Pirita ajaleht 29. märts 2019

PIRITA KLOOSTER VAJAB KATUST LK 2 PIRITA VABA AJA KESKUSE UUEST JUHIST LK 4 VÄLISPORDI VÕIMALUSED PIRITAL LK 9 www.facebook.com/piritalinnaosa

29. märts 2019  NR 3 (284)

Piritale rajatakse jäähokiväljak Tallinna linn ja Eesti Jäähokiliit sõlmisid heade kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt rajatakse selle aasta lõpuks Pirita Spordikeskuse territooriumile kunstkülmetusega jäähoki väliväljak.

Heade kavatsuste kokkulepe sätestab osapoolte ühise eesmärgi, milleks on rajada 2019/2020 talvehooajaks Pirita Spordikeskusesse uus kunstkülmutusega jääväljak. Kokkuleppe kohaselt korraldab ja finantseerib jääväljaku ehitust Tallinna linn, mille hinnanguline maksumus on 60 000 eurot. Eesti Jäähokiliit panustab projekti aga erialase oskusteabega, hangib vajaliku inventari (väljaku piirded, väravad jm) ja toetab väljaku valgustuse soetamist.

Abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on pealinna spordivaldkonna üks oluline tegevussuund sportimisvõimaluste loomine ja parandamine. „Pirita Spordikeskus on juba täna tuntud kui suurepärane ja mitmekülgne sportimispaik, mis pakub võimalusi liikumiseks ja treeninguteks nii koolinoortele, tippsportlastele, kui ka harrastajatele. Rajatav uus kunstkülmutusega jääväljak laiendab võimalusi talispordiga tegelemiseks veelgi,“ rääkis Belobrovtsev. „Koostöö Eesti Jäähokiliiduga on suurepärane näide linna valmisolekust heade ideedega kaasa minna. Jäähokiliidu initsiatiiv ja valmisolek ka ise panustada annab aga kindlust, et tegemist on tõesti vajaliku ja jätkusuutliku projektiga. Jäähoki kogukond liidab täna Tallinnas juba ligi 1000 harrastajat ja see arv kasvab pidevalt. Usun, et loodav väljak on heaks toeks spordiala kandepinna jätkuvale kasvule.“ Eesti Jäähokiliidu tegevjuht Rainer Komi hindab uue jäähoki väliväljaku rajamise projekti kõrgelt. „Väliväljaku-

Pirital on oluliselt paranenud jäätmekonteinerite võrgustik Möödunud aastal tuli Pirita Selveri parklast eemaldada pakendite kogumispunkt, sest hoolimata keelumärkidest jäeti prügi konteinerite kõrvale.

See sundis parendama pakendite kogumise võrgustikku.

Hetkel on Pirita linnaosas 15 asukohas jäätmepunktid. Pea igas punktis on konteinerid kolme erineva jäätmeliigi

jaoks - paber ja kartong, klaaspakend ning segajäätmed. Maikuu lõpuks lisandub 11 asukohta.

Kuigi jäätmete kogumise võrgustik on paranenud, siis kahjuks on probleem püsiv. Prügi pannakse prügikonteinerite kõrvale, mitte sisse. Seetõttu kaalub linnaosavalitsus kaamerate paigaldamist kogumispunktide ümbrusesse.

Sel aastal on Piritale planeeritud kaks suuremat teetööd Pirita Linnaosa Valitsuse ametnikud kohtusid veebruaris abilinnapea Kalle Klandorfiga, et arutada 2019. aasta teede investeeringuid.

Juba eelmisel aastal alustati Kloostrimetsa tee kergliiklustee pikendamise planeerimisega. Praegu puudub teelõik Pirita Perearstikeskusest Lükati teeni. Kõigi eelduste kohaselt alustatakse töödega maikuu jooksul.

Maikuus plaanitakse alustada ka teise suurema teetööga. Möödunud aastal rekonstrueeriti Pärnamäe tee ja Narva maantee ristmik. Sel aastal on plaanis rekonstrueerida Pärnamäe tee ja Muuga tee ristmik. Kindlasti tuleb meeles hoida, et hetkel on tegu plaanidega. Plaanide teostumist võib mõjutada nii hanke vaidlustamine, ilmastikuolud kui ka mõni kiireloomulisem objekt.

Alustati Vabaõhukooli tee rekonstrueerimistööde II etapiga

Pirita Spordikeskuses hokiväljaku rajamise kokkuleppe esitlus.

te arendamine ja traditsiooni taaselustamine on Eesti hoki arengu jaoks omamoodi kahesuunaline tänav, kus juba jäähallis treenivad noored saavad mängida looduslikes tingimustes nagu jäähoki kujunemisaegadel ning need, kes käivad väljas uisutamas, leiavad tee tõsisema jäähoki harrastamise juurde jäähallis,“ selgitas Komi. „Nii öelda hoovihoki taaselustamisega toetame vabas õhus koos olemist, koos mängimist ja see on panus rahva tervisesse ja liikumisharrastustesse.“

Seni Tallinna ainuke tehisjääga jäähokiväljak oli Talleksi jäästaadion, mis suleti 16 aastat tagasi. Pirita Spordikeskuse hokiväljaku rajamine on esimeseks sammuks jäähoki peamise kasvulava – hoovihoki traditsiooni taaselustamisel Tallinnas. Ka Pirita linnaosa jaoks on tegemist olulise arenguga, sest esmakordselt on piirkonnas võimalus harrastada talvel jäähokit. Lisaks parandab uus jääväljak märkimisväärselt võimalusi koolide kehalise kasvatuse tundide ja harrastusuisutamisega tegelemiseks.

Tallinna Kommunaalameti tellimusel alustati märtsi alguses Vabaõhukooli tee Rahvakooli tee ja Hunditubaka tee vahelise lõigu rekonstrueerimistöödega. Ehitustööde ajal on tänav liiklusele suletud. Kohalikele elanikele tagatakse juurdepääs.

Vabaõhukooli tee sõidutee rekonstrueerimise käigus rajatakse ka kahe meetri laiune kergliiklustee, mis tõstab oluliselt aedlinna elanike liiklusohutust. Samuti ehitatakse sademetevee äravoolusüsteemid ning korrastatakse haljastus. Ehitustööde lepinguline maksumus on ca 627 000 € ning ehitustööde lepinguline tähtaeg on juuli 2019.

Rekonstrueerimise projektdokumentatsiooni koostas Keskkonnaprojekt OÜ.

23. APRILL KELL 18.00 TALLINNA TELETORNI ÕUEALAL

LISAINFORMATSIOON WWW.TALLINN.EE/PIRITA

Ehitustöid teostab RTS Infraehitus OÜ.

Rekonstrueeritavas lõigus rajatakse 5,5 meetri laiune kahesuunaline asfaltkattega sõidutee ning kahe meetri laiune asfaltkattega kergliiklustee. Tänava Metsakooli tee poolsesse otsa rajatakse seitsemekohaline parkimistasku ning ohutussaarega ülekäigurada. Tänavale rajatakse sajuvete kanalisatsioon ning LED-tehnoloogial põhinev tänavavalgustus. Jalakäijate ülekäiguradadele rajatakse erivalgustus ning vaegnägijate liikumise hõlbustamiseks paigaldatakse brakivid. Rekonstrueeritava tänavalõigu pikkus on 470 meetrit. Liikluse rahustamiseks rajatakse tänavale künnised ja tõstetud tasapinnaga ristmikud.

2

JUHTKIRI / LINNAOSA

29. märts 2019

JUHTKIRI

Kevad poeb hinge!

P

ärast viimase lehe ilmumist on meie linnaosas toimunud õige mitu uuendust. Veebruarikuu lõpus selgus, et Pirital laienevad veel rohkem sportimisvõimalused. Nimelt plaanitakse spordikeskuse territooriumile ehitada jäähokiväljak ja seda juba sel aastal! Pikemalt jäähokiväljaku ehitusest saab lugeda esiküljelt. Märtsikuu alguses algas kauaoodatud Vabaõhukooli tee rekonstrueerimise teine etapp, mille kohta saab pikemalt lugeda leheküljelt 1.

Märtsikuu tõi linnaosasse nii kurva kui ka toreda uudise. Nimelt lahkus ametist Pirita Vaba Aja Keskuse juhataja Margus Toomla, kes suundus juhtima Kaja kultuuri- ja konverentsikeskust. Pirita linnaosavalitsus on Margusega koos töötanud aastaid ning selle aja jooksul on kogunenud mitmeid kauneid mälestusi. Linnaosavalitsuse meeskond soovib Margusele palju edu uuel ametikohal! Kuid nüüd siis hea uudis - Pirita Vaba Aja Keskusele on leitud uus ja väärikas juht! Nimelt asub keskust juhtima Eero Kiipli, kellel on mitmekülgne juhtimise kogemus ja kultuurielu taust.

K

evade tulekuga on asjakohane teha paar meeldetuletust. Esmalt meenutan, et meil on linnaosas võrratud välistingimustes sportimisvõimalused, mille kohta saab lähemalt lugeda leheküljelt 8. Mõnusate kevadiste ilmadega võib kerkida soov ka pikniku pidada. Meenutan, et kõik, mille võtad loodusesse, võta endaga lahkudes kaasa. Selleks, et meie linnaosa oleks jätkuvalt puhas, on vaja, et igaüks enda järelt koristaks. Viimane mõte laieneb ka lemmikute järelt koristamisele.

Juhtkirja kõrvalt saad lugeda minu ja linnaosavalitsuse mõtteid Lillepi pargi arengute kohta. Siinkohal tuletan meelde - kui lumi on sulanud, siis Lillepi pargis ei tohi jalakäijad kasutada asfalt teed. See on mõeldud tervisesportlastele. Jalakäijad saavad kasutada asfalttee kõrval olevat jalakäijate rada.

Miks see nii on? Lillepi ringrada kasutavad nii jalgratturid kui ka rulluisutajad, kelle liikumiskiirus on ohtlik jalakäijatele ning seda eriti pimedates kurvides. Palun hooli iseendast ja tervisesportlastest.

Soovin kõigile ilusat kevade algust!

Aleksandra Pavlova Pirita linnaosa vanema asetäitja

Mida teha Lillepi pargiga?

Lillepi park on Tallinna elanike jaoks armastatud ajaveetmise koht.

Kes soovib saab sportida, lastega mänguväljakule minna või koeraga jalutada. Samas on pargis mõned arendamist vajavad kohad.

Aleksandra Pavlova, Pirita linnaosavanema asetäitja

Möödunud aasta varakevadel alustati Lillepi pargis hooldustöödega, mille käigus puhastati park võsast, võeti maha kuivanud ja ohtlikud puud ning oksad. See oli üle aastate üks põhjalikumaid hooldustöid pargis, kuigi hoolduskava näeb ette palju sagedasemat. Paraku aga ei suuda linnaosavalitsus oma piiratud eelarve raames niivõrd mahukaid töid teha. Siinkohal oleks vaja senisest tihedamat koostööd linnaosavalitsuse, linna ja riigi vahel. Kuidas aga muuta Lillepi park ka teistele osapooltele oluliseks kohaks linnas? Meil tuleb muuta käsitlust, kuidas Lillepi parki näeme. Lillepi park tuleks kujundada ümber multifunktsionaalseks pargiks, mis meelitaks kohale ka turiste.

Mul on mõningad ettepanekud, millele tuleks järgnevatel aastatel tähelepanu pöörata.

Alustuseks tuleb üle vaadata pargi asfaltrada, kõnnitee ja liiklusmärgid. Just viimased on eriti suur probleem, sest kohati ei ole nende tähendus loogiline. Pirita Linnaosa Valitsus töötab praegu selle nimel, et see probleem lahendada.

Vähemalt sama olulised on ka sagedasemad hooldustööd, mille käigus tuleb likvideerida katkised ja ohtlikud puud ning võtta maha võsa.

Selliste tööde otstarve on vajalik kahel põhjusel - hooldustööd aitavad säilitada taimede liigilist mitmekesisust ja park näeb välja esteetilisem.

Viimase ettepanekuna tooksin välja vaba aja veetmise võimaluste suurendamise. Näi-

teks võiks parki paigaldada lauatennise- ja malelauad, mis meelitaks parki ka rohkem noori. Teisalt on oluline ka kogukonna sündmuste toomine parki. Ruumi ometigi on, kus korraldada mõni tore koguperesündmus.

Katus Pirita kloostri varemetele Merle Klandorf, Pirita linnaosakogu kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees

Sel aastal toimub juba 15. korda 2005. aastal Eri Klasi poolt ellukutsutud Birgitta Festival.

Seda Tallinna tunnusfestivali peetakse Läänemeremaade ainsaks ja suurimaks muusikateatri festivaliks. Läbi aastate on kavas olnud nii ooper, ballett, oratoorium, kaasaegne tants kui ka etnilis-religioossed lavastused. Kõik etendused on suure huvi orbiidis ja saal on praktiliselt välja müüdud.

Võimalikuks on see saanud vaid seetõttu, et umbes 15. sajandil tulid Tallinna kaupmehed ideele rajada Pirita klooster Liivi ordu kingitud ehituskrundile. 1407. aastal saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Ehitama asuti alles 1417. aastal kui saadi paemurruluba.

