Pirita ajaleht 24. aprill 2020

KAKS MÄNGUVÄLJAKUT LÄBIVAD UUENDUSKUURI LK 3 HOOLDUSTÖÖTAJA KOROONAVÕITLUSE EESLIINIL LK 4 VÕÕRLIIKE ÄRA AIAST VÄLJA LASE LK 8-9 24. aprill 2020  NR 4 (297)

www.facebook.com/piritalinnaosa

Pirital algas kvartalisiseste teede ja kõnniteede taastusremont Kevadsuvel on prioriteet kvartalisiseste tänavate remont, esimesena võeti töösse Kressi tee. Kokku tehakse Pirita teedel taastusremonditöid 1,3 miljoni euro eest.

Aprilli eelviimasel nädalal algasid Kressi tee (Kupra tee – Kressi tee 105) taastusremonditööd. Tööde käigus uuendatakse tee asfaltkate, vahetatakse äärekivid, olemasolevad kaevupäised asendatakse uute ujuvate kaevupäistega ja tehakse haljastustöid. Tööd Kressi teel kestavad umbes poolteist kuud.

Paari nädala jooksul plaanitakse alustada ka teiste teede ja kõnniteede remonditöödega. Taastusremonti tehakse Astla teel lõigus Oblika teest Arnika teeni, Jasmiini teel (Tolmuka tee – Kupra tee), Vabarna teel (Tolmuka tee – Kupra tee), Kõlviku teel (Kõlviku tee 8 – Kõlviku tee 16), Lookleval teel (Randvere tee – Varju tn), Niidu teel (Puhkekodu tee – Mesika tn) ja Varsaallika tänaval (Purde tn – Kose tee). Kõik need teed saavad ka teemärgistuse. Kui kõik sujub graafiku kohaselt, peaks teede remont lõppema juulikuus ning teetööd lähevad maksma üle miljoni euro.

Palume elanikel järgida ehitusaegset liikluskorraldust ja parkida sõidukid kinnistule, et need ei jääks tööde tegemise ajal ette.

Töid tehakse Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel, Pirita linnaosas teeb töid Viamer Grupp OÜ.

Algab töö Kõivu teega Peale taastusremondi tehakse mitmel pool pindamistöid, uuendatakse tänavavalgustust ja teekattemärgistust ning lisatakse teekünniseid. Samuti alustatakse Kõivu tee rekonstrueerimisprojekti töödega. Kõivu tee on plaanis rekonst-

Pirita ülekäigud saavad erivalgustuse Kloostrimetsa, Kose, Merivälja ja Rebasesaba tee jalakäijate ülekäiguradadele rajatakse liiklusohutuse suurendamiseks erivalgustus.

Tallinn paigaldab erivalgustuse Rebasesaba tee 16 ja Randvere tee 24 kinnistute vahel olevale jalakäijate ülekäigurajale, Merivälja tee ja Randvere tee ristmikul asuvale ülekäigule, Kloostrimetsa tee 20 ja 27 kinnistute vahele jäävale ülekäigule ning Merivälja tee ja Kloostrimetsa tee ristmiku ülekäigule.

Samuti saavad erivalgustuse Kose teel „Haljas tee” ja „Lükati tee” bussipeatuste juures asuvad ülekäigurajad.

Erivalgustus põhineb leedtehnoloogial ja tagab parema valgustatuse, mis omakorda suurendab liiklusohutust. Erivalgustus võimaldab sõidukijuhtidel aegsasti märgata nii teele astuvat jalakäijat kui ka ratturit ning suurendab kõigi liiklejate turvatunnet. Peale selle on leedvalgustid energiasäästlikumad ja kergemini hooldatavad.

Töö tellija on keskkonna- ja kommunaalamet, peatöövõtja ProSystem OÜ. Erivalgustus ülekäiguradadel peaks valmis olema juuni lõpuks.

18 905

rueerida kahes etapis, millest esimene korda tehtav lõik ulatub Keskteest Ranniku teeni ja teises järgus rekonstrueeritakse lõik Keskteest Lodjapuu teeni.

Tee-ehituse käigus peaks Kõivu tee saa-

ma ka sõiduteest äärekividega eraldatud kõnniteed.

Kui kõik läheb plaanitult, alustatakse sel aastal Eduard Bornhöhe tänava kõnnitee projekteerimist ning kui see valmis

ehitatakse, on kõigi Pirita koolide lähedal kõnniteed, mis turvalisust ja liikluohutust silmas pidades on väga oluline.

Ja veel – juba suve esimeses pooles peaks algama Kõrkja tee silla remont.

inimest elab Pirital 1. aprilli seisuga.

Märtsikuus suurenes Pirita elanike arv seitsme inimese võrra.

Tallinna elanike arv 1. aprilli seisuga on 445 175. Märtsis suurenes Kesklinna, Haabersti, Pirita ja Põhja-Tallinna elanike arv ning vähenes Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe ja Nõmme elanike arv.

(Allikas: rahvastikuregister)

2

JUHTKIRI / LINN

JUHTKIRI

Hoiame Pirita puhta!

S

oojade ilmade tulekuga areneb loodus silmanähtavalt ja inimeste pilgud on rohkem pööratud õue. Kas pääseb Pirita ilu aga esile, kui metsa all vedeleb prügi ning Pirita jõe roostikud ja kaldaäärsed peidavad endas prahihunnikuid? Ka mõned koduaiad ja aiatagused on räämas, justkui polekski kellegi omad. Tegelikult on neilgi omanikud, aga nad ei hooli oma aiast, nagu ei hooli sellestki, et metsas käies justkui muuseas plasttaara raja äärde pillavad või mis veel hullem – oma kola loodusesse sokutavad. Selline suhtumine teeb meele mõruks, sest need inimesed ei austa teiste tööd ega taju, et loodust risustades ohustavad meid kõiki.

Niisuguste inimeste korralekutsumiseks pole muud teed, kui olla visa oma nõudmistes ning linnaosavalitsus kavatseb seda teha.

Mai on koristuskuu ja meil on võimalus Pirita puhtaks kraamida ja küürida. Tänavu ei saa me seda teha kõik koos, aga saame teha igaüks omaette – oma kodus, oma hoovis, oma aia taga, oma metsarajal. Kui jalutama lähete, võtke kaasa prügikott ja korjake kokku pisut rämpsu, mis kaasmaalased on laiali loopinud. Loodus ja Pirita linnaosa on selle eest tänulik.

K

evad tähendab teetööde algust. Aprillis alustati nii kvartalisiseste teede ja tänavate taastusremondi kui ka jalakäijate ülekäiguradade erivalgustuse rajamisega. Neid töid jätkub mitmeks kuuks ning neile lisanduvad veel pindamine, tänavavalgustuse uuendamine ja teekattemärgistus. Järge on ootamas Kõivu tee rekonstrueerimine ja Eduard Bornhöhe teele kõnnitee rajamine. Ja hea uudis on seegi, et eriolukord pole pannud pausile plaani rajada Pirita teele ühissõidukirada suunaga Kesklinnast Pirita poole.

Teeremont aeglustab liiklust ja tekitab ajutist ebamugavust, kuid aidakem tööde kiiremale kulgemisele kaasa sellega, et ei pargi oma sõidukit teeserva, kus see takistab teetöid.

Häid uudiseid on ka haridusvallas. Olen kindel, et Pirita majandusgümnaasium saab ruumi juurde – kooli juurdeehituse lähteülesanne on koostamisel, projekteerimisraha olemas ja järgmisel aastal võiks alata ehitus.

Poolteist kuud koroonaaega Eestis on seljataga. Meie kõigi tänu meditsiini- ja korrakaitsetöötajatele, kes jõudu säästmata ja kella vaatamata töötavad iga päev kogu ühiskonna heaks.

Ma tänan südamest sotsiaalhoolekandes tegutsevaid meie eesliinitöötajaid, linnaosa õpetajaid, lapsevanemaid – kõiki inimesi, kes pingutavad, et saaksime võimalikult kiiresti naasta tavaellu.

Püsime terved! Kena kevadet!

Tõnis Liinat Pirita linnaosa vanem

24. aprill 2020

Tallinna koolides jätkub õppetöö distantsõppes kooliaasta lõpuni Tallinna koolides jätkatakse distantsõppega käesoleva kooliaasta lõpuni ja see on ka koolide eelistus, ütles linnapea Mihhail Kõlvart pärast kohtumist linna koolijuhtidega.

Kõlvarti sõnul tehti koolijuhtidega ühine otsus, et koolimajades sel õppeaastal enam õppetööga ei taasalustata. Erandeid tehakse lähtudes valitsuse otsustest, kuid ka piirangute leevendamise

juhul lubatakse vaid korraga ühe õpilase konsultatsioone ja järeleaitamistunde, sedastab ERR. „Lisavõimalused võivad tekkida ainult siis, kui mai alguses tuleb valitsuse poolt täiendavaid signaale. Siis saame otsustada, kas mai keskpaigast saab rakendada ka lisaõppevorme, näiteks üks ühele konsultatsioonid või järeleaitamine. Ja kas saab õppetööd korraldada vabas õhus, seda me hakkame otsustama

ainult siis, kui tulevad lõplikud signaalid valitsuse poolt,” rääkis Kõlvart Kõlvarti sõnul lähtutakse järgmistes otsustes sellest, et koolide eelistus on distantsõpe.

See tähendab, et isegi kui linnavalitsus otsustab, et kahe inimesega (õpetaja ja õpilane) kohapealsed konsultatsioonid ja järeleaitamistunnid on võimalikud, ei tehta seda koolidele kohustuslikuks.

Õpilastele jagatakse koolilõuna toidupakke Aprillist muutus õpilastele koolilõuna jagamise korraldus: et piirata otsekontakte, saavad lapsed kord nädalas toidupaki. Pirital jagatakse toidupakke Merivälja põhikooli ja Pirita majandusgümnaasiumi õpilastele.

Tallinna linn jagab koolilõuna pakke kord nädalas kõigile õpilastele, kes seda soovivad.

Kui aprilli teisel nädalal jagati välja 11 550 toidupakki, siis 17. aprilliks oli paki soovist teada andnud juba 18 850 õpilast.

Kui paljud pealinna õpilased lähevad toidupaki järele oma kooli, siis Pirital on jaotamine korraldatud nii, et toidupakke jagavad linnaosavalitsuse sotsiaaltöötajad ning pakke väljastatakse linnaosavalitsusest.

Pakkide jagajad on varustatud isikukaitsevahenditega ja loomulikult tuleb täita kõiki hügieeninõudeid nakkuse leviku tõkestamiseks.

Peredel, kes edaspidi samuti lapsele koolitoitu soovivad, tuleb sellest teavitada oma kooli. Pirita majandusgümnaasiumi ja Merivälja kooli õpilastele jagatakse kuue päeva toidupakke Pirita linnaosa valitsuse ees (Kloostri tee 6).

Merivälja kooli õpilaste kohta palume teatada toidupaki soov Greta Ammerile tel 5377 5871, greta.ammer@meripohi.edu.ee ja Pirita majandusgümnaasiumi õpilaste kohta Toomas Pikhofile tel 501 1073, toomas.pikhof@pmg.edu.ee Pirita majandusgümnaasiumi ja Merivälja kooli õpilastele jagatakse koolilõuna toidupakke Pirita linnaosa valitsuse ees (Kloostri tee 6).

Pakid sisaldavad toiduaineid kuue päeva lõunasöökide valmistamiseks. Toidud valitakse toitlustajate ja terviseedenduse spetsialistide koostöös. Menüüs on nii juur- ja puuviljad,

liha- ja makaronitooted kui ka piimatooted. Toidupaki sisu muutub, et see oleks mitmekesine ja varieeruv ning et kasvav organism saaks mit-

Pirita noortekeskuste ümbrust jälgivad valvekaamerad Mähe ja Kose vaba aja keskuse juurde paigaldatakse valvekaamerad, et ohjata noorte väljakutsuvat käitumist.

Aastaid on linnaosa probleemsed kohad olnud Mähe ja Kose vaba aja keskuse ümbrus, mis on populaarsed noorte kogunemiskohad ja kus pannakse aeg-ajalt toime ka pahategusid.

Näiteks ronivad noored maja katusele, lõhuvad terrassi ja postkasti, loobivad akendesse pori ja kipuvad laamendama. Nad lõhuvad inventari ja häirivad oma väljakutsuva käitumisega ümbruskonna elanikke.

Mähe kambas on valdavalt kohalikud noored – nende hulgas on nii 12-13-aastaseid kui ka 17-18-aastaseid.

Kose vaba aja keskuse juurde tullakse ka kaugemalt ja autodega ning kogunetakse sealsele spordiplatsile, aga alati mitte sportimiseks.

