Pirita ajaleht 28.02.2020 by Piritalinnaosavalitsus

INTERVJUU PIRITA AASTA INIMESEKS VALITUD TOOMAS PIKHOFIGA LK 2–3 MIKS LIITUDA ROHELISE KOOLI PROGRAMMIGA? LK 7 UUS RUBRIIK. MINU PIRITA LK 8 www.facebook.com/piritalinnaosa FOTOD: TIIT MÕTUS

28. veebruar 2020  NR 2 (295)

Merivälja lasteaed saab uue hoone

Laulab tütarlastekoor Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvitsa juhatamisel.

Pirita tähistas Eesti sünnipäeva kauni kontserdi ja parimate tunnustamisega Pirita linnaosa korraldatud Eesti sünnipäevakontserdil Alexela kontserdimajas kuulutati välja Pirita aasta inimene 2019 – Toomas Pikhof –, ning tänati politsei- ja päästetöötajaid. Meeleoluka kontserdi andsid tütarlastekoor Ellerhein ja Olav Ehala bänd. Pidulikul kontserdil tänas ja tunnustas linnaosavalitsus tublisid politsei- ja päästetöötajaid, kes on panustanud linnaosa turvalisusesse ja ohutusse. Pirita hõbemärgi pälvisid abipolitseinikud Tõnis Viidas, Artjom Berežkov ja Erik Uudevald, piirkonnapolitseinik Marili Tammiste ja noorsoopolitseinik Kaire Arukaevu ning Pirita aurahaga tunnustati Ida-Harju politseijaoskonna juhti Roger Kummi. Pirita hõbemärgiga tänati ka päästetöötajaid. Hõbemärgi pälvisid Pirita päästekomando meeskonnavanemad Mihkel Pärn, Martin Allikas, Raido Arras, Margus Laev ja Martin Tamlak ning päästjad Mart Mutso, Imre Tiitsaar, Aleksei Vinogradov, Kaido Bammer, Madis Heinvee Rain Koppel, Hans Terasmaa, Denis Danilkin, Ago Kahu, Kert Õismets, Vallo Lepassalu, Aivar Juha, Marko Piht,

Aivar Nurmik.

Toomas Pikhof.

Vahur Koort ja Tarvi Rahuoja ning Pirita aurahaga tunnustati Pirita päästekomando pealikku Priit Jõgisood. Kontserdil kuulutati välja tunnustuskonkursi „Pirita aasta inimene 2019” võiitja. Tiitli pälvis Pirita majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof. Toomas Pikhof on oma riskivalmiduse ja koostöövõimaluste loojana muutnud ühte Pirita haridusasutust tundmatuseni. Ta on Pirita majandusgümnaasiumist lühikese aja jooksul arendanud uut moodi kogukonnakooli, kus õpilastele meeldib õppida, õpetajad tahavad õpetada ja vanemad tunnevad kooli üle rõõmu. Pirita majandusgümnaasium on tõusnud Tallinna parimate koolide hulka. Samuti andis linnaosa välja tiitli „Pirita aasta tegu 2019”, mille pälvis üritustesari „Pirita aiakontserdid” Aivar Nurmiku eestvedamisel.

Tallinn plaanib lammutada Merivälja lasteaia hoone ja ehitada selle asemele uue maja. Lammutamise põhjus on, et eelmise sajandi keskpaiga tüüpprojekti järgi ehitatud Merivälja lasteaed ei vasta tänapäeva nõuetele – mudilastel napib õhku ja mänguruumi. Nõuete järgi peab 2030. aastaks olema lasteaias iga lapse jaoks neli ruutmeetrit põrandapinda. Planeeritav uus lasteaiahoone on ühe maa-aluse ja kahe maapealse korrusega ning lõunaküljel on terrass, mis ühendab sise- ja välisõpperuumi. Uues hoones on ruumi kümnerühmalisele lasteaiale. Kui kõik läheb plaanipäraselt, avatakse uus maja 2022. aasta sügisel. Tööde kogumaksumus on umbes viis miljonit eurot. Lastele leitakse ehitustööde ajaks uus päevakodu Pirita linnaosas. Merivälja lasteaia praegune maja avati 1. aprillil 1967. aastal. Tallinnal tuleb lähiaastatel korda teha sadakond lasteaeda, sest need ei vasta tervisekaitsenõuetele. Paarkümmend lasteaeda on linn otsustanud lammutada, sest uue maja ehitamine on odavam kui vana remontimine.

