Pirita ajaleht 31.08.18

PÄRNAMÄE TEE JA NARVA MNT RISTMIK ON VALMIS LK 2 ÜHISTRANSPORTI TULEVAD VIIPEMAKSED LK 3 MERIVÄLJA KAUPLUS ON TAASAVATUD LK 4 www.facebook.com/piritalinnaosa

31. august 2018  NR 9 (277)

Alustati kvartali­ siseste teede taastustöödega

Pirital valiti välja kauneim koduaed

Tallinna Kommunaalameti tellimusel alustati augustikuus Pirita linnaosa kvartalisiseste teede taastusremonttöödega. Esmajärjekorras korrastatakse Jääraku tee, Lõosilma tee ning Puhkekodu tee ja Metsakooli tee 5 vaheline lõik.

Ehitustööde ajal tuleb elanikel arvestada, et tänav on ehitustöödeks liiklusele suletud ning ligipääs on tagatud vaid kohalikele elanikele ja teenindavale transpordile. Ehitustööde ja liikluskorralduse käigust teavitab Pirita Linnaosa Valitsus elanikke operatiivselt kodulehel www.tallinn.ee/pirita ning linnaosa Facebook-i leheküljel „Pirita“.

Ehitustöid teostab Viamer Grupp OÜ. Tööde lepinguline maksumus on 690 000 eurot. Ehitustööde lepinguline tähtaeg on oktoober 2018.

Tekkinud küsimuste või ettepanekute korral võib kirjutada alina. tubli@tallinnlv.ee või pöörduda otse Tallinna Kommunaalameti poole aadressil kommunaal@tallinnlv.ee või telefonil 645 7191.

Pirita Linnaosa Valitsus korraldas konkursi “Kauneim koduaed 2018”, et tunnustada püüdlikku hobiaednikku.

Kodu kaunistamiseks ei pea üksnes uusi väärtusi looma - hooneid ehitama, puid ja ilutaimi istutama. Olemasolevat peab korras hoidma ning vajadusel taastama.

Aia eest hoolitsemine nõuab pühendumist ja on kahtlemata suur töö. Seetõttu oleme aastaid valinud välja kauneima koduaia ja tunnustanud aia omanikku auhindadega.

Esimese koha saavutas Tatjana Haaviku, kelle koduaiats leidis nii köögivil-

japeenraid kui ka ilutaimi. Esimene koht sai auhinnaks Selverilt 100-eurose ja Võluaialt 50-eurose kinkekaardi, Kloostrimetsa Puukoolilt ühe viljapuu istiku, Tallinna Botaanikaaialt raamatu „Kaunis maastik“ ning Pirita Linnaosa Valitsuselt fliisteki.

Teise koha said perekond Krassid, kus väikesesse aeda on mahutatud nii kujunduselemendid kui ka mitmed istikud ja muhe lõõgastumisala. Teise

koha auhindadeks oli 50-eurone kinkekaart Selverilt, 30-eurone kinkekaart Võluaialt, Kloostrimetsa Puukooli1t üks viljapuu istik, Tallinna Botaanikaaialt raamat ja Pirita Linnaosa Valitsuselt fliistekk.

Kolmanda koha saavutas Helgi Ader, kes võitis 30-eurose kinkekaardi Selverilt, Kloostrimetsa Puukooli1t ühe viljapuu istiku, Tallinna Botaanikaaialt raamatu ja Pirita Linnaosa Valitsuselt fliisteki.

Võitja valimisel võeti arvesse terviklikku ruumi mõju (lahenduse idee originaalsus, funktsionaalsus, koha omapärast tulenevate võimaluste kasutamise oskus), heakorda (hoonete korrastus, teede seisund ja sobivus), haljastust (muru, lilled, ilupuud ja põõsad) ja väikevorme (skulptuurid, piirded ja väravad, väikehooned, lehtlad, mööbel, mänguväljakud, basseinid, valgustus jms).

Pirital puhastati teemaad võsast Augustis alustasid Tallinna Kommunaalameti hooldusosakond ja Pirita Linnaosa Valitsuse linnamajanduse osakond teemaa võsast ja puudest puhastamist. Tegemist on tavapärase protseduuriga, mille käigus eemaldatakse teemaalt liiklust ja teehoidu segavad põõsad, võsa ja puud.

Et tagada teede katendite säilivus ning teemulde võimalikult pikk kasutusiga, on vajalik teemaad puhastada võsast ja puudest, mis takistavad tee kuivamist, tuule ligipääsu, sadeveekraavide tööd ja teede ning kommunikatsioonide hooldust. See võib olla paljude jaoks ehmatav, kui aia tagant võetakse puud maha, kuid transpordimaa hea seisukorra tagamiseks on see vajalik.

Võsa ja kõrghaljastuse hooldustööd toimuvad järgmistel kõnniteedel ja transpordimaadel: Randvere teel, Pärnamäe teel, Merivälja teel, Lükati teel, Kose teel, Kloostrimetsa teel, Purde tänaval ja Priimula teel.

Lisaks võetakse võsa maha bussipeatuste ümbert, sadeveekraavidest jm kommunikatsioonide trassidelt.

Lisatöid kajastatakse jooksvalt.

2

JUHTKIRI / LINNAOSA

31. august 2018

JUHTKIRI

Sügisele vastu hoog­ salt ja sirge seljaga!

T

ulemas on mu lemmikaastaaeg!

Nõnda ohkan ma iga uue aastaaja alguses. Mulle on alati meeldinud elada Eestis, kus kliima neli korda aastas kannapöörde teeb. Kui just loodus ei ole otsustanud meile kogu aastaks kehva suusailma pakkuda, nagu tihtipeale juhtunud on. Sel aastal on suvi andnud meile võimaluse tõeliselt päikselist ilma nautida, ja nii palju, et natukene on saanud selle üle juba ka kurta. Suveüritustele ja -tegemistele on päike aga ideaalselt sobinud need veel vahvamaks muutnud.

Augusti- ja septembrikuud võib Pirital nimetada kodanikuaktiivsuse kuuks. Nii kuu alguses toimunud Mähe Kohvikutepäev kui kuu lõppu jäänud Merivälja kodukohvikute päev on oma organiseerituse ja kõrge taseme poolest tõenäoliselt eeskujuks kõigile teistele kodanikualgatustele. Nii paljud Pirita pered avasid kogukonnale oma kodude väravad, et jagada ühiselt rõõmu maitsvast toidust. Tahan väga tänada ja tunnustada aga just korraldajaid, kes oma vaba aega ja energiat selleks panustasid, et lähikondlastele toredat päeva pakkuda. Te olete suured inimesed! Kindlasti pakuvad sama palju toredaid emotsioone ka 1. septembril toimuv Jüri Ratase jalgrattavõistlus, 2. septembril toimuv Maarjamäe laat ja ka Pirita Vaba Aja Keskuse avatud uste päev. Veel on aega treenida 23. septembril toimuvaks Pirita Sügisjooksuks.

S

eptembris avab oma uksed uues hoones Pirita Kose Lasteaed. Uut hooaega alustab Pirita Vaba Aja Keskus (28. september) ning nii noorte (19. september) kui ka eakate nõukogu (25. september). Noorte nõukogus arutame sel korral Pirital toimuvaid üritusi ja noortega tuleb kohtuma muusik Artjom Savitski. Eakate nõukogus on päevakorras keskkonnateemad, tutvustame 1. jaanuarist algavat korraldatud jäätmeveo süsteemi ning küsimustele tuleb vastama Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. Kõik huvilised on oodatud!

3. septembril peavad oma avaaktused Merivälja Kool ja Pirita Majandusgümnaasium. Kuigi esimesse klassi minejaid on Pirital palju, suutsid koolide tublid meeskonnad töökorraldust siiski nii sättida, et ükski esimese klassi laps ei pea alustama oma kooliteed teises vahetuses.

Pirita Linnaosa Valitsus teeb traditsiooniliselt esimese klassi lastele kingituse ja kutsub nad koos kaaslastega kinno uut lastefilmi vaatama.

Soovin uueks kooliaastaks edu ja rõõmsat meelt kõigile kooliteed alustajatele, nende peredele ja koolide tublidele meeskondadele. Jõudu töökatele ja säravsilmsetele direktoritele Greta Ammerile ja Toomas Pikhofile!

Kaunist septembrit!

Alina Tubli Pirita linnaosa vanem

Narva maantee ja Pärnamäe tee ristmik on avatud!

Narva mnt ja Pärnamäe tee ristmiku pidulikul avamisel nentisid projektis osalenud omavalitsuste esindajad, et nüüdisaegne fooridega reguleeritav rajatis parandas oluliselt tallinlaste ja lähivaldade elanike ühendust kesklinnaga ja muutis siiani liiklusohtliku ristmiku turvalisemaks.

Narva mnt ja Pärnamäe tee ristmiku ümberehitamiseks tegid koostööd Tallinna ja Maardu linn ning Viimsi ja Jõelähtme vald. Tallinna linn tasus 50%, Maardu linn 20%, Viimsi vald 20% ja Jõelähtme vald 10% ehitustööde maksumusest.

Rekonstrueerimistööde käigus rajati pöörderidadega foorjuhitav ristmik, mis rahustab piirkonna liikluskeskkonda, tõstab liiklusohutust ning suurendab ristmiku läbilaskevõimet.

Lisaks rajati tänavale sajuveekanalisatsioon ning jalakäijate ülekäiguradadele erivalgustus.

Pirita Linnaosa Valitsus avalikustab Pärnamäe tee 25a ja 25b kinnistute detail­ planeeringu Detailplaneeringuga on ette nähtud moodustada sihtotstarbeta Pärnamäe tee 25a ja Pärnamäe tee 25b kinnistutest ning üldkasutatava maa sihtotstarbega Naistepuna tee 3 kinnistu osast kolm elamumaa ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunti. Igale elamumaa sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus ühe kuni kahe korruselise paariselamu ja ühele krundile lisaks ühe abihoone ehitamiseks. Samuti määratakse kruntide kasutamise tingimused. Planeeritava ala suurus on 1,23 ha.

Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostas OÜ Optimal Projekt ja huvitatud isik on J. Aas. Detailplaneeringuga saab tutvuda tööpäevadel 10.-24. septembrini Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6, tuba 128). Avaliku väljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse väljak 7, 1. korruse infosaalis.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https:// tpr.tallinn.ee.

Vaegnägijate liikumise hõlbustamiseks paigaldati ülekäiguradadele braikivid. Tänavale rajati LED-tehnoloogial põhinev tänavavalgustus ning korrastati kõnniteed.

Ehitustööd teostas Viamer Grupp OÜ. Ehitustööde lepinguline maksumus oli 0,9 mln eurot.

Pirita Linnaosa Valitsus korraldab Kriibi tn 4 ja Kriibi tn 6 projekteerimis­ tingimuste eelnõu avaliku väljapaneku Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda tööpäevadel 10.-24. septembrini Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6, tuba 128). Huvitatud isikuil on samal ajavahemikul võimalik esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. Kui nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata.

Mõlemad kinnistud on elamumaa sihtotstarbega, Kriibi tn 4 suuruses 1557 m² ja Kriibi suuruses 1503 m².

Kriibi tn 4 ja Kriibi tn 6 kinnistud paiknevad kehtestatud Sompa tee 5, 6, 6a,8 ja 8a kinnistute detailplaneeringu alas, millega määrati kummalegi kinnistule ehitusõigus 2-korruselise väikeelamu ja abihoone püstitamiseks.

Kriibi tn 4 krundi lubatud maksimaal-

ne hoonestustihedus on 0,15, hoonete ehitisealune pindala 225 m² ja üksikelamu kõrgus 9 m ning abihoone kõrgus 4 m. Kriibi tn 6 krundi lubatud maksimaalne hoonestustihedus on 0,15, hoonete ehitisealune pindala 225 m² ja üksikelamu kõrgus 9 m ning abihoone kõrgus 4m.

Taotluse kohaselt soovitakse Kriibi tn 4 kinnistule püstitada üksikelamu ja abihoone ning täpsustada detailplaneeringuga määratud arhitektuur-ehituslikke ja kujunduslikke tingimusi abihoone kõrguse suurendamiseks ja katusekalde täpsustamiseks, samuti täpsustada krundijaotust Kriibi tn 4 ja Kriibi tn 6 katastriüksuste liitmiseks.

Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee

LINN

31. august 2018

3

Suvekuudel on Pirital palju tehtud Kalle Jõks, Pirita linnaosa vanema asetäitja

Suvi on parim ja paljude välitööde tegemiseks ka ainuvõimalik aeg. Aasta alguses Pirita linnaosa heakorrastamiseks ja arendamiseks kavandatu on suures osas juba tehtud ning tööd jätkuvad.

Piritalastele enim huvi pakkuv ja märgatav on teedeehitus ning teede korrashoid. Kevadel lõppes Vabaõhukooli tee rekonstrueerimine lõigul Kose teest Rahvakooli teeni. Valminud on projekt teise etapi tööks, milleks on Vabaõhukooli tee rekonstrueerimine lõigul Rahvakooli teest Hunditubaka teeni. Sellega tahame alustada juba käesoleval aastal.

Suureks teetööks oli Merivälja tee sõidutee ja sellega piirneva kõnnitee taastusremont.

Koostöös naaberomavalitsustega sai teoks Pärnamäe tee ja Narva maantee

ristmiku rekonstrueerimine fooridega juhitavaks. Just äsja sai uus ristmik valmis ja juba on käimas selle piirkonna teise ummiksõlme, Pärnamäe tee ja Muuga tee ristmiku, rekonstrueerimisprojekti tegemine. Projektijärgne töö saab tehtud tuleval aastal.

Järgmisesse aastasse on kavandatud ka metsaaluse valgustatud kergliiklustee rajamine Kloostrimetsa tee lõigule Metsakalmistust kuni Pirita Perearstikeskuseni.

Lehiku tee väljaehitamata lõigule rajasime ajutise kõnnitee. Hooldusremondi käigus parandati teid ja tänavaid kümnete tuhandete ruutmeetrite ulatuses.

Pirita linnaosa uhkus ja linnaosavalitsuse hool on meie puhkerand. Juba neljandat aastat lehvib Pirita rannas Sinilipp.

