvu (joonis 5), siis on näha, et kui 2008. aasta esimeses kvartalis oli registreeritud noori
5
2010. aasta esimeseks kvartaliks oli noorte töötuse määr tõusnud võrreldes 2008. aasta algusega 5,4 korda ehk 40,6%-ni.
Joonis 4. Noorte töötuse määr kvartaalselt, 2008-2010 1. kvartal protsenti 45 40,6 40 35 29,2
30
29,6
27,0 24,5
25 20 15,8
14,7
15 10
7,5
19,8 14,6
13,5
8,9
15,5
11,4 7,6
5 4,2
4,0
2008 I kv
2008 II kv
6,2
0 2008 III kv 2008 IV kv
2009 I kv
15–24-aastased
2009 II kv
2009 III kv 2009 IV kv
2010 I kv
15–74-aastased
Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringud
Joonis 5. Registreeritud noorte töötute arv kvartaalselt, 2008-2010 1. kvartal 35 000 29 500
30 000 24 700
25 000 19 500
20 000
15 000
13 000
20 200
20 800
14 300
12 346
10 000 5 800
13 714
15 123
10 824
6 700
9 399
5 000 4 368 0
2 090 2008 I kv
1 771 2008 II kv
2 263 2008 III kv 2008 IV kv
2009 I kv
Registreeritud noored töötud
Allikas: Töötukassa ja Statistikaamet
6
2009 II kv
2009 III kv 2009 IV kv
15–24-aastased töötud
2010 I kv
4. Noorte töötust mõjutavad tegurid On hulk põhjusi, miks noortel võib olla raskem tööturule siseneda ja seal kohaneda. Siinkohal tuuakse näiteid teguritest ja aspektidest, mis võivad mõjutada noorte töötuks jäämise riski. Üldiselt mängivad noorte töötuse puhul rolli demograafilised näitajad, mikro- ja makromajanduslikud muutused, hariduspoliitilised tegurid jm. Seda tegurite loetelu võib pidada noorte töötuse nn välisteks põhjusteks. Kuid noorte tööpuuduse puhul saab välja tuua ka nn sisemised põhjused, mida noorte töötuse probleemist rääkides sageli ei kajastata. On leitud, et nendeks võivad olla noore inimese motivatsiooni ja pealehakkamise puudumine, intelligentsustase, isiksus, kodune taust jm (Jaanus 2006).
4.1. Noored töötud soo, rahvuse ja elukoha järgi Absoluutarvudes oli 2009. aastal 15–24-aastaseid töötuid kokku 21 300, mis on 113% rohkem kui 2008. aastal. Töötuid mehi vanuses 15–24 eluaastat oli 2009. aastal 14 000 ja naisi 7300. Jooniselt 6 on näha, et noorte meeste olukord tööturul on olnud viimasel kolmel aastal halvem kui naistel. 2009. aastal kasvas noormeeste töötuse määr hüppeliselt 12,6%-lt 31,7%-ni, samas kui neidude puhul suurenes sama näitaja 11,3%-lt 22%-ni. Ka 2010. aasta algul tõusis noormeeste töötuse määr kiiremini kui neidude oma – esimese kvartali seisuga oli noormeeste töötuse määr 46,8% ja neidude oma 31,9%. Kui vaadata registreeritud noorte töötute arvu võrreldes kõikide 15–24-aastaste töötutega soo järgi, siis mõlemal juhul on noored mehed tööturul kehvemas olukorras kui naised. Nagu kõikidest noortest töötutest, moodustavad ka Töötukassas arvel olevatest noortest töötutest suurema osa just noormehed: 2010. aasta esimese kvartali seisuga 58,5%. Võrreldes 2008. aasta esimest kvartalit 2010. aasta sama perioodiga, ilmneb, et
Käesolevas analüüsis keskendutakse vaid noorte tööpuudust mõjutavatele välistele põhjustele. Eespool üldiselt loetletud noorte töötuse riski suurendavad välised põhjused on lahti seletatuna peamiselt noorte madal haridustase ja koolist väljalangemine, hariduse mittevastavus tööturu vajadustele, ühiskonnas ebaühtlaselt jaotunud ligipääs haridusele, töökogemuste puudumine, noorte vähene teadlikkus võimalustest, majanduslik olukord riigis jms (Reedik 2009). Järgnevalt antakse ülevaade noori töötuid iseloomustavatest demograafilistest näitajatest ning noorte suure tööpuuduse põhjustest Eestis.