Kloostri keskne ehitus, kirik mõõtudega 24x56 m, milles me festivali naudime, pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitus jätkus aga kuni 16. sajandi alguskümnendini.

Olles juba ligi 20 aastat Pirita elanik, sõidan igapäevaselt mööda sellest Tallinna ja Eesti uhkest vaatamisväärsusest. Hiljaaegu tulin mõttele, et miks me kasutame nõnda vähe seda ilu, mis meile sajandite tagant antud.

Sel suvel algab Padise kloostri ümberehitus kontserdisaaliks. Selleks tänuväärt ettevõtmiseks eraldati 3 miljonit eurot.

Olen palju maailmas ringi reisinud ja alati imetlenud oskuslikku arhitektitööd, mil-

les ühendatud vana, arhailine ja uudne lahendus. Selle tulemus võimaldab omapärase ja funktsionalistliku arhitektuurikompleksi loomise.

Minu meelest on Pirita klooster just see paik, kus nii suvel kui talvel saaks korraldada suurejoonelisi kontserte, teatrietendusi ja näitusi.

Puuduvad vaid kaks asja - korralik katus pea kohal ja aknad tuulevarjuks.

Meie heitlike ilmadega suveperioodil vajavad Pirita kloostris korraldatud üritused igal juhul statsionaarset katust. Praeguse varikatuse paigaldus ning mahavõtmine on töömahukas ja kallis. Tallinna linn on igal aastal ainuüksi Birgitta festivali varikatuse ehitust toetanud 40 000-50 000 euroga ja seda juba 15 aastat järjest. Kas ei oleks õigem ja säästvam ehitada päris katus, mis aitaks kaasa ka müüride säilimisele?

Ootaksin siinkohal ka Pirita kogukonna kaasarääkimist ja mõtlemist. Miks mitte ühendada vajalik ja otstarbekas, vana ja uus ning läbi selle säilitada meie uhked Pirita kloostri seinad igaveseks.

LINN

29. märts 2019

Puudega inimesed saavad Tallinnas tasuta hambaravi Tallinna linnas alustatakse tasuta hambaravi osutamisega sügava füüsilise ja vaimse puudega inimestele, kes ise ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda.

Tasuta hambaravi ei laiene kõigile puudega inimestele, selleks on haigekassa seadnud kindlad tingimused, mille määrab patsiendi pere- või eriarst, kuid mitte hambaarst.

Eriarsti või perearsti otsusega saavad tasuta hambaravi need puudega inimesed, kes ei suuda ise oma suuhügieeni eest hoolt kanda ja seda ka vastava juhendamise korral. Sellised inimesed on näiteks sügava vaimupuudega inimesed, kellel on intellektipuue, dementsus, autistliku spektrumi häire või muud psüühilised kõrvalekalded. Samuti need inimesed, kes on halvatusseisundis, ilma käteta või haigustega, millega kaasnevad käte liigutushäired (nt parkinsolistik sündroom, raskekujuline tantstõbi).

Tallinna linnas alustatakse elupuhuse hambaravi teenuse osutamisega Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliinikus ning Tallinna Hambapolikliinikus, kui patsient on pere- või eriarstilt saa-

nud õiguse elupuhuseks tasuta hambaraviks ja see info on jõudnud vastavatesse infosüsteemidesse. Patsiendid peavad kindlasti arvestama, et info liikumine võib aega võtta poolteist kuud.

Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku juhataja dr Krista Vapperi sõnul on elupuhune tasuta hambaravi erivajadustega inimestele väga tänuväärne algatus Eesti Haigekassa poolt. „Usun, et patsiendid saavad oma perearstilt või eriarstilt asjatundliku ja õiglase hinnangu ning projekt käivitub ladusalt. Oluline on, et alustatud raviplaanid saavad tänu patsiendi omaosaluse puudumisele ikka alati lõpule viidud ja ka järelkontrolli ning -ravi on võimalik planeerida meie ühist raviraha säästvalt,“ selgitas Vapper.

Tasuta hambaravi teenuse saamiseks tuleb esmalt pöörduda pere- või eriarsti poole, kes määrab hambaravi diagnoosi. Teenust saavad üle Eesti osutada vaid need hambaravikabinetid, kellel on laste hambaravi leping. Tingimused, mis annavad puudega inimesele õiguse saada tasuta hambaravi, leiab haigekassa kodulehelt https://www.haigekassa.ee/hambaravi/patsiendile/elupuhune-hambaravi.

Tallinn liitub linnapeade kliima- ja energiapaketiga 2030 Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule otsuse eelnõu, mille kohaselt Tallinna linn liitub linnapeade kliima- ja energiapaktiga 2030. Paktiga liitunud linnade eesmärgiks on muuta linnad 2050. aastaks süsinikneutraalseks.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova märkis, et linnapeade kliima- ja energiapakt 2030 on dokument, mis kinnitab Euroopa linnade hoolivust keskkonnast ja valmidust jätkata eelmise linnapeade paktiga alustatud protsessi. „Linnapeade kliimaja energiapaktiga 2030 võetud kohustused on aluseks säästva energiamajanduse ja kliima tegevuskava aastateks 20202030 koostamisele,“ selgitas Izmailova. „Paktiga liitunud linnade ühine eesmärk on vähendada 2030. aastaks CO2 heitkogust vähemalt 40% ja muuta linnad 2050. aastaks süsinikneutraalseks, aidates sellega hoida maailma keskmise tem-

peratuuri tõusu kindlalt alla 2°C, võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega.

Pakti allkirjastanud linnapead kohustavad vähendama CO2 ja võimaluse korral muude kasvuhoonegaaside heitkogust oma linna territooriumil 2030. aastaks vähemalt 40% ja parandada linna toimetulekut kliimamuutuste mõjuga.“ Abilinnapea sõnul on linnapeade kliima- ja energiapaktiga 2030 liitumisel vaja täita kaks nõuet – võtta kahe aasta jooksul pärast liitumist vastu Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava ning vähendada Tallinna linna territooriumil CO2 heitkogust 40%. „Ent need eesmärgid seadis Tallinna linn endale juba algatusega „Mayors Adapt” liitudes ning seega uusi kohustusi linnapeade kliimaja energiapaktiga 2030 liitumine kaasa ei too,“ täpsustas Izmailova.

Esimene võimalus linnapeade kliimaja energiapaktiga 2030 liituda on tänavu 3. aprillil Genovas toimuval Euroopa linnade ühenduse EUROCITIES keskkonnafoorumil, mil leiab aset uue leppe allkirjastamise tseremoonia. Järgmine allkirjastamise tseremoonia toimub juunis 2019 Brüsselis Euroopa rohelise nädala raames.

Linnapeade kliima- ja energiapakti 2030 allkirjastab Tallinna Linnavolikogu volituse alusel linnapea Taavi Aas või tema poolt volitatud linnavalitsuse liige. Linnapeade paktist tulenevate ülesannete täitmise eest vastutab Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus Tallinna Energiaagentuur.

Tallinna linn liitus linnapeade paktiga 2009. aasta veebruaris linnavolikogu otsusega. Linnapeade pakt on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on

tuua kokku Euroopa linnade linnapead, et luua alaline võrgustik linnapiirkondades energia säästmist puudutavate kogemuste vahetamiseks. Linnapeade paktiga liitumisel võetud kohustusest lähtudes töötati välja ja võeti vastu 2011. linnavolikogu otsus Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011-2021, milles antakse tegevussuunad linna energiamajanduse arendamiseks aastani 2021.

2015. aastal liitus Tallinn linnapeade pakti raames algatusega „Mayors Adapt”, millest tulenevalt peab Tallinn suurendama oma valmisolekut ja suutlikkust reageerida kliimamuutuste mõjule. Algatusega ühinemise eesmärk oli aidata täita Euroopa Liidu kohanemisstrateegia üldeesmärki ja muuta Euroopa kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks.

Tallinn toetab Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse uuringute kiiret algatamist

Tallinnas alustati tänavate kevadkoristusega Tallinna Kommunaalameti lepingupartnerid alustasid kevadkoristustöödega peatänavatel ja haljasaladel. Käesoleval hetkel on kommunaalameti lepingupartneritel kevadkoristustöödele rakendatud kokku 24 tehnikaühikut ja 67 inimest. „Kevadpuhastuse raames kogutakse puhastuspiirkonna sõiduteedelt, kõnniteedelt, jalgratta- ja jalgteedelt, parklatest, treppidelt, äärekividelt, teeäärsetelt plaatidelt, eraldusribadelt, piirete alustelt, postide ümbrustest, ühissõidukite peatustest, sildadelt, viaduktidelt ning haljasaladelt talviste puistematerjalide jäägid, pühkmed ja muu praht,“ ütles Tallinna Kommunaalameti juhtaja asetäitja Tarmo Sulg. „Teemaa haljasalade kevadist suurpuhastust alustatakse

niipea, kui haljasalad on tahenenud.

Alustatud on ka kõnniteede ja ohutussaarte puhastamisega prahist, kuid kuna püsib öökülmade oht, ei koristata kõikjalt graniitkillustikku, sest öised külmakraadid tekitavad musta jääd ning püsib libeduse oht.“ Kevadkoristustööde alustamiseks peab õhutemperatuur olema ööpäevaringselt vähemalt +5 kraadi ning lumi ja jää rentslitest sulanud. Kevadised hooldustööd peavad olema lõpetatud hiljemalt tee omaniku ja lepingupartneri vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui 15. maiks.

Liiklejatelt palume mõistlikku suhtumist, kuna koristusmehhanismid liiguvad tänavatel kuni 20 km/h, ning paiguti, ka öisel ajal, võib esineda töödest tingitud liiklustakistusi.

Tallinna Linnavalitsus tutvus 20. märtsi istungil Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse kavandamise hetkeseisuga.

Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et kavandatav taristuprojekt peab arvestama Tallinna linna pikaajaliste arenguvajadustega. Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse ja kaksiklinna visioonist on eksperdid, poliitikud ja avalikkus rääkinud juba üle 20 aasta. Aasta eest loodi tunneli töögrupp, kuhu kuuluvad Soome ja Eesti majandusministeeriumite ning Helsingi ja Tallinna linna esindajad. 7. mail toimunud Eesti ja Soome valitsuse ühisistungil jõuti seisukohale, et Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli projekt mõjutab pikaaegseid arenguid ning võimaldab meie piirkonnal muutuda üleilmselt tuntud uuenduskeskuseks.

Arvamuses Finest Bay Area Development OÜ hoonestusloa taotlusele toetab Tallinna Linnavalitsus Soome ja Eesti vahelise raudteetunneli rajamiseks vajalike uuringute kiiret algatamist. Tallinna linna seisukohalt on oluline, et uuringu ala hõlmaks ka Tallinna ja Helsingi linnasüdant, sh Tallinna Vanasadama piirkonda ning kiire ühendus tagataks mõlema linna ajalooliste linnasüdamete vahel. Helsingi – Tallinn kaksiklinn on mõeldav juhul, kui kahe linna vahele luuakse kiire ühendus, mis võimaldab mõlema linna elanikele igapäevast mu-

gavat liikumist, nt maa-aluse raudteega (metrooga), ning mis tugevdab mõlema linna keskuse atraktiivsust ja kompaktset arengut. Ühendused mõlema linna lennujaamaga ja Rail Baltic raudteega on samuti vajalikud kaksiklinna regionaalse mõõtme tugevdamiseks ning kaubaveo korraldamiseks.

Tunneli rajamisel tuleb arvestada, et meretransport autode ja kaupade veoks saab toimuma valdavalt Muuga sadamast (või teistest mitte Tallinna kesklinnas asuvatest sadamatest). Arvestada tuleb püsiühenduse rajamisega kaasnevast eeldatavast kaubaveo mahu kasvust tuleneva võimaliku raudteetaristu arendamise vajadustega Tallinna regioonis.

Kaksiklinna moodustumine muudaks piirkonna regiooni tõmbekeskuseks ning atraktiivseks suurematele investeeringutele ja kultuurisündmustele ning meelitaks kohale parimaid talente. Uuringute kohaselt on püsiühendusel soodne mõju riikide majanduskasvule, tööjõu kättesaadavusele ja tööpuuduse leevendamisele.

Püsiühenduse rajamise eeldatavaks kogukuluks on prognoositud 9-13 miljardit eurot. Raudteetunneli pikkuseks arvestati umbes 90 km ning reisirongide läbimisajaks kavandati 30 minutit, mis on tänasega võrreldes kaks tundi kiirem.

3

Ida-Tallinna Keskhaigla arengusse investeeritakse tänavu ligi 9 miljonit eurot Ida-Tallinna keskhaigla nõukogu kinnitas 2019. aasta ligi 116,7 miljoni euro suuruse eelarve. Investeeringute hinnanguline maksumus on ligi 9 miljonit eurot.

Ida-Tallinna Keskhaigla olulisemad investeeringud sel aastal on Ravi tänava sisehaiguste osakonna renoveerimine ning Magdaleena üksuse statsionaari korpuse fassaadi renoveerimine koos akende vahetusega. Samuti on olulised Järve õendus- ja hooldusabikliiniku lifti ehitus ning mitmed teised tööd. „Ligikaudu 6 miljonit eurot investeeringute summast kulub uute meditsiiniseadmete soetamisele ja infosüsteemide arendamisele, 3 miljonit eurot eraldatakse ehituse ja renoveerimisega seotud projektidele,“ ütles Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse liige Kersti Reinsalu.