See on rahvusvahelise keskkonnahariduse fondi loal heisatav ökomärgis, mis lubatakse heisata randades, kus on täide-

tud enam kui kolmkümmend ranna teenindusele, vee puhtusele ja keskkonnahariduse edendamisele esitatud tingimust.

Juuni algul avati kasutuseks kauaoodatud kogupere mänguväljak Lillepi pargis. See põnev mängukoht on saanud populaarseks mitte ainult lähikonna, vaid kogu linnaosa rahvale. Korrastus- ja remonditöid on tehtud pea kõigil mänguja spordiväljakutel. Veel sel aastal paigaldame lauatennise lauad Kose parki, Padriku elamurajooni ja Mähe Vaba Aja Keskuse juurde.

Eakad inimesed on murelikult kurtnud, et vähe on pinke, kus jalgu puhata.

Mure leevendamiseks oleme sel aastal paigaldanud linnaosa parkidesse, mänguväljakutele ja jõe äärde 51 uut pinki.

Sel aastal on linnaossa paigaldatud ka 52 uut prügikasti. Loodame, et selle tulemusena linna avalik ruum jälle natukene puhtam püsib.

Eelkirjeldatule lisaks tegeleb linnaosavalitsus igapäevaste, aastast aastasse korduvate murede ja töödega. Ka selle kevade koristustalgute käigus kõrvaldati loodusest paljude linnaosa elanike kaasalöömisel tonne prügi. Kahjuks vajadus talgukoristuse ja igapäevase koristuse järele ei vähene. Suureks mureks on liigiti kogutavate jäätmete konteinerite ümbruse lagastamine olmeprügi ja ohtlike jäätmetega.

Kuum suvi oli ränk katsumus haljastusele. Muru küll kuivas, kuid kaunist lilleilu pakkusid 26 lilleamplit ja 24 vaasi. Haljastuse hooldamisel oli suur abi 15 lapsest, kes siinse õpilasmalevarühma koosseisus kaks nädalat tööd tegid ja rõõmsalt oma vaba aega sisustasid.

Suur osa töödest on tehtud piritalaste öeldud arvamuste ja soovide kohaselt. Teie ettepanekud on olulised ka edasiste tegevuste kavandamisel. Jääme neid ootama.

Tänavune keskkonnasõbraliku liikumise kuu väärtustab tervislikku eluviisi Laupäeval, 1. septembril algab Tallinnas keskkonnasõbraliku liikumise kuu, mille eesmärk on suurendada inimeste keskkonna- ja liiklemisteadlikkust. Eesti Vabariigi sajandal aastal pühendatakse rohkem tähelepanu ka terviseteadlikkuse suurendamisele ja tervisliku eluviisi edendamisele. Juba seitsmendat aastat tähistatava keskkonnasõbraliku liikumise kuu tippsündmuseks saab autovaba päev 22. septembril, mille raames korraldatakse Eesti Tervisemess – Liikuma!

Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul toimub Tallinnas septembri jooksul üle 60 ettevõtmise. „Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames toimub erinevaid keskkonnahariduslikke üritusi, suur osa neist seab fookusesse just meie igapäevased liikumisharjumused. Teadvustades, et on olemas keskkonna- ja rahakotisõbralikumaid, tervislikumaid ja osadel puhkudel ka kiiremaid võimalusi liiklemiseks, muutub ehk meie liikluskultuur ka vähem autokeskseks,“ arvab abilinnapea.

Start keskkonnasõbraliku liikumise kuule antakse 1. septembril kell 12 Uue Maailma tänavafestivalil. Sel päeval ja ka järgmisel päeval tegutseb seal oma programmiga Prügihunt, kes õpetab nii lapsi kui ka täiskasvanuid prügi sorteerima. Festivalil toimub ka taaskasutuslaat.

Septembris toimuvad keskkonnasõbraliku liikumise kuu üritused kõikides linnaosades, sh kepikõnnitreeningud, spordi-, tervise- ja teabepäevad.

7.-9. septembrini toimub Tallinna Maraton. Teisipäeviti toimuvad ratastoolicurlingu päevakud Invaspordiklubi Parasport ettevõtmisel. Kolmapäeviti korraldab Kristiine linnaosa valitsus välitreeningud Löwenruh’ pargis. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu maskott Snupsi külastab septembri jooksul Kesklinna lasteaedu. 29 kooli juurde paigaldatak-

Tallinna Keskkonnaamet korraldab Tallinna Botaanikaia palmimaja rekonstrueerimise alustuseks avatud projekteerimishanke.

1998. aastal valminud Tallinna Botaanikaia palmimaja seisukord on 20 aasta jooksul halvenenud sedavõrd, et tuleb ette võtta kapitaalremont. Palmimaja on Tallinna linnas ainulaadne hoone, mille korrasolek on vältimatult vajalik nii botaanikaaiale kui kogu linnarahvale. See on koht, kus tutvustatakse eksootilisi taimi ja igaüks saab ka talvisel ajal rohelust nautida.

“Palmimaja rekonstrueerimist on juba mõnda aega oodatud, nüüd võetakse väsimusmärke ilmutava hoone kapitaalremont ette. Hoonestuse korrastamine on siiski vaid üks osa asutuse laiemast kaasajastamisest, mille tulemusena vastab botaanikaaed paremini külastajate ootustele ja vajadustele,” ütles Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Kuivõrd tegemist on erilise sisekliimaga ehitusobjektiga, siis oodatakse hankes osalema kogemustega erialaspetsialiste. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 29. august.

Nutikas teekatend hakkab päikese­ elektrit tootma

se jalgrattahoidlad, et edendada laste ja õpetajate seas jalgrattasõitu kui keskkonnasõbralikku liikumisviisi. Euroopa liikuvusnädala raames toimub 21. septembril kell 17 õppematk Astangul Tallinna Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialisti Tõnu Laasi juhtimisel.

Kuu tippsündmuseks on autovaba päev, mis korraldatakse Euroopa liikuvusnädala (European Mobility Week) raa-

mes. Tänavu toimub autovaba päev 22. septembril kell 10-17 kesklinnas Vabaduse platsil ja Kaarli puiesteel koos Eesti Tervisemessiga – Liikuma! Tervisemessi missiooniks on suurendada Eesti rahva terviseteadlikkust. Tervisemess on koguperesündmus, mida on oodatud külastama kõik huvilised.

Autovabal päeval suletakse autoliikluseks Kaarli pst Tõnismägi/Toompea

ristmik kuni Pärnu maanteeni. Antakse start iga-aastasele populaarsele orienteerumisvõistlusele ühistranspordiga.

Samuti toimub tänaval palju erinevaid võistlusi ja kohal on ka Snupsi. Autovabal päeval saab osa võtta ajaloomatkast ja jalgrattaretkest (eelregistreerimisega).

Täiendav info veebilehelt: http://www. tallinn.ee/liikumiskuu (eesti keeles), http:// www.tallinn.ee/rus/mobilnost (vene keeles)

Ridango toob viipemaksed trammidesse, bussidesse ja trollidesse Ridango AS tutvustas Pärnu mnt trammidepoos uudset pangakaardi maksete süsteemi ühistranspordis, mis võimaldab kontaktivaba pangakaardiga sõidupileti eest tasuda.

Tallinn on Euroopa pealinnadest üks esimesi, kus saab ühistranspordis pangakaardiga viipemakseid teha. Esitlusel osalenud Tallinna linnapea Taavi Aasa sõnul on oluline iga samm, mis ühistranspordi kasutamist mugavamaks ja tänapäevasemaks muudab ning aitab lii-

Tallinna Keskkonna­amet korraldab riigi­ hanke botaanika­ aia palmimaja projekteerimiseks

kuda Tallinna elanike seas laialdasema ühistranspordi kasutamise suunas. „Viipemakse on oluline vaheetapp, kust on vaja jõuda mobiilimakseteni ühistranspordis, sest see on see suund, kuhu maailm liigub.“ Ridango tegevjuhi Erki Lipre kinnitusel on viipemaksete arendus ja juurutamine olnud aeganõudev, väga huvitav ning õpetlik protsess, mis sai alguse 2014. aastal, kui Ridango osales Mastercard Start Path programmis Ii-

rimaal Dublinis. “See ja sellele järgnenud pikaajaline koostöö Mastercardiga andis hea ülevaate kontaktivabade pangamaksete sooritamisest ühistranspordis. Tulemuseks Ridango, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Nets Estonia, linnade esindajate, pankade ja teiste partnerite ühise jõupingutusena välja töötatud kontaktivabade pangakaartide toimimise spetsifikatsioon Eesti ühistranspordis ning seejärel ka Ridango meeskonna pikaajaline aren-

dus uue süsteemi turule toomiseks,” rääkis Erki Lipre.

Koostöös Tallinna Transpordiameti, Nets Estonia, LHV ning Mastercardiga toob Ridango AS pangakaardi viipemakse võimalused kõikidesse Tallinna trammidesse, bussidesse ja trollidesse juba novembriks. Sõidupileti hind on kõigile pangkaardiga maksjaile 1.10 ja pangakaarti lugevad validaatorid paigaldatakse ühissõidukite esiukse juurde.

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõus kohaselt antakse Tallinna Kommunaalametile nõusolek osalemiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis „Päikeseelektrit tootvate teekatendite arendamine ja kasutuselevõtt”, nõustutakse projekti kogueelarvega summas 775 200 eurot ning volitatakse Tallinna Kommunaalameti juhatajat alla kirjutama projektiga seotud dokumentatsioonile.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul saab Tallinn esimese Euroopa Liidu pealinnana võimaluse installeerida nutikas teekatend, millesse on lisaks päikeseelektri tootmise võimekusele integreeritud lume ja jää sulatamine, libeduseandurid, liikumisandurid jt infrastruktuuri juhtimist toetavad andurid, ning vajaduspõhine tee ja objektide valgustus. Selle projekti realiseerimine on väga oluline, kuna võimaldab viia tehnoloogilise lahenduse välikeskkonda installeeritud prototüübi tasemelt tootmiseelse prototüübi tasemele, aidates niiviisi ületada lõhet teaduse ja tootmise vahel ning luues eeldused uute, väga suure ekspordipotentsiaaliga toodete turule toomiseks. „Tallinna Kommunaalamet saab tehnoloogiale lihtlitsentsi, mis võimaldab saada täiendavaid lahendusi vähemalt litsentsihinna võrra väiksema hinnaga,“ lisas Klandorf.

Projekti raames viiakse läbi rakendusuuring, mille käigus luuakse tee infrastruktuuri elemente ja päikeseelektri tootmist ühendav tehnoloogiline lahendus, mis toodab enam elektrienergiat kui tarbib, on vastupidav ilmastikutingimustele ja liikluskoormusele, suutes sulatada sadavat lund ja jääd, on vastuvõetava hinnaga ja vastupidav võimalikule vandalismile.

4

KOGUKOND

31. august 2018

100 aastat Pirita oma apteeki VIII Pirita sügis­ jooks kutsub starti!

Eesti sügisjooksude kalendris on oma kindla koha leidnud Pirita sügisjooks, mis sel aastal toimub juba kaheksandat korda pühapäeval, 23. septembril.

Sügiskauni Pirita Kloostrimetsa teedel ja radadel saavad jooksurõõmu nautida nii suured kui väikesed jooksusõbrad, kepikõndijad ja käijad.

2017. aasta võitu on oodatud kaitsma Roman Hvalõnski ja Kelly Nevolihhin.

Lisaks 6 km pikkusele põhijooksule on kavas ka lastejooksud, suur ühisvõimlemine ja meeleolukad näidisesinemised. Lastele tuleb jooksupisikut edasi andma Tallinna Teletorni maskott ETI ning need, kel distants läbitud, saavad osaleda Loovustoa kunsti-, ja meisterdamistelgi tegemistes.

Igale sügisjooksu lõpetajale on auhinnaks unikaalne, ainult selleks jooksuks kujundatud medal!

Pirita Sügisjooksu toimumist toetavad Briketipoisid, RIMI, Sportland, Oriflame, NIKE, Cido, Barilla, Moqyi, Kiropraktika Kliinik, Tallinna Teletorn, Pirita Seikluspark, Eesti Tervishoiu Muuseum, Tallinn Viimsi SPA, Atlantis H2O Aquapark, Viimsi Kino, Tallinna Linnavalitsus, Pirita Linnaosa Valitsus ja Viimsi Vallavalitsus.

Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Rohkem infot - www.piritajooks.ee.

Kohtumiseni Pirita Sügisjooks 2018 stardis!

Merivälja pood on taasavatud!

Juunikuus taasavati Merivälja pood, mille vajalikkust kohalikud elanikud korduvalt rõhutasid.

Alates maja ehitamisest saati aadressile Haaviku 16 on seal peaaegu alati asunud väikene pood. Vahepeal oli periood, mil majas oli tühjus ning poe uksed olid suletud. Kohalikud elanikud kurtsid, et igatsevad taga oma armsat kodupoodi.

Juunikuus taasavatigi Merivälja kauplus, mida veab osaühing Good Morning. Värskelt avatud kaupluses on saadaval esmatarbekaubad, kuid plaanis on valiku suurendamine – poodi paigaldatakse kohviautomaat ja asutakse müüma kohapeal küpsetatud saiakesi, lisaks tuuakse müügile ka lilled ning ka värske liha ja Eesti talunike saadused. Samas on poodnikud avatud kohalike palvetele – kassa juurest leiab raamatu, kuhu saab kirja panna oma tellimuste soovid, mis ka täidetakse.

Merivälja pood asub aadressil Haaviku tee 16 ning on avatud iga päev 9.00-22.00.

Pirita apteek on olnud pikka aega Pirita elanike jaoks olulisel kohal. Eesti Vabariigiga sama vanas apteegis on 100 aasta jooksul töötanud palju tublisid proviisoreid ja farmatseute ning abi saanud mitme põlvkonna jagu kohalikke.

Esimene teadaanne Pirita apteegi avamisest pärineb vanast, 1918. aasta 2. juuli ajaleheuudisest. Apteegi asutajaks oli 1915. aastal Tartu Ülikooli lõpetanud noor apteekri abi Ferdinand Puura. “Kuigi apteegi esimesest asukohast märkmed puuduvad, on kindlalt teada, et apteek viidi mõni aasta hiljem, 1921. aastal üle märgilise tähendusega paika - kloostri lähedale kõrtsi naabrusesse, “ ütleb Pirita Südameapteegi juhataja proviisor Marika Lätt ja lisab, et apteegi vana asukohta mäletavad inimesed veel hästi. Apteegi hoone asus aadressil Merivälja tee 16 ning apteegil oli kasutuses vaid 60 ruutmeetrit pinda, kuhu vaevu mahtus müügisaal, kontori- ja nõudepesuruum ning kus ravimite valmistamine toimus ofitsiinis kõrgema barjääriga eraldatud nurgas.