Kloostrimetsa jalgtee saab valgustuse Valminud on Kloostrimetsa tee ja Randvere tee vahelise jalgtee valgustuse põhiprojekt ning see on saadetud kooskõlastusele. Jalgtee valgustatakse leedlampidega ning võrgu rajamiseks kasutatakse puitposte ja rippkeerdkaablit. Jalgtee paikneb Pirita jõeoru maastikukaitsealal Viimsi metsa piiranguvööndis, mis tähendab, et ehitustöid ei saa teha lindude pesitsusajal ning need jäävad suve teise poolde või sügisesse. Projekti on koostanud Leonhard Weiss OÜ, tellija Tallinna keskkonnaja kommunaalamet.

Pirital elab 18 876 inimest

Laval on Olav Ehala bänd.

Tunnustus ja tänu Pirita päästekomandole.

1. veebruari seisuga elab Pirita linnaosas 18 876 inimest. Jaanuarikuus suurenes Pirita elanike arv kolme inimese võrra. Tallinna elanike arv 1. veebruari seisuga on 444 563. Jaanuaris lisandus Tallinna 631 inimest. Kõigi linnaosade elanike arv on suurenenud, välja arvatud Nõmme. (Allikas: rahvastikuregister)

JUHTKIRI / INTERVJUU

JUHTKIRI

Kogukonnast ja haridusest

19.

veebruaril toimus Alexela kontserdimajas Eesti Vabariigi sünnipäevakontsert, kus kuulutasime välja tunnustuskonkursi „Pirita aasta inimene 2019” võitja. Mul on hea meel, et aasta inimeseks valiti Toomas Pikhof, kes on Pirita majandusgümnaasiumist teinud meie linnaosa lipulaeva. Lisaks otsustasime tunnustada aasta teo tiitliga Aivar Nurmikut, kes kogu suve korraldas oma koduõues kogukonda ühendavaid kontserte. Toomas ja Aivar, tänan teid veel kord kogu südamest! Eesti sünnipäeva pühitsemise kõrval on meil olnud veel kaks pidulikku ettevõtmist. Iga paari kuu tagant kutsume kokku eakad juubilarid, et tähistada nende väärikat vanust ja elukogemust. Minule kui linnaosavanemale on see alati tore üritus, sest saan kuulda huvitavaid seiku Pirita ajaloost. Teine tähtis ettevõtmine oli meie linnaosa meesteklubi asutamine. Selle kohta saab pikemalt lugeda leheküljelt 4. Veebruar tõi mitu haridusega seotud uudist. Äkki mäletate Pirita-Kose lasteaia vanu hooneid? Pikalt käis arutelu nende tuleviku üle. Kaalusime erinevaid lahendusi, kuid nüüdseks on selgunud, et endised lasteaiahooned on amortiseerunud ja ebamõistlikult kulukad. Seetõttu need lammutatakse.

äga palju on räägitud sellest, et Piritale oleks vaja juurde koolikohti. Kohtusin hiljuti Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtseviga ning tõstatasin taas probleemi, et meie linnaosa vajab rohkem õppekohti. Jõudsime järelduseni, et tuleb kaaluda Pirita majandusgümnaasiumi laiendamist. Loodan kogu südamest ja võitlen kogu hingega, et selline projekt tõeks saaks! Need, kes on ühel või teisel viisil seotud Merivälja lasteaiaga, teavad, et lasteaiahoone on vana ja väsinud. Õnneks on plaani võetud lasteaiamaja lammutamine ja uue ehitamine. Planeeritud on ühe maa-aluse ja kahe maapealse korrusega hoone, mille lõunakülge täiendab kaunis terrass, mis looks seose sise- ja välisõpperuumi vahel. Uues hoones on ruumi kümnerühmalisele lasteaiale. Millal aga töö lahti läheb, on veel vara öelda, sest oleme projekteerimistingimuste eelnõu ja taotluse avalikustamise faasis. Soovin kõigile mõnusat kevade ootust! Tõnis Liinat. Pirita linnaosa vanem