Meditsiiniseadmetest on tänavu aastal suurim investeering uus SPET/ KT hübriidkuvamisseade ning digipatoloogia arenguks vajalikud seadmed. Olulised investeeringud on veel täiendav mammograaf, et parandada rinnavähi skriiningu kättesaadavust ning operatsioonimikroskoobid lülisambakirurgia keskusele ja silmakliinikule, samuti uuendatakse mitmeid igapäevaselt suure koormusega töötavaid labori analüsaatoreid jm.

Sel aastal algab ka uue Kesklinna tervisekeskuse renoveerimise projekteerimine praeguses Magdaleena polikliinikus. Veebruaris täitus esimene tööaasta Mustamäe tervisekeskusel ning patsientide tagasiside on olnud väga positiivne. Aasta jooksul tegid eriarstid seal ligikaudu 25 000 vastuvõttu, millele lisandusid veel hambaravikliiniku, naistekliiniku ja psühhiaatriakeskuse vastuvõtud. Tallinna linn on seadnud eesmärgiks rajada aastaks 2021 igasse linnaosasse kaasaegsed tervisekeskused.

Ristmikele paigaldati summerid vaegnägijatele Tallinna linn paigaldas koostöös Eesti Pimedate Liiduga 22-le linna tiheda liiklusega ristmiku ülekäiguradadele 166 helisummerit, mis on vajalikud vaegnägijate liiklusohutuse parendamiseks.

Ristmikel võeti kasutusele uudne summerite lahendus, mis kasutab erinevaid helisid, et vaegnägijal oleks selge, mis suunas tee ületamine toimub ja millises suunas teele astuda ei tohi.

Uudse lahendusega summerid vaegnägijatele paigaldati järgmistele ristmikele ja ülekäiguradadele: Tartu mnt - Kivisilla ristmik, Narva - Pronksi - Jõe ristmik, Estonia - Teatriväljak – Otsa, ülekäigurada Eesti Draamateatri juures, Endla - Kannikese, Endla - Mooni, Liivaia – Lauteri, Liivalaia - Juhkentali – Lembitu, Sõle – Ädala, Paldiski mnt – Mooni, Paldiski mnt – Humala, Sõpruse – Koskla, Liivalaia - Veerenni – Süda, Liivalaia – Pärnu nmt –Suur- Ameerika, Liivaia – Lauteri, Liivalaia - Juhkentali – Lembitu, Sõle – Ädala, Paldiski mnt – Mooni, Paldiski mnt – Humala, Sõpruse – Koskla, Liivalaia - Veerenni – Süda ja Liivalaia – Pärnu mnt –Suur- Ameerika.

4

KOGUKOND

29. märts 2019

Pirita Vaba Aja Keskus ei ole ainult hooned, üritused ja teenused, vaid ka inimesed ja nende ideed Eero Kiipli, Pirita Vaba Aja Keskuse juhataja

Alates selle aasta aprillist olen mina, Eero Kiipli, Pirita Vaba Aja Keskuse uus juhataja. Püüan siin kohal tutvustada ennast ja seda, mida pean oluliseks.

Pirita elanikele on aastate jooksul armsaks saanud vaba aja keskuses toimuvad tantsuõhtud, käsitöö- ja kunstiringid. Sotsiaalkeskuses toimuvad mälumängu- ja lauluõhtud, noortekeskustes toimuvad töötoad ja ringid. Need on vaid mõned näited tegevustest, mis rikastavad Pirita inimeste igapäevaelu. See on olnud võimalik ainult tänu pühendunud töötajatele.

Asudes aprillis uue juhina Pirita Vaba Aja Keskuses tööle, pean enda esmaseks kohustuseks, et iga inimene, kes mõne meie maja ustest avab, tunneks ennast jätkuvalt nii nagu oleks ta just sisse astunud oma kodu uksest. Kõik on teretulnud.

Et vastata üha kiiremini muutuvale elule ja inimeste ootustele, pean oluliseks toetada töötajate initsiatiivi ja algatusvõimet. Usun, et kui inimestel on jul-

gust katsetada ja mängida, siis sünnivad ägedad ideed. Minu kui juhi ülesandeks on toetada ning leida rahalised vahendid uute loominguliste ideede sünniks.

Et uued ja ägedad ideed leiaksid viljaka pinnase, on vaja head kommunikatsiooni. Avatud suhtlus, mis ulatub ka väljapoole maja ning kaasab Pirita elanikkonna, on eduka tegevuse eelduseks. Toon näite.

Minu Nõmme Vaba Aja Keskuse juhina töötamise ajal astus ühel hommikul minu kabinetti eakas proua, kes soovis

käivitada Nõmme eakate seas mälestuste kogumise aktsiooni. Tänaseks on sellest valminud raamat, mis koondab inimeste personaalseid lugusid. Need ulatavad tagasi eelmise sajandi kolmekümnendatesse, aega, mis räägib inimeste elust Nõmmel siis, kui sealsed männid olid veel käsivarre jämedused.

Julgustan kõiki oma häid ideid sahtlist välja otsima. Pean oluliseks loomingulist keskkonda.

Nüüd aga minust endast. 1979. aastal sündinuna olen sellest põlvkonnast, kes mäletab oma lapsepõlvest ärkamisaegse Eesti vabaduse tuult. Kasvasin üles Mustamäel, käisin koolis Tallinna 54. Keskkoolis, seejärel õppisin noorsootööd. Bakalaureusekraadi olen omandanud sotsiaaltöös ning magistrikraadi Tallinna Ülikoolis organisatsioonikäitumise erialal. Eelnevalt olen töötanud Sihtasutuses Õpilasmalev, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsis, Nõmme Vaba Aja Keskuse juhina ning juhatajana Sihtasutuses Eesti Puuetega Inimeste Fond.

Loodan, et suudan Pirita Vaba Aja Keskuse juhina rikastada Pirita inimeste elu.

Mähe kiriku tegemised Igal esmaspäeval kell 18.00 toimub piibli- ja palveosadus, kuhu kõik on oodatud.

Igal pühapäeval on jumalateenistus algusega kell 11.00, millele järgneb kirikukohv!

Suurel neljapäeval ja suurel reedel algavad teenistused kell 19.00.

7. aprillil – jutlust peab vanempastor Ruudi Leinus. Klaverit mängib Siiri Ratas.

14. aprillil – Palmipuude püha. Jutlust peab pastor Raido Oras.

Laulab Mähe koguduse naisansambel, klaverit mängib Maret Vihmann.

18. aprillil – suur neljapäev kell 19.00.

Päeva teemaline mõtisklus - pastor Raido Oras.

19. aprillil – suur reede kell 19.00. Mõtisklus ja palve pastor – Raido Oras. Laulab Toivo Kivi, klaverit mängib Tiiu Jürma.

21. aprillil – ülestõusmispüha. Naiste tunnistused. Jutlust peab vanempastor Ruudi Leinus. Laulab Pille Lill, klaverit mängib Maris Lend.

Pühadeüllatused lastele.

28. aprillil – Mähe koguduse aastapäev!

Külalised Sadala kogudusest. Jutlust peab pastor Sulev Kivastik. Muusika perekond Kivastikult.

Rohkem informatsiooni leiab kodulehelt https:// mbk.ee/ või Facebookist.

Pirita raamatukogu kutsub täikale!

Pirita raamatukogus toimub 13. aprillil kell 10-17 täika. Sel päeval müüme raamatuid, mida on raamatukogus suures koguses või millest on välja antud uusi trükke. Saadaval on raamatuid nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Muidugi on valikus ka vanemaid ajakirju.

Lisaks toimub Pirita raamatukogus muudki huvitavat. Kaks korda kuus, igal teisel ja neljandal laupäeval kell 12.00, ootame raamatukogu jutuhommikule väikelapsi. Räägime uutest raamatutest ja erinevatel põnevatel teemadel ning vahel ka meisterdame. Aprillis kohtume 13.04 ja 27.04.

Täiskasvanutele toimub iga kuu kolmandal laupäeval kell 12.00 raamatuuudiste üritus, kus tutvustame uuemaid

teoseid ning jagame ka lugemissoovitusi. Aprilli raamatu-uudistest kuulete 20.04 kell 12.00. Lisaks toimub iga nädala laupäeval kell 10.15 keelekohvik eesti keele huvilistele, kus harjutame kõnelemist erinevate teemade kaudu ning jagame raamatu-uudiseid.

Pirita raamatukogust on võimalik laenata spordi- ja liikumisvahendeid. Valikus on näiteks rulad, tõukeratas ja erinevad pallid ning aeroobikavahendid.

Pirita raamatukogu asub aadressil Metsavahi tee 19 (Pirita Majandusgümnaasiumi hoones). Raamatukogu on avatud T-R 11-20 ja L 10-17. Lisainfo telefoni 683 0955 või e-posti pirita@tln.lib.ee teel. Jälgige kindlasti meie tegemisi ka Facebookis lehel “Pirita raamatukogu”.

MERIVÄLJA

PIRITA VABA AJA KESKUS, MERIVÄLJA TEE 3

514 3343

MERIVALJASELTS@GMAIL.COM

TELETORNI JA PIRITA LINNAOSAVALITSUSE TERVISEPÄEVAD

Pühapäeval, 14. aprillil kl 14 Pirita Vaba Aja Keskuses

TASUTA perepäev !

Tule kogu perega!

23.04 kl 18.00 – Jüriöö jooks

PIRITA

KOGUKONNA PEREPÄEV · Nukuteatri etendus „Ülestõusmispühade lugu“ · käsitöötoad · vahvad mängud · võistlused Pipiga Korraldajad: Merivälja Aedlinna Selts, Pirita Valguse Tee Vabakogudus ja nukuteater „Talleke“.

24.04 kl 10.30 – loodusteaduste õpetajate infopäev Teletornis koostöös Tartu Ülikooli genoomika instituudi, Eesti Geenivaramu, AHHAA, Eesti Tervishoiu Muuseumi ja Eesti Loodusmuuseumiga.

Tutvustame uut näitust „Geeniaalne“ ja loodusteaduslikke näidisharidusprogramme.

27.04 kl 10.00 – rahvusvaheline DNA-päev ja kevade alguse tervisepäev • Eesti Geenivaramu geenidoonorite kogunemine, • DNA-eraldamise töötuba, • My Fitness treeningud ja tervisliku toitumise loeng, • kevadised meisterdustegevused, • Teletorni KUPLI avamine õuealal – smuutide ja toormahlade näidistöötoad, • Tallinna Botaanikaaia tervisematk Kloostrimetsa soo õpperajal, • PALJUD ÕUEALA TEGEVUSED TASUTA!

teletorn.ee

KODU JA AED

29. märts 2019

Tallinna Loomaaed müüb oma toormel põhinevat kompostmulda, mis sobib hästi erinevatele aiakultuuridele Tallinna Loomaaed müüb enda kompostimiskeskuses valminud kompostmulda, mida on võimalik kasutada kasvualusena, väetisena ja mulla parandajana.

Kompostmulla algmaterjalideks on loomade sõnnik ja allapanu (põhk, saepuru, hein), söödajäätmed (hein, puu- ja köögiviljad) ja haljastusjäätmed (muruhake, väikesed oksad, hein, lehed) jms. Muld on kõrge pH-tasemega ehk aluseline, mis sobib happeliste pinnaste tasakaalustamiseks ja ka näiteks murust sambla tõrjumiseks.

Kompostmulda saab osta loomaaiast hinnaga 25 eurot/m3. Miinimumkogus ühel tellimusel on 3 m3. Kompostmuld on sõelumata ja seda on soovitav kasutada segatuna mullaga. Tellimine ja lisainformatsioon - E-R kell 8.00-16.30 Dmitri Ptšenitšõi (tel 512 6932).

Linnalindude ja –loomadega aitab konflikte vältida õigeaegne ennetustegevus Linnades ja teistes tiheasutusega kohtades on kinnisvara haldavatel inimestel käes sobilik aeg ennetada või oluliselt vähendada peagi hoonete lähiümbruses elavate lindude ja loomadega kaasnevaid probleeme. „Linn ja muu tiheasustusala on loomulik elukeskkond paljudele linnu- ja loomaliikidele. Nad elavad praegu ja ka edaspidi linnas inimese kõrval, mistõttu on mõistlik teada, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada ning võimalikke konflikte ennetada,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. Sigimisperioodil, on lindudeloomade häirimine ebaeetiline ja seaduse kohaselt keelatud.

Esimesena hakkavad linnades pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad. Tuletame kõigile majaomanikele meelde, et enne ulatuslikumat pesitsemis- ja sigimisperioodi on viimane

hetk ennetada linna asunud liikidega kaasnevaid probleeme.

Katustel, pööningutel, räästaalustes, rõdudel, keldrites, laoplatsidel ja mujal mittesoovitavates kohtades pesitsemise ja püsivalt elama asumise vältimiseks tuleks nendesse kohtadesse mittesoovitud lindude-loomade juurdepääs tõkestada või neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ja hooldada. Juba hiljem, sigimisperioodil, on lindude-

Keskkonnaamet plaanib LIFE projekti abil kiirendada puisniitude taastamist

loomade häirimine ebaeetiline ja seaduse kohaselt keelatud.

