Tallinna Sikupilli Keskkooli koolileht "Illipukis". Veebruar 2012

ILLIPUKIS TALLINNA SIKUPILLI K K

TALV 2012

“KÜÜNLAPÄEVAL LÄHEB KÜLMA SÜDA LÕHKI“

Innar loeb nukkidelt!

TTÜ ütleb EI

Bilbao calling

Edithi suurim saavutus!?

Intervjuu annab eripedagoog Anneke

2

Illipukis mõtiskleb — murest...

Mida teha, kui lapsel on mure?

Pöördusime selle küsimusega kooli sotsiaalpedagoogi Gairi Reinvarsi poole.

Käreküm pakane pidavat inimesele hästi mõjuma, kostis televisioonis üks tähtis sporditeadlane. Pole

“Kõigepealt soovitan pöörduda aineõpetaja või klassijuhataja poole. Võib tulla ka minu juurde,” annab õpetaja Gairi teada.

Koolivägivalla juhtumite lahenduse jaoks on välja töö-

tatu d spetsiaaln e kord. Seda korda on klassijuhatajad tutvustanud kõikides klassides.

“Koolivägivalla puhul pöörduda kõigepealt sekretäri poole, kelle käes on koolivägivalla märkamise akt, mille õpilane (või õpetaja või muu kooli töötaja) saab ära täita ning see akt edastatakse sotsiaalpedagoogile,

kes lahendab selle ise, kaasab (või määrab lahendajaks) klassijuhataja, aineõpetaja, noorsoopolitsei jne,” jätkab sotsiaalpedagoog.

Praeguseks on selliseid akte täidetud 13. Täitjateks nii õpilased kui õpetajad.

Suurema mure korral saab helistada lasteabi telefonil 116111.

Illipukis

halba ilma, on vaid halvad riided, kõlab vanarahva tarkus. Internetis liiguvad ringi fotod AK pöörastest ilmaennustusest.

Selline on meie Eestimaa kliima 2012. aasta alguses…

Kuid, kas lund on? On! Jääd on? On! Kasukad ja käpikud on? On! Mis siis veel kurta?

Tule ajalehte tegema!

Meediaring DIKTOFON JA PASTAPLIIATS

Fotokaamera, videokaamera Word, Publisher, Issuu, Audiacity, Movie Maker jpm

Külmapühad on?!?! Jah, ka need on juba olnud…

Kas tuleb veel?

Selle lehenumbri esikaane pakaselise talvefoto autor on Heido Selmet. Tagakaane meeleolupildiks valisime 11.kl õpilase Kristina kauni talvemotiivi.

Toimetus Toimetus: meediaringi õpilased Tehniline tugi: Piia Palge-Lepik Tiraaž: 20 tk

Kooli ainenädalatest Tr adi tsi t si o on i l i ste ai n e nädalate avapauk antakse 13. veebruaril, mil nädala jooksul süveneme võõrkeeltesse. Ehk õpime sõbrapäevaks mõne itaalia– või hoopis islandikeelse sõbraliku sõna ära!?

Järgmise ainevaldkonnana võtame luubi alla emakeele ja ajaloo 12.

-16. märtsil. 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva. Kas tead, miks just sel kuupäeval?

Liigume edasi. Kevadiselt kooli-

vaheajalt tulles oleme kunsti– ja muusikalainel (26.-30. märts).

Huvitav, mis ajastu on seekord päevakorral?

Selle õppeaasta ainenädalad lõpetame aprilli teisel nädalal loodus– ja reaalainete teemaga.

Kas katsed ka tulevad ja pauku saab?

TALLINNA

SIKUPILLI

KK

UUDISED

3

Õpetajapraktikant Saksamaalt Kadri Masso, Marko Nahkur, Eduard Saavik, 12. kl Intervjuu toimus Annekese esimesel nädalal Eestimaal ja meie koolis.

Anneke, where do you come from?

My parents live near Hannover and Bremen. Between them.

What did you study?

I studied to be a teacher for children with special needs.

Why did you choose the job of a teacher?

I chose to be a teacher for kids with special needs because of a young boy in my village. I have known him for all my life. I like him very much and he’s a boy with special needs. He has a mental disability. Also because you’re always in contact with young people.

Why are you here?

I’m doing the Comenius assistantship.

I wanted to go to a Nordic country not to the southern because it’s too warm for me there. But a lot of people want to go to Finland or Sweden so a chance to get there is small. So I chose Estonia. I think it was a good choice.

How’s the first impression of our school?

It’s been very good. Everyone has been very friendly, the teachers and pupils.