Pirita linnaosa on avalikes kohtades kogunevate noortekampade korralekutsumisega tegelenud mitmel tasandil. Igavusest kogunevate noortega on püüdnud tegelda linnaosa noorsootöötajad, samuti teeb linnaosa koostööd noorsoopolitsei ja kogukonnaga, kuid siiski ei ole võimalik välja panna ööpäevast mehitatud valvet. Abi loodetakse saada valvekaameratest ning et live-ülevaade aitaks hoida ära uued õigusrikkumised. Eesmärk on suurendada Mähe ja Kose kandi elanike turvalisust.

TEABEKESKUS TEGUTSEB ELEKTROONSELT

mekesiseid toitaineid. Kuna toidupakk võib olla raske, võiks sellele järele tulla lapsevanem või hooldaja.

Pirita soovib lõpetada Merivälja muuli detailplaneeringu Pirita linnaosa valitsus saatis Tallinna linnaplaneerimise ametile ettepaneku tunnistada Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine kehtetuks. „Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine algatati ligi viis aastat tagasi. Detailplaneeringu menetlus on veninud ebamõistlikult pikaks ja selle käigus oleme tõdenud, et algatamise korralduses antud lähteseisukohtade ja lisatingimustega ei ole planeeringu lahendus ikka veel päris kooskõlas,” kirjutas linnaosa vanem Tõnis Liinat. Ta lisas, et Pirita seltsid on korduvalt esitanud põhjendatud vastuväiteid ja seisukohti detailplaneeringu kohta ning eksperdid on andnud hinnanguid keskkonna kohta, samuti on linnaosas elanike suur vastuseis Ranna tee 1 kinnistu ja lähi­ala arendamisele sadamaks. Arvesse võttes eelnevat ja linnaosa varasemaid seisukohti, tegi Pirita linnaosa valitsus linnaplaneerimise ametile ettepaneku tunnistada Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine kehtetuks.

Aadressile Ranna tee 1 soovib Fausto Capital OÜ ehitada kolmekorruselise jahisadama koos restorani ja hotelliruumidega. Esitatud planeering on 17% ulatuses omaniku maa-alal, ülejäänu on planeeritud linna maale. Planeeritavas kohas asub Merivälja muul, kus on praegu looduslik kivine rand, kust avaneb vaade Tallinna siluetile.

Korteriühistute teabekeskus, mis asub aadressil Vabaduse väljak 7, jätkab tööd kontaktivabalt. E, T, N nõustatakse AINULT telefoni, video (Skype) või veebi (e-post) teel. Nõustamine toimub eelregistreerimisega telefonil 687 1223.

LINN

24. aprill 2020

3

Pirita aedades tohib lõket teha kahel nädalavahetusel Pirita linnaosa põletuspäevad on 2. ja 3. mail ning 16. ja 17. mail.

Selleks et lõkkesuits ja -lõhn ei häiriks pidevalt naabreid ega liiklust, on Pirital kokku lepitud aeg, millal tohib oma kinnistul lõket teha. Tänavu on põletuspäevad kahel maikuu nädalavahetusel – 2. ja 3. mail ning 16. ja 17. mail. Oma koduaias tohib neil päevil põletada lõigatud puuoksi ja värvimata puitu. Keelatud on põletada mis tahes jäätmeid, ka aia hooldamisel tekkinud biolagunevaid jäätmeid nagu kokkuriisutud lehed, okkad ja kulu. Aiajäätmed on märjad ja tekitavad paksu tumedat ebameeldiva lõhnaga suitsu. Mida tumedam suits, seda rohkem mürgiseid ühendeid. Just see-

pärast, et aiajäätmete põletamisel tekivad mürgised ühendid, on nende põletamine keelatud.

Puuokste põletamiseks tuleb leida sobiv koht ning enne lõkke tegemist tuleb vaadata ka ilma, see tähendab, et ilm

peab olema tuulevaikne. Samuti peab arvestama lõkkest lenduda võivate sädemetega. Tule tegemise koht peab olema vähemalt 15 meetri kaugusel ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Tuld ei tohi valveta jätta ning kindlasti peavad lõkke kõrval olema vajalikud vahendid tule võimaliku leviku peatamiseks.

Aia- ja haljastusjäätmed saab kompostida või viia jäätmejaama. Tallinlastelt võetakse iga päev tasuta vastu kuni kuus 100-liitrist kotitäit aia- ja haljastusjäätmeid. Rohkem infot saab E–N kl 8.15–17 ja R kl 8.15–15.45 tel 616 4000 ning www.jaatmejaam.ee.

Ebaseaduslikust lõkketegemist tuleb teada anda Tallinna abitelefonil 14410.

Rahvakooli tee ja Merivälja pargi mänguväljakud saavad uue kuue Põhjalikult uuenev Rahvakooli tee mänguväljak sobitub hästi loodusesse ning pakub mängu käigus õppimisvõimalusi. Merivälja pargi mänguväljakule kavandatakse lisada suur kausikujuline karussell.

Rahvakooli tee 3 mänguväljak läbib põhjaliku uuenduse. Rekonstrueerimise põhiprojekt näeb ette mängualade tsoneerimise eri vanuses lastele ja tegevused täiskasvanutele. Välja vahetatakse kõik mänguväljaku elemendid. Ainus, mis alles jääb, on väljaku asukoht.

Rahvakooli mänguväljaku lahendusel on kaks märksõna: loodus ja õppimine. Inventar valitakse väljakule nii, et lastel tekiks mängides seos loodusega. Väikelastele on teema lilled ja putukad. Putukate hulgast on valitud kasulikud liigid, et lapsed õpiksid neid märkama, näiteks tuleb väikelastealale kolmnurkne puidust astmeline torn, mis imiteerib sipelgapesa. Lastele on mõeldud veel asfaldimängud nagu klassikaline keks, tähestik ja loomajäljed ning loomulikult tulevad mänguväljakule nii kiiged ja liumäed kui ka tegelussein ja trikirattarada.

Täiskasvanute tarbeks rajatakse mänguväljakule välijõusaal. Elementide valikus on lähtutud pigem vanemale elanikkonnale sobivatest fitnessielementidest, sest Rahvakooli väljak on populaarne ka vanemaealiste kohalike elanike hulgas, kuid õigeid võtteid kasutades leiab ka tõeline spordiinimene endale sobiva treeninguvõimaluse. Treeninguseadmed paigaldatakse kummikattega aladele, mis võimaldab ligipääsu erivajadusega inimestele. Mänguväljakul on samuti üks tegeluspaneel liivaala piiril

nii, et seda saab kasutada ratastooliga liikuja. Kui kõik läheb plaanipäraselt, rekonstrueeritakse mänguväljak käesoleval aastal.

Rahvakooli tee 3 mänguväljaku põhiprojekti eskiisi on teinud MARH Stuudiod OÜ.

Tallinna päeva

e-etteütlus

15.05.2020 kell 12.00 tallinn.ee/etteutlus

Ettevalmistavad vebinarid 30.04.2020 kell 12 "Uudista uudissõnu, ära võõrista võõrsõnu!"

7.05.2020 kell 12 "Suur ja väike algustäht – ühed tähtsad mõlemad!"

Kivid, kiiged ja karussell Värske väljanägemise ja uusi atraktsioone saab ka Merivälja pargi mänguväljak.

Tegemist on populaarse mänguväljakuga, mida külastavad kohalikud elanikud ja lastehoiurühmad. Alale on iseloomulik kivikülv nii väikeste kui ka suurte kivide

näol. Suured kivid on justkui osa mänguvahenditest, mille otsas on hea ronida.

Mänguväljaku rekonstrueerimisel uuendatakse mänguala ja lisatakse sportimisvahendeid.

Projektala keskpunkt on kaks mänguvahendite ala, mida ümbritsevad kruusateed. Mänguplatsidel säilitatakse ronila, kaks vedrukiike ja kiik. Projektiga kavandatakse lisada suur kausikujuline karussell, mis mahutab mitu last korraga mängima. Täiendatakse ka kiikede ala uue kiigeraamiga, kuhu paigaldatakse ema-lapse tandemkiik.

Spordisõpradele on kavandatud eraldi asukohas tänavaspordivahendid: redelid, kangid, kõhulihaste pink jms.

Merivälja pargi mänguväljaku rekonstrueerimise põhiprojekti eskiislahenduse on teinud AB Artes Terrae OÜ.

Pirita jõe kaldaäärselt koristati konteineritäis jäätmeid Igal kevadel koristatakse Pirital jõe kaldaäärseid alasid, kuid metsa alla jäetavad prügikogused on visad vähenema. Aprillikuus roogiti talveprahist puhtaks jõe parem kallas.

Pirita linnaosa korraldab igal kevadel Pirita jõe kaldaäärsetelt aladelt ja metsa alt rämpsu koristamise, sest loodusesse jäetud või toodud jäätmed riivavad silma ning on ohtlikud keskkonnale. Koristustöid on tehtud juba aastaid, kuid olukord näitab, et sellega tuleb jätkata.

Varasematel aastatel on põhjalikum Pirita jõe, kaldaäärsete ja metsaaluste puhastamine käinud talgupäevadel, kuid sellel aastal tuleb teha teisiti. Et jõeäärsed alad näeksid kenad ja puhtad välja, on linnaosa palganud koristustöid tegeva ettevõtte.

Kalrem OÜ töötajad puhastasid aprillikuus rämpsust Pirita jõe parempoolse kalda äärsed alad, kust korjati kokku lendpraht ja muud jäätmed. Seal vedeles paarkümmend autorehvi ja metsa alt leiti klaastaarat, plekkpurke, samuti mööblitükke. Kõige rohkem tuli kokku koguda plasti. Kokku puhastati jõe äärt kuue-seitsme kilomeetri pikkusel lõigul ning rämpsu kogunes konteineritäis.

Plaanis on puhtaks teha ka Pirita jõe vasakpoolne kallas ja kaldaga külgnevad alad.

Pirita linnaosa valitsus kulutab kõigile prügiga seonduvatele tegevustele ligi paarsada tuhat eurot aastas.

4

SOTSIAAL

Sotsiaalteenused on tagatud ka eriolukorra ajal Pirita linnaosa valitsus jätkab abi eakatele ja puuetega inimestele, kellele on siiani koduteenust ja teisi sotsiaalteenuseid osutatud.

Abi küsimiseks palume Pirita inimestel pöörduda linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole kas telefoni või e-posti teel.

Pirita linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kontaktid:  Aime Vaggo, osakonna juhataja (tel 645 7620, e-post: aime.vaggo@tallinnlv.ee)  t oetustega tegeleb Helene Liivak (tel 645 7622, e-post helene.liivak@tallinnlv.ee) Toetuste taotlused palume edastada elektroonselt. Kui ei ole võimalik, võtab täidetud avaldusi vastu Pirita LOV infolaud. Toetuste taotlemise tingimused ja kord ning vormid on Tallinna koduleheküljel www.tallinn. ee sotsiaalhoolekanne.  Eakate ja puuetega inimeste probleeme aitab lahendada Ingrit Säär (tel 645 7623, e-post ingrit.saar@ tallinnlv.ee). Tema poole palume pöörduda ka koduhooldusteenuse osutamise ja hooldekodusse suunamise küsimuste korral.  Tööd jätkavad lastekaitsespetsialistid Linda Õisman (tel 645 7179, e-post: linda.oisman@tallinnlv), Einar Ilves (tel 645 7613, e-post: einar.ilves@tallinnlv.ee), Marju Pokrovski (tel 645 7632, e-post: marju.pokrovski@tallinnlv.ee) ja Tiiu Krull (tel 645 7621, e-post: tiiu.krull@tallinnlv.ee).

Hooldustöötaja päev koroonavõitluse eesliinil Pirita Vaba Aja Keskuse hooldustöötaja Anne Talvari kirjeldab oma tööpäeva ja mõtteid koroonaaegses Eestis. „On ette tulnud ka üsna äärmuslikku olukorda, kus telefon helises öösel ja inimene vajas abi,” tõdeb ta.

Tööpäev algab reeglina kell 9 hommikul. On kokku lepitud, et kella 9 ja 10 vahel helistan klientidele ja uurin nende soovide kohta. On kliente, kes edastavad oma soovid meili teel.

Kui soovid kirjas, koostan n-ö logistilise plaani ja asun tegutsema. Põhiliselt järgneb kaupluse ja sageli apteegi külastamine.

Tihti tuleb mõnele kliendile üle helistada, kui mingit soovitud kaupa ei ole ja leppida kokku asenduskauba osas. Siia kuulub ka kliendi nõustamine toidukorvi koostamise kohta, kui tal valikutega raskusi peaks tekkima.