ka registreeritud töötute noormeeste arv on kasvanud kiiremini kui neidude oma. Kui 15–24-aastaste registreeritud töötute noormeeste arv on kahe aastaga kasvanud koguni 8,4 korda, siis neidude puhul 6 korda. Töötute meeste arvu kasv ei iseloomusta mitte ainult noori, vaid ka töötuid (vanuses 15–74 aastat) tervikuna. Meeste suur osakaal töötute seas ja selle kasvamine on tingitud nii majanduslangusest kui ka majanduse üldistest struktuurimuutustest. Nimelt sattusid majanduskriisi puhkedes kehvemasse seisu just vähem haritud inimesed ning et Eestis on meeste haridustase naiste omast tunduvalt madalam, sattusidki löögi alla mehed. Lisaks tõi majanduslangus kaasa tööjõunõudluse järsu vähenemise ehitussektoris ja töötlevas sektoris ehk traditsioonilistel meestealadel. Kuid nendel aladel on tööjõu nõudlus kahanenud ka seoses majanduse struktuurimuutuste ja tehnoloogia arenguga, sest tootlikkuse suurenemine on toonud kaasa inimtöö vajaduse vähenemise. Naiste töökohtade arvu (näiteks avalikus sektoris ja teeninduses) pole aga tehnoloogia areng märkimisväärselt mõjutanud.
7
2009. aastal tõusis noormeeste töötuse määr hüppeliselt 12,6%-lt 31,7%-ni, samas kui neidude puhul kasvas sama näitaja 11,3%-lt 22%-ni.
Joonis 6. 15–24-aastaste töötuse määr soo järgi, 1997–2009 protsenti 35
30
25
20
15
10
5
0
1997
1998
1999
2000
2001
2002
Kokku
2003 Mehed
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Naised
Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringud
Aastate jooksul on noorte mitte-eestlaste töötus olnud suurem kui eestlastest noorte oma, kusjuures sama trend iseloomustab ka 15–74aastaseid töötuid. Järgnevalt jooniselt 7 on näha, et kõige rohkem erines noorte eestlaste ja mitte-eestlaste töötuse määr Eestis 2005. aastal. Toona oli noorte mitte-eestlaste töötuse määr üle kolme korra kõrgem kui eestlastest noorte töötute puhul. Järgnenud aastatel hakkas mitte-eestlastest noorte töötuse määr aga langema. 2009. aastal oli eestlastest noorte töötuse määr poolteist korda madalam kui mitte-eestlastest töötutel: töötuse määrad olid kahel rühmal vastavalt 23,6% ja 35,6%.
8
Absoluutarvudes oli eestlastest noori töötuid 2009. aastal 12 200 ja mitte-eestlastest noori töötuid 9100. Vaadeldes eestlastest ja mitte-eestlastest noorte töötute soolist jaotust (joonis 8), ilmneb, et 2009. aastal oli töötuse määr kõige kõrgem mitte-eestlastest noormeeste hulgas: 40,9%. Viimase aastaga on aga kõige rohkem tõusnud eestlastest noorte meeste töötuse määr, mis kerkis ligikaudu 2,7 korda, küündides 2009. aastal 26,9%-ni. Kõige vähem on viimase aasta jooksul suurenenud eestlastest noorte neidude töötus: 10,9%-lt 19,3%-ni.