28. veebruar 2020

Pirita aasta inimene Toomas Pikhof:

kõik laheneb nagu võluväel, kui räägitakse asjadest õigete nimedega Pirita majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof tunnistab intervjuus, et ta tahab palju tööd teha, armastab õnnelikke lahendusi ning teda rõõmustavad siirad inimesed. Teil on väga pikk koolitusprojektide korraldamise kogemus (pean silmas Mainori majanduskooli, Mainori ülikooli ja loovuse koolituskeskuse), samuti erakoolis õppe- ja majandustegevuse juhtimise kogemus ning olete olnud kümme aastat Tallinna ülikooli täiendõppekeskuse ja ETKA Andras täiskasvanute koolitaja. Aga juhtida gümnaasiumi on kindlasti teistmoodi? Miks otsustasite selle töö vastu võtta? Millised on põhilised erinevused võrreldes varasemate ametitega? Kui vaadata tagasi 2016. aastasse, kui asusite PMG-d juhtima, ja nüüd, 2020. aastal, siis millised on olnud nende aastate jooksul kõige keerulisemad probleemid, mida on tulnud lahendada? Mind paeluvad raskused, erilised või isegi keerulised olukorrad, lahendusi ootavad situatsioonid. Tööga seotud probleemid on huvitavad vaid siis, kui on ees palju tööd, huvitavat ja keerukat tööd, kui on näha ja tunda arendamist ja arengut vajavaid valdkondi. Pean oma tugevuseks võimet ja oskust inimesi liita, juhtida positiivsele ning koostöisele arengule optimaalse aja- ja inimvaraga. 2016. aastal vajas Pirita majandusgümnaasium just minusarnast juhti – inimest, kes armastab õnnelikke lahendusi, kes tahab teha palju tööd ja kes ei otsi süüdlast, vaid keskendub positiivsele tulemusele.

tustama ja hoidma õpetajaid. Teisiti pole see võimalik. Teie eesmärk on liikuda õnneliku kooli poole? Palun, kas kirjeldaksite täpsemalt, mis on „õnnelik kool”. Mida olete juba teinud ja mida plaanite teha? Minu meelest on see väga keeruline ülesanne, sest Eesti koolilapsed on küll PISA testide ja teadmiste järgi Euroopas tipus, aga samaväärt õnnelikud nad pole, kui lugeda uuringuid. „Õnn on see, kui tavalised asjad säravad kui kuld.” (Pam Brown) Haridus peab andma võimalusi õppida tundma iseennast ning oma võimeid ja soove. Olen veendumusel, et igas inimeses on midagi head, mis väärib tunnustamist ja toetamist. Kiitus ei maksa midagi, kuid võib anda väga palju, võib anda uue õnneliku elu, võib anda tiivad. Koolis tuleb anda kõigile võimalus tunnetada ja nautida ka väikesi rõõme, sest nendest kasvavad suured õnnestumised. Selleks et elada õnnelikku elu, on vaja arendada voorusi ehk sisseharjutatud käitumiskalduvusi. Pirita majandusgümnaasiumis pöörame väga suurt tähelepanu individuaalsete vooruste arendamisele, mis on õnneliku kooli võti. Õnnelik kool on see, kus omadel on hea olla. Ja kui omadel on hea, siis kiirgab see ka väljapoole, siis on hea ka kõigil neil, kellega kokku puututakse.