Ka hoonete ulatuslikumate ehitusja remonditööde kavandamisel peaks varakult arvestama lindudega hiljem kaasneda võivate probleemidega. Samuti tuleb vältida metsloomade ja lindude lisasöötmist ning korrastada prügimajandus nii, et loomad ei pääseks toidujäätmetele ligi.

Keskkonnaministeerium

Kindlustaja: pooled õnnetusjuhtumitest toimuvad kodus

Kuidas päästa 100 kassi? Steriliseeri!

Anneli Matsi, Varjupaikade MTÜ projektijuht

Olete ilmselt kuulnud väljendit „märtsikassid“. Need kasside häälitsused, mis kaasnevad nn kassipulmadega ja mis öösiti majaakendest sisse kostuvad, annavad märku, et varsti algab varjupaikades kassipoegade hooaeg - nagu me ise seda nimetame. Ükskõik, kuidas arvutada, on ikkagi liiga palju kasse ja kassipoegi ning liiga vähe kodusid. Toetudes uuringutele kasside paljunemisest, saab arvutada kasside hulka. Arvestatud on sellega, et osa kasse steriliseeritakse/kastreeritakse, samuti on arvesse võetud kasside ja kassipoegade iga-aastast suremust.

Keskmisel suguküpsel emasel kassil võib olla 3 pesakonda aas-

tas, kokku 12 kassipoega. Keskmiselt jääb ellu 10 kassipoega, kellest 4-5 on emased. Ühes pesakonnas on ligikaudu 46,5% kassipoegadest emased. Keskmiselt 35% emastest kassidest paarituvad ja saavad järglasi (mitteteaduslik tegur, mis tasakaalustab koduseid ja hulkuvaid kasse). Huvitav on välja tuua, et emased kassid võivad hakata paljunema kuue kuu vanuselt ja nad võivad juba sama aasta jooksul saada pesakonna. Ühe emase kassi paaritumised ja tema järglased saavad hulga peale kokku juba nelja aastaga 172 ellujäänud kassipoega, seitsme aasta kokkuvõttes on see number 2905 ja kümne aastaga on on see arv ligikaudu 49 000.

Steriliseerimine ja kastreerimine aitab ära hoida kasside märgistamise vajadust,

samuti aitab emastel kassidel vähendada mädaemaka ja rinnanäärmete kasvajate riski. Lõikuse saab ette võtta kassi viiendal või kuuendal elukuul. Ükski mõtlev inimene ei arva, et ühe kassi ja tema järglaste poolt 7 aasta jooksul ilmale toodud 2905 kassipoega on normaalne või aktsepteeritav. Vastutustundlikud lemmikloomade omanikud peaksid oma lemmikloomi kastreerima või steriliseerima.

Emane ja isane kass paarituvad.

Sünnib 10 poega: 5 emast ja 5 isast.

Pesakonnast paaritub 3 emast.

Sünnib 26 poega: 12 emast ja 14 isast.

ESIMENE AASTA

Harrastussportlased on vähem ettevaatlikud Mööduv talv tõi palju ka libeduse tõttu kukkumisi ning viimaste kõrghooajal veebruaris laekus kindlustusele iga päev vähemalt üks kahjuteade.

Viimase kolme talvekuu jooksul on Seesamile teatatud ka mitmetest õnnetusest, mis on juhtunud just talispordi harrastajatega. „Kui minnakse suusata-

ma kõrgmägedesse, siis ollakse enamasti ettevaatlikumad, kuid näiteks murdmaasuusatamise või väikesel mäel lumelauasõidu harjutamise juures sageli ohtu ei nähta. Kõige enam tulebki talvel ette kukkumisi lumelauaga sõitmisel, uisutades ning ka kelgutades,“ loetles Gilden.

Kindlustaja sõnul võivad eelnimetatud õnnetused viia täiskasvanu keskmiselt kuuks kuni kaheks töölt eemale.

Meditsiiniabi on Eestis küll tasuta, kuid taastusravi, ravimeid, abivahendite renti ja õnnetuse tõttu töölt puudutud päevi ei hüvitata. See on ka põhjus, miks sõlmida õnnetusjuhtumikindlustus. „Üldiselt on enda elu ja tervise kindlustamine eestlaste seas auto kindlustamisest vähem oluline. Siiski näeme, et aasta aastalt mõeldakse rohkem ka õnnetusjuhtumikindlustusele. Viimastel aastatel on vastavate lepingute arv kasvanud keskmiselt 4 protsenti. Kõige rohkem kindlustavad eestlased lapsi, seejärel iseennast ja viimasena elukaaslast või abikaasat,“ tegi Gilden ülevaate.

TEINE AASTA

sega. Samuti tuleb olla ettevaatlik tulikuuma kerisega. Gilden teab rääkida mitmest juhtumist, kus tavapärane saunaõhtu perekeskis on lõppenud haiglasse sõiduga. „Üldiselt on kodu see turvaline oaas, kus kõik end vabalt ja kaitstuna tunnevad, kuid kahjuks tuleb ka igapäeva toimetuste juures valvsus säilitada ja ettevaatlik olla. Näiteks hiljuti suutis üks koduhoovis ilutulestiku korraldanud kodanik pürotehnikaga nägu ja kätt vigastada ning hüvitise suuruseks kujunes lõpuks kopsakas 800 eurot.“

Pesakonnast paaritub 7 emast.

Sünnib 67 poega: 31 emast ja 36 isast.

KOLMAS AASTA

Õnnetused juhtuvad tihti kodust lahkumata „Kõige tihemini kipuvad inimesed kukkuma ja seda nii hommikul kodust tööle minnes kui ka õhtul tagasi tulles ning kodus või aias askeldades. Näiteks on meile teada olukord, kus inimene kõn-

dis tänaval mööda tuttavat teed, kuid komistas ja väänas vasaku põlve välja.

Tagajärjeks põlve sidemete venitus, mis päädis pika töövõimetuse tõttu 2760 eurose kahjuga. Tuleb ette ka kukkumisi ühistranspordiga liigeldes. Näiteks äkkpidurduse tõttu jala või käe vigastamine,“ räägib Gilden.

Kindlustaja sõnul ei ole harvad ka juhtumid, kus inimene libastub kodus lävepakul ja väänab jala välja. Ühe sellise juhtumi puhul tuli kannatanule hüvitada 800-eurone kahju. Teine inimene kukkus aga kodutrepil ning tagajärjeks oli peavigastus, mille hüvitis küündis üle 1000 euro. „Veel on levinud öise tualetikülastuse käigus põrandal libisemine või vastu uksepiita põrkamine, mis päädinud luumurru tõttu lausa operatsiooniga,“ teab Seesami esindaja rääkida.

Kodus on ootamatuks ohukohaks ka saun. Kogenud leilitajad kipuvad kindlustaja sõnul liialt vara ahjusiibrit sulgema ning riskivad siis vingumürgistu-

Pesakonnast paaritub 17 emast.

Sünnib 172 poega: 80 emast ja 92 isast.

NELJAS AASTA

Kuigi võiks arvata, et inimestega juhtuvad õnnetused üksnes ekstreemsporti ja teisi ohtlikke tegevusi harrastades, tunnistab Seesami statistika argised toimetused kõige kurjakuulutavamateks.

Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni sõnul ei oska inimesed tavaliselt igapäevase rutiini juurde kuuluvates toimetustes ega koduümbruses ohtu näha. Õnnetusjuhtumikindlustuse statistikast selgub, et lihaste venitused, liigeste nihestused, haavad, luumurrud ja põrutused on tihti just kodus kukkumise või komistamise, tavalise saunaõhtu, bussiga tööle sõitmise, sünnipäeva puhul raketilaskmise või pühapäevase suusatamise tagajärjeks.

5

Trend jätkub ja seitsme aasta jooksul sünnib 2905 kassipoega.

ALLIKAS: HTTPS://CALCULATE-THIS.COM/420000-KITTENS-UNSPAYED-CAT-KITTEN-CALCULATOR. SKEEM: MANDARIIN OÜ

Eesti tänase maastikupildi oleme pärinud meie esivanematelt, kes on sajandeid oma kodukohta hoole, armastuse ja tööga kujundanud. Eluks tarvilikku heina ja puitu hankides on nad kujundanud ka meie puisniidud. „Täna kahjuks ei ole puisniidud enam talumajapidamistes olulised, ent nad on jätkuvalt oluliseks elupaigaks haruldastele looma- ja taimeliikidele ning tolmeldajatele ning pakuvad maastikulist silmailu. Looduskaitseliselt on meie puisniidud väga olulised, olles ülisuure liigirikkuse kandjad – ühel ruutmeetril võib kasvada üle 70 erineva taimeliigi, mis on ka maailma mastaabis väga eriline. Seetõttu ongi vajalik toetada nende alade taastamist ja hooldamist, et tagada neile omase elustiku ja Eesti mitmekesisuse säilimine ka tulevikus,“ lausus Kaidi Silm, Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja.

Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu, mida iseloomustavad üksikud puud või puudegrupid, hõre põõsastik ja nendevahelised lagedad niidualad. Täna hooldatakse Eestis toetuste abil ligikaudu 740 hektarit puisniite, samas looduskaitse arengukava eesmärk puisniitude hea seisundi säilimiseks on 3300 hektarit. Puisniidud on raskesti hooldatavad kooslused, kuna sageli on vajalik teha käsitööd.

Paljud puisniidud on väikese pindalaga, eemal suurtest teedest ja killustatud, mistõttu need pole koosluste hooldajatele atraktiivsed. Tavapärase riikliku toetuse raames on kümne aasta jooksul hooldusesse lisandunud ca 200 hektarit alasid. Sellise sammuga liikudes kaotavad puisniidud ajas oma taastamispotentsiaali, kasvades järjest enam kinni.

Selleks, et aidata puisniidud vaeslapse rollist välja, esitas Keskkonnaamet Euroopa Komisjonile projektitaotluse puisniitude taastamiseks, mis võimaldab suunata rohkem ressursse uute alade taastamisse. Projekti eesmärgiks on elupaiga kvaliteedi parandamine 700 hektaril, samuti jätkusuutlike lahenduste loomine alade pidevaks hooldamiseks. Vastust projekti rahastamise kohta on oodata sel suvel ning positiivse vastuse korral algab projekt sügisel 2019. Eeltööna jätkab amet projektis osaleda soovijate väljaselgitamisega. „Kuna projekti tegevused on suunatud eramaadel asuvatele puisniitudele, siis võtame kõigi maaomanikega ühendust, kelle kinnistul asub eelvalikusse lisatud puisniit, et uurida omanike valmisolekut projektis osalemiseks.

Meil on väga hea kogemus suuremahulisest loopealsete taastamise projektist „Elu loopealsetele“, kus eraomanikele kuuluvad loopealsed on tänaseks kenasti korrastatud ning liigirikkus taastatud aladel suureneb iga aastaga. Loodame, et koostöös maaomanikega suudame ka puisniitude elurikkust hoida,“ on Kaidi Silm lootusrikas.

Projekti valitud taastamisalad asuvad Saare, Hiiu, Pärnu, Lääne, Rapla, Harju, Lääne-Viru, Tartu ja Valga maakondades.

Täiendavat infot puisniitude taastamise ja toetuste kohta jagavad Keskkonnaameti piirkondlikud maahoolduse büroo spetsialistid. Üldinfo puisniitude taastamise ja projekti kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/ maahooldus.

Keskkonnaministeerium

6

TARBIJA

29. märts 2019

Tallinnas hakatakse pakkuma minutipõhist autojagamise teenust Aprillis alustab Eestis tegevust minutipõhine autojagamise teenus, mis võimaldab nii eraisikutel kui ettevõtetel rentida suuremateks veosteks vajalikku kaubikut läbi mobiilirakenduse. Teenuse eest tasutakse vastavalt kulutatud ajale ning läbitud kilometraažile. „Kui hetkel on suuremate veoste tegemiseks võimalik rentida autorendifirmast sobiv sõiduk või osta sisse teenust transpordiettevõttelt, siis kaubikujagamisega on võimalik teha vajalikud sõidud ise, hoides seeläbi kokku nii aega kui raha,“ selgitas CityBee Eesti juht Heigo Protten, tuues välja, et teenuse eest tasutakse vastavalt kulutatud ajale ning läbitud kilometraažile.

Kaubikujagamise teeb lihtsaks ja mugavaks CityBee mobiilirakendus. „Kõik toimingud, mis on kaubiku kasutamiseks vajalikud, saab teha läbi rakenduse – registreerida kasutajaks, valida ja broneerida lähim kaubik, avada ja sulgeda kaubiku uksed ning tasuda kasutatud teenuse eest,“ kirjeldas Protten.

Ta rõhutas, et teenuse kasutamiseks kulutatud aega hakatakse arvestama alles siis, kui kaubiku uksed on esmakordselt läbi äpi avatud. Lisaks sisaldab hind nii kindlustust kui kütust.

Esialgu hakatakse Tallinnas teenust pakkuma 20 uhiuue Fiat Ducato kaubikuga, mis asuvad erinevate linnaosade parkimistsoonides. CityBee Eesti juhi sõnul on kaubikute asukohad valitud eelkõige selle järgi, kus inimestel võib tekkida vajadus suuremate veoste tegemiseks.