Joonis 7. 15–24-aastaste töötuse määr rahvuse järgi, 1997–2009
40
protsenti 35,6
35 30,9
30,8 30 26
25,7 22,9
23,1
25
29,4
21,2 20
22,7
19,6 15 10
17,6
16,2 11,2
13,7
17
1997
11,9
1998
1999
15,4
15
9,5
9,6
2005
2006
5 0
23,6
18,5
21,8
2000
2001
2002
2003
Eestlased
2004
10,5 8,5
2007
2008
2009
Mitte-eestlased
Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringud
Joonis 8. 15–24-aastaste töötuse määr rahvuse ja soo järgi, 1997–2009 protsenti 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 1997
1998
Eestlastest mehed
1999
2000
2001
2002
Eestlastest naised
2003
2004
2005
2006
Mitte-eestlastest mehed
2007
2008
2009
Mitte-eestlastest naised
Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringud 9
Vaadeldes noorte töötute keeleoskust, selgub, et umbes 10% 15–24-aastastest töötutest ei oska üldse eesti keelt. Ligikaudu 14% noori töötuid saab igapäevaelus eesti keeles suhtlemisega hakkama, kuid see keeletase ei pruugi olla veel piisav töö leidmiseks. Üle 75% noortel töötutel peaks aga eesti keele oskus olema piisavalt hea selleks, et mitte tõkestada nende töölerakendumist. Kui võrrelda noorte töötute keeleoskust kõikide 15–74-aastaste töötute omaga, siis tuleb välja, et noorte töötute hulgas on eesti keele mitteoskamise probleem tunduvalt väiksem kui kõikidel töötutel kokku. 15–74-aastastest töötutest ei oska 18% üldse eesti keelt ning sama suur protsent oskab seda ainult igapäevase suhtlemise piires. Seega seab eesti
4.2. Noored töötud haridustaseme järgi On leitud, et inimeste haridusega seotud valikud on suurel määral seotud nende hilisema tööalase edukusega (Rõõm 2007). Seega võib noorte töötuse üheks peamiseks riskiteguriks pidada madalat haridustaset7. Ka Eestis on noorte töötuse kõrge määr seotud nende inimeste lühikeseks jäänud haridusteega. Ehkki töötuks jäämise risk väheneb koos haridustaseme tõusuga, on viimastel aastatel kerkinud noorte töötuse määr Eestis kõikide haridustasemete puhul – seda seetõttu, et hariduse mõju ulatust töötusele mõjutab omakorda majanduse olukord. Noorte tööturule sisenemine ja selle kiirus sõltub sellest, kui suur on nõudlus uue tööjõu järele, see tähendab üldisest majandusseisust. Majanduslanguse ajal on noortel tunduvalt raskem tööle rakenduda,
keele mittevaldamine 15–74-aastastele töötutele tervikuna suuremaid takistusi töölerakendumiseks kui töötutele vanuses 15–24 eluaastat. Vaadeldes noorte töötuse näitajaid elukoha järgi, ilmneb, et varasemal kolmel aastal (2006–2008) on töötuse määr olnud kõrgem maal elavate noorte hulgas. Kuid 2009. aastal olukord muutus ning noorte töötuse määr kasvas linnades, tõustes 29%-ni (maa-asulates oli noorte töötuse määr sellal 23,9%). Ka soo järgi oli noorte töötus suurem linnalistes asulates. Noormeeste töötuse määr oli linnades 2009. aastal 33,9% ja neidudel 22,8%. Pealinna oli koondunud umbes 40% kõikidest 15–24-aastastest töötutest.
sest uusi töökohti ei looda ning olemasolevatele valivad tööandjad töökogemusega ja kvalifikatsiooniga töötajaid (Unt 2009). Eri haridustasemetega noorte töötuse risk on erinev ning tavaliselt on kõrgharidusega noortel tööturul lihtsam hakkama saada kui neist madalama haridustasemega noortel. Majanduslanguse perioodil ongi töötus hüppeliselt kasvanud vähem haritud noorte hulgas: kuni põhiharidusega noorte töötuse määr on võrreldes 2008. aastaga tõusnud ligikaudu 2,5 korda, jõudes 2009. aastaks tasemele 44,1%. Teise haridustasemega (kutse- ja keskharidus) noorte töötuse määr oli aga vaid 24,8% ning kolmanda taseme haridusega ehk kõrgharidusega noorte hulgas on töötus kõige väiksem (vt joonist 9).
