TALLINNA LINNA EELARVESTRATEEGIA LK 2 VALITI MERIVÄLJA KOOLI UUS DIREKTOR LK 3 MIKS VETIKAD HAISEVAD LK 4 29. juuni 2018 NR 7 (275)
www.facebook.com/piritalinnaosa
Ranna tee 1 detailplaneering ei saanud Pirita linnaosavanema kooskõlastust Pirita Linnaosa Valitsus viis läbi Ranna tee 1 detailplaneeringu arutelu, kus osalesid asumiseltside esindajad ja linnaosa elanikud. Koosolekul tehtud ettepanekuid ja vastuväiteid arvesse võttes, ei nõustu linnaosa valitsus detailplaneeringuga.
Endised sõjamereväe madrused kohtuvad Lagedil! Eesti Vabadusvõitluse Muuseum Lagedil kutsub endiseid madruseid, mitšmaneid, vanemaid ja sõja-merelaevastiku ohvitsere, kes teenisid 1950-1991 aastatel sõjamerelaevastikus, kohtumisele laupäeval 21.07.2018 kell 12.00 Lagedil. Tule kohtu oma noorpõlve sõjaväekaaslastega ja meenuta oma noorusaastaid madrusevormis. Kohtume admiralidega, on kontsert merelauludest, sööme sõdurisuppi. Avatud on näitus „Eesti mehed Nõukogude armees“. Aukülalisena osaleb kohtumisel ka EV president Arnold Rüütel, kes teenis madrusena 5 aastat. Lisainformatsiooni saab helistades numbril 5519407. Johannes Tõrs, Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi juhataja
Piknik peetud, kuid kas enda järelt koristasid?
Detailplaneeringu koostamise lähteülesanne näeb ette, et detailplaneeringust on vaja esitada mitu varianti, mida arendaja ei teinud. Lisaks pole arendaja kindlalt öelnud, millisel määral on ta valmis praegust detailplaneeringut muutma. Pirita linnaosavanema arvamuses seisis, et nõusoleku saamiseks on vaja teha mitmeid muudatusi - teha rohkem uuringuid, vähendada ehituse mahtu ja pi-
dada kinni lähteülesandest. Täiendavalt tuleb läbi viia põhjalikud merekeskkonna ja merepõhja geoloogilised uuringud ning nende läbiviimiseks on vaja detailplaneeringusse sisse kirjutada täpsemad andmed. Lisaks tuleb vähendada rajatava sadamaala suurust ja sadamat teenindava hoone kõrgust, korruste arvu ning ehitusalust pinda. Samuti ei tohi sadamahoonesse ette näha hotellikohti.
Kohalikud elanikud ja asumiseltsid on seisnud tulihingeliselt Ranna tee 1 detailplaneeringu vastu, tuues välja, et Merivälja muul on looduslikult sadamaks sobimatu ja esitatud detailplaneeringust ei selgu, millist mõju avaldab sadama rajamine praegusele Pirita rannaalale. Samuti ei selgu detailplaneeringust rajatava muuliosa kõrgus, lainemurdja kõrgus.
Aadressile Ranna tee 1 soovib Fausto Capital OÜ ehitada kolmekorruselise jahisadama hoone koos jahtklubi, restorani ja hotelliruumidega. Esitatud planeering on 17 protsendi ulatuses omaniku maa-alal, ülejäänu on planeeritud linna maale. Planeeritavas kohas asub Merivälja muul, kus on praegu looduslik kivine rand, kust avaneb vaade Tallinna siluetile.
Pirita on alati olnud armastatud koht, kus pidada piknikku, sest siin on mitmeid looduskauneid kohti. Paraku ei ole kõik piknikupidajad kohusetundlikud ning sõidavad autoga haljasalale, rikkudes sellega haljastust. Päev pärast üle-eestilist talgupäeva oli Pirita jõe ääres metsatuka all värskelt peetud pikniku jäljed - papptaldrikud, toidupakendid, kilekotid ja taara. Pirita Linnaosa Valitsus soovib kõigile südamele panna, et enda järelt tuleb koristada kogu prügi ja see ka ära viia. Lahenduseks ei ole ka jäätmete korjamine kilekotti ja selle metsa alla jätmine, sest ka see on prügistamine ja linna- ja looduskeskkonna rikkumine. Pirita Linnaosa Valitsus tuletab meelde, et prügistamine võib inimesele kaasa tuua kuni 800 euro suuruse trahvi, kui aga tabatakse juriidilisest isikust prahistajad, on maksimaalne trahvimäär 20000 eurot, lisaks tuleb tasuda koristamisega seotud kulud. Kutsume aktiivseid kodanikke üles rikkujatest Tallinna Munitsipaalpolitseile teada andma numbril 14110.
LINNAOSA
JUHTKIRI
Juunikuu tõi palju uut!
J
uuni algus tõi Piritale palju rõõmsaid elamusi - avasime Lillepi pargi kogupere mänguväljaku, leidis aset heategevuslik lemmikloomade rongkäik “Käpakäik”, toimus orienteerumine igas vanuses liikujale ja tunnustasime väga tublisid Pirita koolide õpilasi ja nende vanemaid Estonia Valges saalis. Kõik need sündmused olid tulvil positiivseid emotsioone ja andsid kevade viimastele nädalatele erilise sära. Mööduv kuu tõi meie koolidele lisaks paljudele aktustele, kiituskirjadele ja lõpupidudele ka midagi täiesti uut - Merivälja Koolis alustab tööd uus direktor Greta Ammer! Gretal on laiapõhjaline haridus ja kogemus haridusvaldkonnast, muuhulgas on tal kogemus põhikooli direktorina ning kommunikatsiooni- ja personalijuhina. Soovin Greta Ammerile uuel ametikohal jõudu ja edu, ning usun, et meie koostöö saab olema hea! Juunikuu alguses kinnitati Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2019-2022, kus on välja toodud mitmed suuremad investeeringud Pirita linnaosas. Järgmiste aastate jooksul laiendatakse Padriku lasteaeda, investeeritakse botaanikaaeda ja rajatakse mitmeid teid. Kahjuks on alati asju, mis eelarvestrateegia investeeringutesse sel aastal ei mahu. Eelarvestrateegiat vaadatakse üle ning täiendatakse igal aastal, see pole järgnevaks neljaks aastaks kivisse raiutud. Järgmisel aastal esitame Pirita Linnaosa Valitsuse poolt taaskord Tallinna Linnavalitsusele need objektid, mis sel korral investeeringute nimekirja ei mahtunud. Pikemalt kavandatud investeeringute kohta saab lugeda juhtkirja kõrvalt.
A
lgav juulikuu tuleb mõnevõrra rahulikum, sest paljud puhkavad ja naudivad suverõõme väljaspool Tallinna. Piritale jäänud lapsed ja noored saavad aega viita erinevates laagrites ja ka malevas. Soovitan varakult oma kalendrisse märkida nii augustis kui ka septembris toimuvad Pirita traditsioonilised suveüritused. Tõsi, Mähe kodukohvikute päev toimub 11. augustil esmakordselt ning pole veel jõudnud traditsiooniks kujuneda. Küll aga on tulemas oma headuses teada-tuntud Merivälja kodukohvikute päev, Pirita Sügisjooks, Maarjamäe laat ning Jüri Ratase jalgrattavõistlus. Täpsemad kuupäevad ja informatsiooni leiad nii sellest kui ka järgnevast lehest. Soovin kõigile siiralt kaunist ja päikselist (kuid piisava vihmaga!) alanud suve. Olgu teil võimalus puhata, loodust nautida ning sügiseks patareisid laadida. Päikest!
Alina Tubli Pirita linnaosa vanem
29. juuni 2018
Eelarvestrateegia lubab Piritale täiendavaid lasteaiakohti Tallinna Linnavolikogu kinnitas Tallinna linna eelarvestrateegia kuni 2022. aastani. Järgmiste aastate jooksul on plaanis laiendada Padriku lasteaeda, investeeritakse botaanikaaeda ja rajatakse mitmeid teid. Linnaosavanem Alina Tubli sõnul on üheks olulisemaks investeerimisobjektiks Tallinna Padriku Lasteaia laiendamine. “Kuigi sel aastal valmib Pirita Kose lasteaia uus hoone, on meil kodulähedasi lasteaiakohti puudu. Veel enam - Pirita vajab ka täiendavaid koolikohti vähemalt algkooli tasandil. Padriku lasteaia laiendamisel on võimalik luua ka klassiruumid, et tegutsemist saaks alustada algkool, kuid see informatsioon on veel täpsustamisel. Lasteaia kõrval asuvasse parklasse on planeeritud rajada valgustus.”
Eelarvestrateegias on välja toodud, et järgmiste aastate jooksul tehakse suuri investeeringuid Tallinna Botaanikaaeda. Remonttöid tehakse Palmimajas, ehitatakse majandushoone ning rekonstrueeritakse välisekspositsioon. Lisaks on plaanis administratiivhoone korrastamine ja külastuskeskuseks kohandamine ning veesüsteemi rekonstrueerimine. Eelarvestrateegias on kirjas ka järgneval neljal aastal tehtavad investeeringud Pirita kloostri varemete korrastamiseks, mänguväljakute rekonstrueerimine ja koerte treeningväljaku rajamine. Suurematest teetöödest on plaanis Mustakivi tee läbimurre Kose teele, Kloostrimetsa kergliiklustee rajamine Metsakalmistust Pirita Perearstikeskuseni, Lehiku tee puuduva lõigu ja kergliiklustee ehitus. Rekonstrueeritak-
se Pärnamäe tee ja Muuga tee ristmik ning Kose tee (lõigul Rummu tee - Pirita tee). Kose tee ja Narva maantee ristmik saab pikalt oodatud valgusfoori. Kavasse on võetud ka Pirita velodroomi rekonstrueerimine. “Kahjuks on alati asju, mis eelarvestrateegia investeeringutesse sel aastal ei mahu. Eelarvestrateegiat vaadatakse üle ning täiendatakse igal aastal, see pole järgnevaks neljaks aastaks kivisse raiutud. Järgmisel aastal esitame Pirita Linnaosa Valitsuse poolt taaskord Tallinna Linnavalitsusele need objektid, mis sel korral investeeringute nimekirja ei mahtunud,” selgitas Pirita linnaosa vanem Alina Tubli. Eelarvestrateegiaga saab tutvuda veebilehel: https://aktal.tallinnlv.ee/static/Eelnoud/ en10375.html
Reidi tee ehituse töövõtu leping on sõlmitud 22. juunil allkirjastasid Tallinna Kommunaalameti ning riigihanke võitnud ühispakkuja KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ ehituse töövõtulepingu Reidi tee ehituseks. Reidi tee (lõigus Ahtri tn - Jõe tn - Lootsi tn ristmikust kuni Narva mnt - Pirita tee ristmikuni) tööde käigus ehitatakse 1,93 km ulatuses uus teetrass ning rekonstrueeritakse 1,41 km ulatuses olemasolevaid teelõike, mis loob kesklinna läbiva transiitliikluse ümbersuunamiseks põhjapoolse möödasõidukoridori ning tagab kiirema, mugavama ja ohutuma ühenduse Tallinna sadamatest riigi põhimagistraalideni, millede kaudu toimub rahvusvaheline liiklus ja kaubavedu. Projekti mahus rajatakse uusi ja rekonstrueeritakse olemasolevaid kergliiklusteid ja jalgteid kokku 10,5 kilomeetrit ning ehitatakse ran-
napromenaad. Ligi 500 m pikkusel lõigul rajatakse uus kaldakindlustus (Russalka mälestussamba ja Pikksilma tn vahele). Reidi teele rajatakse ühistranspordipeatused Reidi tee – Uus-Sadama tn ristmiku, Reidi tee
– Pikksilma tn ja Reidi tee – Narva mnt ristmiku piirkonda. Tööde käigus ehitatakse või rekonstrueeritakse tänavavalgustus; sademeveeja olmevee kanalisatsioon, sh rekonstrueeritakse Kadrioru ja Pirita sademevee väljalasud, veetrassid, sidekanalisatsioon, elektri õhuliinid ja maakaabelliinid, gaasitorustik, kaugküttetorustik, paigaldatakse liikluskorraldusvahendid, rajatakse piirded ja väravad ning rajatakse haljastus (tänava- ja pargipuud, põõsad, püsikud). Töövõtulepingu kogumaksumus on 38 113 503 eurot koos käibemaksuga. Lepingusse on kaasatud kaasfinantseerijatena AS Tallinna Vesi ning OÜ Elektrilevi. Tööde teostamiseks on 550 päeva. Reidi tee ehitust toetatakse Ühtekuuluvusfondist toetuse määraga 85% ning ehitust kaasfinantseerib ka Tallinna Sadam.
