Pirita ajaleht 25.01.2019

ALGAVAD EAKATELE MÕELDUD LIIKUMISTREENINGUD LK 6 RIIK PAKUB TAAS TASUTA TÖÖALASEID KOOLITUSI LIGI 11 000 INIMESELE LK 9 www.facebook.com/piritalinnaosa

25. jaanuar 2019  NR 1 (282)

Meie oma noorsportlane Elisabeth Iila Kui enamik noortest veedab oma aega nutiseadmete seltsis, siis 14-aastase Elisabeth Iilia võib leida hoopis tenniseväljakult ning nii viimased üheksa aastat.

Tennisemänguni jõudis Elisabeth lapvad ja siiamaani olen kõik kenasti tehtud saanud.“ seeas – viie ja poole aastaselt. Armastus tennise vastu on tal aga veres. „Tennise juurde jõudsin vanaisa kaudu, kes Kindel siht silme ees Noorsportlase elu pole kindlasti lihtne, samuti mängib tennist.“ vaid pigem keskmisest pingelisem, sest Praegu pühendab ta suure osa oma ainuüksi terviserikete oht on noorsportajast just tennisele – kuus korda nädalastel suurem. Elisabeth on aga ettenälas teeb ta vähemalt kaks korda trenni päevas. Ainuüksi tema argipäevad koosgelik ja pöörab tervise hoidmisele erilist nevad mitmetest treeningutest. „Minu tähelepanu: „Tervena hoian end massaažis käies, tehes enne trenni soojendust ja tavaline nädal näeb välja nii – hommikud algavad tavaliselt füüsilise treeninpärast trenni korralikku venitust. Lähen gutega 8.00 või 8.30. Edasi lähen kooõigel ajal magama, et järgmisel hommikul jälle varakult alustada ning üritan li ning sealt juba tennise trenni. Pärast tervislikult toituda.“ seda teen veel eraldi minule mõeldud harjutusi ning venitusi.“ Sagedate treeningute kõrvalt „Vaba aega jääb üsna leiab Elistabeth siiski ka ae- vähe, kuid ma ei kurda.“ ga sõprade jaoks: „Kui juhtub olema võistluste vaba Elisabeth Iilia nädalavahetus, siis on mul kas laupäev Hoolimata oma noorele eale on Elivõi pühapäev vaba ja siis saan midagi sabethil juba praegu ette näidata hulk väga häid tulemusi nii rahvusvahelistelt koos sõpradega ette võtta.“ kui ka Eestist. Möödunud aastal valiti ta Võistluste perioodil on sisustamata oma vanuseklassi parimaks tennisemänaega vähem, sest mängida tuleb mitte ainult kodumaal, vaid ka mujal. Võistlugijaks. Kui küsida Elisabethilt, millised sed on viinud Elisabethi näiteks Islandion tulevikuplaanid, siis vastab ta väga le, Taani, Luksemburgi. „Vaba aega jääb konkreetselt: „Minu eesmärgiks on jõuüsna vähe, kuid ma ei kurda.“ da nii kaugele kui võimalik.“ Noore tennisemängija sõnul tuleb hea Oma tiheda päevakava kõrvalt leiab noorsportlane aega ka koolitöödeks: „Õhmängu tagamiseks keskenduda mängule tud veedan enamasti õppides.“ ja mitte vigadesse takerduda. „Hea tenElisabethi sõnul saab ta kooliga kenisemängu saladus on minu meelest see, nasti hakkama. „Vahepeal on periooet väljakul tuleb säilitada rahu, kuid samas peab olema ka kergelt nö vihane, de, kus olen võistluste tõttu koolist muidu ei pinguta ja siis ei tule ka kõige puudunud ja vaja palju järele vastaparemini välja.“ ta, kuid õpetajad on mul väga mõist-

P I R I T A E L A N I K U L E !

T A S U T A

P I R I T A

Pirita linnaosa on jätkuvalt atraktiivne Tallinna Perekonnaseisuameti andmetel kasvas 2018. aastal Pirita elanike arv 215 inimese võrra. 1. jaanuari seisuga elas linnaosas 18 894 inimest.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt püsis linnaosa elanike arv aastatel 19942001 suhteliselt stabiilsena, kasvades nimetatud ajavahemikul umbes 5 % võrra.

Rahvaarvu järsk kasv toimus 2001-2005, mil elanike arv suurenes enam kui 50 % võrra. Kõige kiirem on olnud elanikkonna kasv Mähe ja Lepiku asumites. 2004-2014 kasvas Pirita elanikkond 67,2 %.

Linnaosa kõige vanem naine on sündinud 1917. aastal ja mees 1918. aastal.

Tunnusta meeldejäävat Pirita elanikku!

Kuni 4. veebruarini 2019 on võimalik esitada kandidaate tunnustuskonkursile „Pirita aasta inimene“. Konkursi eesmärk on välja selgitada kodanik, kes on viimase aasta jooksul teinud midagi meeldejäävat Pirita kogukonnale.

Kandidaate saab esitada Pirita kodulehel või linnaosa valituse hoones (Kloostri tee 6, Tallinn). Nomineerimisel on vaja välja tuua esitaja andmed (nimi, e-post, telefoninumber, aadress), nominendi andmed (nimi, e-post, telefoninumber, aadress, sünnikuupäev) ja nomineerimise põhjus.

Auhind antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva paiku.

Pirital süüdatakse vabariigi auks talvetuli Pirita Linnaosa Valitsus korraldab koostöös Pirita kloostri ja Kesklinna Valitsusega jõulukuuskede põletamise ürituse, millega tähistatakse vabariigi sünnipäeva.

Traditsiooniliselt põletatakse igal aastal jõulukuused Pirita kloostris. 23. veebruaril kell 17.00 läidetakse Pirita kodudes ja Raekoja platsil olnud jõulukuused. Külma peletamiseks pakub Pirita Linnaosa Valitsus sooja jooki. Meeleolu hoidmisele aitab kaasa Birgitta koor.

Elisabeth Iilia.

L I N N A O S A V A L I T S U S

K U T S U B

EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVA KONTSERDILE 20. VEEBRUARIL KELL 19.00 E S T O N I A K O N T S E R D I S A A L I S

Esinevad Tallinna Poistekoor, dirigendid Lydia Rahula ja Kuno Kerge, kontsertmeister Tomi Rahula ja solist Uku Suviste.

Piletid on saadaval 4.-15. veebruar Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6, kabinet 128, kell 9.00-12.00 ja 13.00-16.00).

JUHTKIRI / LINNAOSA

25. jaanuar 2019

FOTO: PIRITA LOV

2

JUHTKIRI

Uus aasta uue hooga

2

019. aasta on alanud hoogsalt ja talviselt! Oleme kokku kogunud vanu jõulukuuski, laiali jaganud graniitsõelmeid, taganud puhtad teed ja teinud veel tegemata plaane alanud aastaks.

6. veebruaril algavad taaskord eakatele mõeldud treeningud. Kahel möödunud aastal pakkusime tasuta ujumistrenne, millega jätkame ka sel aastal. Et muuta treening mitmekülgsemaks, pakume sel korral ka eraldi võimlemistunde, mis toimuvad Pirita Sotsiaalkeskuses. Meie terviseprojekti kohta saab pikemalt lugeda leheküljelt 6 asuvalt plakatilt. Liikumises on tervis!

Pirita Linnaosa Valitsus taaselustas eelmisel aastal kümne aasta järel tunnustuskonkursi “Pirita aasta inimene”, mis jätkub ka sel aastal. Konkursi käigus valitakse välja üks Pirita elanik, kes on teinud viimase aasta jooksul meie kodukandile või kaaskondlastele midagi head ning silmapaistvat. Nominante saab esitada 4. veebruarini veebilehel www.tallinn.ee/pirita. Tee oma kaaskondlasele heameelt ning märka tema pühendumust või tegu! Usun, et läbi üksteise tunnustamise ning heategude märkamise suurendame me aktiivsete heategijate arvu ja motivatsiooni.

V

eebuaris tähistame traditsiooniliselt Eesti Vabariigi sünnipäeva ning seda lausa mitme sündmusega! 20. veebruaril toimub Rahvusooper Estonia kontserdisaalis vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert, mille kohta saab rohkem lugeda pealehelt. Kontsert on kõigile huvilistele tasuta, kuid piletite arv on piiratud - seega tuleb registreerimisega kiirustada! Kusjuures, kontserdil kuulutame välja ka Pirita aasta inimese ning anname üle tänukirja. 23. veebruari õhtul kell 17.00 ootame kõiki Pirita kloostri varemetesse, kus toimub jaanuaris kogutud jõulukuuskede põletamine. Esineb laulukoor, joome teed ja naudime kaunil talveõhtul lõkketuld.

Vabariigi sünnipäeval oleme Pirita elanikele omaselt sportlikud! Kell 10.00 koguneme Pirita Spordikeskuse ees ning suundume ühisele jalutuskäik-matkale, mille kohta saab lähemalt lugeda leheküljelt 4. Oma tervise heaolule pühendatud sportlik hommikupoolik on kindlasti vääriline kingitus kodumaa sünnipäevaks.

Hoidke püsivatel talveilmadel oma tervist ning võimalusel minge nautige talvemõnusid ka Pirita Spordikeskuses. On ju praegu kõige ilusamad uisu- ja suusailmad ning meil on võimalus neid oma kodulinnaosas nautida. Mõnusat talve jätku!

Alina Tubli Pirita linnaosa vanem

Merivälja muul.

Ranna tee 1 ehk Merivälja muuli detailplaneeringu arengust Merivälja muuli kohale kavandatav jahisadam on tekitanud linnaosas tulise arutelu. Möödunud aastal ei kooskõlastanud detailplaneeringud ei linnaosavanem ega linnaosakogu.

Ranna tee 1 detailplaneering on olnud juba mõnda aega aktuaalne teema. Möödunud aastal jättis linnaosavanem Alina Tubli detailplaneeringu kooskõlastamata, sest planeering jättis õhku väga palju vastamata küsimusi ning arendajad ei suutnud leida kohalike elanikega ühist keelt.

Jaanuaris keskpaigas andis Ranna tee 1 arendaja esindaja teada, et plaanib korraldada Pirita Linnaosa Valitsuses arutelusid, mille ees-

märgiks on detailselt teemade kaupa tutvustada kõikidele asjast huvitatud isikutele ja soovijatele detailplaneeringuga kavandatavat lahendust. Kõikidel kohalolijatel on võimalik esitada küsimusi ja teha ettepanekuid.

Ajakava ja teemade ring on alljärgnev:  5 . veebruar kell 18.00 – detailplaneeringuga kavandatud rekreatsioonilahendus  1 9. veebruar kell 18.00 – detailplaneeringu järgne liikluslahendus, võimalik müra ja muud mõjud ning mõjude ennetus- ja leevendusmeetmed

Botaanikaaia ehitusarengud Urve Sinijärv, Tallinna Botaanikaaia direktor

Tallinna linna 2019. aasta eelarves on ette nähtud investeeringuid mitme Tallinna Botaanikaaia objekti jaoks. Palmimaja rekonstrueerimiseks on planeeritud miljon eurot. Eelmise aasta kevadel hoonele tehtud auditist selgus, et 20-aastane ainulaadne klaasehitis on sedavõrd amortiseerunud, et vajab nii taimede kui külastajate seisukohalt kiiret uuendust. Projekteerimine algas juba eelmisel aastal ning jätkub käesoleval. Kuivõrd palmimaja ehitamine on võimalik vaid soojal perioodil, siis ehitustööd algavad 2020. aasta kevadel.

Teiseks oluliseks objektiks on täiesti uue haldushoone ehitamine, mis on kavandatud teletorni taga asuvale kinnistule aadressil Kloostrimetsa tee 56.

Hoones leiavad lisaks haldus- ja tehnikaosakonna töö- ja laoruumidele koha ka herbaarium, raamatukogu, teadurite tööruumid, laboratoorium ja kasvu-

hooned nii taimede ettekasvatamiseks kui katsete tegemiseks. Eelarves on on selle jaoks eraldatud 1,5 miljonit eurot.

Kolmas suur investeeringuobjekt on vetesüsteemi ja väliekspositsiooni rekonstrueerimine, mille jaoks on sel aastal ette nähtud 375 000 eurot.

Ka nende tööde projekteerimine algas juba eelmisel aastal. Tiikide puhastamise tööd tehakse mitmes etapis kahe aasta jooksul. Tööd peaksid algama juba sel sügisel. Samuti alpinaariumi ehk mägiaia uuendamine ning teised avamaa arendused. Seda kõike selleks, et pakkuda taimedele häid kasvutingimusi ja inimestele kvaliteetset külastuskeskkonda.

Kaugematest ehitusplaanidest rääkides võetakse kõige viimasena ette peahoone ehk Valge maja, mille esimene korrus on kavas kohandada külastuskeskuseks, kus leiavad endale koha piletimüük, pood, õppeklassid, püsinäitused ja seminarisaal. Eeldatavalt leiab see aset 2021, mil on ühtlasi Tallinna Botaanikaaia 60. aasta juubel.

PIRITA LINNAOSA VALITSUS KORRALDAB MERIKANNI TN 1, KALLASTE TN 5 JA PÄEVAKOERA TN 16A PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE EELNÕUDE AVALIKU VÄLJAPANEKU Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tööpäevadel tutvuda Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6, tuba 128) järgmistel aegadel:  Merikanni tn, 1 28. jaanuar - 11. veebruar  Kallaste tn 5, 4. – 18. veebruar  Päevakoera tn 16a, 11. – 25. veebruar Huvitatud isikuil on samal ajavahemikul võimalik esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. Kui nimetatud aja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata.

Merikanni tn 1 kinnistu on elamumaa sihtotstarbega, suurus 1499 m².

Kinnistu paikneb kehtestatud Sompa tee 5, 6, 6a, 8 ja 8a kinnistute detailplaneeringu alas, millega määrati kinnistule ehitusõigus üksikelamu püstitamiseks ning hoonestusala. Merikanni tn 1 krundile lubatud üksikelamu ehitusalune pindala on 200 m² ja suletud brutopind on 230 m². Taotluse kohaselt soovitakse suurendada detailplaneeringus kavandatud hoones-

 1 2. märts kell 18.00 – detailplaneeringuga kavandatud sadamahoone lahendus  19. märts kell 18.00 – detailplaneeringu järgne sadamaala ning merelised mõjud.

Lisaks arendajale on täiendavaid samme teinud ka Tallinna Keskkonnaamet. Nimelt alustab ameti tellimusel tööd ekspert, kes peab veebruari lõpuks välja selgitama, kas Ranna tee 1 detailplaneeringu materjalid on piisavalt üksikasjalikud ja täpsed.

Aadressile Ranna tee 1 soovib Fausto Capital OÜ ehitada kolmekorruselise jahisadama koos restorani ja hotelliruumidega. Esitatud planeering on 17 protsendi ulatuses omaniku maa-alal.

