MAXIMA SAAGA PEAB SAAMA LAHENDUSE LK 3 UUE AASTA OLULISEMAD MAKSUMUUDATUSED LK 3 PEAMINISTER KÄIS PMGS LK 3 5. jaanuar 2018 NR 1 (269)
www.facebook.com/piritalinnaosa Ajalehe uus toimetaja Pirita ajalehel on uus toimetaja Gerttu Alteberg, kes asub tööle ka avalike suhete nõuniku ametikohale. Ta on varasemalt tegutsenud vaba- kui ka erasektoris, korraldanud mitmeid suursündmusi ja omandanud kõrghariduse Tallinna Ülikoolis. Temaga saab ühendust helistades 645 7629 või kirjutades e-postile gerttu.alteberg@tallinnlv.ee.
Alustatakse Lillepi pargi korrastamisega
Meile kõigile on inspiratsiooniks Kompassi meeskond! Kompassi meeskond sai alguse tänu aktiivsetele noortele, kellel oli ühine soov teha head. Nende tegevus kasvas välja paari sõbra soovist, kuid nüüd on sellest saanud mitmekümnepealine meeskond. Liikmetega vesteldes selgus lihtne tõsiasi, et kogukonda abistatakse lihtsalt heast südamest, teist tagamõtet pole. Kompassi meeskond kirjutab ise järgmiselt: „Kompassi meekonna eesmärgiks on luua uusi sõprussuhteid inimestega. Me tahame sirutada oma käe inimesteni ning jagada kõigiga seda armastust, mis meile on antud.” Nende heateod on jõudnud mitmete Pirita inimesteni. „Te tegite
lustatud ja paljulapseliste perede lastele. Kõik abistajad said täpse kingisoovi ja juhised, millele järgnes kinkide viimine lasteni. Detsembrikuu keskel toimuski jõulupidu Pirita Linnaosa Valitsuse ruumides. Meeleolukal jõulupeol osales 39 last, kes said suu magusaks, mängida ja koos laulda jõululaule. Peol valitses soe meeleolu!
midagi rohkemat, kui teilt oodatakse või nõutakse. Te teete vabatahtlikult head oma kogukonnale, meie Pirita inimestele. Aitäh!”
Heategevuslik jooks ja „Kingakarbi Kingitused” Oktoobrikuu alguses korraldas sõpruskond Alina Tubli, Pirita linnaosa vanem heategevusliku jookLinnaosa vanem Alina Tubli ütles vasu. Sportliku sündmuse eesmärk oli batahtlikele oma tänusõnad: „Te tegikoguda raha Maarjamäe Asenduskodu te midagi rohkemat, kui teilt oodatakmänguväljaku ehituse toetuseks. Kokku koguti toetusi 92 osalise ja lisaannese või nõutakse. Te teete vabatahtlikult tajate abiga 1108 eurot. head oma kogukonnale, meie Pirita inimestele. Aitäh!” Juba kuu hiljem võeti ette järgmine heategevuslik projekt „Kingakarbi Kingitused”! Kuni 6. detsembrini kutsus sõpUuel aastal uue hooga ruskond üles tegema jõulurõõmu PiriKompassi meeskonnale tõotab tulla uus aasta tihe ja üritusterohke. Erinevate ürita linnaosa erivajadustega, vähekind-
Detsembrikuus hindasid Tallinna Keskkonnaameti ja Pirita Linnaosa Valitsuse spetsialistid Lillepi pargi liigilist kooslust ning alustasid hooldusraie kava koostamisega. Hooldusraie on vajalik, et tagada rikkalik liigiline kooslus ja ohutu liiklemine pargis. Murdunud ja kuivanud puud on ohtlikud kergliiklusteel sportijatele ja kõnniteel liiklejatele, mistõttu on vajalik nende eemaldamine. Prioriteediks on ka võsa eemaldamine põlispuude juures, mis ohustab kasvukohatingimusi ja pargi väärtuslikku kooslust. Hooldustöödega alustatakse aasta esimeses pooles.
Piritale jääb gümnaasium! Pirita Linnaosa Valitsus täpsustab, et 10. detsembril ilmunud Postimehe artiklis „Agur: keskpäraste torukoolide asemel tekivad tugevad põhikoolid“ on esitatud eksitavat informatsiooni Tallinna koolivõrgu muudatuse kohta. Pirita linnaosa vanema Alina Tubli sõnul jääb Piritale kindlasti gümnaasium alles ning seega on Postimehe esitatud väide eksitav. „Pirita Majandusgümnaasium avas sel õppeaastal gümnaasiumis lisaks majanduse õppesuunale ka loomeettevõtluse õppesuuna. Kooli juhtkond teeb suurepärast tööd ning õppetöö kvaliteet ja kooli arendustööd on minu hinnangul eeskujuks paljudele teistele gümnaasiumitele. Pirita Majandusgümnaasiumi pole kindlasti plaanis muuta põhikooliks nagu artiklis on väidetud,“ sõnas Tubli.
Arutelu linnaosa vanemaga
tuste näol suunatakse kogukonnale tegevusi terve aasta vältel. Huvitava asjaoluna saab välja tuua, et Kompassi meeskond osaleb ka teiste organisatsioonide heategevuslikes aktsioonides. Kes palju teeb, see palju jõuab! Uuel aastal proovib Kompassi meeskond luua võimalusi noortele osalemaks tasuta üritustel või tegevustes. Nende arvates on taolised ettevõtmised olulised, sest siis saab luua uusi suhteid,
olla abiks abivajajatele ja kujundada hoolivat suhtumist ümbritseva maailma vastu. Näiteks organiseeritakse filmi- ja lauamänguõhtuid, tehakse heakorratöid, korraldatakse heategevuslik jooks ja uuesti viiakse läbi kingakarbi kingituse projekt. Mittetulundusühingu Kompassi tegevustega saab olla kursis Facebooki lehe Kompassi Meeskond vahendusel.
18. jaanuaril kell 12.00 toimub Pirita Sotsiaalkeskuse kaminatoas arutelu linnaosa vanema Alina Tubliga. Kohtumise käigus on võimalik esitada endale olulisi küsimusi, millele linnaosa vanem vastab.
TEADAANNE 15. veebruaril kell 10.00-15.00 on võimalik saada tasuta õigusabi linnaosa valitsuse (Kloostri tee 6) saalis. Täpsem informatsioon avaldatakse veebruarikuu alguses veebileheküljel www.tallinn.ee/pirita.
2
JUHTKIRI / UUDISED
JUHTKIRI
Heade mõtetega uude aastasse!
2
017. aasta ja pikad pühad on lõppenud. Loodan, et saite piduroogasid nautida lähedaste seltsis ning leidsite aega puhkamiseks. Veel enam loodan, et teil oli võimalus vaadata tagasi lõppenud aastale ja olla tänulik kõikide kaunite hetkede eest. Oli meeldejääv aasta! Meil on kombeks anda uusaastalubadusi. Ei eita, et ka minul. Luban ka sel aastal lugeda rohkem raamatuid, õppida uusi asju ning olla sportlikum ja kaalu langetada. Aga mul on ka täiesti uus eesmärk, millega kutsun üles liituma.
P
roovime sel aastal märgata inimesi enda ümber aastaringselt, mitte vaid pühade ajal. Tunnustame oma kaaslasi igapäevaste võitude eest. Täname inimesi, kes on meie ümber ning kes oma igapäevasusega muudavad meie hetki kaunimaks. Tooksin suureks eeskujuks näiteks Kose asumi elaniku, kes oli kogukonnas eestvedajaks, et teha tublile postiljonile tänukingitus. Või sõpruskonna, kes tegi jõulukingitused (ja peo!) meie linnaosa lasterikaste perede lastele. Soovin rohkem olla just nende inimeste moodi. Pirital elavad head inimesed. Märkame, hoolime ja tunnustame üksteist! Pirita Linnaosa Valitsus on otsustanud taaselustada tunnustuskonkursi “Pirita Aasta Inimene.” Konkursi käigus valitakse välja üks Pirita elanik, kes on teinud viimase aasta jooksul meie kodukandile midagi head. Soovitan võimalust kasutada ning ülesseadmisega väärt inimesele rõõmu valmistada.
O
ma mõtteid sel ja kõigil teistel Pirita teemadel saab minuga arutada 18. jaanuaril kell 12.00 Pirita Sotsiaalkeskuses (Metsavahi tee 4). Tutvustan seal ennast veidi lähemalt. Kui sel korral tulla ei saa, võib mulle kirjutada aadressil alina.tubli@tallinnlv.ee või lihtsalt tänaval ligi astuda. Kindlasti kuskil kohtume! Võtaksin enda varasemast sõnasabast kinni ja tänaksin lõpetuseks Pirita Linnaosa Valitsuse kolleege, kes on mind väga soojalt vastu võtnud. Aitäh! Kaunist uut aastat!
Alina Tubli Pirita linnaosa vanem
5. jaanuar 2018
EV100 Tallinna kava fookuses on lapsed ja noored Jaan Poska majas tutvustati detsembrikuu alguses Eesti Vabariik 100 Tallinna kava – mitmekülgse programmiga soovib linn pakkuda elamusi ja tegutsemisrõõmu nii kõigile tallinlastele kui ka linnakülalistele. Kuna EV100 on pühendatud lastele ja noortele, siis on kavas rida kingitusi ja üritusi just neile mõeldes. Tallinna vanim lasteaed, Kopli lasteaed, sündis samal aastal mil Eesti Vabariik. Sellest ajendatuna otsustas linn kinkida oma lasteaedadele Eesti riigi juubeli puhul uued mänguväljakud. Projekti „100 mänguväljakut Tallinna lasteaedadele“ raames kerkib 126 uut mänguväljakut. Ka Tallinna päeva, 15. maid, tähistatakse tuleval aastal kummardusena Eestile. Sel päeval on üks kesksemaid üritusi Tallinna õpilaste ühislaulmine Vabaduse väljakul, millest võtavad osa põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased. Lasteaialaste laulupidu „SadaSäraSilma“ toimub Vabaduse väljakul 1. juunil. Suurematele lastele korraldatakse 18. augustil noorte tänavakultuuri festival. See toob nii osalejate kui külastajateni tänavatantsu, tänavakorvpalli ja mini-jalgpalli säravad hetked, ehedad emotsioonid ja ambitsioonikad ning andekad noored. Lisaks võistlustele saab kuulda head muusikat, saab osa kunstist ja osaleda erinevates töötubades.
