Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

2

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend Uue keskkonnahoidliku ja suure tootlikkusega suletud vesiviljelussüsteemi tutvustus

Võtmeteemad

Jacob Bregnballe

• Abistab kalakasvatajaid üleminekul vee korduvkasutusega vesiviljelusele • Teeb sissejuhatuse vee korduvkasutuse tehnoloogiasse ja juhtimismeetoditesse • Soovitab häid viise vee korduvkasutusega vesiviljelusele üleminekuks • Kirjeldab vee korduvkasutusega süsteemi ja reovee käitlemist • Tutvustab vee korduvkasutusega vesiviljeluse reaalsete projektide näiteid Autor, Jacob Bregnballe AKVA kontsernist, on töötanud nii teadlase kui ka praktikuna paljudes paikades üle maailma vee korduvkasutusega vesiviljeluse valdkonnas juba üle 30 aasta. Ta on selle ala juhtivaid asjatundjaid, kellel on Kopenhaageni Ülikooli magistrikraad ja oma kalakasvandus.

Käsiraamatu originaali on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondliku büroo toel välja andnud rahvusvaheline organisatsioon Eurofish.

Eurofish

The FAO Sub-regional Office for

H. C. Andersens Boulevard 44–46

Central and Eastern Europe

DK-1553 Copenhagen V

Benczúr utca 34

Taani

H-1068 Budapest, Ungari

Tel

+45 3337 7755

Tel

+36 1461 2000

Faks +45 3337 7756

Faks +36 1351 7029

info@eurofish.dk

fao-seur@fao.org

www.eurofish.dk

www.fao.org/regional/seur

3

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend Uue keskkonnahoidliku ja suure tootlikkusega suletud vesiviljeluss체steemi tutvustus

Jacob Bregnballe

Kalanduse teabekeskus P채rnu 2012

Trükise Ees�s väljaandmist on toetanud kalanduse teabekeskus.

Kalanduse teabekeskuse tegevus toimub „Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 3.1 „Ühistegevused” tegevuse „Muud ühistegevused” raames. Toetuse kasutamise kava kehtestas põllumajandusminister 14. juulil 2010 käskkirjaga nr 94.

Kalanduse teabekeskuse eesmärk on luua ühtne võrgus�k, mis võimaldab kalandussektoril (kalapüük, vesiviljelus, kala töötlemine ja turustamine) ning kala- ja kalatoodete tarbijatel saada nüüdisaegset oskusteavet, koolitust ja nõuandeid. Teadus- ja seadusinfo, kogemuste ja hea tava levitamise kaudu soovib teabekeskus soodustada elukestvat õpet kalandussektoris ning suurendada tarbijate teadlikkust.

Saateks eestikeelsele tõlkele Eesti kliima ei ole kalakasvatuseks eriti soodus. Soojaveeliste kalade jaoks on meie veed pikalt külmad, külmaveeliste jaoks aga suvel liiga soojad.

Euroopa Liidu toel on rajatud uusi kalakasvandusi, mis kasutavad kõige tänapäevasemat, tõhusat ja keskkonnasäästlikku tehnoloogiat. Kalakasvatustehnoloogia areneb väga kiiresti.

Paljud Eesti kalakasvatajad on tõsiselt ette võtnud vee korduvkasutusega kalakasvatusrajatiste ehitamise. Sellises süsteemis ringleb vesi kalabasseinide ja puhastusseadmete vahel. Vee

Teabekeskus alustas tegevust aprillis 2011 Tartu Ülikooli Ees� mereins�tuudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juures. Teabekeskuse tööd koordineerib nõukogu, mis koosneb järgmiste organisatsioonide esindajatest: Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tartu Ülikool, Ees� Maaülikool, Ees� Mereakadeemia, Maamajanduse Infokeskus, Ees� Kalurite Liit, Ees� Kalaliit ja Ees� Kalakasvatajate Liit.

väiksem keskkonnakoormus, mis on Eesti keskkonnasaaste maksustamise poliitikat arvestades

Toomas Armulik, teabekeskuse juhataja

vee korduvkasutuse süsteemil põhineva kasvanduse tööpõhimõtteid. Taanis koostatud selle

korduvkasutuse süsteemil on looduslike veekogude ees mitu eelist: sõltumatus välistemperatuurist, mis võimaldab kalu kasvatada aasta läbi sobivaimal temperatuuril, väike veevajadus ja väga tähtis.

Kasvanduse planeerimiseks ja edasiseks edukaks majandamiseks on omanikul vaja tunda valdkonna käsiraamat on talle kindlasti abiks. Trükis annab hea ülevaate tänapäevasest vee korduvkasutusega kalakasvatussüsteemist. Käsitletakse selliseid teemasid nagu süsteemi komponendid, kalaliigid, projekti kavandamine ja teostamine, süsteemi töökorras hoidmine, reovee käitlemine, kalade haigused ning varasemate kogemuste näited.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakond

Originaali �itel: Jacob Bregnballe. A Guide to Recircula�on Aquaculture: An introduc�on to the new environmentally friendly and highly produc�ve closed fish farming systems.

Copenhagen, 2010

on Eestis praegu ainus koht, kus tegeldakse kalakasvatuse õpetamise ja teadusuuringutega.

Alates 2002. aastast koolitatakse ka kalakasvatuse magistrante. Kalakasvatuse osakond püüab katta võimalikult paljusid erialaseid teemasid, nagu kalade geneetika ja tõuaretus, kalade tervishoid ning kalavarude taastootmine. Kõige jaoks aga osakonna 14 teadlasest, spetsialistist

Tõlge ees� keelde: Ees� Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse ins�tuudi kalakasvatuse osakond Keeletoimetajad: Airi Männik, Kristel Ress (Päevakera) Väljaandja: Kalanduse teabekeskus 2012

ISBN 978-9985-4-0706-6

ja doktorandist, kellest paljud töötavad osakoormusega, ei jätku – tarvis on ka õpikuid, mis annaksid algteadmised ja hoiaksid eestikeelset terminoloogiat. Üliõpilastele on sissejuhatav vee korduvkasutusega kalakasvatuse käsiraamat väga vajalik, seepärast algataski kalakasvatuse osakond Eurofishi lahkel loal käesoleva juhendmaterjali tõlkimise eesti keelde. Sellesse töösse on andnud oma panuse paljud osakonna töötajad ja üliõpilased.

Tiit Paaver, Eesti Maaülikooli kalakasvatuse professor

Eessõna Ranged keskkonnakaitsepiirangud, mille eesmärk on vähendada haudejaamadest ja kalakas-

Käesolevas trükises käsitletaksegi üleminekut traditsiooniliselt vesiviljeluselt vee korduvkasu-

vandustest tulenevat saastet Põhja-Euroopa maades, on käivitanud vee korduvkasutusega

tusega vesiviljelusele ja antakse vesiviljelejale nõu eksimuste vältimiseks. Oma kogemusi jagab

vesiviljeluse kiire tehnoloogilise arengu. Selline vesiviljelus tagab ka suurema ja stabiilsema

selle ala tuntumaid asjatundjaid, AKVA kontsernis töötav Jacob Bregnballe. Loodetavasti on

toodangu, sest haiguspuhanguid on harvem ja kontroll haudejaamade kasvu mõjutavate

see juhend vee korduvkasutusega vesiviljelusele üleminevatele kalakasvatajatele kasulik abi-

näitajate üle parem. See suund on teretulnud ja igati kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandus-

vahend.

organisatsiooni (FAO) kohuseteadliku kalanduse koodeksiga. Käesolev vee korduvkasutusega vesiviljeluse tutvustus täiendab FAO Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondliku büroo tööd keskkonna

See väljaanne on Eurofishi, FAO Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondliku büroo ja AKVA kontserni

seisukohalt jätkusuutliku vesiviljeluse valdkonnas.

ühistöö tulemus.

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse süsteem tähendab ühtlasi seda, et haudejaamad ei pea

Aina Afanasjeva,

enam asuma hinnalistel jõeäärsetel aladel. Nüüd võib neid ehitada peaaegu igale poole ja

Eurofishi direktor

nende vajadus puhta pisikutevaba vee järele on varasemast palju väiksem. Seepärast on FAO-l olnud hea meel toetada selle trükise väljaandmist. Loodetavasti innustab see vesiviljelusega tegelejaid ja aitab neil minna tulevikus üle vee korduvkasutusega vesiviljelusele.

Autori ja AKVAgroupi ühenduse tutvustus Thomas Moth-Poulsen, FAO Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondliku büroo

Jacob Bregnballe AKVA kontsernist on töötanud vee korduvkasutusega vesiviljeluse valdkonnas

kalandusametnik

üle 30 aasta. Tal on Taanis kalakasvandus Asnæs Fiskeopdræt A/S ja ta on olnud seotud paljude tehniliste uuendustega, mille eesmärk on muuta vee korduvkasutusega vesiviljeluse süsteem sobivaks laiale valikule vesiviljeluses kasvatatavatele liikidele. Ta on töötanud ka rahvusvahelise vesiviljeluse nõustajana ja omandanud Kopenhaageni Ülikoolis magistrikraadi.

Vesiviljelusel, mis on juba praegu maailma kiiremini kasvavaid põllumajandusharusid, on eeldusi

Praegu on ta maismaavesiviljeluse müügidirektor AKVA kontsernis, mis on maailma suurim vesi-

kasvada ka edaspidi ning anda kvaliteetseid ja tervislikke kalasaadusi. Aastal 2006 püüti ligi-

viljeluse tehnoloogia ettevõte, hõlmates kõiki vesiviljeluse aspekte nii maismaal kui ka merel.

kaudu 90 miljonit tonni kala. Vesiviljeluse toodang on olnud püsivalt tõusuteel, suurenedes

Ettevõttel on üle 25-aastane kogemus teras- ja plastvannide, tööpaatide, toitmissüsteemide

aastas keskmiselt 6 protsenti ja ulatudes kogutoodangult peaaegu 52 miljoni tonnini.

ja -parvede, sensorsüsteemide ja vesiviljeluse tarkvara väljatöötamises ja tootmises. Ettevõte pakub lahendusi ja tuge vee korduvkasutusega vesiviljeluse vallas.

Et üha rohkem pööratakse tähelepanu jätkusuutlikkusele, tarbijate nõudmistele, toidu turvalisusele ja tasuvusele, arendatakse vesiviljeluse tehnoloogiat pidevalt. Üldiselt mõjutab vesi-

AKVA group Denmark A/S

viljeluse toodang keskkonda, aga vee korduvkasutusega vesiviljeluse tipptasemel meetodid

Teknikervej 14

vähendavad seda mõju traditsiooniliste kalakasvatusmeetoditega võrreldes märkimisväärselt.

DK-7000 Fredericia

Vee korduvkasutusega vesiviljelusel on seetõttu kaks kohest eelist: tasuvus ja vähenenud kesk-

Denmark

konnamõju.

www.akvagroup.com

7

Sisukord 1. Sissejuhatus vee korduvkasutusega vesiviljelusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2. Vee korduvkasutusega süsteemi üksikasjalik ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Vee korduvkasutusega süsteemi komponendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 – Kalabasseinid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 – Mehaaniline filtratsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 – Bioloogiline käitlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 – Degaseerimine, aereerimine ja gaaside eraldamine . . . . . . . . . . . . . . 22 – Hapnikuga rikastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 – Ultraviolettkiirgus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 – Osoon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 – pH reguleerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 – Soojusvahetus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 – Pumbad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 – Jälgimine, kontroll ja häiresüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 – Rikkesüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 – Lisatav vesi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 3. Kalaliigid vee korduvkasutusega süsteemis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 4. Projekti kavandamine ja teostus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 5. Vee korduvkasutusega süsteemi töökorras hoidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 6. Reovee käitlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 7. Haigused

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48

8. Kogemuste näited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 Noorlõhede tootmine Tšiilis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 Kammeljakasvatus Hiinas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 Forellikasvatus Taanis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 Vee korduvkasutusega süsteem ja taasasustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 Suured kasvandused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 Lisa

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58

Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60

8

1. Sissejuhatus vee korduvkasutusega vesiviljelusse

1. Sissejuhatus vee korduvkasutusega vesiviljelusse

9

süsteemiga forellikasvandus aga tavaliselt

puhul puuduvad välised keskkonnategurid

30 m3 vett.

täielikult või osaliselt sõltuvalt kasvanduse ehitusest ja vee korduvkasutusega süsteemist.

Vee korduvkasutusega vesiviljelus on kalade

mille eesmärk on toota palju tonne kaubakala

Paljudes piiratud veeressursiga piirkondades

või teiste veeorganismide kasvatamine kordu-

aastas, kuni väikeste keeruliste süsteemideni,

on vee korduv kasutamine keskkonnasäästlik.

Vee korduvkasutus võimaldab kalakasvatajal

valt kasutatavas vees. Tehnoloogia põhineb

kus kasvatatakse ohustatud liike taasasusta-

Peale selle muudab piiratud veekasutus toit-

hoida kõik tootmise parameetrid kontrolli all.

mehaaniliste ja bioloogiliste filtrite kasutami-

mise eesmärgil.

ainete eemaldamise veest palju lihtsamaks

Tema oskus vee korduvkasutusega süsteemi

sel ning seda saab tarvitada põhimõtteliselt

ja odavamaks, sest kasutatava vee kogus on

käitada muutub seega sama oluliseks kui

kõikide vesiviljeluses kasvatatavate liikide

Vee korduvkasutusega süsteem võib olla

palju väiksem kui läbivoolukasvanduses. Vee

oskus hoolitseda kalade eest. Kontrollitavad

puhul, nagu kalad, limused ja krevetid. Vee

erineva intensiivsusega sõltuvalt taaskasu-

korduvkasutusega kalakasvatust võib pidada

parameetrid, nagu vee temperatuur, hapni-

korduvkasutust rakendatakse eeskätt kalade

tatava vee kogusest. Hoonetes paiknevad,

kõige keskkonnasäästlikumaks kala tootmise

kusisaldus või päevavalgus, loovad kaladele

kasvatamisel, mistõttu on käesolev käsiraa-

väliskeskkonnast

viisiks, mis on samal ajal majanduslikult tasuv.

stabiilsed ja optimaalsed tingimused, mis

mat mõeldud peamiselt kalakasvatusega tege-

korduvkasutavad vett eriti intensiivselt, tarbi-

levatele inimestele.

des päevas ainult 200 liitrit värsket vett ühe

Piiratud veekasutus annab tootmises suure

parema kasvu. Sellistes tingimustes kasvab

kilogrammi kala tootmiseks. Välistingimustes

eelise. Traditsiooniline kalakasvatus sõltub

kala püsivalt ja prognoositavalt, nii et kala-

isoleeritud

kasvandused

omakorda tekitavad vähem stressi ja tagavad

Vee korduv kasutamine kasvab kiiresti mit-

asuvad kasvandused, mis on ehitatud ümber

täielikult väliskeskkonna tingimustest, nagu

kasvataja teab, millal kala jõuab teatavasse

mes kalakasvatusvaldkonnas. Neid süsteeme

vee korduvkasutusel põhinevateks, kasuta-

vee temperatuur, vee puhtus, hapnikusisaldus

staadiumi või suurusse. Selle peamine eelis

saab paigaldada mitmesugustesse tootmis-

vad ühe kilogrammi kala tootmiseks ligikaudu

või vetikate ja lehtede põhjustatud ummis-

on võimalus koostada täpne tootmisplaan

üksustesse alates suurtest kasvandustest,

3 m3 värsket vett, traditsiooniline läbivoolu-

tused sissevooluvõres. Vee korduvkasutuse

ja prognoosida, millal on kalad suuruselt

Joonis 1.1. Vee korduvkasutusega süsteem sisetingimustes

Joonis 1.2. Vee korduvkasutusega süsteem välistingimustes

10

11

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

müügiks sobivad. See soodustab kasvanduse

haiguste leviku oht väike. Enamikus neis süs-

üldist juhtimist ja võimaldab müüa toodangut

teemides ei ole haigustega probleeme, mis-

turul konkurentsivõimelisemalt.

