Pirita ajaleht 28.09.2018

KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU LK 2 KORTERIÜHISTUTE TOETUS LK 5 MERIVÄLJA KOOL TÄHISTAB 70. TEGEVUSAASTAT LK 8 28. september 2018  NR 10 (278)

www.facebook.com/piritalinnaosa Võta osa fotokonkursist!

Pirita Kose lasteaed alustas õppeaastat uues hoones 12. septembril avati Tallinna kaasaegseim lasteaed - Pirita Kose Lasteaed, mis lõi paremad tingimused nii lastele kui ka töötajatele.

Seni kahes väiksemas hoones tegutsev Pirita Kose Lasteaed kolis vastvalminud kaasaegsemasse hoonesse. Uus hoone on valgusküllane, hele ja ruumikas ning mahutab kuni 176 last. Lapsed saavad söögitegemist õppida toimkonna ruumis, looduse tundma õppimiseks on kaunis loodusõpperada ning heade ilmadega on võimalik mängida õuealal isegi minijalgpalli. Muidugi on mõeldud ka personali peale - nad saavad puhkeruumid ja kööginurga. Pirita Linnaosa Valitsus kinkis Pirita-Kose Lasteaiale uue hoone avamise puhul lustliku maali, mis jääb lasteaia fuajeesse kogu lasteaiaperet pikkadeks aastateks rõõmustama. Maali autor on Merivälja elanik Rein Meresaar.

Lasteaia ehitajate esindaja Haart Ehituse juhatuse esimehe Riho Metsla sõnul sujus lasteaia rajamine suuremate takistusteta. “Omamoodi väljakutseks osutus krundi kõrghaljastus, mistõttu tuli ehi-

tuse transpordikorraldus väga hästi läbi mõelda. Näiteks said lasteaia mänguväljakud õigesse paika tänud ATV-dele, mis ei ole just tavaline lahendus. Siinkohal soovin tänada objekti meeskonda – vaid parimatega saab teha parimat tööd,“ lisas ta. Metsla märkis, et lasteaia ehitamine on igal juhul eriline. “Järelkasv on ütlematagi oluline ning on hea meel anda ettevõttena oma panus hulga laste lapsepõlve kujunemisse. Mine tea, ehk hakkab mõni Pirita Kose lasteaia kasvandikki tulevikus ehitusalal tegutsema,” sõnas ta.

Pirita Kose lasteaia ehitushanke võitis kolme ettevõtte ühispakkumus (Pro Ehitus OÜ, OÜ Tafrix - praeguse nimega Haart Ehitus OÜ - ja KRTL OÜ), ehituslepingu maksumus on ligi 2,7 miljonit eurot. Uus lasteaed ehitatati aadressile Kose tee 58 ehk olemasoleva lasteaia kinnistule.

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond annab välja stipendiumeid Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab kuni 15. oktoobrini vastu taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks 2019. aastal.

 organisatsioone toetustega eesti rahvuskultuuri arendamise, säilitamise ja edasikandmise seisukohalt oluliste projektide algatamiseks ja finantseerimiseks.

Sihtasutus Eesti Rahvus­kultuuri Fond toetab:  üksikisikuid stipendiumidega õppe- ja teadustööks ning loominguliseks- ja sporditegevuseks;

Stipendiume ja toetusi jagatakse 127-st allfondist. Jagamise info, allfondide nimekirja ning taotluse ankeedid leiate Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljel www.erkf.ee.

Pirita Linnaosa Valitsus kuulutab välja fotokonkursi „Loomad Pirital“, mille parimaid töid kasutatakse Pirita linnaosa 2019. aasta kalendri kujundamisel.

12 parimat fotot valib välja žürii, kõige parem foto, mida kasutatakse kalendri esikaanel, selgitatakse välja avaliku hääletuse tulemusel Pirita Linnaosa Valitsuse Facebooki kontol.

Konkursile saab iga osaleja esitada kuni 7 fotot. Fotod ei pea omavahel moodustama tervikut, neid võib esitada ühekaupa. Tööde esitamise lõpptähtaeg 1. november 2018.

Lisainformatsiooni saab veebilehelt www.tallinn.ee/pirita.

Toimub Pirita korteriühistute infotund 2018. aastal muutus kohustuslikuks korteriühistute (KÜ) loomine. Pakkumaks uutele ja juba olemasolevatele ühistutele tuge ning nõuandeid, toimub oktoobris korteriühistute infotund.

24. oktoobril kell 17.30 toimub Pirita Linnaosa Valitsuses korteriühistute infopäev. Teemaks on korraldatud jäätmevedu. Kohal on ka IdaHarju politseijaoskonna vaneminspektor, Päästeameti esindaja ja Tallinna Munitsipaalpolitsei esindaja.

Infotunnis osalemiseks palume end eelnevalt registreerida Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6), kirjutades pirita@tallinnlv.ee või helistades 645 7600.

Teade Pirita Linnaosa Valitsus korraldab Sitska tee 27 projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda tööpäevadel 8.-22. oktoobril 2018 Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6, tuba 128). Huvitatud isikuil on samal ajavahemikul võimalik esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. Kui nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata.

Sitska tee 27 kinnistu on elamumaa sihtotstarbega, suurus 1225 m² ja paikneb kehtestatud Mähe põik 20a ja 38a kinnistute detailplaneeringu alas, millega määrati Sitska tee 27 kinnistule ehitusõigus 2-korruselise väikeelamu ja abihoone püstitamiseks ning hoonestusala. Sitska tee 27 krundi lubatud maksimaalne täisehitus on 18%, hoonete ehitisealune pindala 220 m² ja suletud brutopind on 440 nm². Taotluse kohaselt soovitakse Sitska tee 27 kinnistule püstitada üksikelamu ning suurendada ja nihutada detailplaneeringus kavandatud hoonestusala.

Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr. tallinn.ee.

2

LINNAOSA

JUHTKIRI

28. september 2018

Pärnamäe tee 36 jäätmejaama asukoha joonis.

Toimekast septembri­ kuust ja tulevastest tegevustest

H

ommikul mööda Vabaõhukooli teed tööle jalutades on rõõm vaadata üha kirjumaks muutuvaid puid ja langevaid lehti.

Ilm on külmemaks muutumas ja loodus saab uue näo. Meie rohelises linnaosas on seda eriti hästi märgata. Lehtede hoogsama langemisega algab meil ka lehekottide äravedu. 15.-29. oktoobrini toimub lehekottide veoks registreerimine, millest saab täpsemalt lugeda juhtkirja kõrvalt ja meie kodulehelt www.tallinn.ee/pirita.

September oli äärmiselt sündmusterohke meie kogukonna jaoks - toimus Jüri Ratase jalgrattavõistlus, Maarjamäe laat, Pirita Sügisjooks, noorte nõukogu ja eakate nõukogu koosolekud.

Pirita lapsed, kes septembris esimeses klassis oma kooliteed alustasid, kutsusime koos kaaslastega kinno lastefilmi vaatama. Uues majas saavad õppeaastat alustada ka Pirita Kose Lasteaia lapsed, sest uus hoone on lõpuks kasutamiseks valmis. Püstitasime nimelise tunnustuspingi legendaarsele rallisõitjale Uno Aavale. Kusjuures, vanahärra tähistab sel aastal juba 90. sünnipäeva. Soovin talle tugevat tervist, palju jõudu ja jaksu!

Septembrikuus toimus koos linnaosakogu esindajatega kohtumine ka Riigimetsa Majandamise Keskusega, kellele kuulub meie Pirita jõe äärne ala. Saime lõpuks kokkuleppele, et Nurmiku tänava läheduses asuv sild on ohtlik ning saime loa seda oma kuludega ümber ehitada. RMK lubas alustada jõe piirkonnale arengukava koostamist ning sinna kaasata ka meid ja kohalikke elanikke.

O

ktoobrikuus hakkame tihedamalt rääkima alates 1. jaanuarist Pirital rakenduvast korraldatud jäätmeveost. Näiteks kutsume Tallinna Jäätmekeskuse esindaja sellest rääkima 24. oktoobril toimuvasse korteriühistute infotundi. Sellest võid lähemalt lugeda lk 1. Kindlasti toimub veel täiendavaid infopäevi, pikemalt võid korraldatud jäätmeveost lugeda juhtkirja kõrvalt. Taaskord algavad ka eakate ujumistreeningud Merivälja Kooli ujulas. Ujumistreeningud toimuvad kolmel kolmapäeval oktoobri- ja novembrikuus ning suplema on oodatud Pirita eakad ujumishuvilised. Osalejaid juhendab ujumistreener. Ujumistreeningutest saad täpsemalt lugeda juhtkirja kõrvalt.

Soovin kõigile südamele panna, et pimedas liigeldes kannaksite helkurit ja teeksite kindlaks, et seda teevad ka teie lapsed, vanemad ja sõbrad.

Algab aasta üks pimedamaid aegu ning see pisike helkiv ese aitab päästa elusid ning iga elu on oluline.

Hoidke end ja oma lähedasi!

Alina Tubli Pirita linnaosa vanem

Pirita linnaosa lehekottide veole registreerimine 2018. aastal!

Pirita Linnaosa Valitsus korraldab puulehtede äraveo 19. novembrist kuni 9. detsembrini, et vältida ebameeldivat lõkkesuitsu ning kompostimishunnikuid. Lehevedu toimub asumite kaupa:  12. – 18. november – Mähe, Laiaküla, Kloostrimetsa, Lepiku, Iru ja Pirita asum;  19. – 25. november – Kose ja Maarjamäe asum;  26. november – 2. detsember – Meri­ välja asum.

Pärnamäe jäätmejaam asub aadressil Pärnamäe tee 36. Lisainformatsiooni saab helistades 1345. Jäätmejaam on avatud järgmistel aegadel:  Esmaspäeviti 12-20  Teisipäeviti 12-20  Kolmapäeviti 12-20  Neljapäeviti 12-20  Reedel on jäätmejaam suletud  Laupäeval ja pühapäeval 10-18

Mida teha, et lehekotid ära viiakse?

Lehekottide äraveo registreerimine algab 15. oktoobril ja lõpeb 29. oktoobril 2018. Registreerimiseks tuleb täita ankeet Pirita ajalehest ja tuua see Pirita Linnaosa Valitsusse, Kloostri tee 6 in-

fopunkti esmaspäeviti kell 15.00-18.00 ja neljapäeviti 10.00-12.00. Registreeruda saab vajadusel ka telefoninumbril 645 7610 või e-posti teel tonis.liinat@tallinnlv.ee. Alates 15. oktoobrist on võimalik registreeruda ka Pirita Linnaosa Valit-

suse kodulehel www.tallinn.ee/pirita. NB! Hilisemaid avaldusi paraku vastu ei võeta.

Korjake puulehed kottidesse ja sõlmige kott pealt kinni. Veoperioodi alguse päevaks tuleb kotid tõsta piirdeaia taha tänavapoolsesse serva. Enne veoperioodi alguse päeva hoida lehekotte oma kinnistul. Lehekotid veetakse ära asumite kaupa. Iga registreerinud kinnistu juures käiakse ühe korra. Juhul, kui kotid sisaldavad peale puulehtede ka muud prahti, siis kotte ära ei viida. Lehekottide maksimumsuurus võib olla kuni 150 l, suuremaid lehekotte ära ei viida.

Igalt kinnistult viiakse ära kuni 15 kotti.

Kui Teil on rohkem kui 15 lehekotti, siis on võimalik transportida need lähimasse jäätmejaama. Jäätmejaamades võetakse igalt inimeselt päevas tasuta vastu (ID kaardi alusel) kuni kuus 100 l kotitäit aia-ja pargijäätmeid.

Uuel aastal hakkab Pirital toimima korral­ datud jäätmevedu Tõnis Liinat, Pirita Linnaosa Valitsuse arendusnõunik

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Pirital taas kehtima korraldatud jäätmevedu. Mida see tähendab?

Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Taoline korraldus kehtestati juba 2004. aastal ja järk-järgult on kohalikud omavalitsused läinud taolise süsteemi peale üle.

Pirita linnaosas hakkab teenust pakkuma Eesti Keskkonnateenused AS. Korraldatud jäätmeveoga veetakse ära segaolmejäätmed, vanapaber ja papp, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning suurjäätmed. Iga majapidamine peab sõlmima jäätmeveo lepingu, mille kohta tuleb lisainformatsioon sügisel Pirita lehte ja veebikanalitele.

Algavad Pirita linnaosa eakate ujumistreeningud

Miks see on vajalik?

Korraldatud olmejäätmete veo põhieesmärkideks on hoida keskkonda. Seni kehtinud korralduse juures ei ole kõik eramajad ja väikeettevõtjad liitunud prügiveoga, mis tähendab, et nad ise viivad kuhugile oma prügi.

Muidugi võime loota, et nad viivad prügi selleks mõeldud kohtadesse, kuid ometigi on Eestis suureks probleemiks jäätmete jätmine loodusesse või konteinerite kõrvale.

Korraldatud jäätmevedu annab igale elanikule ja ettevõtjale garantii, et tema olmejäätmeid käideldakse võimalikult keskkonnahoidlikult ning parima hinnaga.