Eesti naaberriigid Läti ja Leedu tähistavad oma 100. sünnipäeva samal aastal, mille puhul toimuvad kolme riigi peaväljakutel ühised kontserdid. Balti riikide pealinnade orkestrite kontserttuur toimub 18.08-01.09 Riias, Tallinnas ja Vilniuses. Kingituseks naaberriikide pealinnadele paigaldatakse Riiga, Tallinnasse ja Vilniusesse ka kolme riigi lipuvärvides lillepeenrad. Lisaks lastele ja noortele ei jäeta tähelepanuta neid, kes lapseeast väljas – igal tallinlasel on riigi sünnipäevaga oma side ja seda saab tähistada nii üheskoos linna südames kui eraldi oma kodukohas. Juubeliaasta meelde-
jäävaks tähistamiseks toimuvad üritused üle linna – nii on iga linnaosa tulnud välja oma programmiga. Eesti kunsti kuldaja näitusega „Rõõm Tallinna südames“ Tallinna Raekojas tähistatakse lisaks Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ka 100 aasta möödumist Tallinna saamisest riigi pealinnaks. Näitus annab tervikliku ülevaate 20. sajandi esimese poole Eesti maalikunstist. Tallinna EV100 pühendatud programmi eelarve on 1,3 miljonit eurot, lisaks Tallinna Kommunaalameti investeeringud erinevatele valguslahenditele ligi poole miljoni euro ulatuses. Kõik Tallinna linna sündmused on kokku kogutud ja leitavad EV100 kodulehel https:// www.ev100.ee/, mida pidevalt täiendatakse uute kingituste ja sündmustega. EV100 juhtrühma liige Tiit Pruuli andis ühtlasi põgusa ülevaate 2018. aasta juubelinädala, 19.-24. veebruari kavast ja sündmustest. „Meie eesmärk on, et sündmused ei koonduks ainult suurematesse linnadesse, nagu Tallinn või Tartu, vaid need toimuksid võimalikult paljudes erinevates piirkondades,“ märkis Pruuli.
Abilinnapea Züleyxa Izmailova loodab lasteaedadesse tuua mahetoidu 13. detsembril toimus Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse ja Tallinna Linnavalitsuse korraldatud lasteasutuste infopäev, kus räägiti mahetoidu kasutamise võimalustest lasteaedades ja tutvustati uut Eesti mahetoitlustamise ökomärki. Toimunud infopäev oli vaid üks mitmetest lähemas tulevikus toimuvatest kohtumistest, kus kaardistatakse toitlustuse olukorda lasteasutustes, sealhulgas seadusandluse kitsaskohti ning võimalikke lahendusi, et koostada teostatav plaan mahetoidule üleminekuks. „Praeguseks oleme nõu pidanud nii tootjate kui lasteaedade esindajatega. Järgmiseks kohtutakse toitlustusettevõtetega, sest suur osa lasteaedadest kasutab just nende teenuseid. Vähem on neid lasteaedu, kus toitu valmistatakse kohapeal,“ täpsustas Izmailova. „Kuna lasteaedade toitlustust korraldatakse vähemalt kahel erineval moel, peame leidma paindlikud võimalused kõikidele lasteaedadele, sest huvi mahetoidu pakkumise vastu on väga suur.“ Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on sel teemal linnal partneriteks ja nõuandjateks oma ala tippspetsialistid. Izmailova on tuleviku osas optimistlik, sest ka paljudele lapsevanematele ja haridusasutuste juhtidele on selge, et parim toit on kasvatatud ilma mürgiste tõrjevahendite- ja sünteetiliste väetisteta. „See, et üleminek mahetoidule on oluline ja väga vajalik, näitab ka paljude linlaste ja entusiastlike huviliste tagasiside, kes on mulle kirjutanud on ning seda just tarbijate poole pealt,“ märkis Izmailo-
va. „Mul on siiralt hea meel, et ka juba peale pistelist osavõttu meie algatatud mahetoidu seminarist, on linnavolikogu liige Annela Ojaste jõudnud arusaamisele, et üleminek mahetoidule peab olema eesmärk. Rõõm on seda suurem, et erinevalt rohelistest ei rääkinud sotsid kahjuks kogu valimiskampaania jooksul mahetoidust mitte sõnagi.“
Abilinnapea möönab, et Tallinna mahetoidu-kava vajab põhjalikke ettevalmistusi, mis ei nõua palju ressurssi ning vastavalt väljatöötatud kavadele saab hakata taotlema vahendeid järgmise aasta lisaeelarvest. „Vaatame ümber oma valdkonna võimalused ja tegeleme ülejärgmise aasta eelarvega, mida asume koostama juba järgmisel suvel,“ nentis Izmailova.
Tunnusta meeldejäävat Pirita elanikku! Alates 2. jaanuarist kuni 1. veebruarini on võimalik esitada kandidaate tunnustuskonkursile „Pirita Aasta Inimene“. Konkursi eesmärk on välja selgitada kodanik, kes on viimase aasta jooksul teinud midagi meeldejäävat Pirita linnaosale kogukonnale. Kandidaate saab esitada Pirita kodulehel või linnaosa valituse hoones (Kloostri tee 6, Tallinn). Nomineerimisel on vaja välja tuua esitaja andmed (nimi, e-post, telefoninumber, aadress), nominendi andmed (nimi, e-post, telefoninumber, aadress, sünnikuupäev) ja nomineerimise põhjus. Auhind antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva paiku.
Pirita Aasta Inimeseks 2008 kuulutati preester Vello Salo. FOTO: TIIT MÕTUS
UUDISED
5. jaanuar 2018
3
Muudatused kõikidel trammiliinidel ja bussiliinil nr 6 Tallinna Transpordiamet teatab, et alates 1. jaanuarist 2018 muutuvad kõikide trammiliinide ja bussiliini nr 6 sõiduplaanid. Bussiliinil nr 37 lisandub alates 1. jaanuarist Keskuse suunal Mustamäe tee peatus ja Kunstiakadeemia peatus nimetataks ümber Kivisilla peatuseks. Kõikide sõiduplaanidega saab tutvuda Tallinna veebilehel.
Kuulsate Chelsea lillenäituste tutvustamine
Maxima saaga peab saama lahenduse Pirita linnaosa vanem Alina Tubli soovib leida lõpliku lahenduse Merivälja tee äärsele kinnistule Maxima kaubanduskeskuse ehitamise saagale. Linnaosa vanem soovib tutvuda poe viimase planeeringuga, kohtuda nii kohalike elanike kui kaubandusketi esindajatega ning leida kõiki osapooli rahuldav lahendus. Projekti avaliku arutelu käigus 2015. aastal näitasid elanikud välja rahulolematust poe planeeringu osas. Pirita linnaosa vanem Alina Tubli selgitas, et kohalikud hindavad väga kõrgelt elukohta ümbritsevat keskkonda ja seetõttu on võimaliku kaubanduskeskuse vastu. “Pi-
rita elanikud peavad oluliseks vaikset ja rohelist naabruskonda. Järjekordne ärihoone ei mahu sinna kirjeldusse, ” mainis Tubli. Linnaosa vanem Alina Tubli rõhutas, et kindlasti tuleb uuesti algatada diskussioon võimaliku Maxima kaubanduskes-
kuse osas. “Olen valmis kohtuma kõikide osapoolte esindajatega. Kinnitan, et esmajoones soovin ühe laua taha istuda Maxima esindajatega ja tutvuda viimase planeeringuga,” teatas Tubli. Ta rõhutas, et seejärel soovib vestelda piirkonnas elavate inimestega, et tutvusta-
da viimast planeeringut ja välja selgitada nende visioon võimaliku kaubanduskeskuse osas. “Pärast mõlema osapoolega kohtumist soovin leida lõplikku lahendust olukorrale, mille üle algas arutelu juba 2009. aastal,” selgitas Tubli.
2018. aasta olulisemad maksumuudatused Rahandusministeerium koostas ülevaate olulisematest muudatustest maksupoliitikas, mis jõustusid 1. Jaanuarist. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 500 euroni kuus. Muudatuse mõjul suurenevad sissetulekud rohkem kui 500 000 inimesel. Kuni 1200 eurot teeniv inimene saab praeguse korraga võrreldes kuus rohkem kätte kuni 64 eurot ja aastas kuni 768 eurot lisatulu. Alates 1200-eurosest brutopalgast hakkab 500-eurone maksuvaba tulu langema, kuni jõuab 2100-eurose brutopalga juures nulli. Füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) maksustamine muutub lihtsamaks. Muudatuste eesmärk on soodustada FIE-na tegutsemist, luues neile äriühinguga sarnase maksuõigusliku keskkonna. Näiteks saavad FIE-d arvata ettevõtlustulust maha vastuvõtu- ja reklaamikulud ning tasutud sotsiaalmaksu. Muudetud on kahjumite edasikandmise ja välisriigis teenitud ettevõtlustulu tulumaksuga maksustamise reegleid ning ettevõtlustulult sotsiaalmaksu tasumisele on seatud ülempiir. Seadus muudab paindlikumaks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ja avansilise makse arvestamise reegleid ning võimaldab FIE-l maha arvata tervise edendamise kulusid ja lähetuse päevaraha ulatuses välislähetuses olles toitlustamiskulusid. Osalusoptsioonide maksustamisreeglid leevenevad. Edaspidi ei loeta erisoodustuseks töötajate optsioonide realiseerimist juhul, kui investor omandab täisosaluse optsiooni andnud ettevõt-
tes ning töötajal võimaldatakse realiseerida selleks hetkeks välja teenitud optsioonid. Näiteks kui kolmeaastasest perioodist on ettevõtte müügi hetkeks möödas kaks aastat, siis kahe kolmandiku ulatuses optsioonide realiseerimist erisoodustusena ei maksustata. Samasugust proportsionaalse maksustamise põhimõtet rakendataks ka olukorras, kus optsioone omav töötaja saab raske vigastuse või sureb – sündmuse hetkeni välja teenitud optsiooni realiseerimine on maksuvaba. Küpsetele ettevõtetele kehtestatakse madalam 14% tulumaksumäär. Madalam tulumaksumäär kehtestatakse äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele, mis on väiksem või võrdne äriühingu eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga. Seda ületav kasumijaotis maksustatakse jätkuvalt 20% maksumääraga. Madalama määraga maksustatud ja füüsilisele isikule jaotatud kasumilt tuleb täiendavalt kinni pidada 7% tulumaksu. Madalam määr peaks motiveerima ettevõtjaid jaotama varasemat kontol seisvat kasumit ja hoidma ka tulevastel perioodidel kasumi jaotamist aktiivsena. Esimest korda saab madalamat määra kasutama hakata aastast 2019. Firmaautode eratarbeks kasutamise maksustamine muutub võimsuspõhiseks. Maksustamine hakkab sõltuma sõiduauto võimsusnäitajast, mis on tugevas korrelatsioonis sõiduauto hinnaga. Erisoodustuse hinnaks saab 1,96 eurot kilovati kohta. Üle viie aasta vanuste sõiduautode puhul 1,47 eurot. Selle-
ga väheneb ka ettevõtjate halduskoormus, kuna kaotatakse maksuarvestuse jaoks sõidupäeviku pidamise kohustus. Ainult ettevõtluses kasutatavate sõiduautode puhul tuleb teha vastav märge autoregistrisse. Käibemaksukohuslasena registreerimise piimäär tõuseb 40 000 euroni aastas. Sellest piirmäärast allapoole jääv ettevõte võib end soovi korral samuti käibemaksukohuslaseks registreerida, kuid ei pea seda tegema. Valikuvõimalus tekib umbes 15 protsendil käibemaksukohuslastest. Ettevõtted, mis pole end käibemaksukohuslaseks registreerinud, ei pea pidama käibemaksuarvestust ega esitama käibedeklaratsioone. Aasta teises pooles käivitub ettevõtluskonto süsteem. Ettevõtluskonto võimaldab füüsilisel isikul kuni 25 000 euro eest aastas kaupu ja teenuseid müüa lihtsustatud korras. Ettevõtluskontot kasutav ettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ega kulutama aega raamatupidamisele – kõik toimub automaatselt läbi ettevõtluskonto. Konto maksumäär on 20 protsenti, mille kannab pank laekunud tuludelt automaatselt maksuametile – see läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti. Esimesed pangad tulevad teenusega turule ilmselt tuleva aasta teises pooles. Tööandja saab maksuvabalt hüvitada kulutused töötaja tervise edendamiseks 100 euro ulatuses kvartalis. Sel-
liste kulutuste hulka kuuluvad treeningpaiga kasutamise, spordirajatiste haldus ning taastusravi teenuste kulud ja avalike rahvaspordiürituste osavõtutasud. Varasemalt oli enamik töötajate tervise edendamiseks tehtavatest kuludest käsitatavad erisoodustusena ning maksustatakse seetõttu tulu- ja sotsiaalmaksuga. Sellist maksukoormust peetakse kõrgeks ja üheks peamiseks põhjuseks, miks tööandjad ei soovi töötajate tervist edendavatesse tegevustesse rohkem panustada. Kaob abikaasade ühisdeklaratsioon. Samas tekib abikaasadel võimalus teatud ühiseid kulutusi jagada. Mittetöötava abikaasa eest on ette nähtud täiendav maksuvabastus kuni 2160 eurot aastas, kui ühine tulu jääb alla ettenähtud piirmäära. Muudatus puudutab juba 2017. aasta tulude deklareerimist 2018. aasta alguses. Eluasemelaenu intresse on 2017. aasta tuludeklaratsiooni täites lubatud maha arvata kuni 300 eurot inimese kohta Pangahoiuste intressidele hakkab kehtima tulumaks. Krediidiasutustele kehtestatakse 14% avansiline tulumaks. Krediidiasutused peavad hakkama tasuma tulumaksu avansilisi makseid määraga 14% eelmises kvartalis teenitud kasumilt jooksva kvartali viimase kuu 10. kuupäevaks. Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist tulumaksu arvesse võtta.