tõttu on toodangu kvaliteedi parandamise ja

Vee korduvkasutuse tehnoloogial on kala-

2. Vee korduvkasutusega süsteemi üksikasjalik ülevaade

keskkonnahoiu eesmärgil ravimite kasutamist

Vee korduvkasutusega süsteemis on vaja

guse ja osooniga desinfitseerimist, automaat-

märgatavalt vähendatud.

pidevat veekäitlust, et eemaldada kalade eri-

set pH reguleerimist, soojuse reguleerimist,

tatavad jääkained ja lisada hapnikku, hoid-

lämmastiku eraldamist jmt.

kasvatuses palju eeliseid, millest tuleb juttu järgmistes peatükkides. Muude süsteemidega

Vesiviljelus ei sobi kõigile. Selleks on vaja

maks kalad elus ja terved. Süsteemi põhimõte

võrreldes on vee korduvkasutusega süs-

teadmisi, järjekindlust ja mõnikord ka tuge-

on tegelikult päris lihtne. Kasvubasseinist

Kalu on vaja sööta mitu korda päevas. Söödud

teemi tähtsamaid omadusi tunduvalt harvem

vat närvi. Üleminek traditsiooniliselt kala-

välja voolav vesi juhitakse kõigepealt mehaa-

ja seeditud toit kasutatakse kala ainevahetu-

haiguste esinemine, sest väliskeskkonnast

kasvatuselt vee korduvkasutusele teeb nii

nilisse filtrisse ja seejärel biofiltrisse. Biofiltrist

ses energia ja toitainete saamiseks, et tagada

võetava vee vähene kogus piirab haiguste

mõnegi asja lihtsamaks, aga nõuab ka uusi

väljuv vesi aereeritakse ja sellest eraldatakse

kala kasv ja muud füsioloogilised protsessid.

levikut. Tavaliselt on kasvanduste vesi pärit

ja paremaid oskusi. Vee korduvkasutuse teh-

süsinikdioksiid, misjärel juhitakse puhas vesi

Läbi lõpuste sisse hingatud hapnik (O2) on

jõest, järvest või merest ning see suurendab

noloogial põhinevas kasvanduses on edu saa-

tagasi kalabasseini.

vajalik energia tootmiseks ja proteiinide lõhus-

haiguste leviku ohtu. Vee korduvkasutusega

vutamiseks vaja eelkõige erialast väljaõpet ja

süsteemis kasutatakse aga peamiselt puur-

haridust, mille andmiseks ongi see käsiraamat

Vajadust mööda saab lisaks kasutada vee

ammoniaak (NH3) väljutatakse jääkainetena.

kaevu-, dreeni- või allikavett, mille puhul on

koostatud.

puhta hapnikuga rikastamist, ultraviolettkiir-

Seedimata sööt väljutatakse vette orgaanilise

Valgus

tamiseks, kusjuures süsinikdioksiid (CO2) ja

Temperatuur Soolsus

Vee vool Bassein

Hapnik

Mehaaniline filter

Biofilter

pH

Nõrgfilter Süsinikdioksiid

Orgaaniline materjal Asustustihedus

Söötmine UV-desinfitseerimine

Joonis 1.3. Mõningad parameetrid, mis mõjutavad kala kasvu ja heaolu

Hapnikuga rikastamine

Joonis 2.1. Vee korduvkasutusega süsteemi põhimõte. Veepuhastussüsteem koosneb põhiliselt mehaanilisest filtreerimisest, bioloogilisest töötlemisest ning aereerimisest ja CO2 eraldamisest.

Vajaduse korral saab lisada hapnikku või kasutada UV-desinfitseerimist.

12

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

13

2. Vee korduvkasutusega süsteemi üksikasjalik ülevaade

Joonis 2.2. Kala kasvu

Vee korduvkasutusega süsteemis toob tulu

tootlikkust mõjutavad suurel määral basseini

ja jääkainete eritumist

võimalikult tõhus söödakasutus, sest siis

suurus, kuju ja sügavus, aga ka selle puhas-

tekib vähem jääkprodukte ja vee puhasta-

tamise võimalus. Seega tuleks basseini konst-

mine muutub lihtsamaks. Õigesti majandatud

ruktsiooni hoolikalt valida.

mõjutavad tarbitud sööt

Sööt

ja hapnik

süsteemis söövad kalad kogu sööda ära, viies

Tarbimata sööt

Eralduv ammoniaak

Väljaheide

söömata jäänud sööda osakaalu miinimumini.

Kui kala on põhjaeluviisiga (kammeljas, meri-

Söödakoefitsient näitab, mitu kilogrammi

keel või muu lestaline), on kõige tähtsam

sööta kulub ühe kilogrammi kala juurdekas-

piisav põhja pindala ning võimalus alandada

vuks. Söödakoefitsiendi kasutamine tagab

vee sügavust ja voolukiirust. Kogu veekihti

kasvatajale suurema toodangu ja vähendab

kasutavad liigid, nagu lõhelised, vajavad aga

vee töötlemise vajadust. Söömata jäänud

suuremaid veemahtusid ja voolukiirusi.

ainena. Süsinikdioksiid ja ammoniaak väljuta-

peaks vältima prügikalaga söötmist, sest see

sööt on raha raiskamine ja koormab mõttetult

takse vette lõpuste kaudu. Niisiis on kalade

saastab süsteemi ja levitab suure tõenäosu-

filtrisüsteemi. Saadaval on spetsiaalselt vee

Ümmarguses või lõigatud nurkadega ruudu-

hapniku ja sööda tarbimise tagajärjel süstee-

sega haigusi. Kuivsööt on ohutu ja valmis-

korduvkasutusega süsteemile mõeldud graa-

kujulises basseinis viibivad orgaanilised osa-

mis ringlev vesi saastunud väljaheidete, süsi-

tatud kala bioloogilisi vajadusi arvestades.

nulsöödad, mille puhul kasutab kala ära kogu

kesed suhteliselt lühikest aega (mõne minuti)

nikdioksiidi ja ammoniaagiga.

Graanuleid valmistatakse kala kasvu järgi eri

söödas sisalduva proteiini ning tänu sellele

sõltuvalt basseini suurusest, hüdraulikast ja

suuruses ning on võimalik valida vastsetele,

väheneb ammoniaagi eritumine.

gravitatsioonijõust. Kogu veesammas liigub

Vee korduvkasutusega süsteemis on soovi-

suurematele kaladele või sugukarjale sobiva

tatav kasutada ainult graanulsööta. Kindlasti

koostisega sööt.

basseini keskpunkti ümber, kust vesi ära vooVEE KORDUVKASUTUSEGA SÜSTEEMI

lab. Kui lisada vertikaalsele sissevoolutorus-

KOMPONENDID

tikule muudetava kaldega, põlve otsas olev horisontaalne toru, saab vee läbivoolu pare-

Joonis 2.3. Koostisained ja nende sisaldus forellisöödas, mida sobib tarvitada vee korduvkasu-

Kalabasseinid

mini reguleerida.

Kalakasvatusbasseini keskkond peab vas-

Kiirvoolukanalites puudub gravitatsioonijõu

tama kala vajadustele nii vee puhtuse kui ka

mõjul osakeste eemaldamise hüdrauliline

basseini kuju poolest. Kasvatatava kalaliigi

efekt. Kalade piisavalt suure asustustiheduse

tusega süsteemis. Allikas: BioMar. Graanuli suurus mm

Proteiin %

Rasv %

40–125

44

26

4,5

100–500

43

27

6,5

400–1200

42

28

Koostisosad %

3

Kala suurus g

Joonis 2.4. Basseinitüüpide omadused ja eelised

3,0 mm

4,5 mm

6,5 mm

Kalajahu

35

34

32

Kalaõli

21

22

23

Verejahu

10

10

10

Hernes

10

10

10

Isepuhastusefekt

5

4

3

Soja

9

8

10

Osakeste lühike viibeaeg

5

4

3

Nisu

14

15

14

Hapnikukontroll ja reguleerimine

5

5

4

Vitamiinid, mineraalid jm

1

1

1

Ruumi kasutamine

2

4

5

Basseini omadused

Ümmargune bassein

D-lõpuline kiirvoolukanal

Kiirvoolukanal

14

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

2. Vee korduvkasutusega süsteemi üksikasjalik ülevaade

15

puhul sõltub basseini isepuhastusvõime pigem

sest need on tugevama konstruktsiooniga ja

lihtne, sest veesammas on pidevalt segatud ja

muutub näitaja väljavoolu juures kuni tunni

kalade aktiivsusest kui basseini kujust. Kõikide

odavamad paigaldada.

hapnikutase kogu basseinis sama. Et lisatava

aja pärast. See asjaolu võib põhjustada hap-

basseinitüüpide puhul ei ole põhja kalle bas-

hapniku mõju basseinis saab hapnikuanduriga

niku pideva üles-alla kõikumise, mitte soovitud

seini isepuhastuvuse seisukohalt oluline, kuid

Ümmarguse basseini ja kiirvoolukanali hüb-

kohe mõõta, on küllalt hõlbus hapnikutaset

tasemel püsimise.

see lihtsustab basseini tühjendamist.

riidi nimetatakse D-lõpuliseks kiirvoolukana-

vajadust mööda üles- või allapoole reguleerida.

liks. See ühendab endas ümmarguse basseini

Kiirvoolukanali sissevoolus on hapnikutase

Väljavoolu ehitus peab tagama jäätmeosa-

Kiirvoolukanalitega võrreldes võtavad ümmar-

isepuhastusefekti ja kiirvoolukanali efektiivse

alati kõrgem kui väljavoolus, mistõttu muutub

keste optimaalse eemalduse ja sellel peab

gused basseinid palju ruumi, mistõttu suure-

ruumikasutuse. Sellist tüüpi basseine on prak-

kalade keskkond sõltuvalt nende liikumise tra-

olema sobiv avasuurune võre. Samuti peaks

nevad hoone ehituskulud. Kui lõigata neli-

tikas harva kasutatud, tõenäoliselt sellepärast,

jektoorist. Hapnikutaset peaks alati mõõtma

olema kergendatud igapäevase rutiinse tööna

nurkselt basseinilt nurgad ära, saadakse

et nende paigaldamine nõuab lisatööd ja uusi

sealt, kus see on kõige madalam – kiirvooluka-

surnud kalade väljakorjamine. Basseinil võiks

kaheksanurkne bassein, mille ruumikasutus

juhtimistavasid.

nali puhul väljavoolu lähedalt. Hapnikugradient

olla veetaseme muutumise häiresüsteem,

(vähenemine allavoolu suunas) teeb hapniku

hapnikumõõturid hapnikusisalduse kontrolliks

takse samasugune hüdrauliline efekt. Suurte

Ümmarguses või sellesarnases basseinis on

reguleerimise keeruliseks, sest kui reguleerida

ja häireks ning häireolukorras kasutatavad

basseinide puhul tuleks eelistada ümmargusi,

hapnikutaset kontrollida ja reguleerida üsna

sissevoolu juures hapnikku üles- või allapoole,

hapnikudifuusorid.

on parem kui ümmargusel ja millega saavuta-

Joonis 2.5. Vee korduvkasutusega süsteemis tarvitatava kaheksanurkse basseini näide.

See säästab ruumi ja sellel on sama hea hüdrauliline efekt nagu ümmargusel basseinil.

Allikas: AKVA kontsern.

Joonis 2.6. Ümmargune bassein, D-lõpuline kiirvoolukanal ja kiirvoolukanal

16

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend Mehaaniline filtratsioon

2. Vee korduvkasutusega süsteemi üksikasjalik ülevaade Bioloogiline käitlemine

3. Tahked osakesed jäävad filtrielemendile kinni ja pöörlev trummel suunab need

Mehaaniline filtratsioon basseini väljavoolus on osutunud ainsaks praktiliseks lahendu-

loputusalasse.

4. Loputamine toimub loputuspihustite abil,

17

tuuri tagamiseks. Seevastu on pH-d vaja reguleerida sõltuvalt biofiltri efektiivsusest,

Mehaaniline filter ei eemalda kogu orgaani-

sest madalam pH vähendab biofiltri töö tõhu-

list ainet. Kõige peenemad osakesed läbivad

sust. Kõrge bakteriaalse nitrifikatsiooni taseme tagamiseks tuleb pH-d hoida üle 7. Teisest

seks orgaaniliste jäätmete eemaldamisel.

mis

filtrielemente.

filtri koos lahustunud ühenditega, nagu fos-

Tänapäeval kasutavad peaaegu kõik vee kor-

Eemaldatud orgaaniline materjal pestakse

faat ja lämmastik. Fosfaat on toksilise toimeta

küljest kasvab pH väärtuse suurenemise kor-

duvkasutuse

filtrielementidest välja setitisse.

inertne aine, lämmastik aga vaba ammo-

ral vaba ammoniaagi (NH3) hulk, mis suuren-

5. Muda voolab koos veega raskusjõu mõjul

niaagi vormina (NH3) toksiline ja tuleb bio-

dab toksilist toimet. Seetõttu tuleb leida pH

filtrist ja kalakasvandusest edasi välisesse

filtris muuta ohutuks nitraadiks. Orgaanilise

reguleerimisel tasakaal. Soovituslik pH vahe-

reoveepuhastisse.

aine ja ammoniaagi eraldamine on bioloogi-

mik on 7 kuni 7,5.

süsteemiga

kalakasvandused

basseinist välja voolava vee filtreerimiseks 40–100-mikronilise

filterkangaga

mikrovõ-

ret. Trummelfilter on seni kõige laialdasemalt

asuvad

väljaspool

kasutusel olev mikrovõre ja selle disain aitab osakeste kergele eemaldamisele kaasa.

Trummelfiltri tööpõhimõte

line protsess, mille viivad läbi biofiltris elavad Mikrovõrefiltratsioonil on järgmised eelised:

vee korduvkasutusega süsteemis: •

biofiltri orgaaniline koormus väheneb,

ning toodavad süsinikdioksiidi, ammoniaaki

•

orgaaniliste osakeste veest eemaldamine

ja muda. Nitrifitseerivad bakterid muudavad

muudab vee selgemaks,

ammoniaagi nitritiks ja lõpuks nitraadiks.

•

mentide, mis on võimalik tänu trumli seesmise ja välimise veetaseme erinevusele.

Kaks peamist tegurit, mis mõjutavad pH-d

deerivad heterotroofsed bakterid hapnikku •

1. Filtreeritav vesi siseneb trumlisse.

2. Vesi filtreeritakse läbi trummelfiltri ele-

bakterid. Orgaanilise aine tarbimisega oksü-

•

CO2 produktsioon kaladelt ja biofiltri bioloogiline aktiivsus;

•

nitrifikatsiooni käigus toodetud hape.

kuna biofilter ei ummistu, paranevad nitrifikatsioonitingimused,

Biofiltri efektiivsus sõltub eelkõige süsteemi

CO2 eemaldatakse veest aereerimisega, mille

mõjub biofiltratsioonile stabiliseerivalt.