„In Germany there are no houses that are grey! “ What did you know about Estonia before you came here?

I knew it was a very small country and there are about 1,3 million people living here. And that your language is very difficult. Also that you got your freedom about 20 years ago. So not so much.

Biggest difference between Estonia and Germany so far?

A really big difference I notice now are the buildings. In Germany there are no houses that are grey. That’s the biggest thing I noticed yesterday.

Is there a thing that everyone should know about Germany?

All over the world people think that Germans are organized and punctual. This is a misunderstanding.

There are some but is not very common.

What are the biggest festivals in Germany?

The biggest religious festival is the Eastern. But in the west of Germany it’s the Carnival. It takes place in February. Everyone is on the street with the music playing and they’re all wearing strange clothes and masks.

What do you think you will improve while you’re here in Estonia?

I think I will get a lot of experience and for me it’s an adventure to go to a country where I don’t know anyone or know the language. So it an adventure for me. And I will improve my English of course.

What do you like to do, what are your hobbies?

I like reading and sometimes cooking with friends. Before university I spent all my time horse riding. But when I went to the university I had to leave this hobby.

Three words that describe you?

(Before she could say anything Marko suggested the word „friendly“. Anneke didn’t have any other choice than to agree) Honest but not brutally honest. Social and good in helping people with their problems.

What is the most important thing you learned in school?

I don’t know if it’s the most important thing but one of them was learning English. I think I didn’t have such a good English teacher for the last 3 years. That’s why my English is not that good.

What’s your dream job?

I think at the moment the teacher’s job is the most important. Now I think I

don’t want to be a headmaster or something like that. Because when you are it you’re not in the contact with pupils so much. At the moment I think that.

What motivates you?

In school what motivated me was the knowing what I want to do after school. It was a big motivation for me.

I knew it in about 7th or 8th grade.

What subjects did you like in school?

I liked Mathematics and German.

Both of them I studied at the University also.

If I came to your house and looked in to your fridge what would I find?

You would find vegetables, cheese, meat. Also a beer, some juice. Healthy food.

What did you get for Christmas?

A warm jacket and boots for this weather. In German we do not have a lot of snow, not as much as you have it right now.

If you would go back in time and meet yourself at the age of 10, what would you say to her?

I would tell her to go to foreign countries. Many people do this after school. I didn’t. But I wish I’d done it.

But maybe I wouldn’t say it when she’s 10 but maybe when she’s 15 years old when she understands more.

Do you wish to tell the readers something else?

My first and second day here were great, everyone was really friendly!

4

PÄEVATEEMA

Arvuti – kooliõpilase asendamatu abimees või salakaval tähelepanu hajutaja?

Toimetuselt: Avaldame selles lehenumbris kirjatüki, mis puudutab nii olulist teemat tänapäeva koolides— arvutid. Kas arvuti ja kõik need muud elektroonsed vidinad on õpilase õppetöös hädavajalikud? Kuidas neid tuleks ja peaks kasutama, et abimehest hoopis segajat ei saaks? Mida teha, et põnev virtuaalmaailm ei tükiks õppimist segama?

Mida arvad Sina?

Ootame vastukaja ja arvamusi!

Kirjuta meile e-kiri: illipukis@gmail.com Parimad arvamused avaldame järgmises lehenumbris ja nende autorid saavad toimetuse poolt premeeritud.

Tänasel päeval on raske leida kooli, kus õpilased ei kasutataks õppetöös (just klassis tunni ajal) arvutit. Oleme siiski ju tituleeritud e-riigiks.

Tundub, nagu kogu õppetöö arvutiklassis toimuda võikski.

Kui eelmisel aastal paar õpilast meie koolis tunni alguses oma kotist sülearvutid välja võtsid, ei osanud õpetajad sellele kuidagi reageerida. Mõni ei öelnud midagi, teine uuris, kuidas see asjandus tunnis kasulik olla võib. Ja asi sinnapaika jäigi. Sel ajal teadsin ma juba, et midagi head sellest ei tule. Õpilaste peamised argumendid arvuti kasutamiseks on selle mugavus – võimalus kiiresti trükkida, leida vajadusel internetist informatsiooni ning, üllaülla, säästa loodust ja olla hea inimene.

Tõesti, trükkimine on palju hõlpsam kui käsitsi kirjutami-

ne. Kuid mis hinnaga? Lapse niigi koledast käekirjast saab peagi loetamatu tindiplekk paberil. Kontrolltöid aga teeme siiski ju veel käsitsi ja paberi peal!