Eesti tuntud aiadisainer Merilen Mentaal tutvustab 27.jaanuaril, kell 12.00-15.00 kuulsaid Chelsea lillenäitusi ja trenditaimi. Merilen Mentaal on lõpetanud Oxfordi aiadisaini kolledži ja kirjutanud raamatu “Aiakujundamine mõtetes ja praktikas”. Üritus toimub Pirita Vaba Aja Keskuse saalis (Merivälja tee 3). Osalustasu on 6 €. Lisainformatsiooni saab lugeda Facebooki leheküljel Pirita Aiad. Kontakt: Lea Nilson, tel 5273367, epost: piritaaed@gmail.com.
Pirita Linnaosa Valitsus korraldab E. Bornhöhe tee 3 ja 3a projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda 2.-16. jaanuaril Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6, tuba 128) igal tööpäeval tööaja jooksul. Samal ajavahemikul on võimalik esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. Juhul, kui nimetatud aja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, arutab haldusorgan asja avaliku istungita. E. Bornhöhe tee 3 ja 3a kinnistu on elamumaa sihtotstarbega, suurused vastavalt 688m² ja 487m². Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt asuvad E. Bornhöhe tee 3 ja 3a kinnistud väljakujunenud pereelamute alal, kuhu võib kavandada pereelamuid ja kus krundi täisehituseks on lubatud maksimaalselt 25%. Taotluse kohaselt soovitakse E. Bornhöhe tee 3a kinnistule püstitada üksikelamu, mille püstitamise eelduseks on E. Bornhöhe tee 3 kinnistul asuva väiksema 40m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamine abihooneks ning E. Bornhöhe tee 3a kinnistul asuva abihoone lammutamine. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr. tallinn.ee.
TEADEANNE: jõulukuuskede kogumine Jõulukuused saab põletamisele tuua 7-10. jaanuaril kell 10.00-15.00 Pirita kloostrisse. Kuuske ära andes ei või küljes olla ehteid, plastikut, kilet või muud põletamiseks mittesobivat materjali. Kunstkuused, ehted ja jõulutuled võib üle anda taaskasutuskeskustele või panna segaolmejäätmete mahutisse. Lisainformatsiooni saab Tõnis Liinatilt e-posti tonis.liinat@tallinnlv. ee või telefoni 645 7610 vahendusel.
4
LINNAOSA
5. jaanuar 2018
LINNAVALITSUS
Tallinnas tõuseb uuest aastast pensionilisa Tõnis Mölder abilinnapea
Alates 1. jaanuarist 2018 tõuseb Tallinnas pensionilisa toetuse määr seniselt 76,70 eurolt 100 euroni. Abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul on Tallinna linn juba aastaid maksnud pensionäridele ühekordset toetust, kuid nüüd on põhjust rõõmustada, sest linna järgmise aasta eelarves on leitud vahendeid tõsta toetuse määra 100 euroni. „Tallinn hoolib oma eakamast seltskonnast ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul leian, et see on kena kingitus, mille linn oma pensioniealistele Tallinna kodanikele järgneval aastal teeb. See on kindlasti väga oluline tõus paljude inimeste jaoks,“ sõnas abilinnapea Mölder. Mölderi sõnul räägivad sellest enne valimisi ka kõik poliitikud, et pensionilisa on tarvis suurendada. „Tallinna linn seda aga teeb ning usun, et meil on välja töötatud laialdane ja kõiki abivajajate gruppe hõlmav sotsiaaltoetuste süsteem, sh sünnitoetuse ja lapsehoiutee-
nuse hüvitamine, koolitoetus, tasuta toit koolides ja lasteaedades, erinevad vajaduspõhised peretoetused, toimetulekutoetus, pensionilisa jpm,“ lisas Mölder. Pensionilisa makstakse vanadus- ja töövõimetuspensioni saajaile ning täisealistele rahva- ja toitjakaotuspensioni saajaile tingimusel, et toetuse taotleja on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari ning on kantud riiklikku pensionikindlustuse registrisse. Taotlemisõigus on kaks kuud (sünnikuule eelnev ja sünnikuu). Toetuse maksmise kord näeb ette, et toetust ei saa taotleda pensionile jäämise aastal. Avalduse peavad esitama ainult esmakordsed taotlejad. Sotsiaal- ja Tervisehoiuameti koostööpartnerid pakuvad pensioniealistele Tallinna kodanikele ka mitmeid soodustusi. Näiteks saavad Tallinna eakad odavamalt prillid, ravimid, arvutiabi jms. Soodustuste kohta saab täpsemat informatsiooni Tallinna kodulehelt.
Hea Pirita rahvas! Oleme üheskoos astunud üle uue aasta lävepaku ning seljataha jätnud vana 2017. aasta. Ma loodan, et teil kõigil oli ilus ja kordaminekuid tulvil aasta. Siiski jääb minule meelde 2017. aasta kui ühe selge ajastu lõpu aasta. Tänaste valitsuskoalitsiooni partnerite vahel valitseb teatud kaos ja võidujooks – kes jõuab enne midagi kaotada, lõhkuda likvideerida, muuta, tõsta. Pole enam läbipaistvust asjaajamises ega selgust maksupoliitikas. Viis, kuidas tänane valitsus asju ajab, on minule vastuvõetamatu. Arvan, et riik pole koht eksperimenteerimiseks. Parandada tuleks seda, mis on viltu läinud ja tekitab rahulolematust, kuid hoida seda, mille üle me siiani uhkust oleme tundnud. Tänasest depressiivsusest hoolimata olen optimistlik. Teistsugusena jääb läinud aasta meelde ka seetõttu, et meie 16. ja 17. aastased noored käisid esimest korda valimiskastide juures. See oli aasta, mil Eesti oli ELi eesistuja ja aasta, mil liigume kindlalt Rail Balticu kui ka Tallinn–Helsingi tunneli reaalsuseks saamise suunas.
Pirita on kaunis paik elamiseks. Kuid sageli ei piisa ainult koduaias olemisest, vaid elanikud sooviksid harrastada turvaliselt sportlikke eluviise erinevatel terviseradadel ja kergliiklusteedel, jalutada rannapromenaadil ja nautida selle väljaarendamisega kaasnevaid mugavusi. Nii vanad kui noored tahaksid leida endale meelepäraseid ja arendavaid tegevusi oma kodukohas. Selleks, et midagi teha, on vaja raha. Raha tuli taotleda 2018.a. eelarvest. Minu ettepanekule rajada Kloostrimetsa ümber kergliiklustee, vastas linnavalitsus eitavalt. Samuti ei leitud raha ettepanekule projekteerida Pirita Spordikeskus ümber multifunktsionaalseks spordi- ja kultuurikeskuseks. Pirita-Kose paljude eramute aiad ja keldrid on vee all, mis tähendab seda, et sadevee süsteem ei toimi või on seda tasakaalu rikutud. Inimesed on minu poole pöördunud oma murega, mina omakorda tegin taotluse eelarvesse raha eraldamiseks esialgu sadeveesüsteemi uuringuks ning projekteerimiseks 60 000 €, kuid ka nii tõsisele probleemile raha ei antud. Tulebki tänasele linnapeale meelde
tuletada, et Tallinn koosneb linnaosadest ja seal elavate inimeste maksudest moodustub linnaeelarve. Küll aga leiti raha üle poole miljoni euro tellimaks saateid PBK-lt ehk siis vene keelt rääkivatele inimestele ja üle nelja miljoni euro Tallinna televisioonile. Ma tahan uskuda, et me saame ise oma tulevikku suunata. Selleks tegime ettepaneku asutada linnaosafond, kuhu igal aastal antakse linnaosale 1 miljon. Elanikud peaksid saama siis oma linnaosas ise otsustada, kuhu oleks seda otstarbekas kasutada. 1 miljon 683st pole just palju tahta! Tänan Pirita linnaosa elanikke ja soovin teile kõigile head, edukat, töökat ja ilusat uut aastat!