•

veetemperatuurist,

abil toimub degaseerimine. Protsess on saa-

•

pH-tasemest.

vutatav mitmel viisil, mida selles peatükis ka hiljem kirjeldatakse.

Et jõuda aktsepteeritavale nitrifikatsioonitase Joonis 2.7. Trummelfilter

mele, tuleb veetemperatuur hoida 10–35 °C

Nitrifikatsiooni käigus tekib happeline kesk-

Allikas: Hydrotech.

piires (optimaalne umbes 30 °C) ning pH 7 ja

kond (suureneb vesinikioonide H+ sisaldus)

8 vahel. Veetemperatuur sõltub kasvatatavast

ja pH-tase langeb. pH-taseme stabiliseerimi-

kalaliigist. Temperatuuri ei reguleerita mitte

seks tuleb lisada alust, milleks võib olla kas

optimaalseima nitrifikatsioonitaseme saavuta-

lubi, naatriumhüdroksiid või muu aluseline

miseks, vaid kalade kasvuks sobiva tempera-

aine.

Nitrifikatsiooni tulemus NH4 (ammoonium) + 1,5 O2 → NO2 (nitrit) + H2O + 2 H+ + 2e NO2 (nitrit) + 0,5 O2 → NO3 (nitraat) + e NH4 + 2 O2 ↔ NO3 + H2O + 2 H+

18

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend Joonis 2.8. Tasakaal ammoniaagi

90

10

(NH3) ja ammooniumi (NH4+) vahel 20 °C juures. Toksiline ammoniaak

80

20

80

puudub, kui pH on alla 7, kuid kasvab

30

pH väärtuse suurenedes kiiresti.

70

70 60

40

50

50

40

60

30

70

duse (TAN-N) vahel, mis näitab

20

80

kaladele toksilist ammooniumi

10

90

0

100

5

6

7

8

pH

9

10

11

12

Joonis 2.9. Seos pH ja kogu ammooniumlämmastiku sisal-

60 TAN-N (mg/l)

+

NH3 , (%)

NH4, (%)

0

100

50 40 30 20

kontsentratsiooni (0,02 mg/l),

10

mis võib tekkida biofiltri töö

0

seiskumise korral. ►

19

2. Vee korduvkasutusega süsteemi üksikasjalik ülevaade

6,0

6,5

7,0

7,5

8,0

pH

Kala väljutab ammoniaagi ja ammooniumi

Nitrit (NO2–) on nitrifikatsiooniprotsessi vahe-

segu (kogu ammooniumnitraat (TAN, ingl

etapp ja on kaladele mürgine, kui selle sisaldus

kontsentratsioon lahjeneb madalama ja ohu-

abil väheneb lämmastiku koormus ümbritse-

total ammonia nitrate) = ammoonium (NH4+)

vees on üle 2 mg/l. Kui vee korduvkasutusega

tuma tasemeni.

vale keskkonnale. Protsess vajab orgaanilist

värske vee lisamisega, mille tulemusel kõrge

eemaldatakse lämmastik veest õhku, mille

+ ammoniaak (NH3)), kus ammoniaak moo-

süsteemis ahmivad kalad õhku olenemata pii-

dustab eritise peamise osa. Ammoniaagi

savast hapnikusisaldusest, võib põhjuseks olla

Teisest küljest on korduvkasutusega süsteemi

nool), mida saab lisada denitrifikatsioonikamb-

kogus vees sõltub pH-tasemest, nagu on näha

nitritite kõrge tase. Kõrge kontsentratsiooni

mõte säästa vett ja mõnikord on vee kokku-

risse. Praktikas kulub 1 kg nitraadi (NO3–N)

joonisel 2.8, mis näitab ammoniaagi (NH3) ja

juures transporditakse nitritid läbi lõpuste kala

hoid isegi äärmiselt oluline. Sellisel juhul saab

denitrifitseerimiseks 2,5 kg metanooli.

ammooniumi (NH ) vahelist tasakaalu.

verre, kus need takistavad hapniku omasta-

nitraatide kontsentratsiooni vähendada ka

mist. Nitritite omastamine on takistatud, kui

denitrifikatsiooniga. Normaaltingimustes pii-

Enamasti on denitrifikatsioonikamber täidetud

lisada vette soola tasemeni 0,3‰.

sab üle 300 l veest kilogrammi sööda kohta,

filtrielementidega ja vee planeeritud viibeaeg

et lahjendada nitraatide kontsentratsiooni. Kui

on 2–4 tundi. Veevoolu peab kontrollima,

+ 4

Üldiselt on ammoniaak kala jaoks toksiline tasemel üle 0,02 mg/l. Joonis 2.9 näitab maksi-

allikat (süsinikku), näiteks puupiiritust (meta-

maalset lubatavat TANi kontsentratsiooni, kus

Nitraat on nitrifikatsiooni lõpp-produkt ja kuigi

kasutatakse vähem kui 300 l vett kilogrammi

et tagada väljavoolava vee hapnikutase üle

tuleb tagada, et ammoniaagi tase jääks alla

seda peetakse kahjutuks, on täheldatud selle

sööda kohta, tasub kaaluda denitrifikatsiooni

1 mg/l. Hapniku täieliku ammendumise kor-

0,02 mg/l. Kuigi madalam pH-tase vähendab

kõrge taseme (üle 100 mg/l) ebasoodsat

kasutamist.

riski, et ammoniaagitase tõuseb üle 0,02 mg/l,

mõju kala kasvule ja söödakoefitsiendile. Kui

ral tekib palju vesiniksulfiidi (H2S), mis on kaladele äärmiselt mürgine ja halva lõhnaga

soovitatakse kalakasvatajal hoida pH tasemel

värske vee vahetus hoitakse süsteemis mini-

Kõige domineerivam denitrifitseeriv bakter

(mädamuna lõhn). Üsna palju tekib settivat

7, et suurendada biofiltri tõhusust. Nagu jooni-

maalsel tasemel, siis nitraadid kuhjuvad ja

on Pseudomonas, mis muudab anaeroob-

muda, mistõttu tuleks denitrifikatsioonikamber

selt 2.9 näha, saab sellega TANi üldkontsent-

tagajärjeks on nende lubamatult kõrge tase.

setes tingimustes (hapnikuta keskkond) nit-

vähemalt korra nädalas läbi pesta.

ratsiooni märkimisväärselt alandada.

Nitraatide kuhjumist saab vältida süsteemi

raadi õhulämmastikuks. Selle protsessiga

20

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

21

2. Vee korduvkasutusega süsteemi üksikasjalik ülevaade

Biofiltris kasutatakse tavaliselt plastist filtri-

Vee korduvkasutusega süsteemides kasu-

Niisiis töötab liikumatu elemendiga filter ka

Mõlemat filtrit saab kasutada samas süstee-

elemente, millel on biofiltri kuupmeetri kohta

tatakse nii liikumatu kui ka liikuva elemen-

mehaanilise filtrina, muutes tänu mikroskoo-

mis ja neid on võimalik kombineerida. Liikuva

suur pindala. Bakterid kasvavad filtrielemen-

diga veealuseid biofiltreid. Liikumatu biofiltri

pilise orgaanilise aine eemaldamisele vee väga

elemendiga filter on ruumisäästlik ja liikumatu

dil õhukese kihina, hõivates äärmiselt suure

puhul on plastist filtrielement fikseeritud ega

puhtaks. Liikuva elemendiga filtri puhul sellist

elemendiga filtri puhul saab kasutada kinnitu-

pindala. Hästi projekteeritud biofiltri eesmärk

liigu. Vesi liigub läbi liikumatu filtrielemendi

efekti ei ole, sest pidev liikumine teeb orgaa-

misefekti. Sõltuvalt kasvanduse suurusest, kas-

on saavutada võimalikult suur pindala kuup-

laminaarvooluna, et puutuda kokku bakteri-

niliste osakeste kinnijäämise võimatuks.

vatatavatest liikidest, kalade suurusest jne võib

meetri kohta, kuid samal ajal peab seal olema

kihiga. Liikuva elemendiga filtris liigub plas-

piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks orgaani-

tist filtrielement vees ringi filtrisse pumbatava

lise aine ummistust. Seetõttu on oluline, et

õhu abil. Kuna filtrielemendid on pidevas liiku-

vee jaoks jääks piisavalt palju vaba ruumi, et

mises, saab neid panna tihedamalt kui liiku-

oleks võimalik teha biofiltri läbipesu. Sõltuvalt

matu elemendiga filtreid, saavutades sellega

biofiltri koormusest peaks seda läbi pesema

suurema läbilaskevõime biofiltri kuupmeetri

kas kord nädalas või kord kuus. Biofiltris kasu-

kohta. Siiski pole läbilaskevõimel ruutmeetri

tatakse turbulentsi loomiseks suruõhku, mille

kohta (filtri pindala) suurt erinevust, sest

abil pestakse orgaaniline aine välja. Läbipesu

bakterikiht on mõlema filtritüübi puhul enam-

ajaks peatatakse biofiltri töö. Kui must vesi on

vähem sama tõhus. Samuti eemaldatakse

filtrist välja voolanud ja filter uue veega täide-

liikumatu elemendiga filtris orgaanilised osa-

tud, ühendatakse biofilter taas süsteemi.

kesed juhul, kui need jäävad bakterikihi külge.

kasutada eri lahendusega biofiltrite süsteeme.

Joonis 2.11. Liikuva elemendiga (paremal) ja liikumatu elemendiga

vee väljavool

Apă

(all) biofiltrid

Aer

õhk

vee sissevoolcu apă Alimentare

Joonis 2.10. Liikuva elemendiga biofiltri filtrielement (ülal) ja liikumatu elemendiga

vee sissevool Alimentare apă

biofiltri plokk (paremal)

õhk

Aer

vee väljavool Evacuare apă

22

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

23

2. Vee korduvkasutusega süsteemi üksikasjalik ülevaade

Degaseerimine, aereerimine ja gaaside

võivad kahjustada kalade heaolu ja pidurdada

gaaside eraldamise protsess. Nõrgfiltrit nime-

Puhast hapnikku tarnitakse tavaliselt vedela

eraldamine

kasvu. Anaeroobsetes tingimustes toodetakse

tatakse sageli ka CO2-eraldajaks.

hapniku mahutis. Kasvanduses on seda võimalik toota ka hapnikugeneraatoriga.

vesiniksulfiidi, eriti soolase veega süsteemides.

Enne vee kalabasseini tagasi juhtimist tuleb

Vesiniksulfiid on isegi madala kontsentratsiooni

sellest kõrvaldada vette kogunenud gaasid.

korral kaladele äärmiselt mürgine.

Hapnikuga rikastamine Hapnikuga üleküllastatud vee (hapnikukülSõltuvalt hapnikuküllastusest vees lisatakse

lastus 200–300%) saamiseks on mitu viisi.

mida on sageli nimetatud ka eraldamiseks. Vesi

Vett on võimalik aereerida, kui sinna pum-

õhutusprotsessi käigus vette hapnikku, et

Tavaliselt kasutatakse hapnikukoonuseid või

sisaldab kalade hingamise tulemusena ja bio-

bata õhku. Õhumullide ja vee segunemisel

vahetuksid õhus ja vees olevad gaasid. 100%

sügavaid kaevusid. Tööpõhimõte on mõle-

filtri bakterite kõrgeima kontsentratsiooni tõttu

surutakse gaasid välja. Taoline veealune

küllastuse juures on vee hapnikusisaldus

mal sama. Vesi ja puhas hapnik segatakse

süsihappegaasi ja ka vaba lämmastikku (N2).

aereerimine võimaldab samal ajal ka vett tei-

tasakaalus. Kui vesi on läbinud kalabasseinid,

rõhu all, mistõttu hapnik lahustub vees.

Vette kogunenud süsihappegaas ja lämmastik

saldada, kui kasutada näiteks õhktõstukit.

on selle hapnikusisaldus väiksem. Küllastus

Hapnikukoonustes on pumba tekitatud rõhk

Degaseerimine toimub vee aereerimise teel,

on tavaliselt alla 70% ja biofiltris väheneb

tavaliselt ligikaudu 1,4 bar. Et pumbata vett

Selline õhutussüsteem pole aga gaaside

selle sisaldus veelgi. Vee õhustamine võib

rõhu all hapnikukoonustesse, kulub palju

eemaldamiseks nii tõhus kui nõrgfilter. Läbi-

suurendada hapnikuküllastuse 90%ni, mõnes

elektrit. Sügavas kaevus saavutatakse rõhk

voolusüsteemis eralduvad gaasid vee ja sam-

süsteemis ka 100%ni. Sageli eelistatakse sis-

toru kaevamisega näiteks 6 m sügavusele ja

bana asetseva plastist filtrielemendi füüsilisel

sevoolavas vees suuremat hapnikuküllastust

hapnikku lisatakse toru põhjast. Veesamba

kokkupuutel. Vesi juhitakse filtri ülemisest

kui 100%, et tagada piisav hapnikusisaldus

rõhk, praegusel juhul 0,6 bar, surub hapniku

osast sisse läbi aukudega jaotusplaadi, kust

kalade kiireks ja stabiilseks kasvuks. Kõrgema

vette. Sügava šahti eelis on see, et pumpami-

see nõrgub alla läbi plastist filtrielemendi ning

küllastustaseme saavutamiseks on vaja kasu-

sele kulub vähe energiat, kuid selle rajamine

seguneb täielikult kokkupuutel, mis ongi nn

tada puhta hapnikuga rikastamise süsteemi.

on raske ja hapnikukoonustest hulga kallim.

Sensul de curgere Joonis 2.12. Õhktõstukiga aereerimissüsteem.

Sisse Intrare

Joonis 2.14. Hapnikukoonus ja sügav šaht

Välja

Joonis 2.13. Nõrgfilter mässituna sinisesse kilesse, et vältida vee pritsimist põrandale (Billund

Akvakultusservice,

6m 6m

Taani). Nõrgfiltri elemendina kasutatakse sama tüüpi biofiltrielementi

nagu

seisva

elemendiga biofiltris. Vt joonis 2.10.

Sensul de curgere

Intrare

O O22 Voolusuund

Ieșire

Ieșire

24

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

2. Vee korduvkasutusega süsteemi üksikasjalik ülevaade

25

pH reguleerimine Biofiltris toimuv nitrifitseerimine toodab hapet ja vee pH väärtus võib väheneda. Selle püsivana hoidmiseks tuleb vette lisada alust.

Mõnes süsteemis on installitud lubja segamise seade, mis lisab pH stabiliseerimiseks süsteemi tilkhaaval lubjavett. Teine võimalus on kasutada automaatset dosaatorit, mille pH-mõõdik annab tagasisideimpulsi doseerimispumbale.

Sellises süsteemis on soovitatav kasutada naatriumhüdroksiidi (NaOH), sest selle käsitlemise lihtsus muudab süsteemi hooldamise hõlpsaJoonis 2.16. pH reguleerimiseks kasutatav doseerimispump, mis viib NaOH süsteemi.

Pump võib olla ühendatud pH-sensoriga, mis Joonis 2.15. UV-töötlemise süsteem. Allikas: AKVA kontsern.

tagab täisautomaatse pH reguleerimise.