Mis on läinud kõige vaevalisemalt/valulikumalt Seni pole erakooli Pirital ja mille üle olete kõige uhkem? Võib-olla mee- avatud seepärast, et nõudnub midagi lõbusat või luse on suutnud enamolete lahenduse leidnud vähem rahuldada teieneselegi ootamatult? Suurimaks õnnestumiseks sed Tallinna erakoolid. pean 2016. aasta sügisel loodud vanematekogu. Hoolekogu olemasOlete öelnud, et teile meeldib töötaolu on koolis kohustuslik, kuid vanemada õpetajate, õppijate ja loovate initekogu on vabatahtlik. mestega. Mis teid täpsemalt köidab Vanematekogu on vajalik, sest vaneja käima tõmbab? matekogu otsused ja soovitused omavad Olen õppinud kogema sünergiat ning see kooli lastevanemate laiapõhjalist mansütitab ja läidab täielikult. Kui inimesed daati ning on samm demokraatliku koosuudavad koostöös rohkem saavutada likorralduse poole õpilastele parema õpikui igaüks eraldi ning sellest sünnib ka keskkonna loomisel. Kõik minu ootused midagi enneolematut, siis see annab tohvanematekogu osas teostusid. PMG vatult palju uut jõudu. Meeskonnas tekkinematekogu on olnud koostööpartner ja va sünergia põhieesmärk on hakata üknõuandja õpilastele heade arengutingisikute inimeste puudusi kompenseerima muste loomisel, õppe- ja huvitegevuse ja tugevusi võimendama. Keeruline on ning tugiteenuste võimaluste mitmekeseda saavutada. Iga liige võiks ideaalis sistamisel, õpilasi puudutavate oluliste olla autonoomne isiksus, kes rikastab otsuste langetamisel ja lastevanematele mingisuguse originaalse panusega seda koolituse pakkumisel. Olen vanematemeeskonda. Paraku ei ole kõik inimesed autonoomsed ja loovad. Kui aga meeskogule väga tänulik, sest tänu neile on toimunud väga kiire, kuid turvaline, pokond on õigetest isiksustest, kelle koossitiivne areng. tööst tekib sünergia, siis on see tohutu Südame paneb aga valutama asjaolu, rõõm ja innustav jõud kõigile. Koolis on et pedagoogide töökoormus ja vastutus suur sisemine jõud sünergial. on kohati ebainimlikult suur. OECD andmetel on hariduslikult edukates riikides Igas kollektiivis on töötajaid, kes alati klassid pigem suured, aga õpetajaid on ei taha väga muutustega kaasa tulla. seal laste kohta rohkem. Kui klassis on 28 Milliseid lahendusi olete pakkunud, õpilast, võiks selles klassiruumis ideaakuidas leida tee nende inimesteni, lis olla kaks täiskasvanut, sest õpetajal kes on uuenduste suhtes tõrksad? peab olema võimalus last märgata ja reaMuutustele vastumeelsed on enamasti geerida. Kui tahame, et meie lapsed olekinimesed, kes tunnetavad ebakindlust, sid nutikad ja õnnelikud, peame väärebakindlust eelkõige iseeneses. Olen saa-