ISCED-i haridustasemed: esimene tase – algharidus, põhiharidus, kutseharidus põhihariduseta noortele. Teine tase – keskharidus, kutseharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus keskhariduse baasil. Kolmas tase – keskeriharidus keskhariduse baasil, akadeemiline kõrgharidus, rakenduslik kõrgharidus, doktor. Kolmanda taseme puhul ei ole võimalik täpset töötuse määra välja tuua, sest uuringu valimi väiksusest tulenevalt oli valimisse sattunud noori kõrgharidusega töötuid nii vähe, et nende puhul ei ole tulemused usaldusväärsed. 7
10
Joonis 9. 15–24-aastaste töötuse määr haridustaseme järgi, 1997–2009
protsenti 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 1997
1998
Esimene tase
1999
2000
2001
2002
Teine tase
2003
2004
Kolmas tase
2005
2006
2007
2008
2009
15–24-aastaste töötuse määr
Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringud
Esimese ja teise taseme haridusega noored töötud moodustavad enamiku noortest töötutest. 2009. aastal oli kuni põhiharidusega ning kutse- ja keskharidusega noori töötuid vastavalt 41,6% ja 54,6% noortest töötutest. Kui vaadelda noorte töötute soolist jaotust haridustaseme järgi, siis ilmneb, et madala haridustasemega noori töötuid on enam meeste hulgas ning 15–24-aastaste töötute seas on kõige enam keskhariduseta noormehi. Madal haridustase ja kvalifikatsioon suurendasid noorte meeste töötuse riski eelkõige majanduslanguse ajal, sest siis sattusid löögi alla nn meeste töökohad, kus ei nõutud kõrget haridust ega spetsiifilisi oskusi (nt ehitussektoris ja töötlevas tööstuses). Kõige kergemini leiavad endale töökoha kõrgharidusega noored, ent tuleb märkida, et majanduskriisi ajal on ka kolmanda
taseme haridusega noortel keerulisem tööle rakenduda. Kõrgem haridus võib küll anda madalama haridustasemega võrreldes tööturul eelise, kuid selle abil ei saa täiesti vältida noorte töötuse probleemi. See tuleneb sellest, et Eestis on suur probleem struktuurne tööpuudus, st tööturu nõudluse ja pakkumise vahelise tasakaalu puudumine (Jaanus 2006). Sellise väljaõppega inimesi, nagu tööandjad palgata tahaksid, tihtipeale tööd otsimas ei ole. Lisaks noorte madalale haridustasemele on Eestis olnud alati probleemiks ka õpilaste suur koolist väljalangevus. Õigemini on see noorte madala haridustaseme üks peamisi põhjuseid. Näiteks katkestas Statistikaameti andmetel üldharidusõpingud päevaõppes 2008. aastal 674 ja 2009. aastal 437 inimest. Nendest jättis põhikoolis käimise päevaõp-
11
2009. aastal moodustasid kuni põhiharidusega ning kutse- ja keskharidusega noored töötud vastavalt 41,6% ja 54,6% noortest töötutest.
Seega tuleks noorte töötuks jäämise riski leevendamiseks hoida ära ja vähendada koolist väljalangemist, et noorte haridustee ei jääks liiga lühikeseks. Just lühike haridustee on üks
peamisi tegureid, mis suurendab noorte töötuse riski ja raskendab tööturule sisenemist. Kui majanduse tõusuaastatel soosis nõudlus tööturul noorte haridustee katkemist ja tööturule sisenemist, siis langusperioodil on vaja pöörata tähelepanu sellele, kuidas tuua haridustee katkestanud inimesed haridussüsteemi tagasi. Riigi tasandil on selle probleemi lahendamisega juba tegelema hakatud. Näiteks rakendatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi nimega „TULE” („Tule uuesti, lõpeta edukalt!”)8, mis pakub kõrgharidustasemel õpingud katkestanud inimestele võimalust need tasuta lõpetada.
Joonis 10. Töötute haridustasemed ja osakaalud vanuserühmiti, 2009 protsenti
50 000
64,1
45 000
70 60
40 000 35 000 30 000
50
54,6
41,6
40
25 000 30
20 000
19,6
16,3
Esimese taseme haridus
815
11 622
0
11 900
5 000
46 900
20
10 000
Teise taseme haridus
3,8
14 300
15 000
8 853
Kui majanduse tõusuaastatel soosis nõudlus tööturul noorte haridustee katkestamist ja nende sisenemist tööturule, siis langusperioodil on vaja pöörata tähelepanu sellele, kuidas tuua haridustee katkestanud inimesed haridussüsteemi tagasi.
pes pooleli vastavalt 523 ja 326 õpilast. Üle poole põhikooli katkestajaid on olnud poisid, moodustades 2008. aastal katkestajatest 63% ja 2009. aastal 59%. Samuti on palju kutseõppest väljalangenuid: 2006.–2008. aastani on neid igal aastal olnud üle 5000. 2008. aastal katkestas kutseõppe õpingud peaaegu 20% kõikidest kutseõppes õppijatest (Statistikaamet).