Pirita rannapargis algasid hooldustööd Jaanuari keskpaigas alustatati Pirita rannapargi hooldusraietöödega, mis muudavad rannametsa ka külastajatele ohutumaks.

Raietööde eesmärk on parandada pargi seisundit. Need on vajalikud, et tagada rannapargi metsa liigiline mitmekesisus ning suurendada selle esteetilist väärtust. Hooldusraie muudab metsa vastupidavamaks tormija lumekahjustustele ning suurendab metsa loodusliku uuenemise tingimusi.

Hooldustöid teeb on Greening OÜ. Tööde lepinguline maksumus on 17 868 eurot koos käibemaksuga. Hooldustööde tähtaeg on 15.03.2019.

tusala kuni 10 % ulatuses esialgsest lahendusest ning täpsustada arhitektuurilisi, ehituslikke ja kujunduslikke tingimusi (hoone katuse kalle).

Kallaste tn 5 kinnistu on elamumaa sihtotstarbega, suurus 1011 m².

Kinnistu paikneb kehtestatud Kose tee 94 kinnistu detailplaneeringu alas, millega määrati kinnistule ehitusõigus üksikelamu püstitamiseks.

Krundile lubatud elamu ehitusalune pindala on 202m² ja suletud brutopind on 450 m². Taotluse kohaselt soovitakse täpsustada detailplaneeringus kavandatud hoone kasutamise otstarvet ja kavandada üksikelamu asemele kahe korteriga elamu.

Päevakoera tn 16a kinnistu on elamumaa sihtotstarbega, suurus 1506 m². Kinnistu paikneb kehtestatud Lepiku tee 22a, 27, 27a ja Sompa tee 17a kruntide detailplaneeringu alas, millega määrati kinnistule ehitusõigus üksikelamu ja abihoone püstitamiseks ning hoonestusala. Taotluse kohaselt soovitakse laiendada Päevakoera tn 16a kinnistul paiknevat üksikelamut ning suurendada detailplaneeringus kavandatud hoonestusala kuni 10 % ulatuses esialgsest lahendusest.

Projekteerimistingimuste eelnõudega saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee.

LINN

25. jaanuar 2019

Tallinna Linnatranspordi AS võtab 1. veebruarist üle MRP Linna Liinide teenindatavad 11 bussiliini Seoses OÜ MRP Linna Liinid võimetusega täita sõitjateveo avaliku teenindamise lepingut valmistub Tallinna linn üle võtma firma teenindatavate bussiliinide korraldamist alates 1. veebruarist 2019. MRP Linna Liinid teenindab hetkel Tallinnas 11 liini, firma teenindada on bussiliinid nr 2, 12, 13, 20, 20A, 25, 39, 49, 57, 59 ja 65.

Liisingfirma saatis 15. jaanuaril linnale kirja, milles informeeris, et MRP Linna Liinid OÜ ei saa edasiselt kasutada krediidiasutusele kuuluvaid busse, sest ettevõte hakkab MRP Linna Liinidelt endale kuuluvate busside valdust üle võtma. Linnavalitsus saatis seejärel MRP Linna Liinidele kirja, kus paluti selgitust olukorrale. Kirja vastuses palus firma sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu lõpetamist alates 1. veebruarist 2019.

Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo nentis, et amet tegi juba möödunud aasta 5. juulil pöördumise firmale, kus paluti selgitust seoses firma finantsraskustega. „Saime vastuse, et firmal on hetkelised finantsprobleemid, kuid nendega tegeletakse. Tänavu 8. jaanuaril teatati aga, et nad ei ole

MRP teenindatavad liinid  Nr 2 – Mõigu-Reisisadam (argipäeviti keskmiselt 2-4 bussi tunnis). N r 12 – Väike-Õismäe-Priisle (argipäeviti tipptundidel valdavalt 4 korda tunnis).  Nr 13 – Väike-Õismäe-Seli (2-6 väljumist tunnis).  Nr 20 – Reisisadam-Pääsküla jaam (argipäeviti 1-2 korda tunnis).  Nr 20A – Laagri alevik-Kivisilla (tipptundidel reeglina 2 korda tunnis).  Nr 25 - Keskuse-Laagri alevik (valdavalt 1 kord tunnis).  Nr 39 – Veerenni-Liikuri (argipäeviti 2 korda tunnis).  Nr 49 – Viimsi keskus-Lennujaam (1-2 korda tunnis).  Nr 57 – Raudalu-Kalev (valdavalt 1 kord tunnis, maksimaalselt 2 korda tunnis).  Nr 59 – Balti jaam-Pikakari (1 kord tunnis, maksimaalselt 2 korda tunnis).  Nr 65 – Lasnamäe-Lennujaam (1-3 korda tunnis).

suutnud saavutada kokkulepet liisingfirmaga,“ rääkis Harjo. „Liisingfirma on õnneks andnud linnale hingamisruumi ehk andnud meile aega anda bussiliinide korraldamine üle Tallinna Linnatranspordi AS-le. Seniks, ehk kuni 1. veebruarini töötavad need 11 bussiliini seniste graafikute alusel.“ Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse esimees Deniss Boroditš möönis, et nende jaoks on tegemist eriolukorraga, sest see on täiendav maht firma jaoks, seda just tehnika osas. „Me peame suurendama nii veeremi kui ka töötajate arvu

märkimisväärselt. Meil on vaja täiendavalt leida 50 bussi ja 125 bussijuhti,“ tõdes Boroditš. „Selleks korraldame vastavad hanked, et oleksime valmis 1. veebruaril need liinid üle võtma ja linlasi teenindama. Seega läheb praegu kogu meie tähelepanu sellele, et oleksime 1. veebruarist valmis teenindama linlasi vastavatel liinidel.“ Jaanuari lõpuks selguvad uuenenud sõidugraafikud, sest selleks ajaks peaks Tallinna Linnatranspordil valdav osa vajalikust veeremist ning juhtidest olemas olema.

Tallinn suurendab toetust noorte sporditegevusele 5,86 miljoni euroni Tallinna linn toetab tänavu noorte sporditegevust 5 856 846 euroga, mis on möödunud aastaga võrreldes 3,2 % võrra suurem ning ühtlasi tõstab kvaliteetse spordiklubi harrastaja toetust seniselt 45 eurolt 50 eurole.

Tallinna linna eesmärgiks on tagada hea kvaliteediga sporditeenus võimalikult paljudele noortele. Iga aastaga kasvab nii toetust saavate spordiklubide kui ka spordiharrastajate arv. Seega on sportlik ja tervislik eluviis jõudmas üha enam noorteni, millest võida-

me kõik, sest sport ja liikumine on tervise pant. Käesoleval aastal toetab Tallinna linn ühtekokku 153 spordiorganisatsiooni, 21 913 harrastajat ja 513 treenerit kokku summas 5 856 846 eurot.

Sellest aastast suureneb ka kvaliteetse spordiklubi harrastaja toetus – seniselt 45 eurolt 50 eurole. Tänavu linna eraldatava 5,86 miljoni euroga tagatakse harrastajate ja treenerite pearaha baassummas 200 eurot, millele lisandub kvaliteetse spordiklubi puhul veel täiendav toetus 50 eurot harrastaja kohta. Sporditegevuse toetus on ette nähtud spordiklubidele ja -koolidele 7-19-aastaste Tallinna noorte ja puuetega harrastajate ning püsiva töövõimetusega (vähemalt 40 %) inimeste sporditegevuse korraldamiseks.

Tallinnas mullu abiellunuist vanim peig oli 83-aastane ja pruut 71-aastane Tallinna Perekonnaseisuametis mullu abielu registreerinuist vanim peig oli 83-aastane ning vanim pruut 71-aastane.

Alaealisi abiellujaid eelmisel aastal ei olnud. Lapse sünni registreerinuist vanim ema oli 50- ja vanim isa 70-aastane, noorim ema oli 15- ja noorim isa oli 16-aastane. Lapsevanemate suurim vanusevahe oli 44 aastat. Kaksikuid oli 88 paari ja sündisid ka ühed kolmikud.

Tallinna Perekonnaseisuamet sõlmis mullu 2355 abielu. Abiellumiseks oli soosituim kuu august, mil sõlmiti 426 abielu.

Võrreldes 2017. aastaga esitati 254 abiellumisavaldust rohkem, kuid sõlmiti 110 abielu vähem. Tulenevalt välisriigi kodanike osakaalu kasvust ja erinevate riikide dokumentide eripärast ei jõua kõik sooviavaldused abielu sõlmimiseni - esitati 2913 abiellumisavaldust, seega 558 avaldust sõlmitud abieludest rohkem.

Välisriigi kodanikest sõlmiti kõige enam abielusid Venemaa kodanikega, lisaks Ukraina, Valgevene, USA, Gruusia, Suurbritannia, Saksamaa, Brasiilia jpt riikide kodanikega. Abiellujate hulgas oli 53 erineva riigi kodanikke. Eksootilisematest riikidest esinesid Costa Rica, Jordaania, Palestiina, Hong-Kong, Taiwan, Vietnam, Korea ja Nepaal.

Noorpaari poolt valitud kohas toimus abielutseremoonia 227 korral. Abielludes võttis 1857 naist mehe perekonnanime, 53 meest tegi otsuse naise perekonnanime kasuks.

Abielu tähtpäevi tähistati Tallinna Perekonnaseisuametis pidulikult kümnel korral - kahel korral teemantpulma, seitsmel korral kuldpulma ja ühel korral hõbepulma.

Abielu sõlmimiseks väljaspool Eestit väljastati 537 abieluvõimetõendit esitamiseks 68 erinevasse riiki. Naised taotlesid vastavat tõendit 327 korral ning mehed 210 korral. Eksootilisemad riigid olid Seišellid, Fidži ja Tai. Tallinna Perekonnaseisuamet registreeris mullu 1148 abielulahutust, mis oli 53 abielulahutust vähem kui 2017. aastal. Abielulahutus jäi vormistamata 211 korral.

2018. aastal registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis 5167 sündi, mis on 66 sündi rohkem kui 2017. aastal. Sündis 2647 poisslast ja 2520 tütarlast, registreeriti 88 paari kaksikuid ning ühed kolmikuid.

Abielust sündis 2563 last, isaduse omaksvõtuga registreeriti 2461 lapse sünd ning 143 korral registreeris sünni üksikema.

Sünni registreerinud vanematest olid 10 % välisriigi kodanikud. Viimase viie aasta jooksul on Tallinna Perekonnaseisuametis lapse sünni registreerinud 95 erineva riigi kodanikud.

Populaarseimad tüdrukute nimed olid Tallinnas 2018. aastal Sofia, Alisa, Maria, Emily ja Mia ning populaarseimad poiste nimed Robert, Mark, Nikita, Miron ja Oliver.

Registreeriti 4823 surmajuhtumit, mis on 113 rohkem kui 2017. aastal aastal.

Tallinna Perekonnaseisuametile esitati 1090 uue nime andmise avaldust, uus isikunimi anti 874 korral, mis on 136 võrra rohkem kui eelnenud aastal. Uus eesnimi anti 203, uus perekonnanimi 616 ja nii ees- kui ka perekonnanimi 55 korral.

Väljastati 6603 tõendit varem toimunud perekonnasündmuste kohta. Võõrkeelseid perekonnasündmuse tõendeid väljastati 3802, mis moodustab 58 % väljastatud tõendite koguarvust.

Võrreldes maakondades ja kohalikes omavalitsustes registreeritud perekonnaseisutoimingute arvuga teostas Tallinna Perekonnaseisuamet 44,2 % abielusid, 36% sünde, 31 % surmajuhtumeid, 54 % abielulahutusi, 67 % nimemuutmisi ning 65 % perekonnasündmuse tõendeid.

3

Linnaosavalitsus toetab mittetulundustegevust Kalle Jõks, Pirita linnaosa vanema asetäitja

Kodanikuühiskonna, riigi toimimisele on oluliseks toeks inimeste vabatahtlik, omaalgatuslik ja rahalist kasu mitte taotlev ühistegevus oma kogukonna huvides. Enamasti toimub ühistegevus mittetulundusühingute (MTÜ) kaudu.

Tallinna linn toetab sellist kodanikuinitsiatiivi Tallinna Linnavolikogu määruse „Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord“ alusel. Selle dokumendi kohaselt on mittetulundustegevus linna elanikele või nende huvide elluviimisele suunatud tegevus, mille eesmärk ei ole ettevõtlustulu saamine. Linn annab rahalist toetust konkreetsete ürituste korraldamiseks ja tegevustoetust juriidilistele isikutele igapäevaseks tegevuseks.

Mittetulundustegevuse toetuse taotlus tuleb esitada vormi- ja nõuetekohaselt Tallinna projekti- ja tegevustoetuste

infosüsteemi kaudu. See on leitav linna kodulehe www.tallinn.ee avalehe rubriigist „toetused“. Alarubriigis „Mittetulundustegevuse toetus Tallinnas“ on teemakohased õigusaktid. Nende hulgas ka 2019. a mittetulundustegevuse toetamise lisatingimused. Linnaosavalitsuselt toetuse taotlejal on vaja teada mittetulundustegevuse toetuse määramise üldisi lisatingimusi ning linnaosade valitsuste poolt mittetulundustegevuse toetuse määramise lisatingimusi.

Linna ametiasutustes vaadatakse toetustaotlused läbi üldjuhul üks kord kvartalis. Sellest tulenevalt on Pirita Linnaosa Valitsusele taotluste esitamise tähtajad 2019. aastal 22. märts, 14. juuni, 20. september ja 13. detsember.

Nimetatud tähtaegadeks esitatud taotlused vaadatakse läbi tähtajale järgneval nädalal. On oluline osundada, et enne taotluse läbivaatamist juba toimunud üritusi ei toetata.

Tallinn kutsub osalema Kodurahuprogrammi projektikonkursil Tallinna linnavalitsus kuulutas välja järjekordse Kodurahuprogrammi projektikonkursi – esimese taotlusvooru taotluste esitamise tähtaeg on 4. veebruar. Käesoleval aastal toimub konkurss kaheteistkümnendat korda.

Projektikonkursil on osalema oodatud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja kõik pealinna elanikud, kes tahavad Tallinnas rahvussuhete edendamisele ning eri rahvustest inimeste omavahelise suhtlemise tihendamisele kaasa aidata.

Selle aasta „Kodurahuprogrammi“ projektikonkursi põhisuundadeks on noorte ühistegevuse edendamine ja vähemusrahvuste kultuuride tutvustamine ja kultuuriürituste toetamine.

Tänavu jagatakse esmakordselt toetust erinevatele projektidele Kodurahuprogrammi projektikonkursi raames kolmes taotlusvoorus, mistõttu saavad taotlejad paremini valida ja planeerida oma tegevuste läbiviimise aega. Projektikonkursi taotlus-

te esitamise tähtajad on 4. veebruar, 2. aprill ja 2. september.