Pirita Südameapteegi juhataja proviisor Marika Lätt on Pirita inimestele tuttav juba aastakümneid. Pirita inimeste jaoks on Marika justkui oma inimene, sest nagu ta ise ütleb, on ta mõne perekonna puhul näinud Pirita apteeki külastamas nelja põlvkonda. Marika Pirita apteeki tööle asumisest on möödunud juba üle 30 aasta, mispärast oskab ta Pirita apteegist lugusid pajatada nii ammustest kui tänastest aegadest.

Ajastuga kaasas käiv lugu Apteek natsionaliseeriti 1940. aasta sügisel ning Pirita apteegist sai Apteek nr 17. “Nõukogude ajal olid kõik apteegid nummerdatud, nagu ka koolid, lasteaiad ja haiglad,” selgitab Marika ja lisab, et 1941. aastal sai apteegi juhatajaks proviisor Hans Jurman. Kohalike elanike mälestuste järgi kutsus Jurman abivajaja apteegi tagaruumi, “katsus seal läbi ja andis rohud”. Marika sõnul arsti

sel ajal Pirital ei olnud ning vajalikud ravimtaimed korjas apteeker ümbruskonnast koolilaste abiga.

1980. aasta suveolümpiamängude purjetamisvõistluse korraldamine muutis asumi ilmet tublisti. Praegusesse, olümpiaregati jaoks ehitatud hoonesse kolis Pirita apteek 1979. Pirita Südameapteegi juhataja meenutab, et selliseid kohti oli Tallinnas tol ajal vähe. “Pirita sai suure ja uhke apteegi, kus oli 300 ruutmeetrit pinda. Uutes ruumides kasvas apteegi töömaht oluliselt ja 80ndate keskel töötas apteegis koguni 16 inimest,“ ütleb Marika. Südameapteegi juhataja teab rääkida, et 1980. aasta olümpia aeg oli kinnine aeg ning sisuliselt oli Tallinn tol ajal üsna tühi, rääkimata Piritast. “Miilitsaid oli väga palju ja eks nad külastasid ka apteeki ja ostsid defitsiitseid haavaplaastreid,“ ütleb Marika, meenutades tollaseid aegu.

Uus Eesti Vabariik tõi ümberkorralduste vajaduse ka apteeki. “Muutunud oludes koondati mitmed ametikohad ja anti ära tarbetuks muutunud ruumid,” selgitab Marika, kelle apteeki juhatajana tööle asumise ajal, 1996. aastal, töötas apteegis 9 inimest, praegu aga ainult 2.

Apteek on tegutsenud järjepidevalt alates esimesest avamisest, vaid korraks su-

letud Pirita Keskuse ümberehitustööde ajaks. “2005. aasta oktoobris ühinesime OÜ-ga Patrika ja nüüd töötamegi hästi tuntud Südameapteegi kaubamärgi all,” selgitab Marika.

Apteekide ja farmatseutide roll muutuvas ajas Võrreldes ajaga, mil naine proviisori tööd alustas, on tohutult palju muutunud. Eelkõige on arvukalt kasvanud toodete valik. “Tol ajal oli hea, kui oli üks nohuravim, üks astmaravim,” ütleb Marika ja jätkab, “inimesed on palju teadlikumad, infot liigub palju ning toitumine ja tervislikud eluviisid on väga ausse tõusnud.”

Viimase 30 aastaga on muutunud ka apteekide roll. Apteekri ametikohustused on nihkunud ravimite valmistamiselt ja pakendite müügilt üha enam klienditeeninduse ehk konsultatsiooni poole. Patsiendikeskne lähenemine hakkas varasemast olulisemaks muutuma 1990-ndatel, kui geneeriliste ravimite ehk patenteeritud ravimite koopiate valik tegi hüppelise kasvu. Sellega suurenes vajadus konsultatsiooni järele. Patsiendikeskse lähenemise põhjuseks oli kindlasti ka suurenenud konkurents, kuna apteegi omamine ei olnud enam erialaringkonnaga piiratud. Südameapteegi juhataja Mari-

ka peab apteekri nõustajarolli väga oluliseks, kuid samuti tõstab ausse ravimite valmistamise: “Pirita apteek on “päris apteek”, kus ravimeid valmistatakse siiamaani ise. Pean seda väga oluliseks apteegi ja apteekri rolli väärtustamisel.”

Muutumatuks on jäänud apteekritest loodavad stereotüübid. Kuigi tänapäeval on apteekides hea hulk noori kenasid tüdrukuid ja tugevaid mehi, on paljude inimeste silmis stereotüüpne apteeker endiselt pigem valges kitlis vanem või keskealine naissoost „ravimikonsultant“. Domineeriva stereotüübi varjus on säilinud ka mälestus apteekrist kui rohusegajast, kuid tehnoloogilistest teadmistest on apteekri jaoks olulisemaks muutunud just hea suhtlemisoskus. Usaldus apteekrisse põhineb kogemusel ning kuigi erialakvalifikatsioon on väga oluline, mõjutab inimesi pigem apteekri vanus. “Kui sa oled noor, siis eakas inimene ei usalda sind. Usaldus tekib ja kasvab ajaga seeläbi, et sa oled ühes kohas üks ja sama inimene,” kinnitab Marika. Vanemalt apteekrilt eeldatakse rohkem elukogemust ja seetõttu ka pädevamat nõu.

Pirita Südameapteegi juhataja Marika sõnul ei saa vahel inimesed mujalt Tallinnast aru sellest, kui ta ütleb, et siin Pirital on justkui küla-apteek. Pirita on siiski Tallinn. “Aga mulle selline mentaliteet hästi sobib. Ma tean ja tunnen siinseid inimesi. Ja need on kõige toredamad inimesed. Just see ongi mind siin 30 aastat hoidnud,” ütleb Marika.

“Meil on väga hea ja tihe koostöö oma Pirita Perearstikeskuse töötajatega. Vaid nii on võimalik saavutada parim tulemus patsientide tervise parandamisel ja hoidmisel kui perearst ja apteeker astuvad ühte sammu,” on Marika veendunud. Niisamuti loodab ta, et ka 30 aasta pärast töötaks apteegis inimene, mitte robot ega automaatkassa. “Ma tahaks, et külastajat tervitaks soe silmapaar, et apteegist saaks ikka toetava sõna ja sõbraliku naeratuse kaasa,“ ütleb Marika.

Mähe kiriku septembrikuu tegemised Alates 3. septembrist toimuvad jälle igal esmaspäeval kell 18.00 avatud piiblija palveosadused. Jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval algusega kell 11.00, sellele järgneb kirikukohv.

02.09 – Jutlus Ruudi Leinus. Toimub koolialguse eriprogramm lastele.

09.09 – Jutlus Vaido Palmik Nõmme kogudusest 16.09 – Jutlus Raido Oras. Esinevad EMTA õppejõud Piia (klaver) ja Peeter (tšello) Paemurru.

23.09 – Jutlus Jaan Bärenson (Eesti Piibliseltsi peasekretär ja ajaloolane).

Laulab Mähe koguduse naisansambel.

Suur tänu külalistele, naabritele, vabatahtlikele ja kodukohvikupidajatele!

Merivälja kogukond lähedaseks!

Merivälja Aedlinna Selts

30.09 – Jutlus Kuldar Taveter (TTÜ õppejõud). Registreeri oma kodukohvik hiljemalt 15. juuliks

merivaljaselts@gmail.com

Tule tööle!

Merivälja kauplus otsib oma väiksesse ja lõbusasse kollektiivi kahte uut müüjat.

Lisainformatsioon telefonil +3725282924, Laine Jõgi.

Merivälja kodukohvikud merivaljaselts.ee merivaljaselts@gmail.com Projekti toetab kohaliku omaalgatuse programm

KODU

31. august 2018

Pensionilisa maksmine

Esmakordselt kooli mineva lapse toetuse taotlejatele Toetust makstakse avalduse alusel lapsevanemale, eestkostjale (kohtuotsus eestkostjaks määramise kohta) või lapse hooldajale (lapse perekonnas hooldamise leping) tingimusel, et vähemalt üks vanematest või eestkostja on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse kooliminekut ning laps on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik, elab toetuse taotlejaga ühel aadressil ja asub õppima Tallinna kooli.

Toetust makstakse kahes osas - 50% toetusest lapse kooliminekul ja toetuse teine pool pärast esimese klassi lõpetamist tingimusel, et toetuse taotleja ja laps on rahvastikuregistri andmetel

katkematult olnud Tallinna linna elanikud ja laps õpib Tallinna koolis. Kui toetuse esimene pool on taotlemata, ei maksta välja ka toetuse teist poolt.

Toetuse taotlust saab esitada ajavahemikul 01.09.2018-30.11.2018.

Avalduse saab esitada https://taotlen.tallinn.ee iseteenindusportaali kaudu, tuua (saab täita ka kohapeal) või saata posti teel Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda Kloostri tee 6.

Vastuvõtt: tuba 114, spetsialist Maarit Aro 645 7622 maarit.aro@tallinnlv.ee Esmaspäev 9.00-12.00 ja 14.00-17.30 Teisipäev 9.00-12.00 Neljapäev 9.00-12.00 ja 14.00-16.30

Pensionilisa taotlemise õigus on vanadus- või töövõimetuspensioni või töövõimetoetuse saajal ning täisealisel (alates 18. eluaastast) rahva- või toitjakaotuspensioni saajal. Taotlus tuleb esitada isikul, kes taotleb pensionilisa esmakordselt. Avaldust ei pea esitama pensionärid, kes on eelneval aastal toetust saanud. Toetust makstakse kord aastas pensioni määramise aastale järgnevast kalendriaastast.

Toetus määratakse tingimusel, et 1) taotleja on taotluse esitamise ajaks olnud rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik katkematult alates toetuse taotlemise aastale eelneva aasta 1. jaanuarist ja 2) taotleja andmed on kantud riiklikku pensionikindlustuse registrisse, sotsiaalkaitse infosüsteemi või töövõi-

me hindamise ja töövõimetoetuse andmekogusse.

Toetuse taotlus tuleb esitada sünnikuule kahel eelneval kuul või sünnikuul.

Pensionilisa makstakse välja üks kord aastas taotleja sünnikuule eelneva kuu viimasel nädalal, toetuse summa on 100€.

Avalduse saab esitada https://taotlen.tallinn.ee iseteenindusportaali kaudu, tuua (saab täita ka kohapeal) või saata posti teel Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda Kloostri tee 6.

Vastuvõtt: tuba 114 spetsialist Maarit Aro 645 7622 maarit.aro@tallinnlv.ee Esmaspäev 9.00-12.00 ja 14.00-17.30 Teisipäev 9.00-12.00 Neljapäev 9.00-12.00 ja 14.00-16.30

Pühendagem kultuuripärandi aasta mälestuste kogumisele!

Lembitu Twerdjanski, põllumajandusteaduste kandidaat ja kultuuriökoloogia magister

Käesolev, 2018. aasta on kuulutatud Euroopa kultuuripärandi aastaks. Ei hakka selle sisu ja eesmärke kordama, neid võib leida igast selleteemalisest kirjutisest meedias.

Mina oma praeguses kirjutises tahaksin üles kutsuda kõiki, kel meie omaenese kodu ja kogukonda, lähedasi ja tuttavaid ümbritsev vaimne kultuuripärand tähtis, seda koguma, säilitama ja väärtustama. Kuna ka vaimne kultuuripärand on väga lai mõiste, keskenduksin praegu ainult ühele liigile sellest – mälestustele.

Ma selgitaksin mõne lausega, miks sellist pärandikorjamise tööd teha, siis võib-olla mõistab lugeja seda ka oma mõttemaailmaga suhestada.

Prantslastel on kõnekäänd: „Maailmas on ainult kolm asja, mille üle tasub üldse arutleda. Need on surm, armastus ja meri.“ Olen juurelnud selle üle ja leian, et prantslaste omailm on ikka palju ahtam kui eestlaste oma. Meie laulupeod! Meie rahvaluulekogud! Meie kohapärimus!

Meie kihelkondlik elulaad ja rahvakombed! Meie ainelise ja pärimusliku kultuuri kogumise traditsioonid! Meie taluarhitektuur ja metsakultuur!

Kõik see moodustab meie omailma, mille üle tasub arutleda! (Muuseas omailm ei ole otseselt seotud kultuurikihi rikkuse, sügavuse ja mahuga, kus me ilmselt mõnegi näitaja osas jääme prantslastele alla). Meie omailm on meie ühiskondliku mälu peegeldus.

Freud kinnitab, et ühiskondlik mälu on suunatud progressile, individuaalne mälu aga alalhoiuinstinktile.