Kolmanda taseme haridus
15–24-aastased
25–64-aastased
Haridustaseme osakaal (15–24-aastased)
Haridustaseme osakaal (25–64-aastased)
10 0
Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringud
4.3. Noored töötud varasema töökogemuse järgi Nagu eespool juba mainitud, mõjutab noorte töötusriski peale haridustaseme ka nende töökogemus. Noori inimesi iseloomustavad võrreldes teiste vanuserühmadega vähesed töökogemused või üldse varasema töötamise kogemuse puudumine. See seab noored töökoha leidmisel ebasoodsamasse olukorda, 8
Lisateave: http://www.hm.ee/tule.
12
sest tööandjad eelistavad üldjuhul kogenud ja oskustega töötajaid. Tööjõu-uuringute andmetel oli 2009. aastal üle poole ehk 62% kõikidest 15–24-aastastest töötutest varem töötanud. Et suuremal osal noortel töötutel on töökogemus olemas, ei ole siin peamiseks probleemiks töökogemuse puudumine, vaid varasema kogemuse
iseloom ja pikkus. Näiteks selgub uuringutest, et töötust mõjutab töökogemuse kestus: mida lühem on töökogemus, seda suurem on töötuse määr (Saar 2004). Kuna noored on võrreldes teiste töötajatega sisenenud tööturule kõige viimasena, on neil tavaliselt ka kõige vähem töökogemusi ning nende varasem töölkäimise periood on tunduvalt lühem kui teistel. Peale töökogemuse kestuse mõjutab töö leidmise võimalusi kindlasti varasema töökoha tegevusvaldkond. Järgnevalt vaadeldakse, millistelt ametialadelt on noored töötud saanud oma viimase töökogemuse. Joonisel 11 on välja toodud 15–24-aastaste töötute jagunemine viimase ametiala järgi 2009. aastal. Ilmneb, et noortel töötutel on töökogemus peamiselt nn sinikraede9 ametikohtadelt: üle poole noori töötuid (54%) töötas viimati sekundaarsektoris ja 42% tertsiaarsektoris. Kõige rohkem noori töötuid oli olnud varem hõivatud oskus- ja käsitöölistena: neil ametikohtadel olnud moodustasid kõikidest noortest töötutest 32%. Kõikidest varem hõivatud olnud 15–24-aastastest töötutest oli 24% töötanud lihttöölisena,19% teenindus- ja müügitöölisena ning 16% seadme- ja masinaoperaatorina. Kui vaadata töötuid vanuserühmas 15–74 eluaastat nende viimase ametiala ja selle majandussektori järgi, siis iseloomustavad neid samasugused trendid nagu noori töötuidki, kellel on töökogemus: üle poole (53%) töötuid oli olnud samuti varem hõivatud sekundaarsektoris ja 41% tertsiaarsektoris. Seega oli ka enamik 15–74-aastaseid
töötuid viimati töötanud nn sinikraede ametikohtadel. Enamiku selle vanuserühma töötutest moodustavad viimati oskus- ja käsitöölisena (30%), seadme- ja masinaoperaatorina (20%), lihttöölisena (16%) ning teenindus- ja müügitöötajana (12%) hõivatud olnud inimesed. Joonis 11. 15–24-aastased töötud viimase ametiala järgi 2009. aastal
Oskus- ja käsitöölised 32% Lihttöölised 24% Teenindus- ja müügitöötajad 19% Seadme- ja masinaoperaatorid 16% Muu 9%
Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringud
Sinikraed: teenindus- ja müügitöötajad, põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, oskus- ja käsitöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, lihttöölised, relvajõud. 9
13
2009. aastal oli 62% kõikidest 15–24aastastest töötutest varem töötanud ning seda peamiselt oskustööliste ametikohtadel.