Ultraviolettkiirgus

maks. Hapete või alustega töötavad inimesed peavad olema ettevaatlikud, sest need võivad silmi ja nahka raskelt põletada. Kemikaalide turvaliseks käitlemiseks tuleb ettevaatusabinõuna kanda prille ja kindaid.

Osoon

Soojusvahetus

Ultraviolettkiirgusega desinfitseerimisel hävi-

„UV-kiirguse doosi saab mõõta mitme ühi-

Osooni (O3) üledoseerimine võib põhjustada

Kõige tähtsam on tagada kasvukeskkonnas

tab valguse lainepikkus bioloogiliste orga-

kuga. Laialdaselt kasutatakse mikrovattse-

kaladele ränki kahjustusi, mistõttu kasuta-

optimaalne veetemperatuur, sest sellel on

nismide DNA. Kalakasvatuses on eesmärk

kundit

(µWs/cm2).

takse seda tänapäeva kalakasvatuses harva.

otsene seos kala kasvukiirusega. Lihtsaim viis

hävitada haigust tekitavad bakterid ja ühera-

Mõju sõltub eelkõige hävitatava organismi

Hoones asuvas kalakasvanduses võib osoon

temperatuuri reguleerida on lisada uut vett.

kulised organismid. Tehnoloogia on juba aas-

suurusest ja liigist ning töödeldava vee läbi-

olla kahjulik seal töötavatele inimestele, kes

Soojustatud hoones asuvas suletud veeka-

takümneid kasutusel meditsiinis ning kalu see

paistvusest. Et baktereid ja viirusi ohjeldada,

seda sisse hingavad. Siiski on osooniga vee

sutusega süsteemis soojeneb vesi aeglaselt,

ei kahjusta, sest UV-töötlust kasutatakse ka

on vaja vett töödelda 2000–10 000 µWs/cm2,

töötlemine väga tõhus soovimatute orga-

sest energia vabaneb soojusena kalade aine-

väljaspool kalakasvatuse valdkonda. Bakterid

mis tapab 90% organismidest. Seentele on

nismide hävitamise viis, mis saavutatakse

vahetuse ja bakterite elutegevuse tulemusena

kasvavad orgaanilises aines väga kiiresti, nii

vaja 10 000–100 000 ja väikestele parasiiti-

orgaanilise aine ja bioloogiliste organismide

biofiltris. Samuti koguneb seal pumpade ja

et nende kontrollimine traditsiooniliste mee-

dele 50 000–200 000 µWs/cm .”

intensiivse oksüdatsiooniga. Osooniga tööt-

teiste seadmete tööst vabanev soojus, mille

lemist on soovitatav kasutada, kui korduva

tõttu ongi intensiivselt töötava vee korduv-

ruutsentimeetri

kohta

2

toditega ei ole kuigi tulemuslik. Parimad tulemused saavutatakse tõhusa mehaanilise filtri

Et UV-lambi mõju oleks maksimaalne, peab

veekasutusega süsteemi lisatav värske vesi

kasutusega süsteemi probleemiks enamasti

kombineerimisel biofiltriga, kus orgaaniline

lamp asuma vees. Veepinna kohale asetatud

vajab desinfitseerimist. Mitmel juhul on UV-

kõrge veetemperatuur. Temperatuuri regulee-

aine eemaldatakse töödeldavast veest, lastes

lamp ei ole kuigi tõhus, sest veepind peegel-

töötlemine siiski parem ja turvalisem alter-

rimiseks on lihtsaim viis lisada süsteemi jahe-

UV-kiirgusel efektiivsemalt töötada.

dab valgust tagasi.

natiiv.

dat värsket vett.

26

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

2. Vee korduvkasutusega süsteemi üksikasjalik ülevaade

27

Talvel, külmemas kliimas piisab enamasti

elektrienergiat, mistõttu on jooksvate kulude

seks. Kui vesi pumbatakse enne langemist

edasiliigutamine ja degaseerimine ei pruugi

õliküttekatlast, mis soojendab korduvkasuta-

võimalikult

tähtis

läbi biofiltri degaseerijasse, tuleb arvestada

olla kõige mõjusam, sest ka õhktõstuki ener-

tavat vett läbi soojusvaheti. Enamik kütmi-

madal tõstekõrgus, tootlikkus ja õige paigal-

veel biofiltris olevat rõhku. Hüdromehaanika

gia ja degaseerimise efektiivsus on väiksem

seks kuluvast energiast kulub sissevõetava

damine.

ja pumpade üksikasjad ei mahu aga käesole-

kui süsteemis, kus kasutatakse veetaseme

vasse käsiraamatuse.

tõstmiseks pumpasid ja gaaside eraldamiseks

väikesena

hoidmiseks

vee soojendamiseks, osa soojust kaotab ka hoone ise. Mõnel juhul võib paigaldada veel

Vee ülespumpamine peaks toimuma vaid

soojuse taaskasutuse süsteemi, mis sisaldab

ühes kohas vee korduvkasutuse tsükli jook-

nõrgfiltrit.

Tänapäeval on enamiku süsteemide kogutõsJälgimine, kontroll ja häiresüsteemid

titaanist plaatsoojusvahetit. Vee korduvkasu-

sul, pärast seda voolab vesi gravitatsioonijõu

tekõrgus alla kahe meetri, mistõttu on väi-

tusega süsteemist väljuvat vett kasutatakse

mõjul ise pumpadeni tagasi. Kõige sageda-

kese tõstekõrgusega pumpade kasutamine

sissevõetava vee soojendamiseks (või jahuta-

mini on pumbad paigutatud biofiltrisüsteemi

kõige ratsionaalsem. Seevastu puhta hapniku

Intensiivne kalakasvatus nõuab tootmise pide-

miseks), juhtides seda läbi plaatsoojusvaheti.

ette, kust algab degaseerimine, st vee ette-

lisamise protsessis on vaja tsentrifugaalpum-

vat jälgimist ja kontrolli, et tagada kaladele

Süsteemi juhib temperatuuri juhtseadmega

valmistusprotsess. Igal juhul peavad pumbad

pasid, sest need suudavad tekitada koonustes

püsivalt optimaalsed tingimused. Tehnilised

ühendatud temperatuuriandur, mis reguleerib

asuma mehaanilise filtri järel, sest nii hoitakse

kõrge rõhu.

rikked võivad kergesti põhjustada märkimis-

titaanist plaatsoojusvaheti tööd.

ära kalabasseinidest tuleva kalasõnniku peenestamine.

väärseid kadusid, seetõttu on häiresüsteemid

kogutõstekõrguse

Mõnes süsteemis rakendatakse vee liiguta-

arvutamisel tuleb arvesse võtta tegelikku

miseks ja aereerimiseks õhktõstukeid. Neis

tõstekõrgust, torude voolutakistusest tingitud

süsteemides on degaseerimine ja vee liigu-

Paljudes moodsates kasvandustes seirab ja

Vee ringlemapanemiseks süsteemis kasuta-

rõhukaotust, torustiku kuju ja teisi tegureid.

tamine liidetud üheks protsessiks, mis teeb

kontrollib hapnikutaset, temperatuuri, pH-d,

takse eri tüüpi pumpasid. Pumpamine nõuab

Seda nimetatakse ka dünaamiliseks juhtimi-

võimalikuks väikese tõstekõrguse. Selline vee

veetaset ja pumpade tööd juhtimiskeskus.

Pumbad

Pumpamise

Vooluhulk (m3/tund)

2000

turvalise töö tagamiseks elulise tähtsusega.

Tsentrifugaalpump Väike propellerpump

1500

Suur propellerpump

1000 500 0 2

3

4

5

6

Tõstekõrgus (m)

Joonis 2.17. Eri tüüpi pumpade kasutamist kirjeldav näide. Suure survega pumpasid (tsentri-

Joonis 2.18. Hapnikuandur (Oxyguard) kalibreeritakse enne vettelaskmist õhu käes, et

fugaalpumbad) kasutatakse väiksema veehulga ja suure tõstekõrguse korral. Väikese survega

mõõta vee hapnikusisaldust. Jälgimine võib olla arvutipõhine paljude mõõtepunktide ja

pumpasid (propellerpumbad) kasutatakse suure veehulga ja väikese tõstekõrguse korral.

häirekontrolliga.

28

29

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

3. Kalaliigid vee korduvkasutusega süsteemis

Lisatav vesi

Kui mõni parameeter väljub määratud piiridest, püüab sisse-/väljalülitusprotsess probleemi lahendada. Kui probleemi ei õnnestu

Vee korduvkasutusega süsteemi lisatav vesi

lahendada automaatselt, käivitub alarm. Ka

peaks kas pärinema haigustekitajavabast alli-

Vee korduvkasutusega süsteemi on kallis ehi-

liikidel on sõltuvalt veetemperatuurist erinev

automaatne söötmine võib olla juhtimissüs-

kast või olema enne süsteemi laskmist steri-

tada ja hooldada. Kasumi teenimiseks peab

kasvukiirus ja erinev temperatuurioptimum.

teemi osa. See võimaldab ajastada söötmist

liseeritud. Enamikul juhtudel on parem võtta

tootmine olema efektiivne. Väga oluline on

Kalakasvataja peab jälgima, et kalu kasva-

kooskõlas hapniku doseerimisega, sest hap-

vett puurkaevust või kaevust kui kasutada

valida tootmiseks õiged kalaliigid ja rajada

tataks neile sobivas temperatuurivahemikus,

nikutarve kasvab söötmise ajal. Lihtsamates

vett, mis tuleb otse jõest, järvest või merest.

hästi toimiv süsteem. Tootmise eesmärk on

vastasel juhul kalad surevad.

süsteemides ei ole seire ja kontroll täielikult

Kui sissevoolavale veele on vaja paigaldada

müüa kala kõrge hinnaga ja hoida samal ajal

automatiseeritud ja töötajad peavad tegema

puhastussüsteem, siis tavaliselt koosneb see

toote omahind võimalikult madalal.

paljusid seadistusi käsitsi.

peenfiltreerimiseks mõeldud liivafiltrist ja desinfitseerimiseks mõeldud ultraviolettkiirguse

Kalakasvatuses on üks tähtsamaid parameet-

rist kasvavad väiksemad kalad kiiremini kui

Igal juhul ei toimi kasvanduses ükski süs-

või osooniga töötlemise süsteemist.

reid veetemperatuur, sest kalad on kõigusoo-

suuremad, see tähendab, et sama ajavahe-

teem ilma töötava personali järelevalveta.

jased. Kalade kehatemperatuur ja ümbritseva

miku jooksul võtavad väikesed kalad kaalus

Juhtimiskeskusesse tuleb paigaldada häire-

vee temperatuur on ühesugused. Nad ei saa

kiiremini juurde kui suured (joonis 3.1).

süsteem, mis teavitab töötajaid suurematest

reguleerida oma kehatemperatuuri nii nagu

riketest. Soovitatav on vähem kui 20-minuti-

sead, lehmad ja teised põllumajandusloo-

Väiksemad kalad omastavad ka sööta pare-

line reageerimisaeg isegi siis, kui on paigalda-

mad, mistõttu on veetemperatuur kalakasva-

mini kui suuremad (joonis 3.2). Kiirem kasv

tud varusüsteem.

tuses väga tähtis. Kala ei kasva, kui vesi on

ja parem sööda omastamine mõjuvad küll

külm. Kasv on parem soojemas vees. Eri kala-

soodsalt tootmiskuludele, alandades kala

Teine oluline aspekt on kasvanduses kasvatatava kala suurus. Sõltumata veetemperatuu-

Rikkesüsteem Kõige esimene ettevaatusabinõu on puhta hapniku varusüsteem. Seda on lihtne paigal-

8,0 Kasvukiirus (% kehakaal/päev)

dada ning see koosneb puhta hapniku paagist ja igasse basseini paigaldatud jaotussüsteemi difuusorist. Kui elektrivarustus katkeb, tõmbuvad magnetklapid tagasi ja rõhu all olev hapnik voolab igasse basseini, hoides kalad elus.

Elektrivarustuse tagamiseks on hädavajalik generaator. Veeringluse peatumise korral tõu-

7,0 6,0 5,0 4,0 3,0

16 °C

2,0 1,0

6 °C

0

seb süsteemis mürgise ammoniaagi tase – see

0

on järgmine probleem, mis tuleb lahendada

10

20

30

Kala kaal (g)

pärast seda, kui varusüsteem tagab hapniku kättesaadavuse. Veevool tuleb taastada tunni

Joonis 2.19. Hapnikupaak ja varuelektrigene-

aja jooksul.

raator

Joonis 3.1. Vikerforelli kasvukiirus 6- ja 16-kraadises vees

40

30

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

3. Kalaliigid vee korduvkasutusega süsteemis

31

omahinda, kuid väikese kala kasvatamine on

Võrreldes põllumajandusloomadega on kala-

line edu üksnes väheste liikidega, mis aga ei

süsteemis kasvatada ning kas selle liigi jaoks

ainult üks etapp kogu kalakasvatuse tsüklist

liike palju ja suur hulk neist on võetud toot-

tähenda, et uute liikide kasvatamine oleks

on olemas piisav turg, kuhu toodangut plaani-

enne turustatava kalani jõudmist. Loomulikult

misse. Kalaturgu ei saa võrrelda sea-, lehma-

läbikukkumine. Tuleb mõista, et uute liikide

tud mahus ja tasuva hinnaga turustada.

on väikese kala pakkumise potentsiaal piira-

ega kanaturuga, kus tarbijad ei otsi mitte

tootmise maht maailmas on piiratud ja edu

tud, kuna kasvandus ei saa toota ainult neid.

kindlat tõugu, vaid valivad lihatüki selle suu-

sõltub paljuski turu nõudlusest. Vääriskala

Esimesele küsimusele on lihtsam vastata,

Siiski tasuks vee korduvkasutusega süsteemi

ruse järgi. Kalaliike on aga rohkesti ja tarbija

tootmine väikeses mahus võib kõrge hinna

sest bioloogiliselt on vee korduvkasutusega

puhul kaaluda esmalt väikese kala kasvata-

on harjunud nende vahel valima – see muu-

tõttu olla väga tulus. Vääriskala turg on siiski

süsteemis võimalik kasvatada kõiki neid liike,

mist. Kõigepealt võiks investeerida vastsete

dab paljud liigid kasvatajate silmis huvitavaks

küllaltki piiratud, sest hinnad võivad toodangu

mida kasvatatakse traditsioonilises kasvandu-

tootmisse, sest väikeste kalade kasvatamise

kasvatusobjektiks. Viimase aastakümne jook-

kasvades kiiresti alaneda. Esimesele ja ainu-

ses. Vee korduvkasutusega süsteemis saab

sul on vesiviljelusse võetud mitusada veeor-

kesele tootjale turul võib see olla kõigest hoo-

keskkonnatingimusi reguleerida kasvatatava

ganismi liiki, mille n-ö kodustamise kiirus on

limata väga tulus. Teisest küljest on uue liigi

kalaliigi järgi ning see ei ole takistuseks ka

tasuvusaeg on lühem.