Internetile ligipääs tunni ajal ei tee just väga head. Ilmselgelt on tänapäeva noorel vaja olla teiste inimestega ühenduses, kas siis Facebooki või MSNi kaudu, hoida end kursis viimaste kõmu-uudistega ja igava tunni ajal lahutada meelt internetimängudega. Kõik see juhib tähelepanu tähtsalt, õppetööst, eemale. Kui õpilane kõigi nende tegevuste juures ka veel konspekti üritab kirjutada, tekib üks suur segadus.

On teada, et inimesel on raske tegeleda mitme erineva asjaga samal ajal. Eriti veel meestel (sic!). Tulemuseks on arvutis siis kas mitteläbimõeldud ja mehaaniliselt maha kirjutatud märkmed või hoopis tühi leht, arvutiomanikul veelgi tühjem pea.

Hiljuti oli tunnis vahejuhtum, kus õpilane seletas õpetajale, et ta kasutab oma telefoni märkmete üleskirjutamiseks.

Sellele oli aga pedagoog kategooriliselt vastu. Miks? Telefonil on ju oluliselt vähem erinevaid atribuute ja võimalusi tunnis midagi muud teha kui arvutiga.

Arvutil on kõik alternatiivid mis telefonilgi, pluss sada erinevat võimalust. Lisaks on telefon palju väiksem ja ei risusta nii palju klassipilti ja teiste õpilaste vaatevälja.

On olnud ka halenaljakaid intsidente, kus kontrolltöö ajal on arvuti pandud endast veidi

eemale, kaas lahti. Ekraanipilt on muudetud tumedaks, et jääks mulje, nagu arvuti oleks välja lülitatud. Tegelikult on aga kogu töö materjal kenasti nutikale spikerdajale näha.

2009. aastal tegid Tartu Ülikooli teadlased katse arvuti kasutamise mõjust õpilase hinnetele.

Sülearvutid anti eriilmeliste üldhariduskoolide kaheksandate klasside õpilastele üheks õppeaastaks. Seejärel jälgiti kogu õppeaasta jooksul laste arvutikasutust. Seda tehti ankeetküsitluste, intervjuude ja tunnivaatlustega. Lisaks töötas igas arvutis jälgimistarkvara, mis registreeris ööpäev läbi, mida ja millal õpilane oma arvutiga tegi.

Uuringu aruandest selgub, et kõige rohkem kasutasid õpilased arvutit veebis surfamiseks, sellele järgnesid mängimine, kiirsuhtlusprogrammides lobisemine ning alles viimasena spetsiaalse õpitarkvara kasutamine.

Ja nüüd väga oluline tulemus: Lisaks langesid uuringus osalenud õpilaste võrreldes hinded eelmise aastaga!

Järgneb lk. 5

TALLINNA

SIKUPILLI

KK

PÄEVATEEMA

5

Arvuti – kooliõpilase asendamatu abimees või salakaval tähelepanu hajutaja?

Algus lk. 4 … Arvuti kasutamisest toodi uurimistulemustes välja ka seda, et see tõi kaasa koolidistsipliini tähtsuse vähenemise õpilaste silmis ning õpetajad jäid hätta lastega, kes hakkasid tunni ajal arvutis tegelema millegi kõrvalisega, tunnivälise teemaga.

Kuna arvutite paremaks kasutamiseks õppetöös lasid õpetaj ad õpil astel kodu töön a koostada mitmesuguseid esitlusi, kasvas tublisti õpilaste töökoormus – näiteks pani üks õpilane oma esitlusprogrammi kokku kuni kella kaheni öösel. Õpilastel jäi vähem aega perega veetmiseks, õueskäimiseks ja lugemiseks, nad olid jännis raske arvuti kaasastassimisega ning selle koolilauale õpikute ja vihikute kõrvale mahutamisega.

Teised uurimistulemustes esiletoodud probleemid: • Keskmiselt kulutasid õpilased arvutile ööpäevas 1,5 – 2,5 tundi, mõni õpilane aga kuni 9 tundi.

• Õpetajate sõnul tegelesid õpilased tunnis kõrvaliste asjadega.

• Laste hinnetele arvutid positiivset mõju ei avaldanud, välja arvatud nende õpilaste puhul, kes kasutasid spetsiaalset õpitarkvara. Seda aga tehti väga vähe.

• Sülearvuti kasutamise ajal tehti tunnis senisest vähem harjutusi, kontrolltöid ja tunnikontrolle ning võeti läbi vähem uut materjali.

• Õpilaste õpimotivatsioon arvutiga veedetud aasta vältel pigem langes, eduelamusi esines vähem.

• Arvutit kasutavad õpilased olid koolis rahulikumad; ei jooksnud vahetundidel ringi, vaid istusid arvuti taga.