nud koolis palju toredaid õpetajaid kaasata uuendustesse ja ühisesse liikumisse, kui olen osanud, suutnud neid märgata ja nende mured lahendada. Väga tihti on koolijuht psühholoog ja nõustaja koolitöötajatele. Minu poole saab õpetaja alati pöörduda ka isikliku murega. Psühholoogia on olnud minu huviala pikki aastaid ning tean seepärast võimalusi erinevate probleemide lahendamiseks. Mis teid koolijuhina töös kõige rohkem rõõmustab? Mind rõõmustavad siirad inimesed. Kõik laheneb nagu võluväel, kui räägitakse asjadest õigete nimedega. Seda kunsti tuleb lastelt meelde tuletada, sest lapsed on alati siirad ja otsekohesed. Pirital on huvitav ja tegus kogukond. Minu meelest on Pirital ja kogukonnal potentsiaali, et siin (ja Viimsis) võiks olla ka erakool. Kas oskate selgitada, miks see idee Pirital ei ole kuidagi vedu võtnud, samal ajal kui koolikohtade puudus on tõsine konnasilm? Kas teie meelest oleks siin piirkonnas ruumi erakoolile ja mida teha, et see tuleks? Pirita vajab kindlasti erakooli või isegi mitut väiksemat. Kooli valikul on oluline, et vanemad leiaksid kooli, mis toetab perekonnas oluliseks peetavat. Laps saab koolis õnnelik olla ainult sel juhul, kui kool ei toimi perekonna taotluste suhtes erinevalt. Ka vanemate rahulolu sõltub suurel määral sellest. Haridust Pirital rikastaks näiteks Rocca al Mare kooli, Püha Miikaeli kooli või vanalinna hariduskolleegiumi väärtusruumides tegutsevad haridusasutused. Pirita on viimase seitsme aastaga väga kiiresti kasvanud ja küps erakooliks. Seni pole erakooli Pirital avatud seepärast, et nõudluse on suutnud enam-vähem rahuldada teised Tallinna erakoolid. See aeg on aga läbi. Toetudes oma koolijuhikogemusele on minu hinnangul Pirital vajadus mitmekesise hariduse järele väga suur. Kuidas suhtute, et on nn eliitkoolid ja esimestesse klassidesse vastuvõtukatsed? Ei toeta mingil põhjendusel lasteaiaealiste laste testimist. Kindlasti tuleks koolieelikute massilised (erinevates koolides korduvad) testimised/katsed/reastamised kõikides koolides keelata. Põhjuseid selleks on väga palju. Olulisem põhjus on laste väga individuaalne areng. Kooliküpsus on valguv mõiste, kui tuleb teha pingerida. Laste sõelumine varases eas suurendab oluliselt hariduslikku ebavõrdsust. Kahjuks pole teadaolevalt uuritud testimisest tingitud tagajärgi laste vaimsele arengule. Kindlasti ei lõpe luhtunud katsete tõttu rahulolematuse surve lapsele paljudes peredes pärast katseid. Tean juhuseid, kus lapsevanem ei lepi tulemusega ning organiseerib lapsele koolipikenduse, et aasta pärast uuesti kõik koolikatsed kõikides koolides läbida või siis tuuakse laps testimisele viieaastaselt, et oleks aega katsetega harju-

INTERVJUU FOTO: TIIT MÕTUS

28. veebruar 2020

jandas klassis parandasin punase pastapliiatsiga vihikuid, kuhu olin enne vigadega etteütluse sisse kirjutanud. Mul pole lapsena olnud muud unistust ega soovi, kui saada õpetajaks. See amet on täiuslik ja imeline. Hindan õpetajaid väga ja armastan seda tööd ka koolijuhina. Peate lugu reisimisest. Milline on kogemus või nipp või teadmine, mida olete reisides saanud ja hiljem oma töös/kodus kasutanud? Milliseid riike olete külastanud ning kuidas ja mis on reisivalikute tegemisel määrav? Kus sooviksite kindlasti ära käia ja kas on vaatamisväärsusi, mida tahate ilmtingimata oma silmaga näha? Armastan väga reisida, sest reisimine teeb targemaks, annab ehedaid kogemusi. Reisides kaob kitsas ja egoistlik, piiratud ja enesekeskne maailmavaade ning me õpime tundma elu ehedat olemust. Toetan ja innustan alati nii õpetajaid kui ka õpilasi reisimises. Olen väga palju reisinud. Kaugem ja eksootilisem koht on näiteks Trinidad ja Tobago, mida külastasin Mainori majanduskoolis töötades ja õpilasvahetust organiseerides. Planeerin reisi Jaapanisse ning huvitab väga ka külastada Venezuelat. Reisides on mulle armsaks saanud paljud suurlinnad, kuhu soovin just ajaloo ja rikkaliku kultuuri pärast uuesti ja uuesti tagasi minne. Lemmikkoht on London, kus olen käinud üle kümne korra ja loomulikult Pariis, New York, Singapur. Nendest linnadest ei tüdine ma kunagi.