4.4. Noored töötud töötuse kestuse järgi 2009. aastal vähenes noorte lühiajaliselt töötute osakaal 63%-lt 53%-le ning pikaajaliselt tööd otsinud noorte osakaal, vastupidi, tõusis 24%-lt 27%-ni.
Töötusest rääkides tuleb vaadata ka seda, kui kaua inimeste tööta olek kestab. Lühiajaline tööpuudus on tööturule sisenejate puhul normaalne nähtus, sest tavaliselt kulubki noortel kooli lõpetamise järel teatud aeg selleks, et viia end tööturu võimalustega kurssi ning seal oma koht leida. Kuid sellest tööpuudusest saab probleem siis, kui töötus muutub pikaajaliseks. Mida pikemat aega on inimene tööturust eemal, seda raskemaks muutub talle sinna (taas)sisenemine. Seega on tähtis jälgida, kas noori iseloomustab pigem lühiajaline või pikaajaline töötus ning kas töötuse kestuse näitajad on majanduslanguse ajal muutunud. 2009. aastal otsis alla kuue kuu tööd üle poole ehk 53% noori töötuid. Pikaajalised töötud ehk 12 kuud või kauem tööd otsinud moodustasid noorte töötute hulgas ligikaudu 27% (vt joonist 12). Võrreldes eelmise, 2008. aas-
taga on noorte lühiajaliste töötute osakaal vähenenud ning pikaajaliselt tööd otsinud noorte osakaal, vastupidi, suurenenud. 2008. aastal moodustasid nende osakaalud noorte töötute seas vastavalt 63% ja 24%. Paljude noorte lühiajalise tööpuuduse muutumine pikaajaliseks võib kujuneda märkimisväärseks ohuks nende noorte tulevikuväljavaadetele, sest pikka aega tööturult eemal olnud ja ilma tööharjumuseta inimest on tunduvalt keerulisem tööturule lõimida. Kõikidest töötutest oli 2009. aastal lühiajalisi töötuid (alla kuue kuu) 52% ja pikaajalisi töötuid veidi üle 27%. 2008. aastal moodustasid vastavad osakaalud selles vanuserühmas 53% ja 31%. Seega ilmneb, et erinevalt noortest töötutest ei kajastu kõikide pikaajaliste töötute osatähtsuse kasv veel 2009. aasta statistikas. Kuid vabade töökohtade puudumise tõttu võib töötus muutuda lähiaastatel pikaajaliseks.
Joonis 12. 15–24-aastased töötud töötuse kestuse järgi, 1997–2009
14
tuhat 12,1
12
11,2
10
9,2 7,9
8
7,3
6,7 6
5,9
5,8
6,4
5,7 5
4,6 4
5,1
2
5
4,4 3,1
3,5 3
2,5
2,4
1,8
2,8 1,1
1,2
2005
2006
0 1998
1999
2000
2001
2002
Vähem kui 6 kuud
Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringud
14
5,7
4,8 3,8
1,7
1997
6,3
5,9
5,1
3,9
3,5 3,4
6,3
2003 6–11 kuud
2004
2,4
0,7 2007
12 kuud või rohkem
2,4
1,3 2008
2009
5. Noortele töötutele pakutavad teenused Noorte töötuse suurenemine ja selle kestuse pikenemine majanduslanguse ajal viitab asjaolule, et noortel on majanduskriisi tingimustes raskem tööle rakenduda ning nende tööotsinguperiood võib venida pikemaks kui tavalises majandusolukorras. Üks võimalus tööd leida on kasutada Töötukassa10 teenuseid. 2009. aastal pöördus töö leidmiseks Töötukassasse 46% kõikidest 15–24-aastastest töötutest (vt joonist 13). Võrreldes eelmiste aastatega on pöördumiste arv suurenenud (2007.
ja 2008. a oli pöördumiste osakaal vastavalt 11% ja 20%). Samuti on 2009. aastal kasvanud kõikide töötute (15–74-aastaste) pöördumine Töötukassasse. Kui 2008. aastal tuli sinna abi saama 32% kõikidest töötutest, siis 2009. aastal kasvas sama näitaja 59%-ni. Selgub, et noored pöörduvad Töötukassa poole üldjuhul vähem, mis võib olla tingitud asjaolust, et tihtipeale elavad selles vanuses töötud veel vanemate toetusel ning neil puudub seepärast otsene vajadus abi taotleda. Lisaks pole neil, kes pole veel tööturule üldse sisenenud, alust saada töötuskindlustushüvitist, mistõttu ei pruugi nende jaoks olla piisavalt motiveeriv nende ainus Töötukassasse pöördumisel saadav rahaline hüve – töötutoetus.