• Koolidele valmistas probleeme arvutite turvaline paiguta-

mine kehalise kasvatuse tundide ja söögivahetundide ajaks, klassipõrandal looklevad pikendusjuhtmed olid lastele ohtlikud.

• Eksamitel arvutit kasutada ei tohi, seetõttu ei aita arvutipõhine õpe eksamiteks valmistuda.

Et hakata arvutiga tundides töötama, oleks vaja teha mitmeid muudatusi õppetöös ning –programmides. Tööd vajaksid ka õpetajate endi oskused ja arvamused.

Eesti ei ole veel valmis võtma arvuti täie kohaga endale tunnis abimeheks. See võtab veel natuke aega ja sellest natukesest peaksid kõik pedagoogid ja koolinoored täit võtma. Et 20 aasta pärast saaksime öelda: „Sel ajal, kui mina koolis käisin, kirjutati kontrolltöid ainult pastapliiatsiga paberile.“

Tallinna Tehnikaülikool ütleb EI! TTÜ-s keelati loengutes tahvelarvutite, arvutite ja nutitelefonide kasutamine (01.02.2012 Postimees).

«Meie kogemus on, et enamik tudengeid ei kasuta sülearvuteid loengute ajal mitte õppetöö, vaid pigem meelelahutuslikel eesmärkidel (uudiste lugemine, suhtlusportaaalides osalemine jms),» rääkis TTÜ avaliku halduse instituudi direktor Rainer Kattel.

«Rahvusvaheliselt on tehtud

ka uurimusi, mis näitavad, et arvutite pidev kasutamine loengu ajal on teadmiste omandamise mõttes võrdne sellega, kui see tudeng ei olekski üldse loengutes käinud,» põhjendas Kattel.

«Seetõttu kasutavad mitmed juhtivad ülikoolid ja õppejõud just sarnast keeldu (nt Harvard Law School).»

Kattel tõdes, et kahjuks kannatavad selle keelu all tõesti need tudengid, kes

kasutavad sülearvuteid märkmete tegemiseks.

Alternatiiv olekski siinkohal, kui tudengid ennast ise distsiplineeriks.

«Teine alternatiiv oleks piirata WiFi levikut loengute ajal,» lisas ta. Ülikooli pressiesindaja Krõõt Nõges kinnitas, et selline kord on kehtestatud ainult avaliku halduse instituudi õpetatavatele loengutele.

PROJEKTID

6

COMENIUS - EUROOPA KOOLIDE KOOSTÖÖ 2011. a sügisel alustasime koolis uue. 2 aastat kestva rahvusvahelise projektiga. Tegu on Euroopa Liidu elukestva õppe programmi kuuluva Comeniuse programmiga.

Projekt, milles osaleb ka Sikupilli Keskkool, kannab nime “EuRoSPECTrum — we embrace and recpect the variety of colours.”

Selles projektis osaleb 7 Euroopa riiki: Läti, Hispaania, Türgi, Taani, Eesti, Belgia ja Kreeka.

Veebruari esimese nädala laupäeval, mil pakasepoiss külmetab krõbedalt Eestimaad, istuvad 4 meie kooli 12. klassi õpilast, Martin, Valeri, Marleen ja Kadri, Tallinna lennujaamas lennukisse, et sõita Comeniuse projekti 2. kohtumisele. Õpilastega sõidab kaasa klassijuhataja Piret Joalaid.

Hilisõhtuks jõutakse Baskimaa pealinna, Bilbaosse. Linna, kus asub kuulus Guggenheimi kunstimuuseum ja kus 7. veebruaril annab kohalik jalgpalliklubi Athletic vägeva lahingu oma vastasele, võitlemaks koha eest Hispaania meistrivõistluste finaalis!

Projektides on tavaks, et õpilased elavad peredes. Meie õpilastel on juba loodud hea kontakt oma võõrustajaperedega. See loob hea tunde eelseisvaks reisiks.

Mis saakski veel olla parem viis tutvuda selle maa kultuuriga, kui olla ise selle sees — elada nädal aega kohaliku pere rütmis.

Meenutuseks, esimesel projektikohtumisel Lätis, Mazcalacas oli põhiteemaks osalevate koolide ja riikide tutvustus ning rahvalikud tantsud ja laulud. Nüüd, Bilbaos kohtudes, tegeletakse elustiilidega. Kodutööna valmis ühine küsimustik 11 erinevast valdkonnast, mis noortele endile huvi pakkuvad. Jaanuarikuus vastasid kõik osalevad riigid sellele küsimustikule. Bilbaos vaadatakse koos tulemused üle ja arutletakse kultuurierinevuste ning -sarnasuste üle. Küsimustikust saadud statistika on diskussioonide tekkel oluline infoallikas.