Tallinna Haridusamet tunnustas Pirita Majandusgümnaasiumit Eve Reinola, huvijuht
30. mail toimus Lillepaviljonis pidulik vastuvõtt, kus Tallinn tänas haridusasutuste juhte õppeaasta jooksul tehtud töö eest ning tunnustas hariduskonkursside võitjaid. Pirita Majandusgümnaasium pälvis tunnistuse lausa kahel Tallinna Haridusameti korraldatud konkursil „Tegus õpilasesindus“ ja „Koostööprojekt 2018“. Pirita Majandusgümnaasiumi õpilasesindus pälvis tunnustuse noorematele õpilastele korraldatud meisterdamise vahetundide eest ning põnevaks ja tähelepanu väärt koostööprojektiks osutus koolis gümnasistidele korraldatav igaaastane sündmus „Saatkondade kuu“. Suur tänu Tallinna Haridusametile, PMG vanematekogu tublile vanemale Helen Uusile ning kooli toimekale õpilasesindusele!
FOTO: TOOMAS PIKHOF
2
KOGUKOND
29. juuni 2018
3
Albin Strutzkin – Pirita süda ja hing. Pirita kloostri varemete korrastamine Albin Strutzkinil oli kindel soov kloostri varemed korrastada ja rahvale avada, kõigele pidi eelnema teaduslik uurimistöö. Eesti ametnikud, aga ka arheoloog Harri Moora pidasid Pirita kloostrit eestlastele võõraks ehitismälestiseks ning selle uurimiseks raha eraldamist peeti väheste võimaluste juures ebaotstarbekaks. Nii tuli Albin Strutzkinil pöörduda abi saamiseks rootslaste poole. Toomas Abiline, toimetas Gerttu Alteberg
Albin Srutzkin külastas Rootsit 1924. ja 1930. aastal. Seal pöördus ta Rootsi Kuningliku Muinsuste Akadeemia tegelaste, Rootsi riigiantikvaar professor dr Sigurd Curmani ning birgitiinide arhitektuuri ja ajaloo asjatundja dr Bertil Berthelsoni poole ning kohtus Rootsi vabaõhumuuseumi “Skanseni” direktori professor A. Lindblomiga. Albin Strutzkin külastas ka Vadstena kloostrit. Rootslased olid väga huvitatud uurimistöödest Pirital. Prof. dr S. Curman asus väljakaevamiste ideele Rootsist toetajaid otsima ning ühtlasi organiseeris ta rahaliste annetuste kogumise. 1930. aasta kevadel pöördus ta Eesti Haridusministeeriumi poole loa saamiseks kloostri varemete väljakaevamiseks ja konserveerimiseks, see luba talle ka anti ning pärast vajaliku raha leidmist alustatigi 1930. aasta suvel töödega. Kaevamiste üldjuhatajaks saigi Rootsi riigiantikvaar Sigurd Curman ning otsesteks juhatajateks olid Bertil Berthelson, Erik Lundberg ja Sten Karling, kes oli aastatel 1933-1940 Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor. Rootsi arheoloogide ilmumine Eestisse ja väljakaevamiste algus äratasid suurt tähelepanu nii Eestis kui välismaal. Kaevamistest kirjutati palju ajalehtedes, sellega käisid tutvumas ekskursioonid ja uudishimulikud lähedalt ja kaugelt. Uurimistööd Pirital andsid tõuke rootslase Sten Karlingi kutsumiseks Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli professoriks. Töödega Pirital käis tutvumas kõrgeid ja kaugeid külalisi. Nii külastas Piritat paavsti nuntsius Riiast Antonino Arata,
1932 külastas Piritat Rootsi kroonprints, hilisem kuningas Gustav VI. Mõne aasta jooksul, suvekuudel, kaevati kloostrikiriku idapoolsel küljel välja endise käärkambri, kõnelustoa ja nende naabruses asuvate ruumide alusmüürid, mis konserveeriti ja kindlustati. Väljakaevamised kiriku idapoolsel küljel lõpetati 1936. aastal professor dr Sten Karlingi juhtimisel, tema juures töötas assistendina ka magister Armin Tuulse. Eesti muinsuskaitse korraldusel kaeti 1937. ja 1938. a kiriku müürid paeplaatidega ja konserveeriti kõik võlvide konsoolid. 1928. aastal ehitas Albin Strutzkin oma majale mansardkorruse, kuhu asutas Pirita kloostri muuseumi. Selleks oli suur hästivalgustatud ruum, kus eksponaadid asetsesid süstematiseeritult ja selgitustega varustatult laudadel. Seal võis näha kaevamiste leiumaterjali - münte, ehteid, keraamikat, ehitusdetaile; samas sorteeris ja liimis Srutzkin kokku keraamikakilde, proovides taastada kloostriaegseid nõusid ja majapidamistarbeid. Muuseumi kogu täiendasid Pirita-ainelised ajaleheväljalõiked, raamatud, käsitööd, fotod. Pirita kloostri muuseum oli populaarne, sellest annavad tunnistust mitmed rohkete sissekannetega külalisteraamatud. Eriti suurejooneliselt tähistati Pirita kloostri pühitsemise 500. juubelit. Pirita Kaunistamise Selts kuulutas 1936. aasta juubeliaastaks ning eesti ja rootsi ajakirjanduses juhiti juba aasta varem tähelepanu lähenevale tähtpäevale. Trükiti mitmes keeles vastavasisulised brošüürid. Eesti ja rootsi keeles anti välja 110-leheküljeline koguteos “Pirita klooster 1436 –1936”. Et tõsta huvi kloostri ja selle ajaloo vastu, kuulutas selts välja Pirita-ai-
nelise novellivõistluse. Tööd võisid olla kirjutatud eesti, rootsi, saksa või vene keeles. Võistlusest võeti aktiivselt osa, töid saabus ka Rootsist ning Saksamaalt.
Merivälja kodukohvikute päev kutsub osalema Mervi Kalmus
Kodukohvikute päevad on viimastel aastatel Eestis jõudsalt populaarsust kogunud. Paljudes linnades (Tallinnas lausa eraldi linnaosades) on inimesed avastanud, et koduaias suvisel päeval hea ja parema pakkumine aitab kaasa kogukondliku tunde tekkimisele ning mõnusale meeleolule. Külastajatel on võimalik sisse astuda aedadesse, kuhu nad muidu ei satuks. Kohvikupidajatele on see päev võimaluseks ühendada armastus kodukoha vastu vabatahtlikutegevusega. Eelmisel suvel Meriväljal Kompassi kodukohvikus osalenud ja igapäevaselt meditsiinivaldkonnas tegutsev Liina Kõrgend meenutab kohvikupidamise köögipoolt: „Esimesed pool tundi valitses köögis suur tohuvabohu, keegi ei saanud täpselt aru, kuidas tellimused peaksid liikuma ja kes mida teeb, aga kui appi saabusid lisajõud, kes juhtusid olema väga andekad korraldajad, hakkasid asjad ladusalt sujuma. Lõpuks hajusid kõik kartused, toitu jagus ja kõik nautisid üritust kogu südamest.“ Teine kohvikupidaja Malle Jürilo, kes pidas eelmisel aastal kohvikut linnalähedal maakohas lisab: „Kohvikupäevale eelnev öö jääb ikka magamata, aga kui inimesed
tulevad terve päev sinu juurde, kiidavad jällegi vabatahtlikena. „Andmise rõõm toite ja võtavad vaevaks elamust jagada, on kõige suurem rõõm,“ võtab Marleen siis see on ikkagi väga tore.“ Mõlemad kokku põhjuse, miks ta vabatahtlikuna sellistes tegevustes kaasa lööb. Kõik vakinnitavad, et kogu töö ja vaev on seda batahtlikud kutsuvad kui ühest suust ka kuhjaga väärt. teisi üles oma aega ja ressursse annetaVabatahtlikuks olemine on elustiili osa, mida paljud kodukohvikute päeval ma, et midagi head ja väärtuslikku korosalejad viljelevad palju laiemalt kui vaid da saata oma kogukonnas. Kodukohvikohvikutega seoses. Möödunud aastal kute päev on üks selline võimalus eriti oma koduaias Kompassi kohvikut pidaveel sellel aastal, kui Merivälja kodukohnud Ruth ja Marleen Lobjakas räägivad vikud teevada koostööd vähiravifondiRegistreeri oma kodukohvik hiljemalt 15. juuliks veidi oma tegevusest ühiskonnas laiega „Kingitud elu“. Meriväljal on 26. aumalt. „Ühtsusesmerivaljaselts@gmail.com peitub jõud,“ ütleb Ruth, gustil taas koduaedade väravad valla. „kui inimesed hoiavad kokku ja midagi Kodukohvikute hing, Lembe Levo liühiselt teevad, siis on selle mõju ühissab: "Nooruslikku särtsu on väga palju konnas laiem ja tugevam. Lisaks annakorraldamise tiimi juurde tulnud, aga vad heategevuslikud üritused osalejateiga abikäsi on ikka veel teretulnud - kes le väga tugeva emotsiooni. Head tunded aitab reklaamplakateid paigaldada, kes jäävad sinuga veel väga pikaks ajaks.“ teeb flaieri tekstidele keelelisi korrektuure, kes kirjutab kodukohvikupäeva varaMõlemad, nii ema kui ka tütar, on akhommikul kriitidega reklaamtekste astiivsed liikmed Kompassi meeskonnas, faldile, kes on naabril köögitoimkonnas mis on viimase aasta jooksul Merivälja ja Pirita piirkonnas mitmeid heategevuabis või veab kodukohvikute koolitust sikke üritusi korraldanud. Peale mööduigaüks paneb õla alla selles, mida kõinudsuvise Kompassi kohviku korraldage paremini oskab. Kodukohvikupidajad ti sügisel heategevuslik Kompassi jooks, läbivad kõik koolituse, et kvaliteet oleks jõulude eel koguti Pirita piirkonna väjätkuvalt kõrge ja ürituse renomee laithekindlustatud ja erivajadustega lastematu. Liitu ka sina Merivälja kodukohle jõulukingitusi, kevadel kutsuti Pirita vikute vabatahtlikega kirjutades merinoori geopeitust mängima ja osaleti Pivaljaselts@gmail.com või registreeri oma rita linnaosa korraldatud jüriöö jooksul, kodukohvik hiljemalt 15. juuliks."