da jne. Jätame väikelapsed rahule! Toetame nõrgemaid (vahel lihtsalt vähem tuntud) koole (nii eelarvega, inimvaraga kui ka heade kogemuste jagamisega), et mitmekesine ja usaldusväärne haridus oleks kodule võimalikult lähedal ning koolivõrk korrastub iseenesest. Milliseid valikuid kaalusite veel peale pedagoogika? Minu meelest võik-

site olla ka näitleja, saatejuht, õhtujuht, PR-firma juht või omanik, sisekujundaja, ehitusinsener? Miks langes valik 1993. aastal Tallinna pedagoogikakooli kasuks? Ja lapsed küsisid: kelleks tahtsite lapsena saada? Olen proovinud elus hulka põnevaid ameteid. Minu esimene amet oli koristaja. Käisin seitsmeaastaselt vanaemal Jõhvi tuletõrjes abiks ja teenisin ühe rubla iga päe-

va eest. See oli suur teenistus. Olen maleva ajal rohinud, laudas sõnnikut koristanud, loomi toitnud, heina teinud. Olen olnud gümnaasiumis õppides eesti keele õpetaja vene lasteaias. Olen olnud vaateakende dekoraator, kaubamaja kunstnik, sisekujundaja ja graafiline disainer ning müügijuht ja turundusdirektor. Lapsepõlvest peale olen unistanud ja tahtnud saada õpetajaks. Juba nel-

da, kuid aeg seisatab, kui seda soovida ja tahta. Kas teid on koolis kiusatud ja mis aitaks kiusajate vastu kõige paremini? Kahjuks olen puutunud koolis kokku kiusamisega ja see on olnud keeruline ja valus kogemus. Olin väga liigutatud, kui septembri alguses avalikustasid paljud tuntud inimesed oma kiusamisega seotud loo ETV saates „Pealtnägija”. Sügava mulje jättis ja imetlust tekitas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti julgus avalikustada oma lapsepõlve koolikiusamise lugu. See oli hea eeskuju paljudele. Koolijuhina pööran kiusamisvastasele tegevusele koolis väga suurt tähelepanu. Pirita majandusgümnaasium korraldab selle aasta mais õpetajatele kiusamise teadvustamise teemalise konverentsi „Kiusamise varjus”. Konverentsil räägivad oma lugusid tuntud inimesed, õpetajad ja õpilased. Räägin ka oma loo, sest see on ainuke asi, mis kiusamise vastu kõige paremini mõjub. Kiusamist ei tohi jätta iseenda teada, kiusamisest peab rääkima vanemale inimesele või sõbrale. Millist muusikat te kuulate? Kuna olen õppinud muusikakoolis, siis mulle meeldib väga klassikaline muusika. Beethoveni „Kuupaistesonaat”, Tomaso Albinoni „Adagio in G Minor” või Antonio Vivaldi „Neli aastaaega” iseloomustavad mind ehk kõige paremini. Nüüdisaegsest muusikast on väga köitev Nublu „für Oksana”. Armastan ka spirituaalset muusikat.