Joonis 13. 15–24-aastaste töötute pöördumine Tööturuameti/Töötukassa poole, 2006–2009 14 000
12 000
11 500 9800
10 000
7900
7800
8 000
7000 6 000
4 000 2000
2 000 1100
900
0 2006
2007 Pöördus
2008
2009
Ei pöördunud
Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuringud
10
Alates 1. maist 2009 osutab tööturuteenuseid Eesti Töötukassa (varem Tööturuamet, mis likvideeriti 30. aprillil 2009).
15
Majanduskriisi ajal võib märgata tendentsi, et töö kaotanud inimesed pöörduvad üha sagedamini Töötukassasse, kuid samas teevad noored seda üldjuhul harvem kui vanemad inimesed.
Majanduskriisi ajal võib märgata tendentsi, et töö kaotanud inimesed pöörduvad üha sagedamini Töötukassasse, kust neil on võimalik saada mitmesugust abi töö leidmiseks, näiteks töövahenduse kaudu. Sellega aitab Töötukassa töötutel ja tööotsijatel leida sobivat tööd ning tööandjatel sobivaid töötajaid. Peale töövahendusteenuse saavad töötud, sh noored töötud, kasutada veel mitut Töötukassa pakutavat tööturuteenust, mida osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) alusel. Järgnevalt tutvustatakse neid tööturuteenuseid, mis on mõeldud noorte töötute tööleaitamiseks. Karjäärinõustamine – töötule ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijale tema isikuomadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine. Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes (TTTS § 14). Samuti on paljudes Töötukassa esindustes üle Eesti avatud karjääriinfotoad, kust saab teavet töötamise ja õppimise kohta ning esmast nõu karjäärispetsialistidelt. Karjääriinfotoad on mõeldud kõigile, mitte ainult töötutele. Tööpraktika – töötule praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada tema tööks vajalikke teadmisi ja oskusi (TTTS § 15 lg 1). Töötul noorel on võimalik osaleda tööpraktikal, mis kestab kuni neli kuud ning mille eest makstakse talle stipendiumi. Teenus on eelkõige suunatud töökogemuseta noortele või neile, kes soovivad õppida uut ametit. Tööturukoolitus – töötule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad tema töölerakendumist. Tööturukoolitus kestab kuni üks aasta (TTTS § 13 lg 1). Noore puhul rakendatakse tööturukoolitust peamiselt juhul, kui ta ei ole senise hariduse ja praktilise töökogemusega endale tööd leidnud. Palgatoetus – tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus. Palgatoetusega 16
saab tööle rakendada töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast, ning töötu, kes on olnud töötuna arvel järjest üle 12 kuu ega ole tööd leidnud. 16–24-aastase töötu saab palgatoetusega tööle rakendada juhul, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu ega ole tööd leidnud (TTTS § 18 lg 1). Alates 2010. aastast on tööandjal võimalik taotleda palgatoetust juhul, kui ta võtab tööle noore (16–24-aastase), kes on olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud. Palgatoetust makstakse tööandjale kolm kuni kuus kuud (sõltuvalt lepingu pikkusest) ning 50% palgast, aga mitte üle 4350 krooni kuus. Tööklubid – noortele töötutele mõeldud klubid, kust on võimalik hankida teavet tööturu kohta. Klubides tutvustatakse erialasid, vaadatakse õppefilme, õpitakse käituma töövestlusel, koostama CV-d, motivatsioonikirja jne. Vabatahtlik töö – viimasel ajal on populaarsust kogunud vabatahtliku töö propageerimine. Eesti Noorsootöö Keskus on innustanud noortekeskusi ning muid noorteorganisatsioone võtma noori oma organisatsiooni vabatahtlikeks. Töötukassa hüvitab noortele töötutele transpordiga seotud kulud ja vahendab vabatahtlike töökohti.