Nädala sisse mahuvad veel ekskursioonid, koh tumised

2. PROJEKTIKOHTUMINE BILBAO, BASKIMAA, HISPAANIA kohaliku omavalitsuse esindajatega ja palju muud.

Kõigest kuuleme ja näeme kindlasti siis, kui meie vaprad reisisellid on Baskimaalt tagasi jõudnud.

Projektikohtumise tulemuste esitlus on planeeritud võõrkeeltenädalale 13.-17. veebruaril.

Jälgi infot ja tule kuulama!

Auditooriumisse!

Vikipeedia: Bilbao (hispaania; baski Bilbo) on linn Hispaanias Baski autonoomses piirkonnas, Biskaia provintsi keskus, Baskimaa suurim linn.

Bilbaos elab 353 000 inimest, koos eeslinnadega ulatub elanike arv 1 miljonini. Bilbao on üks kallimaid Hispaania linnu. Bilbao tunnuslause on 'Alati sinu südames' (baski Beti zure bihotzan, hispaania Siempre en tu corazón).

2013. a jaanuaris on meie kooli kord võõrustada projektipartnereid.

tutvustada ennast ja oma riiki.

See tähendab ühte võrratult põnevat ja seltskondlikku nädalat, mil Tallinnas Sikupilli koolis kohtuvad eri rahvusest, eri keeletaustaga noored, et üheskoos arutleda multikultuursuse ning Euroopa kodanikuks olemise teemadel.

https://sites.google.com/site/eurospectrumcomenius

Meie külalised ööbivad peredes. Kokku ootame partnerkoolidest ca 25-30 õpilast ja just nii mitmel perel on suurepärane võimalus võtta enda juurde teisest riigist tulnud noor inimene, saada tema ja ta kultuuriga lähemalt tuttavaks ning ühtlasi

Projektil on avatud koduleht:

Ühtlasi jagame infot tegevuste ja kodutööde kohta koolimaja 2. korruse pikal stendil, kooli kodulehel ja Facebook’is.

LÄTIS TOIMUNUD KOHTUMISEST KIRJUTASIME LEHE EELMISES, SÜGISENUMBRIS!

TALLINNA

SIKUPILLI

ÕPPEAINE

KK

7

KANGE KUI KALEVIPOEG Möödunud õppeveerandil mõtisklesid Sikupilli Keskkooli 9. klassi õpilased ühes kirjanduse tunnis selle üle, miks on Kalevipoeg meie rahvale nii lähedane. Muuhulgas toodi välja järgmised iseloomujooned, mis jagunevad kangelase tugevateks ja nõrkadeks külgedeks.

TUGEVUS

NÕRKUS v PIGEM NÕRKUS

julgus, vaprus: Kalevipoeg ei karda

heausklikkus: kuna ta ise ei peta, ei

võidelda

oska ta seda ka teistelt oodata ja on

arvulises

ülekaalus

oleva

vaenlase vastu, ta ei löö kartma ühegi

tihtipeale liialt usaldav;

vastase ees, julgeb võtta, riske, reisida

eelnevaga haakub teatav naiivsus,

tundmatusse, minna isegi põrgusse;

lapsemeelsus: Kalevipoeg on hea sü-

füüsiline tugevus: muljet avaldav on

damega, seega loomu poolest heataht-

vägilase jõud, kui ta nt kivi lennutab,

lik, kuid vahel ka pisut kergeusklik.

lauakoormat tassib, Soome tuuslarit

mõtlematus: nt ta võib liialdada vä-

tuuseldab;

gijookidega, mille liigsest pruukimisest

ausus, õiglane meel: ta on otseko- tuleneb hene ja sirgjooneline, talle ei ole oma-

äkilisus, tormakus;

sed kõverad teed;

üleolev suhtumine, nt tüli soome

töökus: ta harib põldu, ehitab, käib

sepaga;

ehitusmaterjali toomas, on ettevõtlik ja tegus; abivalmidus: ta on alati nõu ja jõuga oma rahvast aitamas, nt sissetungijate vastu; hoolivus: ta hoolib oma rahvast; kannatlikkus, rahulik meel, tarkus: ta võtab kuulda hüva nõu, nt siili nõuandeid

Pilt: Oskar Kallis "“Kalevipoeg laudu kandmas" (1914) Allikas: Vikipeedia

Eelnevale võiks lisada palju muidki jooni, nt sitkus, jonnakus, isepäisus jne. Ülaltoodust nähtub, et Kalevipoeg on väga inimlik tegelane ja nii oma tugevate kui ka nõrkade külgede poolest eesti rahva nägu. Ta on üks meie seast.