Veetemperatuuri aasta läbi optimaalsel tase-

sada korda suurem kui taimedel või maismaa-

kasvatamine nii tootmise kui ka arengu seisu-

uute liikide puhul. Vee korduvkasutusega süs-

mel hoidmiseks kulutatud raha on seda väärt.

loomadel.

kohast ebakindel ettevõtmine.

teemis kasvab kala sama hästi ja sageli isegi

kalad kiiremini kui looduses. Lisaks tempera-

Maailma kalakasvatuse toodang on mitmeke-

Keeruline on soovitada, milliseid kalu tuleks

Majanduslik efektiivsus sõltub aga turu olu-

tuurile on vee korduvkasutusega süsteemis

sisem, kui see esialgu tundub. Karpkalalased

vee korduvkasutusega süsteemis kasvatada.

korrast, rahastamisest, toote omahinnast ja

olulised näitajad näiteks puhas vesi ja piisav

on viie liigiga toodangu poolest maailmas esi-

Kalakasvatuse edu sõltub mitmest tegurist, nagu

kala kasvukiirusest. Väikese kasvukiirusega

hapnikusisaldus, mis avaldavad soodsat mõju

kohal, järgnevad lõhe ja forell. Ülejäänud liike

ehituskulud, elektrikulud ja oskuslik tööjõud.

kalade, näiteks ekstreemselt külmaveeliste

kala tervisele ja ellujäävusele ning tagavad

on kümmekond. Kuigi kasvatatavaid liike on

Esmalt tuleks leida vastused kahele küsimusele:

liikide kasvatamine aeglustab tulu saamist

seega hea kvaliteediga toodangu.

palju, saavutatakse maailma mastaabis tõe-

kas soovitavat liiki saab vee korduvkasutusega

investeerimiskulude katmiseks.

Optimaalsetes

kasvutingimustes

kasvavad

paremini kui traditsioonilises kasvanduses.

1,0

FCR

0,9 0,8 0,7 0,6 0,5

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

Kala kaal (kg)

Karpkalad, pardkalad jt karpkalalased Limused Muud mageveekalad Krevetid Lõhed, forellid Austrid Tilaapiad ja teised ahvenalised Muud rannikukalad Kammkarbid, südakarbid Mageveevähid Tursk, heik, kilttursk Tuunikala, mõõkkala Tuurlased, luitstuur Muud liigid

Joonis 3.2. Vikerforelli söödakoefitsient (FCR) vee korduvkasutusega süsteemis, seotud kala kaaluga 15–18 °C juures.

Joonis 3.3. Maailma kalakasvatuse toodang. Allikas: FAO.

32

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

33

3. Kalaliigid vee korduvkasutusega süsteemis

Soodsad turutingimused teatava liigi kasva-

Taani näidiskalakasvanduse idee on hea

Joonis 3.4. Vee korduvkasutusega süsteemis kasvatatavad kalaliigid kommentaaride ja praeguse

tamiseks vee korduvkasutusega süsteemis

näide, kuidas kasvatada vee korduvkasutu-

olukorra kirjeldusega

sõltuvad suurel määral konkurentsist, mis ei

sega süsteemis madala hinnaga portsjon-

piirdu ainult kohalike tootjatega. Kalakasvatus

suuruses forelli. Tootmise tasuvuse eeldus

on ülemaailmne äri ja sama kehtib konkurentsi

on suur tootmismaht. Konkurentsivõimeline

kohta. Poolas kasvatatud forell võib konkuree-

tootmine algab 1000 tonnist. Võimalik, et

rida nii Vietnamis kasvatatud pangaasiusega

edaspidi tuleb keskkonnakaitse põhjustel

kui ka Norra lõhega, sest kalu on küllaltki

hakata ka lõhet kasvatama meresumpade

lihtne ja odav ühest maailma otsast teise

asemel vee korduvkasutusega süsteemis.

transportida.

Tõenäoliselt hakatakse ka vähem väärtuslikke kalu, näiteks tilaapiat, üha enam kasvatama

Vee korduvkasutusega süsteemis soovita-

vee korduvkasutusega süsteemis, sest maa ja

takse kasvatada eelkõige vääriskalaliike, sest

vee ressurss on piiratud. Teatavate kalaliikide

kõrge müügihind jätab ruumi suurematele

sobivus kasvatamiseks vee korduvkasutusega

tootmiskuludele. Hea näide on angerjas, mille

süsteemis sõltub paljudest teguritest, milleks

kõrge müügihind lubab teha võrdlemisi suuri

on teiste seas tasuvus, keskkonnatingimused

tootmiskulusid. Teisest küljest on üha suurem

ja bioloogiline sobivus (joonis 3.4).

tendents kasvatada vee korduvkasutusega

Liik

Praegune seisund vee korduvkasutusega ehk suletud süsteemis

Turg

Atlandi lõhe

Lihtne kasvatada. Noori kasvatatakse edukalt suletud süsteemis. Suure lõhe kasvatamine seal võiks olla tulevikus edukas

Maailmas on esikohal Norra

Vikerforell

Lihtne kasvatada. Suletud süsteemis laialt kasvatatav liik alates maimudest kuni portsjonforellini

Tihe konkurents põhineb sageli kohaliku turu tingimustel

Koha

Keeruline kasvatada. Vastse etapp on probleemne. Edasikasvatus lihtsam

Head hinnad.

Looduslik varu väheneb, nõudlus kasvab

Tuurlased

Lihtne kasvatada. Vajab oskusi vastsete kasvatamisel ja marjavõtmisel

Hea liha ja marja turg

Angerjas

Kasvab suletud süsteemis edukalt.

Paljundada ei ole võimalik. Vastsed on vaja püüda loodusest

Piiratud turg ja ebastabiilsed hinnad

Barramunda

Vastsete kasvatamisel on vaja teadmisi.

Edasikasvatamine on lihtne

Müüakse tavaliselt kohalikul turul hea hinnaga

Grouper

Vastsete kasvatamisel on vaja teadmisi.

Edasikasvatamine on lihtne

Müüakse tavaliselt kohalikul turul hea hinnaga

Huntahven ja kuldmerikoger

Vastsete kasvatamisel on vaja teadmisi.

Kasvab suletud süsteemis hästi

Keeruline turustada

Kammeljas

Vastsete kasvatamisel on vaja teadmisi.

Kasvab suletud süsteemis hästi

Hea turuhind, aga sõltub turust

Merikeel

Uus, arendamist vajav liik kalakasvatuses.

Mitmesugused probleemid

Kõrge hind

Tursk

Vastsete kasvatamine on suletud süsteemis edukas. Suuremate kalade edasikasvatus vajab arendamist

Hind on ebastabiilne ja sõltub looduslikust püügist

süsteemis vähem väärtuslikke kalu, nagu lõhe ja forell.

34

4. Projekti kavandamine ja teostus

4. Projekti kavandamine ja teostus

Hea sissejuhatus ettevõttega alustamisse ja 1. Lühikokkuvõte –

Vee korduvkasutusega kalakasvanduse raja-

Kalakasvanduse

mist kavandades on igaühel oma arusaam,

sujumiseks on äärmiselt tähtis palgata oskus-

igapäevase

35

töökorralduse

mis on oluline ja mis huvitav. Kiputakse kes-

likud töötajad. Veelgi tähtsam on leida juha-

kenduma juba tuttavatele või kasvatajat roh-

taja, kes on täiel määral pühendunud tööle ja

kem huvitavatele aspektidele ning seetõttu

– nagu omanikudki – suunatud edule.

jäävad projekti muud küljed tähelepanuta.

äriplaanide näited on toodud veebiaadressil

Eesmärk, ülesanne ja edu võti

2. Ettevõtte andmed –

http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale.

Ettevõtte omanikud ja partnerid

3. Tooted –

Samuti on tähtis koostada kalatootmise üksikasjalik plaan ja arvestada seda juba eelarve

Tooteanalüüs

4. Turuanalüüsi kokkuvõte

koostamisel. Tootmisprotsessi lõpptulemuse

–

Turu jagunemine

edukuse või ebaedu aluseks on tootmisplaan.

Sageli ei pöörata rahastamisele piisavalt tähe-

–

Planeeritav sihtturg

Seda tuleks järjepidevalt muuta ja täiendada,

Enne projektiga alustamist tuleks tähelepanu

lepanu. Nullist alustades on kulud suured ja

–

Turu vajadused

sest kalakasvatus on ettearvamatu ning võib

pöörata neljale aspektile:

investorid kipuvad unustama, et kala tootmine

–

Konkurents

nii halvas kui ka heas mõttes erineda planee-

•

planeeritava kala hind ja turg;

võtab aega. Ehitustegevuse algusest kuni esi-

•

koht ja tootmistehnoloogia;

mese toodangu turustamiseni kulub enamasti

–

Konkurentsieelis

mõtteliselt igakuine kala kasvu kalkuleerimine.

•

tööjõud, sh pühendunud juhataja;

üks kuni kaks aastat. Läbimõeldult koostatud

–

Müügistrateegia

Arvutamiseks ja toodangu planeerimiseks on

projekti rahastamine kuni käivitunud äri-

eelarve on seega määrava tähtsusega.

–

Müügiprognoos

saadaval programme, mis põhinevad kalade

•

5. Strateegia ja teostuse kokkuvõte

6. Juhtimistegevuse kokkuvõte

tegevuseni.

Projektist täieliku ülevaate saamiseks tuleb

–

ritust. Tootmisplaani väljatöötamine on põhi-

päevase kasvukiiruse protsendi arvutamisel.

Personali planeerimine ja ettevõtte

Kasvukiirus sõltub kalaliigist, kala suurusest

töökorraldus

ja veetemperatuurist. Eri kalaliigid vajavad

Nagu eespool mainitud, on esmalt vaja sel-

koostada üksikasjalik äriplaan. Selle ja ka turu-

geks teha, kas kasvatatavat kala on võima-

uuringu koostamise juhend jääb käesolevast

lik müüa vastuvõetava hinnaga ja piisavas

käsiraamatust välja ning nende teemade põh-

–

Olulised eeldused

tud nende looduslikust elupaigast. Arvestada

koguses. Seetõttu on tähtis enne järgmisi

jalikumat käsitlust tuleb otsida mujalt. Siiski

–

Tulude ja kulude analüüs

tuleb, et väiksematel kaladel on kiirem kasvu-

samme teha põhjalik turu-uuring. Samuti

on alljärgnevalt esitatud äriplaani kavand ning

–

Kasumi ja kahjumi prognoos

tempo kui suurematel.

tuleb enne tootmise alustamist välja selgitada

eelarve ja finantskalkulatsioonide näited, et

–

Käive ja bilansileht

tootmistehnoloogia eelistus ja sobiv asukoht.

anda lugejale juhtnööre ja teadmisi uue kala-

Ehitusloa, veekasutusloa jms taotlemiseks on

kasvanduse rajamise probleemkohtadest.

vaja eelprojekti.

7. Finantsprognoos

kasvamiseks eri temperatuuri, mis on tingi-

Söödakulu ja -koefitsiendi arvutamine on üks Joonis 4.2. Äriplaani peamised aspektid Allikas: muudetult, Palo Alto Software Ltd.

osa kavandamisest. Üks tootmisplaani koostamise viise on kasutada kasvatatava kala

Joonis 4.1. Projekti etapid ideest teostuseni

Projekti idee

Turu-uuring

Äriplaan

Projekti mudel

Ülesehitus

Tootmine

Müügitulemused

36

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

37

4. Projekti kavandamine ja teostus

söötmistabelit, mida saab söödatootjatelt.

Seda valemit saab kasutada kalavarude kasvu

Söötmistabelid arvestavad kalaliiki, suurust ja

arvutamiseks ükskõik kui suurte kalade või

veetemperatuuri (vt joonis 4.3).

suure kalavaru puhul. See võimaldab koos-

•

sularaha (käibevahendite) eelarve (käivitatud ja toimiv äritegevus).

Investeeringu eelarve

100%

(kapitalikulud)

tada täpse tootmisplaani ning annab infot

Põhjalikku eelarvet tehes on soovitatav pidada

söödakoefitsiendiga

selle kohta, millal mõõta ja jaotada kalu

nõu professionaalse raamatupidajaga. Hästi

annab kalade kasvukiiruse. Järgmiste päevade

uutesse basseinidesse. Tootmisplaani koosta-

dokumenteeritud eelarvet on vaja ka inves-

kaalutõusu saab seega arvutada järgmiselt:

misel tuleb arvestada ka kalade suremusega.

torite veenmiseks, pangalaenu taotlemiseks

Soovitatav on arvutada kuuajase intervalliga

ja toetusprogrammides osalemiseks. Uute ELi

ja sõltuvalt kogemustest arvestada 1% sure-

riikide puhul on toetusprogramme, mis kata-

Torustik

3%

musega kuus. Ühte kuud ei peaks arvestama

vad kuni 70% vajalikust investeeringust.

Paigaldamine

2%

Transport

2%

Söödanormi

jagamine

Kn = K0(1 + r)n

Ehitamine

36%

Varustus

26%

Veerajatise betoonitööd

12%

Kalabasseinid

12%

Valemis tähistab n päevade arvu, K on kala

kui 30 päeva, sest tavaliselt jääb selle sisse

kaal 0-päeval ja Kn on kala kaal n-ndal päe-

ka päevi, mil tehakse hooldustöid ja kalu ei

Investeeringueelarve sõltub suurel määral

Soojustus- ja jahutussüsteem

2%

val. 100-grammine kala, mis kasvab 1,2%

söödeta. Sellepärast on ka eelnevas näites

tootmishoone ehitusest, mis omakorda sõltub

Söötmis- ja valgustussüsteem

2%

päevas, kaalu 28 päeva pärast saab seega

arvestatud 28 päevaga.

asukohamaast ja sealsetest ehitustingimus-

Elektritööd

1%

Mõõteriistad

1%

Liikumisteed

1%

test. Joonisel 4.4 on esitatud investeeringu-

arvutada nii: K28 päeva = K100g (1 + 0,012)28 päeva = 100(1,012)28 = 139,7 g

Kokkuvõtteks vajab äriplaan järgmisi eelar-

eelarve hinnanguline näidis protsentides.

veid:

Sinna hulka ei ole arvatud maa ostu.

•

investeeringueelarve (kogukulud),

•

tegevuskulude eelarve (stardikapital),

Ehitusmaksumus ei sõltu mitte ainult kohali-

Joonis 4.4. Vee korduvkasutusega süsteemi

kest ehitushindadest, vaid ka kalaliikidest ja

investeeringueelarve näidis

kasvanduse suurusest. Kui arvestada kokku Kala suurus g

Graanuli suurus mm

13 °C

15 °C

17 °C

19 °C

21 °C

23 °C

25 °C

27 °C

29 °C

kõik investeerimiskulud ja käibevahendid, mis kuluvad marja inkubeerimisest kaubakala

hautamisest kuni kaubakalani või osa neist)

kasvatamiseni, saadakse 100-tonnise toot-

ning sellest, kas kasvandus paikneb sise- või välistingimustes. Konkreetsed otsused sõltu-

50–100

3,0

0,60

0,89

1,04

1,19

1,39

1,44

1,34

1,19

0,99

mismahu juures investeerimiskulude kogu-

100–200

3,0

0,50

0,80

0,99

1,09

1,19

1,24

1,14

0,99

0,80

summaks tavaliselt 10

€/kg. Odavamate

vad kliimatingimustest, kalaliikidest ja bioloo-

kasvatussüsteemide puhul, kus toimub ainult

gilistest iseärasustest. Mida paremal tasemel

200–800

4,5

0,45

0,70

0,85

0,94

1,04

1,04

0,94

0,85

0,70

800–1500

4,5

0,35

0,55

0,65

0,75

0,85

0,85

0,75

0,60

0,40

1500–3000

6,5

0,20

0,35

0,45

0,55

0,65

0,65

0,55

0,45

0,30

3000–5000

9,0

0,15

0,25

0,34

0,39

0,44

0,49

0,44

0,34

0,20

5000–10 000

9,0

0,12

0,20

0,28

0,31

0,35

0,39

0,35

0,28

0,16

kalade järelkasvatus välistingimustes, moo-

on vee korduvkasutusega süsteem, seda tõe-

dustavad kogukulud 1000-tonnise tootmis-

näolisemalt asub see sisetingimustes.

mahu juures kõigest 2,5 €/kg. Lääne-Euroopa riikide näitel maksab välistingimustes vee kor-

Vee korduvkasutuse süsteemiga tootmishoone

duvkasutusega kasvanduse rajamine 1000-

suurus sõltub kalaliigist ja tootmismahust.