Eriolukorra ajal on kaupluste külastamine suures osas asendunud e-tellimuste vormistamisega, mis omakorda toob kaasa pikemad telefonivestlused klientidega kaubavalikute osas. Muud tegevused, näiteks toidukaupade eest arveldamine sularahas, ikka toimivad, kuid üldiselt on silmast silma suhtlemist vähem ja telefonivestlust rohkem.

Kliendi kaitsmiseks oleme vähendanud pikemalt kliendi kodus viibimist nõudvaid tegevusi, näiteks eluruumi korrastamist.

Iga klient on kuningas Igale kliendile osutamegi konkreetset, talle vajalikku teenust. Nende hulka kuuluvad peale juba nimetatud toidu ja ravi-

Ettevaatust kaitsevahendeid ostes Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet annab viirusohtlikuks ajaks kasulikke soovitusi.

Viiruse laialdast levikut kasutades on asunud tegutsema võltsitud kaitsemaskide, desinfitseerijate jm toodete müüjad. Tarbijad ja kauplejad, eelkõige platvormid ja ostukeskkonnad, saavad kaasa aidata sellele, et internetis ei leviks inimeste turvalisust ohustavaid petuskeeme ja võltstooteid. Tarbijail tuleb pakkumisi kriitiliselt hinnata ja anda müügikeskkonnale tagasisidet eksitavate väidete kohta.

Ettevaatlik tasub olla ebaausate kauplejatega, kes:  kasutavad müügipakkumistes sõnastust või kujutisi, et otseselt või kaudselt väita, et toode võib takistada või ravida COVID-19 infektsiooni;  viitavad arstidele, ekspertidele või teistele mitteametlikele allikatele, kes väidavad, et toode võib uue viirusega nakatumist ennetada või ravida;  viitavad nime või logoga ametiasutustele, kes on väidetavalt kinnitanud kaitse- või töötlemisnõudeid, lisamata ametlikke ja nõutud viiteid;  kasutavad tõele mittevastavaid eksitavaid väiteid nagu „kättesaadav ainult täna”, „kiire müük” jne;  teavitavad turutingimustest sellistel viisidel nagu „madalaim hind turul”, „ainus ravi COVID-19 infektsioonidele” jne;  kohaldavad hindu, mis on palju kõrgemad sarnaste toodete tavahinnast, sest need väidetavalt takistavad või ravivad COVID-19 infektsiooni.

24. aprill 2020

Tihti taban end sellelt, et kaupluses mingit sooduspakkumist silmates läheb mõte kliendile, kes seda kindlasti tahaks. Siis helistan ja ostangi. Ja päeva jooksul läheb nii mõnigi kord mõte küll ühe, küll teise inimese ja tema olukorra peale. On ette tulnud ka üsna äärmuslikku olukorda, kus telefon helises öösel ja inimene vajas abi.

Kõige rohkem teeb rõõmu ikka see, kui klient on rahul ja see ei väljendu ainult sõnades.

Eriolukorra ajal on hea tõdeda, et tööandja on ülimalt tõsiselt suhtunud hooldustöötajate kaitsmisse isikukaitsevahenditega ja igakülgsesse nõustamisse. Kasutame ühekordseid maske, kindaid ja desovahendeid ning poes käies täidame eriolukorra nõudeid. Püüame ka töövälisel ajal minimeerida isiklikke kontakte ja käituda vastutustundlikult.

Hooldustöötaja Anne Talvari.

mite toomise ka küttepuude tuppa toomine, abistamine eluruumide korrastamisel, pesemisel ja toiduvalmistamisel ning paljud ühekordsed teenused, näiteks pesu pesumajja viimine ja sealt toomine, postiteenused, arsti juurde minemise korraldamine, abivahendite toomine näiteks Invarust ja muude olmeprobleemide lahendamine. Nõustamine asjaajamises on samuti aktuaalne. ID-kaardi uuendamine, puudedokumentide vormistamine, tihti arvete maksmisel abistamine jms.

Keerulisem on hingemuredega, eks neidki tuleb ette. Tähtis on kliendi ära­ kuulamine ja püüd temaga samastuda,

olla osavõtlik ja proovida ka mures esile tõsta positiivset.

Töös on unistusi No ilusaid unistusi võib ju ikka olla. Näiteks igale hooldustöötajale väike ametiauto. See kergendaks suuresti tööd, sest toidupakid on rasked, vahemaad klientide elukohtade vahel pikad ja ühiskondlik transport tihti puudub. Ja üleüldse, selle töö juures ühissõiduki kasutamine vähemalt mõnes piirkonnas (Pirita, Nõmme) on suur raiskamine.

Kõik minu kliendid on riskirühma kuuluvad põhiliselt vanuse, kuid ka kaasuvate haiguste tõttu.

Pere ja raamatud aitavad Olen töötanud sellel ametikohal alates 1. detsembrist 1992, seega täitub tänavu 28 aastat. Selle aja jooksul on sotsiaalhoolekanne Eestis astunud lapsekingadest välja suure sammu ehk saanud täiskasvanuks. Kuid üks on ikka sama: endiselt on tähtis empaatia, lugupidav suhtumine, mõistmine ja korrektsus asjaajamises.

Minu tööpingeid aitavad maandada pere, lapsed ja lapselapsed, sõbrad ja raamatud. Eks see aitab vastu pidada praegusel ajal. Ja muidugi teadmine, et seegi olukord saab kord otsa ja meie oleme midagi ehk sellest keerulisest ajast õppinud.

Anne Talvari hooldustöötaja

Dementsusega inimesi ja nende lähedasi hätta ei jäeta Kuidas tagada dementsussündroomiga inimestele ja nende lähedastele tugi ja abi eriolukorra ajal? 2018. aasta septembris sõlmis sotsiaalministeerium lepingu MTÜ Elu Dementsusega, Viljandi haigla, Tartu tervishoiu kõrgkooli ja SA EELK Tallinna diakooniahaiglaga dementsuse kompetentsikeskuse loomiseks. Keskuse visioon on tagada dementsussündroomiga inimestele ja nende lähedastele inimväärne elu Eestis. Märtsis kehtestatud eriolukorra pärast on kompetentsikeskus keerulises olukorras: inimesed, kelle jaoks on kompetentsikeskus loodud, kuuluvad ise riskirühma või puutuvad väga tihedalt kokku riskirühma kuuluvate inimestega ning sellest tingituna tuli loobuda kõikidest üritustest ja kohtumistest.

Töö käib telefonitsi Ent see ei tähenda, et töö on seisma jäänud. Kriisi tõttu toimub inimestega suhtlemine rohkem telefoni ja virtuaalsete suhtluskeskkondade kaudu. Dementsusnõu saamiseks on võimalus helistada info- ja usaldusliinile 644 6440. Infoliin töötab esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti kella 12–16 ning kolmapäeviti kella 16–20. Info- ja usaldusliinile saab helistada ka murede ja rõõmude jagamiseks ning samuti lihtsalt suhtlemiseks, et vältida isolatsioonis tekkivat üksindust, ärevust ja depressiooni.

Helistada võivad nii dementsusega inimesed, nende lähedased, aga ka tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistid või kogukonna liikmed, kui neil on mure

VIIRUS COVID-19.

Oluline info Tallinna linna, terviseameti ja valitsuse juhistest 12. märtsil välja kuulutatud eriolukorrast tingitud meetmed on hädavajalikud, et kaitsta koroonaviiruse eest kõige haavatavamat osa elanikkonnast: meie vanemat põlvkonda ja krooniliste haigustega inimesi.

Tallinn on info linna eriolukorra aegsete piirangute ja teenuste osutamise kohta koondanud kodulehele https://www.tallinn.ee/est/Koroona-tokestamine.

Täpne ja usaldusväärne info eriolukorra kohta on kättesaadav lehelt kriis.ee.

Täpne info koroona kohta infotelefonilt 1247. Siit saab käitumisjuhiseid eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimuste kohta.

Lisaks saab infot Tallinna puudutavates küsimustes numbrilt 14 410. Siit saab infot linnamajanduslike küsi-

dementsusega inimese käekäigu pärast.

Kui helistaja ei soovi ennast tutvustada, võib ta oma küsimused või mure esitada anonüümselt.

Virtuaalsed tugirühmad Juba kolmandat aastat korraldavad MTÜ Elu Dementsusega vabatahtlikud tugirühmi dementsusega inimeste lähedastele. Enne eriolukorra väljakuulutamist kogunesid dementsusega inimeste lähedased 22 paigas üle Eesti. Mõnes rühmas käis lähedasi vähem, teises rohkem, kuid tagasiside oli enamasti kõigil sarnane: nii hea, et kokku saime – sai oma muret teistega jagada, vahetada kogemusi ja nippe, kuulata, kuidas teised hakkama saavad, toetada ja

saada tuge ning tunda, et sa ei ole oma murega üksi.

Eriolukorra ajal ei saa enam lähedasedki kokku tulla ja seepärast hakkasime korraldama virtuaalseid tugirühmi dementsusega inimeste lähedastele. Virtuaalses tugirühmas saab osaleda ükskõik millisest Eestimaa paigast, ühinemiseks peab inimesel olema kõlaritega arvuti ja internetiühendus. Oma soovist tugirühmaga ühinemiseks võivad lähedased anda märku kirjutades info@eludementsusega.ee või helistades 644 6440.

Helistades numbrile 644 6440, tasub helistaja kõne eest telefonioperaatori hinnakirja alusel, kuid nõu ja tuge saavad kõik tasuta!

Dementsuse kompetentsikeskus

KOROONAVIIRUS

24. aprill 2020

5

Kiirsukeldumine digisügavustesse Pirita majandusgümnaaiumis jätkub koolitöö tavapärases rütmis, kuigi kodust.

Koolipere on valmis ka selleks, et kooliaasta tuleb sel kevadel lõpetada digiaktusega.

Riina Tamm arendusjuht, gümnaasiumi õppejuht Pirita majandusgümnaasium

Kui mõelda tagasi viie nädala tagusesse aega, siis pinge oli õhus juba pikemat aega ja kuulujutte koolide sulgemisest liikus samuti, kuid mis täpselt juhtuma hakkab, oli veel selgusetu. Ses segases olukorras otsustasime teha kaks erakorralist digikoolitust õpetajatele. Kuigi meie koolis on varemgi digiõppepäevi olnud, siis tundus mõistlik õpetajate teadmisi ja oskusi värskendada.

Neljapäeva, 12. märtsi õhtul saabunud otsuse järel jäi vaid üks päev lapsi koduõppeks ette valmistada ja edaspidist töökorraldust planeerida. Üks esimesi otsuseid oli reedel 12. klassil toimuma pidanud digitasemetöö ära jätmine, et anda abiturientidele võimalus olla see päev koos oma klassiga. Ega nad vist osanud kahtlustada, et see jääbki nende viimaseks koolipäevaks.

Nädalavahetusega tegime kindlaks õpilaste tehnilise varustatuse ja erinevate suhtluskanalite töökorrasoleku ning järgneval esmaspäeval jagasime juba arvuteid nii õpilastele kui ka koolitöötajatele. Kooli arvutipargist on välja laenutatud üle kolmekümne ühiku.

Lähenetakse ka loominguliselt

Üksmeelselt sai kokku lepitud, et me ei tegutse jäigalt tunniplaani järgi, õpetajaid ja õpilasi päevaks arvuti taha kinnistades. Iga päeva ülesanded on hommikul eKoolis, õpilased saavad oma päeva ise kujundada ja seeläbi enesejuhtimist harjutada. Kui õpetaja peab videotundi, on see varakult teada antud ja need toimuvad tunniplaani alusel. Möödunud viie nädala jooksul on välja kujunenud, et videotunde kasutavad regulaarselt just algklasside, matemaatika- ja keeleõpetajad. Samuti peetakse video vahendusel iga nädal klassijuhatajatunde, sest vahetu suhtlemise vajadus on üks suuremaid puudusi, mille distantsõpe kaasa on toonud.

Kuigi kodust, jätkub koolitöö siiski tavapärases rütmis: igal esmaspäeval on kooli juhtkonna koosolek ja teisipäeval õpetajatele üldkoosolek, eesmärk on vahendada infot kiiresti ning hoida kõiki toimuva ja plaanituga kursis. Õppetoolid peavad koosolekuid, kus jagatakse kogemusi erinevate võtete ja keskkondade kasutamiskogemusest. Rõõm on näha, et õpetajate omavaheline koostöö on keerulistes oludes väga tihedaks

Õpetaja Kaie Paju, 3. klassi kunstiõpetus lõimitud loodusõpetusega maakunst.

Õpetaja Katri Vahesalu, 6. klassi eesti keele tunni töö.

Distantsilt tegutsemine ei välista ühistegevust: kahel esimesel nädalal ühendas kooliperet sportlik võistlus Kevadsamm 2020, eelmisel nädalal lemmikloomanädal. Ühisteks tegevusteks on plaane ka järgnevateks nädalateks ja valmis tuleb olla sellekski, et kooliaasta peame sel kevadel lõpetama digiaktusega.