Kõikide vallutajate esmane soov ja eesmärk on purustada rahva ühiskondlik mälu. Sellega muudetakse rahvas manipuleeritavaks, prevaleerima hakkab

alalhoiuinstinkt. See teostati eesti rahted vanavanematega piirdusid koolivava seas ennenägematute repressiooniheajal mõne päevaga aastas. Kust pidi dega 1940-1950. aastatel. Lisandus osa tulema see kohapärimus? See oli meie ühiskondliku mälu kandjate põgenemimaaühiskonnas, mis 1950. aastatel moone läände. Teine Maailmasõda pani inidustas veel 60 % rahvast, enneolematu mesed liikuma, sidemed nende vahel nähtus – põlvest põlve edasiantav kohakatkesid. Purunesid ka kogukondade simälu kadus vähem kui ühe põlvkonna, demed, sest juurdetulnud võõrad, tihtiaastate 1940-1960 jooksul! peale aktiivsemad kohalikest, ei mõistMeie põlise kohamälu taastamine sai võimalikuks tänu tohutule rahvapärimusnud kohalikke kombeid ega traditsioote kõikide liikide kogumile. See taastane. Hakati hoopis neid põlastama. Siit oli väike samm inimestevahelise põlasmisprotsess algas 1960. aastatel eestitamiseni. See muutuski harjumuseks. meelsete teadlaste eestvõttel, kes mõistKuidas sai aga võimalikuks rahva kosid protsessi pöördumatust. Eesti kõigi hamälu kadumine ühe põlvkonna jookaegade viljakaim looduskaitse ja kodusul? Omaaegses hirmuõhkkonnas visaloo propageerija Jaan Eilart on nimetati ära kirjad, mis tulid tuttavatelt ja sunud kodu-uurimist läbi mälestuste pigulastelt Siberist, ookeani tagant vabast devalt ümberkujuneva ja muutuva elumaailmast. Hävitati vanu fotosid, eriti sõmiljöö mäluks. jaeelseid ja -aegseid. Võim tegi selgeks, et kõik, mis pä- Meie laulupeod! Meie rah­ rineb kapitalistlikust “kli- valuulekogud! Meie koha­ kiajast”, veel hullem, tsaariajast, on mõttetu, tühine pärimus! Meie kihelkond­ praht. Visati ära albumeid, lik elulaad ja rahvakombed! päevikuid, ajaloolisi dokumente ja diplomeid. Eesti rahvale tehti Mälu kogumisel on Eestis ära tehtud suur töö. On välja antud ka sadu raamaselgeks, et see, mis puutub sinu mittenõukogulastest sugulastesse, on kahjulik tuid mitmesugustest elanikkonna kihtirämps. Juured lihtsalt raiuti läbi, mingit dest pärinevate inimeste eludest. Miski ajalugu, veel enam Vabadussõjas kätteaga ei asenda inimeste isiklikke mälesvõidetud iseseisvat ajalugu ei tohtinud tusi. Dokumentide ja välisvaatluse teel olla. See oleks tõstnud noore põlvkonpole võimalik edasi anda inimese mõtna iseteadvust, iseolemistahtmist ja viiteid ega tema sisemaailma. Viimati ilnud üldise allumatuseni. munud mälestusteraamatuist võiks niNiinimetatud sõjaaegne põlvkond lõmetada kaheköitelist koguteost „Minu petas oma koolitee maakoolides aastatel elu ja armastus.“ (mõni aasta siia-sinna) 1950 – 1955. NeJust sedasama kohamälu kadumise mad läksid suures enamuses tehnikumiohtu tunnetades õnnestus meil 15 aasdesse ja tööstuskoolidesse. Nad lahkusid tat tagasi käivitada metsandusliku päoma kodutaludest, kus sageli kolm põlvrandkultuuri väärtustamise ja säilitamikonda koos elasid. Sinna tagasi nad enase protsess Eestis. Siis selgus ka, et röömasti ei tulnud, suunati kolhoosidesse biti sellega koguneb tohutul hulgal eluja sovhoosidesse, EPT-desse, tehastesse ja kohamälestusi. Nüüdseks olen suutüle vabariigi ja nad hakkasid elama kesnud koostada ja kirjastada neid mälestusi kuste kortermajades. Nende laste kodud kolm köidet enam kui 120 inimese sulest. olid juba ainult need sageli umbrohust Ideaalne oleks kui iga inimene hoolitseks selle eest, et tema ajastu ja tema ümbritsetud silikaatmajad. Kokkupuu-

mõtted saaksid jäädvustatud tulevastele põlvedele. Ei maksa arvata, et minu elu on nii tavaline, midagi huvitavat pole mu elus. Kui mina näiteks oma lastelastele räägin elust maal 1940. ja 1950. aastatel ja hiljemgi, arvavad nad minu jutu olevat pärit mõnest neile tundmatust Eesti rahva ennemuistsete juttude köitest...

Seepärast kutsun ka kõiki Teid üles asutama oma perekonnaarhiiv mälestustekildude, kirjade, õnnitluskaartide, dokumentide ja fotodega, kooli- ja liikmetunnistustega, haiguslugudega, peokutsete ja teatrikavadeni välja. Kogume kausta meid ja meie kodukanti puudutavad ajakirjanduse väljalõiked. Varustame fotod märgetega aja ja inimeste kohta neil.

Kindlasti on kõigil häda olnud oma 30-50 aastat tagasi tehtud piltide mõtestamisel.

Eriti tahakski rõhutada vanade fotode ja fotoalbumite tähtsust ja tähendust.

Kui ristki haualt kaob, jäävad järgmistele põlvkondadele fotod oma esiisadest ja -emadest, nende eluasemetest, tegemistest ja toimetamistest. Mis on olnud aegade hämarusest saadik perekonna poolt tellitud suurte portreemaalide mõte? Nende mõte on olnud suguvõsa järjepidevuse, tarkuse ja sidemete hoidmine. Nii mindi julgena tulevikku. Meil on paljudel perekondadel seljataga tühjus.

Paljud hauadki on teadmata ja unustusse vajunud. Elatakse nagu tühjuses, ei mingeid mälestusi, ei mingit suguvõsa ajalugu. Kel pole ajalugu, ei oska ka tulevikku hinnata.

Soovitage seda kogumistööd teha ka oma lastel ja lastelastel. Nii moodustub suguvõsaarhiiv.

Ja alati leidub inimesi, kes panevad kokku selle või teise perekonna loo. Nendest perekonnalugudest saavad eestlaste saagad! Kui särav on islandlaste ajalugu! Meil on 1000 aasta tagant teada kõigi maa 400 esma-asustaja nimed, ka nende esiisade ja järeltulijate nimed, isegi nende koerte nimed! Jäädvustagem ka meie oma perekonnalood islandlaste eeskujul!

5

Alaealise töö­ harjumus sõltub ka vanematest Millegipärast on levinud arvamus, et lastel ja noortel on keelatud igasugune töö tegemine. Tegemist on eksliku arvamusega, mil reaalsusega pole erilist seost.

“Nõukogude ajal sai ju võsukesed lüpsi kaasa võetud ja tegid vanemate kõrval” samamoodi tööd. Enne seda aega läksid lapsed õite varakult tööle ning tõid koju teenistuse. Nüüd aga, mil elame kaasaegses ühiskonnas ja oleme Euroopa Liidu liikmed, on töö tegemine justkui keelatud. Päris nii see ei ole.

Esmalt kummutan väite, et lastel ja noortel on keelatud igasugune töö tegemine. Möödunud aasta 1. juulil hakkasid kehtima mitmed seadusemuudatused, mille eesmärk on kergendada alaealiste palkamist. Seaduse muudatuste tõttu ei pea tööandja enam taotlema tööinspektsioonilt luba alla 15-aastase noore tööle võtmiseks. Samuti muutus lubatud tööaja pikkus (pikemaks) ja kaotati ära alaealistele lubatud tööde nimekiri, mis tähendab, et noored võivad teha tööd rohkemates valdkondades.

Seega loodi eelmisel aastal paremad tingimused alaealise palkamiseks.

Kui rääkida töökasvatusest, siis see ei ole mitte ainult raske töö tegemine. Oma panuse vastava selle arendamisse saavad anda ka vanemad. Tööharjumus kujuneb samamoodi välja, kui pakkuda kodustes tingimustes tööd - olgu selleks marjapõõsa tühjaks korjamine, vanemate abistamine tavaliste kodutööde juures või koos vanemaga vabatahtlik töö mõne organisatsiooni juures. Ning premeerida saab last millega iganes. Seda mõtet jälgides tekib seos - mul on vaja täita ülesanne, et saada ihaldatud preemia ja nii arenebki töökasvatus.

Muidugi saaksid lapsed rohkem töötada vastusrohkematel töökohtadel, kuid samal ajal tuleb mõista, et igal lapsel peab olema võimalus olla laps.

Tõnis Liinat, Pirita Linnaosa Valitsuse arendusnõunik

Tallinna Kesk­ raamatukogu pakub koduteenust Koduteenindus on raamatute ja ajakirjade koju toomise teenus, mida Tallinna Keskraamatukogu pakub Tallinna elanikele, kelle tervislik seisund ei võimalda raamatukogu külastada.

Keskraamatukogu pakub teenust inimestele, kes on ajutiselt (nt murdnud jalaluu, toibub operatsioonist) või püsivalt piiratud liikumisvõimega; on üksik, tal pole pereliiget või sõpra, kes saaks tema eest raamatukogus käia; soovib lugeda eesti, vene, inglise jt keeltes raamatuid ja ajakirju, vaadata filme ja kuulata muusikat, kasutada muusikariistu või spordivahendeid.

Keskraamatukogu töötajad viivad inimestele raamatuid, ajakirju jt teavikuid koju üks kord kuus. Korraga saab laenata kuni 30 teavikut. Raamatuid saab koju tellida nii telefoni kui e-posti teel.

Koduteenindusega liitumiseks tuleb kirjutada e-posti aadressil koduteenindus@tln.lib.ee või helistada numbril 683 0920.

Oodatakse ka vihjeid inimeste kohta, kes võiksid seda teenust vajada. Saatke raamatukogule inimese nõusolekul tema nimi ja telefoninumber või e-posti aadress. Abivajajaga võetakse ühendust!

Koduteenindus on kõigile tasuta.

6

KODU JA AED

Pakendikonteinerid korteriühistutele Tuhanded korteriühistud pelgavad tasuta pakendi-konteinereid või pole sellest võimalusest kuulnudki.

Enamik korteriühistuid ei soovi maja juurde tasuta pakendikonteinerit. Kardetakse, et pakendikonteinerisse võib sattuda muu prügi või pole ühistud kursis tasuta pakendikonteinerite kasutamise võimalusega. Samal ajal on ulatuslikum pakendite kogumine üks lihtsamaid võimalusi suurendada Eestis taaskasutusse mineva prügi hulka, mille osakaal on praegu vaevalt kolmandik. Taaskasutusorganisatsiooni Tootjavastutusorganisatsioon OÜ hinnangul ei koguta sedagi nii nagu peaks.

Kortermajade juures on üldjuhul üksnes segaolmejäätmete, paberi ja biojäätmete konteiner. Pakendikonteinerid paiknevad enamasti paljude jaoks ebamugavalt näiteks supermarketite parklates. Seetõttu on enamik inimesi loobunud pakendeid eraldi kogumast ja viskab need koos muu prügiga segaolmejäätmete konteinerisse.

Tasuta teenus See ei pea nii olema. Nimelt on kõigil korteriühistutel ja eramajade omanikel võimalik liituda pakendikonteineri või pakendikoti teenusega. Teenus – pakendikonteiner ja selle tühjendamine kortermaja juures ning pakendikoti äraviimine eramaja juurest – on tasuta.

Ent tundub, et paljud korteriühistud ja eramajade omanikud pole sellest võimalusest kuulnudki või ei soovi oma elanikele seda võimalust pakkuda. Mille muuga seletada tõsiasja, et näiteks Tallinnas Lasnamäel on OÜ-lt Tootjavastutusorganisatsioon korterelamu juurde pakendikonteineri tellinud 27, Mustamäel 18 ja Väike-Õismäel ainult üks korteriühistu.

Parem on olukord Põhja-Tallinnas, kuhu jääb ka trendikas Kalamaja asum – seal on pakendikonteineri tellinud 81 korteriühistut ja Nõmmel 51. Ent näiteks Põltsamaal ja Räpinas pole tasuta pakendikonteinerit tellinud ükski korteriühistu.

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ juhatuse liige Kristiina Dreimann ütles, et pakendikonteineri teenust kasutab üle Eesti 1081 kortermaja. Korteriühistuid on Eestis äriregistri andmeil kokku üle 23 200.

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ pakub kortermajadele 600-liitrist pakendikonteinerit. Konteiner on lukustatav, mis takistab muu hulgas ka olmeprügi pakendikonteinerisse sattumist. Konteinerite ületäitumise vältimiseks regulee-

ritakse tühjendussagedust, ütles Dreimann. „Kui mahud kasvavad suuremaks kui tühjendamisvõime, siis lisame kaste juurde või leiame muu lahenduse,” kinnitas ta. „Seni on pakutav lahendus toiminud, kuid kui vajadused muutuvad, oleme valmis oma lahendusi muutma,” lubas Dreimann.

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja OÜ Eesti Pakendiringlus korteriühistutele ja eramajadele pakendikogumise teenust ei paku, vaid koguvad pakendeid üksnes avalikesse konteineritesse.

Pakendiringluse tegevjuht Alder Harkmann selgitas, et ettevõte kavatseb avalike pakendikonteinerite hulka suurendada, muutmaks pakendiprügist vabanemist senisest lihtsamaks.

Liiga odav Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Kadri Kauksi sõnul ei ole paljud korteriühistud pakendikonteinerist huvitatud, sest segaolmejäätmete vedu on odav ja tõsiasi, et pakendeid saab ära anda tasuta, ei motiveeri piisavalt. „Pealegi eeldab pakendijäätmete konteineri kasutamine, et sortimine on väga heal tasemel ja sinna visatakse ainult pakendeid,” lisas Kauksi. „Kui konteiner sisaldab ka muid jäätmeid, siis võib see jääda tühjendamata, ühistule esitatakse tühisõidu arve ning hiljem ka arve segaolmejäätmete äraviimise eest,” nentis ta.

Pakendikonteineri võimalus üllatab korteriühistuid Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse liige Dagmar Mattiisen ütles, et korteriühistud ei ole Tootjavastutusorganisatsioon OÜ-ga koostööd teinud, sest nad pakkusid varem klaasikonteinereid, kuhu näiteks kolmeliitriseid purke panna ei saanud. „Ava on liiga väike ja ühistutel ei ole nii palju ruumi, et eraldi klaasikonteinereid paigaldada,” sõnas ta. Mattiisenile tuli üllatusena, et ühistutel on nüüd võimalik tellida tasuta pakendikonteiner, ja ta lubas neid sellest kindlasti teavitada.

Mullu detsembris jõudsid Euroopa Liidu ministrid Eesti eesistumise raames kokkuleppele, et 2025. aastaks peab taaskasutusse jõudma üle poole ehk 55% kogu olmeprügist ja kümne aastaga peab selle osakaal suurenema 65%-ni. Eestis taaskasutatakse praegu alla kolmandiku ehk 32% prügist.

Allikas: MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon

31. august 2018

Et tekiks vähem prügi – praktilisi nõuandeid!

Mida arvestada, kui poodi lähed?

Suure osa prügikasti sisust moodustavad valdavalt toiduainetega seotud jäätmed, iseäranis nende pakendamisega.