Toetuse taotlemine käib üldjuhul läbi Tallinna mittetulundustegevuse toetuste taotlemise iseteeninduskeskkonna, taotlust on võimalik esitada ka paberil või digitaalallkirjaga elektroonilise dokumendina. Projektikonkursi tingimuste ja taotlemise võimaluste kohta saab infot Tallinna kodulehel: www.tallinn.ee/kodurahu.

Eelmisel aastal toetati Tallinna Kodurahuprogrammi kahe taotlusvooru raames ühtekokku 43 projekti, mis näitab märgatavat kasvu võrreldes eelmiste aastatega ning annab tunnistust selle projektikonkursi tõusvast populaarsusest. Näiteks 2017. aastal toetati 28 projekti ja 2016. aastal 36 projekti. Toetatud projektide teemadeks olid noorte ühistegevuse edendamine (eesti ja vene keelt kõnelevaid noori ühendavad erinevad tegevusprojektid) ning vähemusrahvuste kultuuride tutvustamine (rahvusvähemuste kultuuriprojektid, kultuuripäevad koolides).

Lapsehoiuteenuse hüvitis 2019. aastal Tallinna Linnavalitsus kiitis heaks määruse „Lapsehoiuteenuse hüvitise määr 2019. aastal“, mis jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019. Lapsehoiuteenuse hüvitise määr on 2019. aastal kuni 173,5 eurot ühes kalendrikuus ühe lapse kohta. Lapsehoiuteenuse hüvitise taotlemise eelduseks on, et lapsehoiuteenust ostetakse tegevusloaga teenuse osutajalt.

Lapsehoiuteenuse hüvitist makstakse lapse vanemale, lapse eestkostjale või lapse hooldajale (kes hooldab last lapse perekonnas hooldamise lepingu alusel): k elle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinn. Hooldaja, kellel on lapse perekonnas hooldamise leping sõlmitud Tallinna linnaga ja kellele Tallinna linn maksab lapse perekonnas hooldamise eest toetust, ei pea rahvastikuregistri järgi olema Tallinna linna elanik; k ui lapse, kelle jaoks lapsehoiuteenust ostetakse, rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinn; k ui laps, kelle jaoks lapsehoiuteenust ostetakse, ei ole kantud ühe-

gi munitsipaallasteaia või eralasteaia nimekirja. Õigus taotleda hüvitist tekib järgmisel päeval arvates päevast, mil lõpetatakse vanemahüvitise maksmine selle lapse eest, kelle jaoks lapsehoiuteenust ostetakse. Õigus taotleda hüvitist lõpeb lapse kandmisel koolieelse lasteasutuse või kooli nimekirja.

Hüvitist makstakse järgmiselt:  1 00 % hüvitise määrast (173,5 eurot), kui teenuse eest on tasutud summas, mis on hüvitise pooleteisekordse määraga võrdne (260,25 eurot) või sellest suurem;  5 0 % hüvitise määrast (86,75 eurot), kui teenuse eest on tasutud summas, mis on hüvitise määraga võrdne (173,50 eurot) või sellest suurem, kuid väiksem hüvitise pooleteisekordsest määrast.

Hüvitise taotlejal on õigus esitada taotlus kolme kuu jooksul pärast lapsehoiuteenuse kasutamise kuud.

Lisainformatsioon – Maarit Aro (telefon 6457622, maarit.aro@tallinnlv.ee).

4

KOGUKOND

Suusatamine Pirita Spordikeskuse radadel Pirita Spordikeskus hooldab hetkel kahte suusarada - kabeliring (eraldi) 450 m ja Kuusering (koos Kabeliringiga) 1,5 km. Kunstlume rada pikendatakse kui lund on juurde toodetud.

Lume tootmiseks peab olema ööpäevaringselt piisavalt külmakraade.

Lisaks on liuvälja taga jõe ääres lastele mõeldud 400 meetri pikkune rada, mida hooldatakse rajatraktoriga.

Sel rajal pole klassijälge, sest lumekiht on õhuke ja kohati tuli rajapõhi välja.

Tööpäevadel on suusarajal umbes kella neljani suusatamas palju lapsi, kuna toimuvad koolide suusatunnid ja suusapäevad. Head suusasõbrad, palume mõistvat suhtumist!

Alates 9. jaanuarist on suusalaenutus avatud iga päev 10.00-22.00, väljaandmine kuni 20.45. Suusalaenutus asub Pirita Tervisespordi Majas. Suusakomplekti (suusad, saapad, kepid) laenutus maksab 4 eurot, soodushind on 2 eurot (eelkooliealised lapsed, õpilased, üliõpilased, pensionärid). Laenutus toimub isikut tõendava dokumendi alusel, soodushind kehtib soodustust tõendava dokumendi esitamisel.

Tule vabariigi sünnipäeva matkale!

Pirita Linnaosa Valitsus kutsub kõiki matkama 24. veebruaril Pirita radadel. Seekordne matk suundub Pirita terviseradatele kust liigume Metsakalmistu ja Pirita sõjavangide kalmistu radadelt.

Matk algab Pirita Spordikeskuse (Rummu tee 3) eest 24. veebruaril kell 10.00. Lisainformatsiooni saab kirjutades kaido.bammer@tallinnlv. ee või helistades 645 7617.

Mähe koguduse veebruarikuu tegevused Igal esmaspäeval kell 18.00 toimub piibli- ja palveosadus, kuhu kõik on oodatud. Igal pühapäeval on jumalateenistus algusega kell 11.00, millele järgneb kirikukohv!

3. veebruaril - jutlus vanempastor Ruudi Leinus. Vaimulik sõnum Piret Schade (Saksamaa).

10. veebruaril - terve teenistuse sisustavad noored Kadi ja Kaur Paldre (jutlus, muusika ja ülistus).

17. veebruaril – jutlus pastor Raido Oras. Muusika EELK Tallinna Jaani koguduse naiskoor (Aivi Otsnik ja Urve Pihlak).

24. veeburaril - Eesti Vabariigi aastapäev ja Eesti Baptismi 135. aastapäev. Päevakohane jutlus Kuldar Taveter.

Muusika Ott Indermitte ja Maret Vihmann (laul ja klaver).

3. märtsil - jutlus vanempastor Ruudi Leinus.

Rohkem informatsiooni leiab kodulehelt https://mbk.ee/.

25. jaanuar 2019

20 aastat perearstindust Pirital ehk Pirita Perearstikeskuse lugu Kaja Arbeiter, Aili Tabri, Mirjam Türkson

Pirita Perearstikeskus alustas tööd Haigekassa lepingupartnerina 2. jaanuaril 1999 Merivälja tee 24 II korruse (praegune Pirita keskus) läbikäidavates ruumides. Tööd alustasid oma nimistutega kolm perearsti (dr Mirjam Türkson, dr Aili Tabri, dr Kaja Arbeiter), kolm pereõde (Elle Tülp, Nadezda Lauer, Jelena Vassina) ja autojuht Valeri.

1996. aastal olid dr Türkson ja Arbeiter omandanud perearstikutse, olles täis entusiasmi alustamaks Tallinnas esimeste hulgas perearsti tööga ning seda Maailmapanga pilootprojekti toel. 2002. aastal kolisime linnale kuuluvasse, kuid Pirita Perearstikeskuse poolt renoveeritud hoonesse Kloostrimetsa tee 29.

Kloostrimetsa tee 29 ajalooline hoone on valminud 1940. aastal arhitekt Roman Koolmari 1939. aasta projekti järgi riigiteenistujate puhkekoduks president Konstantin Pätsi algatusel ja toetusel.

Puhkekodu oli mõeldud kasutamiseks Riigikantselei ametkonnale, hoones oli 15 tuba 32 magamiskohaga, seinu katsid tuntud kunstnike maalid ja gravüürid. Nõukogude ajal kasutas hoonet ENSV nomenklatuur.

Aastatel 2002-2008 investeerisid perearstid hoonesse ligi pool miljonit eurot omavahendite arvelt. 2006. aastal sõlmiti Tallinna linnaga asjaõigusleping hoonestusõiguseks ja sellest alates on perearstid olnud hoone haldajad.

Perearstikeskus on pidevalt arenenud. Aastate jooksul on kasvanud nimistute arv neljalt kuuele ja sellega on kasvanud ka pereõdede arv – iga nimistu juures töötab kaks pereõde. Aastate jooksul on lisandunud taastusravi ja füsioteraapia teenus.

Pirita Perearstikeskuse hingekirjas on ligi 11 000 patsienti, kes jagunevad kuue perearsti vahel: d r Kristi Talvik, õed Jana Kilg ja Maarja Randma d r Tiia Ruuval, õed Kristiine Eluri ja Tiina Biene d r Veera Bušina, õed Marina Belavina ja Krista Soop d r Mirjam Türkson, õed Heli Kane ja Helen Eskor d r Aili Tabri, õed Melita Väljamäe ja Elle Tülp d r Kaja Arbeiter, õed Jelena Vassina ja Signe Treier Lisaks on meie patsientide ravimisel headeks abilisteks dr Kaili Toompuu ja dr Sirje Reinberg. Headeks “majavaimudeks” on perenaine Reet ja majandusmees Valeri.

Eeskujuks ka teistele Perearstikeskus on algusest peale töötanud nn tervisekeskusena. Meie keskuse töö põhjal on välja arendatud hetkel Eestis kehtiv tervisekeskuse mudel, kus esmatasandil ennetatakse ja ravitakse.

Koos töötavad perearstid, pereõed, koduõed, ämmaemand ja füsioterapeudid.

Olles Eesti üks parimaid praksiseid, läbi oma 20-aastase ajaloo, oleme olnud võõrustajaks paljudele väliskülalistele, kes on tutvuma tulnud Eesti meditsiinisüsteemiga. 2008. aastal külastas perearstikeskust Maailma Tervishoiuorganisatsiooni peadirektor dr Margaret Chan, kes tunnustas heade vakstineerimistulemuste ja laste jälgimise ning patsientidele kuluva piisava aja eest. Eesti Perearstide Seltsi ja Haigekassa kvaliteedisüsteemis oleme saavutanud kõikidel aasta-

tel A taseme ja kvaliteetse perearstikeskuse tiitli alates 2010. aastast.

Perearstikeskus on alates 1999. aastast olnud õppebaasiks Tartu Ülikooli arstiteaduskonnale ja peremeditsiini õppetoolile ning Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolidele. Alates 2015. aastast külastavad praksist kaks korda aastas USA meditsiiniõppe-eelsed tudengid Taanist.

Läbi aastate oleme olnud õpetajateks 18 arst-residendile, neist kaheksa tööta-

Teised meist Monica Pihlak, advokaadibüroo Turnstone

Meie pere kolis Piritale elama 1998. aasta kevadel. Kohe peale Pirita Perearstikeskuse avamist palusime end nimistusse võtta, mis tähendab, et meie pere on olnud seal juba 20. aastat. On olnud mitmeid keerulisemaid aastaid raskemate haigustega, on olnud nn arstivabu aastaid. Kuid alati on olnud selline kindel tunne, et oleme hoitud ja saame vajadusel kiirelt arstiabi kohe kodu lähedal, kui seda peaks vaja minema.

Me pole kunagi pidanud pettuma perearsti määratud ravi osas. Mis teeb eriti meeldivaks, on kiire e-kirjade teel saadav tagasiside ja nõuanded. Meie perearst pole meile eales jätnud vastamata ja oma soovitust andmata ning kui on kiire vajadus vahetuks kohtumiseks/ ülevaatuseks, on ikka leitud aeg lähipäevade jooksul. Kuna oleme olnud algusest peale kogu aeg sama perearstikeskuse patsiendid, tunnevad arstid meid ja meie neid ning nõuanded saame seetõttu efektiivselt ja ilma lisaselgitusteta.

Mugav on ka see, et perearstikeskuses on võimalik vajadusel teha lihtsamad analüüsid, vaktsineerimised jms.

Soovime Pirita Perearstikeskusele õnne 20 sünnipäeva puhul ja loodame tähistada koos veel mitmeid ümmargusi tähtpäevi!

Kaarel Väljamäe, pereõe abikaasa Minu suhe Pirita Perearstikeskusega ei ole päris tavaline, sest mu abikaasa on ühtlasi minu pereõde ja seega on mul võimalik üsna lähedalt näha, mida perearstikeskuse igapäevaelu endast kujutab. Koduse poole pealt võib öelda, et iga minu aevastust liiga tõsiselt ei võeta. Kui üks meist kaldub hüpohondriasse ning teine näeb pidevalt igasugust inimlikku viletsust, siis on loomulik, et “ohuhinnangud” on erinevad. Peab nentima, et eksperdi diagnoos on enamasti täpsem. Väikeste kriimude ja pisemate tervisehädade puhul on lapsedki harjunud lihtsamate protseduuridega ise toime tulema. Asi pole selles, et naine keelduks meid tohterdamast. Pigem on tervisekasvatuse osas asjad paigas – igaühel on ikka oma vastutus ka ses asjas.

Loomulikult on abi lähedal, hea nõu ja oluline info jõuab kiiresti kohale.

vad hetkel oma nimistuga, ühe perearsti oleme koolitanud Rootsi ja ühe Soome riigile.

Väga head koostööpartnerid on meile olnud Eesti Haigekassa, Pirita apteek (juhataja Maarika Lätt), advokaadibüroo Turnstone, Mähe ja Pirita-Kose ning Viimsi perearstikeskused, Harju Hambaravikeskus, Evita naistearstid, füsioterapeudid, koduõed Kristina Kams OÜ-st, linnaosavalitsus ja paljud teised.

Kõrvalt näen väga hästi seda, kui palju nõuab selle töö pühendunult ja südamega tegemine. See kulutab kõvasti nii sotsiaalset, emotsionaalset kui ka muud kapitali ning sellega tuleb targalt käituda. Samuti hooman, kui palju loeb seejuures mõistmine ja toetav tagasiside.

Positiivsed emotsioonid on väga sageli seotud heade kogemustega, mis saadud kas töökaaslaste või toredate patsientide kaudu. Nii et kogukonna võimalus hinnata ning hoida oma tervishoiutöötajaid on tegelikult väga suur.

Merilin Post, kunagine õpilane, Viimsi perearst Pirita perearstkond on puhunud tuule paljude Eesti noorte perearstide tiibadesse, kes kõik tänuga oma õpinguperioodi selles meeskonnas mäletavad. See on üks hinnatumaid residentuuribaase, kus õppimine toimub algusest peale käed-külge meetodil – aitäh mu elu esimese värisevate kätega tehtud vastsündinu koduvisiidi eest!

Pirita Perearstikeskuse suur võlu seisneb selles, et tähtis ei ole mitte ainult patsiendi, vaid ka kõigi kaastöötajate heaolu. Just siinne meeskonnatöö korraldus on see, mille on eeskujuks võtnud paljud teised perearstid ning -õed. Inimlik, arvestav ja hooliv. Ei meenu ükski teine perearstikeskus, kus oleks oma soolakamber ja majaperenaine, kes täidab lõunasöögisoove värske kraamiga turult.