Lisainformatsiooni saab lugeda Tallinna Jäätmekeskuse kodulehelt https://www.prugi.ee/portal/jaatmeab/.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet otsustas terviseprojektide eelarvest eraldada raha Pirita eakate ujumistreeningute projektile. Treeningutel saab osaleda 30 inimest.

Ujumistreeningud toimuvad kolmel kolmapäeval oktoobri- ja novembrikuus Merivälja Kooli ujulas, kuhu on oodatud Pirita eakad ujumishuvilised. Osalejaid juhendab ujumistreener. „Pirita linnaosa on oma olemuselt sportlik. Meil on suurepärased terviserajad ja sportimisvõimalused, kus igaüks peaks leidma endale sobiva tegevuse. Meie

eesmärk on viia sportimisvõimalused veel lähemale neile, kellele mingil põhjusel ei sobi väljas treenimine või kelle rahalised võimalused on piiratud. Seetõttu korraldame erinevaid terviseprojekte,” ütles linnaosa vanem Alina Tubli.

Treeningud algavad kell 14.30 ja toimuvad järgmistel kuupäevadel: 24. oktoober, 31. oktoober ja 7. november.

Treeningutel osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine, mida saab teha Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6), helistades 645 7617 või kirjutades kaido.bammer@tallinnlv.ee.

LINN

28. september 2018

Linn koostas noorte turvalisuse täiendava programmi Kõigi Tallinna kaheksa linnaosa juurde taasluuakse alaealiste komisjonid, politsei ja koolid hakkavad omavahel probleemsete noorte kohta tõhusamalt infot vahetama ja suvisel perioodil palgatakse spordiväljakute juurde treenereid, otsustas täna Tallinna linnavalitsus kabineti nõupidamisel.

Kokku 9-punktiline programm sündis linna ametite ettepanekute põhjal, pärast linnajuhtide kohtumist politseiga ja ümarlauda sise- ja justiitsministeeriumis.

Linnavalitsus otsustas, et politsei lastekaitse töötajad hakkavad tööle politseiga ühes majas ja teevad ka linnas reide koostöös noorsootöötajatega. Uute parkide loomisel või vanade uuendamisel kaasatakse protsessi ka politsei esindajad, et pargid saaksid võimalikult turvalised.

Lasnamäe Raadiku piirkonna probleemidele ja parimate lahenduste leidmiseks moodustakse eraldi töögrupp,

mille esimeseks ülesandeks saab piirkonnas täiendavate turvalisusemeetmete rakendamine.

Kui praegu on Tallinnas viis nn mobiilset noorsootöötajat, kes liiguvad linnas eri piirkondades ringi, kus noored kogunevad, on kavas juurde palgata neli noorsootöötajat - kaks Kesklinna piirkonda, üks Põhja-Tallinnasse ja üks Lasnamäele.

Lisaks eelpoolmainitud alaealiste komisjonide loomisele, maist-septembrini linnaosade spordiväljakutele treenerite palkamisele ja tõhusamale infovahetusele politsei ning koolide vahel hakkab Linnavaraamet rohkem tähelepanu pöörama probleemsetele perekondadele ning tegelema vajadusel nende perede ümberasutamisega.

Samuti on linna sooviks saada Munitsipaalpolitseile juurde täiendavaid õigusi sarnaselt näiteks abipolitseinikele, et tagada linnas veelgi parem turvalisus.

Tallinna linna 2018. aasta lisaeelarves lubatakse 9,5-protsendilist palgatõusu lasteaia ja huvikoolide õpetajatele Tallinna Linnavolikogu istungil läbis 2018. aasta lisaeelarve esimese lugemise. Valdkonnad, mille kulud lisaeelarvega enim suurenevad, on teed ja tänavad, sotsiaalhoolekanne ning haridus.

Lastehoiu ja alushariduse kulud suurenevad eeskätt seoses lasteaedade toidukulude katmiseks vajaliku summa täpsustumisega. Kui algselt planeeriti toidukuludeks 5 077 000 eurot, siis lisaeelarvega suureneb summa 881 000 euro võrra ehk 5 958 000 euroni.

Lasteaia õpetajate ja huvikoolide õpetajate palga alammäära tõus 1150 eurole on planeeritud alates 1. septembrist.

Lisaeelarve vastuvõtmisel suureneb linna eelarve sissetulekute ja väljaminekute maht 44 272 511 euro võrra, mille tulemusena kujuneb Tallinna linna 2018. aasta eelarve täpsustatud mahuks 727 383 125 eurot.

Lisaeelarvega suurenevad linna tulud kokku 32 864 391 euro võrra, sh linnakassa tulud (v.a toetused) 8 365 999 eurot, omatulud 3 951 886 ja saadavad toetused 20 546 506 euro võrra. Tulumaksu tulu suureneb lisaeelarvega 7 100 000 euro võrra, mis tuleneb peamiselt tulu saajate arvu ja nende poolt deklareeritud tulu kasvust. Deklareeritud tulu kasv on tingitud tugevast majanduskasvust, madalast töötuse määrast, kiirest palgakasvust ning positiivsest majanduskeskkonnast.

Lisaeelarves kavandatud muudatuste tulemusena suurenevad kulud kokku 28 428 126 euro. Linna asutuste tegevuskulusid suurendatakse nii omatulude, välisrahastuse, riigilt saadavate toetuste kui ka investeerimistegevuse eelarvest tehtavate ümberpaigutuste arvelt. Valdkonnad, mille kulud lisaeelarvega enim suurenevad, on teed ja tänavad, sotsiaalhoolekanne ning haridus.

da puudega inimese eluruum vastavalt nende puudest tulenevatele vajadustele, parandamaks inimese iseseisvat toimetulekut ja vähendamaks nende hooldajate hoolduskoormust sai täidetud. Inimesed jäid väga rahule.

Pikemaaegse rahastusega, Euroopa Regionaalarengu Fondi toetava meetme tegevuse raames, kohandatakse lisaks 376 puudega inimese eluruumid. Sel aastal planeerib Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet kohandada 50 eluruumi ning igal järgneval neljal aastal 75 eluruumi ning 2023. aastal 26 eluruumi.

Tallinna linn parandab ühistranspordi ligipääsetavust Tallinna Linnavalitsus andis ülevaate pealinna ligipääsetavuse arengusuundadest, millest selgub, et jõudsalt keskendutakse ühistranspordi ligipääsetavuse parandamisele.

Linna eesmärk on vahetada kõik ühissõidukid välja madalapõhjaliste sõidukite vastu. Seda tehakse etappide kaupa. Möödunud aastal soetas Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts 30 uut diiselbussi, 20 diisel-elektrihübriidajamiga bussi ja 17 kasutatud bussi, kõik need on madalapõhjalised. Osaühingu MRP Linna Liinid teenindatavatel ühissõidukiliinidel alustas 2017. aastal tööd 11 uut lühikest MAN bussi, mis asendavad diiselbusse.

2017.-2018. a renoveeriti kokku 20 trammi ning aasta lõpuks on Tallinna ühissõidukite madalapõhjalise veeremi osakaal 87 %, sealhulgas bussidest 92 %, trollidest 10 0% ja trammidest 44%. Kõigil Tallinna ühissõidukitel on sise- ja välitablood ning audiosüsteem. Ühissõidukid varustatakse ka vaegnägijatele ja eakatele sobivate tabloodega ning peatused varustatakse audiosüsteemiga. Viimase kahe aasta jooksul on paigaldatud 30 ühissõidukipeatusesse reaalaja infotablood, enamus neist on varustatud ka vaegnägijatele mõeldud reaalaaja audiosüsteemiga.

Alates 1. oktoob­ rist saad Tallinna kodulehel kaasa rääkida Tallinna tuleviku kujunda­ misel

Tallinna Linnavolikogu istungil otsustati jätkata projektiga „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ Tallinna Linnavolikogu otsustas kasutada välistoetust „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ kogueelarvega summas 2 505 957 eurot, milles Tallinna linna omafinantseering on 606 781 eurot.

2017. aastal osales Tallinna linn katseprojektis koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega, mille raames kohandati 45 Tallinna elaniku eluruume, hoonete sisse- ja väljapääse ning käiguteid. Koostöö oli väga hea ning eesmärk kohanda-

3

Eluruumide kohandamise toetust saavad taotleda need isikud, kellel on sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puue, puudest tulenev erivajadus liikuvusega seotud toimingutes, köögi- või hügieenitoimingutes ning kelle rahvastikujärgne ja tegelik elukoht on aastaringselt elamiseks ette nähtud eluruum Tallinnas.

Kohandamisele kuuluvate tööde liigid on näiteks - platvormtõstuki-, laetõstuki- ja ukse automaatika paigaldus; vaheplatvormita kaldtee rajamine; hoone välisukse ja korteri välis- ja siseukse

ava kohandus; uksekünnise paigaldus ja lävepakuta ukseava kohandus; ning tualettruumi kohandus.

Projekti kogueelarve on maksimaalselt 2 505 957 eurot, millest Tallinna linna omafinantseering on kokku 606 781 eurot.

Projekti täitma määratakse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, amet teavitab linna elanikke eluruumi kohandamise taotluste vastuvõtu algusest Tallinna linna meedia (ajalehed, kodulehed, sotsiaalmeedia) ja puudega inimeste tugiorganisatsioonide vahendusel.

Tallinna linnavalitsus avas oma kodulehel ideekorje, mis on osa linna uue arengukava koostamise protsessist. Esimene ideekorje on avatud 1.10-31.10.2018. Osalema oodatakse kõiki, kellele Tallinna tulevik ühel või teisel moel korda läheb.

Uue pikaajalise arengukava koostamine sai avalöögi 21. septembril Kultuurikatlas, kus tutvustati arengukava koostamise protsessi ja lähtealuseid. Linnapea Taavi Aas kutsus arutlema selle üle, kuidas kasvatada Tallinna konkurentsivõimet hea elupaigana ning atraktiivse investeerimise ja turismi sihtkohana. Linnapea tõi välja, et enam tähelepanu tuleb pöörata linnaruumi kvaliteedile. Linnaruumi kvaliteet selle kõikidel tasanditel on ühtviisi oluline nii elanikele, kaasaegsetele mobiilsetele professionaalidele, ettevõtjatele ja külalistele. Uue arengukava koostamise käigus vaadatakse üle kehtiv linna strateegia 2030 ning otsitakse ja arutatakse võimalikke uusi sihte, mille tulemusel määratakse kindlaks linna peamised eesmärgid nii pikemas kui lühemas ajaperspektiivis. Huvirühmade ja laiema avalikkuse kaasamisega soovitakse tõsta teadlikkust sellest, millises suunas meie linn liigub, millised on meie prioriteedid ja ambitsioonid ning kutsutakse kõiki osalema eesmärkide seadmisel.

Arengukava koostamisel osalemiseks on loodud erinevaid võimalusi.

Oma mõtted on võimalik välja öelda nii erinevates töötubades kui selleks loodud veebikeskkonnas: https:// www.tallinn.ee/strateegia/ideekorje ning Facebooki grupis: „Tallinna arengukava 2021+“. Avaseminari ettekanded on leitavad Tallinna kodulehel aadressil https://www.tallinn.ee/strateegia/.

4

KOGUKOND

28. september 2018

FOTOD: PIRITA LOV

Uno Aava auks püstitati pink Legendaarse rallisõitja Uno Aava 90. sünnipäeva hakul püsitati mehele Pirtale mälestuspink.

Uno Aava on Eesti autorallisõitja. Ta alustas võistlemist 1952. aastal mootorratastel ja läks 1958. aastal üle autodele. Oma karjääri jooksul on ta nii osa võtnud mitmetest võistlustest kui ka töötanud samas valdkonnas erinevatel juhtivatel positsioonidel. 2001. aastal tunnistati Uno Aava Eesti 20. sajandi parimaks rallisõitjaks.

Mälestuspink asub skulptuuri „Julgetele ja teotahtelistele inimestele” lähedal.

Linnaosavalitsus pöörab rõhku Pirita Majandus­ gümnaasiumi ümbruse turvalisemaks muutmisele Liiklusohutus Pirita Majandusgümnaasiumi ümbruses on muret pakkunud nii linnaosavalitsusele, koolipersonalile kui ka lastevanematele.

Kevadest alates on linnaosavalitsus, politsei, munitsipaalpolitsei ja koolipersonal läbi viinud mitmeid vaatlemisi, et tuvastada probleemkohad ja leida neile lahendused. Peamiseks probleemiks on valesti parkimine ja kiiruse ületamine.

Liikluse rahustamiseks tellis linnaosavalitsus E. Bornhöhe tee ja Metsavahi tee juurde täiendavad liikluskünnised. Samuti on tellitud asfaltkatte joonimine ning sireliheki raiumine ja juurimine, et tagada õpilastele turvaline teekond õppeasutusse.

Nurmiku sild enne.

Nurmiku sild pärast.

Ohtlik sild asendati uuega Nurmiku sild, mis asub Pirita jõeoru maastikukaitsealal Nurmiku tee lähedal, on juba mõnda aega olnud ohtlikus seisus. Samal ajal on sild olnud ko-

halike elanike poolt sagedasti kasutatav. Ohtlik sild asendati septembrikuu teises pooles uuega. Võrreldes varasemaga paigaldati nii puidust lauad kui ka

käsipuud, mis aitavad silla ületamise turvalisemaks muuta ka libedal ajal. Tööde teostajaks oli WT Haldus OÜ ja töö maksumuseks 3840 eurot.