Seetõttu alusta oma käitumise muutmisega juba kaupluses. M ine poodi oma kotiga - olgu see kilekott eelmisest poeskäigust või veelgi parem kui sul on mõni riide- või seljakott. K ui oma koti kaasavõtmine alatasa ununeb, pane mõni varukilekott autosse või (käe)kotti valmis, et ootamatuteks poekülastusteks oleks see kohe käepärast. E elista kaalu-, mitte eelpakitud kaupa, mis on pahatihti üleliigselt pakendatud. P uuviljaosakonnas erinevaid puuvilju ostes saad läbi ka ühe kilekotiga, sest ühe koti peale võib kleepida ka mitu hinnakleepsu. Vahel saab ka ilma kilekotita läbi - näiteks kleepides hinnalipiku banaanikobarale. O sta võimalikult suur kogus toodet korraga (näiteks suuremas pakendis pesupulber, suurem mahlapakk, joogipudel, pudrupakk vms). Niimoodi võidad ka hinnas. O sta võimalikult vähe valmistoitu (liigsed pakendid!), vaid tee ise süüa, mis on ka oluliselt tervislikum. V iilutatud toit on viimaste aastatega lisandunud mugavus. Viilutades toitu kodus, vähendate oluliselt pakendijäätmeid. Kas teadsid, et viilutatud toit (juust, sink vms) maksab veerandi kuni poole võrra rohkem? Ä ra osta ebavajalikult suures koguses toitu ega tarbetuid toiduaineid. Mõtle läbi, mida kavatsed lähipäevil süüa valmistada, siis tekib vähem sellist prügi, mille pead hiljem ära viskama. K asuta prügikottideks vanu kilekotte - säästad spetsiaalsete prügikottide pealt. S orteeri pakendid eraldi ja vii pakendikonteinerisse, nii aitad kaasa pakendite taaskasutamisele ning vähendad prügilasse ladestatavate jäätmete hulka. E elista ökomärgistatud tooteid - nende tootmisel on tekkinud vähem jäätmeid.

Kuidas tekitada vähem vanapaberit?  Kasuta alati, kui võimalik, elektronposti paberi asemel. T elli e-arved. M õtle enne kui „print“ nupule vajutad, võimalusel prindi kahepoolselt. E bavajaliku reklaami maht postkastis väheneb oluliselt, kui kleebid postkastile Eesti Postist tellitud kleepsu, mis teavitab sellest, et ei soovi saada rämpsposti. T elli võimalikult vähe ajakirju ja ajalehti. Loe uut infot internetist või lae-

nuta raamatukogust ajakirju koju.

Vanapaber ja papp sorteeri eraldi ja pane vanapaberikonteinerisse, nii läheb see taaskasutusse.

Kuidas peol vähem jäätmeid tekitada?  J õulude või läheneva sünnipäeva eel teavita oma lähedasi enda ja oma väikelaste kingitusesoovist, seeläbi on väiksem võimalus saada ebavajalikke kingitusi, mis seisma jäävad või kohe prügikasti visatakse. K ingituste tegemisel eelista asjade asemel teenuseid. K ui sa täpselt ei tea, mida kinkida, on hea variant mõne poe kinkekaart kinkida, nii saab kingi saaja ise otsustada, millal ja mida tal tarvis osta on. Kinkekaardid kehtivad 6-12 kuud. K uid korraldad pidu, siis palu külalistel kindlasti eelnevalt teavitada, kes tuleb või mitte ning mõtle hoolega läbi menüü, et vältida liigse toidu valmistamist. Kui toitu siiski palju üle jääb, paki see külalistele kaasa.  Ära kasuta ühekordseid nõusid. Ühekordsed nõud ei ole taaskasutatavad, need ladestatakse prügimäele.  Kui oled sunnitud ühekordseid nõudsid kasutama, siis kleebi topsidele ja taldrikutele kleepsud, et iga külaline oma nõud ära tunneks, nii väldid pidevalt uute taldrikute ja topside kasutusele võtmist. Ära püüa iga hinna eest moe ja muutuvate trendidega kaasas käia! Ole isikupärane! Ä ra osta uut mobiiltelefoni, telerit jms tehnikat ainult sellepärast, et vana pole enam moes. M õtle hoolega, kas vajad uusi riideid, jalanõusid, mööblit jms. Võibolla saad vanadest asjadest hoopis midagi uut ja vahvat teha. Õmble ise vanu riideid moekamaks või lisa aksessuaare. Restaureeritud vana mööbel on huvitavam ja isikupärasem kui uus! K ui aga ostad uusi asju, siis eelista kvaliteeti! K asutuskõlblikke riideid, jalanõusid, kodutehnikat jms, mida sa ise

Tallinna Botaanikaaed kutsub näitusele “Huvitavad toidutaimed” 29. septembrist kuni 7. oktoobrini on botaanikaaias avatud näitus, mis tutvustab mitmekesist toidutaimede maailma.

Vahel võivad vähetuntud viljad, seemned, lehed, varred või ka mugulad jääda proovimata lihtsalt seetõttu, et me ei tea, mida uutest toidutaimedest arvata. Kindlasti väärivad kohta meie toidulaual ka erinevad kaunviljad, nagu näiteks mungvigna, kikerhernes ja põld-lambalääts.

Põnevate juurviljade ja maitsetaimede kõrval tutvustame ka Aasia rohe-

lisi lehtköögivilju paksoid, tatsoid ja misuunat, millega tasuks köögis julgemalt katsetada. Jakoonijuur, meskiidipuu ja magus mungamelon aga pakuvad häid võimalusi rafineeritud roosuhkru asendamiseks. Näitusele tasub tulla ka teravama maitse eelistajatel, et tutvuda väljapanekuga põnevatest “pipardest”.

Näitus „Huvitavad maitsetaimed“ on avatud reedest pühapäevani, kell 11.00-19.00, avamaa kell 10-20.00. Sissepääs tavahinnaga.

enam ei vaja, paku kõigepealt oma sõpradele ja tuttavatele või vii Uuskasutuskeskusesse, Humanasse vms kauplusesse, kust teised neid soodsalt osta saavad.  Kasutuskõlblikke riideid, jalanõusid, mänguasju, raamatuid jms saad ka ise kributurule müüma minna või interneti vahendusel müüa, vahetada või ära anda.

Veel nippe igapäevaelus  Kaasaskantavates elektroonilistes vidinates (taskulambid, fotokad, CDmängijad jms) kasuta taaslaetavaid akusid ühekordsete patareide asemel - üks aku on kuni 1000 korda taaslaetav! S äästulampi kasuta tingimata sellistes ruumides, kus tuli põleb kaua.

Säästulamp saavutab oma täisheleduse alles mõneminutilise põlemise järel ning tihe sisse-välja lülitamine lühendab selle pirni eluiga mitmeid kordi. K asuta täitepakendeid (kosmeetika, vedelseebid jms). E elista puruteed teepakikeste asemel - maitse on ka parem.  Enne kui ostad, mõtle, kas vajad seda asja tingimata endale või on sul seda vaid korraks vaja - ehk on mõistlikum see asi laenutada või kambapeale osta, seda eriti hooajaliste tarvikute puhul (mäesuusad, muruniiduk...). Mõtle kõigile nendele asjadele, mis valdava osa oma ajast kasutuna su keldrinurgas seisavad. P udelivee asemel kasuta kraanifiltrit või filterkannu joogivee saamiseks. E nne kui midagi ära viskad, mõtle, kas seda oleks võimalik parandada, sellest midagi muud teha või see kellelegi teisele anda. T ea, et kõik see prügi, mis satub „kraanikausialusesse“ prügikasti, läheb otse prügimäele ning mitte kunagi taaskasutusse, samas kõik see prügi, mis on sorteeritud (vanapaber, pakendid, ohtlikud jäätmed, elektroonikaromud, riided jm) ja viiakse jäätmejaama, pakendikonteinerisse või mujale avalikku kogumispunkti, läheb valdavalt taaskasutusse.

Allikas: Prügihunt

NOORED FOTO: JANA PIPAR (EESTI JALGPALLI LIIT)

31. august 2018

FC Levadia ründaja Mark Oliver Roosnupp mänguhoos.

FC Levadia Jalgpallikool ootab lapsi Maarjamäe staadionile jalgpalli mängima FC Levadia Jalgpallikool kutsub kõiki lapsi kaunile Maarjamäe staadionile jalgpalli mängima! Jalgpallikool avab uued treeningrühmad lastele, kes on sündinud aastail 2012, 2013 ja 2014. Kõiki vanemaid poisse ja tüdrukuid ootame liituma juba tegutsevate FC Levadia noortevõistkondadega.

Treeningud toimuvad kolmapäeviti ja pühapäeviti kell 19.00 FC Levadia Maarjamäe jalgpallikeskuses aadressil Tuulenurga 1. Treener on Oskar Aksiim. Kõikidele uutele liitujatele on esimene kuu tasuta, edaspidi on kuutasu 30 eurot. Juhul kui ühest perest osalevad FC Levadia Jalgpallikooli treeningutel kaks või enam last, siis tasutakse õppemaksu ainult kõige vanema lapse eest. „Maarjamäel käib jalgpallitreeningutel ligi 400 last, kellest enamik elab Pirita, Mähe, Muuga ja Merivälja piir-

konnas. FC Levadia mängijad kannavad rohelisi mänguvorme, Pirita linnaosas ringi liikudes võib sageli siin ja seal „rohelisi mehikesi“ kohata. Soovime veelgi rohkem Pirita lapsi oma treeningutele kutsuda ning tugevdada seeläbi oma sidemeid siinse kogukonnaga. Meie tugevuseks on toredad ja tublid treenerid, kaunis jalgpallikeskus Maarjamäel ning hästi üles ehitatud sportlik püramiid, mille kaudu on tänastel noortel vutiässadel võimalik samm-sammult astuda klubi esindusmeeskonna ja Eesti rahvuskoondise poole. Rõõm on näha, et Pirita kandi rahvas on meid kenasti omaks võtnud, seda kinnitab järjest kasvav noormängijate arv,“ ütles FC Levadia Jalgpallikooli tegevjuht Indrek Petersoo.

Lisainfo: Indrek Petersoo, FC Levadia Jalgpallikooli tegevjuht, telefon 5146735, e-post indrek@fclevadia.ee.

7

Üle 125 Tallinna ja Harjumaa tööandja aitavad õigusrikkumise taustaga noortel leida endale töö STEP-programm aitab õigusrikkumise taustaga noori tööle või õppima asumisel. Programmi on oodatud kõik noored, kes soovivad oma eluga edasi minna ja leida endale sobiv töö. Kuna programm on oma nõudmistelt range ja ettevalmistused on põhjalikud, leiavad tööandjad, et see on ka neile hea võimalus leida motiveeritud tööjõudu. Samas on see ka hea võimalus tegeleda sotsiaalse ettevõtlusega. „Tööandjatel on võimalus näidata, millises ühiskonnas me elada tahame,“ ütles restoran Mamo Margit Härma. Ka restoran Mamo on liitunud STEP-programmiga. „Väga palju oli minu jaoks abi STEPprogrammist. Sain endale tähelepaneliku ning hea südamega nõustaja, kellega koos leidsime mulle sobiva töö, mida ma ise kindlasti ei oleks osanud teha, arvestades mu tausta ja tervislikku seisundit,“ leiab STEP-programmis osalev 26-aastane varavastaste kuritegude eest süüdi mõistetud noor. Õigusrikkumise taustaga noorte tööle aitamiseks mõeldud „Noorte tööturule kaasamise programm“ ehk STEPprogramm on mõeldud 15–26-aastastele noortele, keda on karistatud mõne süüteo eest ning kes ei tööta ega õpi kuskil.

Programmi käigus leitakse neile sobiv töötamis- või õppimisvõimalus ning nõustatakse neid protsessi käigus. „Igakord kui keegi läheb tööle, töötame enne läbi ligi paarkümmend tööandjat, et leida kõigile sobivaim lahendus. Eriti on hea meel selle üle, et tööandjad näevad STEP-programmis osalemises ka võimalust ühiskonda panustamiseks,“ kom-

STEP-programmi olulisus Vastab programmi arendusjuht Mihkel Velström.

Miks on STEP-programm vajalik?

STEP-programmi teeb eriliseks see, et me suhtleme omavahel. Kõik osapooled näevad ja tunnetavad seda, et me teeme igapäevaselt tööd selle nimel, et sobiv tööandja ja programmis osalev noor lõpuks kokku saaksid. Õigusrikkumise taustaga noortele inimestele pakume võimalust, et nendega koostöös leida nendes võimed ja huvid, mis sobivad kindla tööandja ootuste ning nõudmistega. Läbi nõustamise ja mentorluse viiakse programmis osalevad noored lõpuks kokku asutustega, kes on valmis andma neile uut võimalust eluga edasi liikuda. Eesmärk pole kedagi n-ö tööle sokutada, vaid pakkuda head töötajat heale tööandjale.

Millised on ettevõtete kogemused STEP-programmiga?

Ettevõtete kogemused on positiivsed. Teeme enda poolt kõik võimaliku, et vastata ettevõtete koostööle seatud ootustele ja nõudmistele. Ja tegeleme riskide maandamisega juba eos. Peab tunnistama, et oma olemuselt on STEP-programm tegelikult tööandjate nõudmiste poole kaldu programm, sest ainult nii saame tagada kõigi programmis osalejate rahulolu. Üks kindlaid eesmärke on olnud see, et kui noor inimene läheb kuhugi tööle, siis ta sinna ka pikaks ajaks jääb. Samas ei saa öelda, et kõik on läinud lihtsalt. On ka olnud noori, kellel on olnud raskem kohaneda.

Kahel korral ei ole noored jõudnud esimesel päeval tööle ja ühel korral on noor võtnud töökohal teise inimese suitsupakist suitsu. Nendel juhtudel on noored muidugi töökohast ka paraku ilma jäänud. Samas on siin oluline märkida, et kõik sellised probleemid on STEP-programm tööandjatega koostöös lahendanud ning need ei ole olnud ettevõtete jaoks nii olulised, et me oleksime koostöö katkestanud.

menteeris programmi arendusjuht Mihkel Velström.