Palju õnne, kallid kolleegid!

Marko Ölluk, kolleeg, koostööpartner, endine õpilane Minu kokkupuuted Pirita Perearstikeskusega on tegelikult kolmel tasandil patsient, partner ja kolleeg.

Esiteks muidugi patsiendi ja perearst suhe. 13 aasta jooksul pole mul tulnud oma valikus kahelda. Keskuse arstid ja õed väärivad kiitust oma patsiendikeskse suhtumise ja professionaalsuse eest.

Teiseks koostöö tasand, milleks on ravimite kliinilised uuringud, millega enam kui 10 aastat tegelenud olen. Siin on Pirita Perearstikeskuse arstid oma kogemustega kindlalt tipus. Tugev ja kindel partner, kellega koos ettevõetud projektid olid alati edukad.

Kolmandaks kolleegide tasand. Viimast pean enda jaoks vaat et kõige

Tulevikuplaanidest Seoses Pirita linnaosa ja ümbritsevate elurajoonide kiire kasvuga on tekkinud vajadus perearstikeskuse laienemiseks. Käivitunud on juurdeehituse projekt, mille osaline finantseerimine tuleb Euroopa Liidu struktuurfondidest eraldatud esmatasandi keskustele mõeldud rahast. Suurema osa ehituskuludest peame katma Haigekassa ja laenurahade eest, kui mujal Eestis valmivad uued kaasaegset tervisekeskused kohalike omavalitsuste toel ja nõul . Oleme selles osas suur erand. Juba teist korda ehitame ja renoveerimine keskust oma rahade eest.

Planeerime ehitustöödega alustada juba sel aastal. Laienduse teoks saamisel lisandub keskusesse kaks nimistut, mis võimaldab praegustel arstidel töökoormust normaliseerida ja annab võimaluse võtta nimistutesse juurde uusi patsiente, millega saab parandatud esmatasandi arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet Pirita linnaosas.

olulisemaks. Nimelt olen ka mina üks meditsiini tagasipöördujatest. Omal ajal sai tehtud aja ja olude sunnil valik mitte jätkata kliinilises meditsiinis, vaid proovida kätt mujal. 2012. aastal oli aeg ja otsus küps tagasipöördumise kohta arstiks. Siin oli Pirita Perearstikeskus minu esimene kokkupuutevärav praktilise meditsiiniga 17 aastat peale internatuuri lõpetamist. Minusuguse, sel hetkel väga ebakindla tagasitulija jaoks oli ülimalt oluline, kuidas mind sellises olukorras vastu võetakse ja suhtutakse. Pirita Perearstikeskuses kogesin väga professionaalset ja toetavat suhtumist. Tänaseks olen lõpetanud ka peremeditsiini residentuuri ja suur heameel nimetada oma kunagisi õpetajaid-juhendajaid nüüd juba väga headeks kolleegideks!

Pirita Perearstikeskus on ilmselgelt üks Eesti meditsiini esmatasandi, peremeditsiini käilakujusid, kompetentne, innovaatiline, patsiendikeskne asutus seda kõige paremas mõttes ja pole põhjust, miks ta tulevikus aina paremaks minna ei võiks. Pirita Perearstikeksus on minu jaoks absoluutse kvaliteedi etalon!

Palju õnne, Pirita Perearstikeskus!

Peeter Tammistu, majandusanalüütik, patsient Pirita Perearstikeskus on nüüdseks saanud juba 20-aastaseks. Olen Pirita Perearstikeskuse teenuseid kasutanud selle algusest peale ja võin öelda, et see on üks hea asi, mis siinkandi rahvale koju kätte on toodud. Algne kolme perearstiga keskus oli selle asutamisel, võiks öelda, uus nähtus. Üpris ruttu sai selgeks, et kodu- ja inimeselähedane arstiabisüsteem on märgatavalt kiirema arengupotentsiaaliga ja tõhusam, võrreldes eelnevaga.

Kui võrrelda esialgset ajastuomast keskust tänase mugava, hubase, uue tehnoloogia, uute ravivõtete ja hea töökorraldusega, siis asume nagu teises maailmas. Ainuke mis samaks on jäänud ja ilmselt ka edasi rühkida aidanud, on arstide/õdede hästi teha tahtmise tung ja soe suhtumine inimestesse. Saavutatud head taset ja selle hoidmist näitab, et Pirita perearstikeskust on korduvalt ära märgitud parimate perearstipraksiste seas. Nii, et oleme hästi hoitud. Tänud selle pühendumise eest!

KODU

25. jaanuar 2019

Abi lahutavatele lastevanematele Kuidas rääkida lastele lahutusest? Mis aitab last, aga mis tekitab lapsele stressi?

Tunned end üksildaselt oma pere keskel?

Kuidas hoida sidet lapsega, kui ei ela temaga enam koos? Keegi ei kuula? Kuidas leida õiget suunda rasketest tunnetest helgemateni? Kas tegin õige otsuse?

Kuidas jätkata edasist elu, et laps saaks võimalikult vähe haiget? Kui tunned, et need küsimused puudutavad Sind, siis võta meiega ühendust. SA Eesti Lastefond aitab vanematel märgata lapse

vajadusi lahutusprotsessis ning annab nõu ja toetust isale ja emale. Üks kord kuus, neljapäeviti, algusega kell 15.00, toimub lahutavate/lahutanud lastevanemate grupinõustamine. 2019. aastal toimub nõustamine järgmistel aegadel: 10. jaanuaril, 7. veebruaril, 7. märtsil, 11. aprillil, 9. mail, 6. juunil, 5. septembril,10. oktoobril, 7. novembril ja 5. detsembril.

Ootame Sind Lai tänav 31, I korrus.

Eelregistreerimine sirje.grossmann-loot@ elf.ee või 51 474 40. Loe veel - www.elf.ee.

5

SA Eesti Lastefond kutsub aktiivsusja tähelepanuhäire tugirühma!

Kellele suunatud? Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) tugirühm on mõeldud lapsevanematele, kellel on kodus ATH diagnoosi või tunnustega laps. Ootame ka teisi lapsele olulisi täiskasvanuid, kes puutuvad ATH lastega kokku – õpetajad, vanavanemad, sugulased, tugiisikud jne. Tugirühm jagab teadmisi, praktilisi oskusi, toetust ja mõistmist. Keegi ei kohusta Sind jääma käima, tule proovi üks kord ja kui tunned, et see tegi olemise kergemaks, siis ootame Sind alati tagasi. Eelregistreerimine ei ole vajalik.

ATH tugirühma juhib Sirje Grossmann-Loot (telefon 51 474 40, e-post sirje.grossmann-loot@elf.ee).

Tallinna vanalinna ATH laste vanemate tugirühm käib koos iga kuu esimesel neljapäeval kell 17.30 aadressil Lai 31. Kohtumiste ajad ja teemad:  1 0. jaanuar - Kuidas suunata ATH lapse iseseisvust? Millal alustada?  7 . veebruar - Pere ja ATH lapse rahulik(um) argipäev – päevakava ja kokkulepped.  7 . märts 2019 - Vihahood. Kuidas täiendada jõuvarusid, et olla ATH lapsele rõõmus ja toetav lapsevanem.  1 1. aprill - ATH lapse suhtlusringkond – õed-vennad, sõbrad, eakaaslased.

9 . mai - Kas toit mõjutab ATH lapse käitumist? Perega söögilauas. 6 . juuni - Kuidas veeta suve? Arutleme kõikidel ATH lapsega seotud teemadel. Küsida võib kõike.

Märkame ja hoolime!

Ida-Harju Politseijaoskond

Vanemaealine elanikkond on ühiskonna väärtuslik alustala oma elukogemustega, alalhoidlikkusega ja pärandi kandjana, kuid teisalt on vajalik tähelepanu pöörata kõrgema eaga kaasnevatele riskiteguritele.

Kogukonna küpsusest annab märku heatahtlik suhtumine kõigisse kogukonnaliikmetesse ning tasub meeles pidada, et maailma paremaks muutmine algab meist endist. See tähendab, et me kõik saame oma isikliku panusega kaasa aidata enda ja oma kogukonna heaolu ning turvalisuse suurendamisse.

Head praktikad, mida rakendades suurendab vanemaealine iseenda heaolu ja turvalisust:  Tean hädaabinumbrit, piirkonnapolitseiniku ja sotsiaaltöötajate kontakte. K odu on turvaline paik - pika eluea jooksul kogunenud asjad paigutan panipaikadesse või loobun neist, et ei tekiks vaba liikumist takistavaid kuhjasid. K oduuksest sisse- ja väljapääsemine on mugav ning tagatud on ligipääs ootamatu abi vajaduse korral. K ukkumisoht kodus on võimalikult väike - eemaldatud on turvalist liikumist takistavad vaibad ja muud esemed.

L isakütteseadmed ja elektrilised kodumasinad on tehniliselt korras, pistikupesad ja lülitid on terved.  Kodust lahkudes teavitan sellest usaldusisikut, kelle käes võiks olla ka tagavaravõti hädaolukordadeks. T undmatu isiku puhul fikseerin nime, ukselt-uksele erinevate teenusepakkujate puhul küsin kontaktid ja isegi, kui teenus tundub sobilik ja vajalik, siis võtan aega, et küsida sugulastelt või tuttavatelt nõu. Ametiisik peab vajadusel näitama töötõendit. T een ennast pimedal ajal väljas liikudes helkuri või valgusallikaga nähtavaks, kannan libisemiskindlaid jalanõusid või spetsiaalseid abivahendeid.  Sotsiaalne aktiivsus võrdub hea tervisega - suhtlemine hoiab vaimu erksana, mured saavad jagatud, uued vaatenurgad ja lahendused leitud. K üttekolded on korras, regulaarselt käib korstnapühkija, kahtluse korral kutsun vabatahtliku päästja ohutust hindama.  Majapidamises on töökorras suitsuja vingugaasiandur.  Suhtun eluterve kriitikaga otsepostituste ja telefonimüügi pakkumistesse. O salen eakate seltsitegevuses, külaseltsis, kultuuriüritustel.  Tean kohaliku omavalitsuse tasandi abi saamise võimalusi - koduhooldus, tugiisik, isiklik abistaja, sotsiaaltransport, häirenupp jne.

M ul on lähedane turvavõrgustik või usaldusisik ka juhul, kui pereliikmed on kaugel.

Järgnev on kontrollnimekiri igapäevastest headest praktikatest, mille abil saame anda oma panuse kogukonnale: T unnen oma naabreid ja oman häid suhteid naabritega. T unnen huvi oma läheduses elavate üksikute (vanemaealiste) inimeste käekäigu vastu. O len teadlik abi saamise võimalustest ja teavitan teisi kogukonnaliikmeid.  J ulgustan abi saamiseks pöörduma ja jagan häid kogemusi. A nnan ise abivajajast teada. P ööran tähelepanu, kui läheduses elavate inimeste liikumist ei ole näha (talvel lumi lükkamata, korstnasuitsu ei ole märgata, akendest ei paista valgust, ajalehed on postkastist võtmata). T een kohalikul tasandi koostööd turvalisuse loomisel. O salen külaseltsi vm kogukondliku võrgustiku tegevuses.

Mida suurem on kogukonnaliikmete osalus, seda tugevam on mõju kogukondlikule turvalisusele. Eriti tõhusad on seejuures tegevused, milles osalevad riskirühmade esindajad. Heaolu ja turvalisuse tagamiseks ei piisa ühe asutuse pingutustest – probleemide lahendamiseks on vaja kaasata erinevaid osapooli.

Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhooldekande osakonna kontaktandmed Aime Vaggo – osakonna juhataja Telefon 645 7620, e-post aime.vaggo@tallinnlv.ee Tegevusvaldkonnad: juhib, korraldab ja koordineerib osakonna tööd.

Marju Pokrovski – lastekaitse vanemspetsialist Telefon 645 7632, e-post marju.pokrovski@tallinnlv.ee Tegevusvaldkonnad: laste eestkoste ja hoolduse küsimused, alaealiste õiguste ning huvide kaitse.

Ilona Raudsep – vanemspetsialist Telefon 645 7640, e-post ilona.raudsep@tallinnlv.ee Tegevusvaldkonnad: puuetega inimeste hoolekanne (hooldaja ja hooldajatoetuse määramine, nõustamine, teenuse saamiseks hoolekandeasutusse suunamine), psüühiliste erivajadustega isikute eestkoste ja hoolekande küsimused.

Margrit Vambola – lastekaitse vanemspetsialist Telefon 645 7621, e-post margrit.vambola@tallinnlv.ee Tegevusvaldkonnad: laste eestkoste ja hoolduse küsimused, alaealiste õiguste ning huvide kaitse.

Ingrit Säär – vanemspetsialist Telefon 6457623, e-post ingrit.saar@tallinnlv.ee Tegevusvaldkonnad: eakate hoolekanne, koduhoolduse korraldamine, kinnipidamiskohast vabanenud ja kodutud, hooldekodusse suunamine, sotsiaalmajutusüksusesse suunamine, sotsiaalvalveteenuse korraldamine ja sõidusoodustused.

Maarit Aro – spetsialist Telefon 645 7622, e-post maarit.aro@tallinnlv.ee Tegevusvaldkonnad: toimetulekutoetus, Tallinna linna eelarvest makstavad toetused, töötute nõustamine ja teenustele suunamine.

Linda Õisman - lastekaitse vanem­spetsialist Telefon 645 7179, e-post linda.oisman@tallinnlv.ee Tegevusvaldkonnad: peretöötaja. Koolikohustuse mittetäitjate, õigusrikkumisi toime pannud alaealiste, käitumisraskustega laste ja nende perede abistamine ning järelevalve, lähisuhtevägivalla juhtumid, koostöö koolide ja lasteaedadega.

Merit Vellemäe - lastekaitse vanemspetsialist Telefon 6457613, e-post merit.vellemae@tallinnlv.ee Tegevusvaldkonnad: lastega perede nõustamine laste kasvatamisega seotud vanemate vahelistes vaidlustes.

Kohtule arvamuste koostamine vanema hooldusõigusi puudutavates ning lapse vara ja pärimisõigusega seotud küsimustes.

Vanemliku hoolitsuseta, asendushooldusel ja eestkostel olevate laste elu korraldamine ja järelevalve. Juhtumitöö riski- ja kriisiperedega.

6

TARBIJA

25. jaanuar 2019

LHV Pank hakkas pakkuma ettevõtluskonto teenust LHV Pank koos Maksu- ja Tolliametiga tõi esmakordselt Eestis turule ettevõtluskonto, mis lihtsustab ettevõtlusega tegelevatele eraisikutele maksude maksmist ja aruandlust.