Lehekülje koostas: Ada Ruttik, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

LUUBI ALL

8

VABATAHTLIK OLLA ON UHKE JA HÄÄ!

Marleen Miitra, 12. klass "Aasta, täis meie endi suuri ja väikeseid mereäärseid lugusid, üllatusi ja avastusi on jõudnud lõpusirgele. See on olnud ainulaadne aasta, mis pole mitte üksnes tõstnud Eesti pealinna Euroopa kultuurimetropolide sekka, vaid andnud hea võimaluse ise peeglisse vaadata." kõlab aasta lõppkokkuvõte Tallinn 2011 kodulehel.

Kultuuripealinna tegevustesse olid kaasatud ka vabatahtlikud nii Eestist kui välismaalt.

Meie koolist osalesid selles 12. klassi neli õpilast: Gerda, Karolin, Piret ja Kadri. Uurime neilt, kuidas see aasta oli nende silmade läbi.

Foto: Kultuuripealinn 2011 pidulik lõputseremoonia.

Vasakult Kadri, Piret, Karolin ja Gerda

Olete olnud terve aasta suhteliselt aktiivsed ja tegutsevad, kuidas te sattusite üldse vabatahtlikuks?

Karolin: Mind ja Gerdat kutsus sinna Ingel, andis meile flaierid ja ütles, et okei, homme registreerite end sinna ära. Tegimegi seda ja läks natuke aega, enne kui me üritustest hakkasime osa võtma.

Kadri: Ma läksin pärast Karolini ja Gerdat.

Piret: Mind kutsusid Karolin, Gerda ja Ingel.

Ingel saatis mulle lingi ja siis ma neti teel registreerisingi.

Millised on vabatahtliku ülesanded?

Kadri: Sada erinevat ülesannet, seinast seina.

Gerda: Erinevatest valdkondadest.

Kadri: See kõik oleneb. Sa võid olla mingisugune klienditeenindaja, garderoobitöötaja...

Karolin: ... olla saatja ...

Kadri: ...või siis võid olla tõesti keegi, kes inimestega üldse suhtlema ei pea, näiteks keegi, kes aitab näitust üles panna.

Meeldejäävamad ja eredamad hetked ning üritused kultuuriaastast?

Piret: Mina olen hästi vähe käinud üritustel, aga mulle on kõige meeldejäävamateks jäänud Merepäevad ja Simpel Session.

Gerda: Minul on 2011. aasta Kergejõustikuvõistlused ja ka Merepäevad ning Objekt 2011.

Miks just need?

Piret: Merepäevad sellepärast, et saime seal mängida lastega ja siis me saime hästi palju kommi sealt ning Simpel Session sellepärast, et me saime igal pool VIP-alades käia ja tuntud rulatajate ja BMX-sõitjatega suhelda.

Gerda: “Objekt” sellepärast, et see oli väga omapärane ja teistsugune. Huvitav oli vaadata,

kuidas inimesed pannakse kupli sisse ja nad istuvad seal tund aega.

Kas vahest tekkis mingeid telgitaguseid probleeme või on kõik sujuvalt läinud?

Kadri: Ma ütleks, et alati oli mingi väike kriis.

Karolin: Probleeme on alati, polegi nii olnud, et pole. See, kuidas sa neid lahendad, on teine asi.

Mis toimus Tallinn 2011 aasta lõppüritusel?

Karolin: Lõppüritusel oli bankett, kus tänati tiimijuhte, koordinaatoreid ja vabatahtlikke.

Piret: Saime hästi palju süüa ja juua. (Naerab) Gerda: Esitati ka uus muusikateos.

Piret: Pärast oli lõpus pidu ka.

Jäite rahule sellega?

Karolin: Aastaga jäime rahule vist.

Kadri: Oleks võinud veel suurejoonelisem ja pikem olla, aga üldiselt oli väga lahe.

Karolin: Lõpp oli jah selline kahvatu, aga see aasta või noh, kaks aastat olid super, tahaks edasi teha.

Kas on plaanis ka edaspidi tegeleda vabatahtliku tööga?

Gerda: Me oleme Karoliniga Estonias ka vabatahtlikud, nii et meil, ma arvan, jätkub see.

Kadri: www.vabatahtlikud.ee on ka üks tore koht, kus võimalik leida erinevaid vabatahtlikke ülesandeid.

Kas tahaksite veel midagi öelda?