Pirita noorte nõukogu toimetab aktiivselt!

Naatan Holmann Noorte nõukogu liige

Aleksandra Pavlova Pirita linnaosa vanema asetäitja

Selleks, et noored saaksid linnaosa kujundamisel rohkem kaasa rääkida ja oma arvamust välja öelda, on loodud Pirita linnaosas noorte nõukogu, mis arutleb just noorte jaoks tähtsatel teemadel.

Esimesel kohtumisel oli arutusel välistingimustes vaba aja veetmise võimalused ja kohtuti YouTuber Kapa ehk Kaspar Kolkiga. Teisel kohtumisel arutati hoopis linnaosa üritusi ning noored said võimaluse vestelda muusiku Artjom Savitskiga.

Lisaks nõukogu kohtumistele toimuvad tegevused ka vahepeal. Pirita noored käisid seiklusrikast uut kooliaastat vastu võtmas

Pirita Seikluspargis, nautides suvist ilma ja imeilusat Kui Sinul, noor, on häid mõtteid ja ettepanekuid, mida oleks vaja Pirital muuta, siis oled oodatud noorte nõukokku. Kui me näitame üles aktiivsust ja tahet midagi muuta, siis ainult nii saame muuta üheskoos Pirita noorte jaoks huvitavaks paigaks. Lisainformatsiooni saab kirjutades aleksandra.pavlova@tallinnlv.ee.

Meeldetuletus - Pirita selveri ristmikul liiklemine Tiheda liiklusega Pirita teel asuv liiklussõlm Pirita Selveri juures on tekitanud autojuhtidele meelehärmi, sest aegajalt toimub seal plekimõlkimisi ja liiklemine tundub olevat keerukas. Peamiselt on liiklussõlm keerukas, sest selle tagasipöördele on kogunenud tihe liiklus.

Tagasipöördel olev liiklusmärk näitab, et esimeselt rajalt tohib ainult Selverisse sõita ning teiselt realt on tagasipöörde võimalus, kuid pidevalt pööratakse tagasi mõlemalt rajalt ning seetõttu sõidetakse külgepidi kokku. Autojuhtidel tuleb ka meeles hoida, et pöördel peab oma raja säilitama.

Noorte nõukogu külastas Pirita Seiklusparki.

Kõik Pirita lasteaiad saavad uued mänguväljakud Vadim Belobrovtsev, Tallinna abilinnapea

2018. aasta on Eesti Vabariigi jaoks eriline, riik tähistab oma 100. sünnipäeva.

Seoses sellega toimub kogu riigis suur hulk erinevaid just sellele tähtpäevale pühendatud üritusi, mitmesugused organisatsioonid ja asutused teevad Eestile mitmekesiseid kingitusi.

Loomulikult ei jää sellest kõrvale ka Tallinn. Üheks kõige märkimisväärsemaks kampaaniaks, mille algatas Tallinna linnavalitsus, on projekt „100 mänguväljakut Tallinna lasteaedadele“. Iga pealinna lasteaed saab sel aastal uue mänguväljaku lisaks juba olemasolevale. Ühesõnaga, tähistades riigi sajandat sünnipäeva, meenutame möödunut, kuid mõtleme seejuures ka tulevikule, meie lastele.

Tegelikkuses rajatakse selle projekti raames veel enamgi mänguväljakuid

– lasteaedu ja muid koolieelseid asutusi on pealinnas kokku 126 ja mitte ükski neist ei jää kingituseta. Selle kingituse maksumus on kokku miljon eurot.

Kuidas valiti mänguväljakud?

Kõikidele lasteaedadele pakuti välja neli mänguväljaku tüüplahendust, mille hulgast lasteaednikud ja lapsevanemad pidid oma lasteaia jaoks valima sobivaima. Sellega, kuidas need tüüplahendused päriselus välja näevad, said lasteaiatöötajad ja vanemad tutvuda juba eelmisel sügisel lauluväljakul. Oktoobris tegid lasteaiad oma lõpliku valiku, millest andsid teada Tallinna Haridusametile.

Novembris kuulutas linn välja konkursi uute väljakute paigaldamiseks. 2018. aasta kevadest hakati paigaldama valitud elemente kõikidesse pealinna lasteaedadesse.

Vastrajatud või siis täiendatud mänguväljakud avatakse sügise jooksul. Esimese uue mänguväljaku avasime koos linnapea Taavi Aasaga 14. septembril Männi Lasteaias Mustamäel. Loomulikult jõuavad uued mänguväljakud või selle eelnevalt valitud elemendid ka kõikidesse Pirita linnaosa lasteaedadesse tasakaalurada vanematele lastele, mis paigaldatakse Merivälja, Pirita Kose ja Padriku lasteaedadesse. Pirita lasteaed saab hoopis võrkpüramiidi.

Lasteaedadele välja pakutud tüüplahendused töötati välja Tallinna alushariduse juhtide ühenduse nõukogu liikmete osavõtul. Väljakute kvaliteedi eest vastutab linn ja minu jaoks on väga oluline, et saime teha just niisuguse meeldejääva ja vajaliku kingituse kõigile linna lasteaedadele, sealhulgas ka Pirita linnaosale. Loodan, et nii lapsed kui nende vanemad hindavad seda algatust vääriliselt.

Noorte nõukogu viimane kohtumine.

KODU

28. september 2018

5

Millal võib ehitustöid teha omavoliliselt ja millisel juhul läheb vaja ehitusluba?

Tänasel päeval pole enam palju neid kortereid, mis asuvad 30 ja enam aastat tagasi ehitatud majades, kus pole planeeringut muudetud. Kas on siis muudatusi teinud endised omanikud või soovib muudatusi tegema hakata uus omanik.

Piret Rondo, Domus Kinnisvara OÜ; City24.ee

See, kas ehitustöid võib ilma projektita teha või tuleb need seadustada, sõltub planeeritavatest töödest. Ehitusseadustiku mõistes on kõikide tööde tegemise aluseks projekt, Ehitusseadustiku Lisa 1 määrab, millisel juhul on see vajalik esitada kohalikule omavalitsusele, et taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis.

Kui ümberehitamiste korral eluhoones muudetakse või asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone, muudetakse hoone välisilmet, paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteeme (sh õhksoojuspumbad, kaminad jms), on vajalik koostada projekt ja esitada see koos ehitusteatisega kohalikule omavalitsusele.

Kui nüüd kamin ja/või õhksoojuspump on paigaldatud lisakütteallikatena lisaks põhiküttele, siis on vajalikud dokumendid, mis tõestavad, et küttekolle on ohutu ja kasutatav (projekt, ühistu nõusolek ja ehitisregistris kanne kütteliigina kirjas). Kui vajalikud kooskõlastused ja dokumendid on kadunud, siis kasutusteatise menetluse protsessis vaatab litsentseeritud pottsepp küttekolde üle ja annab oma hinnangu selle ohutuse kohta. Õhksoojuspumba paigaldamisel on samuti vajalik ühistu nõusolek ehk kõigi kaasomanike nõusolek, projekt ning kohaliku omavalitsuse nõusolek, kes teeb registrisse vastava kande.

Kas mittekandvaid vaheseinu võib alati eemaldada?

Ehitise osaks olevad kõik hooneosad, nii välis- kui ka siseseinad ja ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed (nt kesk-

küttesüsteem), mis on vajalikud ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Seega ka korteriomandi reaalosa piiridesse jäävate seinte muutmiseks on vajalik kõikide kaasomanike nõusolek juhul, kui on tegemist asja olulise muutmisega.

Iga ehitustöö jaoks on vaja hinnata, kas on tegemist asja olulise muutmisega või mitte.

Asjaolusid hindamata ei ole sellele ühest vastust. Ehitusseadustiku alusel ei ole mittekandva seina eemaldamine või lisamine ehitustöö, mis nõuaks lu-

ba Ehitusseadustiku mõistes, kuid eeldab siiski kaasomanike (ühistu) teavitamist planeeritavatest töödest. Mida vanema majaga on tegemist, seda rohkem on ta vajunud ja näiteks on ülemise korteri omanikul allkorrusel asuva eemaldatava vaheseina peal suuri raskusi. Kui nüüd alumise korteri omanik teadmatuses oma korteris vaheseina eemaldab, võib suuri kahjustusi saada terve maja.

Sageli on ette tulnud ka planeeringu muudatusi, kus on soovitud teha aknaga vannituba senise köögi või magamistoa asemele. Ka siin on vajalik projekteerija või mõne teise pädeva isikuga läbi arutada, et tehtavad muudatused ei rikuks

teiste kaasomanike õigusi või huve. Näiteks on planeeritava vannitoa all oleval naabril selle koha peal magamistuba.

Lodža arvelt korteri eluruumi pinna suurendamiseks on vajalik samuti üldkoosoleku otsust, projekti ja kohaliku omavalitsuse luba, kes teeb kande ehitisregistris. Kinnistusraamatus kande muutmiseks on vajalik minna notari juurde ja selleks on vajalik kõigi kortermaja elanike kohalolek, mis sageli ei õnnestu ja seetõttu ehitisregistri andmed ja kinnistusraamatu kanded ei ühti.

Plaanilahenduste muudatuste juurde nõuab kohalik omavalitsus kaasomanike nõusolekut (kuigi see võib olla piirkon-

Elukohaandmed tasub rahvastikuregistris hoida täpsed Peaaegu 18 000 Tallinna elanikul on oht jääda puuduvate elukohaandmete tõttu ilma avalikest teenustest, nagu tasuta ühistransport, parkimissoodustus, lasteaiakoht või sotsiaaltoetused. Praegu on nende inimeste elukoht märgitud rahvastikuregistris linnaosa täpsusega (puudub tänavanimi, majavõi korterinumber). Pärast rahvastikuregistri seaduse muudatuse jõustumist 2019. aastal kustutatakse elukohaandmed neil inimestel, kelle elukoht on registreeritud linnaosa täpsusega. Selline olukord võib tekkida juhul, kui inimese kolides on tema varasema korteri või maja omanik palunud omavalitsusel ta elukohast välja registreerida ja inimene ei ole hiljem elukohaandmeid uuendanud.

Tegelike elukohaandmete esitamine on kasulik nii inimesele endale, kohalikule omavalitsusele kui ka riigile. Inimesel võimaldab see saada elukohaga seotud avalikke teenuseid ja toetusi ning annab talle õiguse valida kodukoha omavalitsuse juhte. Kui registriandmed on korras, jõuab inimeseni õigel ajal ka vajalik info, näiteks vähi sõeluuringus osalemise kutse.

Ja mis samuti tähtis: kui inimese elukohana on registreeritud õige aadress, laekuvad tema makstavad maksud tegelikku elukohta ja kohalik omavalitsus saab talle selle eest pakkuda paremaid

teenuseid, korras teid ja ilusat ümbruskonda, kooli- ja lasteaiakohti lastele.

Elukoha registreerimine on lihtne: seda saab teha paari minutiga eesti.ee vee-

bilehel või linnaosavalitsuses rahvastikuregistri töötaja abil. Kehtiva seaduse järgi on inimesel kohustus elukohaandmeid uuendada 30 päeva jooksul uude

elukohta elama asumisest, uuest aastast on see tähtaeg 14 päeva.

Vaata täpsemalt www.tallinn.ee/elukohaandmedkorda.

niti erinev). Üldkoosoleku otsust võivad asendada eraldi kaasomanike nõusolekud. Väikemajades vahetu naabri nõusolek, kelle huvisid muudatused võiks rikkuda või mõjutada.

Kehtiva seaduse alusel peab kõiki ehitustöid tegema, juhtima või kontrollima pädev isik ja vastutama selle eest. Isik on pädev, kui tal on töö eripärale vastav kvalifikatsioon. Isik ei või anda eksitavat teavet oma kvalifikatsiooni kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub kvalifikatsioon (EhS § 23).

Seega kõigi ehitustööde jaoks tuleks kaasata pädev isik, kelle poole on hilisemate probleemide korral ka pöörduda. Kui kutsuda naabrimees, tasub mõelda, kas ta on ikka nii pädev ja ka vastutav pärast ebakvaliteetse töö ilmnemist.

Juhul, kui selline vara on müügis, kus planeeringut ja küttesüsteeme on juba varasemalt muudetud, võib ostja sattuda olukorda, kus puuduolevad load ja kooskõlastused tuleb temal korda teha ja see võib võtta aega ja ei pruugi üldse seadustatud saada. Kui tunnete huvi sellise vara vastu, siis soovitame kohe uurida ja vaadata www.ehr.ee järele, kas tööd on seadustatud ja vastavad kanded Ehitisregistris tehtud.

Mõned juhtivad suuremad pangad on muutnud laenupoliitikat seoses korteriomandites tehtud kütteliikide ja planeeringute muudatustega. On olnud olukordi, kus pank ei soovi tagatiseks korteriomandit, sest ehitustööd on jäetud seadustamata, seda ka juhul, kui tööd on tehtud juba aastaid tagasi.