Merivälja kodukohvikud tulevad taas! Ootame kõiki lahkeid naabreid ja külalisi pühapäeval, 26. augustil kell 11 Registreeri oma kodukohvik hiljemalt 15. juuliks merivaljaselts@gmail.com
Merivälja kodukohvikud merivaljaselts.ee Projekti toetab kohaliku omaalgatuse programm
4
LINN
29. juuni 2018
Tallinna haigla valmib aastaks 2025 Tõnis Mölder, abilinnapea
Tallinna linnavalitsuse prioriteet on rajada 2025. aastaks Eesti modernseim haigla, mis suudab tõsta oluliselt tänase arstiabi kvaliteeti, parandab selle kättesaadavust ning hõlmab vähemalt poolt Eestit, kirjutab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder. Uue haigla detailplaneeringu eskiislahendus on esimese avaliku arutelu läbinud ning nii projekti kui ka haigla kontseptsiooni vastu tunnevad huvi paljud. Haigla asukoht saab olema Narva mnt 129 ja 129b kinnistutel, Lasnamäe linnaosas. Sinna koondame eelkõige Idaja Lääne-Tallinna keskhaiglad ning ka osa lastehaiglast, mis tekitab tulevikus väga hea logistilise arstiabi lahenduse – ühes Tallinna ääres paikneb Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning teises rajatav Tallinna Haigla. Laias laastus lähevad vanad ja amortiseerunud haiglahoonete kinnistud müüki, kuid uued linnaosades paiknevad tervisekeskused, hooldusravikliinikud ja
lastehaigla jäävad endiselt samasse kohta. Muidugi pole nimekiri lukus, vaid sõltub kõik täpsemalt sellest, millised on nii riigi kui ka linna vajadused arstiabi osutamisel ning millised on parimad lahendused patsiendile. Tallinna Haiglasse koondub vähemalt 25 % Eesti eriarstiabist ja hõlmab kõiki erialasid, mida täna Tallinna keskhaiglates praktiseeritakse. Päevaravi visiitide arv saab olema esimestel aastatel ligikaudu 21 000 ning haiglasse koondub umbes 600 000 ambulatoorset visiiti ja ca 45 000 statsionaarset ravijuhtumit aastas. Väga tugev trump selle modernse haigla puhul saab olema see, et uus haigla võimaldab kasutada parimaid ja nüüdisaegsemaid kõrgtehnoloogilisi võimalusi, mida vanades haiglahoonetes pole tihtilugu võimalik kasutada. Kindlasti võidavad sellest arstid, kes ootavad pikisilmi, et saaksid kasutada uusimaid ja põnevaimaid tehnoloogiaid, kuid eelkõige võidavad patsiendid, sest saavad Eesti parimat arstiabi. Usun, et see annab ka lisamotivatsiooni arstide-
le ja erialaspetsialistidele kodumaal töötada või tulla tagasi, kui nende töötingimused saavad olema maailma tasemel. Haigla projekt koondab suurima erakorralise meditsiiniosakonna, silmakirurgia, polikliiniku, operatsioonisaalid ja palju muud, selle rajamisega saame lahendada mitmed suured tänased arstiabi osutamise murekohad. Haigla puhul on muuhulgas ka väga hästi läbimõeldud liikluskorraldus ja parkimine – erinevad sõiduteed ning kahekorruseline maa-alune parkimismaja. Kokku oleme parkimiskohti planeerinud vähemalt 1566, see jaguneb külaliste ja personali vahel. Haigla kogu brutopind on 144 645 m², millest programmeeritud ehk nii-öelda tööpinda on 75 113 m². Hoone on ligi 300 m pikk, 80 m lai ning 40 m kõrge. Kriisiolukorras suudab haigla tagada ligi 800 aktiivravi voodikohta ja kõik hooned saavad olema ühendatud omavahel maa-aluste tunnelitega, et kehvade ilmastikutingimuste korral võimaldada mugav patsientide liikumine. Haigla on planeeritud targalt ja läbimõeldult, arvestades sealhulgas eelkõige
rahvusvahelisi praktikaid ning kogemusi. Tervishoius on alati probleeme, mida näeme ette, kuid on haigusi ja küsimusi, millele tänasel päeval vastused puuduvad. Kuna haigla koosneb mitmest kaheksakordsest maapealsest hoonekompleksist, siis saame vastavalt vajadusele muuta struktuure ka selliselt, et teised seal samal ajal osutatavad tervishoiuteenused saaksid kenasti jätkata. Lisaks kõigele eelmainitule on haigla territooriumile planeeritud ka teisi korpuseid, mille täpsema sisu üle käivad veel arutelud. Kindlasti on tulemas sinna Lasnamäe Tervisekeskus koos perearstikeskusega ning mitmed haiglat toetavad hooned, kuid miks mitte ka teaduskeskus või patsientide hotellid, kui selleks on vajadus. Tõsi, projekt on kulukas. Alginvesteering hoonestusse on ligikaudu 300 miljonit eurot ning investeeringud meditsiinitehnoloogiasse umbes 60 miljonit eurot. Rahastamiseks on mitmeid võimalusi. Tallinna linn on valmis, et koostöös riigiga rahalised vahendid selle rajamiseks ühendada, sest tervishoiusüsteem
vajab uut haiglat ning arstiabi kvaliteedile ja kättesaadavusele tuleb suuremaid ressursse igal juhul suunata. Haigla hakkab teenindama vähemalt poolt Eestit, mitte ainult pealinna elanikke, mistõttu on tähtis, et ka riik paneks haigla finantseerimisele õla alla. Teine võimalus on see, et rajame haigla Euroopa Liidu rahadega ning välistada ei tasu ka kolmandat varianti, et ehitame haigla hoopis koostöös erasektoriga. Usun, et see on valikute küsimus ning leian, et Tallinna Haigla on Eesti tervishoiusüsteemi arendamiseks ääretult vajalik. Eesti ühiskond vananeb, mis omakorda tähendab, et abivajajate hulk kasvab ja töökäsi jääb vähemaks. Nüüdisaegne Tallinna Haigla tugevdab aga oluliselt meie tervishoiusüsteemi, mis ilmselgelt vajab muutusi ning peame oluliselt parandama arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti terves Eestis. Usun, et üsna peagi jõuame ka finantsküsimustes kokkuleppele ning saame rajada modernseima haigla, millest kõik Eesti inimesed võidavad.
Veterinaari tähelepanekud võivad viia peidetud lähisuhtevägivalla avastamisele
Linnalehmad hooldavad Paljassaare hoiuala Tallinna Keskkonnaameti eestvedamisel viidi Paljassaare hoiualale Šoti mägiveised, et aidata kaasa liigirikka rannaniidu taastamisele. Rannaniidud on paljude haruldaste taime- ja loomaliikide elupaigaks ning olulised rändlindude peatus- ja toitumiskohad. Roovaba veepiir on eriti oluline rannikulindudele, kes vajavad avaraid kooslusi, madalat taimestikku ja mudaseid lompe. Veiste karjatamine on kõige loomulikum ja tõhusam viis rannaniidu hooldamiseks. Mägiveised on väga vana ja tuntud tõug, kes on kohanenud tulema toi-
me keerulistes oludes ja on vähenõudlikud toiduvaliku suhtes. Ettevalmistava tegevusena eemaldati rannaniidukompleksilt roostik ning rajati 3,5 km pikkune karjatara. Esimesed veised saabusid Paljassaarele juuni alguses. Kokku tuuakse alale kuni 25 mägiveist, kes viibivad hoiualal septembri lõpuni. Paljassaare hoiuala moodustati 2005. aastal haruldaste linnu- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks. Tegu on üle-euroopalise tähtsusega linnualaga, kus on loendatud üle 230 erineva linnuliigi.
Kui peres esineb vägivalda, siis vägivallatseja ohvriks võivad vägivaldses kodus sattuda kõik pereliikmed ning ka koduloomad. Naiste ja laste turvakodudesse ei saa võtta kaasa lemmikloomi ning sageli just seetõttu jääb naine lastega vägivaldsesse koju - ta kardab, et lemmikloomadega võib midagi juhtuda, kui ta lahkub. Tulemuseks võivad olla ka surma ja raskete inimvigastustega juhtumid: kuigi naisele ja lastele on pakutud turvakodu võimalust, aga nad ei lahku kodust, sest kardavad loomade pärast. Eestis on loomade vastu suunatud vägivald loomakaitsjate rida, inimesi kaitsevad politsei ning sotsiaaltöötajad. Võib-olla tundub mõnele isegi kohatu käsitleda loomi ja inimesi ohvritena koos! Veterinaari tähelepanekud ravile sattunud piinatud loomade kohta võivad samas viia hästi peidetud ja pikaaegse lähisuhtevägivalla avastamisele ja võimaldavad sellesse sageli ka sekkuda. Pealtnäha „hea-
oluühiskonna“ luksusena näiv temaatika võib samas puudutada väga paljusid inimesi, nende tervist ja vaimset heaolu. Arenenud heaoluühiskondades nagu Suurbritannia, Rootsi, USA jt on loomakaitsjate, veterinaaride ja lähisuhtevägivalla ennetamisele pühendunud organisatsioonide ning politsei vahel kujunenud koostöö, mis aitab jälile lähisuhtevägivalla juhtumitele, mille ohvrid on pere nõrgemad - loomad, lapsed, naised. Osa sellest liikumisest on koondunud ülemaailmse võrgustiku The Links Group alla, kelle osalusel toimus 14. juunil Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline pop-up seminar: „One Health, One Welfare – the Importance of Research, Education, and Cooperation.“ Seminari korraldas Tallinna Ülikool koostöös Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühinguga. Eestis on teema uus ja ametlikku koostöövõrgustikku politsei, sotsiaaltöötajate ja perevägivalla ennetamisega
tegelevate organisatsioonide vahel veel ei ole. Koduloomade vastu suunatud julmuse ja vägivallaga kokku puutunud veterinaaride algatusel sündinud koostöövõrgustik on oma eesmärgiks seadnud haridusliku ja valgustusliku tegevuse ning näiteks politsei ja sotsiaaltöötajate koolitamise, et need oskaks märgata lähisuhtevägivalla märke kodudes, mille kohta on infot, et seal on piinatud loomi. Loodetavasti areneb seda tüüpi koostöövõrgustik ka Eestis. Inimesi ja loomi, kes elavad samas kodus, pole meil ametlikult vägivallaohvritena koos käsitletud ning siseministeeriumi andmetel loomakaitsjad, naiste tugikeskused ja politsei sel teemal seni süstemaatilist koostööd ei ole teinud.