Kokkuvõte On väga vajalik, et riiklikult tähtsustataks noorte töötuse probleemi ning et selle probleemiga ka tegeletaks eesmärgiga lõimida meie niigi vähesed noored edukalt tööturule ja vähendada selle abil nende jäädavat lahkumist välismaale tööd otsima. Noorte tööpuuduse leevendamise ja ennetamisega saab algust teha, suurendades noorte teadmisi tööturul toimuva kohta – on oluline, et noored oleksid kursis tööturu trendide ja tööandjate vajadustega. Lisaks tuleb suurendada noorte teadlikkust nende võimalustest tööturul. Selleks tuleb tagada võrdselt kõikidele noortele nõustamise kättesaadavus ja kvaliteet, sest just asjakohase teabe ja kvaliteetse nõustamise abil on noorel inimesel võimalik teha teadlikke otsuseid.
Kirjandus Jaanus, E. (2006). Noorte tööpuudus ja tööpoliitika – arenguvõimalusi Eestis Phare projekti näitel. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond. Reedik, E. (2009). Mul pole tööd, aga ma töötan selle nimel. Noorsootöö leht Aken. http://aken.enl.ee/7235, (21.06.2010). Rõõm, T. (2007). Haridus ja tööturg Eestis. Eesti Panga toimetised, 12, Tallinn. Saar, E. (2004). Haridus ja töötus: noorte tööturule lülitumine Eestis võrreldes Euroopa Liidu riikidega. Teoses R. Vöörmann (toim) Noorte siirdumine tööturule: probleemid, vastuolud, kitsaskohad, 1. Sotsiaalse stratifikatsiooni osakonna toimetised, Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut, 91–117. Unt, M. (2009). Noorte eneseteostus ja positsioon tööturul. Teoses Eesti inimarengu aruanne 2009, Tallinn: Eesti Koostöö Kogu, 92–95. Venesaar, U., Maldre, R. (2001). Noored Eesti tööturul ja tööturupoliitika. Teoses Harmoniseerimine ja vabadus Eesti Vabariigi majanduspoliitikas integreerumisel Euroopa Liiduga: IX teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded – artiklid: (Tartu–Värska, 28.–30. juuni 2001). Eesti majanduspoliitilised väitlused, 9, Berliin, Tallinn: Berlin Verlag A. Spitz / Mattimar (Tallinn: Miniprint), 273–280. Youth Employment. World Youth Report 2003. Department of Economic and Social Affairs, United Nations, New York.
17
Varem ilmunud toimetised 2010. a ilmunud toimetised: 3/2010 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis 2009. aastal. – Poliitikaanalüüs. 2/2010 Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjale kaasnevad probleemid. – Poliitikaanalüüs. 1/2010 Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009. – Uuringuraport.
2009. a ilmunud toimetised: 5/2009 Vigastused Eestis. – Teemaleht. 4/2009 Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed. – Poliitikaanalüüs. 3/2009 Töövaldkonna areng 2008 – 2009. – Trendide kogumik. 2/2009 Mittetavapärane töökorraldus Eesti ettevõtetes. – Poliitikaanalüüs. 1/2009 Eesti rahvastiku tervisekaotus. – Teemaleht. Kõik ilmunud toimetised on Sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee > Väljaanded > Toimetised
18
19
Noored töötud Eesti tööturul • • • •
Noorte hõiveseisundid Noorte töötus Euroopa Liidu riikides Noorte töötus Eestis Noorte töötust mõjutavad tegurid: noored töötud soo, rahvuse, elukoha, haridustaseme, varasema töökogemuse ja töötuse kestuse järgi • Noortele töötutele pakutavad teenused
Teemaleht on Sotsiaalministeeriumi toimetiste sari, mille eesmärk on anda lühiüle-
vaateid ja suundumuste kirjeldusi ühel konkreetsel sotsiaal-, töö- ja tervisepoliitikaga seotud teemal ning seeläbi aidata kaasa teadmistepõhise poliitika kujundamisele.
Lisateave: Tööpoliitika info ja analüüsi osakond Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, Tallinn 15027 20 info@sm.ee
Küljendus: AS Ecoprint ISSN-L 1736-3896 ISSN 1736-390X (online) ISSN 1736-8472 (CD) ISSN 1736-3896 (trükis) Autoriõigus: Sotsiaalministeerium, 2010