Tegu ei ole pankade pahatahtlikkusega, vaid pigem sellega, et asjad oleks korras, luba nõudvad ehitustööd seadustatud. Kahjukannatajaks on lõpuks ikkagi omanik.

Korteriühistud saavad kooli­ tustoetust Tallinna korteriühistute esindajad saavad linnalt koolituskulude katmiseks toetust taotleda.

Korteriühistule eraldatakse koolituskulude toetuseks kuni 130 eurot. Toetust saab taotleda Eesti Korteriühistute Liidu või Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu poolt korraldatud koolitusel osalemise kulude katmiseks.

Koolitustoetust saab taotleda vaid taotlemise aastal toimunud koolituse eest. Toetuse taotlusele tuleb lisada tõend korteriühistu esindaja koolitusel osalemise kohta, koolituse eest esitatud arve ning maksekorraldus, mis tõendab, et korteriühistu on koolituse kulud tasunud.

Taotlus koos nõutavate lisadega tuleb sisestada Tallinna mittetulundustegevuse toetuste registri iseteeninduskeskkonnas https://iseteenindus.tallinn.ee/kasutaja/sisselogimine.

Tänavu on korteriühistutele eraldatud 4707,50 eurot koolitustoetust ning menetluses taotlustega broneeritud 872,50 eurot. Koolitustoetuse maksmiseks on vabu vahendeid 12 420 eurot.

6

VARIA

Algas registreerimine RMK loodusõppe sügistele soodusprogrammidele Riigimetsa Majandamise Keskus pakub lasteaia- ja koolilastele mõeldud loodusõppeprogrammide sügiskampaania raames huvilistele üle 70 juhendatud soodusprogrammi ja 15 tasuta seljakotiprogrammi, mis läbitakse iseseisvalt.

Harivaid ja põnevaid käike loodusesse viiakse kuni 31. oktoobrini läbi 13 külastuskeskuses ja kahes loodusmajas. Valida saab 72 erineva soodusprogrammi vahel, mis käsitlevad sügisese looduse saladusi, looduses liikumist, metsade majandamist ja looduskaitse temaatikat.

Uute programmidena saab Nõva külastuskeskuses teha tutvust meie metsaandidega, millest nii mõnedki võivad olla vähemal või rohkemal määral mürgised. Kauksi külastuskeskus pakub võimalust teha tutvust sooderiigiga ning Ristna külastuskeskus pakub näituseprogrammi ämblikest ja puukidest.

Programmid üldhariduskoolidele ja lasteaialastele on soodushinnaga 1 euro osaleja kohta. Tasuta seljakotiprogrammid sobivad hästi ka väiksematele seltskondadele, peredele ja õpilasgruppidele.

Loodusõppeprogrammidest osa saamiseks tuleb end registreerida RMK veebilehel https://www.loodusegakoos.ee/metsakool, kus on olemas ka kõikide programmide kirjeldused ja lisainfo.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

Üle 125 Tallinna ja Harjumaa tööandja aitavad õigusrikkumise taustaga noortel leida endale töö STEP-programm aitab õigusrikkumise taustaga noori tööle või õppima asumisel. Programmi on oodatud kõik noored, kes soovivad oma eluga edasi minna ja leida endale sobiv töö. Kuna programm on oma nõudmistelt range ja ettevalmistused on põhjalikud, leiavad tööandjad, et see on ka neile hea võimalus leida motiveeritud tööjõudu. Samas on see ka hea võimalus tegeleda sotsiaalse ettevõtlusega. „Tööandjatel on võimalus näidata, millises ühiskonnas me elada tahame,“ ütles restoran Mamo Margit Härma.

Ka restoran Mamo on liitunud STEPprogrammiga. „Väga palju oli minu jaoks abi STEPprogrammist. Sain endale tähelepaneliku ning hea südamega nõustaja, kellega koos leidsime mulle sobiva töö, mida ma ise kindlasti ei oleks osanud teha, arvestades mu tausta ja tervislikku seisundit,“ leiab STEP-programmis osalev 26-aastane varavastaste kuritegude eest süüdi mõistetud noor. Õigusrikkumise taustaga noorte tööle aitamiseks mõeldud „Noorte tööturule kaasamise programm“ ehk STEPprogramm on mõeldud 15–26-aastaste-

le noortele, keda on karistatud mõne süüteo eest ning kes ei tööta ega õpi kuskil. Programmi käigus leitakse neile sobiv töötamis- või õppimisvõimalus ning nõustatakse neid protsessi käigus. „Igakord kui keegi läheb tööle, töötame enne läbi ligi paarkümmend tööandjat, et leida kõigile sobivaim lahendus. Eriti on hea meel selle üle, et tööandjad näevad STEP-programmis osalemises ka võimalust ühiskonda panustamiseks,“ kommenteeris programmi arendusjuht Mihkel Velström.

Hetkel ootab STEP-programmi kaudu noori tööle 100 tööandjat — Tallinnas igas linnaosas ja Harjumaal 23 omavalitsuses. Programmiga on liitunud 115 noort, 47 korral on jõutud tööintervjuuni ja tööle või õppima on asunud 28 noort. Lisaks on STEP-programmi nõustamistegevuse toel iseseisvalt töö leidnud 24 noort.

STEP-programmi viivad partneritena ellu SA OK Arenduskeskus ja Siseministeerium. Tegevuse elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariik. Projekti eelarve aastateks 2014– 2020 on 690 000 eurot, seda rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

STEP-programmi olulisus Vastab programmi arendusjuht Mihkel Velström.

Miks on STEP-programm vajalik?

STEP-programmi teeb eriliseks see, et me suhtleme omavahel. Kõik osapooled näevad ja tunnetavad seda, et me teeme igapäevaselt tööd selle nimel, et sobiv tööandja ja programmis osalev noor lõpuks kokku saaksid. Õigusrikkumise taustaga noortele inimestele pakume võimalust, et nendega koostöös leida nendes võimed ja huvid, mis sobivad kindla tööandja ootuste ning nõudmistega. Läbi nõustamise ja mentorluse viiakse programmis osalevad noored lõpuks kokku asutustega, kes on valmis andma neile uut võimalust eluga edasi liikuda. Eesmärk pole kedagi n-ö tööle sokutada, vaid pakkuda head töötajat heale tööandjale.

Millised on ettevõtete kogemused STEP-programmiga? Ettevõtete kogemused on positiivsed. Teeme enda poolt kõik võimaliku, et vastata ettevõtete koostööle seatud

ootustele ja nõudmistele. Ja tegeleme riskide maandamisega juba eos. Peab tunnistama, et oma olemuselt on STEP-programm tegelikult tööandjate nõudmiste poole kaldu programm, sest ainult nii saame tagada kõigi programmis osalejate rahulolu. Üks kindlaid eesmärke on olnud see, et kui noor inimene läheb kuhugi tööle, siis ta sinna ka pikaks ajaks jääb. Samas ei saa öelda, et kõik on läinud lihtsalt. On ka olnud noori, kellel on olnud raskem kohaneda.

Kahel korral ei ole noored jõudnud esimesel päeval tööle ja ühel korral on noor võtnud töökohal teise inimese suitsupakist suitsu.

Nendel juhtudel on noored muidugi töökohast ka paraku ilma jäänud. Samas on siin oluline märkida, et kõik sellised probleemid on STEPprogramm tööandjatega koostöös lahendanud ning need ei ole olnud ettevõtete jaoks nii olulised, et me oleksime koostöö katkestanud.

28. september 2018

„Eesti mee päevad“ lillepaviljonis Eesti Meetootjate Ühendus korraldab 13. ja 14. oktoobril kell 10.00-17.00 Tallinnas Lillepaviljonis kogupere ürituse „Eesti mee päevad“. Ürituse eesmärk on propageerida puhast eestimaist mett, meie mee ja mesindussaaduste kõrget toiteväärtust, häid tervendavaid ja hügieenilisi omadusi. Lisaks soovitakse tarbijale tutvustada kodumaise mee tootjaid ja luua mõlemale poolele kasulikke vastastikuseid kontakte.

Sündmusel räägitakse 2017. aasta Eesti parima talu, Puusepa mesindustalu uutest toodetest ja Mummi talust pärit meekonkursi võidumeest. Lisaks peavad asjatundjad tasuta loenguid meetaimede raviomadustest ja põua mõjust mee kvaliteedile. Kohapeal pakuvad mesinikud degusteerida erinevat mett ja saab teavet mesindussaaduste liigi, päritolu, omaduste ja kasutamise kohta. Kohal on mesindussaadustega ravi konsultant

Sündmuse kava mõlemal päeval  11.00 Mee- ja ravimtaimedega organismi tugevdamine. Sirje Aiaots, Uuskaubi ürditalu perenaine (eesti keeles).12.00 Põuase suve mõju meie mee kvaliteedile. Aasta 2018 konkursi võitnud mesi Mummi talust. Degusteerimine.

Arvi Raie, Harju Veterinaarkeskuse juhataja asetäitja ( vene keeles).  1 3.00 Põuase suve mõju meie mee kvaliteedile. Aasta 2018 konkursi võitnud mesi Mummi talust. Degusteerimine. Arvi Raie, Harju Veterinaarkeskuse juhataja asetäitja. (eesti keeles)  1 4.00 Mee- ja ravimtaimedega organismi tugevdamine. Sirje Aiaots, Uuskaubi ürditalu perenaine (vene keeles).  1 5.00 Uued meetooted. Degusteerimine.Maarika Puusepp, aasta parim talu 2017 perenaine (eesti ja vene keeles). dr Ilmar Särg, Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud.

Müügil on tootjahinnaga mitmekesises valikus Eesti mett. Saab osta mesindussaadusi nagu taruvaik, õietolm jm, tervistavaid ja kosutavaid meesegusid, ravimtaimi ning teisi loodustooteid, sa-

muti mesindussaadustest ja loodustoodetest valmistatud preparaate ning kosmeetikat. Müügil on laias valikus ehteid, käsitööd, kosmeetikat, keraamikat, parfümeeriat, loodusakvarelle. Piletihind on täiskasvanutel 2 eurot, pensionäridele ja õpilastele 1 euro ning perepilet 3 eurot.

Tee toetuse abiga kodumaja ümbrus ilusaks!

Eha Võrk, Tallinna abilinnapea

Linn aitab ühistute hoove rohelisemaks muuta projekti „Roheline õu“ abil, mis on viie aasta jooksul aidanud haljastust uuendada juba 458 korteriühistul. Toetuse taotlemine on muutunud lihtsamaks ning ametnikud tegelevad taotlusega endisest kiiremini. Praegu, sügise hakul on paras aeg hooldada või raiuda puid, ja miks mitte ka kevadeks lillepeenraid ette valmistada. Korteriühistu õu tuleks selle pilguga üle vaadata. Ohtlikuks muutunud ja elujõuta puude mahavõtmiseks tuleb mõistagi eelnevalt linna keskkonnaametist luba taotleda. Vajadusel saab nõu küsida linnavaraametist, kontaktid leiab internetist teenuste lehelt.

Tasuda tuleb hiljem Projekti „Roheline õu“ toetusteks on tänavu linna eelarves kokku 40 000 eurot ja praegu saab linn majaümbruste korrastamiseks anda veel 14 000 eurot. Varasemaga võrreldes on taotlustega tegelemine, toetuste määramine ja väljamaksmine kiirem ja mugavam. Kui seni tuli taotlus esitada enne õue korrastamist, siis uue korra kohaselt on menetlus elektrooniline ning toetust saab taotleda pärast tegevust ja selle eest tasumist.

Toetust saab küsida näiteks puude, põõsaste jt taimede ostmiseks ja istuta-

Toetatud projekt Pirital Eelmise taotlusvooruga laekus Pirita linnaosast üks projekt, mis ka rahuldati. Heakorra töödeks küsis rahastust korterühistu Sarapuu 5. Projekti raames tehti järgnevad tööd: 1) kahe ohtliku puu (üks kaheharuline) mahavõtmine, utiliseerimine ja kändude juurimine ning aukude täitmine mullaga; 2) muru ebatasasuste ja äravajumiste täitmine mullaga; 3) kuivanud põõsa eemaldamine ning viltu vajunud männi toestamine; 4) muruseemne ja -väetise, puuväetise, sipelga- ja umbrohutõrje ost.

Teostatud tööde maksumuseks oli 781,10 eurot, millest linn toetas oma eelarvest 468,66 euroga.

miseks, lillevaaside, -amplite jm mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali jaoks, muru istutamiseks ja sambla tõrjeks, puude hooldamiseks ja raiumiseks. Toetuse suurus korteri-

ühistu kohta on kuni 60 % plaanitud tegevuse kuludest, kuid mitte rohkem kui 600 eurot aastas.

Teavet saab küsida telefonil 640 4515.

Eesti Vähiliit koostöös meeste terviseprobleemidega tegelevate arstidega alustab teavituskampaaniat „IGA MEES PEAB TEADMA!“ Nii nagu iga mees teab, et 1. detsembriks peavad autol talverehvid all olema, nii peaks iga mees teadma, mida ta saab oma tervise heaks teha, et elada pikk ja õnnelik elu!