Töökoormus on kasvanud Vaheaja eel tegime tagasisideküsitluse õpetajatele, millest selgus, et kolmveerand õpetajatest tõdeb, et nende töökoormus on distantsõppel kasvanud.

Peaaegu kõik õpetajad ütlevad, et kõige rohkem aega võtab tagasiside andmine lastele ehk see, mis varem sai sageli suuliselt öeldud, tuleb nüüd kirja panna ja teele saata. Samuti selgus, et kui algklassid saaksid õppekava läbimisega 15. maiks hakkama, siis ülemajan- jäänud klassid vajavad rohkem aega.

Pirbe, 6. klassi Kuigi praegu pole veel kindel, et saaÕpetaja Marek visuaalesandeks luua me 15. maist kooli tagasi pöörduda, dusõpetus, ül v reklaam. on selge, et distantsilt õppimine on selt meeldejää aeglasem ja võtab kõigilt palju energiat. ja toetavaks kujunenud. Kõik juhtkonÕpilaste tagasisidest tuleb välja väsina liikmed, haridustehnoloog ja IT-tugi mus arvutis istumisest ja ise vastutamion õpetajatele kättesaadavad ning alati sest, kuid paljudele just sobib võimalus valmis nõu ja abi pakkuma. õppida omas tempos ja ise oma päeva

muste kohta nagu prügivedu, tänavate korrashoid, valgustus, veeavariid, ohtlikud augud, haljasaladele pargitud autod jne.

Jälgi ka Eesti Rahvusringhäälingu uudiseid teles, raadios ja internetis. Uudistesaateid kantakse peale eesti ja vene keele üle ka viipekeeles. ETV eetris on iga päev kell 12 „Aktuaalse kaamera” erisaade. ETV+ kannab eriolukorra ajal üle kolmapäeviti kell 11.30 toimuvat Tallinna venekeelset pressikonverentsi, kus räägitakse koroonaga seotud teemadest.

Haigestumise korral võta ühendust oma perearstiga või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Väldi silmade, nina ja suu katsumist. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, võid kergesti nakatuda mitte ainult koroonaviirusesse, vaid ka teistesse hooajalistesse viirushaigustusse.

Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Helista oma perearstile või kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis perearsti nõuandeliinile 1220. Ära mine perearstikeskusesse ega erakorralise meditsiini osakonda, kui arst ei ole selleks selget suunist andnud.

Hädaolukorras helista 112.

Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud välismaal, järgi hoolikalt tavapäraseid hügieeninõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud. Hai-

gussümptomitega inimese diagnoosi määratlemise ja ravi üle teeb otsuse arst, palun võta oma perearstiga ühendust ja järgi meditsiinitöötajate juhiseid.

Väga oluline on vältida kontakte teiste inimestega, üksteisel külas ja ka poes käimist. Eriti kehtib see üle 60-aastaste inimeste kohta. Nüüd on aeg, kui võib julgelt helistada ja abi paluda lastelt, noorematelt sugulastelt või sõpradelt ja naabritelt. Kui teil või teie lähedasel on võimatu kodust väljuda tervislikul või muul põhjusel ning sugulastel ei ole samuti võimalik teda aidata, palume nõu ja abi saamiseks ühendust võtta linnaosavalitsusega.

Koroonaviiruse leviku peatamiseks saab panuse anda igaüks.

LÄHTU NENDEST REEGLITEST:  Kui vähegi võimalik, püsi kodus.  Kui oled haige, püsi kindlasti kodus.  Kui pead viibima karantiinis, püsi kindlasti kodus.  Väljas käies hoia teistega turvalist distantsi (kaks meetrit).

Täpsema info ja vastused korduma kippuvatele küsimustele leiad veebilehelt www.koroonaviirus.ee.

planeerida. Ilmselgelt tunnevad lapsed kõige rohkem puudust suhtlemisest nii omavahel kui ka õpetajatega ning videotunnid on sel põhjusel väga oodatud.

Nüüdseks üle kuu kestnud distantsõppe kogemuse võtaks kokku tsitaadiga 9. klassi õpilaselt: „Esimesed kaks nädalat oli distantsõpe mulle paras peavalu, kuid praegu ei sooviks ma kindlasti kooli tagasi minna. See on ainulaadne võimalus niimoodi kodus iseseisvalt õppida ning sellepärast tuleks seda nautida.”

Õpetaja Aiki Kurg, 1. klassi tööõpetuse tunni lõbusad võileivad.

6

HARIDUS

Pirita raamatu­ kogu pakub e-teenuseid Raamatukogu töötajad loevad lastele ette raamatuid, soovitavad e-raamatuid ning korrastavad raamatukogu.

“Peale Pirita raamatukogu ajutist sulgemist oleme lugejatele kättesaadavad olnud telefoni ja e-posti teel, kus oleme andnud lugejatele infot, kuidas toimib raamatukogu ja sellega kaasnevad teenused eriolukorras,” sõnas Pirita raamatukogu juhataja Piia Varik.

Raamatukogu töötajad on edastanud lugejatele telefoni, e-posti, meie Facebooki lehe ja Tallinna keskraamatukogu kodulehe kaudu infot e-raamatukogu teenuste ning muude teenuste kohta, mida pakutakse e-keskkondade kaudu. “Näiteks loeme Pirital telefonis või Skype’i teel lastele soovitud raamatuid ette ning oleme lasknud lastel ka meile ette lugeda,” kirjeldas Varik. “Oleme võtnud ühendust koolidega ning suunanud neid kasutama meie e-raamatukogusi õppetööks vajaliku kohustusliku kirjanduse leidmisel.”

Pirita raamatukogus on ette võetud ka suurem koristustöö ning korrastatud ja puhastatud on raamatukogu pindu, riiuleid.

Rohkem infot Facebookis ja kodulehel.

Online-noorsootöö pakub uusi võimalusi Töö noortega eriolukorras on olnud väljakutseid pakkuv. Esimesel nädalal oli üksjagu segadust, harjumatu oli päev otsa arvuti taga töötada, selle asemel et otse noortega suhelda.

Esimesel nädalal oli noorte kaasatus ka väiksem, sest nad polnud harjunud meiega arvuti vahendusel suhtlema.

Nüüd, kuu aega hiljem, oleme saavutanud teatud rütmi, teeme aktiivselt online-tööd ja ka tänava noorsootööd.

Oleme leidnud üles paljud oma meie tegemistes osalenud noored ja leidnud ka uusi jälgijaid. Pisut kannatab läbi online-töö kontakt väiksemate lastega, sest paljud ei kasuta veel sotsiaalmeedia kanaleid. Nii oleme otsinud eri kanaleid, et ka lastega kontakti hoida. Mõningal juhul osalevad nad läbi vanemate sotsiaalmeedia konto.

Kavandame nädal korraga, sest keegi ju veel ei tea, kas peaksime online-tööd planeerima nädalaks, kuuks või suve lõpuni.

Noorte poolt on tunda, et nad tunnevad vajadust otsese suhtluse järele.

Pakume neile lihtsalt grupivestluseid, kus nad saavadki meiega või sõpradega lihtsalt rääkida. Samuti oleme leidnud loomingulisi viise noortega lauamängude mängimiseks läbi online chat kanalite. Näiteks saab Facebookis mängida „Reisi ümber maailma”. Üks noorsootöötaja oli väga loominguline ja leidis viisi noortega „Aliase” mängimiseks läbi grupikõne tegemise.

Seega elame päev korraga ja proovime olla loomingulised, et leida uusi viise noortega kontakti hoidmiseks ja nendega erinevate tegevuste läbivii­miseks.

Kõik noorsootöötajad on viimase kuu ajaga õppinud väga palju ning leidnud väga mitmekülgseid lahendusi ja vahendeid noorte kaasamiseks.

Madli Buström Pirita noortekeskuste juhataja

24. aprill 2020

Distantsõpe on õpetanud arvutioskust, iseseisvust ja enesedistsipliini Kuigi distantsõppele minek toimus ootamatult, oli Merivälja kool selleks hästi valmis. Distantsõppel on miinuseid, kuid on ka palju positiivseid külgi.

Samuti saab iga laps valida päeva jooksul tempo ja koolitööde tegemise järjekorra oma äranägemise järgi. Õppimise on teinud nauditavaks seegi, et igat ülesannet saab teha pühendunult, sest tagant ei kiirusta tunni lõpust märku andev koolikell ja tööd peab õpetajale esitama koolipäeva või -nädala jooksul. Samuti on pakkunud nii lastele kui ka vanematele põnevust ja avastamisrõõmu uued e-keskkonnad ja e-vahendid.

Merivälja kool on alates sügisest keskendunud digikeskkondade propageerimisele aineõppes. Igasse ainekavasse integreerisime enne õppeaasta algust ka digipädevusi arendavad praktilised tööd.

Enne distantsõppele määramist olid kõik meie kooli õpilased digitaliseeritud õppemeetoditega kokku puutunud. Küllap see tagaski sujuva ülemineku distantsõppele, hoolimata otsuse äkilisusest. Distantsõppe esimesel nädalal jagasime kõigile vajajatele sülearvutid koduõppeks ja leppisime personaliga kokku peamised strateegiad õppe ühtseks korraldamises.

Virtuaalne õpetajate tuba Kohe lõime virtuaalse õpetajate toa Facebooki lehena. Lehel on iga päev aktiivne arutelu erinevate üles kerkinud küsimuste teemal. Virtuaalne õpetajate tuba annab õpetajatele võimaluse kogemusi jagada nii, nagu nad said seda teha koolimajas.

Teisest nädalast käivitasime videosildade vahendusel kontakttunnid Google Meet keskkonnas eritunniplaani alusel.

Kontakttunnid, mida on tegelikest nädalatundidest vähem, algavad kõige varem kell 10 ja iga tund kestab 35 minutit. Videosilla vahendusel peetav õppetund on tavalisest tunnist intensiivsem ja seetõttu koormavam. Ülejäänud aineõppele kuluv aeg on sisustatud õpetaja antud individuaalsete ülesannetega. Üritame õpet korraldada paindlikult nii sisu kui ka vormi poolest. Paljud õpetajad filmivad juhendavaid materjale, et õpilased saaksid ülesannete lahendamisel abi salvestiste vaatamisest. Osa õpetajaid kasutab enda ekraani koolitahvlina, kuid näiteks kehalise kasvatuse õpetajad filmivad harjutusi. Õpetajad on ülesannete väljamõtlemisel olnud väga loovad ja leidlikud, sama saab öelda õpilaste ülesannete täitmise kohta.

Kooli juhtkond on iga päev lahendanud esile kerkinud probleeme, aga jätkub ka juhtkonna igapäevatöö (koosolekud, ümarlauad, arenguvestlused, arendustegevus) videosildade ja muude sidekanalite vahendusel. Juhtkond on õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate käest küsinud tagasisidet. Kõige enam on õpilased ja lapsevanemad rahul klassijuhatajate ja aineõpetajate toega ebatavalisel õppeperioodil. Tagasiside põhjal oleme õppetegevust korrigeerinud. Õpetajatele oleme pakkunud tuge ja abi õppetegevuse organiseerimisel ning uude vormi viimisel. Kõigil on olnud pingeline ja uude olukorda sukelduti üleöö, kuid oleme hästi toime tulnud.

Merivälja kooli õpetajad ja õpilaste vanemad distantsõppest Reaal- ja loodusainete õpetaja: „Õpetaja kodukontor on ilmselt igal õpetajal isemoodi. Ka minul on kontor iga päev erinev, oleneb sellest, kas õpetan keemiat, bioloogiat või hoopiski loodusõpetust. Mõne aine tarbeks kasutan päris kriiditahvlit, teiste ainete jaoks aga in-

E-stiilika stiilinäide.

Vilgas huvitegevus Kooli õpilasesindus tegutseb ka distantsõppe ajal ja ühiselt planeeritakse tegevusi, mida virtuaalselt kooliperele pakkuda.

Huvijuht ja kunsti- ja käsitööõpetaja kogusid kooliperelt kevadpühade teemalisi fotosid ning saime arvukalt pilte värvitud munadest ja koju toodud kevadistest lilledest ja pajuokstest. 13.–17. aprillil korraldas õpilasesindus E-stiilika ehk virtuaalse stiilinädala. Iga päev oli erinev stiil ja teema ning nädala jooksul laekus 105 fotot. Stiilipäevast said osa võtta ka õpetajad.

Aitäh kõikidele osalejatele fotosid kooliperega jagamast!

Rohkem fotosid leiab Merivälja kooli kodulehelt ja Facebookist.