Ülle Rajasalu Pirita linnaosakogu esimees, Tallinna volikogu liige
Uus maksusüsteem tagab ühiskonnale võidu Viimastel kuudel on tuliseks aruteluteemaks kujunenud uuest aastast jõustuv tulumaksureform. Seejuures mitmed inimesed, kes püüavad seda negatiivsest küljest näidata, on ise keskmisest kahe-kolme-neljakordselt kõrgema sissetulekuga inimesed. Alina Tubli, linnaosa vanem
Kaasaegses ühiskonnas on omamoodi kunst üles leida ning teadvustada endale fakte, mis on tõesed. Paratamatult on hoiakud ja arusaamad tulevasest Eesti riigi uuest maksusüsteemist seotud ka iga inimese isikliku maailmavaatega. See loob meie eneseteadvuses kindlad väärtused ja piirid ning tekitab meis iselaadse arusaamade ja arvamuste kogumi. On iseenesest mõistetav, et enesekeskse või isegi veidi pahatahtlikku propagandaga saab manipuleerida. Seega on minu soov ja soovitus alati säilitada kriitikameel ning veenduda artikli ja/või faktide usaldusväärsuses. Kui paljud võidavad? Eksperdid on leidnud, et maksuvabatulu miinimumi tõus on madalat ja keskmist palka teenivate inimeste jaoks vajalik samm. Tegelikult on uue maksusüsteemi loogika lihtne ning hea selgitada numbritega. Tõstan esile kuus fakti, mis on absoluutselt tõesed ning mida ümber pöörata pole võimalik. M aksuvabatulu reformist võidab üle 80% inimestest, kusjuures enamik neist 64 eurot kuus. Alampalka teenivad inimesed võidavad tänu tulumaksureformile ning alampalga tõusule 2018. aastal kokku 1 000 eurot. Kõigist pensionäridest võidab üle 40% ning jääb sama sissetulekuga ca 50%. Seejuures koos keskmise pensioni tõusuga 1. aprillil kasvab veelgi eakate hulk, kes maksureformist kasu saavad. Kui paljud kaotavad? Töötajate puhul on murdepunkt 1776-eurose brutotasu juures – sealt hakkab maksukoormus tõusma, sellest väiksema sissetuleku inimesed võidavad. Esitan siinkohal juba ka mõttekoha, kas uus maksusüsteem ongi nüüd just seepärast vaenulik ja
enamike inimeste elukvaliteeti langust tekitav (nagu meedias on mõningad seisukohad esindatud)? T änasest 0,1-36 eurot rohkem hakkab maksma tõenäoliselt veidi üle 100 000 töötaja. T öötavatest pensionäridest enamik võidavad, kuid tänasest rohkem hakkavad maksma pensionärid, kes teenivad kokku (palk + pension) üle 1352 euro kuus. Kaotajaid summas 0,1-83,2 eurot on umbes 23 000 ning neist omakorda 7 000 kõige jõukamat (2100+ sissetulekuga) hakkavad tõesti igakuiselt 83,2 eurot enam tulumaksu maksma. Kõigist pensionäridest moodustavad nad alla 2%. T ulumaksu tõus võrreldes 2017. aastaga tuleneb sellest, et kõiki tuluallikaid (palk, pension, üüritulu jne) käsitletakse ja maksustatakse edaspidi ühetaoliselt.
Kaasaegne lähenemine Paljudes Euroopa riikides on proportsionaalne tulumaksusüsteem jäänud inimestele ja ajale jalgu ning juba ammu võetud kasutusele astmeline süsteem. Eestis võetakse uuest aastast kasutusele vaid selle kombineeritud vorm, et mitte liiga suuri muudatusi korraga ellu viia. Ometi leidub teatuid kõrgema sissetulekuga poliitikuid, kes selle vastu võitlevad ning sihilikult segadust külvavad – ning ma püüan mõista, miks nad just selle tee valivad. Erakondade visioonid, sihid ja maailmavaated on erinevad ning opositsioonis on kahtlemata lihtsam koalitsiooni tehtud tööd maha teha. Aga…kindlasti ei tasu seetõttu vastuollu minna tõe ja faktidega. Ja mis kõige halvem – luua tead-
likult vale kuvand, et uue maksureformiga inimesed ei võida. Mul on siiralt kahju, et kõik inimesed, kelle sissetulek on suurem kui 1776 eurot kuus, ei näe tulevase reformi vajalikkust, kuid tegemist ongi maailmavaatelise küsimusega. Mina usun, et ühiskond vajab rohkem solidaarsust ning pole selle vastu, et minu sissetulekust läheb järgneval aastal mõnevõrra suurem summa riigituludesse kui sel aastal. Meie ühiskond sellest ju võidab – alates suure enamuse inimeste alates suure enamuse inimeste sissetuleku suurenemisega, lõpetades tõhusama riigikaitse või avalike teenuste kättesaadavusega ning selle loeteluga võib jätkata pikalt. Nähes meie Eesti elanikke kui ühtset meeskonda on meie riigi võit kindlasti ka minu võit.
UUDISED
5. jaanuar 2018
Greeg Jakobson
Pirita korteriturul ei ole oodata suuremaid muudatusi – piritalased naljalt kolida ei taha. Mitme teise Tallinna linnaosa puhul räägitakse kinnisvarahinna tõusudest ja langustest, kuid Pirita oma puhta ja kauni loodusega pakub inimestele elukeskkonda, millest kergekäeliselt ei loobuta. Nii püsib linnaosa kinnisvaraturg stabiilne kõigis asumites. Pirita väärtuslik identiteet väljendub ka suhteliselt konservatiivsetes kinnisvaratehingute numbrites. 2017. aasta kolmandas kvartalis tehti Pirita linnaosas 65 korteritehingut ja mediaanhinnaks kujunes 1737 eurot ruutmeetri kohta. Aasta esimese kolme kvartali jooksul kokku tehti Pirital 183 tehingut ja aastaga kasvas tehingute arv 15 võrra. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes 2017. aasta esimese kolme kvartali baasil 147 000 eurot – ligi 5% enam kui aasta tagasi. Hinnakasv püsib rahulikus tempos Viimastel aastatel aset leidnud hinnakasv on olnud võrdlemisi ebaühtlane, mis tuleneb peamiselt piirkonna vähesest tehinguaktiivsusest ning korteriturul kaubeldavate korterite vahelistest erinevustest. Kõige kiiremini kasvasid kinnisvara hinnad Pirital 2013. ja 2014. aastal, sealt edasi on hinnakasv püsinud võrdlemisi tagasihoidlikus tempos. Perioodil 20142017 on hinnataset valdavalt vedanud 2-toaliste korteritega tehtud tehingud. Tehinguaktiivsusele ja hinnataseme kujunemisele avaldavad laialdast mõju tehingud uusarendustes, mida linnaosa omapärast lähtuvalt ei ole nii palju kui nii mõneski teises piirkonnas. Lähitulevikus ei ole Pirita linnaosa korteriturul suuremaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on kogu Tallinna linnas tervikuna aeglustunud. Sarnaselt teistele Tallinna piirkondadele jäävad lähitulevikus nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust enim mõjutama tehingud turule lisanduvate uusarendustega. Olenemata madalast piirkondlikust tehinguaktiivsusest on Pirita linnaosas oodata senise tehinguaktiivsuse taseme püsimist. Kui keegi on mõelnud Pirital oma kodu müüki panna, siis täna on väga hea aeg müüa. Pirita kinnisvara on likviidne ja ostjad on aktiivsed.
Pirita Spordikeskuses algas jääväljaku uus hooaeg! Liuvälja kassa ja uisulaenutus asuvad Pirita Tervisespordi Maja I korrusel ning on avatud iga päev 10.0022.00, sissepääs ja uiskude väljaandmine kuni 20.45. Liuvälja kasutus maksab 2,50 eurot tund. Uisulaenutus maksab isikuttõendava dokumendi esitamisel 4,00 eurot tund. Soodushind õpilasele, üliõpilastele ja pensionäridele soodustust tõendava dokumendi esitamisel 2,50 eurot. NB! Liuväljal hokit mängida ei saa! Täpsem info – piritaspordikeskus.ee/
Tallinnas elab 448 764 inimest Rahvastikuregistri andmeil elas 1. jaanuari seisuga pealinnas 448 764 inimest, aastaga kasvas pealinna elanike arv 5141 inimese võrra. Detsembris kasvas elanike arv 42 inimese võrra, novembris aga 670 ning oktoobris 638 inimese võrra. Lõppenud aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest. 2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 32 620 inimese ehk 7,8% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest, kusjuures 2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra. 400 000 piiri ületas tallinlaste arv 1. septembriks 2004 – seega on Tallinnas elavate inimeste arv kasvanud 13 aastaga pea 50 000 inimese võrra. 2003. aasta jooksul kasvas aga ametlik Tallinna elanikkond lausa 14 416 inimese võrra.
Registreeri Tallinnlaseks! Tallinna linnavalitsus kutsub üles inimesi end tallinlaseks registreerima, sest Tallinna sissekirjutus annab mitmeid olulisi eeliseid – tasuta ühistransport, pensionilisa, apteegisoodustused, sünnitoetus, toimetulekutoetus, vajaduspõhine peretoetus, tasuta toit gümnaasiumis ja lasteaias jpm. Elukohateadet on võimalik esitada kas esitatava elukoha aadressi järgsele linnaosa valitsusele sinna kohale minnes, saates posti teel ja lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest, saates digitaalse allkirjaga e-posti teel või kasutades rahvastikuregistri e-teenust teabeväravas Eesti.ee. Rohkem informatsiooni saab lugeda http://www.tallinn.ee/est/Teenus-Elukoha-aadressi-muutmine-rahvastikuregistris
„Tallinlaseks olemine annab inimestele mitmeid eeliseid, alates tasuta ühistranspordist, mis kehtib ka linna piires rongiliiklusele,“ ütles linnapea Taavi Aas. „Alanud aastast on linnakassast makstav eakate pensionilisa 100 eurot, sellele lisanduvad erinevad apteegisoodustused.“
Tallinnas on välja töötatud laialdane ja kõiki abivajajate gruppe hõlmav sotsiaaltoetuste süsteem, sh sünnitoetus, lapsehoiuteenuse hüvitamine, erinevad vajaduspõhised peretoetused, toimetulekutoetus, pensionilisa jpm. Aas lisas, et Tallinn on ka üks väheseid omavalit-
susi, mis tagab lasteaialastele ja gümnaasiumiõpilastele tasuta toitlustamise. „Tallinnas on üle kümne aasta ehitatud munitsipaalmaju noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele, meditsiinitöötajatele ning õpetajatele,“ ütles Aas. „Jätkame ka sünnitoetuse, esmakordselt kooli mineva lapse toetuse jpt toetuste maksmisega.“ „Üha kasvav linnaelanike arv on ühelt poolt märk sellest, et linn areneb ning teisalt tunnustus nii meie senitehtule kui eesmärkidele,“ nentis Aas. „Elanike arvu kasvuga kaasneb ka linna tulubaasi kasv, mis omakorda aitab parandada linlaste heaolu. Kahtlemata on pealinna elama asumise ning oma elukoha registreerimise oluliseks põhjuseks siinne elukeskkond ning linna poolt kodanikele pakutavad soodustused ja toetused, muu hulgas tasuta ühistransport.“
FOTO: JOANN ARRO
Pirita kinnisvaraturg püsib stabiilsena
5
Fotokonkurss „Aastaring Tallinnas 2017“ Tallinna Kommunaalamet korraldab 3. detsembrist 2017 kuni 21. jaanuarini 2018 veebipõhise fotokonkursi „Aastaring Tallinnas 2017“. Konkursi eesmärgiks on leida Tallinna linnast uusi ja huvitavaid fotosid, mis jäädvustaksid linnas aset leidnud sündmusi, inimeste tegevusi ja linnapildi muutumist eri aastaaegadel. Konkursil osavõtuks kvalifitseeruvad fotod, mis on jäädvustatud 2017. aasta jooksul ja 2018. aasta jaanuaris. Konkursi tingimustega saab tutvuda kodulehel http:// fotokonkurss.tallinn.ee/ Konkursile saab iga osaleja üles laadida kuni 4 fotot ajavahemikus 3. detsember 2017 kuni 15. jaanuar
2018. Konkursi tingimustele vastavad tööd avalikustatakse 16. jaanuaril 2018, millele järgneb avalik hääletamine 16.-21. jaanuar. Komisjon valib välja parima võistlustöö, 10 äramärkimist väärivat tööd ning rahva lemmik selgub avaliku hääletuse tulemusena konkursi kodulehel. Komisjoni poolt väljavalitud võidutöö autor saab auhinnaks peegelkaamera Nikon D3400+18-55mm VR Kit Black. Toode toetab SNAP BRIDGE ehk otseühendust nutiseadmega.