Joonis 4.3. Näide soovitatavast söödanormist protsentides eri suurusega tuuradel sõltuvalt

tonnise aastase tootmismahu juures ligikaudu

Üldiselt peaks arvestama 1000 ruutmeetrit

kaalust ja veetemperatuurist. Söötmine tuleks kohandada ja söödatüüp valida tootmisstrateegiast

3 miljonit eurot (aastal 2009). Kogukulude

100 tonni kala kohta (pelaagilised liigid). Mida

ja kasvatustingimustest lähtuvalt. Soovitusi järgiv söötmine annab parima söödakoefitsiendi,

eelarve maht sõltub suurel määral kalade

suurem on tootmismaht, seda väiksemat

aidates säästa söödakulusid ja vähendades väljaheidete hulka. Kui tõsta söödanorm kõrgeimale

kasvatusstrateegiast (kas kasvatatav kala

pinda läheb vaja 100 tonni kala kasvatami-

võimalikule tasemele, suureneb söödakoefitsient kasvu arvelt. Allikas: BioMar.

läbib kasvanduses kõik etapid alates marja

seks.

38

39

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

5. Vee korduvkasutusega süsteemi töökorras hoidmine

Jooniselt 4.5 on näha, et elektri tarbimine

nagu teistes toiduainetetööstuse sektorites.

moodustab kogukuludest ainult 7%. Elektri-

Kui toodangu maht on üle 2000 tonni aas-

kasutus on muidugi suur, kuid kindlasti mitte

tas, ei teki siiski otsest kulude kokkuhoidu.

peamine kulu, ehkki traditsioonilises kasvan-

Tootmismahu kasvatamine paarisajalt ton-

Üleminek traditsiooniliselt kalakasvatuselt vee

duses moodustab elektrikulu üsna mahuka

nilt tuhande tonnini aastas vähendab kulusid

korduvkasutusega süsteemile muudab tundu-

osa kogukuludest seepärast, et seadmed, näi-

märkimisväärselt. Tootmise laiendamise ots-

valt kalakasvatuse igapäevaseid ülesandeid ja

–

jälgida kalade käitumist;

teks pumbad ja hapnikukoonused, kasutavad

tarbekus sõltub suuresti kasvatatavast liigist

eeldab uusi oskusi. Kalakasvataja peab nüüd

–

jälgida veekvaliteeti (läbipaistvus/hägu-

palju energiat.

ning viis, kuidas seda teha, tuleks hoolikalt

tegelema nii kala kui ka veega ning vee kva-

läbi mõelda. Arukas planeerimine aitab säästa

liteetsena hoidmine muutub vähemalt sama

nii tööjõudu kui ka raha.

tähtsaks kui kalade eest hoolitsemine. Vee

Peamine kulu on sööt, mis tähendab, et peamine tegur on õige majandamine. Tootmise

korduvkasutusega

süsteemis

tuleb

Iga päev või kord nädalas tuleb

sus); –

basseinides;

hoida

– –

tõhusust mõjutab tunduvalt söödakoefitsiendi

Lisas on toodud tabel bioloogiliste ja tehni-

pidevalt töökorras ööpäev läbi töötavaid

parandamine.

liste küsimustega, millele tuleks enne vee kor-

seadmeid. Jälgimisseadmed annavad kalakas-

kontrollida hüdrodünaamikat (veevoolu) kontrollida söödajaotureid; eemaldada surnud kalad ja registreerida nende arv;

duvkasutusega süsteemi rajamist vastused

vatajale jooksvalt teavet süsteemi seisukorra

–

loputada läbi basseinide väljalasketorud;

Mida mahukam on tootmine, seda väiksemad

otsida. Nimekirjas olevad küsimused aitavad

kohta ja automaatne signalisatsioon teavitab

–

hoida hapnikusondid puhtana;

on kulud ühe tootmisühiku kohta. See reegel

leida võimalikud probleemid juba enne pro-

kohe häireolukorrast.

–

kehtib ka kalakasvatuses täpselt samamoodi

jekti käivitumist.

registreerida tegelik hapnikusisaldus basseinides;

Igapäevased rutiinsed tegevused ja tööprot-

–

kontrollida veetaset pumbakaevudes;

seduurid on kirjas allpool. Osa vajalikke tege-

–

kontrollida mehaaniliste filtrite pihustusot-

vusi ilmneb alles praktika käigus, kuid üldine Sööt (pigmenteerimata) Amortisatsioon Palk Sisestatud maimud

sikuid;

tegevuskava peaks olema selline, nagu all-

–

pool kirjeldatud. Tuleks koostada nimekiri nii

–

testida ammoniaagi, nitritite ja nitraadi sisaldust ning pH-taset;

igapäevastest tegevustest kui ka harvemini vajalikest töödest.

registreerida temperatuur;

–

registreerida süsteemi lisatud värske vee maht;

Energia

–

kontrollida rõhku hapnikukoonustes;

Haldustöö ja turustamine

–

kontrollida NaOH lisamist või lupjamist pH reguleerimiseks;

Hapnik Hooldus ja kindlustus Kemikaalid

–

kontrollida UV-lampide töökorras olekut;

–

registreerida elektrikulu (kWh);

–

lugeda teateid, mille on teadetetahvlile jätnud teised töötajad;

– Joonis 4.5. Näide kulude jaotumise kohta suures portsjonforellikasvanduses (2000 tonni aastas),

kasvandusest lahkudes lülitada sisse häiresüsteem.

kus maimudest kasvatatakse 300–500-grammised portsjonsuuruses forellid. Kogutoodangu kulu

Joonis 5.1. Veekvaliteeti ja veevoolu filtrites

1 kg eluskala kohta on alla 2 €. Sisetingimustes moodustavad vee korduvkasutuse süsteemiga

ja basseinides tuleb sageli jälgida. Pildil on

kasvanduse investeerimiskulud umbes 4 €/kg (kogukulud 8 miljonit eurot).

nõrgfilter.

40

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

Igal nädalal või kord kuus tuleb

5. Vee korduvkasutusega süsteemi töökorras hoidmine Kuue kuni kaheteistkümne kuu tagant tuleb

41

kui tervikut, mille suhtes on eriti tundlik biofilter. Joonisel 5.3 on näha äsja tööd alusta-

–

puhastada biofiltrid vastavalt juhendile;

–

kuivatada kompressori kondensvesi;

–

kontrollida puhverpaagi veetaset;

–

–

kontrollida hapniku hulka hapnikupaagis;

–

–

kalibreerida pH-mõõdikut;

–

kalibreerida söötjaid;

–

kalibreerida hapnikusonde basseinides ja süsteemis;

–

kontrollida, kas hapnikualarm töötab igas

kontrollida ja katsetada generaatoreid;

–

– –

–

kontrollida, kas nõrgfiltrite ventilaatorid töötavad;

kontrollida ja katsetada häiresüsteeme; basseinis;

kontrollida kõikide pumpade ja mootorite töökindlust;

–

õlitada hõõrdepindu ja mehaaniliste filtrite laagreid;

–

otsida süsteemist üles seisva veega tsoonid

–

ning võtta tarvitusele ettevaatusabinõud; –

kontrollida, ega filtrikambrite põhjas ei ole

–

puhastada UV-sterilisaator (vt kasutus-

nud biofiltri lämmastikuühendite muutused.

juhendit), vahetada igal aastal lampe;

Kõikumisi esineb ka paljude teiste parameet-

vahetada kompressori õli, õlifiltrid ja õhu-

rite puhul, neist põhilisemad on näidatud joo-

filter;

nisel 5.4. Teatud olukorras võivad parameetrite

kontrollida jaheda reservvee mahuti puh-

näidud tõusta tasemeni, mis kaladele ei sobi

tust seestpoolt;

või on nende jaoks isegi toksilised. Siiski ei

vajaduse korral pesta biofilter läbi;

ole võimalik anda nende tasemete kohta täp-

uuendada elektrolüüdid, tsink ja hapniku-

seid andmeid, sest toksilisus oleneb paljudest

sondide membraan;

teguritest, nt kala liigist, temperatuurist ja

loputada trummelfiltri düüsid.

pH-st. Toksilisus mõjutab kala kohanemist

muda.

süsteemi keskkonnatingimustega.

Kaladele ideaalse kasvukeskkonna loomiseks tuleb vee korduvkasutusega süsteemi pidevalt vajadust mööda jälgida ja häälestada.

Toksiliste nitritite kontsentratsiooni suurene-

Iga parameetri jaoks on kaladele bioloogiliselt

mise saab peatada süsteemile soola lisami-

vastuvõetavad piirid. Tootmistsükli jooksul

sega (vt peatükk 2). Joonisel 5.4 on toodud

tuleb kasvanduse iga sektsioon eraldi sulgeda

vee korduvkasutusega süsteemi veekvaliteedi

ja taaskäivitada enne uute kaladega asusta-

füüsikaliste ja keemiliste parameetrite soovi-

mist. Need muudatused mõjutavad süsteemi

tuslikud vahemikud.

Ammoniaak

Sisaldus

–

–

Nitrit

Nitraat

Nitriti toksilisuse oht

Aeg Joonis 5.2. Hapnikugeneraatori peab paigaldama ja seda peab jälgima spetsialist

Joonis 5.3. Lämmastikuühendite sisalduse kõikumised biofiltri käivitamisel

42

43

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

Joonis 5.4. Füüsikaliste ja keemiliste veekvaliteedi parameetrite soovituslikud vahemikud vee

6. Reovee käitlemine

korduvkasutusega süsteemis Parameeter

Valem

Temperatuur

Ühik

Normaalne

°C

Sõltub liigist

Ebasoodne tase

Kala kasvatamisel vee korduvkasutusega süs-

niga lämmastikku ja fosforit. Niinimetatud

teemis, kus vesi on pidevas taaskasutuses, ei

üle- või tagasivoolavat vett võib lasta näiteks

Hapnik

O2

%

70–100

< 40 ja > 250

kao kalade tekitatavad jäätmed iseenesest.

ümbruskonda või jõkke või juhtida tagasi

Lämmastik

N2

% küllastusest

80–100

> 101

Mustus ja kalade väljaheited tuleb kuidagi

korduvkasutussüsteemi. Toitaineid võib üle-

Süsinikdioksiid

CO2

mg/l

10–15

> 15

eemaldada. Bioloogilised protsessid, nagu

voolavast veest eemaldada vee juhtimisega

Ammoonium

NH4+

mg/l

0–2,5 (pH mõju)

> 2,5

bioloogiline lagunemine või mineralisatsioon,

biolodusse taimejuurtele või imbsüsteemi,

Ammoniaak

NH3

mg/l

< 0,01 (pH mõju)

> 0,025

vähendavad

kus imenduvad fosfori- ja lämmastikuühen-

Nitrit

NO2–

mg/l

0–0,5

> 0,5

Nitraat

NO3–

mg/l

100–200

> 300

6,5–7,5

< 6,2 ja > 8,0

mmol/l

1–5

<1

mg/l

pH Aluselisus Fosfor

PO

3– 4

Ülevoolava

vee

lämmastikusisaldust

kasvanduses märkimisväärne kogus orgaani-

võib vähendada ka denitrifikatsiooniga. Nagu

list muda, mida tuleb käidelda.

teises peatükis kirjeldatud, on metanool anaeroobsetes protsessides kõige tavalisem

jäätmed eraldatakse mehaaniliste filtrite abil,

vee korduvkasutusega süsteemis selleks,

kus sõnnik ja muud tahked orgaanilised jäät-

et vähendada süsteemis nitraatide kogust

med kogutakse setteeraldusfiltrisse. Biofiltrite

ja värske vee vajadust. Denitrifikatsiooni

puhastamine ja loputamine suurendab samuti

kasutamise eesmärk väljaspool süsteemi on

väljavoolava vee hulka.

vähendada lämmastiku sattumist keskkonda.

25

Keemiline hapnikutarve

KHT

mg/l

25–100

Bioloogiline hapnikutarve

BHT

mg/l

5–20 98–100

mg/l

did.

1–20

mg/l

Ca++

orgaaniliste

süsinikuallikas. Denitrifikatsiooni tarvitatakse

SS

Kaltsium

määral

Vee korduvkasutusega süsteemis tekkinud

Hõljuvained

Huumus

teataval

ühendite hulka. Sellest hoolimata tekib kala-

5–50

> 100 > 20

Metanooli alternatiivina võib süsinikuallikana Vee korduvkasutusega süsteemis saab jäät-

kasutada näiteks mehaanilises filtris kogutud

meid käidelda mitmel viisil. Üsna sageli

sõnnikut. Sõnniku kasutamine denitrifikatsioo

kasutatakse

veepuhastussüsteemina

nikambris nõuab täpset kontrolli, filtri pese-

mehaanilist filtrit, et koondada reovee setet.

mist ja puhastamist. Denitrifikatsioonikambri

teise

Fraktsioon juhitakse settimisele või edasi

kasutamine võib viia lämmastikusisalduse väl-

mehaanilisele veetustamisele enne, kui see

javoolus miinimumini.

laotatakse põllule või kasutatakse väetisena.

Mehaaniline veetustamine teeb muda käitle-

Võrreldes näiteks sigade ja lehmadega väl-

mise lihtsamaks ja vähendab muda mahtu,

jutavad kalad jääkaineid teisiti. Lämmastik

mistõttu selle edasine kõrvaldamine muu-

eritatakse lõpuste kaudu, väiksem osa eritub

tub odavamaks. Mehaanilise veetustamise

väljaheitena pärakust. Fosfor väljutatakse

investeerimis- ja tööshoidmise kulud on aga

ainult sõnnikuga. Seetõttu on peamine osa

suured.

lämmastikust täielikult vees lahustunud ning seda ei saa mehaanilise filtriga eemaldada.

Pärast teist puhastamist sisaldab puhastatud

Mehaaniline filter püüab kinni väikse osa läm-

heitvesi tavaliselt kõrgema kontsentratsioo-

mastikust ja suure osa fosforist. Ülejäänud

44

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

45

6. Reovee käitlemine •• ••

••

•• ••

Kalabasseinid

Sisenev vesi

Biofilter/ mikroosakeste filter

••

Vesi Sete Kontsentreeritud sete

Mehaaniline filter

Joonis 6.3. Taimelaguun Taani forellikasvatuses enne ja pärast kinnikasvamist. Allikas: Per Bovbjerg, DTU Aqua.

Biotiik või imbsüsteem

Kraav, jõgi, rannikumeri

Settebassein ja/või tahendamine

Haritav põld

Sööt Sisaldus 100 kg kalasööda kohta (50% valk) N: 8 kg P: 1 kg

Joonis 6.1. Setete liikumine vee korduvkasutusega süsteemi sees ja sellest väljas. Mida tõhusam on vee korduvkasutusega süsteem, seda vähem vett lastakse süsteemist välja ja seda väiksem

Kasv

kogus heitvett tuleb käidelda.