Barbi Pilvre
VARIA
29. juuni 2018
5
Suur tuleoht tõi mitmeid piiranguid Tõnis Liinat, Pirita Linnaosa Valitsuse arendusnõunik
Alates 31. maist on Päästeameti kohaselt kogu Eesti territooriumil suure tuleoht. Suure tuleohu määramisega kaasnevad mitmed piirangud. Metsas on keelatud tule tegemine, grillseadmete kasutamine ja suitsetamine. Ettevaatlik tuleb olla ka linnakeskkonnas. Oluline on teada, et lõket ei tohi teha igal pool, kus on soovi. Avalikus kohas tohib tuld teha ja grillida ainult linna rajatud ja märgistatud lõkkeplatsidel, mis asuvad Stroomi ja Pikakari rannas, Lasnamäel Pirita jõe ääres Narva mnt silla juures, Mustamäel Sütiste metsas ja Aegna saarel. Teistes avalikes kohtades on lubatud lõket teha ainult Tallinna Keskkonnaameti loal. Luba ei pea taotlema, kui lõket tehakse eramaal või märgistatud lõkkeplatsil. Küll aga tuleb ka siis tagada valvsus ja pidada silmas ohutut kaugust hoonetest. Kindlasti tuleb meeles pidada ka seda, et kulu ja olmeprahti ei tohi põletada. Suure tuleohuga seotud piirangud lõpetatakse vastavasisulise Päästeameti peadirektori käskkirjaga taandumisel.
Mähe kiriku tegemised juulikuus 1.07 kell 11.00 jumalateenistus sõnum Reelika Hints Paidest, jutlus Raido Oras 8.07 kell 11.00 jumalateenistus jutlus Ruudi Leinus 15.07 kell 11.00 jumalateenistus sõnum Kuldar Taveter, jutlus Jüri Puusaag Torontost 29.07 kell 11.00 jumalateenistus jutlus Jaan Bärenson Iga jumalateenistuse järel on kirikukohvilaud kaetud ja oodatud on kõik! NB! Juulis-augustis ei toimu esmaspäevaõhtuseid piibli- ja palveosaduse õhtuid. Samuti ei toimu 22.07 jumalateenistust, kuna toimub koguduse väljasõit Aa randa ja Kohtla-Järve kogudusse.
Miks vetikad vohavad ja haisevad?
Tallinna Teletorn Vigri Kohvik Calmia Is�kuäri Pirita Linnaosa Valitsus
Vetikate kogunemine Pirita randa ja sellest tekkiv hais on tekitanud külastajate hulgas pahameelt. Pirita Linnaosa Valitsus selgitab, et tegemist on loodusliku protsessiga, mille ohjes hoidmiseks antakse endast parim. Vetikate randa kogunemisel on mitu põhjust - kliima, keskkond ja inimtegevus. Erakordselt soe maikuu pani vetikad vohama ning seetõttu on neid rohkem kui mõnel teisel aastal. Lisaks on Pirital vohamiseks sobivad tingimused. 2016. ja 2017. aasta suvel tegid Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased uurimistöö, mille tu-
lemusel selgus, et mikrovetikatele kasvamiseks on head tingimused Russalka ja Merivälja muuli vahelisel alal. Nimelt on piirkonnas madal vesi ja kruusane merepõhi, kuhu on vetikatel hea kinnituda. Hais on aga tingitud vetikate lagunemisest. Lisaks soodsatele keskkonnatingimustele aitab laevaliiklus kaasa vetikate sattumisele supelranda. Laevaliiklusega, sealhulgas ka purjekatega ja jahtidega sõites, kistakse vetikad merepõhjast lahti ning lainetega kanduvad need rannikule. Tõusuga uhutakse vetikad rannaliivale, kuhu need ka mõõnaga jäävad.
TTÜ ja TÜ teadlased on soovitanud haisu kontrolli alla saamiseks vähendada inimtegevuse mõju. Piirata tuleks reostamist, sest just reovesi paneb vetikad vohama. Lisaks peab randa regulaarselt puhastama. Pirita Linnaosa Valitsus tagab, et igal varahommikul puhastatakse Pirita supelrand vetikatest. Päeva jooksul satuvad vetikad laevaliikluse ja keskkonnaprotsesside tõttu uuesti rannaalale. Keset päeva pole masinatega puhastamine võimalik, sest pärast kella kaheksat hommikul ei ole rannale masinaid lubatud.
6
TARBIJA
29. juuni 2018
Kodu turvalisus puhkuse ajal Marili Tammiste, Ida-Harju piirkonnapolitseinik
Suvel tuleb sagedamini ette perioode, kus kodust lahkutakse pikemaks ajaks, et puhkust veeta reisil või suvekodus. Varastele on just sellised objektid kutsuvad. Majaomanik saab omaltpoolt varaste ligipääsu raskendada või takistada. Samuti hoida ära nende tähelepanu tühjaks jäänud majale. Teatud soovitusi jälgides saab pererahvata jääva kodu turvalisust suurendada. Uksed lukku! Vaata üle maja ja abihoonete lukud. Vajadusel investeeri korralikku turvalukku. Lukusta ka aiaväravad. Võtmed jäta sugulasele või sõbrale, kes maja aegajalt üle vaatamas käib. Hinnalised esemed pane raskesse või seina külge kinnitatud seifi. Tehnikaseadmed märgista (hea nipp selleks on kasutada UVmarkerit) ja kirjuta üles seerianumbrid. Kontrolli kindlasti kodu ja koduse vara kindlustuse lepingu kehtivust. Turvalisust aitab tagada turvafirma valve või kohalik signalisatsioon. Samuti on olulised valvekaamerad ja hoiatussildid nende olemasolust. Jäta hoolitsetud mulje! Üle ajav postkast ja niitmata muru näitavad soovimatutele külalistele kergelt kätte pikemaks ajaks elaniketa jäänud
majad. Turvalisust suurendab tänavalt hea nähtavus aeda ja majale. Kõrgete hekkide ja tarade taga on hea varjatult tegutseda. Palu naabril või sõbral käia muru niitmas ja posti võtmas. Postkastile pandud silt „Ainult tellitud post!„ vähendab rämpsposti hulka. Inimeste puudumist on raskem märgata, kui kasutada aegreleega või päiksepatareiga välivalgusteid. Elektrooniliste taimerite abil saab panna ka toas mõned lambid õhtuti põlema. Hea naaber hoiab silma peal Naabrite tundmine ja hea läbisaamine suurendab turvatunnet ning vähendab kuriteoriski. Hea naaber hoiab ka sinu kodul silma peal ja peletab võõrad ära. Ütle naabrile, kauaks ära lähed ja jäta enda ning võib olla ka mõne sugulase kontaktid, kes saaks vajaduse korral reageerida. Naabril oleks kõige lähemal posti käia võtmas ja maja ümber vaatamas, kas kõik uksed-aknad on terved. Ära reklaami äraolekut Lennukipileti pildid ja reisipildid postita koju tagasi jõudes. Kõigile ei ole vaja teada anda, kui kaugel ja kaua ära oled. Kui oled kõik endast oleneva turvalisuse suurendamiseks teinud, siis saab ka kodu kergema südamega ootama jätta ja täiel rinnal puhkust nautida!
Rohevahetus ja aiakülastus Lea Nilson, Pirita aiaklubi
1. juulil kell 12.00-12.30 toimub rohevahetus Mähe Vaba Aja Keskuses aadressil Mugula tee 17a. Kell 12.30 teeb aiahuvilistele aednik Jüri Annisti ringkäigu Calmia aiandis aadressil Randvere tee 91.
Kolmapäeval, 11. juulil kell 17.0019.00 avab oma aiaväravad aiahuvilistele Pirita-Kosel, Kose tee 75 eraaed. Aed (900 m2) on kujunenud 60 a jooksul ja on pidevas muutumises. Professionaalide abi pole kasutatud ja kõik targad otsused on teinud naispere, Kristi ja Vaike-Aino Smirnoff, ühisel jõul.
Elektrilevi: enamik elektriõnnetusi toimuvad kodus ja väikelastega Eelmisel aastal registreeriti 41 elektriõnnetust, millest ligi 80% toimus kodus. Viimaste aastate andmete põhjal juhtub iga viies elektriõnnetus väikelastega. Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel sai 2017. aastal elektrilöögi 5 väikelast, kes pistikupesa kontakti esemeid pistsid. Sel aastal on samalaadseid õnnetusi väikelastega registreeritud juba 4. Kuigi elekter on kõikjal meie ümber ja tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa, ei tohi unustada nähtamatu, värvitu ja lõhnatu elektri ohtlikku poolt. Eesti suurim võrguettevõte Elektrilevi osaleb igal aastal Päästeameti poolt korraldatavates „Kaitse end ja aita teist“ laagrites, kus Elektrilevi vabatahtlikud õpetavad lapsi elektriohte märkama.
„Noored teavad, et elekter on ohtlik, kuid ei võta elektriohtu kuigi tõsiselt. Igal aastal kuuleme lastelt väärarusaama, et natuke elektrit või särtsu ei tee paha. Siin on oma roll ka tele- ja filmitööstusel, kus elektrilöögi saanud kannatanul juuksed püsti tõusevad ja tahma lendab. Tegelikkuses on elektrilöök eluohtlik ning võib heal juhul lõppeda raskete põletustega,“ rääkis Elektrilevi vabatahtlik ohutuskoolitaja Viljar Varimaa. Selleks, et elekter ohtlikuks ei muutuks, räägi lastele kodustest elektriohtudest järgnevat: Õ peta lapsi elektritarvikuid õigesti kasutama! Juhet tuleb pistikupesast välja tõmmata pistikust kinni hoides, mitte
juhtmest tirides – juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ja lühise tekitada. K atkiseid juhtmeid ei tohi puutuda! Räägi lapsele, et katkistest elektriseadmetest ja pistikutest tuleb kohe vanemaid teavitada. Nii võivad nad aidata ära hoida tulekahju või ennetada elektrilööki. Nutiseadmeid ei tohi kasutada ega laadida umbses kohas, pärast laadimist eemalda laadija vooluvõrgust. E lekter ja vesi ei sobi kokku. Elektriseadmeid ei tohi kasutada märgade kätega ning kindlasti mitte vannis või duši all. „Kaitse end ja aita teist“ laagrid toimusid sel aastal üle Eesti 15 erinevas kohas, kus vahemikus 23. maist kuni 8. juunini osales kokku üle 2600 lapse.