Uurimused ja arstide kogemused näitavad, et eesti meeste terviseteadlikkus on küll kasvanud, kuid jääb siiski veel oluliselt alla naistele. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe.

Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti meestel oodatav eluiga aga ligi 5 aastat lühem. Näiteks vanuserühmas 30-50 eluaastat kasutab eriarsti teenust enam kui kaks korda vähem mehi kui naisi. Ajaga on küll on meeste terviseteadlikkus kasvanud, kuid oluliste tervise riskitegurite (liigne kehakaal, vähene liikumisaktiivsus, mittetervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine) osas on meeste näitajad jätkuvalt oluliselt kehvemad kui eesti naistel.

Eesnäärmevähk on meeste sagedasim vähkkasvaja Euroopas. Alates 50. eluaastast diagnoositakse ühel mehel kuuest eesnäärmevähk ning kõrgema eaga suureneb ka haigestumisrisk. Eesnäärmevähki diagnoositakse kõige sagedamini 55–74-aastastel meestel.

Eesnäärmevähki haigestumise riski võivad vähendada tervislik eluviis, tasakaalustatud toitumine, füüsiline aktiivsus ning aktiivne ja korrapärane seksuaalelu. Selleks, et haigus varakult avas-

tada on soovituslik teha PSA analüüs meestel alates 50. eluaastast. Kui perekonnas on juba eesnäärmevähki esinenud, on soovitatav teha PSA analüüsi alates 45. eluaastast.

Eesti Vähiliit koos meeste terviseprobleemidega tegelevate arstidega soovitab meestele toituda tervislikult, olla füüsiliselt aktiivne, vähendada stressi oma elus ning regulaarselt külastada arste, et võimalikud terviseprobleemid saaksid varakult avastatud ja ravitud!

PSÜHHOLOOGI VASTUVÕTT

Pirita Sotsiaalkeskuses psühholoog Saat, Helve vastuvõtt teisipäeviti kell 15.30-18.30.

Abi saab järgmistes valdkondades: • Laste ja perede psühholoogiline nõustamine Kunstiteraapia tehnikate kasutamine • 7.-16.a. laste psüühiliste protsesside hindamine: taju, tähelepanu, mälu jne • Individuaalne supervisioon ehk töönõustamine

• Vastuvõtt on tasuline, eelregistreerimine saathelve@gmail.com

VARIA

28. september 2018

Kingime Eestile juubeliks 100 000 uut geenidoonorit Selle aasta aprillis algas Sotsiaalministeeriumi algatusel ja riikliku rahastusega uute geenidoonorite kaasamine Eesti geenivaramusse. Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu koostöös on kavas 2018. aasta jooksul koguda täiendavalt 100 000 inimese vereproovid, millest eraldatakse DNA ning teostatakse selle genotüpiseerimine ehk koostatakse personaalsed geenikaardid. Varem geenivaramuga liitunud doonoritele on juba sarnane DNA analüüs tehtud ning geenivaramu on alustanud teadustöö tulemustel põhineva esmase tagasiside andmisega selleks soovi avaldanud inimestele. Ka uutele liitujatele on kavas välja töötada geneetiliste riskide raportid ja luua võimalused nende kättesaadavaks tegemiseks läbi meditsiinisüsteemi.

Kes koguvad andmeid?

Vereproovide kogumine (6 ml veeniverd) toimub suuremates haiglates (Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Kuressaare, Läänemaa, Rakvere, Viljandi ja Pärnu Haiglad) ning SYNLABi verevõtupunktides üle Eesti. Geenivaramuga liitumine on tasuta ja aega vere loovutamiseks eelnevalt broneerida ei ole tarvis.

Kes võivad saada geenidoonoriks?

Geenidoonoriks võivad saada vabatahtlikkuse alusel Eesti elanikud alates 18. eluaastast, kes ei ole varem liitunud geenivaramuga. Geenidoonoriks saamise ja vereproovi loovutamise eelduseks on eelnev informeeritud nõusoleku vormi digiallkirjastamine, mida saab teha kasutades ID-kaarti või mobiil-ID keskkonnas www.geenidoonor.ee.

Miks on vaja geenivaramut laiendada?

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on loonud arstiteaduse arengule olulise andmebaasi, millega on varasemal andmete kogumise perioodil (20022011) liitunud 52 000 eestimaalast, ehk 5 % Eesti täiskasvanud elanikkonnast.

Geenivaramu andmebaas on täienenud teiste terviseandmeid sisaldavate andmebaaside ja registritega linkimise teel. Välja on töötatud meetodid terviseriskide paremaks ennustamiseks, et edaspidi saaks geneetilist informatsiooni arvesse võttes haigusi tulemuslikumalt ennetada ja täpsemalt ravida.

Geenivaramu loodud biopank on suurim Eestis ja üks edukamaid Euroopas.

Selle laiendamine võimaldab suurendada tema väärtust nii teadusliku uurimistöö jaoks vajaliku andmebaasina kui ka geeniinfol põhineva personaalmeditsiini juurutamise möödapääsmatu eeldusena.

Lisainfo: www.geenidoonor.ee

Mähe kiriku tegemised oktoobris Igal pühapäeval toimub jumalateenistus algusega kell 11.00, millele järgneb kirikukohv kõikidele. Igal esmaspäeval algusega kell 18.00 toimub piiblija palveosadus, mis kõigile avatud.

OKTOOBRIKUUS TOIMUVAD SÜNDMUSED: 07.10 - Vaimulik sõnum - Ago Tapver. Jutlus - Ruudi Leinus. Muusika - Lisanna Lilleoja (flööt) ja Maret Vihmann (klaver).

14.10 - LÕIKUSTÄNUPÜHA. Jutlus - Paul Gill. Muusika - Urve Pihlak (klaver) ja Rihu Pihlak (saksofon). Toimub metsa- ja aiasaaduste väljapanek ja jagamine.

21.10 - Jutlus - Raido Oras. Muusika - Päivi Valkoniemi (laul) ja Ismo Valkoniemi (kitarr).

28.10 - Vaimulik sõnum - Kuldar Taveter. Jutlus - Aivar Raudver.

04.11 - Vaimulik sõnum - Ago Tapver. Jutlus - Ruudi Leinus.

7

Olla või mitte olla ettevõtja – selles on küsimus Aivar Riisalu, Tallinna abilinnapea

Sügis on Tallinnas täistuuridel käima lükanud ettevõtlushooaja. Nagu septembrile kohane, siis paljud sooviksid alustada millegi uuega. Seetõttu on tihti minu käest küsitud, et kas alustada ise ettevõtlusega või eelistada pigem palgatööd.

Ettevõtja vs palgatöötaja Plusse ja miinuseid on mõlema variandi puhul. Ettevõtjaks olemise raskus on kindlasti see, et sa ise pead kõigega tegelema-oma toote välja mõtlema, tootma, disainima, turundama, reklaamima, müüma, tasuvust arvestama ning lõpuks ka endale palka maksma ja oma ettevõtte kasumis hoidma. Vastutus on meeletult suur. Teisalt oled sa vaba oma tegemistes, sa oled oma aja ja oma raha peremees.

Palgatöö tagab igal kuul kindla sissetuleku, kuid samas ka kindlad reeglid, mille järgi sa pead mängima.

Kui keegi on milleski andekas või eriline või suudab välja mõelda toote/teenuse, millest turg ei ole küllastunud, siis minu soovitus on kindlasti oma firma luua. Võimalus selleks on täna imelihtne - e-äriregistri ettevõtjaportaalis valmib oma ettevõte 2-3 tunniga. Ja siis oletegi jõudnud juba uuele tasandile-olete alustav ettevõtja.

Tallinna Ettevõtlusametil on just teile pakkuda väga mitmeid võimalusi, kuidas oma äri käima tõmmata. Meil on avatud on mitmed konkursid ettevõtlustoetuste saamiseks. Nii on alanud taotluste vastuvõtt uute töökohtade loomise toetuseks, messitoetuseks ja praktikajuhendaja toetuseks. Toetuste taotlemise korrad ja lisainfo on kättesaadavad https:// www.tallinn.ee/est/ettevotjale/.

Koolitusi toimub aastaringselt ja eelkõige keskendumegi nendele teemadele, millega alustavad ettevõtjad on kõige sagedamini hädas-müük, turundus ja reklaam, äriplaani koostamine jms.

Sellel hooajal oleme alustanud ka koolitussarja koos ülikoolidega.

Seminaride teemad, ajakava ja registreerimisvormi leiab Tallinna ettevõtja portaalist https://www.tallinn.ee/ettevotjale/.

Praktilist infot ja häid nõuandeid saab ka ettevõtja infopunktist Tallinna Linna-

valitsuse infosaalis. Linnal on oma Ettevõtlusinkubaator. Tehnopoli, kes sellel sügisel tähistas juba oma 15. sünnipäeva, on oodatud kõik start-upid ja muidu nutikaid lahendusi genereerivad ettevõtted.

Igal aastal toimub linlaste ettevõtlikkust ja ettevõtlusteadlikkust turgutav Tallinna Ettevõtluspäev, mis seekord keskendub meie riigi 100. sünnipäevale. Sama päeva raames tunnustame ka parimaid ettevõtjaid. 2. oktoobril toimuvatele tasuta seminaridele saab ennast kirja panna https://ettevotluspaev.tallinn. ee/programm.

Kiiktoolis kiikumine annab küll tegevust, aga edasi ei vii. Seega minu soovitus oleks ikka edasi liikuda ja ettevõtlik olla.

Kas linn peaks ise ettevõtlusega tegelema?

Kas linn või ükskõik milline muu omavalitsus peaks tegelema ise ettevõtlusega ja tulu teenima – jah, peaks küll. Selleks on väga mõjuvad põhjused.

Linna peamine sissetuleku allikas on üksikisiku tulumaksust laekuv teatud protsent ning veel mõningad maksud, mida tänane seadusandlus lubab koguda-reklaamimaks, parkimistasu, teede sulgemise tasu jms.

Täna läheb riigil ja rahval hästi, maksu laekub ja raha tuleb. Kaugelt pole vaja otsida aga näidet, kus riik üleöö otsustas vähendada omavalitsustele laekuvat raha. Masu võib korduda ning seetõttu peaks linn olema võimeline ise teenima ning tekitama endale arvestatavad rahavood, et raskel ajal oma majandamisega teatud osas hakkama saada. Vastupidiselt meie rahandusministrile, kes ütles, et headel aegadel tuleks laene tagasi maksta, leian mina, et headel aegadel tasub ikka varusid korjata, et siis kehvemad ajad üle elada. Praeguste raha hindade juures ei ole mõistlik laene ennetähtaegselt tagasi maksta.

Linna tulubaas ei pea tulema ainult maksumaksja taskust, vaid majandamine peab olema linna enda ettevõtetes efektiivne, kulud kontroll all. Kui ettevõtted teenivad korralikult, siis maksumaksja raha jätkub ju rohkemateks tegevusteks, mida linnas saaks ja peaks paremaks muutma. Samuti ei tohiks linn maha müüa arutult oma kinnisvara, vaid see peaks mõistlikku kasu tootma.

Tahaks murda seda müüti, et omavalitsus on halb peremees. See ei ole nii, kui me ise ei lase sellel juhtuda, vaid oskame ja tahame oma vara ning ettevõtmisi asjalikult juhtida.

Olgem ettevõtlikud!

KATSED LASTELE

Teeme lastega vanuses 5- 9 aastat põnevaid katseid, et paremini mõista looduse toimimist. Segame kokku erinevaid aineid ja uurime ning arutleme tulemuste üle.

Samuti meisterdame erinevaid põnevaid asju.

N kell 18:00

Pirita Vaba Aja Keskuses

Registreerimine kaire@minilabor.ee

Puzzle 1 (Medium, difficulty rating 0.50)

4

2

2

3 4 5 1

2

8 2

7 5

4

1

9

4 5

8

2 3

5

8

3

4

5 9 1

2

Generated by http://www.opensky.ca/sudoku on Mon Sep 24 18:05:52 2018 GMT. Enjoy!

8 6

8

HARIDUS JA VABA AEG

Merivälja Kool tähistab 70. tegevusaastat Sellel õppeaastal tähistab Merivälja Kool oma 70. tegevusaastat.

Selle aja jooksul on kool muutunud, arenenud ja kasvanud.

Kolme klassikomplektiga väikesest algkoolist on jõutud tänaseks päevaks kasvada tugevaks põhikooliks.

28. september 2018

1948. aasta 1. septembril asus kool Aia tee 15 eramajas, koolis õppis 57 õpilast ning õppetöö toimus nii eesti kui ka vene keeles. Kool kandis nimetust Tallinna 35. Algkool. Praegusesse koolimajja, Heki tee 16, kolis kool 1960. aastal.

1977. aastast määrati kooli juhatajaks noor õpetaja Pille Sild, kes jäi hiljem algklasside õpetajaks. Õpetaja Pille Sild töötas Merivälja koolis ühtekokku 30 aastat.