Käib videotund.

ternetilahendusi nagu Google Classroom või Opiq. Tööd on kodukontoris muidugi rohkem, eriti distantsõppe alguses, sest kirju tuli ikka lugematul hulgal, nüüd on juba natuke rahulikum, kuid kättesaadav tuleb õpilastele olla ikkagi terve koolipäeva jooksul.”

Humanitaarainete õpetaja: „Kindlasti on töökohad väga erinevad. Köök on kontor ja elutuba on elutuba. Naabrite elutegevus võib häirida korteris elavat õpetajat. Näiteks võib tekkida olukord, kus hakkad andma videotundi ja naaber otsustab puurima hakata, mistõttu jääb tund planeeritust lühemaks. Plussidest tooksin esile, et kodukontor on paindlikum, võimaldab aega teistmoodi planeerida, näiteks saan hommikuti paar tundi rohkem magada, kui muidu tööl käies. Miinus on, et raske on tööja vaba aega eraldada, kogu aeg nagu olekski tööaeg, ikka vastan veel õhtul kella kümne ajal meilidele.”

5. klassi õpilase lapsevanem: „Merivälja kooli juhtkond suutis eriolukorraga väga hästi kohaneda ning kooli koduõppele üle viia kiiresti ja läbimõeldult. Kohe esimestest päevadest alates jätkus tavapärane koolitöö, kujundati isegi e-õppe tunniplaan. Kasuks on ehk tulnud seegi, et Merivälja koolis töötab palju toredaid noori õpetajaid, kes tunnevad hästi digivõimalusi. Jätkunud on huvitegevused, näiteks virtuaalne lihavõtete tähistamine ja muidugi stiilinädal. Lastele on see aeg õpetanud mitte ainult arvutioskusi, vaid ka iseseisvust, enesedistsipliini ja loovust. Loodan, et kogetu ei jää ainult eriolukorra „häda-

abinõuks”, vaid avastatud võimalusi ja uusi lähenemisi kasutatakse ka edaspidi tavaolukorras.”

Kolme lapse (10-, 8- ja 5-aastane) vanem: „Merivälja koolis oli üleminek distantsõppele väga sujuv ja usin õppimine e-õppe vormis on käinud juba esimesest kaugõppepäevast alates. Esimestel nädalatel tundus, et õppemaht kodus on küll suurem kui tavalisel koolipäeval koos kodutöödega, aga see on viie nädala jooksul parema tasakaalu leidnud.

Distantsõppe juures on parim, et koolipäev algab esimese kohustusliku videotunniga alles kell 10 ning kõik meie pere lapsed ärkavad hommikul väljapuhanuna ja rõõmsas tujus, et uuele koolipäevale suure õhinaga vastu minna.

Samuti saab iga laps valida päeva jooksul tempo ja koolitööde tegemise järjekorra oma äranägemise järgi. Õppimise on teinud nauditavaks seegi, et igat ülesannet saab teha pühendunult, sest tagant ei kiirusta tunni lõpust märku andev koolikell ja tööd peab õpetajale esitama koolipäeva või -nädala jooksul. Samuti on pakkunud nii lastele kui ka vanematele põnevust ja avastamisrõõmu uued e-keskkonnad ja e-vahendid. Kõik õpetajad on olnud erakordselt leidlikud ja tublid õppematerjalide ning kodutööde ettevalmistamisel, et õppimine lastele huvitavaks teha ja nende tähelepanu köita. Laste päevakavasse on mahtunud kenasti ka muusikakooli erialatunnid ja huviringide videotunnid. Ainuke miinus distantsõppe juures on suur igatsus koolikaaslaste, õpetajate, kooli ja sõprade järele. Kokkuvõttes võib öel-

da, et meie perele on selline õppevorm väga hästi sobinud.

7. klassis õppiva lapse vanem: See on kõikidele uus situatsioon ja pidi arvestama, et me kõik oleme õppijarollis, nii õpilased, kool kui ka lapsevanemad, kuidas olukorraga toime tulla. Kes kuidas hakkama saab, on väga individuaalne.

Pealesunnitud olukord näitas ehk paremini kätte, millised väärtused on olulised: omandatud hoiakud ja õpioskused, lahendustele orienteeritus, võrgustike tähtsus jms. Kas koolis antakse vaid ülesandeid või õpetatakse suhtlemis- ja õpioskusi, probleemide lahendamist, kriitiliselt ja loovalt mõtlema jne.

Põhikooli kogemuse põhjal saan öelda, et Merivälja kool on koduse distantsõppe korraldamisega hästi hakkama saanud. Kool on kiirelt õppinud, küsinud osalistelt tagasisidet ja järgemööda distantsõpet parendanud. Viimastel nädalatel on iga päev toimunud kaks kuni neli kontakttundi videosilla vahendusel.

Nüüd kui noored on sellise e-õppe kogemuse võrra rikkamad, on huvitav, kas nad lepivad uuest õppeaastast tavapärase kooliskäimisega või saab e-õppest rohkem igapäevaelu osa?

Aitäh õpetajatele, õpilastele, lastevanematele Merivälja kooli juhtkond tänab kõiki õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid järjepideva sisuka töö ja kannatliku meele eest õppe korraldamisel ja õppes osalemisel. Soovime jaksu viimasteks nädalateks, et koos rõõmsalt suvepuhkusele vastu minna.

KESKKOND

24. aprill 2020

Meelespea kinnistu omanikule

Soovitusi jäätmete kogumiseks

1. Majal peab olema number Kinnistul asuval hoonel peab olema valgustatud maja number. Iga ehitise omanik või selleks volitatud isik on kohustatud paigaldama maja numbrimärgi ehitisele, hoonele, piirdele või postkastile, mis peab olema nähtav üldkasutatavalt teelt. Numbrimärki tellides teavitage, et see paigaldatakse Pirita linnaossa. Pirital on maja numbrimärgi värvid pruunil taustal valge ja tänavanime silt valgel taustal pruun kiri. Tänavasildi paigaldab linnaosavalitsus.

2. Kinnistul peab olema postkast Igal kinnistul peab olema postkast.

Kui postkasti pole, võib teenuse osutaja jätta teenuse osutamata ja raha sisse nõuda saatjalt. Postkast peab tagama postisaadetise säilimise. Postkasti peale märgitakse korteri või maja number või talu nimi. Linnas paigaldatakse postkast eramu või ridaelamu esist piirava aia külge või kortermaja esimese korruse eesruumi. Kui eramul või ridaelamul pole aeda, siis paigutatakse postkast tänavapoolse välisukse lähedusse valgustatud kohta.

3. Prügiveoleping on kohustulik Kinnistu omanikul on kohustus sõlmida prügiveoleping Tallinna Jäätmekeskusega, Sadama 17, telefon 616 4000 ja vedajale üle anda kinnistul tekkivad segaolmejäätmed. Prügiveo leping peab sisaldama vähemalt segaolmejäätmete korrapärast vedu. Lisaks saab tellida pakendijäätmete ja klaasikoti veo.

7

Pirita supelrand on kimpus koertega jalutajatega Pirita randa tullakse koeri jalutama ja jooksutama nii Pirita linnaosast kui ka autodega kaugemalt.

4. Õueala ja parkimine Pöörates maha Pirita linnaosa magistraalteedelt algab pea kõikjal õueala.

Liiklusseadusest tulenevalt võib jalakäija õuealal liikuda kogu tee ulatuses.

Juht ei või õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korra tuleb sõiduk peatada. Jalakäija ei või juhti põhjendamatult takistada. Sõiduk võib õuealal jalakäijate vahetus läheduses liikuda jalakäija kiirusega ja mujal mitte kiiremini kui 20 kilomeetrit tunnis. Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või oma kinnistule parkimiseks. Õuealal võivad parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria sõidukid. Parkida võib ainult tähistatud parklas või teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Pirital peavad perede ja külaliste autod parkima oma kinnistul.

Koerad on saanud tänavu kevadel üheks Pirita ranna olulisemaks probleemiks. Hoolimata päevast või kellaajast on Pirita rannas üsna tavaline pilt, et koertega jalutatakse suplusrannas või veel hullem – lemmikloomad lastakse mööda randa vabalt jooksma. Koertel pole suukorvi, nad ehmatavad teisi rannas viibijaid ja „tirtsutavad” liiva sisse.

Koerte ja kasside ujutamine supluskohtades on keelatud, samuti nendega supluskohas viibimine. Miks? Peale selle, et loomad kipuvad randa reostama, võivad nad oma ootamatu käitumisega ohtlikud olla. Rahvarikkas kohas võivad loomad

Ettevaatust, konnad teel!

Tallinna linnaloodusega saab nüüd tutvuda ka virtuaalselt

5. Tee äärde istutatud puud ja põõsad Kui kinnistuga piirneval teemaal on teie istutatud puid ja põõsaid, siis tuleb neid hooldada nii, et need ei segaks liiklust – asetseksid teest kaugusel, kus vajadusel mahuks ka jalakäija sõiduteelt (1 m) maha astuma. Kui seda ei tagata, on teemaad hooldaval linnaosavalitsusel õigus haljastus likvideerida või pügada. Palume kärpida liiklust ning inimesi häirivad oksad. Teie kinnistul kasvavate puudepõõsaste oksad ei tohi ulatuda läbi aia ja puude oksad ei tohi olla kõnnitee kohal madalamal kui 3,2 meetrit ning sõidutee kohal 4,2 meetrit.

Igal aastal toimuv massiline konnade kevadränne on alanud, mis tähendab kahepaiksete sattumist sõiduteele. Seepärast kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) autojuhte üles võimalusel vältima sõite konnade rändega ristuvatel maanteedel päikeseloojangust keskööni. Autojuhil tuleks konni teel märgates olla väga tähelepanelik ja vähendada kiirust.

Sobiva ilma korral kestab konnade ränne 4–5 ööd, külmade ilmadega rändeaeg pikeneb.

Konnade rändeks on vajalik vähemalt +5 °C temperatuur hilisõhtul, kaasa aitab väike vihm. Konnad liiguvad alates päikeseloojangust 2–4 tunni jooksul, rände tippaeg on kella 22–23 vahel. ELF

Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet käivitas uue linnalooduse veebilehe ning kutsub nii lapsi kui ka täiskasvanuid osalema kunstikonkursil „Ökopilk“ ja e-viktoriinil.

ära joosta või agressiivseks muutuda, ka võib välja lüüa instinkt kaitsta oma peremeest ja rünnata liialt lähedale sattunud inimesi.

Pirita rannas on koerte jalutamiseks spetsiaalselt tähistatud alad. Siinkohal meeletuletus kasside ja koerte pidamise eeskirjadest. A valikes suplusrandades on koera ujutamine keelatud.  Kohustuslik on rihma kasutamine, kui koeraga viibitakse avalikus kohas. Rihmata tohib koeral lasta joosta tarastatud aias. Kui tegemist on kurja koeraga, on kohustus kasutada avalikus ko-

Veebilehelt „Linnaloodus“ leiab teavet võimalustest tutvuda Tallinna linnaloodusega virtuaalselt, aga ka infot botaanikaaia, loomaaia, Kadrioru pargi ning Tallinna kalmistute looduse ja ajaloo kohta. Samuti saab veebilehe kaudu panna proovile oma teadmised ja oskused ning suurendada keskkonnateadlikkust, osaledes uues e-viktoriinis „Tallinn otsib superloodushuvilist“. Igal nädalal postitatakse linna-

Head piritalased!

Kui teil on fotosid, kus on kujutatud Pirita eluolu või on rääkida mõni huvitav lugu Pirita elust, siis palun andke sellest teada Merike.pinn@tallinnlv.ee või piritaleht@tallinnlv.ee.

Ootame ka Nõukogude aastakümneid puudutavaid fotosid ja lugusid. Eriti huvitatud oleme fotodest ja ajaloomälestustest, mis puudutavad Pirita väliujulaid, randa, aga ka kohalikku seltsielu.

Aitäh kõigile, kes aitavad Piritat jäädvustada.

has viibimisel suukorvi. Koera tegude eest vastutab koera omanik. Iga lahtiselt jalutava või jooksva koera puhul on tegemist omaniku seaduserikkumisega.  I ga loomaomanik on kohustatud koristama oma looma tagant reostuse.

Haljasaladele, tänavatele ja mänguväljakutele maha jääv reostus pahandab seal jalutavaid või mängivaid mitteloomaomanikke.  I ga loomaomanik peaks varustama oma looma kaelarihmaga, millel on omaniku nimi ja telefon, et oleks omanikku kergem tuvastada.

looduse lehele uued küsimused, millele tuleb nädala jooksul vastused leida.

Küsimused on seotud Tallinna looduse tundmisega. Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhinnad.

Eriolukorra ajal kodus püsides on meeldivaks ajaveetmise võimaluseks tegeleda kaunite kunstidega. Nii lapsed, täiskasvanud kui ka pered on oodatud saatma oma käelise tegevuse töid kunstikonkursile „Ökopilk“. Mistahes tehnikas töö tuleb üles pildistada ja laadida see aadressile www.tallinn.ee/VormKeskkonna-kunstikonkurss.