Näiteks ehitus-, mööbli- ja elektroonikapoodide ning kaubanduskeskuste vahetus läheduses. „Tänu CityBeele ei sõltu klient enam kaupluste endi kojuveo tarnetähtaegadest või kulleritest, vaid võib ostetud kauba koheselt ise koju viia. Seeläbi jääb ära ka kullerteenust pakkuva ettevõttega sobiva ühise aja leidmine, mil kuller saab kauba koju tuua ning klient ise samal ajal kodus olla,“ lausus Protten.

Protteni sõnul on tegemist esimese autojagamise teenusega, kus teenuse kasutamist võib alustada ühest parkimistsoonist ning lõpetada teises. „Teisisõnu, kui võtad kaubiku näiteks Lasnamäelt, siis ei pea seda ilmtingimata tagastama just Lasnamäele, vaid võib tagastada ka Haaberstisse, Viimsisse või mõnda teise parkimistsooni. Oluline on, et tegemist oleks CityBee ametiliku parkimistsooniga, mis on rakendusest leitav,“ selgitas Protten.

CityBee autojagamise teenust saavad kasutada kõik, kes on vähemalt 18-aas-

tased ning kellel on kehtiv B-kategooria juhiluba. „Kuna liiklusohutuse tagamine on meile väga oluline, siis peavad kõik kasutajaks registreerijad esitama läbi äpi juhiloa koopia, et saaksime kontrollida selle kehtivust. Alles peale juhiloa valideerimist saab klient teenust kasutama hakata,“ selgitas Protten.

CityBee Eesti juht tõi välja, et teenuse kasutamine on mugav ka ettevõtetele, kuna mobiilirakendusel on ettevõtetele suunatud liides, mille kaudu saavad ettevõtte töötajad teenust kasutada, kuid arve saadetakse automaatselt ettevõttele. „See tähendab, et ettevõtte esindaja ei pea enam kulutama aega autorendiettevõttelt sobiliku sõiduki rentimisele ning töötajate juhendamisele, kust ja kuidas nad sõiduki kätte saavad ning teenuse eest tasuvad, vaid töötajad ise saavad valida lähima kaubiku ning seda liigse bürokraatiata kasutama hakata,“ kirjeldas Protten.

CityBee on Leedu ettevõte, mis on üle seitsme aasta pakkunud autode ja kaubikute autojagamise teenust Leedu ja Poola turul, ühtekokku 17 linnas. Ettevõttel on üle 200 000 era- ja ärikliendi ning üle 200 kaubiku. Aprilli alguses sisenetakse üheaegselt nii Eesti kui Läti turule.

Tea oma tarbijaõigusi: seitse levinud küsimust 1. Kas tarbija võib e-poest ostetud defektita toote tagastada ja raha tagasi küsida?

Jah, võib küll. Sidevahendi teel (näiteks epoest, telefonitsi või kataloogist tellitud) ja müügiesitluse käigus ostetud kauba osas kehtib tarbijale 14-päevane taganemisõigus. Taganemisel peab kaupleja tarbijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul makstud summa tagastama, sh postikulu kauba kättesaamise eest. Sama aja jooksul tuleb tarbijal kaup müüjale tagasi saata. 14-päevasel taganemisõigusel on ka erandid, näiteks ei kehti see meelelahutus- ja reisiteenustele, kiiresti rikneva või vananeva kauba puhul, ajakirjade, audio- ja videosalvestustele, samuti hügieenikaubale ning kaubale, mis on valmistatud konkreetse tarbija isiklikke vajadusi arvestades. Oluline on meeles pidada, et tavapoest ostes ei ole seadusest tulenevat 14-päevast taganemisõigust.

2. Kes maksab postikulu 14-päevase taganemisõiguse kasutamisel?

Sageli kannab toote tagastamisega seotud postikulud kaupleja, ent kaupleja võib selle kohustuse panna ka tarbijale, kuid siis peab see olema selgelt tellimistingimustes kirjas.

3. Kas tarbijal on õigus nõuda kauplejalt pretensioonile vastamist?

Jah. Kui tarbijal on ostetud toote või teenuse suhtes pretensioone, on tal õigus pöörduda sellega kaupleja poole. Seadus ei ütle, kas seda peaks tegema suuliselt või kirjalikult, ent hilisema tõendamise võimalikkuse huvides on seda sageli mõistlik teha kirjalikult. Kaupleja on kohustatud tarbija pretensioonile vastama 15 päeva jooksul.

4. Kui ostetud esemel ilmnes defekt, kas tarbija võib kohe kauplejalt raha tagasi nõuda?

Ei. Ostjal on defektse kauba puhul õigus nõuda müüjalt defektiga kauba parandamist või asendamist. Müüja võib valida esmasena parandamise, näiteks lähtuvalt oma kulutustest. Kui parandamine ebaõnnestub või samasugusega asendamine ei ole võimalik, on tarbijal õigus raha tagasi saada. Seejuures peab asendatav toode olema sama värvi, sama mudel ja sama suurus. Kinkekaardi andmine ei ole raha tagastamine.

5. Kas tarbija saab TTJA-st abi ka juhul, kui väljaspool Eestit asuvalt kauplejalt tellitud kaup kohale ei jõua?

Teise Euroopa Liidu liikmesriigi kauplejaga tekkinud vaidluse korral saab abi ameti koosseisus tegutsevast EL tarbija nõustamiskeskusest, mille ülesanne on

lahendada piiriüleseid tarbijakaebusi.

ELi liikmesriikides asuvatelt kauplejatelt ostes on tarbijad reeglina kindlustatud ühesuguste õigustega, mis aga ei kehti väljaspool liitu tegutsevate kauplejate puhul, kelle osas puudub võimalus tarbijat tema kaebusega aidata.

6. Kas telefoni teel müügipakkumisele öeldud jah-sõna on siduv?

Ei. Telefonitsi öeldud jah-sõnast ei piisa, et tarbijal tekiks maksekohustus. Lepingu sõlmimiseks on vajalik ka kirjalik müügipakkumine, millega nõusolekut on tarbija kirjalikult kinnitanud. Kui seda ei ole, saab nii saadetud pakki kui ka järgnevaid saadetisi pidada tellimata asjadeks, mille vastu võtmist ja endale jätmist ei saa lugeda lepinguga nõustumiseks.

7. Kas tarbijal on õigus saada ostutšekk?

Alla 20-eurose ostu korral tuleb müüjal tarbijale anda ostu tõendav dokument juhul, kui tarbija seda soovib. Üle 20-eurose ostuga peab müüja andma ostukviitungi ilma, et tarbija seda eraldi küsima peaks. Ostutšekk tuleb väljastada sõltumata sellest, kas tarbija maksab sularahas, pangakaardiga või ülekandega.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TALLINNA TARBIJAÕIGUSTE PÄEV EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU, TÕNISMÄGI 2

OSALE TASUTA

2. APRILL 2019 KELL 11.00-15.00 11.00 11.15

Avasõna Aivar Riisalu, abilinnapea

Eluruumide üürimine – kas närvikulu või lihtne teenistus?

Evi Hindpere, Raid & Ko Kinnisvaraja Õigusbüroo; Kinnisvarakool

12.15

13.00

Makselahendused väikeettevõtjatele – ettevõtluskonto ja lihtsustatud palgamakse.

Henri Lindeberg, Maksu- ja Tolliamet

14.00

Toit, märgistus ja toitumine.

Raivo Vokk, Tallinna Tehnikaülikool

Kosmeetika ja tarbekeemia – millele pöörata tähelepanu?

Natali Promet, Terviseamet

Info 640 4232 facebook.com/ettevotlusamet www.tallinn.ee/tarbija

Nipid - kuidas teha isikupäraseid puhkusefotosid?

Kevadised puhkuseplaanid ootavad paljusid ees ja fotode jäädvustamine ning sotsiaalmeedias jagamine on populaarsem kui kunagi varem. Selleks, et paista põnevate fotodega silma, on oluline teha neid kvaliteetselt. Huawei Baltikumi juht Yanfei jagab nõuandeid, kuidas nutitelefoniga puhkusest täiuslikke fotosid jäädvustada.

Kvaliteetsete puhkusefotode tegemiseks ei ole enam ammu eraldi kaamerat vaja, sest nutitelefonid muutuvad järjest võimekamaks ja pakuvad rohkelt võimalusi piltide tegemiseks.

Nutitelefonide tootjad pööravad üha rohkem tähelepanu just kaamerate arendamisse, mis on viinud mobiilifotograafia uuele tasemele. Osad nutitelefonid kasutavad paremate piltide tegemiseks juba ka tehisintellekti ehk AI abi, mis seadistab kaamera sätted ise. Nii jääb fotode tegijale pildistamisrõõm ja üle mõtlema ei pea.

Räägi lugu Olgugi, et poseeritud puhkusefotodest pole võimalik alati pääseda, võiks siiski vältida klišeesid – populaarseid asukohti, kus kõik teevad enda puhkusefotosid. Selle asemel võiks võtta aega, et peatuda ja kogeda kõike, mida ümbritsev pakub, kas siis huvitava looduse, tänaval toimuva karnevali või põnevate kohalike inimeste näol. Yanfei sõnul räägivad just “vahepealsed“ ilustamata hetked tegelikult reisil toimuvat lugu ning parimad fotod on need, mis haaravad vaatajat ja mida vaadates soovitakse olla ise kohal.

Oluline on perspektiiv Kuulsaid vaatamisväärsusi nagu Eiffeli torni Pariisis ja Vabadussammast USAs on pildistatud miljoneid kordi.

Kuid kui pildistatakse populaarset turismimagnetit, võiks anda sellele ainulaadse perspektiivi, kasutades selleks mõnd loomingulist kompositsiooni. Tuntuim kompositsioon on kolmandiku reegel, mille puhul jagatakse foto vertikaalsete ja horisontaalsete joonte abil kolmeks ning pildistatavat objekti ei asetata pildi keskele vaid joonte ristumispunktide lähedusse. Selline

kompositsioon annab pildile sügavama ja isikupärasema ilme. Kindlasti tasub seega nutitelefonil kasutada joonestiku vaadet, et kompositsioon paika panna.

Arhitektuur ja maastik Unikaalset arhitektuuri ja võrratut maastikku või loodust jäädvustades võiks samuti kaaluda erinevate nurkade ja inimeste jäädvustamist. Vältida võiks kümnete ühesuguste piltide tegemist ühest kohast, sest see pole pärast põnev vaadata kellelegi. Nutitelefoni fotograafia pakub piiramatut võimalust pildi muutmiseks ja täiustamiseks, kuid oluline on seejuures piiri pidada, et värvid ei tunduks pärast järeltöötlust liiga ebaloomulikult kontrastsed. „Huawei telefonidel seadistab tehisintellekt algoritme nii, et see suudab ise valgust ja värve reguleerida ning seeläbi foto kvaliteeti parandada. Nii pääseb ka erinevate rakenduste kasutamisest, kuna tehisintellekt seadistab vajalikud sätted, et tagada ideaalne foto,“ sõnas Yanfei.

Jäädvusta reisikaaslasi Unustada ei tohiks kõige olulisemat – jäädvustada enda sõpru ja peret, kellega koos puhkus ette võeti. Aastaid pärast puhkust on tõenäoliselt kõige rohkem väärt fotod inimestest, kellega koos sai reisil käidud – mitte fotod maastikest, hoonetest või elututest esemetest. Ühtlasi tänavad reisikaaslased hiljem fotograafi, kes nende mälestused jäädvustas. Portreefotode tegemisel on oluline hea valgus ja pildistamise nurk, mis võiks olla ülevalt alla. „Nutitelefonide tootjad panevad üha rohkem rõhku ka kvaliteetsele esikaamerale, vastates kasutajate ootustele ning harjumustele, kes eelistavad sageli just selfide tegemist tavafotole.

Just seetõttu sai näiteks P smart 2019 varustatud 8-megapikslise esikaameraga,“ ütles Huawei Baltikumi juht.

Lisaks peaks jälgima, et nägudele ei jääks varje ning kindlasti ei tohiks kaamerat sisse suumida, kuna nii kaotab foto kvaliteeti. Selle asemel võib fotot hiljem lõigata, kui selleks peaks vajadus tekkima.

HARIDUS FOTO: RIINA TAMM

Õmblusteta haridus Pirita Majandusgümnaasiumis Riina Tamm, arendusjuht

FOTO: MAREK PIRBE

Loodav haridus- ja teadusstrateegia 2021–2035 pöörab tähelepanu õmblusteta haridusele. Õpetajate Lehes tõdeb Marju Lauristin: „Uue strateegia keskpunktis pole aineteadmised, vaid isiksuse võimestamine, ja see saab toimuda ka väljaspool kooli, näiteks huviringis, vabatahtlikus tegevuses jne.“ Neid häid mõtteid oleme juba praktiseerimas Pirita Majandusgümnaasiumis.

Enamasti tulevad meie külalised kaugelt, tegu on siis õpilaste või täiskasvanutega. Selle aasta alguses tegutsesid meie majas aga hoopis väikesed külalised teiselt poolt tänavat.

Nimelt pidasid meie majas puutöötundi Naba lasteaia vanema rühma lapsed.