Söödakoefitsient: 1:1 Kaal: 91 kg N: 2,7 kg P: 0,45 kg

Jääkained Osakestes N: 0,8 kg P: 0,25 kg

Lahustunud N: 4,5 kg P: 0,3 kg

Joonis 6.4. Kasvatatud kalade eritatud lämmastiku (N) ja fosfori (P) kogused. Pöörake tähelepanu Joonis 6.2. Hydrotechi lintfilter muda veetustamiseks. Allikas: Hydrotech.

lämmastiku kogusele lahustunud kujul. Allikas: Taani Keskkonnakaitse Agentuur.

46

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

47

6. Reovee käitlemine

vees lahustunud lämmastik muudetakse bio-

juvaine koguse eemaldamist 50-mikronilise

Vee korduvkasutusega süsteem on tõhus viis

suurtes tiikides vetikad ja veetaimed, millest

filtris põhiliselt nitraadiks. Sellisel kujul on

mehaanilise filtriga. Mida paremal tasemel on

vähendada kalakasvatuse mõju ümbritsevale

toituvad taimtoidulised karpkalad, mis lõpuks

lämmastik taimedele kergesti omastatav ning

vee korduvkasutusega süsteem, seda vähem

keskkonnale, aga efektiivne reovee käitle-

välja püütakse ja ära tarbitakse. Intensiivse

seda saab põllumajanduses väetisena kasu-

uut vett kasutatakse ja seda vähem on vaja

mine vajab ka sagedast ja igapäevast hoolt.

süsteemi tõhusad ja keskkonda säästvad

tada või seotakse see biolodus taimejuurtes.

vett käidelda. Üha vähem juhitakse vett tagasi

Intensiivse kalakasvatuse (kas korduvkasu-

kasvatustingimused on saadud selle kom-

otse ümbritsevasse keskkonda, nt lähedal

tusel põhineva või traditsioonilise) kombi-

bineerimisel

Oluline on kalasõnnik suunata basseinidest

asuvatesse jõgedesse. Pärast esimest reovee-

neerimine ekstensiivse kasvatusega, näiteks

Uuenduslikul ettevõtjal on mitu võimalust

ekstensiivse

kalakasvatusega.

otse mehaanilisse filtrisse, ilma et see vahe-

puhastuse etappi jääb alles väike kogus vett,

karpkalakasvatusega, hõlbustab bioloogiliste

sellist korduvkasutussüsteemi vesiviljeluses

peal laguneks. Mida tervemad ja tahkemad

mille võib lasta valguda lähedal asuvasse pin-

jäätmete käitlemist. Intensiivsest süsteemist

rakendada. Näiteks eri kasvatussüsteeme

on väljaheited, seda suurem on eemaldatud

nasesse. Igal juhul võib vooluhulk olla palju

pärit üleliigne vesi juhitakse suurtesse karp-

kombineerides saab arendada ka turismiäri,

tahkete ja muude ühendite kogus. Joonis 6.5

väiksem kui traditsioonilises kalakasvatuse

kalatiikidesse, kus vees sisalduvad toitained

kus sportlik karpkala püük või ettekasvatatud

näitab eeldatavat lämmastiku, fosfori ja hõl-

süsteemis (vt joonis 6.6).

kasutatakse ära väetisena. Intensiivkasvatuses

forelli õngitsemine tiigist võib olla osa suu-

saab omakorda taaskasutada suurtest tiiki-

remast turismiatraktsioonist koos hotellide,

dest võetud vett. Tänu toitainetele kasvavad

kalarestoranide ja muude võimalustega.

Joonis 6.5. Lämmastiku, fosfori ja tahkete osakeste eemaldamine mehaanilise filtriga. Allikas: kalanduse uurimisjaam Baden-Württembergis Saksamaal.

Parameeter

Kiirvoolukanal 40 µ

60 µ

Isepuhastuv bassein 90 µ

40 µ

60 µ

90 µ

Efektiivsus % Kogu fosfor

50–75

40–70

35–65

65–84

50–80

45–75

Kogu lämmastik

20–25

15–25

10–20

25–32

20–27

15–22

Tahked osakesed

50–80

45–75

35–70

60–91

55–85

50–80

Joonis 6.6. Saastekoormus traditsioonilises läbivoolusüsteemis, vee osalise korduvkasutusega süsteemis ja vee täieliku korduvkasutusega süsteemis. Allikas: Danish Aquaculture.

Kasvandussüsteemi heide 1000 tonni toodangu kohta aastas

Lämmastikueraldus kg/a

Veetarve m3 päevas

38 000

250 000

Vee osaline korduvkasutus

2000

10 000

Vee täielik korduvkasutus

250

1500

Traditsiooniline läbivoolusüsteem

Joonis 6.7. Kombineeritud intensiivse ja ekstensiivse kalakasvanduse süsteem Ungaris. Võimalusi on palju. Allikas: Lazlo Varadi, kalanduse, vesiviljeluse ja niisutuse uurimisinstituut (HAKI), Szarvas, Ungari.

48

7. Haigused

7. Haigused

49

Mõni kalakasvandus on rajatud põhimõttel

Tuleb teada, et ravimite vette lisamine mõju-

„kõik sisse, kõik välja”. See tähendab, et kõik

tab peale kalade kogu süsteemi, sealhulgas

haudekastid, basseinid ja kiirvoolukanalid

biofiltri aktiivsust. Eelkõige seetõttu tuleb

On hulk vee korduvkasutuse süsteemiga

Tuleks luua võimalus kogu kalakasvandust

tühjendatakse täielikult, puhastatakse ja des-

ravimite kasutamisel olla väga ettevaatlik.

kalakasvandusi, kus ei esine kunagi haigus-

hoolikalt desinfitseerida. See peab hõlmama

infitseeritakse enne igat uue marja või kalade

Täpseid juhtnööre raviks sobivate kontsent-

puhangutega probleeme. Praktikas on või-

ka uusi, alles kasutusele võetavaid hooneid,

toomist olenemata sellest, kui kaua enne seda

ratsioonide kohta on väga raske anda. Ravimi

malik hoida vee korduvkasutusega süsteem

kuid eelkõige kaladest tühjendatud ja uueks

süsteemis marja hoiti või kalu peeti.

toime võib sõltuda mitmest tegurist, nagu vee

soovimatutest haigustekitajatest täiesti vaba.

tootmistsükliks

Kõige tähtsam on selle juures jälgida ja olla

Seejuures tuleb meeles pidada, et haigus,

Kalahaiguste ravimine vee korduvkasutusega

ratuur ja veevoolu kiirus. Seetõttu on tähtis

kindel, et kasvandusse toodav mari ja kalad

mis on vee korduvkasutusega süsteemi ühes

süsteemis

mida

toetuda kogemusele. Ravimi kontsentratsiooni

on haigusvabad, st pärinevad sertifitseeritud

basseinis, levib kindlasti ka teistesse bassei-

kasutatakse traditsioonilistes, pideva vee-

võib suurendada ainult väga ettevaatlikult,

karjast. Enne süsteemi veega täitmist tuleb

nidesse, mistõttu pole liiast ükski ennetus-

vahetusega kalakasvandustes. Vee korduv-

et vältida kalade hukku või biofiltri häireid.

veenduda, et sissetulevas vees ei oleks pato-

meede, mis hoiab kasvanduse haigusvabana.

kasutusega süsteemis puhastavad pidevalt

Tegutseda tuleb põhimõttel „parem karta

ringlevat vett biofiltrid, mis nõuavadki teistsu-

kui kahetseda”. Haiguspuhangu korral peab

seerida. Parim soovitus on võtta vett tava- või

Kui taastootmise eesmärgil inkubeeritakse

gust lähenemist.

sobiva ravimi retsepti koos kasutusjuhendi

puurkaevust, mitte looduslikust veekogust,

vee korduvkasutusega süsteemis loodusest

nagu jõgi, järv või meri. Samuti peab olema

püütud kalade marja, ei saa sellest kasvata-

ettevalmistatavaid

karedus, orgaanilise aine sisaldus, veetempe-

rajatisi.

geene, vastasel juhul tuleb see enne sterili-

kindel, et ükski kasvandusse siseneja, ei küla-

tud järglaste nakkusohutuses kindel olla. Alati

line ega töötaja, ei tooks endaga juhuslikult

jääb risk, et mari on saastunud selle pinnal

kaasa kaladele ohtlikke haigustekitajaid.

või sees elavate viiruste või bakteritega, mida

erineb

tõrjemeetmetest,

Joonis 7.2. Haiguste tõkestamise juhendi näide

desinfitseerimisvahendid ei hävita. Tuntumad

Olulised aspektid

Kuidas seda teha?

sellisel viisil levivad ohtlikud haigused on nak-

Puhas keskkond

Eelista põhjavett. Desinfitseeri UV-kiirgusega. Vajaduse korral kasuta liivafiltreid ja osooni

Süsteemi desinfitseerimine

Täida süsteem veega ja sõltuvalt puhverdusvõimest tõsta pH tasemele 11–12, kasutades seebikivi (NaOH) umbes 1 kg/m3 kohta

Seadmete ja pindade desinfitseerimine

Kasta sisse või pihusta pinnale 1,5% joodilahust lähtuvalt juhendist. Jäta 20 minutiks seisma, seejärel loputa puhta veega

Marja desinfitseerimine

Jäta mari 10 minutiks lahusesse (3 dl joodi 50 l vees).

Vaheta lahust pärast iga 50 kg marja desinfitseerimist

Personal

Vaheta rõivad ja jalatsid enne kalakasvandusse sisenemist.

Pese ja desinfitseeri käed

Külastajad

Kanna vahetusjalatseid või astu jalanõudega korraks vanni, milles on 2% joodilahus. Pese ja desinfitseeri käed. Siseruumides ja territooriumil järgi silte „Palun mitte puutuda!”

kuslik pankrease nekroos (IPN, ingl infectious

pankreas necrosis) ja bakteriaalne neeruhaigus (BKD, ingl bacterial kidney disease) ning võimalik, et ka mõni herpesviroos. Haiguste ennetamise lühikava on toodud tabelis 7.2.

Kogu vee korduvkasutusega süsteemi saastumist aitab kõige paremini vältida tööetappide füüsiline eraldamine üksteisest. Haudemaja ning maimu- ja kaubakalaüksused peaksid seetõttu kõik töötama isoleeritud süsteemidena. Samuti peab eraldi asuma sugukari.

Joonis 7.1. Jalanõude desinfitseerimiseks

Eraldi tehnoloogilistest süsteemidest on hai-

mõeldud 2% joodilahusega vann

gusi ka tegelikult võimalik eemal hoida.

50

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

7. Haigused

51

ja soovitustega andma kohalik veterinaar või

häid tulemusi. Vee mehaaniline filtreerimine

jäänud süsteemi vees nii, et kahjustava prepa-

mis aga nõuab nii hoolt kui ka kogemust.

ihtüopatoloog. Enne preparaadi kasutamist

70-mikronilise filterkanga abil aitab eemal-

raadi sisaldus on biofiltrisse jõudmise ajaks

Iga järgneva preparaadi lisamise korral tuleb

tuleks hoolikalt tutvuda ohutusnõuetega, sest

dada süsteemist teatavas arengustaadiumis

märkimisväärselt madalam kui basseinis, kus

kontsentratsiooni aeglaselt tõsta, jättes vahele

paljud kaladele mõeldud ravimid võivad vale

gürodaktülusi ja 40-mikroniline filter parasiidi-

kalu raviti. Sel moel on võimalik saavutada

mitu ravivaba päeva, et jälgida tegevuse mõju

kasutamise korral põhjustada nendega tööta-

mune.

kemikaali suhteliselt kõrge kontsentratsioon

suremusele, kalade käitumisele ja vee kvali-

vatel inimestel tõsiseid tervisekahjustusi.

basseinis, kus on vaja parasiidid hävitada, ning

teedile. Tavaliselt kohanevad nii kalad kui ka

Kui kalu on vähe, on lihtsaim parasiitidest vaba-

ühtlasi vähendada kemikaali negatiivset mõju

biofilter uue kontsentratsiooniga ja seda on

Ektoparasiitide (kala kehapinnal ja lõpustel

nemise viis vannitada kalu lühikest aega pre-

biofiltrile. Nii kalad kui ka biofiltrid kohanevad

võimalik ilma kahjulike kõrvalmõjudeta suu-

elavad välisparasiidid) tõrje vahend lisatakse

paraadilahuses. Kui selliselt on vaja töödelda

järjestikuste ravivannide tegemise tulemusel

rendada ning samal ajal suureneb parasii-

vette. Sama moodi toimitakse ka seennak-

suurt hulka kalu, tehakse seda kalabasseinis.

soola, formaliini või vesinikperoksiidi aeglaselt

tide hävimise tõenäosus. Pikema raviperioodi

kuste korral. Magedaveelistes süsteemides

Selleks tuleb ravimise ajaks katkestada vee

kasvavate kontsentratsioonidega. Kui bassei-

vältel sobib väga hästi kasutada soola, aga

on enamiku välisparasiitide tõrjes ja bakte-

juurdevool ja vett difuusorite abil aereerida.

nitäis kalu on ravitud, võib selle vee taaskasu-

ka formaliini kasutamine 4–6-tunniste inter-

riaalse lõpusehaiguse puhul osutunud mõju-

Basseinivette lisatakse kemikaalilahust ja

tuse asemel ka eraldi välja pumbata.

vallidega on olnud edukas. Biofilter kohaneb

saks tavalise soola (NaCl) lahus. Kui sellest

kaladel lastakse selles vees soovitatava eks-

ei ole abi, võib kasutada formaliini (HCHO)

positsiooniaja ujuda. Seejärel avatakse vee

lisatud formaliiniga ja lagundab selle nagu iga Soovitatav ja teostatav on ka miljonite marja-

või vesinikperoksiidi (H2O2). Kalade vannita-

sisse- ja väljavool ning lastakse basseiniveel

terade lühiajaline joodiga töötlemine/desinfit-

mine prasikvanteeli ja flubendasooli lahuses

täielikult vahetuda. Basseinist väljavoolava

seerimine haudeaparaadis. Sama meetodit on

on andnud ektoparasiitide tõrjes samuti väga

ravimilahuse kontsentratsioon lahjeneb üle-

teisegi süsteemist pärit süsinikuühendi.