Linnalooduse veebilehte tasub jälgida jooksvalt, sest seda täiendatakse pidevalt.

 Jäätmejaama mitte külastada haigena või viirusekahtlusega!  Eriolukorra ajal on eelistatud tasumine kaardimaksega.  Jäätmeid vedavatele töötajatele palutakse mitte läheneda rohkem kui kahe meetri raadiuses, et oleks tagatud töötajate tervis. Veoakte allkirjastatakse ajutiselt ainult digitaalselt.  Viirusekahtluse või haigestunud elanike jäätmed peavad olema suletud kindlalt kilekotti. Sellises olukorras palutakse jäätmeid mitte liigiti koguda ja kõik jäätmed visata olmejäätmete mahutisse. Liigiti kogutud jäätmed saadetakse sorteerimisse, mida osaliselt tehakse käsitsi ja võib seetõttu olla oht jäätmekäitlejatele.  Elanikel, kes viibivad isoleeritud keskkonnas vaid ettevaatusabinõuna, soovitatakse jäätmeid koguda liigiti ning saata pakendi- ja paberjäätmed taaskasutusse. Segaolmejäätmeid, mis võivad sisaldada nakatunud inimeste tekitatud jäätmeid, ei tohi enne põletamist või ladestamist käsitsi töödelda.

Info jäätmejaamade kohta: www.jaatmejaam.ee ja www.facebook.com/Jaatmejaam Tel 616 4000 (E–N 8.15–17, R 8.15–15.45)

Aprillist on jäätmejaamad kauem avatud Tallinnas käib korraldatud jäätmevedu tavapärases rütmis veograafiku järgi ja alates aprillist on Tallinna jäätmejaamades suvine töökorraldus.

Pääsküla, Rahumäe, Paljassaare ja Pärnamäe jäätmejaam on avatud tööpäeviti kella 12–20. Laupäeval ja pühapäeval töötavad kõik jäätmejaamad kella 10–18. Jäätmete äraveoks ja sisemisteks korrastustöödeks on teisipäeviti suletud Paljassaare jaam, neljapäeviti Pääsküla jaam ning reedeti on kinni Pärnamäe ja Rahumäe jaam.

Riigipühadel on kõik jaamad suletud.

Eriolukorra tõttu on jäätmete hulk elamupiirkondades suurenenud. Tallinna jäätmekeskus soovitab korteriühistutel jäätmemahutite ületäitumise vältimiseks tellida lisatühjendus või -konteiner. Tellimused saab esitada e-posti aadressil info@prugi.ee või telefonil 616 4000. Tallinna jäätmekeskuse kontoris Paljassaare põik 5 teenindatakse kliente vaid sellest ette teatades.

Jäätmekeskus palub autoomanikel parkida sõidukid nii, et prügiveokitel oleks vaba juurdepääs ühistute jäätmemahutitele, eramajades palume aga tagada vaba juurdepääs konteinerile veograafikus kokkulepitud ajal. Nõnda väldime arusaamatusi ja tühisõitudest tekkivaid lisaarveid.

Kasutatud rehve saab tasuta ära anda Kui rehvide eluiga on läbi, tuleb vanad rehvid viia jäätmejaama või MTÜ Rehviringlus kogumispunkti, kus eraisikud saavad aastas tasuta üle anda kaheksa sõiduautorehvi. Tallinnas võtavad sõidukite rehve vastu kõik jäätmejaamad. Vanu rehve võtavad tasuta vastu ka mõned rehvivahetuspunktid.

Vt ka: rehviringlus.ee

8

KESKKOND

24. aprill 2020

Võõrliigid hoia aias!

Loomaaed teeb elevandi ja teiste taimtoiduliste loomade sõnnikust viljaka kompostmulla Väärtuslik kompostmuld valmib spetsiaalses Tallinna loomaaia territooriumil asuvas kompostimiskeskuses. Tänu kompostimiskeskusele vähenes loomaaia jäätmete vedu jäätmejaama 90%.

Võõrliigid on Eestis need liigid, kes ilma inimese abita siia ei jõuaks. Invasiivseteks võõrliikideks nimetatakse neid, kes inimese tahtsi või tahtmatult siia sattumise järel hakkavad looduses vohama ja probleeme põhjustama. Invasiivsetest võõrliikidest on koostatud nimekirjad ja neid meil kasvatada ei tohi, ka mitte aias. ja põllurammuna köögiviljade kasvatamiseks loomaaia loomadele.

Umbes pool loomaaia kompostimiskeskuses valmivast kompostmullast, mida loomaaed ei vaja, müüakse huvilistele. Kompostmulda on võimalik kasutada haljastuses kasvualusena, väetisena ja mullaparandajana. Muld on aluselise pH-ga, seega sobib hästi ka murust sambla tõrjumiseks.

Kompostmuld on sõelumata ja seda on soovitatav kasutada segatuna mullaga.

Kompostmulla hind on 25 eurot/ m3 ja miinimumkogus ühel tellimusel on 3 m3.

Tellimine ja lisainfo: E–R kell 8–16.30 Dmitri Pšenitšnõi, tel 512 6932.

Otsime taas keskkonnakäppasid Keskkonnaministeerium kutsub kõiki haridusasutusi ja keskkonnahariduse organisatsioone osalema Keskkonnakäpa konkursil, mis tunnustab keskkonnahoidlikku haridustegevust.

Konkursile sobivad esitamiseks kõik algatused, mis aitavad kujundada inimesi keskkonnahoidlikumaks ja -teadlikumaks ning muudavad meie ümbrust paremaks. Oodatud on projektid, mis on uudsed, ressursisäästlikud ning avaldavad head mõju keskkonnale ja kasvatavad osalejate keskkonnateadlikkust.

Keskkonnakäpa konkursile saab kandideerida kuni 10. maini. Laureaadid selgitab žürii ja peale selle saavad kõik inimesed valida oma lemmiku 18.– 31. maini kestval rahvahääletusel.

Konkursil on viis kandideerimise rühma: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida saab kategooriates Tubli tegutseja, Tark tarbija, Õnnelik õpe, Kogu-

konna kaasamine ja Innukas innovaator. Viimane on eriauhind, mis antakse tegevuste eest, mille käigus on leitud uudseid/leidlikke lahendusi keskkonnateemade käsitlemisel, olgu selleks põiming eri ainevaldkondade vahel, keskkonnahoidlikkust edendavad uuringud, vaatlused, leiutised, kampaaniad, koostöö lastevanemate ja ettevõtetega jms.

Kandidaate saab esitada konkursi kodulehel https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnakapp.

„Roheline õu” aitab koduümbrust korrastada Tallinna linnas tegutseval korteriühistul on taas võimalik taotleda linnalt toetust korterelamu õue haljastuseks, et muuta linnaelu keskkonda kaunimaks ja atraktiivsemaks.

Meetme eelarve tänavu on 40 000 eurot. Nädala alguseks oli sellest toetusteks eraldatud 1800 eurot ja vabu vahendeid oli 38 200 eurot.

Taotlusi võetakse vastu aasta ringi kuni meetme eelarve lõppemiseni.

Haljastustoetuse taotlus tuleb esitada kahe kuu jooksul pärast toetatavate tööde tegemist.

Haljastustoetust võib taotleda järgmisteks hoovi heakorrastuse või haljastuse rajamise tegevusteks: p uude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamine ja istutamine;  lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmine ja paigaldamine, istutusmaterjali soetamine ja istutamine; m uru rajamine, sambla tõrje; p uude raie ja hoolduslõikus; n ende tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmine.

Loetletud tegevusteks vajalike tööriistade ja muu inventari ostmiseks toetust ei anta. Vaata ka: www.tallinn.ee/ Teenus-Projekt-Roheline-ou

Eike Vunk keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist

FOTO: VIKTOR BURKIVSKI

Loomaaiast kogutakse kokku ja tuuakse kompostimiskeskusse iga päev 30– 40 kantmeetrit sõnnikut, söödajäätmeid ja allapanumaterjali. Sellest ainuüksi üheksa kantmeetrit annab paksunahaliste maja, kus elavad kolm elevanti, kolm ninasarvikut ja kaks kääbusjõehobu. Paksunahalistest suurim ehk elevant sööb köögivilju, puuvilju, heina, võrseid ja suuri oksi.

Taimtoiduliste sõnnik, taimsed söödajäätmed, peened oksad ja allapanuks kasutatud põhk viiakse kompostimiskeskusse, kus see segatakse ja ühtlaseks massiks peenestatakse.

Põhjaliku segamise järel viiakse jäätmed konteineriga majakese kõrvale platsile, kus need ladustatakse kahekolme meetri kõrgustes aunades, mida traktoritega aeg-ajalt ümber tõstetakse, et sõnnik õhu ja mikroobide toel kiiremini kompostiks muutuks.

Tegemist on aeroobse aunkomposteerimisega.

Kompostimine toorest sõnnikust kuni valmistoodanguni kestab aasta. Aastaga saab pruunikast massist toitainerikas kompostmuld, mida kasutatakse loomaaia territooriumi haljastuses

hulka ja on plahvatuslikult levima hakanud ka Eestis. Kuigi imekaunite õitega, põhjustab liik suurt loodusliku mitmekesisuse kadu, sest moodustab tihedaid ja suuri kogumikke, kus ei kasva teisi taimi. Liik on inimesele ohutu ja seda on kerge rohida. Tegevus peab olema järjekindel, et vältida uute seemnete valmimist ja rohitud taimede uuesti kasvama hakkamist.

Ameerika kevadvõhk kasvab niisketes kohtades ning on suur ja dekoratiivne liik. Soomes ja Rootsis põhjustab taim veekogude kallastel juba probleeme, kasvades tihedate ja vastupidavate massidena. Mõistlik on meil sellist olukorda ennetada ja liiki koduaedades mitte kasvatada. Ameerika kevadvõha sugulane Kamtšatka kevadvõhk on sama invasiiv­ ne, kuigi pole veel keelatud liikide nimekirjas. Sedagi tuleb hoida aias, sest kasvuviis ja mõju on samad.

Eesti siseriiklikku keelatud liikide nimekirja on kantud 13 taimeliiki, Euroopa Liidu omas on neid 36. Kõikide keelatud liikidega saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel, tutvustame mõnd „kurikuulsamat”.

Karuputke võõrliigid on kõige tuntumad, sest riik on nende tõrjega juba üle kümne aasta tegelenud. Liik ohustab nii looduslikku mitmekesisust kui ka inimese tervist: taimemahl kaotab naha päikesekaitse ja päikeselise ilmaga tekib tugev päikesepõletus. Tõrje jätkub ja oodatud on maaomanike panus. Selleks tuleb korra aastas kõik taimed ettevaatlikult välja kaevata ja kuivama jätta. Pikemalt võib riiklikust tõrjest ja selle tulemustest lugeda Eesti Looduse 2019. aasta märtsinumbrist, kuid järjekindla tõrje Keelatud võõrliikide tõrje tulemusel hakkab karuputk meie maastiku- kohustus lasub maaomanikul. pildist taanduma.

Seetõttu tuleb igal maaomaPargitatrad on tunnikul ja rohenäpul olla tähetud ka kui konnatatar, kirburohi. Need Ida-Aa- lepanelik ja informeeritud. siast pärit liigid on endiselt populaarsed, kuid et neist on raske Siidaskleepias on meil vähemal määvabaneda, siis põhjustavad järjest rohral aedades kasvatatav liik, see on vaskem probleeme maaomanikele. Pidev tupidav ja väga hästi võsunditega palniitmine ei anna tulemusi ja kuni kahe junev (aiandusfoorumites ei soovitata meetri sügavusele ulatuvat juurestikku seda teiste taimedega koos kasvatada). on võimatu täielikult välja kaevata. Igast Näiteks Rootsis oli sellega looduses jupisikesest juurejupist läheb kasvama aga ba probleeme ja praeguseks hinnatakuus kogumik. Peamiselt küll aedades kasse tõrje tulemuslikuks ehk lõppenuks. vatatavad, satub neid järjest rohkem looKeelatud võõrliikide tõrje kohustus dusesse ja seal muudavad nad elupaiku lasub maaomanikul. Seetõttu tuleb igal tundmatuseni. maaomanikul ja rohenäpul olla tähelepanelik ja informeeritud. Riik on võtnud Verev lemmalts kuulub maailmas enda kanda karuputke võõrliikide ja väkümne kõige invasiivsema taimeliigi

Kurdlehine kibuvits Purekkari rannas.

hemal määral vereva lemmaltsa tõrje.