Avaliku hääletuse parima töö autor saab auhinnaks raamatu Looja lummuses, autorid Arne Kaasik, Jaan Tammsalu, Mårten Andersson. 2009. aastal Tallinna Kommunaalameti poolt korraldatud fotokonkursil „Jõuluvalgus Tallinnas“ osales ka tänaseks eesti edukaimaks rallifotograafiks saanud Jaanus Ree, kelle fotojutustus „Jõuluvalgus erinevatel aegadel“ valiti tol korral komisjoni liikmete poolt näitusele. Head pildistamist!
6
TARBIJA / UUDISED
5. jaanuar 2018
Abivahendite süsteem muutub uuest aastast lihtsamaks
Laste ja noorte võimlemisvõistlused Pirita Vaba Aja Keskuses Pirita Vaba Aja Keskuses toimusid 16.17. detsembril 2017 laste ja noorte võimlemisvõistlused, kus kokku osales 36 last. Võistlusi juhendas treener Helgi Asi. Žürii jagas välja parima võimleja ja noorvõimleja tiitel, eriauhindu ning meeneid. 2017. aasta parima võimlejatiitli sai Katarina Vutt ja parima noorvõimleja tiitli Helene Linda Petuhhov.
Vanuse järgi jagunesid võistlustulemused järgmiselt: 1 0.-11. a A klassi võitja on Katarina Vutt ja B klassi võitja MirtelMadlen Siimar. 9 -10. a A klassi võitja on Helen Roosileht ja B klassi võitja Ksenia Tsherkassova. 9 .-11. a klassi võitja on Nora Raestik.
Vabaõhukooli tee avati liiklusele, viimistlustööd jätkuvad kevadel Alates 22. detsembrist avati Vabaõhukooli tee (lõigul Kose tee – Rahvakooli tee) tavaliiklusele. Liiklejal palutakse jälgida ajutist liikluskorraldust! Tallinna Kommunaalameti tellimusel alustati eelmise aasta oktoobrikuu alguses Vabaõhukooli tee, Kose tee ja Rahvakooli tee vahelise lõigu rekonstrueerimistöödega. Pirita linnaosa vanema Alina Tubli sõnul on tegemist kindlasti ühe olulisema teelõiguga linnaosas . Sel aastal planeeritakse alustada ka Vabaõhukooli tee teise etapi rekonstrueerimistöödega (Rahvakooli tee – Hunditubaka tee). „Peame tõdema, et seoses ehitustöödeks sobimatute ilmastikutingimuste saabumisega, tehakse ehitustöödes tehnoloogiline paus ning ehitustöödega jätkatakse kevadel,“ sõnas Tubli. Linnaosa vanema sõnul on praeguseks teostatud äärekivide ja täringukivide paigaldus, tänavavalgustuse pai-
galdus ning rajatud on sajuveekanalisatsioon. „Asfalteerimistööd on lõpetatud kõnniteedel, parklates ning sõiduteega külgnevate kinnistute mahasõitudel. Paigaldatud on ka rekonstrueeritava lõigu sõidutee asfaltkatte alumine kiht,“ lisas Tubli. Kevadel, ilmastikutingimuste paranedes, paigaldatakse Vabaõhukooli teele veel sõidutee asfaltkatte kulumiskiht ning tehakse teekatte markeerimistööd. Lisaks rajatakse liikluse stabiliseerimiseks künnised, paigaldatakse vaegnägijate liikumisvõimaluste parandamiseks braikivid ning lõpetatakse haljastustööd. Vabaõhukooli tee, Kose tee ja Rahvakooli tee vahelise lõigu rekonstrueerimistööde projektdokumentatsiooni koostas Keskkonnaprojekt OÜ ning ehitustöid teeb Viamer Grupp OÜ. Ehitustööde lepinguline maksumus on 1,2 miljonit eurot.
1 0. a algajate klassi võitja on Nicole Tavis. 9 . a A klassi võitja on Marta Telling (parim noorvõimleja akrobaatikas). 8 . a A klassi võitja on Elizabeth Grünberg (parim noorvõimleja poomil) ja B klassi võitja Grethe Marie Krass. 7 . a võitja on Helene Linda Petuhhov.
E simesed kohad vanusegrupi järgi algaja noorvõimleja tiitlile jagunesid järgmiselt – Lenna Kurnitski ( 8 a), Pirzanat Chopalaeva (7 a) ja Liise Taar (5 a)
Pirita Vaba Aja Keskus soovib palju õnne kõikidele osalejatele ja võitjatele!
2018. aastast muutuvad mitmete abivahendite piirhinnad ning füsio- ja tegevusterapeudid saavad õiguse hinnata inimese vajadust abivahendi järele. Lisaks laiendatakse nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole edaspidi vaja kordustõendit. „Abivahendite süsteem peab olema korraldatud nii, et inimesele oleksid abivahendid kättesaadavad ning teenuseosutajatele reeglid ja nõuded selged,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Laiendame nende inimeste ringi, kes saavad hinnata, milline on inimese abivajadus ning edaspidi saab ka füsio- või tegevusterapeut tuvastada, kas ja missugust abivahendit inimesele vaja. Niiviisi saavad paljud inimesed oma toimingud kiiremini tehtud.“ Uuest aastast laieneb ka erisuste ring, kus inimesel ei ole vaja abivahendi korduval taotlemisel arsti või rehabilitatsioonimeeskonna tõendit. Muudatus puudutab riigi rahastatavaid kalkulaatoreid, helisalvestus– ja esitusseadmeid, akustilise signaaliga seadmeid, kellasid ja ajanäitajaid, arvutite väljundseadmeid ning mõõteriistu, sest üldjuhul inimese vajadus nende abivahendite järele ei muutu. Selgemaks saavad ka naha kaitse ja puhastamise vahendite hüvitamise tingimused. Edaspidi hüvitatakse need abivahendid neile, kes kasutavad siibreid, kateetreid, mähkmeid või sidemeid. „Suuname abivahendite saamise inimestele, kel on vajadus nende järele kõige kriitilisem, kuna vajadus nende järele kasvab, samas kompenseerimise võimalused on piiratud,“ ütles hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi. Lisaks pikendatakse aastani 2020 üleminekuperioodi, mille jooksul võib abivahendi väljastada ka juhul, kui arsti või terapeudi tõendil või rehabilitatsiooniplaanis ei ole abivahendi vajadus kirjas ISO-koodi täpsusega. Kuigi alates 1. jaanuarist 2016 on oluliselt paranenud tõendite kvaliteet ning nende tõendite osakaal, mis on väljastatud ISO-koodi täpsusega, siis väljastatakse senini tõendeid, milles on toodud abivahendi nimetus või vajalikku abivahendit detailselt kirjeldatud. „ISO-koodil põhinev hinnang on vajalik, et kõigile oleks üheselt mõistetav, millise abivahendi on arst, terapeut või rehabilitatsioonimeeskond määranud. Kuna praktika muutumine võtab aega, siis pikendame üleminekuperioodi,“ ütles Saadi. Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2018. Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.
Pirital veeti ära ligi 20 000 lehekotti Pirita linnaosas kokku riisutud, kottidesse pakendatud ja ära veetud lehekottide arv oli ligi 20 000. Pirita linnaosa vanema Alina Tubli sõnul oli sel aastal rohkem kinnistuomanikke, kes end lehekottide tasuta äraveoks eelnevalt registreerisid, kui varasematel aastatel. „Seekord sisuliselt kahekordistasime lehekottide arvu, sest eelmisel aastal veeti kampaania käigus ära ca 10 000 lehekotti,“ selgitas Tubli. „Meie lepingupartneri teatel vedas puulehti kolm jäätmeveokit ning usun, et meie linnaosa kinnistuomanikud on teistele kindlasti eeskujuks,“ sõnas Tubli. Igalt kinnistult viidi ära kuni 15 kotti, mille maksimumsuurus oli 150-200 liitrit. Seoses biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete tasuta äraveoga on Pirita linnaosavalitsusel mõni tähelepanek, mida on oluline silmas pidada 2018. aastal, et edasine vedu toimuks tõrgeteta. R egistreerimisel peab tänavate ristumisel elav kodanik märkima selle tä-
nava poolse aadressi, millele ta oma lehekotid välja paneb. L ehekoti suurus ei tohi ületada 150 liitrit. P uulehti kotti pakendades tuleb jälgida, et kott ei oleks liiga täis. Kui kotti panna rohkem kui 25 kilogrammi aiaja haljastusprahti, võib kott puruneda. Lehekotis tohib olla vaid biolagunevad jäätmed – lehed, taimejäätmed, muru, sammal, väikesed oksad, õunad jms. Vältimaks lehekottide liigset kaalu on soovitatav lehti riisuda kuiva ilmaga.
L ehekottide suu tuleb kindlasti korralikult kinni siduda vältimaks vihmavee sattumist avatud lehekotti. Lehekott peab olema tugevast materjalist, mis tagab lehekoti tõstmisel koti vastupidavuse. S oovitav on panna kotid veopäeval jäätmeveokile võimalikult ligipääsetavasse kohta. Lehekotid peavad olema graafikujärgseks nädalaks aiast välja toodud. T ellimust esitamata lehekotte ära ei veeta.
TARBIJA / UUDISED
5. jaanuar 2018
7
Algas konkurss „Tallinna linna lumemurdja“ Konkursi eesmärk on välja selgitada ja tunnustada Tallinna linnas tegutsevate korteriühistute ning erakinnistute puhastusaladel töötavaid eeskujulikke majahoidjaid, kelle ülesanneteks on lumeja libedustõrje tagamine talveperioodil. Kandidaate saab esitad e-posti vahendusel margus.metstak@tallinnlv.ee. 21. detsembrist 2017 kuni 16. märtsini 2018 toi-
muv konkurss on avalik ja sellele võivad kandidaate esitada kõik linnaelanikud. Konkursi läbiviimiseks moodustatakse korraldustoimkond, kes valib linnaosade valitsuste poolt esitatud kandidaatide seast eeskujulikuma majahoidja ning tunnustab kahte majahoidjat. Kandidaate hinnatakse kahes etapis – linnaosade valitsused tutvuvad esita-
tud kandidaatide poolt hooldatavate puhastusaladega ja küsitlevad elanikke. Parimaks osutunud kandidaadi nimi saadetakse korraldustoimkonnale, kes langetab lõpliku otsuse parima majahoidja väljaselgitamiseks. Konkursi korraldamiseks moodustatud toimkonna esimees on abilinnapea Kalle Klandorf ja liikmeteks Tallin-
na Kommunaalameti juhataja Ain Valdmann, Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg, Tallinna Kommunaalameti hooldusosakonna juhataja Ago Vill, Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet, Pirita linnaosa vanem Alina Tubli, linna avalike suhete direktor Ain Saarna ning abilinnapea nõunik Anu Aus.