1979. aastal sai kooli uueks juhatajaks sama kooli endine õpilane Kaja KuusikLaanmäe. Koolis oli siis 3 klassikomplekti ja 72 õpilast. Kaja Laanmäe töötas koolis direktorina 39 aastat. Selle aja jooksul toimus koolis mitmeid olulisi aren-

guid - alates nimemuutustest, juurdeehituste planeerimisest ja ehitamisest.

Tänaseks on valminud kaasaegne spordisaal ja ujula, ehitatud on juurde õppeklasse. See on kahtlemata aidanud kaasa kooli õpikeskkonna paranemisele.

Praegu õpib koolis 565 õpilast, töötab 56 õpetajat ja koolitöötajat, klassikomplekte on 24. Sel õppeaastal sai kool uue direktori. Greta Ammer kandideeris kevadel ja valiti konkursi teel uueks kooli juhiks. Kool on õpilaste arvu poolest kasvanud, meie kooli tahetakse õppima tulla, sest siin omandatud õpioskustega saab edasistes õpingutes ja igapäevaelus edukas olla. Nii nagu areneb ja muutub maailm meie ümber, muutub ka kool.

Head vilistlased, endised ja praegused töötajad!

20. oktoobril 2018. aastal peame kooli sünnipäevapidu, meenutame koosoldud aegu ja tunneme rõõmu tehtud tööst.

Olete kutsutud! Info ja registreerimine kooli kodulehel https://meripohi.edu.ee/ või elle.kimask@meripohi.ee, telefonil 6232234 ja 6232932.

Meenutusi minevikust ja plaane tulevikust: intervjuud Merivälja Kooli juhtide, õpetajate ja vilistlastega Greta Ammer (direktor 2018) Mis motiveeris Teid kandideerima Merivälja kooli direktoriks?

Soovitus koolijuhiks kandideerida tuli lapsevanematelt. Merivälja kooliga mul varasem kokkupuude puudus, kuigi olen sama kogukonna elanik.

Soovisin oma tööelus liikuda edasi, olin juba pikalt ühes koolis paikne olnud ning alustanud uue suuna otsinguid. Täna olen rahul ja õnnelik, et selle sammu astusin, koolis on väga toredad õpilased, sõbralikud õpetajad, koostöised vanemad ja vahva koolimaja.

Millised on kõige tähtsamad aspektid koolijuhi töös?

Minu jaoks on kõige tähtsamad väikesed ja suured inimesed meie koolis. Olen alati võrrelnud kooli ühe suure elukooslusega, kus iga liikme heaolu ja toimetulek, tunnetus või ebakõla mõjutab meid kõiki tervikuna pidevalt. Koolijuhil peab olema kannatlikkust ja südant näha organisatsiooni taga päris inimesi, oluline on neid hoida ja väärtustada ning nende jaoks olemas olla.

Mida soovite kooli õpilastele, töötajatele, lapsevanematele?

Võtke aega vaadata tagasi möödunule, olla tänulikud kõige hea ja toreda eest, mida Merivälja koolis on aegade jooksul palju olnud ning liikuda edasi, tundes rõõmu ja elevust uute tegemiste ning kohtumiste ootuses. Palju õnne, armas Merivälja Kooli suur pere!

Kaja Laanmäe (1964-1967 õpilane, 1979–2018 õpetaja, direktor) Olete olnud Merivälja koolis nii õpilane, õpetaja kui ka koolijuht. Milline oli kool siis, kui Teie tulite kooli direktoriks?

1979. a oli kool madal ühekorruseline maja. Koolis kolm klassi ja 72 õpilast. Õpetajad olid Õie Keerd, Eva-Mai Soomer, Rita Nimik, Pille Sild ja muusikaõpetajad Silva Vissel, Lea Nebukat ja Elle Torro.

Meil oli väike tore koolipere, kes mahtus pidudel ära tookordsesse 72 m2 koolisaali, kus võimeldi, peeti aktuseid ja tantsiti. Kooli muusikaklassis õppis 18 õpilast. Puudus kanalisatsioon, spordiväljak oli kaetud killustikuga, lagunenud piirde-

aia taga olid lahtised kraavid, kuhu õpilased esimese jääga tihti sisse kukkusid. Kooli köögis oli puupliit ja nõusid pesti käsitsi. Meil oli küll keskküte, kuid klassides olid ahjud ja avarii korral küttis katlakütja Rita Mardi neid puude ja briketiga.

Millised on Teie kõige eredamad mälestused kooliajast õpilasena?

Igal talvel tegime laste ja lastevanemate abiga liuvälja, tookordne katlakütja Aadu Mardi ehitas puidust kelgumäe, kust sai liuväljale pika liu lasta. Talvel käisime koolis soome kelkude või suuskadega. Vahetundides jalutasime kahekaupa koridoris, klassides olid suured ja rasked kasepuust koolilauad ja tahvli ees poodiumid. Toredad olid isetegevuse ülevaatused, milleks harjutati nii põhjalikult, et tänagi on mõni luuletus veel meeles.

Igal aastal toimus vanapaberi kogumise võistlus, mille meie kool tavaliselt võitis, sest paberit käidi kogumas kogu Merivälja elanike käest. Kes õpilastest oli pahandusega hakkama saanud, kutsuti alati kooli ette oma tegudest aru andma. Suvel pidid kõik õpilased töötama kooliaias, kus kasvatati köögivilju. Sügisel sai saak koristatud ja toimus lõikuspidu.

Pille Sild (koolijuht 1977-1979, õpetaja 1977-2007) Meenutage, milline oli kool siis, kui Teie tulite kooli õpetajaks ja koolijuhiks?

Lõpetasin Tallinna Pedagoogilise Instituudi algklasside õpetaja erialal ja oma esimeseks töökohaks sain Merivälja Kooli, aasta oli siis 1997. Kuna koolil ei olnud tollel ajal juhti, siis pidin võtma koos õpetaja ametiga vastu ka koolijuhi ülesanded. Sain endale kohe suure klassi, kus oli kokku 38 õpilast. Olin noor ja roheline. Õnneks töötas koolis staažikas õpetaja Õie Keerd, kes oli mulle suureks abiks kooli juhtimisel. Olen talle selle eest väga tänulik. Koolitunnid toimusid siis kuuel päeval nädalas, ainult pühapäev oli vaba päev. Enne õppeaasta algust tuli kokku kutsuda lapsevanemad, et pesta aknad, värvida üle kooli seinad, korrastada kooli ümbrus jne. Õpilaste ülesandeks oli nädala lõpul kooli põrandate vahaga poonimine, mille siis koristaja pühapäeval üle lihvis. Seda

tööd tuli teha igal nädalal. Kollektiiv oli väike, aga äärmiselt sõbralik ja kokkuhoidev. Kõik oma mured ja rõõmud said jagatud ja ühiselt probleemidele lahendus leitud.

Kirke Krämann (2003-2009 õpilane) Palun meenutage oma kooliaega, klassikaaslasi, esimest klassijuhatajat Minu esimene klassijuhataja oli just kooli lõpetanud noor, aktiivne ja päikseline Anli, kes tõenäoliselt oli esimesel koolipäeval sama ärevil (või elevil) kui lapsed tema ees. Klassis oli 17 värsket koolijütsi. Väidetavalt olin 1. septembril üht tüdrukut patsist sikutanud, kuid see vist oli sõpruse alguseks. Kuigi mul oli koolis kolm klassijuhatajat, siis kindlasti jääb esimene klass eriliseks. Praegustele õpilastele soovitaksin koguda tarkust, haarata kinni erinevatest võimalustest ning julgust võtta vastu otsuseid, kartmata läbi kukkuda.

Eva-Mai Soomer (1966-1994 õpetaja) Millised muutused toimusid Teie 28 koolis töötatud aja jooksul?

Kohe peale kõrgkooli lõpetamist sattusin tööle Merivälja Algkooli kehalise kasvatuse õpetajaks.

See oli tollel ajal Tallinna kõige väiksem kool. Polnud võimlat, oli vaid väike saal, kuhu vaevalt mahtusid ära õpilased. Tunnid toimusid põhiliselt õues, ainult teisel õppeveerandil kasutasime saali. Koolis töötas sõbralik, abivalmis ja õpetajat toetav kollektiiv. Ideaalne, äsja kooli tulnud õpetaja jaoks.

Olen väga tänulik õpetajatele Õie Keerdile, Evi Varmile, Heldi Pärnale ja Elle Torrole, kes võtsid noore õpetaja kohe omaks, toetasid ja abistasid igati. Tänu neile sai minust ka algklasside õpetaja ja klassijuhataja pikkadeks aastateks. Õpetajatele soovin, et kolleegide vahel valitseks heatahtlikkus, lugupidamine ja üksteise töö tunnustamine. Soovin teile rõõmu oma tööst. Kui koolis töötab õnnelik õpetaja, siis on ka õpilased õnnelikud. Jõudu kõigile!

Kerli Nool (2018 õpetaja) Millised on esimesed muljed õpetajatööst?

Olen sellel aastal esimest korda õpetaja ning mul on väga hea meel, et saan just Merivälja koolis oma esimese kogemuse. Minu esimesed mul-

jed nii koolist, kui ka õpilastest on väga positiivsed ning tunnen, et mind on siin koolis hästi vastu võetud. Õpetajatöö on mind kindlasti muutnud palju kannatlikumaks ja rahulikumaks, kuna meie töös on väga oluline arvestada kõigi õpilaste vajadustega. Olen ka saanud katsetada juba oma hääletugevust ja endalegi üllatuseks on see palju tugevam, kui varasemalt olin arvanud.

Samuti ei osanud ma oodata seda, et vahel võib õpilaste raugematu energia üpris väsitavalt mõjuda ja, et õpetaja töö nõuab tegelikult palju rohkem, kui klassi ees seismine ja tunni juhendamine. Omalt poolt soovin Merivälja koolile sama toredaid, rõõmsameelseid ja aktiivseid õpilasi ja õpetajaid ka edaspidi ning usun, et ühtehoidev koolipere suudab koos tegutsedes palju toredat korda saata.

Riina Kempo (1986. aastast õpetaja) Kui palju on kool muutunud aja jooksul, mil olete koolis töötanud?

Merivälja koolis olen töötanud alates 1986. aastast. Selle aja jooksul on kool palju muutunud.

Väga paljudele armsaks saanud laulusõnad “Tore väike valge maja” on ümber muudetud juba uuemaks lauluks, sest kooli suurus on tinginud seda. Kui võrrelda inimese eluea pikkust ja kooli vanust, siis inimesed, kellel vanust 70 aastat, on ikkagi piisavalt eakad ja kipuvad oma väljakujunenud mõttemallides kinni olema ning ei võta muutusi ja uuendusi alati vastu. 70 aastat on koolile hoopis nooruslikkust lisanud ja kool on uuendustele ja muutustele avatud. Olgu selleks siis asjaolu, et noorenenud on õpetajaskond ja kõige tähtsam - koolis on kasutusel MÕK ehk muutunud õpikäsitlus.

Milliseid soovitusi annaksite uutele õpetajatele, et nad õpetajana vastu peaksid? Õpetaja peab olema ühes meeskonnas oma õpilastega ja looma meeldiva, heatahtliku ning usaldusliku õhkkonna, leidma aega kolleegi jaoks, mitte kaotama silmist eesmärki ning teadma, mida soovid saavutada täna, homme ja aastate pärast. Naudi oma tegevust! Õpetaja ei tohi maha käia!

VABA AEG

28. september 2018

Maire Eliste

Muusikakool

LAULMA & PILLI MÄNGIMA

9

10 VABA AEG

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 SÜNDMUSED Kõlame kaasa! Rahvusvahelise Muusikapäeva tähistamine Pirital.

Kutsume kõiki 1. oktoobril kell 12.30 muusikalisele lõunapausile, et tähistada üheskoos Rahvusvahelist Muusikapäeva siin Pirital, mändide all, mere ääres. Erilise ja helilise lõunapausi võlub kõlama kitarrist ja helilooja Tõnu „Tõun“ Timm, kelle pagasis on põnevaid esinemisi ja plaadistamisi küll Bonzoga, Kate ja Ilona Aasverega, Jaanus Nõgistoga jpt. Lisaks mängib muusik põnevaid pille nagu havaikitarr, resofooniline kitarr ja tema sooloesinemised on vahetuks kohtumiseks parimad.

Lõunakontsert on argipäeva “parim suutäis” ja kõigile tasuta! Kõlava kohtumiseni!

KINOÕHTU 12. oktoobril kell 18.00 kinoekraanil Jaan Tootseni uus dokumentaalfilm „Vello Salo. Igapäevaelu müstika“. See on film vanaks saamise ilust. Lugu ühest vanast ja targast mehest, kes teeb ettevalmistusi sellest maailmast lahkumiseks. Palju väga isiklikke ja tundlikke küsimusi – kuidas viimsel tunnil mitte kaotada oma usku. Miks just kõige suuremaid pannakse vaimses maailmas nõnda raskelt proovile? Pilet 4/3 NÄITUS Alla Prima Kunstistuudio 10 aastat teine ülevaatenäitus fuajeegaleriis 1.-31. oktoober. Kaunid loodusvaated, lilled, koopiad tuntud kunstnike loomingust on selle näituse olulisemad teemad. Harrastuskunstnikena püütakse peegeldada oma maailma kauni ja õnnelikuna. Alla Prima Kunstistuudio tegevjuht on Anneliis Vabul.