Linnud linnakeskkonnas Paljud linnuliigid on linnas leidnud endale sobiva elupaiga. Linnalindude arvukus kasvab peamiselt rikkaliku toidu ning turvaliste pesitsustingimustega seoses. Selles olukorras peavad kohanema nii linnud kui ka linnaelanikud. Linnas on hõlpsasti kättesaadavad biojäätmed, mis moodustavad suures osas lindude toiduallika, ja katused on turvaline pesitsuskoht – sinna ei pääse röövloomad ega inimesed. Selle tulemusena õnnestub lindudel linnas rohkem poegi üles kasvatada kui looduses. Kui kevadine kajakakisa muutub elumaja ümbruses liiga häirivaks, tuleb vähendada lindudele kättesaadavate toidujäätmete hulka – selleks tuleb majaümbrus puhas hoida ja sulgeda prügikastide kaaned korralikult. Samuti ei tohi majaelanikud linde toita. Vältimaks kajakate pesitsemist katusel, tuleks varakevadel enne pesitsusperioodi algust
puhastada katus samblast ja oksaraagudest. Võimalik on paigaldada ka spetsiaalsed mehaanilised tõkked, mis takistavad lindude maandumist katusele. Pesitsusajal kaitsevad vanalinnud oma poegi, mistõttu ei tohi linnupoegadele liiga lähedale minna – vanalinnud reageerivad sellele kisamise ja pikeerimisega. Selline lindudele loomulik käitumine ei kujuta inimesele ohtu, küll aga võib korralikult ehmatada. Miks ei tohi linde toita? Karmil talvel soovitatakse toita väikelinde, kellest tavaliselt tüli ei ole, kuid seejuures peab olema järjepidev ja pakkuma mitmekesist toitu. Veelindude toitmisest tuleb hoiduda igal ajal. Ka külmadel talvedel, mil suurem osa veekogudest jäätub, leiavad kühmnokk-luiged, sinikael-pardid ning teised veelinnud külmumata toitu-
misalasid. Ühtlasi käivitab temperatuurilangus ja toidunappus lindude rändeinstinkti, mis on evolutsiooniliselt välja kujunenud ning ellujäämiseks vajalik kohastumus. Lisatoitmisega seab inimene lindudele ökoloogilise lõksu, muutes nad lisatoidust sõltuvaks, ja eksitab lindude instinkte. Veelindude looduslikku toidubaasi kuuluvad peamiselt veeselgrootud, putukad ja taimed. Inimese pakutavast saiast ei saa linnud vajalikke toitaineid – see põhjustab ainevahetushäireid, mis pikema aja jooksul pärsivad nende lennuvõimekust ja sigimisedukust. Nõrgestatud ja kolooniatesse kogunenud lindude hulgas kasvab risk haigestuda nakkushaigustesse, nad võivad lähedase kontakti korral ohustada ka inimesi. Seega tuleb veelindude endi heaolu nimel võimaldada neil looduslikke instinkte järgida.
HARIDUS
29. juuni 2018
7
Eve Reinola,
Triinu Orumaa
huvijuht
Pirita Majandusgümnaasiumis tunnustati sellel õppeaastal kiituskirjaga rekordiliselt 229 õpilast. Parimatele õppuritele toimus ka sellel kevadel kaks tänuüritust. Traditsiooniline direktori vastuvõtt 1.-4. klasside tublimatele õppijatele toimus kooli aulas ja 5. - 12. klasside suurepäraste tulemustega lõpetanuid ja nende vanemaid tervitasid Pirita linnaosa vanem Alina Tubli ja Pirita Majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof Rahvusooperis Estonia. Juba 17. korda jagati ka Oskari-kujusid, et esile tõsta aktiivseid õpilasi, neid, kes just sellel õppeaastal on panustanud koolielu paremaks muutmisesse, on olnud teistele eeskujuks, esindanud oma klassi ja kooli. Aastal 2018 tunnustati Oskari kujuga järgmisi poisse ja tüdrukuidKenert Kaur 1.b, Oliver Sillamaa 2.a, Gloria Vahter 3.b, Triinu Einroos 4.a, Juta Koov 5.c, Rahel Hollman 6.b, Ferris Reintal 7.c, Grete-Maria Kresmer 8.a, Katariina Jette Sõerde 10.a ja Chris Koppel 11.b. Palju õnne! Aktusel tänati ka tegusaid õpetajaid ja koolitöötajaid. Hea klassijuhataja tiitliga pärjati sellel aastal Pille Vilbat ja Katrin Abenit põhikoolis ning Mari-
Direktor Toomas Pikhof ja põhikooli õppejuht Silva Vissel.
Liis Ojaperve gümnaasiumis. Kolleegipreemia anti üle kantselei juhataja Silvia Savikule. Väga emotsionaalseks kujunes aktuse lõpp, kui kõigi ette kutsuti 29 aastat Pirita Majandusgümnaasiumis õppejuhina töötanud Silva Vissel, kes oma töö selles ametis lõpetab. Koolipere laulis õppejuhile koolilaulu ja kinkis 29 roosi. Paljude õpilaste ja õpetajate silmad olid liigutusest pisarais. Koolipere rõõmuks jätkab Silva Vissel PMG-s tööd sotsiaalpedagoogina. Suur tänu talle tehtud töö eest õppejuhina!
Pirita Majandugümnaasium viis Euroopa Sotsiaalfondi (SA Innove) rahastusel 01.03-30.06.2018 läbi kogukonda kaasava õpiürituste sarja, mille eesmärgiks oli toetada positiivset dialoogi kooli ja kogukonna vahel piirkonnas hariduselu edendamiseks. Osalema olid oodatud kõik Pirita, Tallinna ja Harjumaa haridusmaastikust huvitatud kogukonna liikmed. Õpiüritusted keskendusid kooli ja digimaailma lõimingule ning tõid osalejateni parimad praktikad õppekeskkonna kaasajastamiseks digivahendite abil eelkõige Pirita Majandusgümnaasiumi näitel. Õpiüritusi viisid läbi Pirita Majandusgümnaasiumi haridustehnoloog ja digiõppe rakendajatest õpetajad. Teemad olid erinevad. Näiteks käsitleti kaasaegse õpikäsituse rakendamist, kasutades kaasaegseid töövahendeid, tutvustati nutiseadmete ja erinevate veebipõhiste õpikeskkondade kasutamist nii matemaatika, andeainete, kui ka ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse tundides. Päris mitmel korral said osalejad ka ise praktiliselt ülesandeid lahendada ja kätt proovida. Väga populaarseks ja menukaks kujunes kohtumine, kus tutvustati virtuaalmuuseumides käimise võimalust kunstiajaloo tundide raames, kasuta-
FOTO: MAREK PIRBE
Kaasaegne õpikäsitus läbi digimaailma kui kogukonna ja kooli koostöövahend FOTO: TIIT MÕTUS
Õppeaasta lõpetamine PMG-s kujunes väga südamlikuks
ti kunstiõpetuse tundides rakendatavaid joonistamis- ja fototöötlusäppe ning noodistati arvutiprogrammi vahendusel tuntud lastelaule. Osalejate hulgas olid Pirita ja terve Tallinna ning lähivaldade õpetajad, laste ja noortega töötavad spetsialistid ning lapsevanemad.
Kohtumine endiste õpetajatega Pirita Majandusgümnaasiumis FOTO: TIIT MÕTUS
Margit Sarapik, Pirita Majandusgümnaasiumi raamatukoguhoidja
16. mail toimus Pirita Majandusgümnaasiumi raamatukogus kohtumine endiste õpetajatega. Meeleolukas vestlusringis meenutasid ammuseid aegu õppealajuhataja ja ajalooõpetajana töötanud Malle Ladvas, matemaatikaõpetajad Urve Saarm ja Elina Agu ning vene keelt, käsitööd ja teisi aineid õpetanud klassiõpetaja Helgi Lilleoks. Paralleele ja erinevusi aitas välja tuua pikka aega Pirita koolis õppejuhina töötanud Silva Vissel koos teiste praeguste koolitöötajatega. Kooli ajaloomälestuste kogumine ja talletamine on osa Pirita Majandusgümnaasiumi 70. sünnipäevaks valmistumisest ning kooli juubeliraamatu koostamisest. Tänastest õpilastest ei mäleta keegi, missugune nägi kool välja enne 2003. aasta juurdeehitust, kuid Malle Ladvas tuli Piritale tööle juba 1960. aastal, kui kool koosnes vaid praegusest algklasside majast. Isegi seda majaosa, kus praegu asuvad keemia- ja füüsikakabinet ning õpetajate tuba, polnud siis veel olemas. Koolis tuli käia ka laupäevadel ja ruumipuuduse tõttu polnud kahest vahetusest
Urve Saarm ja Malle Ladvas.
pääsu. Eksamid olid siis pea igas klassis ja õpetajad nägid suurt vaeva, et kõik nende õpilased ikka kenasti läbi saaksid.
Oli aga ka teistsuguseid muresid kui praegu - miks on komsomoli juurdekasv liiga väike, kuidas toimetada
punalipud paraadiks linna, millal tohib nääripeo stendi klassis üles panna? Toredatest ettevõtmistest meenu-
Mahetoidu projektis osalevad lasteaiad külastasid mahetalu Neljapäeval, 14. juunil külastasid mahetoidu projektis osalevate Tallinna lasteaedade juhid ja toitlustajad Niliske talu, et tutvuda mahepõllumajanduse põhimõtete ja eripäradega. Väljasõidule järgnes arutelu Kelmiküla lasteaias. Mahetoidu pilootprojektis osalejad tegid ringkäigu Niliske mahetalus ja tutvusid tootmisruumidega. Talu perenaine selgitas külalistele peamisi ökoloogilise põllumajanduse võtteid. Mahetootmisele kehtestatud reeglid tagavad ümbritseva looduskeskkonna heaolu, liigirikkuse säilimise ja ökoloogilise tasakaalu.