Ettevõtluskonto on uus soodne ja bürokraatiavaba ettevõtlusega tegelemise vorm. Ettevõtluskontot kasutades ei pea muretsema raamatupidamise aruannete, igakuiste maksudeklaratsioonide ega maksude tasumise pärast – kõik toimub automaatselt. Piisava mahu korral tekib ettevõtluskonto kasutajal ka õigus ravikindlustusele. „Ettevõtluskonto on olnud pikalt oodatud uus teenus. Usun, et Eestis on palju ettevõtlikke inimesi, kellele see võimalus võiks sobida ja kes võiksid endale ettevõtluskonto avada. Ettevõtluskonto on hea näide sellest, kuidas pangateenuste ja riigisüsteemide ühisel arendamisel saab teha uuenduslikke lahendusi, mis muudavad inimeste asjaajamise lihtsamaks ja bürokraatiavabamaks. E-tuvastusega kliendiks tulles on võimalik inimesel avada ettevõtluskonto isegi pangas käimata,“

Kuidas LHV-s ettevõtluskonto avada?  Ettevõtluskonto avamiseks peab olema LHV Panga klient. Tule kliendiks: lhv.ee/ava-konto  Sisene LHV internetipanka lhv.ee  Vali rubriigist „Info ja seaded“ lehekülg „Lepingud“. Real „Ettevõtluskonto“ vajuta „Sõlmi leping“.  Allkirjasta leping Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga

kommenteeris LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu. „MTA kogemus ja uuringud näitavad, et mida lihtsam on maksukohustuse täitmine, seda suurem on maksude

vabatahtlik laekumine. Tervelt 92 protsenti Eesti elanikkonnast peab maksude tasumist oma oluliseks kodanikukohuseks ning meie eesmärk on maksude tasumist lihtsustavate teenuste abil toetada inimeste maksukäitumist ning inimeste maksutahet tervikuna. Ettevõtluskonto ja teised teenused aitavad vähendada inimeste koormust maksukohustuste täitmisel, et nad saaksid keskenduda oma ettevõtluse arendamisele,“ ütles Maksu- ja Tolliameti peadirektor Valdur Laid.

Ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid või müüb tooteid, mille tarbeks ei ole vaja eelnevalt teha suuri kulusid või mille puhul kannab kulud teenuse tellija. Näiteks võiksid ettevõtluskontot kasutada lapsehoidjad, koduabilised, remondi- või ehitustööde tegijad, samuti käsitöö tegijad, kunstnikud, omakas-

Tallinna Botaanikaaed kutsub näitusele „Joogi- ja maitsetaimed“ Tallinna Botaanikaaed kutsub selle aasta esimesele näitusele. 26.01–3.02 saab botaanikaaias külastada näitust „Joogi- ja maitsetaimed“, kus on eksponeeritud erinevad maailmas kasutatavad maitse- ja joogitaimed. Läbi ajaloo on kasutatud mitmeid taimi erine-

vate jookide valmistamiseks. On teada nii ravi-, võlu-, armu-, jõu- kui unejooke. Näituse külastaja saab teada, mis joogid on ayahuasca, muira puama või amarula ning millist jooki on nimetatud hellitavalt roheliseks haldjaks? Lisaks tutvustame näitusel nii klassika-

lisi kui ka vähem tuntud vürtsi- ja piprataimi. Kõikidele huvilistele jagatakse õpetusi nende tarvitamisvõimaluste kohta.

Rohkem teavet on võimalik leida Tallinna Botaanikaaia kodulehe www.botaanikaaed.ee uudiste rubriigist.

Helje Eelma illustratsioonide näitus raamatule „Eesti ravimtaimed“ Tallinna Botaanikaaia palmimajas Alates 17. jaanuarist saab Tallinna Botaanikaaia palmimajas vaadata kunstnik Helje Eelma illustratsioonide näitust raamatule „Eesti ravimtaimed“.

Näitusel eksponeeritud illustratsioonid valmisid tellimustööna Ain Raali, Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste raamatule „Eesti ravimtaimed“ (kirjastus Varrak, 2018). Taimi on väärika väljaande kaante vahele joonistatud/akvarellitud kokku 80. Pildid Eesti tuntuimatest ravimtaimedest on graafiliselt detailitäpsed,

pakkudes naudingut nii kunstilisest kui ka botaanilisest vaatenurgast. Näitusel on esitletud valik töödest.

Helje Eelma on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (Eesti Kunstiakadeemia) aastal 1983 graafilise disainerina ning on Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Disainerite Liidu liige.

Näitus palmimajas jääb avatuks 24. veebruarini.

Botaanikaaia kassast on võimalik raamatut osta esitlushinnaga.

vatatud toidu müüjad. Ettevõtluskonto on maksude tasumiseks lihtne ja sobilik ka uute ettevõtlusvormide puhul, nagu Taxify, Uber või teised jagamisplatvormid. Ettevõtluskonto ei sobi kaupade vahendajatele, või kui sisendkulu moodustab müügihinnast suure osa.

Ettevõtluskontot kasutades on maksumäär 20% ettevõtluskontole laekunud summast. Kui aastane tulu ületab 25 000 eurot, maksustatakse seda ületav summa 40% maksumääraga. Kui ettevõtluskontole laekunud tasu ületab 40 000 eu-

rot kalendriaastas, ettevõtluskontot kasutada ei saa.

Ettevõtluskontot saab kasutada üldiselt sarnaselt nagu tavalist arvelduskontotki, kuid ettevõtluskontoga mitte seotud igapäevaste toimingute tegemiseks soovitame kasutada teist arvelduskontot, et vältida ekslikke maksukandeid Maksu- ja Tolliametile.

Lisainformatsioon - https://www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/ fuusilise-isiku-ettevotlustulu-lihtsustatud-maksustamine

EA KA T E UJ UM IS- J A L IIKU MI ST R EENI NGUD P IR IT A L

Ujumistreeningud toimuvad 6.02, 20.02, 6.03, 20.03, 3.04 ja 17.04 kell 14.30. Liikumistreeningud toimuvad 27.02, 27.03 ja 24.04 kell 14.30.

UJUMISTREENINGUD TOIMUVAD MERIVÄLJA KOOLI UJULAS JA LIIKUMISTREENINGUD PIRITA SOTSIAALKESKUSES. TREENINGUTESSE ON OODATUD PIRITA EAKAD LIIKUMISHUVILISED. Maksumus 3 eurot kuus, mille saab tasuda sularahas Pirita Sotsiaalkeskuses.

Vajalik on eelregistreerimine Pirita Sotsiaalkeskuses (Metsavahi tee 4), kirjutades sotsiaalkeskus@piritavak.ee või helistades 6069050.

VARIA

25. jaanuar 2019

Tervise Arengu Instituudi bussivad pakuvad tuge sõltlastele ja nende lähedastele Alates 2018. aasta novembrikuust sõidavad Harjuja Ida-Virumaal ringi kaks Tervise Arengu Instituudi (TAI) eritellimusel kahjude vähendamise bussi.

Kristel Kivimets, TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise keskuse ekspert

Nende eesmärk on vähendada narkootikumide tarvitamisega seotud riskikäitumist, nakkushaiguste levikut ja üledoose ning julgustada uimastisõltlasi võtma ühendust tervishoiu- ja sotsiaalteenustega. Bussides toimuva tegevuse eesmärk on ka tõsta piirkonnas turvalisus.

Mobiilne kahjude vähendamise teenust pakutakse lisaks olemasolevatele ja loodavatele statsionaarsetele teenusele. Sinised Volkswageni bussid on ümber ehitatud nii, et neis on võimalik samaaegselt pakkuda nii süstlavahetust, lihtsamaid tervishoiuteenuseid kui ka privaatseid nõustamisteenuseid. Bussides saab teha ka HIV-testi ja õppida üledoosi puhul elu päästva ravimi naloksooni kasutamist.

Mobiilne teenus on eelkõige mõeldud nendele narkootikume tarvitavatele inimestele, kellel puudub füüsilise, vaimse või sotsiaalse seisundi tõttu juurdepääs statsionaarsele kahjude vähendamise teenusele ja/või teistele abiteenustele. Samuti pakub mobiilne üksus teenuseid neile, kelle elukohas puuduvad kahjude vähendamise teenused või kes ühel või teisel põhjusel ei soovi statsionaarsesse keskusesse minna. Lisaks võivad bussi meeskonna poole pöörduda ka narkootikume tarvitavate inimeste lähedased, et saada abi ja nõu lähedaste toetamiseks. Kõigil bussist abi küsijatel on võimalik jääda anonüümseks.

Teenust osutatakse Tallinnas iga päev, sh puhkepäevadel, ning bussis töötavad kahjude vähendaja ja kogemusnõustaja. Lisaks on paar korda nädalas meeskonnaga kaasas psühholoog, sotsiaalnõustaja ja õde, kelle vastuvõtule saab vajadusel pöörduda.

Julgustan nii narkootikumide tarvitajaid kui ka nende lähedasi bussiga tutvuma tulema. Narkootikumidest sõltuvuses olevaid inimesi saab ja tuleb aidata ning mobiilsed kahjude vähendamise keskused on tihti esimene lüli motivatsiooni leidmise teel.

Bussid hakkavad peatuma kokkulepitud graafiku alusel piirkondades, kus vajadus on kõige suurem – Tallinna eri linnaosades ja Harjumaal. Busside sõi-

Sinised Volkswageni bussid on neutraalse välimusega, ent on spetsiaalselt ümber ehitatud nii, et neis on võimalik samaaegselt pakkuda nii süstlavahetust, lihtsamaid tervishoiuteenuseid kui ka privaatselt nõustamisteenuseid. Nõu küsima on oodatud ka narkootikumide tarvitajate lähedased.

dugraafik on leitav veebilehel https:// www.narko.ee/siit-saad-abi/kahjude-vahendamise-keskused-ohutumaks-tarvitamiseks/.

Samuti võib pöörduda teenuseosutaja poole, kelleks on Tallinnas ja Harjumaal MTÜ Convictus Eesti, kontakttelefon 598 868 86.

Bussis osutatavad teenused  esmane nõustamine;  süstalde ja nõelte vahetus ning turvalisemalt narkootikumite tarvitamise nõustamine  nakkushaiguste ennetus;  seksuaaltervise alane nõustamine;  infomaterjalide jagamine;  kondoomide jagamine;  edasisuunamine tervishoiu- ja sotsiaalteenustele;  üledooside ennetus;  naloksooni kohta teavitamine ja nõustamine;  sotsiaalnõustamine;  kogemusnõustamine;  tee/kohv pakkumine;  esmaabi andmine  HIV testimine sh testieelne ja järgne nõustamine;  Psühholoogi, õe ja sotsiaaltöötaja vastuvõtt

Vägivallatsejad ning ehitustööriistade ja -materjalide vargad on jätkuvalt õiguskaitseasutuste luubi all Natalja Vester, kogukonnaprokurör

2018. aasta on lõppenud ning nii nagu kõigis valdkondades, vaatasid ka õiguskaitsjad tagasi mööduvale aastale ja andsid hinnangu tehtud tööle meie ühiskonna turvalisemaks muutmisel.

Selleks, et kogukondlik töö Ida-Harju piirkonnas turvalisuse tagamiseks oleks võimalikult tõhus ja eesmärgipärane, leppisime aasta hakul kokku kogukondlikud prioriteedid, mis on 2018. aastal prokuratuuri ja politsei erilise ja süvendatud tähelepanu all ning millega tegelemisele rakendatakse rohkem ressurssi. See ei tähenda, et prioriteetsete kuritegude hulka mittekuuluvate kriminaalasjadega ei tegeleta. Meie inimeste turvalisust enim häirivate kuritegude menetlemisse tuleb panustada rohkem aega, kasutada ära kõik võimalused ja vahendid, et meie kogukonnaliikmete turvatunnet vähendavad valukohad likvideerida või vähemalt minimeerida.

Möödunud aastal oli Ida-Harju piirkonnas seatud prioriteediks juhurünnete ja relvadega seotud kuritegude vähendamine ning püsivalt ehitustööriistade ja -materjalide vargusi toimepanevate isikute tegevuse pärssimine.

Võin kinnitada, et Ida-Harju politsei koostöös kogukondlike prokuröridega tegi möödunud aastal tõhusaid jõupingutusi seatud eesmärkide täitmisel. Kohtueelne menetlus prioriteetsetes kriminaalasjades on olnud kiire ning meie turvalisust ohustavatele inimestele on antud selge signaal - kaaskodanike tervis ja vara peavad olema kaitstud ja puutumatud ning need, kes seda ei mõista, võivad halvimal juhul sellele arusaamisele jõudmiseks mõne aja jooksul vanglas selle üle tõsiselt järele mõelda.

Toon välja mõned näited kohtuotsuseni jõudnud prioriteetsetest kriminaalasjadest.

Möödunud aasta juunis mõistis Harju Maakohus süüdi kolm meest ja naise, kes varastasid ühest ettevõttest tööriistu. Lisaks neile sai kohtu poolt karistada veel üks mees, kes ostis, hoidis ja müüs kuritegelikul teel saadud tööriistu. Selle loo juures rõõmustab ka fakt, et politseil õnnestus varastatud kraam leida ning omanikule tagastada.

Peab möönma, et 2018. aastal oli Puzzle 1 (Medium, difficulty rating 0.52) õiguskaitseasutustele parajaks peava-

2

likuks,” ütles Marati ja Sangari tegevjuht Raul Saks.

Eestist on lisaks Maratile ja Sangarile karusnahavabade disainerite programmiga seni ühinenud Reet Aus, Xenia Joost, August, Tallinn Dolls, WÖÖ, Kalle HT, KÄT, Perit Muuga, Mari Design, TUUB, Reval Denim Guild, Les Petites disainipood, mahemoe jaekett LAV Organic Lifestyle, teadliku elustiili pood Slow, Eesti disaini pood Tali, Balti disaini e-pood Wuruhi, veganbränd LuxTerra, Fafa disain, lastemoe loojad Dadamora ja Nannipung. „Sangari ja Marati kui väga tuntud ja väärikate kaubamärkide liitumine rahvusvahelise karusnahavaba program-

9

4

6 5

6

miga on märgiks selle kohta, et karusnaha aeg nii kohalikul kui ka globaalsel moeturul on otsa saamas,” ütles Fur Free Retailer programmi projektijuht ja MTÜ Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp.

“Jaanuari keskpaigas jõuab Riigikogu suurde saali taaskord hääletusele eelnõu, mis näeb ette karusloomafarmide keelustamise Eestis. Loodame, et positiivsele tulemusele annavad hoogu ka arengud moemaailmas ja tarbijate hoiakutes.”

Lisateavet karusnahavaba programmi kohta leiab aadressil https://estonia. furfreeretailer.com.

luks erinevate ähvardamisjuhtumite lahendamine. Jääb mulje, et inimesed ei oska enam omavahelisi arusaamatusi rahumeelselt lahendada. Sõnu kinnitab ka statistika – ähvardamiste arv on tõusnud üle Eesti. Paraku on tihti taoliste juhtumite taga tarbitud alkohol.