Töid ja tegemisi www.allaprima.eu Psühholoog Helve Saat vastuvõtt Pirita Sotsiaalkeskuses Laste ja perede psühholoogiline nõustamine lapse arengu toetamiseks.

Vajadusel kunstiteraapia tehnikate kasutamine. 7.-16.a. laste psüühiliste protsesside (taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, tegevuse planeerimine) hindamine ja tagasiside andmine, Individuaalne supervisioon ehk töönõustamine hariduse- ja sotsiaalvaldkonna töötajatele. Tasulised vastuvõtud toimuvad alates 25. september Pirita Sotsiaalkeskuses kord nädalas teisipäeviti kell 15.30-18.30 eelregistreerimisega kontaktil saathelve@gmail.com Tähelepanu kunsti- ja käsitööhuvilised lapsed! Veel on mõned vabad kohad 7-9 a. laste kunsti- ja käsitööringi. Tund toimub kord nädalas teisipäeviti kell 13.30-15.00. Juhendaja Nataly Vest. Ringi registreerumine piritavak@piritavak.ee, info www. piritavak.ee Veel on vabu kohti tüdrukute võimlemisringi! Oodatud on lapsed vanuses 5-6 a. ja 7-9 a. Juhendaja Helgi Asi. Registeerimine tel. 6457625 või piritavak@piritavak.ee KEELEÕPE Uus! Itaalia keel ja kultuur algajatele alustab 1. oktoobril. Tund toimub kord nädalas esmaspäeviti kell 18.3019.45 Pirita Sotsiaalkeskuses. Tunnis õpitakse suhtluskeelt, tehakse tutvust

28. september 2018

Itaalia traditsioonide, kommete ja tavadega. Õppetöö ei toimu ainult laua taga istudes, vaid ollakse itaaliapärased ja loovad. Täpne info ja registreerumine monikaallert@yahoo.it või tel 53407737.

mälu arendada ja meelespidamist parandada. Huviringi juhendab mälutreener Aino Keerig. Kuutasu 3 eurot. Ette registreerimine telefonil 606 9050 või sotsiaalkeskuse assistendi juures.

Shindo tunnid neljapäeviti kell 10.00-11.00 ja kell 19.3020.30. Juhendaja Aive Märtson. Info ja registreerimine tel 56 355 436, rosmariin@gmail.com

Seeniortantsu grupp “Merelaine” ootab oma sõbraliku kollektiivi uusi liikmeid. Tunnid toimuvad esmaspäeviti kell 11.30-13.00. Tantsitakse oma lõbuks ja käiakse esinemas.

Juhendab Ivi Talimäe.

Pilates esmaspäeviti ja reedeti kell 9.30-10.30. Juhendaja Madli Toots.

Info ja registreerimine tel 5665 2081, madli.toots@gmail.com.

HUVITEGEVUSED HOOAJAL 2018-2019 Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak. ee või liitudes uuenduskuuri läbinud uudiskirjaga piritavak.ee/est/uudiskiri Pirita Vaba Aja Keskuse ringidesse registreerumine tel. 6 457 625 või piritavak@piritavak.ee Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee; piritavak@ piritavak.ee; tel 645 76 25. Facebook: www.facebook.com/Pirita-Vaba-AjaKeskus

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 SÜNDMUSED Kasulik! 9. oktoober kell 11.00 Loeng “Eakate toitumine”. Teadlik toitumine on oluline igas vanuses, aga just vanemas eas on oluline saada piisavalt toitaineid, et mitte haigestuda diabeeti, südamehaigustesse ega muudesse kroonilistesse haigustesse. Loengul teeme sissejuhatuse tervislikku toitumisse - mida, kuidas ja kui palju süüa, milliseid toiduvalmistamise viise eelistada, et toiduga oma tervist toetada. Kindlasti saab ka häid praktilisi soovitusi, kuidas neid teadmisi oma igapäevaellu rakendada.

Loengu viib läbi Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse liige(ETNÜ) ja Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon (ETTA) liige toitumisnõustaja Eva-Liisa Kaaristo. Loeng on tasuta.

Keskpäevatants 14. oktoober kell 15.00. Tantsuks mängib Mati Kärmik. Pilet 3 eurot.

Põnev! 19. oktoober kell 11.0014.00 Pirita Sotsiaalkeskuses „KILA KOLA LAAT“. Müügile on oodatud puhtad ja terved riided, käsitöö, aiasaadused, kodutarbed, vanavara jpm.

Müüma on oodatud Pirita Sotsiaalkeskuse liikmed, registreerimine telefonil 6069050 või Sotsiaalkeskuse assistendi juures. Registreerimine kuni 15. oktoobrini või kuni müügikohti jagub.

Nostalgilised leiud keldrist ja pööningult. Tulge ostma, vahetama või lihtsalt uudistama!

NÄITUS Mare Iknojani fotonäitus “Kadriorg 300”, Pirita Sotsiaalkeskuse saalis.

Palume fotonäituse külastuseks leppida eelnevalt kokku sobiv aeg telefonil 6069050.

Huviringidesse oodatakse uusi liikmeid!

Uus! Alates 9. oktoober kell 11.00 Mäluring. Õpime kuidas oma

Birgitta lauluklubi ootab oma ridadesse uusi liikmeid. Eriti oodatud on meeshääled. Proovid toimuvad alates 24. septembrist, esmaspäeviti kell 9.45-11.15. Juhendab Siiri Alango.

Ootame sind KÄSITÖÖ huviringi, Pirita Sotsiaalkeskuses kolmapäeviti kell 10.30. Kuutasu on 3 eurot + oma materjal. Juhendab Pille Pruuden.

Rohkem infot leiab kodulehelt www. piritavak.ee/pirita-sotsiaalkeskus/ või telefonil 606 9050 TEENUSED PIRITA SOTSIAALKESKUSE LIIKMETELE Juuksuriteenuseid osutab Sotsiaalkeskuse klientidele: OÜ Ilusad juuksed, registreerumine E-R kell 9.0017.00 telefonil 514 0519 Iluteenuseid (sh. pediküür ja maniküür) sotsiaalkeskuse klientidele osutab OÜ Ilu Hütt. Registreerumine E- R kell 9.00- 17.00 telefonil 5208881 Massaaž Sotsiaalkeskuse klientidele, massöör Allan Vibur tutvustab massaazhliike: Tere kõigile, kes soovivad oma stressist ja lihaspingetest edukalt vabaneda! Olen massöör Allan Vibur ja võin teid selles küsimuses aidata. Olen FIE ning Pimemassööride Ühingu liige. Õppisin massööriks Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja olen ennast täiendanud erinevatel massaažikursustel MI Massaažikoolis, Krautmani Massaaži- ja loodusteraapiate Koolis, Neonilla Tervisekoolis ja Eesti Pimemassööride Ühingu Koolitusja Massaažikeskuse koolitustel. 2014. aastal läbisin kutsekvalifikatsiooni eksami tase 5 MI Massaažikoolis. Pirita Sotsiaalkeskuse liikmetele osutan massaažiteenust Pirita Sotsiaalkeskuses, Metsavahi tee 4, neljapäeviti kell 10.00-14.00 ning kõigile teistele Pirital, aadressil Supluse puiestee 3. Vajadusel teen ka koduvisiite! Etteregistreerimine Pirita Sotsiaalkeskuse liikmetele telefonil 606 90 50 või eraviisiliselt telefonil 51 22 304.

Massaaži hinnakiri Pirita Sotsiaalkeskuses Klassikaline massaaz  2 0 minutit - 5 eurot  3 0 minutit - 7 eurot 4 5 minutit - 10 eurot Meemassaaz 4 5 minutit- 11 eurot Jalatallamassaaž  3 0 minutit – 7 eurot Klassikaline rootsi massaaž Algselt Rootsis süstematiseeritud ja üle maailma tavameditsiinis tunnustatud naha-, lihaskoe ja liigeste massaaž, mis on aluseks enamikule teistele läänemaistele massaažiliikidele.

Kasutatavad võtted liiguvad pindmiselt sügavamale. Suunatud lihaspingete vähendamisele, vere-ja lümfiringe

soodustamisele, liigesliikuvuse parandamisele ning kehasüsteemide tasakaalustamisele, taastamisele ja arendamisele. Tehakse massaažilaual paljale nahale, kuivalt või õliga, arvestades lümfiringe suunda. Võimalik teha, kasutades väga madala riskiastmega võtteid ning samuti on võimalik õpetada kliendile või pereliikmetele eneseabina.

Meemassaaž Tiibeti traditsioonilise meditsiini raviprotseduur, mis kasutab mee bioaktiivseid raviomadusi naha kaudu imendumisel selgroo „toitmiseks” ja vere kaudu mitmesuguste siseorganite kaudseks mõjutamiseks ning mee kleepuvat-nakkuvat omadust surnud naharakkude „lahtikiskumiseks” naha basaalkihi küljest, et elavdada naha eritusfunktsioone mitmesuguste toksiliste ainevahetussaaduste väljutamiseks otseselt naha kaudu.

Jalatallamassaaž Hõlmab jalalabasid ja hüppeliigese piirkonda. Massaaži eesmärk on vabastada jalad pingest ja mõjutada jalalabal asuvaid reflekspiirkondi, et nende kaudu tasakaalustada kogu organismi. Sobib väsinud jalgadele.

Tähelepanu! Koostöö pakkumine juuksurile!

Pirita Vaba Aja Keskus pakub koostöölepingut kvalifitseeritud ja kogemustega juuksurile. Töö toimub Pirita Sotsiaalkeskuse ruumides (aadressil Metsavahi tee 4). Koostööleping tähendab seda, et Pirita Vaba Aja Keskus annab juriidilisele isikule juuksuriteenuse osutamiseks ruumi rendivabalt kasutamiseks ja teenust osutatakse Pirita Sotsiaalkeskuse klientidele kokkulepitud hinnakirja alusel. Teenusepakkuja peab valdama eesti keelt vähemalt suhtlustasandil. Ruumis on olemas järgmine inventar: klienditool, juuksuritool, peegel, peapesu kraanikauss, föön. Tööks vajalikud kulumaterjalid ja väikevahendid (käärid, rätikud jne) soetab juuksur.

Ruumi kasutamine reedeti kell 9.3017.00. Tööle asumise aeg esimesel võimalusel. Täpsem info e- mail: maris. randma@piritavak.ee PIRITA SOTSIAALKESKUSE HUVIRINGID BIRGITTA LAULUKLUBI E kell 9.45-11.15 Kuutasu 3 eurot. Juhendab Siiri Alango BOWLING N kell 11.15-12.15 Kuutasu 3 eurot. Bowlingut mängitakse Viimsi Kuulsaalis, osaleda saavad vaid Pirita elanikud LILLESEADE T kell 15.30-18.30 (kaks korda kuus). Kuutasu 2 eurot +materjalikulu. Juhendab Hille Kangro LAULUANSAMBEL SIRJELIND T ja R kell 11.00-12.30. Kuutasu 3 eurot. Juhendab Sirje Merelaid KUNSTIRING “Pintslikeerutajad” T kell 12.30-14.00. Kuutasu 3 eurot+materjalikulu. Juhendab Sirje Merelaid KÄSITÖÖ I K kell 10.15-12.15.

Kuutasu 3 eurot+materjalikulu. Juhendab Pille Pruuden.

KÄSITÖÖ II K kell 12.30-14.30.

Kuutasu 3 eurot+materjalikulu. Juhendab Pille Pruuden.

INGLISE KEEL N kell 10.0013.00 (kaks rühma). Kuutasu 3.5 eurot. Huvi korral võtta ühendust õpetaja Reeli Saluveeriga telefonil 5667 6657 PRANTSUSE KEEL Kuu I ja III reede kell 12.00- 14.00. Kuutasu on 2 eurot. Prantsuse keele õpetaja on Ille Kapp SEENIORTANTS “Merelaine” E kell 11.30-13.00. Kuutasu 3 eurot. Juhendab Ivi Talimäe EAKATE VÕIMLEMINE T JA N kell 13.00-14.00. Kuutasu 1 kord nädalas 2 eurot ja 2 korda nädalas 3 eurot.

Juhendab Elina-Lehta Kaasik TOOLIL VÕIMLEMINE Kuutasu 1 kord nädalas 1 euro ja 2 korda nädalas 2 eurot.

E kell 13.10-14.10 Juhendab Laine Häidson K kell 12.00-13.00 Juhendab Piia Tiitus MÄLURING Alates 09.oktoober. T kell 11.00-12.00 (kaks korda kuus). Kuutasu 3 eurot. Juhendab mälutreener Aino Keerig. Ette registreerimisega.