Kelmiküla lasteaias toimunud ümarlaual jagas võõrustaja oma kogemusi mahetooraine kasutamisel ja arutati teisi pilootprojekti puudutavaid küsimusi. Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul pakkus väljasõit lasteaednikele võimalust mahemaailmaga lähemalt tuttavaks saada. „Mis see eesliide „mahe“ endast ikkagi kujutab? Ökoloogilises põllumajanduses on palju reegleid, nippe ja tehnikaid, mida sünteetiliste mürkainetega pritsimise asemel rakendatakse. Maherevolutsioon, mille poole Tallinn esimesi samme astub, eeldab teadlikkuse kasvu sellest, kuidas meie toitu toodetakse,“ ütles Izmailova.
tas Urve Saarm igasügisest kartulivõttu ja sõprusklassiga kohtumisi, Helgi Lilleoks tuletas meelde õpetajate põnevaid ekskursioone mööda Nõukogude Liitu ja Silva Vissel isetegevusülevaatustel esinemist. Malle Ladvas kirjeldas värvikalt käbide korjamise võistlust Kloostrimetsas, mille võitja-klass sai preemiaks saanisõidu metsavahi hobusega ja Elina Agu rääkis abiturientide balli sünniloost 1983. aastal. Küsimuse peale, mis valmistas koolis rõõmu, oli üksmeelne vastus, et ikka südamlikud lapsed. “Lapsed on igal pool armsad ja tulevad vastu ja teretavad, aga Pirita omad on armsamad, midagi ei ole teha,” nentis Malle Ladvas ja lisas: “Need minuaegsed õpilased on muidugi ise juba vanaemad praegu.” Oma endiste õpilastega kohtutakse siiamaani pea igal aastal ja käiakse isegi väljasõitudel mööda Eestimaa kauneid paiku. Märksõnad, mida pikka aega Pirital töötanud õpetajad kooli kohta lõpetuseks ütlesid, olid järgmised - ilus, kena, armas, südamlikud õpilased ja lapsevanemad, väga meeldiv. “Ma olen 33 aastat siin töötanud, ega niisama ei jää ju,” lõpetas Elina Agu, kes veel sel kevadel tänastele abiturientidele ballitantsud selgeks õpetas.
KULTUUR
29. juuni 2018
FOTO: SVEN TUPITS
8
Tallinna merepäevad kutsuvad osalema Tänavused Tallinna merepäevad rõõmustavad külalisi lausa nelja kodusadamaga. 13. - 15. juulini oodatakse külastajaid Noblessneri sadamasse, Haven Kakumäe jahisadamasse, Vanasadamasse ja Lennusadamasse. Kolme päeva jooksul on võimalik kohtuda Lottega ja saada teadmisi mereohutusest, külastada laevu ja teha lahesõite, elada kaasa vaatemängulisele “Tallinn Race” purjevõistlusele ning nautida erinevaid kontserte ning artiste, kelle seas on ka Liis Lemsalu, Hanna-Liina Võsa ja paljud teised. 13. juulil toimuv suurejooneline avakontsert ühendab muusika nii maal kui ka merel, võimaldades saada elamuse nii neil, kes saavad minna paadiga merele, kui ka neil, kes naudivad ürituse avalööki kaldalt. Peaesinejad jätab korraldaja veel saladuseks, kuid oodata on tipptasemel meelelahutust. Märgi kalendris kuupäevad - selle suve suurim mere- ja perepidu ei ole enam kaugel. Programm avalikustatakse täies mahus 15. juunil www.tallinnamerepaevad.ee veebilehel.
Okupatsioonide muuseum avab uue püsinäituse Okupatsioonide muuseum
Okupatsioonide muuseum avab juuli keskpaigas uue püsinäituse, mis aitab mõtestada, kuidas erinevaid vabadusi kaitsta ja hoida. Muuseum kujutab teekonda okupatsioonidest vabaduseni. Uus näitus koosneb viiest osast: inimsusevastased kuriteod, eestlased vabas maailmas, elu Nõukogude Eestis, iseseisvuse taastamine ning vabadus. Iga Eesti peret puudutas lähemalt või kaugemalt küüditamine. Okupatsioonide muuseumi uuel püsinäitusel käsitletakse ühe teemana Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide inimvaenulikkust. Teemat avatakse läbi eestimaalaste lugude, kelle „süüks“ võimude silmis oli enamasti iseendaks olemine. Teine osa näi-
tusel räägib võõrvõimu eest põgenemisest ja toob esile väliseesti ajaloo. Kesksel kohal on 1944. aasta sügisel Rootsi põgenemiseks kasutatud paat. Nõukogude perioodile keskenduv näituse osa näitab, milliseid ideloogilisi va-
likuid ja dilemmasid uus kord inimestes tekitas ning kuidas okupatsioonivõimudele vastu hakati. Teine suurem teema on argipäev koos igapäevaste esemetega. Edasi viib näitus taastumise korrusele, mis räägib Eesti loo alates 1987. aasta fosforiidisõjast kuni Eesti Euroopa Liitu astumisega 2004. aastal. Millise tundega elati neid sündmusi läbi, kuidas neid mõtestati ja kuivõrd vastas saavutatu ootustele? Näituse viimane osa puudutab vabadust tänasel päeval. Okupatsioonide muuseum taasavab külastajatele oma uksed juuli keskpaigas. Külastajatele on valminud Eero Epneri koostatud e-giid, mis muudab muuseumis käigu lavastuslikuks ajalooliseks rännakuks.
Teeliste kirikud alustavad uut hooaega Uut suvehooaega alustab Eesti Kirikute Nõukogu kultuuriturismi algatus “Teeliste kirikud”. “Teeliste kirikud” eesmärk on tutvustada nii kohalikele reisihuvilistele kui Eestit külastavatele turistidele suveperioodil pikemalt avatud, kauneid ning paljuski unikaalseid Eesti sakraalhooneid - kirikuid, kabeleid, palvemaju ja kloostreid. “Teeliste kirikud” trükiseid-reisijuhte jagatakse algatusega liitunud kirikutes ja kohalikes turismiinfokeskustes. Samuti saab infot kirikute kohta internetist www.teelistekirikud.ekn.ee.
Alates XIII sajandist on pühakojad olnud Eesti kultuuri lahutamatuks osaks, mis moodustavad väärtusliku osa meie kultuuri- ja kunstiajaloolisest pärandist. Sageli on linna, valla ja küla üheks paljudest vaatamisväärtustest selle keskel kõrguv pühakoda, mille aastasadu püsinud müürid hoiavad eneses olulisi kunstiväärtusi. Seepärast võib kirikuid õigusega pidada Eestimaa olulisteks turismisihtkohtadeks ja kohalikeks vaatamisväärsusteks. Kirikute tutvustamiseks on koostatud informatiivne, pildimaterjaliga illustree-
ritud teatmik ning sarnase kujundusega veebileht. Trükisest leiab 450 pühakoja eesti- ja inglisekeelset lühitutvustust, lisatud on avatud kirikute kontaktandmed, jumalateenistuste ja palvuste ajad ning ülevaate saab kirikutega seotud majutuspaikadest. Uuenduslikult on käesoleval aastal lisatud ka märge, millistesse pühakodadesse pääseb ratastooliga. Informatsiooni avatud kirikute kohta leiab projekti koduleheküljelt http:// www.teelistekirikud.ekn.ee
Tallinna Botaanikaaed kutsub legendaarsetele roosipäevadele 14.-15. juulil toimuvad Tallinna Botaanikaaias tänavused roosipäevad, mis kindlasti meelitavad kohale väga palju selle imelise taime austajaid. Jaanipäevast sügiskülmadeni värvikas ja õierohkes rosaariumis on kokku esindatud umbes 680 sorti 31 sordirühmast. Roosipäevadel kummardame lillekuninganna õitevärvi ning tajume lõhna. Vaatleme ja naudime punaste ning roosade, aga ka kollaste ja valgete õite vormirohkust, kuju ning ehitust. Ajalooliselt tähendas keskajal roosi kroonlehtede punane värv viit haava Kristuse kehal. Tänapäeval sümboliseerib roos luksust ja suursugusust. Hinnakem seda vääriliselt. Roosipäevade raames jagame nõuandeid ning toimub roosiistikute müük. Istikuid müüb hr. Rein Joost nädalavahetusel alates kell 10.00 – 18.00. Müük toimub ka reedel, 13.07 , kell 10.00 – 18.00. Maksta saab ainult sularahas. Lisaks on Eesti looduskosmeetikaga
kohal Signe Seebid OÜ – roosipäevadel roosiõie sari – 20%. Temaatilisi raamatuid müüb kirjastus Varrak, maksta saab ka kaardiga. Sel korral juhime kindlasti tähelepanu ka Eestis aretatud roosisortidele, mis on tähistatud sinimustvalgete kleebistega. Roosipäevade ajal on botaanikaaia avamaa avatud kell 10-20.00, kasvuhooned kell 11-19.00. Ekskursioonid rosaariumis kahel päeval eesti keeles (11.00, 12.00 ja 14.00) ning vene keeles (12.00 ja 14.00). Kollektsioone tutvustavad hr Urmas Laansoo, Krista Kaur ja Tiia Jaanus, vene keeles Svetlana Gornostajeva. Ekskursiooni hind 4.50 €/ inimene, hind lisandub sissepääsutasule. Traditsioonilselt võib mõlemal päeval kuulata elavat muusikat kell 13.00 – seekord klassika võtmes. Sissepääs täiskasvanule 5.50 €, pensionär/õpilane 3 €. Lisainfo: roosipäevade kuraator Toomas Türk, tel 51 966 960
KULTUUR
29. juuni 2018
9
JUULI Kuupäev
Kellaaeg
Toimumiskoht
Üritus
1.07
11.00
Prangli kirik ja kalmistu
Surnuaiapüha
1.07
12.00
Naissaare Püha Maarja kabel
Jumalateenistus
1.07
12.00-15.00
Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a
Mähe Vaba Aja Keskuse perepäev
02.-11.07
10.00-16.00
Rannarahva muuseum/ Eesti Sõjamuuseum
Suvelaager “Parim puhkus!” 7-12 a. lastele
5.07
20.00
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirik
Orleikontsert. Ines Maidre orelil. Kaastegev Ingmar Simson-Valtin
7;9;11;13;15.07
19.30
Naissaar, Omari küün
Nargenfestival 2018 Koomiline kantaat “Ustav süda, sa loodad tühja”
7.07
12.00
Viimsi Vabaõhumuuseum
Kaluritepäev
Prangli saar Kelnase sadam
Kaluritepäev. Eistukiga sõudmine ja kalaroogadevõistlus, laste joonistusvõistlus. Õhtul kaluritepäeva disko
21.00
Prangli rahvamaja
Kaluritepäeva tantsupidu koos Anne Veskiga
Leppneeme sadam
Viimsi valla meistrivõitlused purjetamises-Leppneeme regatt
10.07-12.07
11.00-18.00
Tallinna Teletorn
Teletorni sünnipäev / Base Boogie 2018
10.07
20.00
Viimsi Vabaõhumuuseum
Suvelavastus “Latern”
11.07
20.00
Viimsi Vabaõhumuuseum
Suvelavastus “Latern”
Tallinna Botaanikaaed
Roosipäevad
17.07
20.00
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirik
Kontsert. Kristel Aer orelil. Ene Nael klavessiinil
18.07