Näiteks meenub kriminaalasi, kus menetluse alla sattus 1978. aastal sündinud mees, kes ähvardas Kuusalu vallas sõiduteel toimunud kahe mootorsõiduki kokkupõrke järel kolme kannatanut tapmisega, hoides käes nuga.

Enne teo toimepanemist oli mees tarvitanud alkoholi. Harju Maakohus määras mehele ligi aastase vangistuse, lisaks peab ta tasuma riigile sundraha summas 750 eurot ja menetluskulud.

Kahjuks ei jäänud taoline juhtum meie piirkonnas ainukeseks. Jõelähtme vallas ähvardas mees kannatanut õhupüssiga, sihtides sellega kannatanut umbes ühe meetri kauguselt. Sarnane süütegu pandi toime ka Lasnamäel ühe kortermaja trepikojas, kus mees ähvardas kahte kannatanut pneumaatilise püstoliga. Ka nendes juhtumites olid ähvardajad alkoholijoobes.

Kohus mõistis mõlemad mehed kuritegude toimepanemises süüdi ning määras neile karistuse. Lisakohustusena ei tohi mehed kahe aasta jooksul tarvitada alkoholi. Ka nemad peavad riigile tasuma sundraha ja menetluskulud.

Need on vaid üksikud näited IdaHarju kogukonnapolitsei ja -prokuröride ühise töö tulemustest püstitatud eesmärkide saavutamisel. Töö jätkub ning 2019. aasta alguses seame eelmise aasta kuritegevuse trendide põhjal uued prioriteedid selle nimel, et IdaHarju piirkond oleks meie kogukonnaliikmetele elamiseks veel parem ja turvalisem koht.

8

8

Marat ja Sangar liitusid karusnahavabade moebrändide võrgustikuga Eesti ühed vanimad tänaseni toimivad rõivafirmad Marat ja Sangar liitusid rahvusvahelise karusnahavaba programmiga “Fur Free Retailer”, milles osalevad disainerid, moemajad, rõivaketid ja kauplused ei tooda ega müü ehtsast karusnahast tooteid.

Tänaseks on programmiga liitunud juba üle 20 Eesti ettevõtte, kes on ühinenud selliste tuntud tipptegijatega nagu Versace, Gucci, Armani, Hugo Boss, Tommy Hilfiger, Calvin Klein ja teised. Programmi esindab Eestis loomade eestkoste organisatsioon MTÜ Loomus.

“Karusnaha tootmise keskkonnajälg on suur. Marat ja Sangar ei pea karusnaha kasutamist enda toodete juures mõist-

7

1

2

3 9

8 9

1 4

4

7

5 3

1

2

7

5

1

7

2 6

1

Allikas: loomus.ee Generated by http://www.opensky.ca/sudoku on Fri Jan 18 14:33:42 2019 GMT. Enjoy!

7

8

PMG UUDISED

Algab vastuvõtt Pirita Majandusgümnaasiumisse Riina Tamm, arendusjuht

Vastse kalendriaasta alguses tundub kummaline lapsi kooli kutsuda, kuid tegelikult on viimane aeg asuda uue kooliaasta plaane tegema.

Oma kooliteed esmakordselt alustavate laste vanemaid ootame Pirita Majandusgümnaasiumisse 14. veebruaril 2019, kus algusega kell 17.00 toimub aulas 1. klassi astujatele ja nende vanematele kooli tutvustav infotund. Kavas on tervituskontsert algklasside õpilastelt ning kooli õppekava ja vastuvõtukorra tutvustus.

Gümnaasiumi astuvaid õpilasi ja nende vanemaid ootame 12. veebruaril 2019 kell 16.00, kui tutvustame kooli vastuvõtu korraldust ning õppesuundi. Pirita Majandusgümnaasiumi õppekavas on majanduse ja loomeettevõtluse õppesuund.

Majanduse õppesuuna kavas on lai matemaatika nin suunakursustena - ettevõtlus ja turundus, mikro- ja makromajandus, raamatupidamine ning maksundus. Loomeettevõtluse õppesuuna kavas on kitsas matemaatika ja suunakursustena näiteks majanduse alused, reklaami- ja mõjustamispsühholoogia, graafiline disain, foto- ja filmiõpetus.

Nendele 9. klasside õpilastele, kes oma otsuse meie kooli kasuks on juba teinud, tuletame meelde, et tasemetestile saab registreeruda läbi kooli kodulehe (www.pmg. edu.ee) alates 1. märtsist kuni 3. aprillini 2019.

Tasemetest toimub 4. aprillil 2019 koolimajas algusega kell 16.00 ning see sisaldab teadmisi eesti ja inglise keelest ning matemaatikast. Tasemetesti tulemuste ja 9. klassi klassitunnistuse keskmise hinde põhjal moodustub pingerida, mille alusel kutsutakse õpilaskandidaadid vestlusele. Klassid komplekteeritakse juuni lõpuks.

Haridus teeb vabaks – kasvata teed südameni!

Kooli ajalooraamat „Kasvamine“.

Ilmunud on PMG esimene ajalooraamat „Kasvamine“ Margit Sarapik, PMG raamatukoguhoidja

Pirita Majandusgümnaasiumil on täitunud 70 aastat, mille puhul kinkisime oma koolile sünnipäevaraamatu. Loodame, et kõik, kelle elu on lühemat või pikemat aega olnud Pirita kooliga seotud, leiavad sellest raamatust killukese oma kasvamise teelt.

Ehk aitab see raamat viia kokku erinevaid nägusid, nimesid ja lugusid. Ehk meenub mõni ununema kippunud mälestus või taaselustub kooliseinte vahel aset leidnud sündmus. Kõikidele, kes Pirita kooli omaks peavad, soovime selle raamatu abil anda ettekujutuse sellest, millega tegeldakse koolis praegu, millised on tänaste õpilaste saavutused ning eesmärgid, ja kuidas mööduvad pealtnäha täiesti tavalised, kuid samas absoluutselt erakordsed koolipäevad.

Raamatu koostamise juures olid abiks väga paljud endised ja praegused õpilased, õpetajad ja koolitöötajad.

Suur-suur tänu kõigile! Pildimaterjali hulk, mis tuli läbi töötada, oli hiiglaslik, ja kuigi oleks tahtnud jäädvustada iga imelist hetke, polnud see siiski võimalik.

70 aastat on parajalt pikk aeg ühe kooli arengus, et oskusliku juhtimise teel kasvada välja esmastest lastehaigustest, võtta vastu küpseid väljakutseid ja olla igati väärikas tarkusetempel kogukonnas.

Pirita ei sea piire ja Pirita Majandusgümnaaasiumi areng ning kasvamine jätkub.

25. jaanuar 2019

Pirita Majandusgümnaasium – hea kodukoha kool Tänavu 70. sünnipäeva tähistav Pirita Majandusgümnaasium on tuntud oma ettevõtliku koolipere ja sisukate ürituste poolest üle kogu Tallinna linna. Majandusainete kõrval on koolis au sees sport ja loomemajandus.

Kolmandat aastat kooli direktorina töötav Toomas Pikhof nendib rõõmuga, et majandussuund sobib Piritale hästi: „Suur osa selle piirkonna inimestest on ettevõtjad – ettevõtlikud, majandusliku mõttemaailmaga, iseseisvad ja sportlikud. Ettevõtlus on Pirital väga populaarne.“ Sportlikku eluviisi soodustab keskkond – männimets ja rand. Looduslik asukoht aitab direktori hinnangul palju kaasa ka muutunud õpikäsituse juurutamisele – meri, mets ja jõgi on väliõppeks suurepärased vahendid, mida õpetajad meelsasti õppetöös kasutavad, see meeldib ka õpilastele. PMG rakendab muutunud õpikäsituse põhimõtteid ja on võtnud eesmärgiks õppe kaasajastamise ning kooskõlla viimise ühiskonna ootustega.

Looduslik keskkond pole siiski ainus, mis aitab koolielu uuendada ning õppimise ja õpetamise meelepäraseks teeb. Muutunud õpikäsituse juurutamiseks on võetud koolimajas ette ruumide ümberkorraldusi, näiteks on kohandatud ruumid rühmatöödeks, õpilastele on seatud sisse puhkenurgad, et kool oleks hubane ja kodune. Toomas Pikhof teab isikliku kogemuse põhjal rääkida, et näiteks Soomes on üldiselt õpilase kohta koolis rohkem ruutmeetreid, aga Hispaanias püütakse seevastu hoopis kokkuhoidlikumalt läbi ajada kui meil. Maailm on mitmekülgne, nii ka arusaam muutunud õpikäsitusest.

Vähem tähtis ei ole õpetajaskond. Eesti õpetaja on direktori hinnangul uuendusmeelne, oleks tal vaid rohkem ruumilisi võimalusi. Õpetajal peavad olema siiski teatud isikuomadused, ilma milleta ei saa PMG-s töötada.

Pikhof loetleb nendest mõne: ettevõtlik, aga ka koostööaldis ja innovaatiline. „Mulle meeldivad õpetajad, kes julgevad välja pakkuda ka pööraseid ideid,“ ütleb direktor. „Hea tahtmise juures on võimalik kõike teha.“ Uue juhi eestvedamisel on saanud Pirita kool kauni visuaalse identiteedi ja põhjaliku arengukava. Märgatavalt on paranenud kõigi kooliga seotud huvigruppide rahulolu. Läinud aasta oktoobris pälvis Toomas Pikhof Tallinna aasta õppeasutuse juhi tiitli.

Kiitke julgesti!

PMG on eesmärgistatult arendanud suhteid kooli ja kogukonna vahel hariduselu edendamiseks piirkonnas, sest koostöö viib edasi. Tallinna Haridusameti korraldataval konkursil „Parim personaliprojekt“ pälvis 2017. aastal eripreemia PMG kogukonnale mõeldud õpiürituste sari „Kaasaegne õpikäsitus kui kooli ja kogukonna koostöövahend“ ning 2018. aastal projekt „Kogu koolipere tunnustamise konkurss“.

Toomas Pikhofi selgitusel on ka koolipere tunnustamise konkurss ühine ettevõtmine, kuhu on kaasatud kõik kooliga seotud huvigrupid – kogukond, lapsevanemad, õpilased, õpetajad, vilistlased ja koostööpartnerid. Tunnustatakse väljapaistvaid inimesi, kes valitakse välja õpilaste, õpetajate, lapsevanemate ja koolitöötajate seast. Laureaate tunnustatakse pidulikul sündmusel, mis toimub kooli sünnipäeval tänavu kolmandat aastat. „Õpetajate märkamine ja tunnustamine on oluline,“ ütleb Pikhof. „Õpetajad teevad väga palju tööd, neil on väga kiire ja pingeline elu, nende tunnustamine ja kiitmine ei maksa palju, küll aga annab palju – motiveerib neid, keda on märgatud, aga ka neid, keda veel ei ole märgatud, aga kes vajavad, et neid märgataks.“ Pirita Majandusgümnaasium tunnustab kooli 70. aastapäeval esmakordselt kooli ajaloos õpetajaid ja koolitöötajaid aumärgiga panuse eest kooli arengusse. Kokku antakse üle 26 hõbedast ja 20 kuldset staažimärki. Pirita koolis on õpetajaid ja koolitöötajaid, kes on käinud ühte teed kooliga isegi kuni 50 aastat.

Aktus 2018.

Kindel soov - ettevõtte juhiks Eelmisel aastal Tallinna hooliva kaaslase tiitli pälvinud 12. b klassi õpilane Joonatan Pärn teab, et Pirital on palju ettevõtteid ja noori, kes on huvitatud majandusest ja ettevõtlusest. Ta on ka ise ettevõtluspisikust tugevasti nakatatud. Esimesest klassist PMG-s õppiv Joonatan Pärn teeb kooli majanduskonverentsil „Keelteoskus – võti majandusellu“ ettekande „Taxify“ teemal. „Oma õpilasfirmat EarTech luues oli Taxify mudel ja toimimine meile eeskujuks,“ põhjendab noormees, kelle osalusega õpilasfirma tootis puidust kõrvaklapihoidjaid ja pälvis oma tegevusega EBS-i eripreemia.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist tahab Joonatan edasi õppida kas rakenduslikku majandust või õigusteadust. Ta näeb end tulevikus oma ettevõtte juhina, õpilasfirma oli selleks hea kogemus.

Pirita kool direktorid läbi aja:  Leonti Sepp (1948–1951)  Taissia Kuprina (1951–1955)  Helmi Viikholm (1955–1959)  Ülo Randmaa (1959–1963)  Sirje Terask (1963–1981)  D agmar Arengu (1981–1989)  Edith Asveit (1989–2009)  Rita Rumm (2009–2016)  Toomas Pikhof (alates 2016. a sügisest praeguseni) Leiutajaid rohkem on kui laiutajaid Eesti Teadusagentuuri kaudu toetatud õpilaste teadusfestivali „100 teadlast Eestile” egiidi all korraldati 2018. aastal algklasside õpilastele leiutajate konkurss „100 leiutist Eestile“ ning sügisesel teadusnädalal viidi nooremate astmete õpilastele läbi teaduskonverents „100 teadushetke Eestile“. PMG põhikooli õppejuhi ja matemaatikaõpetaja Anne Reinkorti selgitusel olid teadusnädal ja leiutajate konkurss hea võimalus reaalainete ja teaduse populariseerimiseks õpilaste hulgas. Näiteks matemaatikapäeval toimus peast arvutamise ja loogikaülesannete lahendamise võistlus. Loodusainete päeval oli aga linnulaulukuulamise võistlus. „Ainenädalate käigus saab õpilane õppida väljaspool klassiruumi,“ nendib Anne Reinkort. „Teiseks annab see suurematele õpilastele võimalusi õpetada nooremaid ja kolmandaks plussiks on õpetajate koostöö ärgitamine.“ Leiutajate konkursil võidukoha pälvinud teise klassi õpilane Otto Walter Viks tuli avalikkuse ette uuendusliku koerasügajaga, mis koosneb taburetist ja selle jalgade külge kinnitatud pesuharjadest. „Inimene istub taburetile ja koer jalutab tabureti alt läbi,“ selgitab väike leiutaja, kes võtab osa kooli robootikaringi tegemistest ning kelle soov on oma leiutist edasi arendada ja miks mitte ka turule paisata.