Uusi võõrliike tuleb aga igal aastal juurde ja riigi vahendid nendega tegelemiseks on piiratud. Peale keelatud liikide on veel hulk liike, mis on samuti invasiivsed, kuid pole nimekirjadesse lisatud (nt lupiin, astelpaju, kurdlehine kibuvits). Ka need vajavad tähelepanu ja tegutsemist, et ei leviks omasoodu. Ära unusta, et taimedega võid aeda tuua teisedki nuhtlused: taimehaigused ja kahjurid. Kõige tuntum on Lusitaania ehk Hispaania teetigu, mis on iga aiapidaja õudusunenägu. Kuna liigi munad on äravahetamiseni sarnased mulda lisatavate väetisegraanulitega, siis nii see meie aedadesse ongi tulnud. Kõige rohkem Harjumaal, aga hajusalt juba ka mujal Eestis levinud suurest nälkjast on raske vabaneda. Kui suuri nälkjaid saab hävitada neid ämbrisse kokku korjates ja keeva veega üle kallates (hiljem maha matta), siis munade leidmise ja hävitamisega on keerulisem. Hispaania teeteo vastu aitabki ainult aia pidev korrashoidmine ja nälkjate hävitamine. See tähendab suurema piirkonna korrashoidu, sest hooldamata naaberkinnistul võivad nad vabalt edasi paljuneda. Kindlasti tuleb aga jälgida, et ei hävitataks siinseid sarnaseid liike – suurt ja musta seatigu ning mürkidega kohalikke teo- ja putukaliike.

Botaanikaaed aretab kliimamuutustele vastupidavaid puude hübriide Tunnustades kliimamuutuste olulisust, on Tallinna botaanikaaed võtnud suuna uute hübriidsete puude aretamisele, mis aitaksid leevendada muutustega kaasnevaid negatiivseid nähtusi, sidudes enam süsinikku.

Botaanikaaed jätkab Darwini ja Mitšurini tööd, et anda oma panus loodusteaduse varasalve. Tuginedes materialistlikule maailmavaatele viiakse ellu taim­ organismide revolutsioonilist ümberkujundamist. Lähim eesmärk on palmide ja paplite hübridiseerimine, et tulevikupuud taluksid sarnaselt palmidele kuumust ja tarbiksid säästlikult vett, kuid omaksid paplite kiiret kasvu ja pakasekindlust.

Aretustöös lähtutakse Darwini tõdemusest, et elutingimuste muutmine tai-

Papli emasõisik. Ristamisel on plaan valida emaks pappel, mille õisi tolmeldatakse palmi õietolmuga.

mede üleviimise teel ühest kliimast teise mitmesugusel viisil – seemnete, mugulate, pistikute jne abil, toob kaasa taimorganismide tunduva muutumise. Ris-

tamisel toetutakse Mitšurinile, kes saavutas suurt edu geograafiliselt kaugel asuvate taimerasside ja -liikide vegetatiivsel hübridiseerimisel.

Enne hübridiseerimist tõstetakse palmid palmimajast välja ja viiakse pap­ lid kasvuhoonesse, et ühtlustada puude nõudeid kasvutingimustele. Kui hübridiseerimine õnnestub, siis on plaanis seemikud pookida pookealustele, et uurida mentoriks oleva pookealuse mõju noortele hübriididele. Praegu toimub pookealuste valik.

Botaanikaaia direktor Urve Sinijärv rõhutab aretustöös taimede teadliku valiku tähtsust: „Olles kogunud botaanikaaia kogudesse enam kui 8500 erinevat nimetust taimi, on võimalik sellest fondist valida kaughübridiseerimseks vajalike taimede parimad kombinatsioonid.”

KESKKOND

24. aprill 2020

9

Ära viska väärt kraami aia taha!

Kõik, kes kasvatavad aias taimi, tegelevad suvi otsa istutamise, ümberistutamise, rohimise, harvendamise, välja kaevamise, niitmise ja riisumisega. Aed on kui elav organism, mis pidevalt kasvab, liigub ja muutub. Aias töötamisel tekib aga materjali, mida justkui enam vaja ei ole: välja rohitud umbrohi, lehed, sügisesed taimevarred, liialt suureks kasvanud lillepõõsad, üleliigne saak jne.

Kuid „üleliigne” materjal on uskumatult võimas, pärast kompostihunnikus kõdunemist on see toitainetest pungil huumus, millega saab väetada peenraid, põõsaid, hekke jne. Seega teevad õigesti need, kes lasevad toitainete ringlusel aias toimuda.

Mis aga teha, kui ei taha aeda inetut kompostihunnikut? Internetist leiab rohkelt ideesid, kuidas kujundada kenasid kompostimiskohti. Ent kui ei soovi või see ei mahu aeda, siis tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse sätestatud nõuete ja võimalustega. Need on Eestis erinevad: üldkasutatavad kompostimisväljakud, korraldatud haljastusja aiajäätmete vedu, jäätmejaamad jne.

Okste ja lehtede põletamisel tuleb sa-

muti vaadata, kas kohaliku omavalitsuse heakorraeeskiri seda lubab. Põletamine ei ole soovitatav, sest aiast tekkiv kraam sisaldab palju niiskust ja tekitab põledes paksu suitsu. Ühes on aga seadus selge: nagu ka muud prügi, ei tohi aia- ja haljastusjäätmeid viia metsa alla, võsa vahele, kallata kraavi vms. Seda loetakse ebaseaduslikuks jäätmete kõrvaldamiseks ja on karistatav.

Eike Vunk keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist

Aiapidaja meelespea M õtle hoolega, mida aeda istutad! Eriti salakavalad on veeliigid, sest neid ei ole võimalik veekogudest täielikult eemaldada. Ära too aeda keelatud võõrliike.  T õrju keelatud võõrliigid aiast ja ära vii neid aiast välja, muidu võid neid levitada. V õõrliikide loodusesse laskmine ja viimine on rangelt keelatud, sest ohustab meie loodust. Mis kasvab sinu aias, hoia oma aias. M is vohab hästi sinu peenras ja lämmatab teisi liike, on suur nuhtlus ka väljaspool aeda. Selliste võõrliikide levikut tuleb erilise hoolega piirata. K ui vajad võõrliigi tõrjeks nõu või soovid invasiivse võõrliigi kasvukohast teatada, kirjuta info@keskkonnaamet.ee. Ä ra vii aiaprügi loodusesse! Ka aiaprügi on prügi. Komposti see aias või käitu kohaliku omavalitsuse juhiste ja võimaluste kohaselt. H äid juhiseid kompostimiseks annab www.kompostiljon.ee.

Sosnovski karuputk.

Pargitatar.

Kanada kuldvits.

Verev lemmalts.

Eesti loodus on meie ühine rikkus. Hoidkem seda!

Langetati botaanikaaia suurim palm

Tallinna botaanikaaia palmimaja renoveerimise tõttu olime sunnitud langetama botaanikaaia kasvuhoonekompleksi suurima taime, 90 aasta vanuse kanaari datlipalmi, sedastab botaanikaaia koduleht. Hoolimata puu langetamisest pole väärika palmi sugu botaanikaaiast aga siiski kadunud, sest tema seemnetest kasvatatud noored taimed juba sirguvad.

Langetamisotsust ei tehtud sugugi kergekäeliselt ja see sündis igakülgse kaalutlemise tulemusena. Peamine langetamise põhjus oli taime kasvukuju ja sellest tulenev potentsiaalne ohtlikkus. Kuna taime esialgne kasvukoht, 1972. aastal avatud palmimaja, oli üsna kitsuke ja pime, oli puu sunnitud kasvama valguse

FOTO: TBA

Peamine langetamise põhjus oli taime kasvukuju ja sellest tulenev potentsiaalne ohtlikkus.

poole ning seetõttu kasvas tüvi kõveraks.

Väikese taime puhul polnud see probleem, kuid et lõpuks oli palm u 15 meet-

rit kõrge, kardeti tõsiselt puu stabiilsuse pärast. Lisaks kõverale tüvele andis sellele hirmule alust ka tõsiasi, et tüve alalosa oli märgatavalt peenem kui ülaosa.

1998. aastal valminud uues palmimajas olid kasvutingimused eelnevatest märgatavalt paremad ja sellest ka puutüve ülaosa ehk uues majas kasvanud juurdekasvu jämenemine. Lisaks kasvas kanaari datlipalm palmimaja välisseinale nii lähedal, et tal polnud võimalik moodustada korralikku sümmeetrilist võra ning see omakorda suurendas taime tasakaalukaotuse ohtu veelgi.

Viimased kümme aastat oli puu trossidega kinnitatud/toestatud, kuid kuna palmidel paikneb põhiline raskus ülaosas, valitses pidev oht, et selline toestus ei pruugi olla piisav.

Pärast kanaari datlipalmi langetamist jääb palmimaja kõrgeimaks taimeks u 16 meetri kõrgune kõrge araukaaria.

10 VABA AEG

24. aprill 2020

Teel elektrisõidukite poole Alanud on ehitushooaeg ning paljud korteriühistud korrastavad hoove ja hooneid. Neid tegevusi toetab võimaluste piires Tallinna linn. Üle Euroopa võetakse kasutusele aina enam elektrilisi sõidukeid, sest võrreldes sisepõlemismootoriga ei erita elektrimootor linnakeskkonda heitgaase ja on kolm korda energiatõhusam säästes nii keskkonda kui ka omanikule kütuseraha.

Prognoositakse, et juba kümne aasta pärast sõidab Tallinnas umbes 50 000 elektriautot ja 15 aasta pärast on kõik siinsed ühissõidukid elektrilised. Inimeste huvi elektriautode ostmise vastu aina kasvab tänu hinna pidevale alanemisele – näiteks Dacia plaanib järgmisel aastal tuua turule elektrilise linnamaasturi, mille hind on umbes 12 000 eurot ja millega saab ühe laadimisega sõita 250 kilomeetrit.

Kuidas näeb välja „tankimine”?

Elektriautot võib võrrelda nutitelefoniga, mille akut tuleb laadida. Sarnaselt nutitelefonidele võib ka autode akusid kordamööda laadida, kuid palju mugavam on, kui igal autol on oma laadimisseade. See tähendab, et lähiaastatel tõuseb korteriühistutes teemaks parklatesse laadijate paigaldamine, kuna eeldatavasti iga viies sõiduauto vahetatakse välja elektrilise vastu. Kortermajade juurde on laadijaid isegi kergem paigaldada kui eramute juurde, sest paljude elanikega majadele on projekteeritud suurema peakaitsmega elektriühendus. Laadijad tuleb lihtsalt programmeerida töötama öisel ajal, kui korterites tarbitakse elektrit vähe. Nii ei teki elektrivõrgule erilist lisakoormust, sest tüüpiline auto-

Elektriautode kasv ELis viimase kaheksa aastaga 800 000 700 000 600 000 500 000 400 000 300 000 200 000 100 000 0

2008 2009 2010 2011 2012

laadija sarnaneb võimsuselt elektripliidi või saunakerisega. Näiteks nelja keedualaga pliidiplaadi võimsus on 6,3 kW ja elektrilisel saunakerisel 9 kW ning levinud automudeli Nissan Leaf laadija on 6,6 kW võimsusega.

Laadija paigaldamise kõige suurem töö on toitekaabli vedamine elektrikilbist autode parkimiskohani, sest läbi seinte on vaja puurida paar auku ja kaevata kaabel maa alla, et vältida juhuslik-

Närv

... tee (tänav Pirita linnaosas)

... Salvador

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

ke vigastusi. Mõistlik on teha laadijate paigaldustöid siis, kui majas toimub näiteks fassaadi või hoovi renoveerimine.

Kui maja juures suuremaid ehitustöid juba tehakse, kuid elektriautot ühelgi elanikul veel pole, tasub maasse panna kümmekond eurot maksev plastist kaablikaitsetoru, kuhu saab hiljem lisada toitekaabli. Hoovide korrastamisel või hoonete renoveerimisel on mõistlik planeerida ka elektriautode laadimise ...droom (spordirajatis) Linn Prantsusmaal Asum Pirital

...-kiri

OlümpiaRaviorgan toitumine (lühend.)

...valitsus

Elu-

H, ..., J Rannale triivinud puu

LõunaAafrika Vabariik Netilehekülg

Lindla

Vooluallikas Laulja

V.-Rooma münt

V. Pandi näidend

Endine pank Süd-Ost

Per annum Orjus

Mehenimi

Kipsi erim

Ese

Sihtasutus

Eesti Komitee Komponendid Rõivasuurus

Kauba hoiukoht Lämmastik Vene lennuk

Atmosfääri olek Ornitoloogiajaam

Tantsuline Saksa k. artikkel

Orust või teest üle viiv sild Alkohoolne jook

Nõu

Fosfor Imemisravim või -kompvek

Mündi esikülg

Kuupäev

Elbe jõe lisajõgi

Macau

Tantsusamm

Lahti

Röntgen

Naisenimi

Kuivatatud viinamari Mediteerimisloitsud

Knock-...