Võistluse „Kodu kauniks 2017“ aia eripreemia pälvis moodne ja maitsekas aed Kloostrimetsas! Detsembrikuu alguses toimus Tallinna Õpetajate Majas võistluse „Kodu kauniks“ pidulik lõpetamine. Kuulutati välja AASTA KODU ja AASTA AED: Aasta kodu tiitel koos 2500 euroga Swedbankilt läks Rakverre Lee ja Mehis Paju helge isikupäraga väikesele kodule; Aasta aia tiitel koos 2500 euroga Bauhofilt perekond Ulvi ja Lembit Saare voolavate lillejõgedega ja paljude erinevate aiaruumidega, kuid siiski terviklikule aiale. Võistlust Kodu Kauniks korraldab kaheksateistkümnendat aastat ajakiri Kodu & Aed. Lisaks aasta kodu ja aasta aia aunimetusele jagati sponsorite abil välja 29 muud preemiat, sealhulgas 13 rahalist ja tiitliga auhinda. Ajakirja Kodu & Aed peatoimetaja Ele Praksi sõnul annavad Eesti kodud ja aiad meie riigile oma näo. Konkurss “Kodu kauniks” on oluline kultuurisündmus, iga-aastane tõend sellest, et Eesti kodukultuur elab, areneb ja õitseb. Laiemalt vaadates puudutab see igaüht – soovime, et ümbritsev keskkond meid meie tegemistes toetaks,“ sõnas Praks.
Žürii koosnes ajakirja Kodu & Aed toimetajatest, sponsorite esindajatest, lõpliku kaalu andis preemiaotsustele sisearhitekt Ivi-Els Schneider ja aiandusspetsialist Eneli Käger. Pidulikul lõpusündmusel Tallinna Õpetajate Majas tervitas konkursil osalejaid ka Riigikogu esimees Eiki Nestor. Nimekiri preemiasaajatest: A asta parima vannitoa tiitel ja 1000 € preemia Gustavsbergilt läks perekond Roosile lihtsa, kuid armsa maamaja vannitoa eest.
P arima värviidee tiitli ja 1000 € preemia Vivacolorilt pälvis Elina Kasesalu põnev ja sisutihe kodu Tallinnas Männiku teel. P õhjamaise kodu preemia, 1000 € Hemtexilt sai Anneli Haljaste hästi renoveeritud suvekodu eest Pärnus. S tiilse kodu tiitli koos 1500 € Iittala kinkekaardiga pälvis Mustamäele glamuurse stuudiokorteri loonud Mirjam Väljaots. P arima magamistoa tiitel ja 1500 € preemia Sleepwellilt läks perekond Mäe üllatusi tulvil miniatuursele maamajale Karla külas Harjumaal.
K odufinalistide hulgast valiti taaskord ka publiku lemmik – Kinnisvara24. ee preemia, 1000 €, sai perekond Lepikult Raasikul. P arima maastikukujundusega aia tiitel ja 1500 € Husqvarnalt läks Valgamaale Karulasse suurejooneliste vaadetega pargi mõõtu aia loonud Marika Villemsoni perele. N oore pere aia tiitli ja 1000 € Horticomilt said Maris Uudeküll ja Dmitri Okatov Tamsalus asuva aia edeneva ja areneva aia eest. L oomasõbraliku aia tiitel ja 1000 € preemia Scandagralt läks Valgamaa-
le Möldresse Siiri-Maie Suijale põlvestpõlve korras hoitud vana taluaia eest. F iskarsi eripreemiad, 500 € kinkekaardid, pälvisid Piret ja Väino Rasti moodne ja maitsekas aed Tallinna Kloostrimetsas, Kairi Kase ja Argo Punneki imeline aed Räpinas ning mitmekülgsete aiarajatistega ja eriliselt pilkupüüdev Marju ja Robert Luhti aed. Eestis ainulaadse aiakultuuri edendamise preemia Bauhofilt pälvis sel aastal aiandusspetsialist ja autor Harri Poom.
8
HARIDUS / UUDISED
5. jaanuar 2018
Peaminister Jüri Ratas Pirita Majandusgümnaasiumis 8. detsembri hommikul andis Pirita Majandusgümnaasiumi gümnasistidele koolipäeva esimese tunni Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas. Kohtumise korraldas Jüri Ratase endine nõunik, tänane Pirita linnaosa vanem Alina Tubli. Triinu Orumaa, Pirita Majandusgümnaasiumi arendusjuht
Peaminister andis õpilastele ühiskonnaõpetuse tunni, mille läbivaks jooneks oli meie ühiskonna mõtestamine „Minu või meie Eesti“. Jüri Ratas kutsus noori J. F. Kennedy eeskujul mõtlema mitte sellele, mida Sinu riik saab teha Sinu heaks, vaid hoopis sellele, „mida Sina saad teha oma kodumaa heaks. Suurepäraselt ülesehitatud ja kaasahaaravalt läbiviidud tunni järel kohtus peaminister väikeses kohvilauas ka õpetajatega. Kõne alla tulid tänapäeva kooli ja õpetajate mured ja rõõmud. Pirita Majandusgümnaasiumi direktori Toomas Pikhofi sõnul puudutas peaministri antud tund kõiki õpilasi ja kogu kooliperet. Kohtumisel viibinud linnaosavanem Alina Tubli tõstis esile Jüri Ratase soovi kohtuda noorte ja õpetajatega. „Tänan ja tunnustan peaministrit selle eest, et ta oma tihedas graafikus pole kõrvale jätnud juba üle kümne aasta kestnud traditsiooni koole külastada ning ühiskonnaõpetuse tunde anda,“ tänas Tubli. Pirita Majandusgümnaasiumi kooliperele oli kohtumine suur au, kuid kindlasti ka rõõm ning märk märkamisest ja tunnustusest. Jüri Ratas Pirita Majandusgümnaasiumi õpilaste ees.
Pirita Majandusgümnaasiumi vanematekogu on kooli tugisammas
Merivälja koolis toimus südamlik jõululaat 2. detsembril toimus esmakordselt Merivälja kooli jõululaat, mida külastas üle 400 inimese – külaliste hulgas oli nii kooliõpilasi, lapsevanemaid, õpetajaid kui ka kohaliku kogukonna liikmeid. Laata korraldas Merivälja kooli vanematekogu, kes oli kohal ka heategevuslike annetuskastidega. Head uut aastat! Lembe Levo, Merivälja kooli vanematekogu esimees
Mis on kool? Milline on hea kool? Millest ja kellest üks hea ja korralik kool koosneb? Kes kuulub kooliperre? Üsna kiiresti mõtleme ja ütleme, et koolipere on õpilased, õpetajad, kooli juhtkond, toetavad töötajad. Mõnikord lisame vilistlaskonna. Aga päris tihti unustatakse koolist ja kooliperest rääkides, et selle liikmeteks on ka lapsevanemad ja pered. Pirita Majandusgümnaasiumis see juba ammu nii ei ole. Lapsevanemad on Pirita Majandusgümnaasiumis kooliperes igati võrdsed partnerid. Mõnes mõttes on nende roll isegi laste arengu suunajate ja haridusetee kujundajatena suurem, kui õpetajatel ja kooli juhtkonnal. Kodud kujundavad laste väärtushinnangud, loovad eeldused ja haridust väärtustava keskkonna. Vanemate mõtted, ootused ja hoiakud kajastuvad lastes, nende hoiakutes ja motivatsioonis õppida ja areneda. Pirita Majandusgümnaasiumi õpilaste vanemad tunnetavad seda rolli ning sellega kaasnevat vastutust. Vanemad on kooli tegemistes alati kaasa löönud, oma mõtteid ja soove avaldanud. Eelmisest õppeaastast, kui loodi kooli hoolekogu kõrvale ka vanematekogu, on suhtlemine ja koostöö jõudnud hoopis uuele tasandile. Vanematekogusse valib iga klass oma esindaja. Päris mitmel juhul on vanemate vahel olnud konkurents – esinduskogu liikmeteks soovivad saada mitmed, sest soovitakse anda oma panus, jagada oma klassi mõt-
teid, rõõme ja muresid. Vanematekogu korraldab koolis jõululaata, vanemate ettepanekuid arvestades on uue vormi saanud kevadine direktori vastuvõtt tublimatele õpilastele, tähelepanu on juhitud kitsaskohtadele kooli ümbruse liikluskorralduses, lapsevanema algatusel toimub saatkondade kuu. Vanematekogu on lapsevanemate hääl. Ning veel palju rohkemat – vanematekogu on andnud koolielule uue näo, mitmetele sündmustele uue hingamise ning kohe kindlasti räägitakse kaasa kooli tulevikus. Pirita Majandusgümnaasiumi vanemad on muutuste ellu kutsujad, kellel on kindlad soovid ja tulevikunägemus. Mõne aasta eest korraldati küsitlus ning kutsuti kokku arutelu, kus selgus, et enamik lapsevanematest ja kogukonna liikmetest leiab, et kasvav Pirita linnaosa vajab tingimata gümnaasiumi. Vanematekogu aseesimees Taavi Hollmani kinnitab, et enamik vanematekogu liikmeid jagab seda seisukohta ka täna ning PMG gümnaasiumiosa peab säilima. Seega oleme kindlad, et nii nagu Pirita linnaosa ei saa läbi Pirita Majandusgümnaasiumita, ei saa Pirita Majandusgümnaasium läbi oma lapsevanemateta. PMG vanematekoguga saab ühendust selle esimehe Eilike Lõssovi (e-mail: eilike@expertus.ee) ja aseesimehe Taavi Hollmani (e-mail: taavi.hollman@gmail.com) kaudu. Head uut aastat!
HARIDUS
5. jaanuar 2018
9
Pirita Majandusgümnaasium on tõusnud kogukonna eliitkooliks Toomas Pikhof, direktor
Pirita Majandusgümnaasium alustab sel aastal 70. tegevusaastat. Kuigi koolil on vanust küllaga, on just viimase paari aastaga teinud läbi paremusele suunatud ümbersünni ja seda nii nähtavat kuvandit kui tegevuslikku sisutihedust arvestades. Koolil on nii oma väärikat ja vana kandvat hingamist kui ka värsket ja arenduslikku andvat uut hingamist, mis on viinud õppetöö tasemele, mida paljudes koolides pakkuda ei suudeta. Märkimisväärne ei ole ainult see, et ollakse piirkonna ainus täistsüklikool, vaid ka asjaolu, et koolist saab väga tugeva hariduse ning lisaks ka suurepärased teadmised majandusest ja ettevõtlusest. Lisaväärtuseks on asjaolu, et kooli tullakse teadlikult õppima ja haridust omanda-
ma. Eelkõige käib see gümnasistide kohta, kellel on Tallinnas ja Harjumaal võimalik valida paljude erinevate koolide ja õppesuundade vahel, kuid kes otsustavad Pirita Majandusgümnaasiumi kasuks. Juba viimased kaks aastat on kooli gümnaasiumisse arvestatav konkurss ning õppima pääsevad vaid parimad. PMG on tuntud kui väga head majandusharidust andev gümnaasium. Igal aastal asuvad vilistlased õppima majanduse ja ettevõtlusega otseselt või kaudselt seotud erialadel. Igal aastal kuuleme kõrgkoolidest, kes vabastavad meil õppinuid erinevate valdkonna kursuste kuulamisest või eksamite sooritamisest. See on seletatav valdkonna ainete õpetajate kõrge tasemega, kellest mitmed on kõrgkoolide õppejõud ning praktiseerivad ettevõtjad. Majandussuuna kõrval avasime sel õppeaastal ka loomeettevõtluse õppe-
suuna, kus multimeediumi aineid kombineeritakse ettevõtlusainetega. Mõlemad õppesuunad seovad teoreetilisi teadmisi igapäeva eluga. Praktiline õpe on muu hulgas õppekäikudel osalemine, loengud ja kohtumised eriala spetsialistide ja arvamusliidritega, osalemine õpilasfirmade töös või õpiürituste korraldamises. Pirita Majandusgümnaasiumi gümnasistid ja Sisekaitseakadeemia kadetid osalevad ühises keeleõppeprojektis. Lisaks on Pirita Majandusgümnaasiumi korraldatavad majandus- ja meediakonverentsid tuntud ülelinnaliselt kui kõrgetasemelised õpilaskonverentsid. Seega on Pirita Majandusgümnaasium kool, kuhu tullakse, et jääda. Gümnaasiumisse tullakse olles teadlik oma valikust ja võimalusest. Tullakse, et õppida, et saada teadmisi ja oskusi, mis aitavad tänapäeva maailmas parimal võimalikul moel toime tulla ja õnnelik olla.