Plaan sai alguse lasteaiaõpetaja Greete-Lisette Järvi eestvõtmisest mitmekesistada lasteaialaste käsitöötunde. Koos tehnoloogiaõpetaja Paul Binsoliga sai paika kava teha ühiselt puutööd. Nii asusidki kümmekond lasteaialast 6.c klassi poiste juhendamisel robotmehikesi valmistama.

Töö toimus paarides ja pakkus põnevust nii väikestele meisterdajatele kui ka nende suurtele juhendajatele. Õpetaja Paul Binsol tõdes, et juhendajateks olnud õpilased olid päris kurvad, et tund nii kiiresti lõppes.

Loodame, et ettevõtmine saab järje ning leiame edaspidigi võimalusi koostöö tegemiseks. Nii need õmblused haridusmaastikul kokku sulanduvad.

Prantsusmaa delegatsioon digitunnis.

Pirita Majandusgümnaasiumi hariduse uuendustega tutvusid külalised Prantsusmaalt Riina Tamm, arendusjuht

PMG õpetaja Paul Binsol Naba lasteaia õpilasega.

Eesti edu PISA testides on meie haridussüsteemi vastu suurt huvi tekitanud ning see on meiegi kooli mitmeid väliskülalisi toonud. Viimati, 7. veebruaril, võtsime vastu Nantes´i piirkonna haridusametnike delegatsiooni Prantsusmaalt.

Eesti hariduse headuse saladust avas arendusjuht Riina Tamm, tehes ülevaate Eesti haridussüsteemist ja Pirita Majandusgümnaasiumi eripäradest. Seejärel tegime tiiru koolimajas, piiludes

mõnda ainetundi. Koolimajas liikudes esitasid külalised rohkelt küsimusi nii teele sattunud õpetajatele kui ka õpilastele ning kiitsid hiljem meie laste inglise keele oskust.

Prantsuse haridusametnike erihuviks oli tutvuda sellega, kuidas rakendame digivahendeid õppetöös. Esimese näite said nad koolimaja ringkäigul, kui sattusime teel kooli raamatukokku, 12. klassi inglise ärikeele tundi, kus õpetaja Ursula Paaveli õpilased kasutasid sülearvutiteid. Hilisemast tagasisidest saime aru, et mobiilne arvutiklass oli

prantslaste jaoks uudne töö korraldamise vahend. Veelgi erilisem oli nende jaoks võimalus osaleda õpetaja Mirjam Hallingu 2. klassi digitunnis. Tegu on tunniga, kus ainetundi rikastatakse ülesannetega, mida lahendatakse digivahendi, antud juhul tahvelarvuti, abil. Külalised Prantsusmaalt kiitsid väga tunni läbimõeldust ja laste aktiivset kaasatust.

Kokkuvõttes hindasid külalised nähtu-kuuldu väga huvitavaks ja ka endale on vahel kasulik süveneda põhjustesse, miks meid hinnatakse.

Puzzle 1 (Medium, difficulty rating 0.52)

8 7

2

2 9

Pirita Majandusgümnaasium uuris Kreeka andekaid õpilasi Riina Tamm, arendusjuht

Erasmus+ andekate õpilaste toetamise projekti teine koostöösessioon toimus 10.-16. veebruarini Kreekas, mereäärses Volose linnas, kus külastasime Neaionia 9. algkooli. Tegu on kuueklassilise kooliga, kus õpib 130 last ja õpetab 40 õpetajat. Seekord olid kogemusi saamas ja jagamas algklassiõpetajad Johanna Help ja Ruth Vaik-Luga ning arendusjuht Riina Tamm.

Sel korral valisime oma projektile logo, tutvustasime üksteisele oma maa kuulsaid teadlasi ning uuringuid andekatest. Pidasime seminari andekate õpilaste juhendamise võimalustest Thessaly ülikoolis ning kuulasime Kreeka Matemaatika Ühingu tutvustust nende tööst andekate õpilastega. Kreekas on kasutusel meile tuttav aineolümpiaadide süsteem, samas leitakse aega ja võimalusi korraldada nädalavahetustel ja koolivaheaegadel laagreid andekatele süvendatud tööks ning regulaarselt antakse välja matemaatika ja nuputamise ajakirja õpilastele.

Lisaks projekti sisulisele tööle on alati huvitav kogeda erinevat kultuurilist tausta. Kõige silmatorkavam erinevus algas kõrgest raudaiast, mis ümbritseb kooliõue ning mille värava taga ootavad lapsevanemad oma lapsi, et nad koju viia.

Partnerkoolidega vesteldes selgus, et oleme kuuest riigist (Hispaania, Kreeka, Türgi, Bulgaaria, Rumeenia) ainsad, kus lapsed peale koolitundide lõppu omal käel koju võivad minna.

Kahe riigi külastuse järel on silma jäänud veel, et nii palju tähelepanu füüsilisele keskkonnale, kui meil, mujal ei pöörata. Nagu Hispaanias juba nähtud, pärines ka Kreekas klasside mööbel 1970.1980. aastatest, võimlaid ei olnud kummaski koolis, minimaalsed sportimisvõimalused leidusid kooli õuel.

Kokkuvõtvalt peab tõdema - hea on ära käia, et näha, kui hästi meil ikkagi asjad on.

kehalise kasvatuse tund Neaionia 9. algkooli õuel.

1 4

6

8 4

9

7

FOTO: RIINA TAMM

29. märts 2019

9

7

1

9

4 7

5 1

5

1

9

9 2 6

7 3

Generated by http://www.opensky.ca/sudoku on Fri Mar 22 11:09:34 2019 GMT. Enjoy!

9 5

3

8

VABA AEG

29. märts 2019

Välispordi võimalused Pirital Allikas: www.spordiregister.ee

Korvpall

Jalgpall

Võrkpall

Jõuväljak

Lauatennis

Kose Vaba Aja Keskuse spordilinnak (Rahvakooli tee 3)

P

P

P

P

P

Pirita Spordikeskus (Rummu tee 3)

P

P

P

P

P

Tamme 31 spordiväljakud

P P P P P

P P P

P

Võsa tee 26 Mähe Vaba Aja Keskuse palliväljakud (Mugula tee 17a) Sinitiiva 2 Pähkli 15

Pirita ranna-ala

P tenniseväljak

Lillepi park Tammetõru 2 Lehise 2 Lükati tee 5

Jõesuu tee 5 Purde 32

Pirivisiooni lauluvõistlus tuleb taas!

Pirivisiooni lauluvõistlus toimub sel aastal 3. mail algusega kell 10.00 Pirita Vaba Aja Keskuses (Merivälja tee 3). Osalema on oodatud lapsed, kes elavad Pirital või käivad Pirital lasteaias/koolis või muusikakoolis/huviringis.

Lapsed laulavad viies vanuserühmas:  3 – 4aastased  5 – 7aastased  8 – 10aastased  11 – 13aastased  14 – 17aastased

Iga laps esitab ühe laulu, mis on eesti keeles või tema emakeeles ning kestab maksimaalselt kolm minutit. Laulda võib kas klaveri saatel või fonogrammi pealt, kuid eelistatum variant on klaverisaade. Lapsi hindab professionaalne žürii. Ära märgitakse iga vanuserühma kolm parimat.

Osalemiseks tuleb esitada registreerimisleht hiljemalt 18. aprilliks 2019 e-posti aadressile liisa.salak@tallinnlv.ee või tuua Pirita Linnaosa Valitsusse (Kloostri tee 6). Registreerimisleht on saadaval www.tallinn.ee/pirita/est/p19.

Kokkuleppel Pirita VAK kultuuritöötaja Annie Ristiga on Pirita Vaba Aja Keskuses võimalik teha ka proovi. Aeg palun kokku leppida e-posti aadressil annie.rist@piritavak.ee. Lisainfo telefonil 645 7605 või liisa.salak@tallinnlv.ee

P P P

P P rulluisurada

P P P P

Mähe jõulinnak (Tolmuka tee T1) Pähkli 2

P tenniseväljakud P tenniseväljakud P terviserajad

P P P P P

Merivälja pargi spordiväljak (Kesktee 27)

Muu

P P rulapark Pdiscgolfi väljak

VARIA

29. märts 2019

9

Ohvriabitöötaja juurest ei saadeta kedagi minema Mari Tikerpuu, Sotsiaalkindlustusameti kriisiabiteenuse juht

Aasta alguses alustas tööd üleriigiline ja tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja nõustamisteenus veebilehel www.palunabi.ee, kust saab ööpäevaringselt nõu ja abi eesti, vene ja inglise keeles. Lisaks on igas maakonnas tööl ohvriabitöötaja, kes saab pakkuda põhjalikumat ja personaalsemat nõustamist.

Tihti ei pöördu inimesed pärast vägivalda või muud halba kohtlemist abi saamiseks politsei poole või ei mõista, et see, kuidas nendega käitutakse, on tegelikkuses vale või keelatud. Abi küsimiseni jõudmine võib võtta aastaid, sest ohvriga käivad kaasas häbi, süütunne või hirm.

Selleks, et ükski inimene ei peaks enda murega üksi jääma, on abiks nõustajad 116 006 telefonil ja palunabi.ee veebilehel.

Ohvriabi kriisitelefon on mõeldud kõigile, kes tunnevad, et on sattunud olukorda, kus nad on kannatajad – on siis tegemist füüsilise, majandusliku, vaimse või seksuaalse vägivallaga või hoopis hooletuse või halva kohtlemise ohvriks langemisega. Samuti saavad kriisitelefonilt abi inimesed, kes on kuritegevuse või õnnetusjuhtumi tõttu lähedase kaotanud.

Ohvriabi kõnele vastavad vastava hariduse ja ettevalmistusega inimesed, kes töötavad oma kodus eri piirkondades üle

Eesti. Et sellist teenust on väga vaja, näitab juba statistika – telefonile on kahe kuuga helistatud 741 korda ja veebivestluse teel on võetud ühendust 330 korda.

Kokku oli seega 1071 pöördumist.

Esimestel kuudel on kriisitelefonile pöördutud erinevate muredega. Enamasti on helistajateks perevägivalla ohvrid. Samuti on helistajate seas neid, kes soovivad teada anda, et keegi nende lähedane või ka naaber on ohvriks langenud. Lisaks on küsitud hooldusõiguse teemal küsimusi või soovitud saada abi töökiusamise teemal.

Palju on pöördunud üksikud, peamiselt eakad inimesed, kellel ei ole mitte kellegi teisega rääkida, kuid ometi on mitmel juhul selgunud, et niisama vestlemise soovi taga peitub helistaja varasem ohvriks langemise lugu. Kuidas saab üks telefonikõne inimest aidata? Ohvriabi kriisitelefoni eesmärk on pakkuda ohvritele kiiret võimalust oma mure ära rääkida. Kõne vastu võtnud töötaja kuulab helistaja ära, pakub talle tuge ja ühiselt arutatakse läbi kõik olukorra lahendamise võimalused. Olenevalt juhtumist võivad pöördujad vajada infot politseisse avalduse tegemise kohta, naiste tugikeskuste või seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontakte või selgitust omavalitsuste teenuste ja toetuste kohta. Kui on vaja, saab leppida kokku kohtumise ohvriabitöötajaga.

Oluline on välja tuua, et ohvriabi kriisitelefoni eesmärgiks ei ole hakata asen-

dama politseid. Olukordades, kus inimese elu on ohus ja on vaja kiiret abi politseilt, kiirabilt või päästeametilt, tuleb kindlasti esmalt valida 112. Küll aga saab ohvriabi kriisitelefon 116 006 olla ohvrile abiks järgmise sammuna, kui politsei on sündmuskohal käinud ja on vaja mõelda, mida edasi teha ja kuhu pöörduda.

116 006 numbrilt saab ohver abi ka hirmude maandamiseks, kuna alati ei pruugi ohver teada, mis saab temast või vägivallatsejast edasi. Näiteks on perevägivalla ohvrite seas levinud valearusaam, et politseisse saab pöörduda alles siis, kui vägivald on pikaajaliselt kestnud, mitte pärast ühekordset ohvriks langemist. Ohvriabi kriisitelefon aitabki tõsta abivajajate teadlikkust nende õigustest ning pakub vajalikku nõustamist.

Ehkki ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 saab helistaja esmase toe ja nõu, on edasiste ohvriabiteenuste saamiseks vajalik ohvril pöörduda ohvriabitöötaja vastuvõtule. Igas Eesti maakonnas on tööl vähemalt üks ohvriabitöötaja, kes vajadusel saab inimese ja tema murega juba edasi tegeleda. Kui oled langenud ohvriks, siis ei ole ükski mure liiga väike või tähtsusetu.

Lääne-Harjumaa ohvriabitöötajad: Irina Tšalei, 5781 1396 (Rahumäe tee 6. Tallinn) Evelin Müürel, 5307 8106 (Pärnu mnt 139, Tallinn)

Keskkonnasäästliku lähenemisega saad aidata teisi Kadri Britt Põldre, MTÜ Aarete Laegas asutaja ja juhatuse liige

MTÜ Aarete Laegas on heategevuslik organisatsioon, mis tegutseb juba 5 aastat ning mille kaudu aidatakse inimesi riiete ja teiste hädavajalike asjade hankimisel.