Ennekuulmatu – teises klassis õpilasesindusse Teise klassi õpilane Rebecca Maria Pulk läks Pirita kooli ajalukku sellega, et valiti noorimaks õpilasesinduse liikmeks, saades kandidaatidest kõige rohkem hääli. Tegusa ja aktiivse õpilasesinduse valimiseks korraldatakse PMG-s ühe haridusliku uuendusena arvamusfestivali, kus õpilased saavad esitada oma seisukohti olulistes

koolielu puudutavates küsimustes. 2018. aastal andis Tallinna Haridusamet konkursil „Tegus õpilasesindus 2018“ kooli tublidele õpilasesinduse eestvedajatele eriauhinna. „Tema vastused olid erilised, teistsugused, ja inimesed aplodeerisid nende peale,“ meenutab Toomas Pikhof tütarlapse sisukaid ja humoorikas võtmes esitatud vastuseid. Õpilasesinduse presidendi, abiturient Kristjan-Hendrik Paavo sõnul on õpilasesinduse eesmärk muuta õpilaste elu koolis huvitavamaks, aga ka lahendada lahkhelisid õpilaste ja õpetajate vahel, kui neid peaks ette tulema. Õpilasesinduse korraldatud ja hästi korda läinud üritusteks peab esinemisjulguse poolest tuntud noormees igakuist pannkoogipäeva, kui esinduse liikmeid kostitavad teisi kodus tehtud kookidega, aga ka detsembris toimunud kooli ajaloo esimest luuleõhtut, millel esitati nii tuntud autorite kui õpilaste omaloomingut. Nüüd seisab ees sünnipäevanädala traditsiooniline korvpallimatš õpetajate ja õpilaste vahel.

Rahvusvahelised tuuled PMG-s puhuvad ka rahvusvahelised tuuled. Sellel õppeaastal on käimas kaks SA Archimedese toetatud Erasmus+ projekti - kooli arendusmeeskonnale suunatud koolitöötajate õpiränne „21. sajandi oskused tänases Pirita Majandusgümnaasiumis“ ja koolidevaheline koostööprojekt “Andekate õpilaste toetamine”. Õpirändeprojekti eesmärk on end kurssi viia haridusuuenduse eeskujuks tõstetud maade, näiteks Taani ja Islandi, hariduskorraldusega ning koolitada end loovuse arendamise, kaasamise ja meeskonnatöö tugevdamise valdkondades.

Koolidevahelises koostööprojektis „Andekate õpilaste toetamine” on PMG üks kuuest partnerkoolist. Projekti veab Hispaanias Alcala de Henreses asuv Colegio Calasanz ning lisaks osalevad koolid Kreekast, Türgist, Bulgaariast ja Rumeeniast.

Teema valik lähtus Riina Tamme sõnul PISA 2015 aruandest, mis toob välja, et Eesti koolisüsteem ei suuda piisavalt toetada andekaid õpilasi tipptulemuste saavutamisel ning sellest, et Tallinna Haridusamet on teema lähiaastate prioriteediks seadnud. Praeguse ja tulevase kogemuse põhjal tahab PMG luua oma kooli andekate märkamissüsteemi ning leida mooduseid õpetajate teadlikkuse tõstmiseks ja andekate mitmekülgseks toetamiseks.

Allikas: Heiki Raudla, Õpetajate Leht.

Ilmunud jaanuaris 2019

HARIDUSELU

25. jaanuar 2019

Tervisenädal Merivälja Lasteaias räägiti digimaailma võludest ja valudest Merivälja Lasteaia tervisemeeskond

Merivälja Lasteaed viis läbi traditsioonilise tervisenädala, mille jooksul pöörati tähelepanu nutiseadmete positiivsetele ja tervist kahjustavatele külgedele. Erinevaid tegevusi ja uusi teadmisi pakuti lastele, lapsevanematele ja lasteaia töötajatele.

Laste ja vanemate ühistes mängutundides tutvustati nippe, kuidas saada laps läbi nutivahendite näiteks värvima, liikuma või tervislikult toituma. Arendavad äpid ja digimängud tekitasid elevust nii lastes kui emades ja isades. Töötajad said ennast proovile panna lõbusas interaktiivses orienteerumismängus lasteaia õuealal. Tervisenädala kulminatsiooniks kujunes õpetajate poolt lavastatud ja mängitud õpetlik näidend hiirest, kes sattus arvutipettuse ohvriks, kuid sõprade, õpetaja ja veebipolitsei abiga sai lugu siiski õnneliku lõpu. Tervisenädalasse mahtus veel võimlemist, tantsimist ja teisi tervist edendavaid tegevusi digivahendite abil, kõikidele osalejatele.

Head lapsevanemad! Spetsialistid kinnitavad, et kuni 2-aastane laps ei vaja mingisuguseid kokkupuuteid di-

gimaailmaga. 3-6-aastased lapsed võiksid ekraani ees aega viita mitte rohkem kui 30 minuti päevas. Koos vanemaga nutiseadet kasutades võib ekraaniajast aga saada arendav kvaliteetaeg. Liigsel nutiseadme kasutamisel võib kahjustatud saada väikelaste kõne areng, puudulikuks võib jääda suhtlemisoskuste väljakujunemine, tähelepanu- ja keskendumisvõime, emotsioonide regulatsioon ja motoorika. Selleks, et lastest kasvaksid terved, õnnelikud ja oma eluga hakkama saavad täiskasvanud,

tuleks lapsevanematel lisaks muudele eluoskustele lastele kaasa anda ka digimaailmas toimetamise ehk digihügieeni oskused. Digimaailma positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta saab tõenduspõhist infot veebilehtelt https:// tarkvanem.ee/digimaailm/ ja https:// www.targaltinternetis.ee/.

Merivälja Lasteaed on tervistedendav lasteaed, selle eesmärk on hoida ja tugevdada laste füüsilist ja vaimset tervist ning luua nii lastele kui personalile heaolu toetavad tingimused.

Koolid on taas oodatud liituma KiVa programmiga Kuni 15. veebruarini värbab SA Kiusamisvaba Kool taas uusi kooliperesid, kes on valmis sellest sügisest oma koolides kiusamist senisest süsteemsemalt ennetama ja vähendama, rakendades selleks oma mõju korduvalt tõestanud KiVa programmi. Esmakordselt loodab sihtasutus värvata ka kuni 10 venekeelset kooli üle Eesti.

KiVa on Soomes Turu ülikooli teadlaste välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine programm, mis näeb ette erinevaid konkreetseid tegevusi nii ennetustööks, juhtumite lahendamiseks kui ka kiusamise monitoorimiseks koolis. Mh õpivad lapsed spetsiaalsetes KiVa ennetustundides näiteks erinevaid tundeid tähele panema ja mõistma, grupisurvele vastu astuma, aga ka kiusamist märkama, sellesse sekkuma ning palju muud. Programmi kohta saab lugeda kodulehelt www.kiusamisvaba.ee.

Eestis ja ka mujal maailmas läbi viidud uuringud kinnitavad, et KiVa programm tõesti aitab kiusamist vähendada: näiteks on juba 5. aastat programmi rakendanud Eesti koolides vähenenud kiusamisohvrite osakaal ca 30%.

2018/2019. õppeaastal rakendab KiVa programmi Eestis kokku 70 kooli ja õppekohta, mis teeb vaid ligi 15% kõikidest koolidest. Soomes on 50% koolidest KiVa-koolid. Tänavu on Kiusamisvaba Kooli sihtasutusel võimalik programmiga liita veel ca 25 kooli, sealjuures kuni 10 venekeelset kooli. See tähendaks, et sügisest oleks Eestis peaaegu 100 KiVa-kooli, moodustades ligi 19% kõikidest koolidest.

SA Kiusamisvaba Kooli juhatuse liige Kristiina Treiali sõnul on meil Eestis koolide kiusuennetuspraktikas veel suur töö ära teha. “Meie sihtasutuse pikemaajalisem eesmärk on, et igas Eesti koolis oleks läbimõeldud, süstemaa-

tilised ja toimivad tegevused kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks. Uuringutele toetudes usume, et KiVa programm pakub koolidele kõige tõhusamat ja mitmekülgsemat n-ö tööriistakasti nii ennetustööks, kiusamisjuhtumite lahendamiseks kui ka olukorra pidevaks jälgimiseks koolis,” on Treial veendunud.

Programmiga liitumiseks tuleks kooliperedel anda oma soovist märku, täites selleks veebivormi SA Kiusamisvaba Kooli kodulehel www.kiusamisvaba.ee (olemas ka vene keeles). Seejärel võetakse kooliga ühendust, et leppida kokku kohtumine, kus kõik programmi rakendamisega seotud küsimused läbi arutatakse. Kohtumisele järgneb ettevalmistusperiood, mille jooksul (1) pakutakse koolijuhile tuge vajaliku muutuse juhtimiseks oma kollektiivis, (2) koolitatakse koolipered välja kiusamist märkama ja tekkinud juhtumeid peatama, (3) viiakse koolis läbi esmane õpilasküsitlus hetkeolukorra kaardistamiseks ning (4) koolid varustatakse KiVa programmi kasutamiseks vajalike materjalidega.

9

Eelnõu muudab õppelaenu võtmise paindlikumaks ja õppuritele soodsamaks Haridus- ja Teadusministeerium saatis teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning partneritele arvamuse avaldamiseks Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu, millega plaanib muuta õppelaenu võtmise tingimused paindlikumaks ja õppuritele soodsamaks.

Kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak märkis, et 1990. aastatest pärit õppelaenu süsteem on ajale jalgu jäänud ning õppelaenu võtjate hulk on pidevalt vähenenud juba kümmekond aastat. „Samas ei ole muudatuse eesmärk suurendada õppelaenu võtjate arvu, vaid muuta tingimused soodsamaks ja arvestada senisest rohkem kehvemas majanduslikus olukorras olevate õppuritega. Kindlaks määratud intressist loobutakse, tagasimaksmise alustamiseks on võimalik saada ajapikendust ning kahe käendaja asemel nõutakse ühte.“ Õppelaenu intressimäär on 1990. aastate algusest saati seadusega fikseeritud – 12 kuu Euribor pluss 2% aastas, kuid mitte vähem kui 5% aastas. Kui Eesti krooni kehtivuse ajal oli 5%-line intressimäär laenuvõtjale soodne, siis enam mitte, kuna seadusega sätestatud tingimused ei arvesta riigi paranenud krediidireitingut. Eelnõu kohaselt on riigi tagatud õppelaenu intressimääraks krediidiasutuse ja laenusaaja poolt kokkulepitud intressimäär, kuid mitte rohkem kui 12 kuu Euribor + 3% aastas.

Eelnõus kirjeldatakse ka võimalusi, mille alusel on erandkorras võimalik tagasimakse alguse perioodi pikendada kuni 18 kuuni. Üheks selliseks võimaluseks on laenusaaja tervislik seisund,

mis ei ole tal võimaldanud aasta jooksul tööle asuda. Teiseks võimaluseks on laenusaaja järsk ning erakorraline majandusliku olukorra halvenemine.

Enamus õppelaenusid võetakse käenduse alusel. Senise kahe käendaja või kinnisvara tagatise nõue asendatakse vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõudega. Kahe piisava sissetulekuga käendaja nõue takistab laenu taotlemisel sageli õppureid, kes on sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras.

Pankade jaoks tähendab kahe käendaja nõue liigset administreerimiskulu.

Eelnõuga kaotatakse konkurss õppelaenu andvatele krediidiasutustele ning õppelaenu väljastamise õigus antakse kõigile Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiasutustele, kes on sõlminud riigiga õppelaenu andmise korraldamise lepingu. Nagu seni, nii ka edaspidi on õppelaenu õigus võtta nii kutseõppuritel kui üliõpilastel nii täis- kui ka osakoormusega õppides.

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule ja krediidiasutustele.

Möödunud suvel käis kooskõlastusringil seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus ning eelnõu koostati vastavalt saabunud tagasisidele.

Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 1. jaanuar 2020.

Riik pakub taas tasuta tööalaseid koolitusi ligi 11 000 inimesele Haridus- ja Teadusministeeriumis valmis uus täienduskoolituse riiklik koolitustellimus 2019. aastaks, mis toob ligi 11 000 inimeseni 836 tasuta kursust 20 valdkonnas. Tasuta tööalaseid koolitusi on pakutud alates 2009. aastast kokku 86 000 inimesele.

Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on ligi kümme aasta jooksul pakutud tasuta kursused aidanud kaasa inimeste paremale teadlikkusele õppimisvõimalustest ning suurendanud valmisolekut õppida. „2015. aastal käivitatud Eesti tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem OSKA on näidanud, et töömaailm on pidevas muutuses ning tulevikuoskused erinevad tänastest, mistõttu on järjepidev enesetäiendamine oluline“ lisas Haidak.

Kursused toimuvad kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides üle Eesti ning on suunatud täiskasvanutele, kes pole saanud erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad kaasajastamist. Tasuta kursused tagavad ligipääsu koolitusele hoolimata

inimese majanduslikust olukorrast või haridustasemest. Eelkõige on oodatud põhi- ja keskharidusega inimesed, kel puudub erialane haridus, kuna statistiliselt see sihtrühm osaleb elukestvas õppes kõige vähem.

Pakutavad kursused on valitud koostöös koolidega lähtudes valdkondlikust ja piirkondlikust koolitusvajadusest. Koolitustellimuse kujundamisel arvestatakse Eestis tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem OSKA raames valminud raportite soovitustega. Kursuste pikkus on 20-160 akadeemilist tundi, millele võib lisanduda iseseisev töö. HTMi rahastavate kursuste puhul on tegemist tööalaste kursustega, üldharivaid või hobikoolitusi ei pakuta.

Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste parandamine“ kaudu.

Täpsema info kursuste ja nendele registreerimise kohta on leitav koolide veebilehtedelt või aadressilt: www.hm.ee/ tasuta-kursused.

Pirita Majandusgümnaasiumi infopäev 12.02.19 kell 16 Ootame gümnaasiumisse astuda soovijaid 12.02.19 kell 16 õppesuundi tutvustavale infopäevale!

ÕPPESUUNAD:

MAJANDUS LOOMEETTEVÕTLUS www.pmg.edu.ee

www.pmg.edu.ee

Pirita Majandusgümnaasiumi infotund Ootame 1. klassi astujaid koos vanematega 14.02.19 kell 17 kooli tutvustavale infotunnile! www.pmg.edu.ee

10 VABA AEG

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 SÜNDMUSED UUS NÄITUS

Huviringidesse registreerumine tel.

6 457 625 või piritavak@piritavak.ee Facebook: www.facebook.com/PiritaVaba-Aja-Keskus

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 SÜNDMUSED 17. veebruar kell 15.00 Keskpäevatants. Tantsuks mängib Mati Kärmik. Pilet 3 eurot NÄITUS Alates 25. jaanuarist on võimalik tutvuda Pirita Sotsiaalkeskuse kunstiringi näitusega “Meie maailm” Pirita Sotsiaalkeskuse saalis.

Kunstnik illustraator Gerda Märtensi isikunäitus pildiraamatu „Loomine“ illustratsioonidest 21. jaanuar -28. veebruar 2019 Eesti kontserdimajades rännanud näitus „Loomine“ mis koondas endas osa Dino Buzzati samanimelisele lühijutule loodud illustratsioone suurendatud ning prinditud kujul, räägib tekstiga paralleelse pildiloo maailma loomisest, kunsti loomisest ning loojatest endast. Eksponeeritud pildid on orginaalis valminud hariliku pliitsi ja akvarelli tehnikas ning on edasiarendus kunstniku graafika eriala magistritööle.