Merivälja Kooli kuues Malevõlurite Turniir 2. detsembril toimus Merivälja koolis juba kuues Merivälja kooli Malevõlurite Turniir. Toimus kaks eraldi võistlust – võistkondlik turniir lastevanemate annetatud Merivälja kooli Malevõlurite karikale ja kolmandat korda individuaalturniir malega väikestele malevõluritele. Daimar Liiv
Võistkondlikul turniiril pakkusid Merivälja kooli kahele võistkonnale konkurentsi 21. kooli, Reaalkooli, Laagri kooli, Jüri Gümnaasiu-
Õpilasesindus on koolielu mootor
mi ja Nõmme Noortemaja kuni 6. klassi lastest koosnevad võistkonnad ning üllatusena Merivälja lastevanemate ja uue tulijana Merivälja vanavanemate võistkonnad. Võistkondliku turniiri võitis Merivälja kooli esin-
dusvõistkond tänu Paul Pohlale ja Karoliina Liivale. Väikeste Malevõlurite Turniiri, kus mängisid individuaalselt 1-3. klassis õppivad lapsed, võitis Rasmus Uljas (Jüri Gümnaasium).
PMG õpilasesinduse president.
Pilk võistkonnavõistluse mänguruumi – kõige tagumises reas püüavad lastelastele kohta kätte näidata Merivälja vanavanemad. Seekord noored malevõlurid vanasõna „Kulupead kummarda, hallpead austa“ malelaual nupukalt nuppe liigutades arvesse ei võtnud.
Pirita Majandusgümnaasiumi õpilasesindus on tegusam kui kunagi varem. Esindus valiti septembris toimunud õpilaste esimesel arvamusfestivalil, kus arutati päevakajaliste teemade üle. Pärast arvamusfestivali koguneti ühisele koosolekule, kus valiti Õpilasesinduse president, asepresident, revident ja tervisenõukogu liige. Õpilasesinduse presidendiks valiti abiturient Rain Pärnaste, asepresidendiks ja kooli hoolekogu liikmeks gümnasist Kristjan Hendrik Paavo, revidendiks ja tervisenõukogu liikmeks gümnasist Katariina Jette Sõerde. Peagi alustas uus õpilasesindus aktiivset tegutsemist. Alates novembrist toimuvad üle nädala meisterdamise vahetunnid, igakuiselt toimub veebikeskkonnas tähtpäevade viktoriin, detsembri lõpus korraldati jõuluteemaline stiilinädal ja pidevalt toimuvad pannkoogikolmapäevad. Lisaks aitavad õpilasesinduse liikmed kaasa koolipere omavahelisele suhtlusele, nt koostatakse ja saadetakse õpilastele, õpetajatele ja vanematele infokirja koolielu kohta. Heade ettepanekute ja küsimustega saab õpilasesinduse poole alati pöörduda (kontakt: Rain.Parnaste@pmg.edu.ee)
Merivälja kooli I võistkond võidetud karika ja auhindadega – vasakult Paul Pohla, Karoliina Liiv, Ian Molotov ja Karl Oskar Uibokant
Rain Pärnaste,
Väikeste Malevõlurite Turniiri esikolmik - vasakult Tormi Wilhelm Otsmann (II koht) , Sander Aasma (III koht) ja Rasmus Uljas (üldvõitja).
10 VABA AEG
Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3
Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4
SÜNDMUSED
SÜNDMUSED 16. jaanuaril kell 12.45 toimub loeng “Terved jalad”. Jaana Vapper räägib jalgade tervisest ja hooldusest. Tasuta.
NÄITUS Kunstnik ja illustraator Liisa Kruusmägi maalinäitus 8. jaanuar – 28. veebruar 2017 Maalid valmisid 2015. aasta sügisel kunstiresidentuurides Vancouveris (Kanada) ja Kofus (Jaapan). Maalid on üksinda olemisest ja hirmudest - kurva alatooniga, kuid värvilised ja natuke koomilised - nagu elugi, mis ei ole kunagi must ja valge. Kodutuli töötuba „Puidust tahiga küünal“ 10. jaanuaril kell 18.15 toimub Kodutuli töötuba „Puidust tahiga küünal“, kus räägitakse küünaldest ning valmistatakse puidust tahiga looduslik küünal. Töötoa kestus 1,5 h ja hind on 22 eurot. Õpitoas osalemiseks palume kindlasti eelnevalt registreeruda: nelli@ kodutuli.ee KINO 12. jaanuaril kinoekraanil EestiSoome-Rootsi ühistööna valminud suurfilm „Igitee“ Film jutustab ühest ajaloo hämarusse suikunud peatükist, Soome ameeriklaste saatusest nõukogude režiimi all. Igitee on pühendatud Soome Vabariigi 100. sünnipäevale. Kell 11.30 beebikino ja kell 18.00 kinoõhtu. Pilet 4/3 Tähelepanu aiahuvilised! Pirita Aiaklubi kutsub Pirita Vaba Aja Keskusesse laupäeval, 27. jaanuaril kell 12.00-15.00 kohtuma oodatud aiadisaineri Merilen Mentaaliga. Vaatame ja tutvume Briti kuulsate Chelsa lillenäitustega, mida Merileen Mentaal juba aastaid külastab ning tutvume uute trenditaimedega. Lisainfot leiab Pirita Aiaklubi fb lehelt. HUVITEGEVUS ALANUD HOOAJAL! Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie uuel kodulehel www.piritavak.ee või liitudes keskuse uudiskirjaga piritavak.ee/est/uudiskiri Pirita Vaba Aja Keskuse ringidesse registeerumine tel. 6 457 625 või piritavak@piritavak.ee Tähelepanu! Meil on vaba ruumi! Pirita Vaba Aja Keskus rendib ruume erinevate muusika-, liikumis-, õppe-, keeletundide ning loovate tegevuste läbiviimiseks. Pakutavate ruumide täpse kirjelduse ja hinnakirja leiab: http://piritavak. ee/ruumid. Soovi korral kirjutada ekontaktil: annie.rist@piritavak.ee Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee; piritavak@ piritavak.ee; tel 645 76 25. Facebook: www.facebook.com/Pirita-Vaba-AjaKeskus.
18. jaanuaril kell 12.00 toimub Pirita linnaosa vanema Alina Tubli infotund. Olete oodatud! 21. jaanuaril kell 15.00 toimub Keskpäevatants. Pilet 3.NÄITUS Pirita Sotsiaalkeskuse saalis on üleval Sirje Merelaidi juubelinäitus “Võib ka nii”. KOOSTÖÖ PAKKUMINE JUUKSURILE! Pirita Vaba Aja Keskus pakub koostöölepingut kvalifitseeritud ja kogemustega juuksurile. Töö toimub Pirita Sotsiaalkeskuse ruumides (aadressil Metsavahi tee 4). Koostööleping tähendab seda, et Pirita Vaba Aja Keskus annab juriidilisele isikule juuksuriteenuse osutamiseks ruumi rendivabalt kasutamiseks ja teenust osutatakse Pirita Sotsiaalkeskuse klientidele kokkulepitud hinnakirja alusel. Ruumis on olemas järgmine inventar: klienditool, juuksuritool, peegel, peapesu kraanikauss, föön. Tööks vajalikud kulumaterjalid ja väikevahendid (käärid, rätikud jne) soetab juuksur. Teenusepakkuja peab valdama eesti keelt vähemalt suhtlustasandil. Ruumi kasutamine reedeti kell 9.30- 17.00. Tööle asumise aeg esimesel võimalusel. Täpsem info tel 53419113 või email: maris.randma@piritavak.ee. Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050.
Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 SÜNDMUSED LASTELE JA NOORTELE 10. jaanuar kell 16.00 BINGO. Bingo ja huvitavad küsimused käsikäes! Tule ja pane enda õnn proovile! 11. jaanuar kell 16.00 Lauamängude õhtupoolik. Külmal talveõhtul on mõnus tubaselt teed juua ja lauamänge mängida. Võitjatele auhinnad! 12. jaanuar kell 16.00 Kuldvillak. Tuleb taas üks põnev, enda teadmisi proovile panev võistlus. 16. jaanuar kell 16.00 DIY. Maalime talvist maastikku akrüülvärvidega, hiljem teeme valminud töödest keskuse seintele näituse. Registreeri end hiljemalt 12. jaanuariks kell 17.00.
5. jaanuar 2018
17. jaanuar kell 16.00 Kose kokkamine. Õpime tegema põneva banaaniretespetiga pulgakooke. Registreeri end hiljemalt 15. jaanuariks kell 17.00. 23. jaanuar kell 16.00 Kose Olümpia. Kose Olümpial on võistlused viiel alal, tule kohale ja proovi milles sina kõige parem oled. 24. jaanuar kell 16.00 Nipinurk. Meisterdame vinge raamatuhoidja, sest lugeda on võimalik ka raamatut käes hoidmata. 29. jaanuar kell 16.00 Siidimaali töötuba. Erinevaid tehnikaid kasutades võimalus endale disainida siidsall. Registreerimine töötuppa lõpeb 26. jaanuaril kell 17.00, kohad on piiratud!
24. jaanuar kell 15.30. Tüdrukute päev. Laseme oma loomingulisel poolel areneda Dixitit mängides ja mängu kõrvale valmistame tervislikke juurvilja snäkke. 25. jaanuar kell 15.00. Väärtuste avastaja. Mängime läbi uue põneva Väärtuste avastaja lauamängu. Lauamängu põhiselt tuleb läbida erinevad juhtumid ja situatsioonid ning arutleda oma käekäigu üle. 26. jaanuar kell 16.00. Kokandusring. Ringitegevuse eesmärgiks on õppida edaspidiseks eluks kasulikke oskusi ning saada harjumus iseseisvalt süüa valmistada. 31. jaanuar kell 15.00. Väärtuste avastaja. Mängime läbi uue põneva
Väärtuste avastaja lauamängu. Lauamängu põhiselt tuleb läbida erinevad juhtumid ja situatsioonid ning arutleda oma käekäigu üle.