HUVIKLUBID BRIDŽ E, K, R kell 10.30- 13.00 Kuutasu on 1 kord nädalas 1 euro ja 2 korda nädalas 1,5 eurot KEPIKÕND E kell 9.30-11.30 Kuutasu 1 euro KOKANDUS N kell 10.00-13.00 (kaks korda kuus). Kuutasu 1 euro + materjalikulu PORTSELANIMAAL N kell 15.0018.30 (2 korda kuus). Kuutasu 1 euro + materjalikulu SOOME KEEL T kell 11.0012.30. Kuutasu 1 euro ITAALIA KEEL Kuu II ja IV reede 12.00- 14.00. Kuutasu 1 euro Rohkem infot leiab kodulehelt www. piritavak.ee/pirita-sotsiaalkeskus/ või telefonil 606 9050

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 1. oktoober kell 16.00 DIY töötuba. Meisterdame taimedest põneva aknakaunistuse. Registreeri end 30. oktoobriks 2. oktoober kell 16.00 Ajugümnastika. Lahendame põnevaid loogikaülesandeid, mis ergutavad meie aju ja mõttetegevust. Ajule suunatud ülesanded on sama head kui lihaste toonuse tõstmiseks mõeldud harjutused.

3. oktoober kell 16.00 Alias.

Suur ja põnev mitme vooruga Aliase mäng. Tule koos sõpradega ja veedame lõbusalt aega! Võitjatele auhind.

REKLAAM 11

28. september 2018

Reakuulutused VEENILAIENDITE ravi ilma järjekorrata Tallinnas. Dr Vilkevičius. Hind al. 69€ — www.vita.ee 669-0806 Hoonete soojustamine puistevillaga.

Konsultatsioon objektil tasuta.

Tel: 5016689, ken@puistemees.ee, www.puistemees.ee Korstnapühkija ja pottsepa teenused.

Ohtlike puude/okste langetamine ning viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Tel.nr: +372 5348 7318, epost igor@inkteenused.ee Kõik ühest kohast! Kuivad ja toored küttepuud konteineris, võrkkotis või lahtiselt, brikett, pellet ja litsentseeritud korstnapühkijad. Alusel kauba toome eraldi ratastõstukiga hoovi, mitte ei jäta tänavale. Telli kohe! 5200093, 6000136 või vaata kodulehelt lisa Puu24.ee

Head vilistlased ja endised töötajad Olete oodatud Merivälja Kooli

70. aastapäeva tähistamisele 20. oktoobril 2018

16.00 17.00 18.00-20.00

Kooli endiste ja praeguste töötajate kokkusaamine Kontsert-aktus Kohtumine õpetajatega, avatud klassiruumid ja kohvik

Vilistlaste registreerimine kooli kodulehel www.meripohi.edu.ee Töötajate registreerimine hiljemalt 15. oktoobriks aadressil: elle.kimask@meripohi.edu.ee või tel 6232932 Palume saata toredaid pilte kooli(m)ajast aivi.osman@meripohi.edu.ee

Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 53 529 476 email: mehitus@ gmail.com Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, telefon: 516 8180 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215.

Ostan ENSV rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 602 0906 ja 501 1628 Tim Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. email:margus@korvent.ee, tel. 552 6281 Pirita ja Merivälja korstnapühkija ja pottsepp kutsetunnistustega teostab litsenseeritud korstnapühkimis,-ja pottsepa tööd. Küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti väljastamine kindlustusseltside ja Päästeameti jaoks. tel. 5690 0686, e-post korsten.korda@gmail.com Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www.nagusul.ee Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvärava komplekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplekt kuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee Laste lugema ja kirjutama õpetamine, individuaaltunnid koolieelikutele ja põhikooli õpilastele. Tel 5 059 605

Koguja soovib osta eesti ja vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid, ordeneid, margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokumente, etikette, silte jne. Kuulutus ei aegu. Iga päev 11-21.

Tel.55955996, harvem 6570263.

Teostame vihmaveesüsteemidega seotud teenuseid. Valtsimismasinaga valmistame rennid otse Teie objektil, puuduvad liitekohad. Tel. 5271059, info@ vihmaveerennid.ee, www.vihmaveerennid.ee Müüa puhast hobusesõnnikut kottides 3,5€/40L (saab ka lahtiselt). Varakevadine soodus hind 3€ märtsi kohale toimetamisega. Alates 10st kotist trantsport tasuta. 5071497 Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel. 50 92936 Muudame Teie aia kauniks – lõikame viljapuud, pügame hekid, freesime kännud, niidame muru, lõikame võsa ning vastavalt Teie soovile teostame ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 55637666. Rohkem infot leiate kodulehelt www.ifhaljastus.ee Koduteenus eakale või puudega inimesele: Poes ja apteegis käimine, koristusabi, küttepuude tuppa toomine või ladumine, toiduvalmistamise abi, asjaajamised erinevates ametiasutustes, meditsiiniasutuse külastus, arstiabi korraldamine, tegelemine koduloomaga, lihtsamad aiatööd, surnuaias käimine, haua korrastamine, saatmis-ja transporditeenus, maniküür, pediküür, hinge kosutamine, vestlused, ajalehtede ettelugemine, õues jalutamine. Tunnipõhine teenus 10 eurot / tund. Linnast väljas kilomeetri hind 0,25 eur / km. Linnasisene 0,50 eur / km. Telefon: 53 80 51 33.

Kivikorstnate ehitamine 51 88889

Korstnapühkimistööd. Kütteseadmete remont. Töödele garantii ja akt.

56450529 Viljapuude lõikamine Tallinnas ja selle lähiümbruses. Tel.53324302 Õunamahla pressimine Teie aia õuntest Rohuneemes. Vähim kogus umbes 30 kg. Tel 55 935 863.

Korstnapühkija ja pottsepa litsenseeritud teenused Pirital, Meriväljal ja Viimsis. Puhastame, remondime ja ehitame küttekoldeid ja ventilatsiooni süsteeme. Korstnapühkimise akt Päästeametile ja kindlustusseltsidele. Tel.56900686, korsten.korda@gmail.com Heki lõikus ja muud puittaimedega seotud tegevused. Tel 6232380; 5225 103 Prantsuse keele eratunnid. Tel. 53444808.

Viimsi Peetri Pizza ( Randvere tee 9 ) pakub tööd kliendisõbralikule pizzameister- klienditeenindajale. Vajadusel väljaõpe kohapeal.Täiskohaga või osalise tööajaga.Töösoov palume saata: sirli@ tehnovorm.ee Info tel: 56 635 651 Hekkide ja viljapuude lõikus.Tel. 56630024 Kutsetunnistusega korstnapühkija, tehtud tööde kohta akt. Tel.: 56890125 Epost: kuldnoop@gmail.com Lp õunaaia omanik! Kui Teil jääb omal ÕUNU üle: Suisleppa, Sügisjoonikut, Paide taliõuna, Kuldrenetti, Sibulõuna, Tellissaaret või Filippat ja nõustute neid müüma 0,25 eurot/kg või annetama, palun helistage tel 552 6633, Marge.

Meilt saab taas tellida kartulit, köögivilju ja mett! Tellimusi võtame vastu igapäevaselt. Tellimiseks ja lisainfo saamiseks helistage TEL 58652190.

Ehitus- ja remonttööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. E-post raul@ vivamees.ee, 5100250 Raul

Müüa loomasõnnikut 7T-150 EUR-i,15T-220 EUR-i, mulda, täitepinnast, liiva ja killustikku. Tel. 56971079, e-mail: taluaed@hot.ee

Mina, naaberküla mees Meriväljalt, sooviksin osta omakandi rahvalt antiiki ja vanavara! Mõelge sellele, kui kevadise suurpuhastuse ajal asju ära viskamas olete! Tel. +3725030655 ja jaanus@idla.ee.

Soovin osta enda kasutuseks suvila Randverre, või Mähele, võib pakkuda ka väiksemat maja Piritale, võib vajada kapitaalremonti, sest endal aeg ja oskused remondiks olemas! Tel.56693386 Henry

Uus võrkpalli hooaeg on algamas ja sellega seoses otsime oma meeskonda uusi liikmeid. Meie trennid on teisipäeviti ja neljapäeviti Pirita Majandusgümnaasiumis 18.30-20.00. Osaleme Rahvaliiga II tugevusgrupis ja Tallinna Meistrivõistlustel. Korra nädalas ja võistlustel käib treener kaasas toetamas meid. Lisainfo 5235044 Martin

Tekstiil- ja roomakardinate õmblemine: kohapeal mõõtude võtmine, vajadusel kardinapuude-, siinide tellimine, kardinakanga valimine, õmblemine ja paigaldus. Lisainfo telefonil: 5081021 sinililldisain@gmail.com.

Koristan ja tühjendan teie garaazid, kuurid, pööningud ja keldrid! 56957913 Hind kokkuleppel!

12 REKLAAM Kohvik Malltop on avatud E-R kella 9.00-16.00 pakume lihtsaid ja koduseid toite taskukohase hinnaga.

Meie juures ootab teid kodune õhkkond, lahke ja kiire teenindus.

Korraldame sünnipäeva- ja peielaudu, koolituste ja firmade toitlustamist.

Asume Pirita Olümpipurjespordikeskuses, Regati pst.1 , 4 korpus

Liis Lahe +37258415407 www.malltop.ee

Jälgi Pirita linnaosa tegemisi ja värskeid uudiseid ka facebookist!

2018-2019 HOOAEG

HUVIRINGID TÄISKASVANUTELE Hatha-jooga PilatesPluss Pilates Shindo Pirita Vaba Aja Keskuse keraamikaring Inglise keel Itaalia keel ja kultuur Body-ballett Active Studio seltskonnatants Naistevõimlemine Qigong-Hiina energiavõimlemine Arrakis Tantsustuudio idamaised tantsud

www.facebook.com/piritalinnaosa/

28. september 2018

Pakume tööd

NÕUDEPESIJALE TOITLUSTUSTEENINDAJALE KOKALE

HUVIRINGID VÄIKELASTELE, LASTELE JA NOORTELE Laulu- ja tantsutund kõige pisematele MTÜ Loovustuba loovustund Pirita Vaba Aja Keskuse tüdrukute võimlemisring Pirita Vaba Aja Keskuse laulu- ja mänguring Huvikool miniLABOR Maleklubi Areng Tähetarga eelkool Hea Tuju Stuudio Lastetants Pirita Vaba Aja Keskuse kunsti- ja käsitööring Pirita Vaba Aja Keskuse keraamikaring Fun and Zen lastejooga Active Studio street dance Maire Eliste Muusikakool Pirita Kitarri- ja viiulistuudio Piano. Lessons. Klaveritunnid

- peresõbralik tööaeg E-R - töökoht Merivälja Daily koolisööklas - täiendavat tervisekindlustust - soodsat omapere toitlustust - ametlikku ja stabiilset sissetulekut Helista julgelt ja küsi lisainfot telefonil 5300 2971 Lili või kirjuta meile personal.est@balticrest.com

www.piritavak.ee

Viimsi äritares tegutsev kohvik CAFÉ LYON VÕTAB TÖÖLE:

Operatsioonid ja kirurgia

Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!

Kirurgilisi operatsioone teostatakse günekoloogia-, nina-kõrva-kurguhaiguste-, üldkirurgia-, uroloogia erialal. Koostööpartnerite poolt pakutakse plastilist kirurgiat, ortopeediat ja rasvtõve (kaalu) kirurgiat.

Uroloogilised operatsioonid

Ninakõrvalkoobaste kirurgia

Sterilisatsioon

Keskkõrva operatsioonid Kõri mikrokirurgia

Suguelundite plastika ja allavaje kirurgiline ravi

Healoomuliste kasvajate eemaldamine

Kusepidamatuse ravi

Songa operatsioonid

Hüsteroskoopia (emakaõõne operatsioon)

Rasvaimu

Laparoskoopia (nii diagnostiline kui suuremad

Maomahu vähendamine

günekoloogilsed operatsioonid)

Näo-, kõhu-, rinnanäärmete plastilised operatsioonid

Adenoidide eemaldamine Kurgumandlite eemaldamine

Artroskoopia

Nina-kõrva plastilised operatsioonid

Käekirurgia

Haiglal on 8-kohaline intensiivravi keskus. Meil opereerivad Eestis tuntud kirurgid, mistõttu usume, et suudame pakkuda kvaliteetset meditsiiniteenust järjekorras olemata.

Günekoloogias ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialal oleme Eesti Haigekassa lepingupartnerid.

Fertilitas Viimsis Kaluri tee 5a Haabneeme Viimsi vald

Mustamäe polikliinik A.H. Tammsaare tee 47 Tallinn

Kesklinna polikliinik Kaupmehe 4 Tallinn

Registratuur: +372 605 9600 +372 605 9601

Registratuur: +372 664 6444 +372 664 6445

Registratuur: +372 660 4072 +372 646 3539

KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

TEENINDAJA Saada oma CV viimsi@cafelyon.ee Lisainfo 622 9217, www.cafelyon.ee

Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee

Reklaamihinnad 1/32 1/16 1/16 1/8 1/6 1/6

(53x48) (111x48) (53x102) (111x102) (111x156) (169x102)

23,00€ 40,00€ 40,00€ 79,00€ 140,00€ 140,00€

1/4 (226x156) 1/2 (284x182) 1/1 (284x366)

280,00€ 520,00€ 870,00€

Eraisiku reakuulutus Juriidilise isiku kuulutus

4€ 8€

www.facebook.com/ piritalinnaosa/

www.fertilitas.ee

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee.

Toimetaja Gerttu Alteberg, telefon 6 457 629, e-post gerttu.alteberg@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.