Gerda ja Karolin: Kahju, et läbi sai.

Piret: Hästi palju tutvusi saime.

Kadri: Ausalt öeldes on mul kahju inimestest, kes seal ei osalenud. Ülimalt positiivne kogemus oli.

Gerda: Muidugi olid toredad meile kalliks saanud inimesed Tallinn 2011 kontorist: Piret Ehavald, Maris Joona.

Karolin: Ning loomulikult ka Margus Marksaar.

TALLINNA

SIKUPILLI

9

KK

TORE-KAD — NAD TEGUTSEVAD SIISKI! MÄNGUVAHETUNNID ALGKLASSIDELE JA PÕHIKOOLILE Esmaspäeviti Mängutoas - Egle Tuulik (7. kl) Abiks on Melissa Martikainen (5. kl)

TORE — Tugiõpilaste oma ring Eestis Sikupilli koolis on TORE-kate juhendajad Gairi Reinvars ja Krisli Lilium. Tugiõpilane lähtub põhimõtettest: “Tore, kui koolis on tore!”

Lisainfo: www.tore.ee

Teisipäeviti Aulas - Sianda Siiman (7. kl) Mängutoas – Veinika Nemvalts (8.b kl) Abiks on Deily Rästa (5. kl) Kolmapäeviti Mängutoas – Diana Neago (7. kl) Abiks on Egely Hunt (5. kl) Neljapäeviti Mängutoas – Kristiina Portunova (9. kl) Aulas – Canny Tamberg (9. kl) Abiks on Marit-Brit Tamme (5. kl)

Mis uudist?

Osaleme TORE noorteühingu poolt välja kuulutatud TORE reklaamfilmide konkursil.

Kindlasti märkasite suurt pehmet ja punast elevanti koolimaja peal ringi tatsamas. Tema tõimegi kohale just filmimise jaoks. Kui tulemused teatavaks tehtud ja konkurss läbi, riputame oma filmi üles ka avalikult — kooli kodulehele.

Osaleme TORE aastakonverentsil, mis peetakse sel aastal Türil. “… kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile…” - millisest tuntud lastelaulust need sõnad pärinevad, kas tead?

Igal juhul Türile me lähme! Mis me seal näeme, mida teeme, sellest anname teile ka teada.

Tule meiega mängima (vaata ja lõika välja TORE tunniplaan). Teeme üheskoos koolipäeva toredaks. Tore koolipäev on meie endi teha. Ühiselt tegutsedes, vahetundide ajal mängides loomegi enesele märkamatult mõnusa ja turvalise koolikeskkonna. Ja kui sinna juhtub mõni mure sisse lipsama, tule ka siis ja räägi meiega.

Tule, osale, ole tore!

Mõtle kaasa!

Tegevus: mõtle positiivseid omadussõnu, mis algavad järgmiste tähtedega: T, O, R, E. Kirjuta need vastava tähe juurde! Lõika välja ja kanna kaasas! ____________________________________________

T O R E

_________________________________

________________________________

________________________________

________________________________

10

UUDISHIMU

Kes on kes?

Jätkame sügisnumbris alustatud uute õpetajate tutvustamist ning palume neil vastata järgmistele küsimustele:

1. Õppeaine 2. Lemmiktegevus 3. Lemmiksöök 4. Viimane loetud raamat või film 5. Suurim saavutus 6. Mida tähendab planking?

7. Kes või mis on Illipukis?

8. Mis jääb esimesest poolaastast kõige enam meelde?

Teacher: Did you father help you with your homework?

Student: No, he did it all by himself.

Uus õpetaja nr. 8

Uus õpetaja nr. 9

Nimi: Edith Reeman

Nimi: Kai Hermann

1. Inglise keel gümnaasiumis

1. Inglise keel põhikoolis

2. Pildistamine

2. Väga paljud asjad. Hetkel on salsatrenn.

3. Ei olegi lemmiksööki. Söön enam-vähem kõike 4. Oot-oot, mul oli üks hea raamat, mida lugesin alles… see oli “The hurt locker”.

Viimane raamat, mida uuesti lugesin, oli “Rehepapp”.

5. Minu suurim saavutus? Olen nii vähe veel elanud, pole midagi suurt saavutanud...

See tuleb veel, siis, kui kevadel Tallinna ülikoolis magistriõppe lõpetan.

3. Mõtleb kaua... Mmm… enda tehtud pasta kana ja paprikaga.

4. V i i m an e raamat oli Frommi “Armastuse kunst”, film “In time” 5. Senini on olnud ülikooli bakalaureuseõppe lõpetamine. Kevadel lõpetan magistriõppe.