TÄISKASVANUTELE Pilatese treening täiskasvanutele esmaspäeviti kell 18.45-19.45 Treeningule tulles kaasa võtta isiklik treeningmatt ning riietuda mugavalt. Registreerumine ja lisainfo madli. toots@gmail.com, tel 56652081 Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee. Tel. 605 9516. www.piritavak. ee/mahe ja www.facebook.com/mahevabaajakeskus.
31. jaanuar kell 16.00 Aknakleepsude töötuba. Disani endale ainulaadne aknakleeps. Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: http://www.piritavak.ee/kose. E-mail: kose@piritavak. ee, tel. 6 006 391. Facebook: : www. facebook.com/kose.vabaajakeskus.
Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 10. jaanuar kell 15.30. Poiste päev. Poistele on valmistatud eraldi õues mängitav „Kas tunned oma iidoleid?“ aktiivne mäng. Lisaks valmistame aju kosutavat puuviljasalati. 11. jaanuar kell 15.00. Loovjoonistamine. Laseme kõigil huvilistel panna oma mõtted ja tunded paberile just sellele noorele sobivate vahenditega. 12. jaanuar kell 16.30. Fotograafia ring. Õpime kasutame uut peegelkaamerat! PÕNEV! 17. jaanuar kell 16.00. Kultuuriõhtu. Tutvume Makedoonia kultuuri, söögi ja kommetega. Õhtut viib läbi tütarlaps otse Makedooniast. Vajalik registreerimine hiljemalt 16. jaanuariks aadressil: mahe@piritavak.ee, tel: 53004080 või Mähe Vaba Aja Keskuses. 18. jaanuar kell 16.00. Reis ümber maailma. Igal korral tutvustame noortele ühte maailma riiki. Tutvume riigi lipu, vapi, kultuuri ja kommetega. 19. jaanuar kell 16.00. Kunsti- ja meisterdamis töötuba. Päev täis loomingulisi kunsti-ja meisterdamistegevusi. Võimalus meisterdada kaarte, dekoratsioone, saviga voolida, ökoloogilist pildiraami meisterdada jpm. Kasutame keskuses olevaid vahendeid.
Pirita Vaba Aja Keskuses toimus Hardi Tiiduse juubeliturniir „Mälugigant 2017“ Peeter-Erik Kubo, Jaan Loide, Annie Rist ja Eduard Rihm
Laupäeval, 9. detsembril toimus Pirita Vaba Aja Keskuse peeglisaalis Hardi Tiiduse XV mälestusturniir Mälugigant 2017. Seekord olid kohale tulnud enamik Eesti tugevamatest mälumänguritest. Küsimuste autoriteks ja mängujuhtideks olid nagu alati Peeter-Erik Kubo, Jaan Loide ja Eduard Rihm. Ka seekord oli auhinnalaud rikkalik, sest meie toetajad kirjastused, teatrid ja kunstnikud ei olnud meid unustanud. Mälugigant 2017 tiitli võitiski seekord 109 punktiga Ove Põder, kellele see oli teine võit sellel turniiril. Teise koha võitis selle mängu seitsmekordne võitja Indrek Salis, kellel oli vaid kaks punkti vähem (107 punkti 200st võimalikust). Pronksmedali võitis andekas noor mängija Kaarel Silmato 82 punktiga. Neljandaks tuli Anne Ehala Haapsalust 78 punktiga, tema sai ka parimale naisvõistlejale määratud medali. Viienda koha võitis Hugo Tang (75 punkti). Kuuendat kuni kaheksandat kohta jagasid Alar Särgava, Matis Song ja Janek Salme (71 punktiga). Kusjuures Alar Särga-
va on võitnud eelnevalt kolmel korral Mälugigandi tiitli. Üheksandale kohale tuli Sven Oidjärv 66 punktiga ja esikümne lõpetas Andres Allpere, kes kogus 56 punkti. Mängu võitja sai Gravex Balti poolt Mälugigant 2017 karika, kuldmedali, kunstnik Oivi Tulve maastikumaali, Koopagalerii poolt keraamilise punarebase ja auhinnaraamatu. Teine koht sai hõbemedali, Kadi Kuremaa graafilise lehe Alice Imedemaal teemadel, keraamilise punarebase ja auhinnaraamatu. Kolmas koht sai pronksmedali ja keraamilise punarebase ning auhinnaraamatu. Kokku jagati välja 35 auhinda. Meie koostööpartnerid olid seekord Pirita Linnaosa Valitsus, kauplus Rahva Raamat, Pirita klooster, Eesti Draamateater, Rahvusooper Estonia, Teater NO99, Von Krahli Teater, Pimedate Ööde Filmifestival, Meremuuseum, Koopagalerii, Liviko, Gravex Balti, Eesti Piibliselts, DVD TESPI OÜ, Äripäeva Raamatuklubi, kirjastused Koolibri, Varrak, Allecto, Grenader, Helios ja kunstnikud Oivi Tulve, Kadi Kuremaa, Kelly Valk ja Helina Tilk. Täname neid, kes aitasid meil korraldada seda juubeliüritust.
REKLAAM 11
5. jaanuar 2018
Reakuulutused Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puude/okste langetamine ning viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Tel.nr: +372 5348 7318, e-post igor@inkteenused.ee OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215. Ostan ENSV rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 602 0906 ja 501 1628 Tim Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, telefon: 516 8180 Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www.nagusul.ee
Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. e-mail:margus@korvent.ee, tel. 552 6281 Pirita ja Merivälja korstnapühkija ja pottsepp kutsetunnistustega teostab litsenseeritud korstnapühkimis,-ja pottsepa tööd. Küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti väljastamine kindlustusseltside ja Päästeameti jaoks. tel. 5690 0686, e-post korsten.korda@gmail.com Kõik ühest kohast! Kuivad ja toored küttepuud konteineris, võrkkotis või lahtiselt, brikett, pellet ja litsentseeritud korstnapühkijad. Alusel kauba toome eraldi ratastõstukiga hoovi, mitte ei jäta tänavale. Telli kohe! 5200093, 6000136 või vaata kodulehelt lisa Puu24.ee
Soovin osta maja Pirita vanemas osas. Tel.520 8881 Hoonete soojustamine puistevillaga. Tel: 501 6689, ken@puistemees.ee, www.puistemees.ee Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 5352 9476 email: mehitus@gmail.com Pehme mööbli remont ja katteriide vahetus ning kodutekstiilide õmblus ja parandus. Tel 56816606 Ehitus- ja remonttööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. Epost raul@vivamees.ee, 5100250 Raul Pottsepatööd ja korstnaotste vahetus eramajadel. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 12aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Telefon: 56903327.
Revalia Tantsukool ja Helen Klandorf-Sadam ootavad Teid
TäiSKaSvanuTe SelTSKonnaTanTSu KuRSuSTele! KOHT: Pirita, Linnaosa Valitsuse saal
ALGAJATE Kursus 18. jaanuar – 8. märts 2018 Kell 18.30 – 19.45 (8 neljapäeva õhtut) TANTsuD: aeglane valss, viini valss, ruutrumba, samba, jive, aeglane fokstrot, kvikstep
JÄTKuKursus 18. jaanuar – 8. märts 2018 kell 19.45 – 21.00 (8 neljapäeva õhtut) TANTsuD: algkursustel õpitule lisanduvad cha-cha-cha, tango,
rock’n roll KursusE TAsu: 70 € inimene INFO ja REGISTREERIMINE: helen@tkrevalia.ee või tel 510 9493 www.tkrevalia.ee
12 REKLAAM Kohvik Malltop on avatud E-R kella 9.00-16.00 pakume lihtsaid ja koduseid toite taskukohase hinnaga. Meie juures ootab teid kodune õhkkond, lahke ja kiire teenindus. Korraldame sünnipäeva- ja peielaudu, koolituste ja firmade toitlustamist. Asume Pirita Olümpipurjespordikeskuses, Regati pst.1 , 4 korpus
Liis Lahe +37258415407 www.malltop.ee
KÜTTEPUUD KUIVAD JA TOORED 30,40,50cm. PUIT -ja TURBABRIKETT PAKITUD KÕDUSÕNNIK 30kg/kott Kviitung. Vedu iga päev. Tel 6541100; 5238852 TAMMARU FARM, www.tg.ee Ladu Tallinnas
Merivälja
KAUPLUS JA TÖÖKODA
2=1
Mustamäe
Lasnamäe
2 klaasipesuvedelikku 1 hinnaga!
Jälgi Pirita linnaosa tegemisi ja värskeid uudiseid ka facebookist!
www.facebook.com/piritalinnaosa/
5. jaanuar 2018
Lisainfo: www.autoekspert.ee/kampaaniad Kampaania kehtib Tallinna Autoekspert kauplustes kuni 31.03.2018.
Sõidukite lisavarustus ja varuosad. Autode hooldus- ja remonditööd ning tarvikute paigaldus.
Autoekspert.ee www.autoekspert.ee
KINNISVARA OST MÜÜK Mati-Dmitri ÜÜR Terestal HINDAMINE 53 325 603
mati@prisma.ee TASUTA HINDAMISAKT Koidu 70, Tallinn esinduslepingu sõlmimisel www.prisma.ee
Operatsioonid ja kirurgia
Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!
Kirurgilisi operatsioone teostatakse günekoloogia-, nina-kõrva-kurguhaiguste-, üldkirurgia-, uroloogia erialal. Koostööpartnerite poolt pakutakse plastilist kirurgiat, ortopeediat ja rasvtõve (kaalu) kirurgiat. Raseduse katkestamine
Ninakõrvalkoobaste kirurgia
Sterilisatsioon
Keskkõrva operatsioonid Kõri mikrokirurgia
Suguelundite plastika ja allavaje kirurgiline ravi
Healoomuliste kasvajate eemaldamine
Kusepidamatuse ravi
Songa operatsioonid
Hüsteroskoopia (emakaõõne operatsioon)
Rasvaimu
Laparoskoopia (nii diagnostiline kui suuremad
Maomahu vähendamine
günekoloogilsed operatsioonid)
Näo-, kõhu-, rinnanäärmete plastilised operatsioonid
Adenoidide eemaldamine Kurgumandlite eemaldamine
Artroskoopia
Nina-kõrva plastilised operatsioonid
Käekirurgia
KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID
Pirita ajaleht 53x102 mm
Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee
Haiglal on 8-kohaline intensiivravi keskus. Meil opereerivad Eestis tuntud kirurgid, mistõttu usume, et suudame pakkuda kvaliteetset meditsiiniteenust järjekorras olemata. Günekoloogias ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialal oleme Eesti Haigekassa lepingupartnerid.
Fertilitas Viimsis Kaluri tee 5a Haabneeme Viimsi vald
Mustamäe polikliinik A.H. Tammsaare tee 47 Tallinn
Kesklinna polikliinik Kaupmehe 4 Tallinn
Registratuur: +372 605 9600 +372 605 9601
Registratuur: +372 664 6444 +372 664 6445
Registratuur: +372 660 4072 +372 646 3539
www.fertilitas.ee
Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja Gertu Alteberg, telefon 6 457 629, e-post gerttu.alteberg@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.
Tallinn: Laki 36
B sissekäik 3. korrus
Avatud: E-R 9-17 reval@glasaken.ee mob: 555 15 766 tel/faks: 6098 862
glasaken.ee