Me ei taotle kasumit, vaid soovime olla toeks neile, kellel on tõesti abi vaja – olgu siis põhjuseks mõne õnnetuse läbi kodu või vajalike esemete kaotamine, vajadus ootamatult otsast alustada või majanduslikud raskused, mille tõttu ei ole endal võimalik kõike vajalikku poest osta. Samuti pakume võimalust keskkonnast hoolivatele inimestele oma asjad teisele ringile saata teadmisega, et vähendame raiskamist ja ühele ebavajalik saab osaks teisele, kellele see just hädavajalikuks osutus.

Aarete Laegas peab sorteerimiskeskust, kust käivad läbi meile annetatud esemed ja komplekteeritakse ka abipakid. Lisaks on seal juures Aarete Laeka heategevuspood, kust on võimalik osta riideid, jalanõusid, aksessuaare ja üht-teist veel tavapoest tunduvalt soodsamalt, toetades nii ühtlasi Aarete Laeka tegevust. See on meie viis katta hädavajalikke kulusid, et saaksime üldse tegutseda ning abi jõuaks võimalikult kiiresti õigete inimesteni.

Aarete Laekast saavad abivajajad nii riideid, jalanõusid kui ka lastele mänguasju, esmatarbekaupu jms.

Sama kategooria esemeid saab meile ka annetada.

Meiega saab ühendust infotelefoni teel 51 001 85, e-posti info@aaretelaegas.ee või Facebooki (www.face­book.com/aaretelaegas) vahendusel.

Dementsusega inimestele kohandatakse ligi 1000 hooldekodukohta Hooldekodud soovivad dementsusega inimestele sobivaks kohandada kokku ligi 1000 teenusekohta, sh luua üle 200 uue koha, selgub äsja lõppenud taotlusvooru esialgsetest tulemustest. Kokku esitati 38 taotlust 2,2 miljoni euro ulatuses. „Dementsusega inimestele on vaja toetavat füüsilist keskkonda, mis oleks turvaline, hubane ja toetaks igapäevast toimetulekut. Tavapärane hooldekodu keskkond ei pruugi selleks alati sobilik olla ja keerulisematel juhtudel on hooldekodud inimese vastuvõtmisest keeldunud,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Just dementsusesõbralike hooldekodudega parandame abi kättesaadavust ja kvaliteeti.“ Sotsiaalkaitseminister rõhutas ka, et dementsus vajab ühiskonnas suuremat tähelepanu. „Dementsusega seotud psühholoogilised ja käitumuslikud eripärad ning vähene teadlikkus dementsuse kulgemisest toovad kiire sotsiaalse hääbumise. See on keeruline nii inimesele endale kui ka tema lähedastele – ajaga suureneb hooldusvajadus, ent vajalik tugisüsteem on veel väljaarendamisel,“ sõnas minister Iva. Dementsusesõbralike teenusekohtade kohandamiseks laekus taotlusi neljateistkümnest maakonnast kokku 38, millest 26 esitasid KOVidele kuuluvad teenusepakkujad ja 12 taotlust erahooldekodud. Kohtade kohandamiseks ja uute loomiseks taotletakse kokku 2,2 miljonit eurot, riigieelarvest on ette nähtud 1,5 miljonit eurot. Taotlusvoorule järgneb taotluste läbivaatamine ja hindamine, toetuste otsused on plaanis teha hiljemalt aprilli lõpuks.

Riik toetab kohanduste tegemisega seotud kulusid nagu projekteerimine, ehitus-, sise- või maastikuarhitektuurialased tööd, ehitusmaterjalid ja -tööd, dementsusega seotud erivajadusele so-

biva statsionaarse mööbli, seadmete ja inventari soetamine või paigaldamine.

Iseäranis oodatud olid erinevate tehnoloogiliste lahendustega projektid, kus elanike turvalisuse ja elukvaliteedi tagamiseks on kasutusel näiteks kaugjälgimissüsteem ja kukkumisandurid.

Toetuse tingimuste ja hindamismetoodika aluseks oli MTÜ Elu Dementsusega 2018. aastal tehtud ekspertanalüüs.

Toetuse maksimaalne osakaal projekti kogumaksumusest on 85%, toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta on 100 000 eurot, millele lisandub omaosalus.

Dementsuse valdkonnaga tegelemiseks loodi mullu ka riigi rahastusega dementsuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on nii dementsusega inimeste endi, nende lähedaste, teenuseosutajate, KOVide kui ka ühiskonna teadlikkuse tõstmine dementsusest. Kompetentsikeskus pakub näiteks tugivõrgustikku, ekspertnõustamist ja teeb spetsialistide väljaõppeks koostööd õppening teadusasutustega. Ühe esimese teenusena on tänavu jaanuarist avatud dementsuse infoliin 6 446 440, mis nõustab dementsusega diagnoositud inimesi ja nende lähedasi, aga ka spetsialiste ja teenuseosutajaid. „Pikk tee on veel minna, kuid esimesed suured sammud on nüüdseks tehtud. Soosime inimeste iseseisvat toimetulekut võimalikult pikaajaliselt oma kodus, kuid raskematel juhtudel ei tohiks hooldamine olla lähedaste jaoks pealesunnitud valik. Läbi erinevate toetavate meetmete saab riik aidata hoolduskoormusega inimestel oma töö- ja pereelu, aga ka hooldamist ühitada endale sobivamal moel. See on eesmärk, kuhu pikaajalise hoolduse ümberkorraldamisel peame pürgima,“ lisas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Sotsiaalministeerium

10 VABA AEG

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 SÜNDMUSED Kirbuturg Pirita Vaba Aja Keskuses Kapituulutuse hooaeg on käes. Kirbuturg Pirita Vaba Aja Keskuses toimub 6. aprillil kell 11.00-14.00. Lisainfo www.piritavak.ee ja keskuse FB lehel.

UUS NÄITUS Alates 8. aprillist–12. maini on avatud Irmeli Vaher-Jaansoni temperamaalide näitus „Värvid toas ja õues“. Peamiselt tempera-, vähemal määral akvarellitehnikas loodud maastiku- ja loodusetüüdid. Eestimaa erinevatest paikadest moodustavad kunstniku maaliloome kandva osa. Tere tulemast kõigile maalisõpradele!

Laste ja noorte tantsuvõistlus”Astu Üles” toimub 13. aprillil kell 15.00. Võistlusel osalevad noored vanuses 7-12 Tallinnast ja Harjumaalt.

Tantsuvõistluse eesmärk on anda tantsu armastavatele noortele võimalus oma võimed ja oskused läbi isetegemise ja omaloomingu proovile panna. Kohal on professionaalne zhürii, jagatakse meeneid ja auhindu! Võistlus on osalejatele ja pealtvaatajatele tasuta. Täpustav info Kose Vaba Aja Keskuse ja Mähe Vaba Aja Keskuse FB lehel.

ves kui ka mänge, mis on teemakohased tänapäeval. Laagrikava sisaldab lõbusaid seiklusmänge, mis arendavad laagriliste meeskonnatöö oskusi, pakub seiklusi ja huumorit ning paneb osalejate nutikuse proovile. Tegevused toimuvad Pirita rannas ja metsatukas, Pirita Vaba Aja Keskuse ja Kose Vaba Aja Keskuse siseruumides ning õuealadel.

Lisaks toimuvad ka väljasõidud erinevatesse meelelahutusasutustesse.

Laagripäev algab kell 9.45 ja lõpeb kell 17.00. Laagris on 20 kohta. Üks laps saab osaleda suvel ühes laagris.

LINNLAAGRID SUVEKUUDEL 2019 “Noor seikleja” toimub 17. juuni21. juuni noortele vanuses 7-9 aastat ja 22. juuli- 26. juuli noortele vanuses 10-14 aastat. „Noor Kunstnik“ toimub 5. august - 9. august 7-9 aastastele noortele.

Täpsem info ja registreerumine Pirita Vaba Aja Keskuse kodulehel.

Elektrooniline laagrite registreerimislink avaneb 13. mail kell 11.00 keskuse kodulehel laagrite sündmuste all.

HUVITEGEVUSED HOOAJAL 2019-2020 Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak.ee või liitudes uudiskirjaga piritavak.ee/ est/uudiskiri. Huviringidesse registreerumine tel. 6 457 625 või piritavak@piritavak.ee.

Facebook: www.facebook.com/PiritaVaba-Aja-Keskus

Pirita kogukonna tasuta perepäev 14. aprillil kell 14.00. Perepäeval kavas Nukuteatri etendus „Ülestõusmispühade lugu“, käsitöötoad lastele, vahvad mängud ja võistlused Pipiga.

Palju toredaid üllatusi! Tule kogu perega! Korraldajad Merivälja Aedlinna Selts, Pirita Valguse Tee Vabakogudus ja nukuteater „Talleke“. Täpne info ja kava FB lehel/Merivälja

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4

KINOÕHTU 26. aprillil kell 18.00 linastub Martti Helde uus täispikk mängufilm „Skandinaavia vaikus“. Piletid 4/3

SÜNDMUSED NÄITUS Olete oodatud külastama Pirita Sotsiaalkeskuse saalis Ülla Pritsi õlimaalide näitust „Mis värvi on armastus...“

Piirkondlik lauluvõistlus Pirivisioon 2019 toimub 3. mail kell 10.00.

Osalema on oodatud lapsed vanuses 3-17 aastat, kes elavad Pirital või käivad Pirital lasteaias/koolis või muusikakoolis/huviringis. Iga laps esitab ühe laulu, mis on eesti keeles või tema emakeeles ning kestab maksimaalselt 3 minutit.

Laulda võib kas klaveri saatel või fonogrammi pealt, kuid eelistatum variant on klaverisaade. Lapsi hindab professionaalne žürii. Ära märgitakse iga vanuserühma kolm parimat. Osalemiseks tuleb esitada registreerimisleht hiljemalt 18. aprilliks 2019 e-posti aadressile liisa.salak@tallinnlv.ee või tuua Pirita Linnaosa Valitsusse (Kloostri tee 6).

Lauluvõistlust korraldavad Pirita Linnaosa Valitsus ja Pirita Vaba Aja Keskus.

SUVEL LINNALAAGRISSE LAAGERDAMA! Varsti on algamas kauaoodatud suvevaheaeg ja Pirita Vaba Aja Keskus kutsub lapsi linnalaagritesse, kus lastele pakutakse erinevaid võimalusi oma suvevaheaega põnevalt ja kasulikult sisustada. Laagris mängime mänge, mis olid popid emade-isade nooruspõl-

UUS! 10. aprill kell 12.00 Lugemisklubi. Koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja Pirita haruraamatukoguga alustab Pirita Sotsiaalkeskuses uus huviring ”Lugemisklubi”. Oodatud on kõik raamatu- ja lugemishuvilised. Klubi hakkab koos käima üks kord kuus.

PÕNEV! 11. aprill kell 11.00 Infopäev “Turvaline kodukoht”. IdaHarju politseijaoskonna ennetusspetsialist ja piirkonnapolitseinik räägivad kodu ja kodukoha turvalisusest. Tasuta.

14. aprill kell 15.00 Keskpäevatants. Olete palutud tantsule! Tantsuks mängib Mati Kärmik. Pilet 3 eurot.

Kosmeetiku teenused Pirita Sotsiaalkeskuse klientidele!

Ootan kõiki eakaid, uusi ja vanu kliente Pirita Sotsiaalkeskuse hubasesse ilutuppa. Minu juurest saab abi nii küüne kui ka naha muredega. Üks nõutumaid teenuseid on kindlasti pediküür. Nõustan meelsasti ka näonaha teemadel, kuidas õigesti hooldada ja leian igale nahatüübile sobiva hoolduse. Soovi korral saab näohooldusele juurde võt-

29. märts 2019

ta ka erinevaid näomassaaže. Maniküüri pakun nii lihtsat kui kaua püsiva geellakiga. Info ja aja broneerimine tel.

5208881, kosmeetik Jaana Vapper.

Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 1. aprill kell 16.00 Naljapäev.

Mõtleme koos välja ja meisterdame suure koomiksi. Naljapäeval parimate naljade rääkijatele auhinnad!

3. aprill kell 16.00 Arva ära. Põnev joonistusmäng keskuse suurel tahvlil.

5. aprill kell 16.00 Kuldvillak.

Kevadine kuldvillak kutsub noori mängima. Võitjatele auhinnad!

8. aprill kell 16.00 Turniirid. Piljard, pinks, õhuhoki ja lauajalgpall.

13. aprill kell 16.00 Laste ja noorte Tantsuvõistlus Astu üles 2019.

Võistlusele on oodatud osalema kõik noored vanuses 7-20 Tallinnast ja Harjumaalt. Tantsuvõistluse eesmärk on anda tantsu armastavatele noortele võimalus oma võimed ja oskused läbi isetegemise ja omaloomingu proovile panna. Kohal on professionaalne zhürii, jagatakse meeneid ja auhindu! Võistlus on osalejatele ja pealtvaatajatele tasuta! Võistlus on osalejatele ja pealtvaatajatele tasuta!

18. aprill kell 16.00 Lihavõttepüha. Värvime ja kaunistame munadepühadeks mune.

19. aprill kell 16.00 DIY töötuba. Meisterdame paberist erinevaid kevadlilli.

22. aprill kell 12.00 Meisterduste päev. Voolime savist kujusid, teeme ise lima, disainime lillevaase ja maalime koos lõuendile keskuse seina kaunistava pildi.