Nagu varem mainitud, ei ole võimalik anda

võimalik kasutada seentega (Saprolegnia sp.)

täpseid kontsentratsioone ja soovitusi kemi-

nakatunud marja töötlemiseks. Selleks tuleb

kaalide kasutamiseks vee korduvkasutusega

marja hoida 20 minutit soola 7‰ lahuses.

süsteemis. Arvestada tuleb näiteks kalaliigi, kalade suuruse ja vanuse, veetemperatuuri,

Haudemajas, kust ise sööma õppinud vastsed

vee kareduse, orgaanilise aine koguse ja bio-

viiakse kiiresti edasi maimubasseinidesse, on

filtri kohandumisega. Seetõttu on ka alltoodud

biofiltri osa väiksema tähtsusega, kuna mar-

juhised ligikaudsed.

jast ja maimudelt eralduva lämmastiku kogus on üsna väike. Seetõttu on haudemajas ravida

Sool (NaCl). Suhteliselt ohutu ja võib kasu-

kergem, kuna saab keskenduda vaid marja ja

tada magedas vees sellise haiguse raviks

kalade ravile. Samuti on haudemajas kasu-

nagu ihtüoftirioos. Samuti saab soolaga ravida

tatava vee maht väike, mis võimaldab seda

saprolegnioosi. Ihtüoftiiriuse vees ujuvaid hul-

kiiremini vahetada. Seega saab haudemaja

kurrakke saab hävitada 10‰ soolalahusega.

süsteemis marja töödelda ühtaegu nii ohutult

Uued tulemused soovitavad entsüsteerunud ja

kui ka edukalt.

põhjalangenud parasiite hävitades kasutada 15‰ soolalahust. Kala kehavedelikes sisaldub

Ravimine

Joonis 7.3. Ebaloomulikult suure ujupõiega vikerforell

täiesüs-

soola 8‰ ning enamik mageveekalu suudab

teemses kasvanduses on palju tundlikum töö.

vee

korduvkasutusega

sellise soolsusega vees elada mitu nädalat.

Peamine reegel on hoida ravimi kontsentrat-

Haudemajas hoiab marja seentega nakatu-

sioon madal ja teha ravi pikema aja jooksul,

mast 3–5‰ NaCl lahusega töötlemine.

52

53

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

Formaliin (HCHO). Formaliini madal kont-

ravimi kontsentratsiooni ja ravikuuri pikkust

sentratsioon

perioodi

isegi siis, kui kalade suremine ravi ajal lõpeb.

(4–6 tundi) vältel on näidanud häid tulemusi

Kui ravikuur katkestatakse enne tähtaega,

ihtüopodoosi (Ichthyobodo necator, Costia),

võib haiguspuhang uuesti vallanduda.

(15

mg/l)

pikema

8. Kogemuste näited Noorlõhede tootmine Tšiilis

trihhodinoosi (Trichodina sp.), gürodaktüloosi

võimalik toota aastas neli lõhepartiid varasema ühe partii asemel. Vee korduvkasutu-

(Gyrodactylus sp.), ripsloomade ja ihtüofti-

Vee korduvkasutusega süsteemis on anti-

Tšiili lõhetoodangu kasv 1990ndatel suuren-

sega süsteem tegi kogu tootmisahela palju

rioosi tõrjel. Formaliin laguneb biofiltris suhte-

biootikumide mõju biofiltri bakteritele küllaltki

das nõudlust magevee noorlõhede järele, keda

sujuvamaks, lõhed kasvasid ühtlaselt ja olid

liselt kiiresti, temperatuuril 15 °C umbes

väike. Võrreldes söödas sisalduva antibioo-

meresumpades edasi kasvatada. Noorlõhesid

turustamiseks õige suurusega.

8 mg/h/m2, kuid samal ajal häirib lämmastiku

tikumi kontsentratsiooniga on sellest vees

kasvatati jõgedes või järvedes, kus vesi oli liiga

ringlust biofiltris.

kumuleeruda võiv antibiootikumikogus suh-

külm ja keskkonnatingimused sobimatud. Vee

teliselt väike ning seetõttu on väike ka selle

korduvkasutusega süsteemi kasutuselevõtt

Kammeljakasvatus Hiinas

Vesinikperoksiid (H2O2). Pole leidnud laial-

toime biofiltri nitrifitseerivatele bakteritele.

aitas kalakasvatajatel toota noorlõhesid seni-

Üha populaarsemaks muutub vee korduvka-

dast kasutamist, kuid katsed annavad palju-

Igal juhul tasub hoolikalt jälgida muutusi

sest rohkem, märksa väiksemate kuludega

sutusega süsteem mereveeliste kalaliikide

lubavaid tulemusi selle kasutamisel formaliini

vee parameetrites, sest need näitavad ravimi

ja keskkonnasäästlikumalt. Samuti tagas see

kasvatamisel, nagu kivikoha, barramunda,

asendajana kontsentratsioonil 8–15 mg/l 4–6

otsest mõju biofiltrile. Söödaratsiooni muut-

optimaalsed kasvutingimused, mistõttu oli

huntahven, paltus ja lest. Kammeljat on vee

tunni jooksul. Biofiltri töö võib olla häiritud

mise korral võib osutuda vajalikuks lisada uut

vähemalt 24 tundi pärast preparaadi kasuta-

vett või muuta veevoolu hulka süsteemis.

mist, kuid olukord normaliseerub paari päeva jooksul.

Kalahaiguste raviks võib kasutada paljusid antibiootikume, nagu sulfadiasiini, trimeto-

Kemikaale, nagu vasksulfaat või kloramiin-T,

primi või oksoliinhapet, kuid seda võib teha

ei soovitata kasutada. Need on tõhusad bak-

ainult kohaliku veterinaari range kontrolli all.

teriaalse lõpuste haiguse ravil, kuid võivad kahjustada biofiltri tööd ja vee korduvkasu-

Selliste viirushaiguste vastu nagu nakkuslik

tust nii, et tootmine on tõsiselt häiritud.

pankrease nekroos (IPN) ja viiruslik hemor-

Bakteriaalseid nakkusi, nagu furunkuloos,

rhagic septicemia) ei ole ravi. Ainus võimalus

raagiline septitseemia (VHS, ingl viral hemorvibrioos või bakteriaalne neeruhaigus (BKD),

haigusest vabaneda on tühjendada kasvan-

saab tõhusalt ravida vaid antibiootikumidega.

dus täielikult, desinfitseerida kogu süsteem ja

Need on osutunud efektiivseks ka mõne kala

alustada otsast peale.

siseparasiidi tõrjel.

Antibiootikume segatakse kalasööda hulka ja manustatakse kaladele mitu korda päevas näiteks 7–10 päeva jooksul. Antibiootikumide kontsentratsioon peab olema bakterite hävitamiseks piisav, kusjuures täpselt tuleb järgida

Joonis 8.1. Vee korduvkasutusega süsteem Tšiili lõhekasvanduses. Allikas: Bent Hojgaard.

54

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

55

8. Kogemuste näited

korduvkasutusega süsteemis kerge kasvatada,

ded on sundinud forellikasvatajaid kasutusele

Vee korduvkasutusega süsteem ja

võimalik neid liine eristada. Kui meriforell

selle on avastanud ka Hiina tootjad. Tootmise

võtma uusi tehnoloogiaid, et vähendada eel-

taasasustamine

saab suguküpseks, rändab ta merest kodu-

tulemused on näidanud, et kammeljas kasvab

kõige saastekoormust. Vee korduvkasutusega

sellises keskkonnas väga hästi. Optimaalne

süsteemi esitleti kui näidet areneva kalakasva-

Puhtad jõed ja järved kui looduslikud varud on

tud ja allesjäänud looduslikud populatsioonid

temperatuur oleneb kammelja suurusest ja

tuse kohta, kus tootmise suurendamisel vähe-

muutunud paljudes riikides tähtsaks keskkon-

on

nad on kasvutingimuste suhtes tundlikud.

neb keskkonnamõju. Selle asemel et kasutada

naeesmärgiks. Looduse hoidmine looduslike

Suguküpsed kalad püütakse elektriga, mari

Sobivas kasvukeskkonnas võib kammeljas

suures koguses jõevett, pumbatakse kasvan-

elupaikade taastamise ja ohustatud kalaliikide

lüpstakse ja inkubeeritakse vastsed, keda

kasvada 2 kg suuruseks kahe aastaga, loodu-

dusse piiratud koguses ülemiste kihtide põh-

taasasustamise teel on üks paljudest võima-

kasvatatakse vee korduvkasutusega süstee-

ses aga alles nelja aastaga.

javett. Mõju on märgatav – tänu moodsatele

lustest.

mis. Umbes aasta hiljem asustatakse maimud

jõkke kudema. Taanis Funenis on jõed taasta-

rajatistele aasta läbi püsiv veetemperatuur Forellikasvatus Taanis

päästetud

taasasustamisprogrammiga.

samasse kohta, kust püüti nende vanemad.

tagab kalade kiirema kasvu ja sellest tulene-

Meriforell on populaarne spordikala, kes elab

valt tõhusama tootmise väiksemate kuludega.

paljudes Taani jõgedes, kus peaaegu igal jõel

Populatsioonid on päästetud õigel ajal ja loo-

Taani on üks keskkonnasäästliku forellikasva-

Keskkonnamõju positiivne efekt on toodud

on oma populatsioon. Teadlased on merifo-

detavasti on meriforell võimeline sellises kas-

tuse teerajajaid. Ranged keskkonnakaitsenõu-

esile kuuendas peatükis joonisel 6.6.

relli geneetiliselt kaardistanud, mistõttu on

vukohas ellu jääma. Programmi tulemusena

Joonis 8.2. Kammeljakasvandus Hiinas. Allikas: AKVA kontsern.

Joonis 8.3. Taani näidiskalakasvandus. Allikas: Kaare Michelsen, Danish Aquaculture.

56

Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend

8. Kogemuste näited

57

on märgatavalt paranenud meriforelli sport-

jeluskasvandused kasvavad ning konkurents

sitav ja pidev. Turul püsimiseks ehitatakse

Sellised kasvandused võivad asuda suurte

liku püügi võimalused looduses. Tänu sellele

ruumi ja vee pärast muutub üha tihedamaks

tulevikus suured kalakasvandused tõenäoli-

linnade läheduses või suure rahvaarvuga piir-

on kalaturism muutunud heaks teenimisvõi-

paljudes riikides, eriti Aasias. Samuti tekitab

selt selliselt, et aastaringse tootmise kulud ja

kondades, kus on vaja, et värske kala oleks

maluseks kohalikele ettevõtetele – hotellidele,

üha rohkem muret vesiviljeluse keskkonna-

keskkonnamõju oleksid viidud miinimumini.

tarbijatele kergesti kättesaadav.

kämpingutele ja restoranidele. Kokkuvõttes

mõju. Vesiviljeluses on vee korduvkasutusega

on võitnud nii loodus kui ka kohalikud kau-

süsteemil mitu eelist, mis võivad tuua kasu

bandushuvid.

suuremahulises kalakasvatuses. Mõnes piirkonnas ei ole merekasvandused populaarsed,

Suured kasvandused

mistõttu peetakse tulevikus üha enam võimalikuks toota kalu maismaal asuvates vee

Kalakasvandused kasvavad pidevalt, nagu ka

korduvkasutusel põhinevates kasvandustes.

maailma kalakasvatuse toodang. Keskmine

Nende puhul on väike nii ökoloogiline jalajälg

meresumbakasvandus Norras toodab praegu

kui ka vajaminev veekogus. Toiduohutus ja

5000 tonni lõhet aastas. Ka magevee vesivil-

-kontroll on ranged ning tootmine prognoo-

Joonis 8.5. Kolmemõõtmeline joonis suurest kasvandusest, kus iga 15-meetrise läbimõõduga bassein mahutab üle 500 m³ vett. Allikas: AKVA kontsern.

Joonis 8.4. Bosanska Krupa foto Bosniast ja Hertsegoviinast, kus taasasustamise projekt on sarnane Funeni omaga. Muret tekitavad liigid on jõeforell, harjus ja Doonau lõhe. Allikas: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) Euroopa ja Kesk-Aasia piirkondlik büroo (REU).

58

59

Lisa Tegevused ja küsimused enne vee korduvkasutusega süsteemi rajamist 1.0

Projektiteave

3.0

Kasvanduse osad

1.01

Projekti eesmärk

3.01

Haudemaja

1.02

Kasvatatavad liigid

3.02

Eelkasvatus/vastsed

1.03

Aastane tootmismaht tonnides ja arvudes

3.03

Maimukasvatus (sööma õpetamine)

1.04

Asustatava ja turustatava kala suurus – tootmisplaan

3.04

Edasikasvatus

1.05

Kalapartiide arv aastas

3.05

Sugukari

1.06

Söödakoefitsiendi kalkulatsioon

3.06

Elussööda tootmine

1.07

Olemasolevad joonised või muu teave

3.07

Esmatöötlemise ruum

1.08

Kas on olemas vajalikud load? Piirangud, kooskõlastused jm

3.08

1.09

Kas on olemas tegevjuhataja või kalandusspetsialist?

Karantiiniüksus Aklimatiseerimisüksus

1.10

Muu oluline teave, eriprobleemid

3.09

Sissevooluvee käitlemine

2.0

Andmebaasi teave

3.10

Reovee käitlemine

3.11

Sorteerimine, väljapüük, eluskala transport

2.01 2.02 2.03 2.04

2.05

2.06 2.07 2.08 2.09 2.10

Mere- või magevesi Merevee soolasus Kasutatav veeallikas Merevesi, jõevesi, kaevuvesi, põhjavesi, puurkaevuvesi Veekasutus l/s Veetemperatuur Suvel/talvel Päevased ja öised kõikumised Veeanalüüs Tulemused pH Ilmastikuolud Max/min õhutemperatuurid Külmad talved, äärmuslikult kuumad suved jne Hoonealuse maa tingimused Pinnatemperatuur Max/min Kasutada olev maa-ala Hoonestusala kuju Vaba ala jäätmekäitluseks Settetiigid, imbumisala jne

2.11

Krundi kõrgus merepinnast

2.12

Elektriühendus. Täpsustada

3.12 3.13

Töötlemine/pakendamine Külmhoone/jäämasin Labor/õpperuum Kontor/puhkeruum

3.14

Varugeneraator

3.15

Hapnikugeneraator Tagavarahapniku paak

3.16

Vee soojendus- ja jahutussüsteem

3.17 3.18

Nõuded hoonele Isolatsioon Arhitektuur Ümbrus

60

Kasutatud kirjandus Fundamentals of Aquaculture, A Step-by-Step Guide to Commercial Aquaculture by James W. Avault Jr., AVA Publishing Company Inc., Baton Rouge, Louisianna 70884-4060 USA, 1996, ISBN 0-9649549-0-7.

Recirculation Aquaculture by M. B. Timmons & J. M. Ebeling, NRAC Publication No. 01-007, Cayuga Aqua Ventures, USA, 2002, ISBN 978-0-9712646-2-5.

Recirculation Aquaculture Systems by R. A. M. Remmerswaal, INFOFISH Technical Handbook 8, 1997, ISBN 983-9816-10-1.

Aquaculture, Volume 1 ja 2, Edited by Gilbert Barnabé, Ellis Horwood Limited, Chichester, West Sussex, PO19 IEB, England, 1990, ISBN 0-13-044108-2.

Aquacultural Engineering by Fredrick W. Wheaton, Krieger Publishing Company, Malabar, Florida, 32950 USA, 1993, ISBN 0-89464-786-5.

Biology of Microorganisms by Thomas D. Brock, David W. Smith and Michael T. Madigan, Prentice-Hall International, USA, 1984, ISBN 0-13-078338-2.

Aquaculture for Veterinarians: Fish Husbandry and Medicine, Edited by Lydia Brown, Pergamon Press Ltd., Oxford, UK, 1993. ISBN 008-040835.

Manual on Effluent Treatment in Aquaculture: Science and Practice. Outcome of the EU supported Aquatreat project, 2007: www.aquamedia.org.

The State of World Fisheries and Aquaculture 2006, FAO Fisheries and Aquaculture Department, Viale delle Terme de Caracalla, 00153 Rome, Italy, 2007, ISBN 978-92-5-105568-7.