Loeng „Ruunid tänases päevas“ 3. veebruaril kell 13.00 Ruunid on väega sümbolid, mida edukalt saab kasutada ka tänapäeval.

Räägime lahti iga sümboli ja tunnetame tema väge. Teades ja tundes ruune on võimalus kasutada neid enda arenguks ja heaoluks. Võimalus tellida omale toetav väeese. Tutvuda saab tehtud töödega FB lehel Vello Väekad Vasetööd. Loengut viivad läbi Vello Rooveer ja Merike Karro. Enerigavahetus 25 eurot. Jooksev info ja registreerimine FB lehel Väikesed Imed.

KINOÕHTU 15. veebruaril kell 18.00 linastub Eesti-Armeenia koostööna valminud lustakas ja hoogne komöödia „Lõbus perekond“. Pilet 4/3

HUVITEGEVUSED HOOAJAL 2019-2020 Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak.ee või liitudes uudiskirjaga piritavak.ee/ est/uudiskiri

UUS UJUMIS-JA LIIKUMISTREENING Treeningutesse on oodatud Pirita eakad liikumishuvilised. Ujumistreeningud toimuvad Merivälja kooli ujulas 6.02, 20.02, 6.03, 20.03, 3.04 ja 17.04 kell 14.30. Liikumistreeningud toimuvad Pirita Sotsiaalkeskuses 27.02, 27.03 ja 24.04 kell 14.30. Maksumus 3 eurot kuus, mille saab tasuda sularahas Pirita Sotsiaalkeskuses. Vajalik on eelregistreerimine Pirita Sotsiaalkeskuses (Metsavahi tee 4), kirjutades sotsiaalkeskus@piritavak.ee või helistades 6069050.

TEENUSED Reedeti töötab uus juuksur (lõikused ja soengud). Registreerimine telefonil 559 28588 Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 1. veebruar kell 16.00 Just Dance maraton. Aeg on võistkond kokku panna ja siis ei muud kui tantsima! Võitjatele auhinnad.

5. veebruar kell 16.00 Sõbrapäeva fotoseina avamine. Dekoreerime ja avame sõbrapäeva puhul ägeda fotoseina. Fotoseina juures on võimalik teha endast ja sõpradest pilte.

Võimalik kasutada põnevaid rekvisiite.

Fotosein on avatud kuni 14. veebruarini.

8. veebruar kell 16.00 BINGO 12. veebruar kell 16.00 DIY töötuba. Mis oleks sõbrale sõbrapäevaks ilusam kingitus kui enda loodud

25. jaanuar 2019

käsitöökaart. Tule ja meisterda sõpradele ilusad kaardid.

13. veebruar kell 16.00 Piljardi turniir.

14. veebruar kell 16.00 Sõbrapäev. Tähistame Sõbrapäeva, küpsetame kooki ja mängime põnevaid mänge.

18. veebruar kell 16.00 Pinksiturniir 22. veebruar kell 16.00 Kuldvillak 25. veebruar kell 10.00 Meisterdamispäev. Meisterdamispäeval toimuvad põnevad käelised tegevused ja valmivad vahvad esemed.

PÕNEV! 26. veebruar kell 10.00 Robootikapäev. Koolivaheajal on kõikidel huvilistel võimalus enda loovust katsetada robootika valdkonnas. Ühiselt meisterdame roboteid ning õpetame neid erinevaid ülesandeid täitma.

Proovida saab erinevat tüüpi robootikat. Alustades joogikõrrerobotist, lõpetades Lego ja Neuronliideste abil kodeerimisega. Tegevuse toimumist rahastatakse Haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

27. veebruar kell 13.00 ühine Uisupäev. Lähme teeme sporti ja naudime värsket õhku Pirita uisuväljakul. Riietuda ilmale vastavalt ja kaasa palume võtta õpilaspiletid ja kellel on olemas siis enda uisud. Koguneme kell 13.00 Kose vakis. Peale uisutamist on kõik noored tagasi keskusesse oodatud sooja teed jooma ja lauamänge mängima.

28. veebruar kell 10.00 Kokkamispäev. Kokkamispäeval õpime valmistama tervislikku ja lihtsat toitu. Lisaks toimuvad erinevad toitumisalased mängud ja viktoriinid.

1. märts kell 10.00 Mängudepäev. Mängime erinevaid kaasava noorsootöö mänge „Väärtuste avastajad“ ja „Minu pilt, sinu silt“.

TÄHELEPANU! Et töötoad paremini toimiksid palume end eelnevalt registreerida.

21. veebruar kell 11.00 Eakate kohvihommik

Mähe Vaba Aja Keskuses saab tegeleda robootikaga!

Mähe Vaba Aja Keskuses on kõikidel noortel võimalik tegeleda robootika ja masinate ehitamisega. Lisaks robotite ehitamisele on võimalik õppida ka kodeerimise aluseid, et robotitele põnevaid käskluseid õpetada.

Robootika peamine eesmärk on noortes arendada võimet iseseisvalt mõelda, propageerida ise tegemist, pakkuda neile võimalus enesearenguks läbi tehniliste vahendite kasutamise. Lisa eesmärgiks on parendada noore digikäitu-

mist, arendada tema võimekust tulevikus tööturul paremini toime tulla. Teenus on kokku pandud lähtuvalt noore huvidest ja tahtest, tuginedes noortekeskuste külastajate hulgas läbiviidud uuringutele.

Robootika noortekeskuses on mõeldud noortele vanuses 9-12 aastat. Noorte seas läbi viidud uuringule tuginedes, on selles vanuses 59,7% küsitlusele vastanutest noortekeskuse klienti. Teenus keskuses robootikaga tegeleda enda-

le sobival ajal. Programmeerimine toimub graafilise liidese abil, mistõttu on see jõukohane kõigile. Lisaks on teenus kättesaadav kõigile keskust külastatavatele noortele.

Tegevuse toimumist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: http://www.piritavak.ee/kose.

E-mail: kose@piritavak.ee, tel. 6 006 391. Facebook: : www.facebook.com/ kose.vabaajakeskus. Instagram: Kosevabakas

22. veebruar kell 16.00 Vabariigi aastapäeva kokandus. Valmistame vabariigi aastapäevaks erinevaid snäkke ja suupisteid. Registreeru hiljemalt 21. veebruar kell 17:00 aadressil mahe@ piritavak.ee /tel:53004080 või keskuses kohapeal.

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a

KOOLIVAHEAEG 25. veebruar kell 11.00 Lebola ja kell 15.00 Politseiniku ametiga tutvumine. Lebolas popcorni kõrvale teeme ise kino. Külla tuleb politseinik, kes tutvustab oma ametit – sellega kaasnevatest ohtudest ja ennetustööst.

Huvi korral saab küsida küsimusi!

HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 1. veebruar kell 16.00 Fotograafia ring. Fotograafia ringis õpime kuidas töödelda pilte, teha fotot, kasutada statiivi, kuidas teha stuudio fotot ja palju muud fotograafia huvilistele vajalikke teadmisi.

5. veebruar kell 16.00 Rahvusvaheline turvalise interneti päev. Õpime internetiohutuse kohta läbi põnevate mängude.

6. veebruar kell 16.00 Viktoriini õhtu. Uus tegevus keskuses! Igal korral on noortel võimalus lahendada põnevaid viktoriine erinevatel teemadel.

7. veebruar kell 16.00 „Just Dance“ tantsuvõistlus. Mängime Xbox360 „Just dance“ mängu. Noored panevad oma tantsuoskuse proovile.

8. veebruar kell 16.00 Kunsti-ja meisterdamis töötuba. Päev täis loomingulisi kunsti-ja meisterdamistegevusi. Võimalus meisterdada kaarte, dekoratsioone, saviga voolida, ökoloogilist pildiraami meisterdada jpm.

Registreeru hiljemalt 07. veebruar kell 17:00 aadressil mahe@piritavak.ee / tel:53004080 või keskuses kohapeal.

13. veebruar kell 16.00 Poiste päev. Sellel päeval on Xbox ainult poiste päralt. Lisaks teeme ise koos maitsvaid snäkke.

14. veebruar kell 16.00 Sõbrapäev. Meisterdame sõbrapäeva kaarte ja on avatud fotonurk. Võta sõber kaasa!

15. veebruar kell 16.00 Tüdrukute päev. Teeme ehteid – kõrvarõngad, käevõru, kaelakee.

26. veebruar kell 11.00 Töötubade päev. Päev täis erinevaid töötubasid.

27. veebruar kell 11.00 Robotite töötuba ja kell 15.00 Kultuuriõhtu. Hommikul mängime põnevate Mähe VAK’i uute robotitega. Päeva teises pooles on meil külla oodata külaline välisriigist, kellega koos teeme midagi maitsvat süüa.

28. veebruar kell 11.00 Solarise Apollo kino külastus ja kell 15.00 MyFitnessi treening. Hommikul kohtume Solarise Apollo kinos, et vaadata filmi „Hundid ja lambad 2“. Pärastlõunal lähme Pirita Myfitnessi treeningusse.

1. märts kell 11.00 Kokkamine talviseks piknikuks ja kell 14.00 Talvine matk rabasse. Päeva alustame maitsvate pannkookide ja suupistete valmistamisega talviseks raba piknikuks. Peale söögi valmimist võtame ette teekonna rabasse, kus joome sooja teed, snäkki ja loodetavasti ilusat talve ilma.

TÄHELEPANU! Kõik vaheaja tegevused vajavad hiljemalt eelneval päeval registreerimist aadressil mahe@piritavak.ee, tel: 53004080 või Mugula tee 17a. Tegevuse toimumise päeval tehtud registreerimine ei saa kinnitust.

Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee. Tel. 605 9516. www.piritavak.ee/ mahe ja www.facebook.com/mahevabaajakeskus. Instagram: Mahe

REKLAAM 11

25. jaanuar 2019

Reakuulutused HEMORROIDIDE RAVI ILMA OPERATSIOONITA saatekirjata ja järjekorrata Tallinnas.

Vastuvõtt al. 40€. — www.vita.ee 6690806 Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puude/okste langetamine ning viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Tel.nr: +372 5348 7318, epost igor@inkteenused.ee OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 50 45 215, 51 45 215, info@estland.ee.

Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. email:margus@korvent.ee, tel. 5526281 Litsenseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ventsüsteemide puhastus, ka korterelamutes. Küttekollete ehitus, paigaldus ja remont. Akti väljastamine Päästeameti ja kindlustusseltside jaoks.

56900686, korsten.korda@gmail.com.

Koguja soovib osta eesti ja vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid, ordeneid, margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokumente, etikette, silte jne. Kuulutus ei aegu. Iga päev 11-21. Tel.55955996, harvem 6570263.

Koduteenus eakale inimesele: poes ja apteegis käimine; koristusabi; küttepuude tuppa toomine või ladumine; asjaajamised erinevates ametiasutustes; lihtsamad aiatööd; surnuaias käimine ning haua korrastamine; saatmis-ja transporditeenus; maniküür ning pediküür; hinge kosutamine, vestlused, ajalehtede ettelugemine; õues jalutamine. Tunnipõhine teenus 10 eurot/tund. Kohale tulemise tasu 5 eurot.

Telefon: 53 80 51 33.

Remonttööd ja kindlustusjuhtumid eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele.

5100250, raul@vivamees.ee Mina, naaberküla mees Meriväljalt, sooviksin osta omakandi rahvalt antiiki ja vanavara! Mõelge sellele, kui kevadise suurpuhastuse ajal asju ära viskamas olete!

Tel. +3725030655 ja jaanus@idla.ee.

Soovin osta enda kasutuseks suvila Randverre, või Mähele, võib pakkuda ka väiksemat maja Piritale, võib vajada kapitaalremonti, sest endal aeg ja oskused remondiks olemas! Tel.56693386 Henry Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 6020906 ja 5011628 Tim Viljapuude hoolduslõikus.

Tel. 6 2323 80, 5225 103 Soovin leida tööd hooldajana Tallinnas.

Vajalik elamispind. Kõik pakkumised on teretulnud. Telefon 5072230.

Ohtlike puude langetamine ja õunapuude lõikus.Tel 5210334 Kauaaegse kogemusega TÜ ja TTÜ õppejõud annab inglise keele eratunde. Kontakt: marelepik5@gmail.com Puulangetus ja hooldus kvaliteetselt ning turvaliselt. Tel. 51979229, www.hbhaljastus.ee.

Meilt saab taas tellida kartulit, köögivilju ja mett! Tellimusi võtame vastu igapäevaselt. Tellimiseks ja lisainfo saamiseks helistage TEL 58652190.

www.facebook.com/ piritalinnaosa/

VIIMSI LYONI LÕUNAPREEMIA! Osta Viimsi Café Lyonist päevapraad JA LYON PREMEERIB SIND MAITSVA KOOGIGA! Päevapakkumisi serveerime E-R 12-14:00

Pakkumine kehtib veebruari lõpuni. Asume Viimsi äritares, Paadi tee 3. Tel: 622 9217 www.cafelyon.ee,

12 REKLAAM

25. jaanuar 2019

Reklaamihinnad 1/32 1/16 1/16 1/8 1/6 1/6

Taastusravi ja rehabilitatsioon

(53x48) (111x48) (53x102) (111x102) (111x156) (169x102)

23,00€ 40,00€ 40,00€ 79,00€ 140,00€ 140,00€

1/4 (226x156) 1/2 (284x182) 1/1 (284x366) Eraisiku reakuulutus Juriidilise isiku kuulutus

280,00€ 520,00€ 870,00€ 4€ 8€

www.facebook.com/ piritalinnaosa/

Omame pikaajalist kogemust ortopeedilise, neuroloogilise, kardioloogilise ja sisehaiguste taastusravi valdkonnas. Taastusravil on tihe sünergia haiglas pakutavate rehabilitatsiooniteenustega, mille eesmärgiks on toetada inimeste iseseisvat toimetulekut.

Füsioteraapia

Elektriravi

Parafiinravi

Tegevusteraapia

Laserravi

Loovteraapia

Psühhoteraapia

Magnetlaserravi

Rehabilitatsioon lastele

Kõneravi

Ravimassaž

Külmaravi

Rehabilitatsiooniteenust pakume Sotsiaalkindlustusameti saatekirja alusel.

Fertilitas Viimsis Kaluri tee 5a Haabneeme Viimsi vald

Mustamäe polikliinik A.H. Tammsaare tee 47 Tallinn

Kesklinna polikliinik Kaupmehe 4 Tallinn

Registratuur: +372 605 9600 +372 605 9601

Registratuur: +372 664 6444 +372 664 6445

Registratuur: +372 660 4072 +372 646 3539

www.fertilitas.ee

Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!

KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee.

Toimetaja Gerttu Blank, telefon 6 457 629, e-post gerttu.blank@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.