23. aprill kell 12.00 Töötuba noored pagarid. Küpsetame muffineid, teeme ise šokolaadikomme ja lõpuks õpime tegema uhket torti.

24. aprill kell 12.00 Matk. Koguneme kell 12.00 vaki ja tutvume PiritaKose ümbrusega. Riietu vastavalt ilmale ja võta kaasa veepudel.

25. aprill kell 12.00 Kahoot ja maastikumäng õues. Majas sees viime läbi erinevaid kahoote ja õues mängime orienteerumismängu.

26. aprill kell 17.00 Noorteka öö. Toimub tegevusterohke ja meeleolukalt lõbus noorteka öö! Kokkame koos õhtusöögi, mängime mänge ja vaatame filmi. Võta kaasa tuduriided, lebomatt ja magamiskott. Üritusel osalemiseks on vajalik täita koos lapseva-

nemaga ankeet. Lisainfo saamiseks kirjuta või helista meile kose@piritavak. ee, 5300 6282.

30. aprill kell 16.00 Kose Kokkamine. Seekord õpime tegema püreesuppi.

18. aprill kell 11.00 Eakate kohvihommik.

TÄHELEPANU! Et töötoad paremini toimiksid, palume end eelnevalt registreerida!

Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: http://www.piritavak. ee/kose. E-mail: kose@piritavak.ee, tel.

6 006 391. Facebook: : www.facebook. com/kose.vabaajakeskus. Instagram: Kosevabakas

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 2. aprill kell 16.00 Jenga võistlus. Selgitame välja osavaima noore jenga mängus.

3. aprill kell 16.00 Fotograafia ring. Noortel võimalik kasutada keskuse peegelkaamerat ja teha peidetud pilte.

4. aprill kell 16.00 Kunsti-ja meisterdamis töötuba. Päev täis loomingulisi kunsti-ja meisterdamistegevusi. Võimalus meisterdada kaarte, dekoratsioone, saviga voolida, ökoloogilist pildiraami meisterdada jpm.

5. aprill kell 16.00 Noorelt noorele kokkamine, Sellel päeval on noortel võimalus tulla ise kokkama teistele noortele. Parima ideega noor annab eelnevalt teada, mida soovib valmistada ja meie ostame vajalikud vahendid. Registreeru hiljemalt 04. aprill kell 17:00 aadressil mahe@piritavak.ee /tel:53004080 või keskuses kohapeal.

9. aprill kell 16.00 Tüdrukute päev. Katsetame sädelevaid fantaasia meigi stiile.

10. aprill kell 16.00 Poiste päev.

Xbox on terve päev ainult poiste päralt. Lisaks teeme koos poistega maitsvaid snäkke.

11. aprill kell 16.00 Fotojaht.

Toimub seikluslik fotojaht Mähe piirkonnas. Nutikamad ja loomingulisemad noored saavad auhinna.

12. aprill kell 16.00 Viktoriinide õhtu. Toimuvad põnevad viktoriinid erinevatel teemadel.

16. aprill kell 16.00 Kunsti-ja meisterdamis töötuba. Päev täis loomingulisi kunsti-ja meisterdamistegevusi. Võimalus meisterdada kaarte, dekoratsioone, saviga voolida, ökoloogilist pildiraami meisterdada jpm.

17. aprill kell 16.00 Skoorime.

Esita teisele noorele väljakutse ja selgitage välja, kes saab parima skoori üks-

kõik missugust tegevust tehes. Auhindu jagub sama palju kui on väljakutseid!

18. aprill kell 16.00 Munadepüha meisterdused. Värvime ja koksime mune. Šokolaadimuna otsimise mäng.

KEVADVAHEAEG 22. aprill Kevadised meisterdused. Päeva alustame kell 11.00 kevadise söögi tegemisega ning kell 15.00 jätkame mitmete kevadiste meisterdustega.

23. aprill Õue sportlik möll ja šokolaadi töötuba. Päeva esimeses pooles on erinevad võistlused õues vingete auhindadega ning päeva teises pooles algusega kell 15.00 toimub šokolaadi töötuba.

24. aprill MyFitness ja turniir. Päeva alustame noorte valikult erinevate sportlike turniiridega ja magusate auhindadega. Kell 15.00 on soovijatel võimalik taaskord ühineda MyFitnessi treeninguga. Koguneme eelnevalt Mähe Vaba Aja Keskuses kell 14.30 või 14.50 Piirita MyFitnessis. Kaasa võta vesi, trenniriided ja pesemisasjad.

25. aprill Viimsi Bowling ja turniir.

Päeva alustame Viimsi Bowlingu külastusega. Külastus maksab 7 eurot, mis sisaldab 1 tund ja 50 minutit bowlingu mängimist, kartulikrõpse, topsijäätist ja karastusjooki igale osalejale. Pileti hind 7€. Koguneme keskuse juures kell 10.15 ja Kuulsaalis alustame kell 11.00. Kaasa võtta pileti raha ja ühistranspordi sõidukaart. Päeva teises pooles, kell 15.00 alustame taaskord noorte valikul erinevate sportlike või mitte-sportlike turniiridega. Magusaid auhindu jätkub ka teiseks päevaks.

26. aprill Loovtegevused ja kultuuriõhtu. Päeva alustuseks kell 11.00 viib Maria Kanter heaolu.ee-st läbi huvitavaid loovtegevusi noortele. Kell 15.00 tuleb Mähe Vaba Aja Keskusesse külaline välismaalt, kes räägib noortele oma päritolumaa kommetest, kultuurist ja üheskoos kokkame traditsioonilist sööki.

27. aprill Seiklusmäng ja fimosavi meisterdused. Vaheaja viimasel päeval teeme põneva seiklusmängu õues ning päeva lõpetame kell 15.00 fimo-savi meisterdustega.

Kõik vaheaja tegevused vajavad hiljemalt eelneval päeval kella 17.00ks registreerimist aadressil: mahe@piritavak.ee, tel: 53004080 või Mugula tee 17a. Tegevuse toimumise päeval tehtud registreerimine ei saa kinnitust.

30. aprill kell 16.00 Kollaaži tegemine. Teeme noortega kollaaži nende omal valitud teemal, kus üks terviklik pilt koosneb erinevatest piltidest.

Kollaaži tegemine aitab läheneda loominguliselt mõttemaailmale ning annab võimaluse noorel väljendada enda mõtteid/soove/unistusi.

Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee. Tel. 605 9516. www.piritavak. ee/mahe ja www.facebook.com/mahevabaajakeskus. Instagram: Mahe.

REKLAAM 11

29. märts 2019

Reakuulutused VENEROLOOGID saatekirjata ja järjekorrata Tallinnas. Dr Aarne, Dr Zagnin. Vastuvõtt 50€ — www.vita.ee 669-0806 Hoonete soojustamine puistevillaga, teostame ka vajalike eeltöid. Konsultatsioon objektil TASUTA! Puistemees OÜ, tel. 5016689, ken@puistemees.ee Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 53 529 476 email: mehitus@ gmail.com Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, telefon: 516 8180 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 50 45 215, 51 45 215, info@ est-land.ee.

Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. email:margus@korvent.ee, tel. 5526281 Litsenseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ventsüsteemide puhastus, ka korterelamutes. Küttekollete ehitus, paigaldus ja remont. Akti väljastamine Päästeameti ja kindlustusseltside jaoks.

56900686, korsten.korda@gmail.com.

Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www.nagusul.ee Teostame vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodetega seotud töid. Vihmaveerennid toodame kohapeal valtsimismasinaga- puuduvad liitekohad Vihmaveerennid OÜ, tel: 5271059, info@vihmaveerennid.ee Koduteenus eakale inimesele: poes ja apteegis käimine; koristusabi; küttepuude tuppa toomine või ladumine; asjaajamised erinevates ametiasutustes; lihtsamad aiatööd; surnuaias käimine ning haua korrastamine; saatmis-ja transporditeenus; maniküür ning pediküür; hinge kosutamine, vestlused, ajalehtede ettelugemine; õues jalutamine. Tunnipõhine teenus 10 eurot/tund. Kohale tulemise tasu 5 eurot. Telefon: 53 80 51 33.

Mina, naaberküla mees Meriväljalt, sooviksin osta omakandi rahvalt antiiki ja vanavara! Mõelge sellele, kui kevadise suurpuhastuse ajal asju ära viskamas olete! Tel. +3725030655 ja jaanus@idla.ee.

Soovin osta enda kasutuseks suvila Randverre, või Mähele, võib pakkuda ka väiksemat maja Piritale, võib vajada kapitaalremonti, sest endal aeg ja oskused remondiks olemas! Tel.56693386 Henry

Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 6020906 ja 5011628 Tim

Müüa LOOMASÕNNIKUT 7T-160 EUR-i, 15T-220 EUR-i, mulda, liiva, killustikku ja täitepinnast. Tel 56971079, e-mail: taluaed@hot.ee

Viljapuude hoolduslõikus. Tel. 6 2323 80, 5225 103

Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel. 50 92936

Ohtlike puude langetamine ja õunapuude lõikus. Tel 5210334 Puulangetus ja hooldus kvaliteetselt ning turvaliselt. Tel. 51979229, www.hbhaljastus.ee.

Meilt saab taas tellida kartulit, köögivilju ja mett! Tellimusi võtame vastu igapäevaselt. Tellimiseks ja lisainfo saamiseks helistage TEL 58652190.

Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvärava komp- lekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplektkuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee Viljapuude ja hekkide lõikus. Tel. 56630024 Kevadine viljapuude hooldus- ja noorenduslõikus. Tel 555 18 638.

Viljapuude hooldus ja noorenduslõikus, võra kujundamine tugevaks ja viljakandvaks, viljakande alguse, perioodilisuse ja saagikuse reguleerimine. Hekkide pügamine. Okste äravedu. Tel. 5106830 aednik Lembit Lennu Muudame Teie aia kauniks – lõikame viljapuid, pügame hekke, langetame puid, freesime kände, niidame muru ning vastavalt Teie soovile teostame ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 55637666. Rohkem infot leiate kodulehelt www.ifhaljastus.ee Pakun Pirita linnaosas kosmeetiku, masööri teenust. Maniküüri, pediküüri püsilakiga. Info ja broneerimine tel: 5208881 MÜÜA KUIVI KÜTTEPUID 40-L VÕRKKOTTIDES KOHALETOOMISEGA.OSTAME METSAMAAD JA RAIEÕIGUST. puiduterminal24.ee Tel 53322711 Korstnate ladumine ja pühkimine.

54616929 Tänavakivide paigaldus, piirdeaedade ehitus, haljastustööd, prügivedu, lammutustööd. Tel 56391093, email: eleanor31@online.ee Müüa puhast hobusesõnnikut kottides 4€/40 liitrit. 10 kotti transport tasuta.

Info: 5071497

Koduteenus juuste lõikus eakale ning puuetega abivajajale. Kaie 55928588 Hekkide hoolduslõikus, teen saetöid aias.Tel.55547291 Soovin osta garaažiboksi Pirital. Kõik pakkumised on teretulnud. Telefon: 545 11053 Sõidukite kokkuost (auto, buss, veok, haagis, tehnika). 55678016

Teostame viljapuude ja hekkide lõikustöid,pikaajaline töökogemus.Info telefonil 5216037 Tallinna Padriku Lasteaed, asukohaga Padriku tee 10, Tallinn, võtab tööle ÕPETAJA ABI, kelle tööülesanneteks on • õpetaja abistamine õppe-kasvatustegevuse läbiviimisel; • laste abistamine riietumisel, söömisel, jalutuskäikudel, õuesolekul jm. tegevuste juures; • igapäevaste puhastustööde läbiviimine ruumides; • laste toitlustamine korraldamine rühmas. Kandideerimiseks palume saata CV aadressile padriku@padriku.edu.ee või võtta ühendiust telefonil 6035482.

Pakun Pirita linnaosas kosmeetiku, masööri teenust, maniküüri, pediküüri püsilakiga. Info ja broneerimine tel 5208881.

12 REKLAAM

29. märts 2019

Taastusravi ja rehabilitatsioon Omame pikaajalist kogemust ortopeedilise, neuroloogilise, kardioloogilise ja sisehaiguste taastusravi valdkonnas. Taastusravil on tihe sünergia haiglas pakutavate rehabilitatsiooniteenustega, mille eesmärgiks on toetada inimeste iseseisvat toimetulekut.

Füsioteraapia

Elektriravi

Parafiinravi

Tegevusteraapia

Laserravi

Loovteraapia

Psühhoteraapia

Magnetlaserravi

Rehabilitatsioon lastele

Kõneravi

Ravimassaž

Külmaravi

Taastusravi teenuseid pakutakse Eesti Haigekassa tingimustel.

Rehabilitatsiooniteenust pakume Sotsiaalkindlustusameti saatekirja alusel.

Fertilitas Viimsis Kaluri tee 5a Haabneeme Viimsi vald

Mustamäe polikliinik A.H. Tammsaare tee 47 Tallinn

Kesklinna polikliinik Kaupmehe 4 Tallinn

Registratuur: +372 605 9600 +372 605 9601

Registratuur: +372 664 6444 +372 664 6445

Registratuur: +372 660 4072 +372 646 3539

www.fertilitas.ee

Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!

KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee.

Toimetaja Gerttu Blank, telefon 6 457 629, e-post gerttu.blank@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.