Hetkel ootab STEP-programmi kaudu noori tööle 100 tööandjat — Tallinnas igas linnaosas ja Harjumaal 23 omavalitsuses. Programmiga on liitunud 115 noort, 47 korral on jõutud tööintervjuuni ja tööle või õppima on asunud 28 noort.

Lisaks on STEP-programmi nõustamis-

tegevuse toel iseseisvalt töö leidnud 24 noort.

STEP-programmi viivad partneritena ellu SA OK Arenduskeskus ja Siseministeerium. Tegevuse elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariik.

Projekti eelarve aastateks 2014–2020 on 690 000 eurot, seda rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

TULE AVALDA ARVAMUST! JA KOHTU ARTJOM SAVITSKIGA! 19. september 2018 kell 17.30 Kloostri tee 6 (Pirita Linnaosa Valitsus) Arutame linnaosa üritusi Muusik, laulja & produtsent Artjom Savitski + linnaosa vanem Alina Tubli Kui oled 14-26-aastane Pirita noor, siis registreeri ennast 17. septembrini aadressil aleksandra.pavlova@tallinnlv.ee.

Lisainformatsioon: www.tallinn.ee/pirita

Eesti parim rattaklubi sinu õuel!

Mallor Türna, Kalevi Jalgrattakooli treener

Sügis koputab uksele ja koolid ootavad lapsi. Lapsi ootab ka Kalevi Jalgrattakool. Kalevi Jalgrattakool on asutatud 1969. a, olles vanim rattaklubi Eestis.

Eeloleval aastal tähistab klubi oma juubelit. Meie koolis on käinud suur hulk õpilasi, kes on toonud kuulsust Eestile kogu maailmas. Tublimad on osalenud maailmameistrivõistlustel ja olümpiamängudel. Vaieldamatult on meie sä-

ravaim kasvandik kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe.

Täna aga ei loe me saavutusi, vaid vaatame tulevikku koos teiega. Kalevi Jalgrattakooli õppeklass on innovatiivne, sest rattasõit on teadus ja teadlikku rattasõitu me soovimegi lastele pakkuda.

Ratta käsitlus maastikul, keerulised laskumised, hüpped ning oskuslik pidurdus, sõit maanteel ja tänavatel on vaid osa õppekavast. Lisaks liikluskoolitus ja rattahoolduse põhitõed koos tehniliste lahenduste tundmisega. Seda kõike ühest

koolist ja seda kõike oma kodukandis.

Kalevi Jalgrattakool pakub lastele sportimiseks erinevaid võimalusi. Rattahooaja välisel ajal õpetame lapsed ujuma, mängime jalgpalli, suusatame ja uisutame, pakume lastele sportlikku virtuaalmaailma trenažööridel. Võistlushooajal on arvukalt võistlusi üle Eesti ning välismaalgi. Korraldame rattalaagreid suvel ja kevadel, nii kodumaal kui ka Hispaanias.

Ootame lapsi meiega harjutama. Rattakooliga saab lähemalt tutvuda meie kodulehel www.jalgrattakool.ee.

8

VARIA

31. august 2018

Enne metslooma või linnu abistamist veendu selle vajalikkuses Pea meeles, kui leiad siili: V eendu, kas siil on vigastatud. Kõik haavadega/vigastatud siilid tuleb tõsta siseruumi ning nad vajavad inimese abi, ilma abita nad hukkuvad.  Kõik ilma emata ringi liikuvad siilipojad vajavad abi. Siilipoeg mahub üldjuhul ära peopesasse ning kaalub alla 400 g. Siilipoeg tuleb tuua siseruumi ning hakata soojendama, ära toida teda ja helista ELS-i infoliinile või metsloomaühingu infoliinile.

Eesti Loomakaitse Selts

Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti Metsloomaühing kutsuvad inimesi üles enne metslooma ja linnu abistamist veenduma abi vajalikkuses.

Loomi abistavatel organisatsioonidel on suve saabumisel käed tööd täis. Suvisel poegimisajal tuleb ELS-ile ja metsloomaühingule sageli teateid abituna näivatest metsloomadest ja lindudest. Soovime inimestele südamele panna, et alati enne metslooma või linnu abistamist tuleb veenduda, kas loom vajab inimese abi. “Abitus seisundis on loom, kes ei ole piisavalt vana, et ise enda eest hoolitseda või loom, kes on vigastatud või haige, et ei saa enda eest ise hoolitsetud, või loom, kes on jäänud lõksu jne. Kõik need ongi «abitud», keda seadusest tulenevalt peab aitama,” ütles Eesti Metsloomaühingu Tartu piirkonna juht Maarika Liivamäe.

Paljudel juhtudel võib abistamine tuua rohkem kahju kui kasu. Looma- ja linnupojad võivad looduses esmapilgul jätta abitu ja hüljatud mulje, kuid tihti võib see olla vaid näiline, sest enamasti on inimtegevus või lemmikloomad nende vanemad ajutiselt eemale peletanud või siis on nad näiteks toidu otsingul.

Pikem peatumine loomapoegade juures võib muuta olukorra pöördumatult halvaks, sest inimese juuresoleku tõttu võivad vanemad oma pojad hüljata ning röövloomad pääsevad pesa rüüstama ja linnupojad võivad pesast välja hüpata.

Eemaldades loomapoja, vigastatud metslooma või linnu loodusest, seab inimene tolle edasise elu ohtu. Loom või lind võib surra nälja või stressi tagajärjel. Ka ei suuda inimesega harjunud metsloomad sageli enam loodusesse naastes iseseisvalt hakkama saada. “Kui

metsloom ei ole just ohus, näiteks keset tiheda liiklusega tänavat, on kõige õigem teda mitte puutuda ja hoida eemale,” soovitab ELS-i otseseabistamise juht Margit Midro.

Pea meeles, kui leiad linnupoja:  Tõenäoliselt linnupoeg õpib lendama ja vanemad on läheduses. E ma ei lähene linnupojale, kui inimene on läheduses. K ui lind on maha kukkunud, siis veendu, kas ta ei ole vigastatud ning ohtude vältimiseks aseta ta võimalusel tagasi pesasse.  Hüljatud linnupoeg on loid, tema silmad on poolavali või suletud, puudutamisel tundub ta külmana, ta on kõhnunud ja sulestik on ilmselgelt alaarenenud.

L innupoeg ei ole hüljatud, kui ta on elav ja püüab põgeneda, ta silmad on niisked ja täiesti avatud, ta teeb kinnipüütult kõva kisa ja roojab, puudutamisel tundub soe ning ta kõhupool on sagedasest toitumisest prunnakas.  Paljud linnupojad nagu näiteks varesed, rästad, tihased, kajakad tulevad pesast välja enne seda, kui nad suudavad lennata. Mõningatel juhtudel võib lennuvõimeliseks saamine võtta aega kuni paar nädalat. Selle aja jooksul jätkavad vanemad linnupoja toitmist maapinnal ja valvavad teda ning sellised pojad ei vaja inimese abi ja otsese ohu puudumisel ei tohi neid oma loomulikust keskkonnast eemaldada. K ui linnupesa on katki tehtud, aita see korda teha: valmista puitmaterjalist

kast (võib kasutada ka korvi, kaussi, potti), aseta kast endise pesa kohale või lähedusse, kasti aseta endine pesamaterjal.

Kui sa kahtled, kas lind või loom vajab abi, siis enne tegutsema asumist konsulteeri ning võimalusel saada ka pilt loomi abistavale organisatsioonile. Abitus seisundis metsloomadest ja lindudest palume teatada Eesti Loomakaitse Seltsile esmaspäevast reedeni kella 9–17 infotelefonil 526 7117, e-postile info@loomakaitse.ee või Eesti Metsloomaühingule infotelefonil 5632 2200. Organisatsiooni liige aitab hinnata olukorra tõsidust ja annab edasised tegutsemisjuhised ning võimalusel saadab abi.

Pea meeles, kui leiad oravapoja: V eendu, kas oravapojale on otsene oht (koerad, kassid, linnud, vigastus), kui oht puudub, siis eemaldu. O ravapojad on iseseisvaks eluks valmis siis, kui neil on saba karvad lahti löönud ning saba on kena kohev. K ui oravapoega varitseb oht, siis aseta poeg turvalisse kohta (karp), too ta siseruumidesse ning hakka soojendama, ära oravapoega alguses toida (oravale ei tohi kindlasti piima anda), helista ELS-i infoliinile või metsloomaühingu infoliinile.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.

Eesti Metsloomaühingu missiooniks on linnakeskkonnas või looduses inimtegevuse tõttu hätta sattunud metsloomade abistamine (päästmine, ravi, rehabilitatsioon jne) ning vabastamine loomulikku elukeskkonda.

Väärikate ülikool alustab Tallinnas loengutega 11. septembril 11. septembril alustab Tartu Ülikooli väärikate ülikooli Tallinna programm uut õppeaastat.

Tartu Ülikooli väärikate ülikool on ellu kutsutud lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, et paindlikult reageerida ühiskonna muutustele ja vajadustele ning pakkuda täiendusõpet erinevatele sih-

trühmadele. Osalemise tingimus Tallinnas on vanus 60+.

Tartu Ülikooli väärikate ülikooli tegevust Tallinnas toetab Tallinna Linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Loengud on osalejatele tasuta.

2018/2019. õppeaasta esimene loeng toimub 11. septembril kell 14.00-15.30 Ees-

ti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis (Tõnismägi 2). Loengu teema on „Miks me vajame elukestvat õpet?“, lektoriks Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. Tartu Ülikooli väärikate ülikooli loengutele saab registreeruda: Mai Olde, tel 737 6604, mai.olde@ut.ee või esimeses loengus kohapeal.

Mupo - liikluskorraldusvahendeid eiravad, valesti pargitud autod takistavad teetöid Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Aivar Toompere sõnul algab mupo suvine tööpäev kõnedega tee-ehitusfirmadelt, kes paluvad ühendust võtta teetöödele jalgu jäävate sõidukite omanikega.

Täna on paari hommikutunniga teatatud 40-st teetöid oluliselt takistavast sõidukist. „Täna hommikul oli esimene kõne enne kella kaheksat – Järveotsa teel oli 10 autot, mis takistasid teetööde tegijaid.

Kuni ma autoomanikega ühendust saan, tööd seisavad,“ selgitas Toompere. „Veidi aega tagasi tuli samast taas kõne – ehitajad oli jupikese maad tööga edasi liikunud, kui jälle on 6 valesti pargitud autot takistuseks ees“.

Mupo korrapidaja sõnul on tänase teatatud juba 40-st autost, mis ei lase töödega edasi minna. Lisaks Järveotsa teele on teetööd häiritud Juurdeveo ja Kajaka tänaval.

„Paraku on 40-st autojuhist telefonile vastanud alla kümne ja nendestki mitmed on veel kurjad pealekauba – et kuhu ma siis parkima pean!“ kirjeldas Toompere olukorda. „Kõik ju tahavad, et teed-tänavad oleksid korras, aga inimesed peaksid sellele kaasa aitama, mitte takistusi looma. Ja siis ollakse kurjad – miks kõik teetööd venivad, miks mehed tööd ei tee, miks tänavad on korrast ära, miks tähtajaks valmis ei jõuta, miks öö-

sel pannakse asfalti. Kommunaalamet oli sunnitud öisel ajal tehtavad teetööd ära keelama, sest linnakodanikelt tuli niivõrd palju negatiivset tagasisidet“.

Munitsipaalpolitsei kutsub kõiki autoomanikke olema seadusekuulelikud ja järgima ajutisi teetööde ajaks paigaldatud liikluskorraldusvahendeid.

Kuni jätkuvad valesti parkimise probleemid, seni venib ka teede-tänavate valmimine.

PIRITA EAKATE NÕUKOGU KOHTUMINE Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6) 25. septembril kell 13.00 Vestlema tulevad linnaosa vanem Alina Tubli ja Tallinna abilinnapea keskkonna valdkonnas Züleyxa Izmailova.

Seekord räägime keskkonnateemadel.

Registreerida saab 21. septembrini Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6), helistades 645 7600 või kirjutades aleksandra.pavlova@tallinnlv.ee.

VARIA

31. august 2018

9

Eestis toimub leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring

Maarjamäel avati kommunismiohvrite memoriaal

Statistikaamet saatis kevadel enam kui 10 000 Eesti inimesele teate, et nad on valitud leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringusse. Hoolimata uuringu pikast nimetusest on küsimustik üsna lühike ja lihtne ning selle täitmine ei võta aega rohkem kui viis minutit.

Statistikaamet viib läbi maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

2021. aastal plaanib statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse korraldada registriandmete põhjal, mis tähendab, et inimeste käest andmeid ei küsita, vaid need pannakse kokku erinevate registriandmete abil.

Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus, mille mõju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite andmete põh-

23. augustil avati Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaal, mis on austusavaldus kommunismikuritegude ohvritele ning mälestuspaik nende omastele. „Ikka on neid, kes õigustavad totalitaarseid ideoloogiaid erinevatel ettekäänetel ja räägivad, et ideaalis on üks või teine tegelikult õilis, elluviimine on vaid seni ebaõnnestunud. Kuid iga totalitaarne ideoloogia on juba oma olemuselt vabaduse vaenlane ja selle kõrget hinda teame meie oma ajaloolisest kogemusest,“ sõnas president Kersti Kaljulaid memoriaali avamisel peetud kõnes. „Demokraatlikud riigid peavad seisma selle eest, et vihkamine enam kunagi kellegi otsuseid ei juhiks. Peame mõtlema demokraatia ja Euroopa moraalsete väärtuste – kodanike õiguste ja vabaduste – hoidmisele ning kaitsmisele igasugu populismi ja ekstremismi eest.

Vaid siis saame olla kindlad oma laste ja lastelaste tulevikus,“ sõnas riigipea justiitsministeeriumi pressiesindaja teatel. „Tänasest avatud memoriaal on meie austusavaldus nendele Eesti meestele, naistele ja lastele, kes andsid oma elu Eesti eest Nõukogude kommunistliku režiimi ohvritena. Siin käies meenutagem oma lähedasi ja kõiki eelkäijaid, kes meid silmitult ajaloost vaatavad. Nüüd on mälestuspaik kõigil, kelle hauda me ei tea,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Siin käies mõelgem sellele, et meie jaoks ole vabadusel riigina abstraktPuzzle 1ei(Medium, difficulty rating 0.57) ne hind. Vabaduse kaotus maksis mei-

KOHA ANDMETE LEIBKONNA JA ELU 8 VÕRDLUSUURING 201 Ankeet

Tallinn 2018

jal määrama leib- ja perekondi. Probleemi lahendamiseks on statistikaamet loonud püsielanike määramise reeglid, mille abil hinnatakse, kas isik elab uuringuperioodil Eestis või on välismaale

läinud. Statistikutele pole praegu selge, kui õiged on registrites sisalduvad andmed. Selle selgitamiseks tehaksegi uuring, mille juures arvestatakse, et inimesed ankeedile vastates annavad täpseid ja õigeid andmeid.