6. Ma olen pilte küll näinud, kui nad seal liikumatult pikali on ja vaatavad inimeste reaktsioone. Ma päris täpselt ei tea, mis see on..

6. See on see, on kuskil mingite asjade peal inimesed lihtsalt lamavad ja neid tehakse pilte. Mida ajuvabamalt nad saavad oldud, seda lahedamad on.

7. Koolileht

7. Koolileht

8. Ma arvan, et naljakad juhtumised õpilastega.

8. See, et koolis võeti mind sõbralikult vastu.

Translation mistakes: To be or not to be? — Mesilasele või mitte?

You can count on me — Sa võid mu peal arvutada Watch out! — Valva väljas!

I know his story well — Tean ajaloolist kaevu.

Finnish people — Lõpeta inimesed Can you hear me — Purgis oled sina, siin mina.

Foto: Õpetajad Kai (istub) ja Edith on noored õpetajad, kelle tunnid ei ole kunagi igavad. Keeletundide mitmekesistamisel on veebipõhised programmid heaks abiks.

TALLINNA

SIKUPILLI

KK

TEADMISTE KONTROLL

11

Õpilane vs õpetaja VASTAJAD: INNAR PAAL 11.KL

KÜSIMUSED:

ANNEKE FELDMANN ÕPETAJA

1. Kes olid külmas sõjas osapooled?

Ma ei tea… no pane (Ah need on sellised Saksamaa ja Prantsus- küsimused!) Ei tea maa

2. Mis linnas asub Hollywood?

Mmm… Los Angelesis!

L.A.? Jah, olgu.

3. Mis on Brasiilia pealinn?

Rio de Janero

Rio de Janero

4. Mis on maailma kõrgeim mägi?

Everest

Mount Everest

5. Kes oli esimene inimene kosmoses?

Ah, mingi venelane oli. See oli vist mingi Ei tea. ameeriklane. Ei tea.

6. Mitmes kuus on 31 päeva?

(Sõbrad soovitavad nukkide pealt lugeda) 10 siis või?

SINU VASTUSED:

(Loeb kuud kiirelt sõrmede pealt üles) 7

7. Millises kehaosas on (Samuti klaasikaaslasinimesel kõige väiksem te abiga) Kõrvas jah! luu?

(Vaatab oma käsi ja jalgu) Äkki jalgades või kätes. Kätes! Ei jalgades.

8. Kõige kõvem kivim? Eee..pane paekivi.

Oeh, äkki mingi teras.

(Naerab)

9. Mis keeles tähendab (Suure mõtlemise pea- Pakun portugali. Oligi "Obrigado" "Aitäh"? le) Portugali. õige?

10. Kes maalis kuulsa maali Mona Lisa?

PUNKTE:

Ei tea

Leonardo Da Vinci

3

5 Teadmiste kontrolli pani kokku ja viis läbi Kadri Masso, 12. klass

Õiged vastused: 1. USA ja Nõukogude Liit 2. Los Angelesis 3. Brasilia 4.

Mount Everest 5. Juri Gagarin 6. 7 7. Kõrvas 8. Teemant 9. Portugali 10.

Leonardo Da Vinci

Meeleolu!

Foto: Kristina Kivisild, 11. kl

Üks küsimus: Kelle jäljed on pildil?

Nipiga küsimused!

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg?

Sinine tõld ja kuldsed naelad?

Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa?

Täis on teda kogu maa, siiski peotäit ei saa?

Tiivuta lendab üle maailma?

Hobu jookseb, ohjad seisavad?

Mees ehitab kirveta silla?

Hiire teerada ümber maja?

Valget villa oinas läks ära, must jäi alles?

Õiged vastused: 1. Lumi 2. Tähine taevas 3. Kuu 4. Udu 5. Sest Pilv 6. Jõgi 7. Külm, pakane 8. Räästad tilguvad lumele ümber maja 9. Kevadel lumi sulas ja must maa tuli nähtavale

Järgmine Illipukis ilmub kevadel!

Kui Sul on vahva mõte, mida võiks koolilehes kajastada, anna sellest teada kas otse meediaringi õpilastele, juhendajale õp. Piiale või kirjuta koolilehe e-posti aadressile: illipukis@gmail.com

Koolileht osta kooli raamatukogust!

Õige vastus: Rebase jäljed. Rahulik rebane asetab kndimisel jala jala ette ja jätab niimoodi lumele sirge jäljerea. Ehmunud loom seevastu traavib või galopeerib, hoides keha maadligi ja saba taga pikalt sirgu.

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Foto ja tekst: Vikipeedia