Teie pere on pälvinud Kõik ilus ja hea meis tunnustust kauni kodu loomisel ja tunnistatud pärineb ikka kodust. Minu „Kaunis kodu 2005” võit- lapsepõlvekodus hinnati jaks. Samuti olete korda ajaloolisi asju, teinud ühe vana ja üsna viletsas seisus jaamahoo- sest nendel on oma lugu. ne (Vaskrääma jaam). Kas teil on salajasi hobisid? Kust teie ehitus- ja käsitööoskus pärit on ja kas tegelete sellega ka praeMul on mitu hobi. Kasvatan maakodus gu? Renoveerite-restaureerite midalilli ja aedvilja. Kasvuhoone on minu teigi? Mida selline tegevus teile annab? ne kodu. Meeldib väga maalida. Pirita Kõik ilus ja hea meis pärineb ikka komajandusgümnaasiumis tihti küsitakdust. Vanemad õpetavad meid väärtusi se, et kust olete need suured uhked seinägema ja hindama. Minu lapsepõlvenamaalid laenutanud. Olgu siis kõigile öeldud, et need on minu tehtud. Kool kodus hinnati ajaloolisi asju, sest nenpeab ju olema hubane ja kaunis paik. del on oma lugu. Vana ja väärikas on kandev ja sisukas. Maailmas peaks oleEt koolil pole eelarve tõttu võimalik tunma vähem asju, siis oleks elu puhtam nustatud kunstnike töid eksponeerida, siis olen selle probleemi ametiruumides ja väärtuslikum. Vana õpetab hoidma oma maalidega lahendanud. Peale maaja armastama. Lihtne on osta uus, kuid palju keerulisem on säilitada vana. Mullimise vahel luuletan ja pisut kirjutan. le meeldib kättesaamatum, keerulisem Kevadel ilmub minu esimene muinaslähenemine. jutt „Kuu usk ehk kuidas kuusk endaVäärtustan ja huvitun ajaloolise hõnle nime sai”. See on kiusamisest ja käiguga ehituskunstist ja miljööst. Vaskräätumisest, õpetlik lugu esimesele kooma jaam on tõeliselt väärikas ehitis keset liastmele. inimtühjust ja metsa, see on nagu tõestus vastuolulisuse võimalikkusest kõiMida plaanite teha siis, kui te enam koolidirektor ei ole? ge kõrgemates vormides. Oleme püüdnud jaama renoveerida võimalikult hooMinust saab hinnatud maalikunstnik, ne ajaloolist väärtust säästes ja taastakuid sinnani on veel pikalt aega. des, midagi lõhkumata. Jaamaülema kabinet kahjuks minu ajani säilinud polKas olete puid istutanud? Jah, olen. Mände ja õunapuid. Minu istunud. Puitseinad olid lammutatud, kütteks põletatud suur osa seina- ja põrantatud taimed ja puud lähevad alati hästi dalaudadest, kuid säilinud on jaama ookasvama. Nii ütles mulle lapsena minu tesaal ja selle päevinäinud pruuni-valgekallis vanaema. Tema õpetas mulle selmustriline kiviplaatidest põrand. Nüüd liseid elutarkusi, mida koolis ei õpetata on Vaskrääma vana jaamahoone imeliega õpita. Vanavanemad on suur väärne paik, kus on võimalik olla mina ise. tus, õnnelikud on inimesed, keda emaisa kõrval kasvatanud ka vanavanemad. Rongid jaama peatusteks enam ei sõi-

PIRITA LINNAOSA VALITSUS KORRALDAB HAAVIKU TEE 10 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE EELNÕU AVALIKU VÄLJAPANEKU. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda 2. kuni 16. märtsini 2020 Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 toas 128 tööpäevadel. Huvitatud isikuil on samal ajavahemikul võimalik ka kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Kui nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või

vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata. Haaviku tee 10 kinnistu on ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega maa, suurus 9089 m². Haaviku tee 10 kinnistu paikneb Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt üld-

kasutatavate ehitiste alal (A). Alale on lubatud kavandada üldkasutatavate haridus-, teadus-, kultuuri-, sakraal-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande, spordi- ja vaba aja veetmise jm taolisega seonduvaid asutusi ning ettevõtteid. Taotluse kohaselt soovitakse olemasolevad lasteaia hooned ja varikatu-

sed lammutada ning püstitada kinnistule uus tänapäeva tingimustele vastav 10-rühmaline lasteaed. Lasteaia ligikaudne ehitusalune pind on 2100 m² ja täisehitusprotsent ligikaudu 30%, tulenevalt piirkondlikust ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega kinnistute täisehitusest. Haaviku tee 10 lähiümbrus on

hoonestatud eluhoonetega. Haaviku tee 10 kinnistu kavandatav ehitusõigus on kooskõlas piirkondliku hoonestuslaadiga. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registri ehitusprojektid ja projekteerimistingimused PT247140 kaudu.

VARIA

28. veebruar 2020

Tegusad mehed asutasid Pirital Meesteklubi

24. ja 25. aprillil toimub Tallinna Puuetega Inimeste Kojas invamess „Toetades iseseisvust”. Üritus toob kokku inimeste erivajadusi ja kroonilisi haigusi koondava informatsiooni, nõustamise, tooted ja teenused. Kahel päeval on võimalik näha ja kuulda puuetega inimeste ja krooniliste haigete iseseisvumisja edulugusid, katsuda innovatiivseid tooteid ja kogeda paljusid kättesaadavaid teenuseid, mis aitavad säilitada igapäevast toimetulekut. www.tallinnakoda.ee