Andmete analüüsimise tulemusena saavad statistikaameti inimesed teada, kas registritest saadud andmeid võib loendusel kasutada või tuleb neid täiendavalt kontrollida ja täpsustada.

Kulutades mõned minutid leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu küsimustiku täitmisele, hoitakse kokku paljude inimeste aega 2021. aastal, kui Eestis viiakse loendus läbi registripõhiselt, s.o ilma inimestelt nende andmeid küsimata.

Uuringu tulemused avaldab statistikaamet 2018. aasta lõpus.

Ene-Margit Tiit, Statistikaamet rahvastikustatistika ekspert

Tule laste­ aeda tööle!

Tallinna Padriku Lasteaed pakub tööd õpetaja abile alates 06.09.2018. Õpetaja abi tööülesanneteks on: 1) õpetaja abistamine õppeja kasvatustegevuse läbiviimisel; 2) lastega tegelemine ajal, millal õpetaja viib läbi tegevusi; 3) laste abistamine riietumisel, söömisel, jalutuskäikudel, õues olekul ja muude tegevuste juures; 4) igapäevaste puhastustööde läbiviimine ruumides; 5) lastele toidu toomine, serveerimine ja ruumi koristamine pärast toitlustamist.

Kanditeerijatel palun saata CV: oppealajuhataja@padriku.edu.ee või võtta ühendust telefonil 51975618.

Miks sa ei uju?

TOP UJUMISKLUBI www.topswimclub.ee ● Telefon 521 1582

le natsistliku ja kommunistliku režiimi sobingu tulemusel rohkem kui viiendiku meie inimestest.“ Eesti riigi 100. aastapäevaks rajatud ning üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval avatud kommunismiohvrite mälestuspaik koosneb kahest osast: „Teekond“ ja „Koduaed“. Esimene on mälestuskoridor, mille seintele on jäädvustatud enam kui 22 000 elu kaotanud inimese nimed, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ning kelle matmiskoht on enamasti teadmata. See koridor sümboliseerib totalitaarse režiimi armutust ja inimvaenulikkust. „Koduaia“ rahu ja turvalisust annavad edasi park õunapuudega ning mesilased memoriaali pargipoolsel seinal. „Suur tänu kõigile Eesti inimestele, kes andsid oma panuse selle mõjusa mälestuspaiga rajamisse – memoriaali autoritele, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ja ehitajatele, Eesti Mälu Instituudile ning ennekõike läbi aastakümnete kõikide kommunistlike kuritegude ohvrite nimekirjade koostajaile, eesotsas Leo Õispuuga. Samuti Eesti inimestele, kes viisid kivid oma lähedaste ja sõprade mälestuseks Pilistverre ja neile, kes kogusid allkirju terve inimpõlve vältel, et tänane päev saaks teoks,“ ütles Reinsalu.

Eesti kommunismiohvrite memoriaali tellijaks oli justiitsministeerium ning seda haldab Riigi Kinnisvara AS. Allikas: www.bns.ee

8 7

4

2

5 3

5

6

1

7

8

6

3

5

7

6

1 1 2

9

2

1

7

1

8

5

4

3 7

9 2

Generated by http://www.opensky.ca/sudoku on Mon Aug 27 11:01:19 2018 GMT. Enjoy!

10 VABA AEG

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 SÜNDMUSED Tere tulemast! uus hooaeg stardib 2. septembril Avatud uste päeva ja sportliku Seiklusorienteerumisega. Päeva jooksul pakume võimalust osaleda tasuta näidistundides ja teha tutvust juhendajatega, kes algaval hooajal 2018/2019 samade treeningute ja huvitegevustega jätkavad. Näidistunnid Tantsuühingult Active Studio, MTÜ Loovustuba, Tulesära lastejooga, hathajooga Inga Põldma juhendamisel, seeniortants, Hiina energiavõimlemine „qigong“ Riina Heina juhendamisel, Pilates Pluss Terje Vaino juhendamisel, laste ja noorte teadusring miniLABOR. Näidistundide täpse ajakava leiab www.piritavak.ee ja keskuse FB lehelt.

Lisaks on kohapeal Kose Vaba Aja Keskuse ja Mähe Vaba Aja Keskuse noorsootöötajad, kes jagavad infot keskuste igapäeva võimaluste kohta, viivad läbi mänge ja töötubasid. Samuti Pirita Sotsiaalkeskuse töötajad, kes jagavad infot keskuse igapäeva tegevuste ja teenuste kohta. Avatud Uste päevaga samal ajal toimub sportlik ja mänguline Seiklusorienteerumine, mille täpse sisu ja ajakava leiab www.piritavak.ee ja keskuse FB lehelt. Oodatud on kõik mänguhuvilised, startida saab üksi, pere või sõpradega!

NÄITUS Mereteemaline maalinäitus Meremuusika, mille autor on Ülla Prits, saab näha keskuse fuajeegaleriis kuni 30. septembrini.

Hooaja esimene kinoõhtu toimub 14. septembril kell 18.00.

Kinoekraanil dokumentaalfilm „Juured“. Pilet 4/3. “Juured” jutustab kuus väga isiklikku lugu - esimene suur armastus, lapse kaotus, vananemine, truuduse murdmine, haprad suhted lähedastega. Kuus eri vaadet sellele, mis meisse on jäänud – perekonna, elukeskkonna kaudu – ja mis meist jääb. Lugude autoriteks on tuntud Eesti naisrežissöörid, vanuses 2961 aastat, kes lisaks filmitegijaks olemisele on ka emad, tütred, abikaasad.

Miks mitte armukesed või maailmarändurid. Filmi tegevuspaikadeks on Makedoonia, Tšehhi, Tai ja Eesti.

Hooaja esimene kirbuturg Pirita Vaba Aja Keskuses toimub 15. sep­ tembril kell 11.00-14.00.

Kaubeldakse kasutatud riiete, jalatsite, lastekaupade, mänguasjade, omavalmistatud käsitöö, raamatute, kodukaupade, aiasaaduste, vanavara ja muu seisma jäänud kila kolaga. Kohapealne turumelu laieneb sel korral ka keskuse õuealale parklasse. Avatud on kohalik kohvik Vigri, lastele joonistusnurk, toimub juba loetud hea ja väärtkirjanduse raamatute annetusmüük vähiravifondi Kingitud Elu jaoks, samuti MTÜ Igale Lapsele Pere tarvis, kuhu oodatakse puhtaid ja terveid tarvikuid, riideid, jalatseid ja mänguasju kõikidele vanustele ja suurustele. Raamatu annetused palume tuua ajavahemikul kell 11.00-12.00, MTÜ Igale Lapsele Pere tarvis kell 11.00-14.00. Müügikohtadele (kuni kohti jagub) võimalus registreeruda 6. septembrini 2018 elekt-

rooniliselt. Broneerimislingi leiab keskuse koduelehelt www.piritavak.ee ja jooksvat lisainfot keskuse FB lehelt.

Olete oodatud kogu perega!

TÄHELEPANU MÄLUMÄNGURID! 57. Kloostriturniir toimub 22. sep­ tembril kell 12.00.

Sel korral toimub mälumängu kümnevõistluse esimene ja teine mäng kolmeliikmelistele võistkondadele, küsimused esitatakse ainult piltidena, 50 geograafia ja 50 loodus. Mängu juhivad Peeter Erik Kubo, Jaan Loide, Eduard Rihm.

HUVITEGEVUSED HOOAJAL 2018-2019 Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak. ee või liitudes keskuse uudiskirjaga piritavak.ee/est/uudiskiri Pirita Vaba Aja Keskuse ringidesse registreerumine tel. 6 457 625 või piritavak@piritavak.ee MUUSIKA JA PILLIÕPE ALGAVAL HOOAJAL Maire Eliste Muusikakool jätkab algavast hooajast taas Pirita Vaba Aja Keskuses (samuti Viimsi koolis)!

Valida on laulukooli ja pillikooli vahel. Alustame beebikooliga, edasi tulevad 3-aastased, siis 4-7 a. rühmad, mudilas- ja tütarlastekoor. Samuti kammerkoor, kus laulavad lapsevanemad (ees on laulupidude 150. juubel) ja muidugi individuaalõpe. Pillidest on valida kitarr, ukulele, cello, viiul, flööt, trummid huvi- ja süvaõppes.

Klaveriklassi kohad on täitunud.

Oluline on teada, et kooli õppemaks on tulumaksusoodustusega.

Avaaktus toimub Pirita Vaba Aja Keskuses 31. augustil kell 18.00 Täpne info www.mariel.ee Pirita Kitarri- ja Viiulistuudio annab teada! Pirita kitarri- ja viiulistuudio võtab septembrist alates vastu uusi õpilasi. Pilli saavad õppida kõik soovijad, ka need, kes pole eelnevalt muusikaga kokku puutunud. Eelkõige on oodatud lapsed ja noored vanuses 6 -17 a. Täpsemat infot pilliõppe kohta saate vaadata kodulehelt: kitarriorkester.ee.

Info kitarritundide kohta: laurijoeleht@gmail.com, või tel. 5689 8665 Info viiulitundide kohta: tanjajoele@hotmail.com, või tel. 503 7649

31. august 2018

vust Itaalia traditsioonide, kommete ja tavadega. Õppetöö ei toimu ainult laua taga istudes, vaid ollakse itaaliapärased ja loovad. Täpne info ja registreerumine monikaallert@yahoo.it, tel 53407737.

Psühholoog Helve Saat vastuvõtt Pirita Sotsiaalkeskuses alates 11. septembrist.

Laste ja perede psühholoogiline nõustamine lapse arengu toetamiseks. Vajadusel kunstiteraapia tehnikate kasutamine. 7.-16.a. laste psüühiliste protsesside (taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, tegevuse planeerimine) hindamine ja tagasiside andmine, Individuaalne supervisioon ehk töönõustamine hariduse- ja sotsiaalvaldkonna töötajatele.

Tasulised vastuvõtud toimuvad Pirita Sotsiaalkeskuses kord nädalas teisipäeviti kell 15.30-18.30 eelregistreerimisega kontaktil helve.saat@mail.ee Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee; piritavak@ piritavak.ee; tel 645 76 25. Facebook: www.facebook.com/Pirita-Vaba-AjaKeskus

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 SÜNDMUSED 14. septembril kell 17.0019.30 toimub Pirita Sotsiaalkeskuse saalis dementsusega inimestele ja nende lähedastele tugigrupp.

Püüame leida vastuseid osalejate küsimustele ja probleemidele. Ette registreerimisega korraldame ka dementsusega inimestele tegevustoa.

Palume registreerida kõigil osalejatel telefonil 55636076 või hsheinmets@ gmail.com. Tugigruppi korraldab MTÜ Elu dementsusega.

16. september kell 15.00 Keskpäevatants. Tantsuks mängib Mati Kärmik. Pilet 3 eurot.

28. september kell 12.00 Pirita Sotsiaalkeskuse hooaja avakontsert. Esineb Reet Linna ja Are Jaama.

Kaetud on kohvilaud. Kontsert on tasuta.

HUVIRINGID Võimalus liituda septembris alustava inglise keele huviringiga. Huvi korral võtta ühendust õpetaja Reeli Saluveeriga telefonil 5667 6657.

KEELEÕPE ALGAVAL HOOAJAL Inglise keele õppesse on veel vabu kohti! Septembris võimalus liituda täiskasvanute inglise keele õppegrupiga.

Huvi korral võtta ühendust õpetaja Reeli Saluveeriga tel 5667 6657.

Ootame sind Käsitöö huviringi Pirita Sotsiaalkeskuses kolmapäeviti kell 10.30. Kuutasu on 3 eurot, lisaks oma materjal. Juhendab Pille Pruuden. Rohkem infot leiab kodulehelt www.piritavak.ee/pirita-sotsiaalkeskus/

Itaalia keel ja kultuur edasijõudnutele alustab sel hooajal Pirita Sotsiaalkeskuses 11. septembril kell 18.30-19.50 ja hakkab toimuma kord nädalas teisipäeviti kell 18.30-19.50.

NÄITUS Mare Iknojani fotonäitus Kadriorg 300 Pirita Sotsiaalkeskuse saalis.

Palume fotonäituse külastuseks leppida eelnevalt kokku sobiv aeg telefonil 6069050.

UUS! Itaalia keel ja kultuur algajatele alustab Pirita Sotsiaalkeskuses 17. septembril kell 18.30-19.45. Tunnis õpitakse suhtluskeelt, tehakse tut-

Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 3. september kell 16.00 Töötuba Loodus tuppa. Meisterdame looduslikkest materjalidest midagi põnevat.

5. september kell 16.00 Kuldvillak. Vana hea mälumäng uute põnevate küsimustega.

7. september kell 16.00 Nipinurk. Avame nipinurga uue hooaja valmistades kodulõhnastajad. Registreeri end 6. septembriks.

10. september kell 16.00 Pallimängud õues. Toimuvad erinevad teatevõistlused, vigurvõistlused ja pallimängud.

13. september kell 16.00 DIY töötuba. Õpime ise lima meisterdama.

Registreeri end 10. septembriks.

14. september kell 16.00 Piljardi turniirid.

17. september kell 16.00 Lauamängude õhtu. Mängime koos põnevaid lauamänge. Parimatele mängijatele auhinnad.

18. september kell 16.00 BINGO 25. september kell 16.00 Kose kokkamine. Valmistame vürtsise hakkliha-burrito. Registreeri end 24. septembriks.

27. september kell 16.00 Just Dance maraton. Toimub tantsuvõistlus kus selgitame välja krapaksakamad tantsujalad.