20.00
Viimsi Vabaõhumuuseum
Marko Matreve juubelituur “50 ringi”
19.07
20.00
Viimsi Vabaõhumuuseum
C-Jam ja Mikk Kaasik. Kontsert “Prints ja kerjus”
20.07
18.00 22.00
Prangli saar, sadamakuur
Suveteater “Eestirand. Lootuse kursil” Esineb Ivo Linna
20.07
19.00
Rannarahva muuseum
Piip ja Tuut juubeldavad
20.07
19.30
Naissaar, Hellerella aed
Nargenfestival 2018 Estonian voices
20.07
22.00
Prangli saar, sadamakuur
Esinevad Ivo Linna ja Antti Kammiste
21.07
14.30
Prangli saar, sadamakuur
Suveteater “Eestirand. Lootuse kursil”
Naissaare ümbruses
Greta regatt
28.07
14.30
Prangli saar, sadamakuur
Suveteater “Eestirand. Lootuse kursil”
28.07
10.00 15.00
Viimsi poolsaar, Viimsi Vabaõhumuuseum
Viimsi kohvikutepäev ja suvelaat Esinevad Koorifestivali Europa Cantat 2018 koorid: Medicine Hat College Girls´Choir (Kanada); Shirat HaEmek (Iisrael)
28.07
10.00 22.00
Prangli saar Prangli rahvamaja
Viimsi kohvikutepäev Õhtul tantsupidu “Elumees”
29.07
11.00-16.00
Pirita kloostri varemed
Pirita Kloostripäev 2018 ja käsitöölaat
29.07
16.00
Prangli saar, sadamakuuris
Suveteater “Eestirand. Lootuse kursil”
30.07.-3.08
10.00
Viimsi Huvikeskus
Bumble inglise keele suvekool
30.07.- 3.08
10.00-16.00
Viimsi Huvikeskus
Isemoodi Loovustoa elulahe looduslaager
2;6;7;9;13;14;16. ja 22.08
14.00-17.00
Viimsi Huvikeskus
Suvekursus “Teeme ise multifilmi”
3;4;5;9;10;11.08
19.30
Naissaar, Omari küün
Nargenfestival 2018. Andrus Kivirähk “Isamaa pääsukesed”
06.08-10.08
10.00-16.00
Rannarahva muuseum/Eesti Sõjamuuseum
Suvelaager “Parim puhkus!” 7.-12. a lastele
9.08
19.00
Pirita kloostri varemed
Birgitta Festival. BOHEEM
Metsakasti külaplats
Metsakasti külapäev
11.08
11.00-18.00
Mähe asum
Mähe Kohvikutepäev
11.08
19.00
Pirita kloostri varemed
Birgitta Festival. BOHEEM
11.08
22.00
Prangli saar, Prangli rahvamaja
Prangli spordipäev. Ansambel „Terminaator“
12.08
12.00-18.00
Viimsi Staadion ja Viimsi Keskus
Viimsi Noortepäev – Noorte näoga Viimsi
13.-17.08
10.00-16.00
Viimsi Huvikeskus
Hea tuju lastelaagri suvi 2018
14.08
19.00
Pirita kloostri varemed
Birgitta Festival. MUUSIKALICOOL
16.08
19.00
Pirita kloostri varemed
Birgitta Festival. BLACK AND WHITE
16.08
20.00
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirik
Orelikontsert. Oreliduo Krüger-Schneller (Stuttgard)
17.08
19.00
Pirita kloostri varemed
Birgitta Festival. MADE IN USA
18.08
19.00
Pirita kloostri varemed
Birgitta Festival. Plácido Domingo „Operalia“ staarid
Naissaare Püha Maarja kabel
Kabeli taaspühitsemine
19.00
Tallinna lauluväljak
Nargenfestival 2018. Üheslaulmine: Laulu võim ja sajandi sumin
Tallinna Teletorni õueala
Teletorni 20. augusti perepäev
20.08
12.00
Viimsi mõisa park
Isamaaline piknik
20.08
17.00
Tallinna Teletorni õueala
EV taasiseseisvumise aastapäevale pühendatud tasuta kontsert-Maarja & Bänd
21.-24.08
11.00-14.00
Viimsi Huvikeskus
Isemoodi isetegijate disainilaager
24.08
10.30-15.30
Pirita ringrada. Start/finiš Pirita Velodroomil
Baltic Chain Tour.
24.08
11.00-20.00
Viimsi Skatepark
Viimsi Skateparki võistluspäev
Tallinna Botaanikaaed
Elulõngad, floksid ja viinamarjad
7.07 7.07 7.07
14.-15.07
27.07
AUGUST
11.08
19.08 19.08 20.08
24.-26.08
Viimsi Vabaõhumuuseum
Muinastulede öö
25.08
25.08 14.30 22.00
Prangli saar, sadamakuur
Suveteater “Eestirand. Lootuse kursil” Ansambel Onud
25.08
19.30
Naissaar, Omari küün
Nargenfestival 2018. Händel-Veemuusika
26.08
11.00-18.00
Merivälja asum
Merivälja kodukohvikute päev
26.08
11.00
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirik
Jumalateenistusel kaastegevad Ott Indermitte (bariton), Kristi Veeber (sopran) ja Hille Poroson (orel)
27.-31.08
10.00-17.00
RMK Viimsi Külastuskeskus
Viimsi Noortekeskuse linnalaager “Sõbrad looduses”
28.08
20.00
Viimsi Vabaõhumuuseum
Muinastulede öö
Haabneme Kool
Lahtiste uste päev
20.00
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirik
Orelikontsert Aare-Paul Lattik, kaastegev Triin Ruubel viiulil
1.09
11.00
Pirita Velodroom, Lillepi park ja Pirita terviserajad
Jüri Ratase XIV jalgrattasõit
8.09
11.00-14.00
Viimsi Kool ja õueala
Viimsi Turvalisusepäev + huviringide infolaat Täispika kultuurikalendriga saad tutvuda veebilehel www.tallinn.ee/kultuur18
30.08 30.08 SEPTEMBER
10 VABA AEG
29. juuni 2018
KOKKUVÕTE LASTE JA NOORTE VÕIMLEMIS VÕISTLUSTEST 18.-19. MAIL 2018 Kokku osales 38 last ja noort vanuses 5-13 aastat. Võimlejaid treenis ja juhendas treener Helgi asi. Võistlustulemused jagunesid järgmiselt: Parim võimleja poomil Katarina Vutt Parim võimleja akrobaatikas MirtelMaden Siimar Parim võimleja vabaharjutustes Katarina Vutt Parim noorvõimleja poomil ja akrobaatikas Marta Telling Parim noorvõimleja vabaharjutustes Nicole Tavis Palju õnne võitjatele, kõikidele osalejatele ja treener Helgi Asile!
Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 SÜNDMUSED Suvekuudel toimuvate treeningute kohta leiab infot www.piritavak.ee TÄHELEPANU MÄLUMÄNGURID! 57. Kloostriturniir toimub 22. septembril kell 12.00 Sel korral toimub mälumängu kümnevõistluse esimene ja teine mäng kolmeliikmelistele võistkondadele, küsimused esitatakse ainult piltidena, 50 geograafia ja 50 loodus. Mängu juhivad Peeter Erik Kubo, Jaan Loide, Eduard Rihm. HUVITEGEVUSED HOOAJAL 2018-2019 Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak.ee või liitudes keskuse uudiskirjaga piritavak.ee/est/uudiskiri. Pirita Vaba Aja Keskuse ringidesse registreerumine tel. 6 457 625 või piritavak@piritavak.ee Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee; piritavak@ piritavak.ee; tel 645 76 25. Facebook: www.facebook.com/Pirita-Vaba-AjaKeskus.
Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4
Tähelepanu! Juulikuus juuksur, pediküür, maniküür ja massöör puhkavad. Huviringid Pirita Sotsiaalkeskuses alustavad uut hooaega 3. septembril 2018 Soovime kõigile meie klientidele ja sõpradele päikeseküllast ning rõõmsat suve! PIRITA KEVADBOWLING KOKKUVÕTE Pirita Vaba Aja Keskus koostöös Pirita Linnaosaga korraldas 17.mail igaaastase seenioride Pirita Kevadbowlingu võistluse Viimsi Kuulsaalis. Võistlesid kõikide linnaosade seeniorvõistkonnad ja Viimsi Pensionäride Ühenduse seeniorid.
Naiste individuaalarvestuses viskas parima tulemuse 309 punktiga Valve Sambla Pirita Sotsiaalkeskusest ja meeste arvestuses 317 punktiga Jüri Proosa Kesklinna Sotsiaalkeskusest. Rändkarikas anti üle teist aastat järjest Viimsi Pensionäride Ühenduse Bowlinguklubile, kes edestas II koha saanud Kesklinna Sotsiaalkeskust vaid ühe punktiga ja III koha sai Haabersti Sotsiaalkeskus. Täname kõiki rõõmsameelseid ja sportlike osalejaid! Ethel Tohver Pirita Sotsiaalkeskus PIRITA SOTSIAALKESKUS LÕPETAS HOOAJA Pirita Sotsiaalkeskus lõpetas traditsiooniliselt hooaja 25. mail kontserdi ja kohvilauaga. Üles astusid Pirita Sotsiaalkeskuse lauluklubi Birgitta ja Märt Bernadt ning lauluansambel Sirjelind. Südamlike soovide ja kingitustega tervitasid Pirita Sotsiaalkeskuse kliente ja külalisi Pirita linnaosa vanema asetäitja Aleksandra Pavlova ja abilinnapea Tõnis Mölder. Päeva lõpetas hoogsalt ansambel Väliharf. Ethel Tohver Pirita Sotsiaalkeskus Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050.
Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 3. juuli kell 13.00 BINGO 5. juuli kell 13.00 Kose Olümpia. Kose Olümpial on võistlused viiel alal, tule kohale ja proovi milles sina kõige parem oled! 6. juuli kell 13.00 Pinksi turniir 10. juuli kell 13.00 Piljardi turniir 13. juuli kell 13.00 Veevõrkpall. Sooja ilmaga mängime veepommidega võrkpalli
17. juuli kell 13.00 Pallimängud õues. Toimuvad erinevad teate- ja vigurvõistlused ning pallimängud. 18. juuli kell 13.00 Just dance maraton. Haara sõber kaasa ja peame maha tulise tantsulahingu.Võitjatele auhind. 23. juuli kell 13.00 Kunstinurk. Seekordses kunstinurgas saab teha aknakleepse ja värvilise liiva tehnikaga pilte. 25. juuli kell 13.00 Lauamängude maraton. Mängime erinevaid lauamänge, parimatele auhinnad. 30. juuli kell 13.00 Kuldvillak. Toimub suur suvine kuldvillak. Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: http://www.piritavak.ee/ kose. E-mail: kose@piritavak.ee, tel. 6 006 391. Facebook: : www.face book.com/kose.vabaajakeskus
Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 1. juuli kell 12.00 Mähe Vaba Aja Keskuse perepäev. Sellel päeval on uksed avatud kõigile huvilistele. Üllatuskülalisena on kohal superstaari Helis, lisaks esinevad Astu Üles 2018 võitjad, toimub jäätise müük ja rohevahetus. Kohal on ka politsei ja tutvume päästevarustusega. Ootame teid külla kogu perega! 9. juuli kell 14.00 Spordi turniirid. Vastavalt noorte soovile, teeme turniiri korvpallis, jalgpallis, lauatennises või piljardis. Parimatele auhinnad. 10. juuli kell 14.00 Batuudi päev. Ilusa ilmaga paneme üles batuudi. 11. juuli kell 13.00 Rannapäev. Leiab aset vaid ilusa ja sooja ilma korral, plaanis erinevad pallimängud ning rannategevused. 12. juuli kell 14.00 Piknik. Korraldame suvise pikniku. Võta kaasa oma snäkk ja mängud. 24. juuli kell 14.00 Kunsti- ja meisterdamis töötuba. Kujundame ise omale lõunasöögikarbi.