... Teater (Tallinnas) Läti maakood

2 × täht M-tähe naaber

Jupiteri kuu Uushõbe

Postitõld

Endine näitleja

Pesupulber

Eriosakond Isana hoolitsev

Riigi Infosüsteemi Amet Kangaspuude osa

Jõgi Siberis Edward

Järjest. tähed

Purjenöör

Postifirma

Destillaat ...hein (seaväät) Sotsialist Lehtpuurohke matsatukk

Linn

Kirikla

Eleport OÜ projektijuht

Ujumisveteran

VASTUS „... ja asjad” (A. Kivirähk) Tamm (inglise k.)

Jood

Ehisega õlak Klaverimark

Tasuv, tulutoov

Öö... (lind) Mehenimi

Muuseas

Küprose pealinn

Tallinna Energiaagentuur, Adam Erki Enok

...tõbi (tuukrite haigus) Naisenimi

Kanal 2 saatejuht Amalie Konsa lavanimi 2 × täht

Järjest. tähed

Eo ... (iseenesest, ladina k.)

Kellel

Kallike

Astmik

Seadusemuudatus tulekul Tallinna ja lähiümbruse valdade kortermajade ehitamisel on edumeelsemad arendajad avanud parkimiskohtade juures kõigile elanikele kasutatavad laadimispunktid ning on arendajaid, kes on teinud ära laadimistaristu ettevalmistavad tööd, paigaldades maasse kaablitorud.

Eeskujulik õpilane Iga kord

Salvkaevu osa

Eesti telesari „ ... Kubi”

võimalus, sest kümne aasta pärast läheb seda kindlasti vaja.

On ka neid inimesi, kes tahaksid laadimispunkti rajada, kuid naabrite vastuseisu tõttu ei saa seda teha. Nimelt peab üldpinnal (näiteks hoov) tehtavate tööde jaoks küsima naabrite käest luba ja saama 51% ühistu liikmetelt kirjaliku kinnituse. Kui järgmine naaber soovib samuti omale laadija paigaldada, peab ka tema häälte korjamist otsast alustama. Selleks et vältida naabritevahelisi vaidlusi ja soodustada elektriautode levikut, kavandab ministeerium ehitusseadustiku muudatust, mis nõuaks uute ja rekonstrueeritavate hoonete juurde laadimistaristu rajamist, kui hoone teenindamiseks on ette nähtud kümme või enam parkimiskohta.

Korteri ja eramu juurde sobiv laadimisjaam on küllaltki lihtne lauaarvuti suurune aparaat, mille ostuhind algab 500 eurost ja selle paigaldamine on elektrikule jõukohane. Seetõttu on laadimiskoha rajamise kõige keerulisem osa naabritega ehitustöödes kokku leppida. Senikaua saavad tallinlased oma sõidukeid laadida üle linna paiknevas 40 avalikus kiirlaadijas, mida haldavad peamiselt Eleport OÜ ja ELMO võrgustik.

Hoovide korrastamisel ja jalgrattaparklate või -majade rajamisel tuleks arvestada, et suurenenud on elektrijalgrataste ja muude elektriliste kergliiklusvahendite osakaal. Seega oleks otstarbekas hoovidesse kavandada ka kergliikusvahendite laadimisvõimalused.

Konarus

Citius, ..., fortius Alfa Romeo Küsisõna Esmaspäev Näitav asesõna

Märtsikuu ristsõna õige vastus on: Töö kiidab tegijat. Õigesti vastanute hulgast valis loos välja auhinna saajad – Meeli Kessel, Kalju Kroon ja Arvo Reiman. Võitjatega võtame ühendust.

Aprillikuu ristsõna vastus palume saata e-posti aadressil: piritaleht@tallinnlv.ee 22. maiks. Head nuputamist!

Reakuulutused Kogemustega korralik töömees teostab ehitus-, remondi- ja san-tehnilisi töid.

Tehtud töödele garantii. Tel 5597 2332 Hekkide pügamine ja hooldamine, õunapuude lõikamine ja noorendamine, aiamaa külviks ettevalmistamine mullafreesiga. Tel 5597 2332 Kandiline puitbrikett 130 eurot/1000 kg, ümmargune puitbrikett auguga 150 eurot/1000kg, premium pellet 6 mm ja 8 mm 190 eurot/960 kg. Transpordivõimalus. Tel 504 0304 Lõikan hekki, saetööd aias, trimmerdamine. Tel 5554 7291 Müüa lõhutud küttepuud kohaletoomisega. Lepp, sanglepp, kask. Hinnad soodsad. Küsi pakkumist! Tel 509 9598 pakhalupuu@gmail.com, www.pakhalupuu.ee Müüa puhast hobusesõnnikut kottides 5 eurot/40 l või lahtiselt kärutäis, hind kokkuleppel. Alates 10 kotist transport tasuta. Tel 507 1497 Nahaarsti ja teiste eriarstide konsultatsiooid telefoni teel al 30 eurot. www.vita.ee Tel 669 0806 Müüa loomasõnnikut: 7 tonni – 150 eurot, 15 tonni – 220 eurot, mulda, liiva, killustikku ja täitepinnast. Tel 5697 1079, e-post: taluaed@hot.ee

Mais Mähe kirikus Müüa puitbrikett kandiline RUF 130 eurot/960 kg, kuivad kütteklotsid 110 eurot/48 kotti, pellet premium 8 ja 6 mm, kuivad lepp ja kask kottides. Laost Pähklimäe 4, Maardu saab osta paki kaupa: puitbrikett 1,5 eurot/10 kg, www.leilibrikett.ee, tel 5692 4924.

Aias trimmerdamine. Tel 5554 7291.

Korstnapühkija ja pottsepa litsenseeritud teenused Pirital, Meriväljal ja Viimsis. Puhastame, remondime ja ehitame küttekoldeid ja ventsüsteeme. Korstnapühkimise akt päästeametile ja kindlustusseltsidele. Tel 5690 0686, korsten. korda@gmail.com Kui on plaan ehitada uus aed, terrass või paigaldada kivisillutis, siis võta ühendust. Tel 5551 8638, Toomas.

Ehitus- ja remonditööd. Fassaadi-katuste-vaheseinte-saunade-terrasside ehitus. Parketi, uste, akende, liistude paigaldus ja muud siseviimistlustööd. Tel 5360 5083.

Hekkide ja viljapuude lõikus. Tel 5663 0024.

Müüa küttepuud pikkusega 30–60 cm.

Toores segalehtpuu alates 42 eurot/rm.

Kuiv segalehtpuu alates 57 eurot/rm.

30 cm kuiv lehtpuu 40 l võrgus 3,10. Tel 504 2707.

Jälgi Pirita linnaosa tegemisi ja värskeid uudiseid ka Facebookist!

Soovime kaunist ja õnnistatud kevadeaega!

Uute kohtumisteni Mähe kirikus!

Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel 5352 9476, e-post: mehitus@gmail.com Kevadine viljapuude hooldus- ja noorenduslõikus. Tel 554 7278, Toomas

Müüa puitbrikett RUF 145 eurot / 960 kg, kütteklotsid 110 eurot / 48 kotti, pellet premium 8 ja 6 mm, kuiv lepp ja Tänavakivide paigaldus, puit- ja võrkkask kottides. Laost Pähklimäe 4, Maaraedade ehitus, haljastustööd, prügivedus saab osta paki kaupa puitbrikett 1,5 du, lammutustööd, terrasside ehitus. Tel eurot / 10 kg, pellet 3,2 eurot / 15 kg. Tel 5608 1124, e-post: eleanor31@online.ee 5692 4924 Pakun muruniitmise ja trimmerdamiMüüa küttepuud pikkusega 30–60 cm. se teenust koduaedades, ühistute ja äriToores segalehtpuu alates 42 eurot/rm. ühingute ümbruses. Helista ja küsi lisa Kuiv segalehtpuu alates 57 eurot/rm.

– 5399 3595 30 cm kuiv lehtpuu 40L võrgus 3,10. Tel Ostan Eesti ja Tsaari-Vene münte ja pa504 2707. berrahasid, aumärke, medaleid. Pakkuda Kutsetunnistusega korstnapühkija. Töö võib kõike, mis tundub vana –mitmesupuhas ja korralik, tehtud töö kohta välgustel teemadel. Kuulutus ei aegu, raha jastan nõuetekohase akti. Tel 5689 0125, kohe. Iga päev kl 11-21. Tel 5595 5996. e-post kuldnoop@gmail.com Ohtlike puude langetamine, hekkide ja Teostame viljapuude ja hekkide lõikusõunapuude lõikus. Tel 521 0334. töid, pikaajaline töökogemus. Info telefonil 521 6037.

Kivikorstnate ehitamine. Tel 518 8889.

Remont- ja viimistlustööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. Teostatavad tööd: tapeetimine, pahteldamine, krohvimine, värvimine, kipsplaadi paigaldamine, kindlustusjuhtumitega seotud veekahjude likvideerimine jms. Tel 510 0250, raul@vivamees.ee

Kui eriolukord Eestis lõpeb, siis on Mähe kirikus taas igal pühapäeval kell 11 jumalateenistus ja esmaspäeviti kell 18 piibli- ja palvetund. Järgime valitsuse korraldusi eriolukorra kohta.

10. mail EMADEPÄEV – päevakohane erikava

„...Ja mida rohkem ihkas emasüda kui seda, et oma lapsel oleks arm nii elada siin karmi tuulte ilmas, et kaitse tugev oleks, armastusehell.” /Irene Paldre/

31. mail NELIPÜHA – päevakohane erikava

Mähe koguduse kohta saab infot kodulehelt www. mbk.ee ja FB-st Mähe kirik ning vanempastor Ruudi Leinuselt (tel 5622 0017).

Jumal kinkigu oma armu, et koroonaviirus lõpeks, haiged paraneks ja terved oleks hoitud!

Koduteenus juuste lõikus eakale ning puuetega abivajajale. Kaie, tel 5592 8588.

Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim. Lõikame viljapuid, pügame hekke, langetame puid ning vastavalt teie soovile teeme ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 5563 7666. Rohkem infot kodulehelt www.ifhaljastus.ee

Ka looduses kehtib koroonaviiruse vastu võitlemise valem

Kodust väljas liikudes hoia teistest inimestest vähemalt KAHE meetri kaugusele.

Otsi jalutamiseks või sportimiseks koht, kus on vähe inimesi.

Kui lähedalasuvas parklas on üle 10 auto, vali teine koht.

Kodust väljas liigu üksi, vajadusel KAHEkaupa või perekonnaga. Sellest suuremad kogunemised on keelatud.

Ära jäta taskurätikuid, joogitopse või muud prahti avalikku kohta vedelema.

Haigena püsi kodus!

Hooli keskkonnast ja teiste tervisest!

Kaitse ka looduses liikudes end ja oma lähedasi! koroonaviirus.ee

✆1247 kriis.ee

www.facebook.com/piritalinnaosa/

REKLAAM 11

24. aprill 2020

12 REKLAAM

24. aprill 2020

Aastast 2002

Info ja tellimine

51 36 999

info@ky�eladu.ee www.kü�eladu.ee

TALLINN & HARJU TASUTA TRANSPORT!

RUF PUITBRIKETT

130€

ÜMAR PUITBRIKETT

140€

PELLET

ALATES

/ALUS

ALATES

/ALUS

ALATES

195€ /ALUS

EESTI SUURIM VALIK KÜTTEMATERJALE!

Head Merivälja pansioni kliendid!

Pirita Linnaosa Valitsusel on rõõm õnnitleda kõiki aprilli sünnipäevalapsi!

Puitbrike� • pellet • kaminapuud kivisüsi • turbabrike� • grillsüsi

Vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodete paigaldus Info@vihmaveerennid.ee

Tel: 52 7 1059

Armsad Pirita juubilarid! Õnnitleme kõiki aprillikuus juubelit tähistavaid Pirita linnaosa eakaid elanikke!

Linnaosavalitusus jätkab eakate juubilaride vastuvõttudega taas, kui epidemioloogiline olukord on riigis stabiliseerunud.

Reklaamihinnad 1/32 1/16 1/16 1/8 1/6 1/6

(53x48) (111x48) (53x102) (111x102) (111x156) (169x102)

25€ 40€ 40€ 80€ 140€ 140€

1/4 (226x156) 1/2 (284x182) 1/1 (284x366) Eraisiku reakuulutus Juriidilise isiku kuulutus

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 645 7600, faks 645 7609, e-post pirita@tallinnlv.ee.

Toimetaja telefon 645 7629, e-post piritaleht@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.

280€ 520€ 870€ 8€ 12€