28. september kell 16.00 Pinksi turniirid 20. september kell 11.00 Eakate kohvihommik Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: http://www.piritavak.ee/kose. E-mail: kose@piritavak. ee, tel. 6 006 391. Facebook: www. facebook.com/kose.vabaajakeskus

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 5. september kell 16.00 „Just Dance“ tantsuvõistlus. Mängime Xbox360 „Just dance“ mängu. Noortel on võimalus panna oma tantsuoskus proovile.

6. september kell 16.00 Väärtuste avastaja. Mängime läbi põneva Väärtuste avastaja lauamängu. Lauamäng sisaldab erinevate juhtumite ja situatsioonide läbimist.

7. september ja 10. septem­ ber Vanavanemate päeva tähistamine. Vanavanemate päevale eelne-

val reedel ja järgneval esmaspäeval on oodatud Mähe Vaba Aja Keskusesse noored koos oma vanaema ja/või vanaisaga, et üheskoos aega veeta mängides ja meisterdades.

12. september kell 16.00 Loovjoonistamine. Laseme kõigil huvilistel panna oma mõtted ja tunded paberile just sellele isikule sobivate vahenditega. Juhendaja annab ette mõtte, kuidas alustada, kuid edasi loob iga inimene oma unikaalse töö just ise.

13. september kell 16.00 Lauamängude ring. Lauamängude ringis on noortel võimalus igal korral õppida selgeks uus ja huvitav lauamäng.

Lauamängude mängime arendab noorte loogikat, loovust ja meeskonnatöö oskuseid.

PÕNEV! 14. september kell 16.00 Belgia kultuuriõhtu. Külla tuleb noormees otse Belgiast, kes tutvustab oma kodumaa kultuuri, kombeid ja koos valmistame traditsioonilist sööki. Vajalik registreerimine hiljemalt 13. september aadressil: mahe@ piritavak.ee, tel: 53004080 või noorsootöötaja juures.

18. september kell 16.00 Puzzle päev. Teritame mõistust puzzlede kokkupanekuga.

20. september kell 16.00 Kunsti-ja meisterdamis töötuba. Päev täis loomingulisi kunsti-ja meisterdamistegevusi. Võimalus meisterdada kaarte, dekoratsioone, saviga voolida, ökoloogilist pildiraami meisterdada jpm. Kasutame keskuses olevaid vahendeid.

21. september kell 16.00 Fotograafia ring. Õpime peegelkaamera kasutamist ja õues pildistamist.

26. september kell 16.00 Kokandusring. Ringitegevuse eesmärgiks on õppida edaspidiseks eluks kasulikke oskusi ning saada harjumus iseseisvalt süüa valmistada. Vajalik on registreerimine hiljemalt 25. septembri õhtuks aadressil: mahe@piritavak. ee; tel: 53004080 või noorsootöötaja juures. Kohtade arv on piiratud!

27. september kell 16.00 Sportlik päev. Toimub Mähe Vaba Aja Keskuse sportlik päev, kus noored saavad treenida nii oma füüsilist kui ka vaimset vormi.

28. september kell 16.00 Lauamängude ring. Lauamängude ringis on noortel võimalus igal korral õppida selgeks uus ja huvitav lauamäng.

Lauamängude mängime arendab noorte loogikat, loovust ja meeskonnatöö oskuseid.

TÄISKASVANUTELE Pilatese treening täiskasvanutele esmaspäeviti kell 18.45-19.45 Treeningule tulles kaasa võtta isiklik treeningmatt ning riietuda mugavalt.

Registreerumine ja lisainfo madli. toots@gmail.com, tel 56652081 Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee. Tel. 605 9516. www.piritavak. ee/mahe ja www.facebook.com/mahevabaajakeskus

REKLAAM 11

31. august 2018

Istikute müük Kloostrimetsa puukoolis (Sompa tee 8) E-L 10.00-19.00 info telefonil 5091853

Reakuulutused VEENILAIENDITE ravi ilma järjekorrata Tallinnas. Dr Vilkevičius. Hind al. 69€ — www.vita.ee 669-0806 Hoonete soojustamine puistevillaga.

Konsultatsioon objektil tasuta.

Tel: 5016689, ken@puistemees.ee, www.puistemees.ee Korstnapühkija ja pottsepa teenused.

Ohtlike puude/okste langetamine ning viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Tel.nr: +372 5348 7318, e-post igor@inkteenused.ee Kõik ühest kohast! Kuivad ja toored küttepuud konteineris, võrkkotis või lahtiselt, brikett, pellet ja litsentseeritud korstnapühkijad. Alusel kauba toome eraldi ratastõstukiga hoovi, mitte ei jäta tänavale. Telli kohe! 5200093, 6000136 või vaata kodulehelt lisa Puu24.ee Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 53 529 476 email: mehitus@ gmail.com Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, telefon: 516 8180 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215.

Ostan ENSV rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 602 0906 ja 501 1628 Tim Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. email:margus@korvent.ee, tel. 552 6281

Pirita ja Merivälja korstnapühkija ja pottsepp kutsetunnistustega teostab litsenseeritud korstnapühkimis,-ja pottsepa tööd. Küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti väljastamine kindlustusseltside ja Päästeameti jaoks. tel. 5690 0686, e-post korsten.korda@gmail.com Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www.nagusul.ee Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvärava komplekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplekt kuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee Laste lugema ja kirjutama õpetamine, individuaaltunnid koolieelikutele ja põhikooli õpilastele. Tel 5 059 605 Koguja soovib osta eesti ja vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid, ordeneid, margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokumente, etikette, silte jne. Kuulutus ei aegu. Iga päev 11-21.

Tel.55955996, harvem 6570263.

Teostame vihmaveesüsteemidega seotud teenuseid. Valtsimismasinaga valmistame rennid otse Teie objektil, puuduvad liitekohad. Tel. 5271059, info@ vihmaveerennid.ee, www.vihmaveerennid.ee Müüa puhast hobusesõnnikut kottides 3,5€/40L (saab ka lahtiselt). Varakevadine soodus hind 3€ märtsi kohale toimetamisega. Alates 10st kotist trantsport tasuta. 5071497

Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel. 50 92936 Muudame Teie aia kauniks – lõikame viljapuud, pügame hekid, freesime kännud, niidame muru, lõikame võsa ning vastavalt Teie soovile teostame ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 55637666. Rohkem infot leiate kodulehelt www.ifhaljastus.ee Koduteenus eakale või puudega inimesele: Poes ja apteegis käimine, koristusabi, küttepuude tuppa toomine või ladumine, toiduvalmistamise abi, asjaajamised erinevates ametiasutustes, meditsiiniasutuse külastus, arstiabi korraldamine, tegelemine koduloomaga, lihtsamad aiatööd, surnuaias käimine, haua korrastamine, saatmis-ja transporditeenus, maniküür, pediküür, hinge kosutamine, vestlused, ajalehtede ettelugemine, õues jalutamine. Tunnipõhine teenus 10 eurot / tund. Linnast väljas kilomeetri hind 0,25 eur / km. Linnasisene 0,50 eur / km. Telefon: 53 80 51 33.

Kivikorstnate ehitamine 51 88889 Ehitus- ja remonttööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. E-post raul@ vivamees.ee, 5100250 Raul Mina, naaberküla mees Meriväljalt, sooviksin osta omakandi rahvalt antiiki ja vanavara! Mõelge sellele, kui kevadise suurpuhastuse ajal asju ära viskamas olete! Tel. +3725030655 ja jaanus@idla.ee.

Puhastame küttesüsteemid ja muudame kodu ohutuks! Lisaks küttesüsteemide hooldamisele teostame ka nende ülevaatust. Korstnapuhastaja OÜ, +372 566 467 56. Vaata lisa www.korstapuhastaja.ee Lõikan hekki,trimmeriga pika rohu ja heina niitmine,saetöö aias.Tel.55547291

Revalia Tantsukool ja Helen Klandorf-Sadam ootavad Teid

TäiSKaSvanuTe SelTSKonnaTanTSu KuRSuSTele!

KOHT: Pirita, Linnaosa Valitsuse saal

UUS ALGAJATE KURSUS 27. september–6. detsember 2018 kell 18.30–19.45 (10 neljapäeva õhtut v.a 25.10) TANTSUD: aeglane valss, viini valss, ruutrumba, samba, jive, aeglane fokstrot, kvikstep, tango ja rock’n roll KURSUSE TASU: 85 € inimene

HARJUTUSTUND EDASIJÕUDNUTELE 27. september–13. detsember 2018 kell 19.45–21.00 (11 neljapäeva õhtut v.a 25.10) KURSUSE TASU: 88 € inimene INFO ja REGISTREERIMINE: helen@tkrevalia.ee või tel 510 9493 www.tkrevalia.ee

Uus võrkpalli hooaeg on algamas ja sellega seoses otsime oma meeskonda uusi liikmeid. Meie trennid on teisipäeviti ja neljapäeviti Pirita Majandusgümnaasiumis 18.30-20.00. Osaleme Rahvaliiga II tugevusgrupis ja Tallinna Meistrivõistlustel. Korra nädalas ja võistlustel käib treener kaasas toetamas meid. Lisainfo 5235044 Martin Korstnapühkimistööd. Kütteseadmete remont. Töödele garantii ja akt.

56450529 Viljapuude lõikamine Tallinnas ja selle lähiümbruses. Tel.53324302 Mahla pressimise teenus Harjumaal Kose vallas. Lisainfo 56219762.

Hekkide ja viljapuude lõikus. Tel. 56630024 Eratunnid matemaatikas ja füüsikas põhikooliõpilasele. Kontakttunnid Meriväljal. Tel. 5177611. javar@javar.ee. www.javar.ee Õunamahla pressimine Teie aia õuntest Rohuneemes. Vähim kogus umbes 30 kg. Tel 55 935 863.

Kutsetunnistusega korstnapühkija, tehtud tööde kohta akt. Tel.: 56890125 Epost: kuldnoop@gmail.com Prantsuse keele eratunnid. Tel. 53 444 808.

Korstnapühkija ja pottsepa litsenseeritud teenused Pirital, Meriväljal ja Viimsis. Puhastame, remondime ja ehitame küttekoldeid ja ventilatsiooni süsteeme. Korstnapühkimise akt Päästeametile ja kindlustusseltsidele. Tel.56900686, korsten.korda@gmail.com Heki lõikus ja muud puittaimedega seotud tegevused. Tel 6232380; 5225 103 LAO TÜHJENDUSMÜÜK. Antiik- ja vanamööbel Belgiast. www.altermoobel.ee .

Kauplus-ladu Tallinnas, Peterburi tee 65.

Info 55632859

12 REKLAAM

31. august 2018

Kohvik Malltop on avatud E-R kella 9.00-16.00 pakume lihtsaid ja koduseid toite taskukohase hinnaga.

Meie juures ootab teid kodune õhkkond, lahke ja kiire teenindus.

Korraldame sünnipäeva- ja peielaudu, koolituste ja firmade toitlustamist.

Asume Pirita Olümpipurjespordikeskuses, Regati pst.1 , 4 korpus

Liis Lahe +37258415407 www.malltop.ee

Sulg

pall selgeks

Sel sügisel algavad laste treeningud Meriväljal, Haabneemes, Randveres, Püünsis ja Kadrioru Tennisekeskuses.

Täiskasvanutele mõeldud treeningud algavad Tallink Tennisekeskuses.

Sulg

pall selgeks

Hommikused sulgpallitrennid lastele toimuvad Kadrioru Tennisekeskuses.

Muusikakool

(L. Koidula 68, Tallinn) võtab vastu uusi õpilasi

Registreeru: aigartonus@ hotmail.com

Registreeru: aigartonus@ hotmail.com

Info: 56 902 481

Info: 56 902 481

3–6 aastaseid lapsi ootame laulu-, pillimängu- ja rütmikooli Melose MuusikaMaailm Info ja registreerimine studiomelos@studiomelos.ee ja tel 5660 6156

Pirita Pesumaja

Operatsioonid ja kirurgia

Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!

Kirurgilisi operatsioone teostatakse günekoloogia-, nina-kõrva-kurguhaiguste-, üldkirurgia-, uroloogia erialal. Koostööpartnerite poolt pakutakse plastilist kirurgiat, ortopeediat ja rasvtõve (kaalu) kirurgiat.

Uroloogilised operatsioonid

Ninakõrvalkoobaste kirurgia

Sterilisatsioon

Keskkõrva operatsioonid Kõri mikrokirurgia

Suguelundite plastika ja allavaje kirurgiline ravi

Healoomuliste kasvajate eemaldamine

Kusepidamatuse ravi

Songa operatsioonid

Hüsteroskoopia (emakaõõne operatsioon)

Rasvaimu

Laparoskoopia (nii diagnostiline kui suuremad

Maomahu vähendamine

günekoloogilsed operatsioonid)

Näo-, kõhu-, rinnanäärmete plastilised operatsioonid

Adenoidide eemaldamine Kurgumandlite eemaldamine

Artroskoopia

Nina-kõrva plastilised operatsioonid

Käekirurgia

Haiglal on 8-kohaline intensiivravi keskus. Meil opereerivad Eestis tuntud kirurgid, mistõttu usume, et suudame pakkuda kvaliteetset meditsiiniteenust järjekorras olemata.

Günekoloogias ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialal oleme Eesti Haigekassa lepingupartnerid.

Fertilitas Viimsis Kaluri tee 5a Haabneeme Viimsi vald

Mustamäe polikliinik A.H. Tammsaare tee 47 Tallinn

Kesklinna polikliinik Kaupmehe 4 Tallinn

Registratuur: +372 605 9600 +372 605 9601

Registratuur: +372 664 6444 +372 664 6445

Registratuur: +372 660 4072 +372 646 3539

www.fertilitas.ee

KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

otsib oma kollektiivi rõõmsameelset ja usinat tekstiili operaatorit!

Ettevõte pakub:-töötamist graafiku alusel ( 0,75 kohaga);-palka alates 700 eurot. info@piritapesumaja.ee Tel:+372 58378330 www.piritapesumaja.ee

Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee

Värske mesi otse mesinikult!

Hind: 7 €/kg Ostes 10kg mett, on kohaletoomine tasuta!

Tel: 522 7099

www.robertimesi.ee

www.facebook.com/ piritalinnaosa/

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee.

Toimetaja Gerttu Alteberg, telefon 6 457 629, e-post gerttu.alteberg@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.