25. juuli kell 13.00 Rannapäev. Leiab aset vaid ilusa ja sooja ilma korral, plaanis erinevad pallimängud ning rannategevused. 27. juuli kell 14.00 Kokandusring. Ringitegevuse eesmärgiks on õppida edaspidiseks eluks kasulikke oskusi ning saada harjumus iseseisvalt süüa valmistada. Vajalik registreerimine hiljemalt 26. juuliks aadressil: mahe@piritavak.ee, tel: 53004080 või noorsootöötaja juures.
30. juuli kell 13.00 Matkapäev. Teeme ühise lühimatka koos metsapiknikuga. 2.- 6. juuli on keskus suletud! 16.- 20. juuli on keskus suletud! Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee. Tel. 605 9516. www.piritavak.ee/mahe ja www.facebook.com/ mahevabaajakeskus.
REKLAAM 11
29. juuni 2018
Reakuulutused SÜNNIMÄRKIDE digitaalne uuring (tervel kehal) Tallinnas. Dr Aarne. 70€. — www. vita.ee 669-0806 Hoonete soojustamine puistevillaga. Konsultatsioon objektil tasuta. Tel: 5016689, ken@puistemees.ee, www. puistemees.ee Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puude/okste langetamine ning viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Tel.nr: +372 5348 7318, epost igor@inkteenused.ee Kõik ühest kohast! Kuivad ja toored küttepuud konteineris, võrkkotis või lahtiselt, brikett, pellet ja litsentseeritud korstnapühkijad. Alusel kauba toome eraldi ratastõstukiga hoovi, mitte ei jäta tänavale. Telli kohe! 5200093, 6000136 või vaata kodulehelt lisa Puu24.ee Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 53 529 476 email: mehitus@ gmail.com Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, telefon: 516 8180 Ostan ENSV rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 602 0906 ja 501 1628 Tim
Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. email:margus@korvent.ee, tel. 552 6281
Teostame vihmaveesüsteemidega seotud teenuseid. Valtsimismasinaga valmistame rennid otse Teie objektil, puuduvad liitekohad. Tel. 5271059, info@ vihmaveerennid.ee, www.vihmaveerennid.ee
Pirita ja Merivälja korstnapühkija ja pottsepp kutsetunnistustega teostab litsenseeritud korstnapühkimis,-ja pottsepa tööd. Küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti väljastamine kindlustusseltside ja Päästeameti jaoks. tel. 5690 0686, e-post korsten.korda@gmail.com
Müüa puhast hobusesõnnikut kottides 3,5€/40L (saab ka lahtiselt). Varakevadine soodus hind 3€ märtsi kohale toimetamisega. Alates 10st kotist trantsport tasuta. 5071497 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215.
Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www.nagusul.ee
Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel. 50 92936
Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvärava komplekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplekt kuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee
Koduteenus eakale või puudega inimesele: Poes ja apteegis käimine, koristusabi, küttepuude tuppa toomine või ladumine, toiduvalmistamise abi, asjaajamised erinevates ametiasutustes, meditsiiniasutuse külastus, arstiabi korraldamine, tegelemine koduloomaga, lihtsamad aiatööd, surnuaias käimine, haua korrastamine, saatmis-ja transporditeenus, maniküür, pediküür, hinge kosutamine, vestlused, ajalehtede ettelugemine, õues jalutamine. Tunnipõhine teenus 10 eurot / tund. Linnast väljas kilomeetri hind 0,25 eur / km. Linnasisene 0,50 eur / km. Telefon: 53 80 51 33.
Laste lugema ja kirjutama õpetamine, individuaaltunnid koolieelikutele ja põhikooli õpilastele. Tel 5 059 605 Koguja soovib osta eesti ja vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid, ordeneid, margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokumente, etikette, silte jne. Kuulutus ei aegu. Iga päev 11-21. Tel.55955996, harvem 6570263.
7 / 4 2 s a a G A AG
ipäev unkti kliend las. iseteenindusp Kaubanduskeskuse park si m ii K. 06.06. V
10 kg
82 € 92
€
11 kg
60 €
5 kg
42 € 52
€
70
5 kg
61 € 71
€
€
Osta või vaheta grillgaas AGA-s! Pakkumine kehtib 31. juulini 2018. Hinnad sisaldavad gaasi ja gaasiballooni maksumust (koos KM-ga).
My.AGA.ee
My.AGA.ee/vedelgaas
Kivikorstnate ehitamine 51 88889 Muudame Teie aia kauniks – lõikame viljapuud, pügame hekid, freesime kännud, niidame muru, lõikame võsa ning vastavalt Teie soovile teostame ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 55637666. Rohkem infot leiate kodulehelt www.ifhaljastus.ee
Müüa puitbrikett, turbabrikett, pellet premium 6mm ja 8mm, kuivad kütteklotsid,lepp,kask. Vedu Viimsis ja Pirital tasuta. Laost saab osta paki kaupa: puit-ja turbabrikett 1,6€/10kg, pellet 3€/15kg, kütteklotsid 2€/kott 40L. www.leilibrikett.ee , tel. 637 94 11, 56 924 924
Ehitus- ja remonttööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. E-post raul@ vivamees.ee, 5100250 Raul
Korstnapühkimistööd, kütteseadmete remont. Töödele akt ja garantii. 56921395
Tänavakivide paigaldus, puit-ja võrkaedade ehitus, haljastustööd, lammutustööd, prügivedu. Killustiku , liiva, mulla müük. Telefon 56711028 email: eleanor31@online.ee
Puhastame küttesüsteemid ja muudame kodu ohutuks! Lisaks küttesüsteemide hooldamisele teostame ka nende ülevaatust. Korstnapuhastaja OÜ, +372 566 467 56. Vaata lisa www.korstapuhastaja.ee
Pottsepatööd ja korstnaotste vahetus eramajadel. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 12- aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Telefon: 56903327. Müüa Viimsis, Nelgi põik 5, suures valikus roosbegooniaid ja teisi suve-, toa- ning püsililli. Mob. 53499081 või 53499087. Mina, naaberküla mees Meriväljalt, sooviksin osta omakandi rahvalt antiiki ja vanavara! Mõelge sellele, kui kevadise suurpuhastuse ajal asju ära viskamas olete! Tel. +3725030655 ja jaanus@idla.ee.
Lõikan hekki, trimmeriga pika rohu ja heina niitmine, saetööd aias. Tel 55547291 . Kutsetunnistusega korstnapühkija, tehtud tööde kohta akt. Tel.: 56890125. Epost: kuldnoop@gmail.com Merivälja Pansion otsib oma töökasse kollektiivi osalise tööajaga koristajat (tööaeg E-R 08.00-12.00), kelle ülesandeks on üldkasutatavate ja kontoriruumide koristamine. Töö sobib hästi ka pensionärile. Huvi korral palun võtta ühendust telefonil 6092605.
12 REKLAAM Kohvik Malltop on avatud E-R kella 9.00-16.00 pakume lihtsaid ja koduseid toite taskukohase hinnaga. Meie juures ootab teid kodune õhkkond, lahke ja kiire teenindus. Korraldame sünnipäeva- ja peielaudu, koolituste ja firmade toitlustamist. Asume Pirita Olümpipurjespordikeskuses, Regati pst.1 , 4 korpus
Liis Lahe +37258415407 www.malltop.ee
Reklaamihinnad 1/32 1/16 1/16 1/8 1/6 1/6 1/4 1/2 1/1
(53x48) (111x48) (53x102) (111x102) (111x156) (169x102) (226x156) (284x182) (284x366)
Eraisiku reakuulutus Juriidilise isiku kuulutus
Operatsioonid ja kirurgia nina-kõrva-kurguhaiguste-, üldkirurgia-, uroloogia erialal. Koostööpartnerite poolt pakutakse plastilist kirurgiat, ortopeediat ja rasvtõve (kaalu) kirurgiat. Uroloogilised operatsioonid
Ninakõrvalkoobaste kirurgia
Sterilisatsioon
Keskkõrva operatsioonid Kõri mikrokirurgia Healoomuliste kasvajate eemaldamine
Kusepidamatuse ravi
Songa operatsioonid
Hüsteroskoopia (emakaõõne operatsioon)
Rasvaimu
Laparoskoopia (nii diagnostiline kui suuremad
Maomahu vähendamine
günekoloogilsed operatsioonid)
Näo-, kõhu-, rinnanäärmete plastilised operatsioonid
Adenoidide eemaldamine
23,00€ 40,00€ 40,00€ 79,00€ 140,00€ 140,00€ 280,00€ 520,00€ 870,00€
linnaosa tegemisi ja värskeid uudiseid ka facebookist!
4€ 8€
Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!
Kirurgilisi operatsioone teostatakse günekoloogia-,
Suguelundite plastika ja allavaje kirurgiline ravi
Jälgi Pirita
www.facebook.com/piritalinnaosa/
29. juuni 2018
Kurgumandlite eemaldamine
Artroskoopia
Nina-kõrva plastilised operatsioonid
Käekirurgia
KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID
Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee
Viimsi äritares tegutsev kohvik CAFÉ LYON VÕTAB TÖÖLE:
TEENINDAJA Saada oma CV viimsi@cafelyon.ee Lisainfo 622 9217, www.cafelyon.ee
Haiglal on 8-kohaline intensiivravi keskus. Meil opereerivad Eestis tuntud kirurgid, mistõttu usume, et suudame pakkuda kvaliteetset meditsiiniteenust järjekorras olemata. Günekoloogias ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialal oleme Eesti Haigekassa lepingupartnerid.
Fertilitas Viimsis Kaluri tee 5a Haabneeme Viimsi vald
Mustamäe polikliinik A.H. Tammsaare tee 47 Tallinn
Kesklinna polikliinik Kaupmehe 4 Tallinn
Registratuur: +372 605 9600 +372 605 9601
Registratuur: +372 664 6444 +372 664 6445
Registratuur: +372 660 4072 +372 646 3539
www.facebook.com/ piritalinnaosa/
www.fertilitas.ee
Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja Gerttu Alteberg, telefon 6 457 629, e-post gerttu.alteberg@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.