Pirital on kaua aega olnud kõne all, et Pirita aktiivsed eakamad mehed võiksid ka isekeskis toimetada ja ühiselt midagi ette võtta. Nüüd võtsid 13 hakkajad meest kätte ja tegidki klubi. Esimesel koosolekul said mehed omavahel tuttavamaks. Mehed on pärit Pirita eri nurkadest ning erinevate huvidega – kunstist spordini ja muusikast teh-

nikahuvini, mõned peavad lugu matkamisest või reisimisest, aga ka uutest tehnoloogiatest. Üks, mis Pirita Meesteklubi mehi seob, on tahe midagi uut teada saada ja koos midagi ära teha. Pirita Meesteklubi juhiks valiti Hardo Rätsep. Kohtumisel arutati, kui sageli kokku saada ja mida ühiselt ette võtta. Otsustati, et Pirita Meesteklubi võiks kokku saada kord kuus iga kuu kolmandal kolmapäeval, aga nii aeg kui ka sagedus võib muutuda. Uued liikmed on teretulnud.

FOTO: PMG FOTOKLUBI

Toetades iseseisvust

Järgmine Pirita Meesteklubi kogunemine on 18. märtsil kell 18 Pirita sotsiaalkeskuses.

Merivälja teele rajatav ärihoone muudab parkimist Piritale Merivälja tee 33 ehitatakse ärihoone, mis muudab piirkonnas parkimiskorraldust, kuid ei tohiks vähendada parkimiskohtade arvu. Pirita rannaala naabrusse aadressile Merivälja tee 33, kus praegu asub avalikus kasutuses olev parkla, peaks aasta jooksul kerkima büroo- ja ärihoone. Detailplaneerigu kohaselt on tegemist 2,82 hektari suuruse arendusalaga vana ja uue Merivälja tee vahel. Ka pärast hoone valmimist peaks osa parkimiskohti jääma avalikku kasutusse. Plaanis on rajada Mähe-Kaasiku teele parkimistaskud ja muuta tee ühesuunaliseks. Pirita promenaadi äär ja Supluse puiestee jäävad linna kasutusse. Ärimaa sihtotstarbega Merivälja tee 33 kinnistu pindala on 12 298 m². Alale võib ehitada kuni kahekorruselise ärihoone, mille kõrgus maapinnast ei ületa 11 meetrit. Hoone arendaja on Ülemiste Ärimaja OÜ.

Pirital saab ikka veel uisutada Pirita liuväli ootab kõiki uisutamise harrastajaid. Uisutada saab iga ilmaga kella 10–22, plats on valgustatud ja mängib muusika. Spordikeskuse tervisemajast saab laenutada nii uiske kui ka abivahendeid uisutamise õppimiseks. Pirita liuväli asub Pirita jõe kaldal Pirita spordikeskuse territooriumil (Rummu tee 3). Liuvälja kassa ja uisulaenutus asuvad Pirita tervisespordi majas. Liuvälja üksikkasutuse tund maksab 2,50 eurot, uiskude laenutus on 4 eurot (eelkooliealised lapsed, õpilased, üliõpilased, pensionärid 2,50 eurot). Uisulaenutus isikut tõendava dokumendi alusel, soodushind kehtib soodustust tõendava dokumendi esitamisel. Info tel 600 8333.

Selliseid minihamburgereid serveeriti 2019. aasta kokapoiste konkursil, kui teema oli „Brasiilia – jalgpall, sambakarneval …”

Selgitame välja selle aasta parimad kokapoisid Pirita majandusgümnaasium kutsub kõiki kokandushuvilisi noormehi osalema traditsioonilisel ülelinnalisel kokapoiste konkursil „EMA, SULLE RÕÕMUKS SEE LAUD …”, mis toimub kolmapäeval, 25. märtsil kell 14 kooli söögisaalis. Kaheliikmelised poiste võistkonnad palume registreerida kuni 18. märtsini e-posti aadressil Pille.Pruuden@pmg.edu.ee või Eve.Reinola@pmg.edu.ee. Konkursi eesmärk on tervisliku toitumise ja kokanduse populariseerimine. Osalejatel tuleb 30 minuti jooksul valmistada võistlusroog ning seda žüriile ja kaasvõistlejatele esitleda. Žürii hin-

dab neljas vanuseklassis (1.–3., 4.–6., 7.–9. ning 10. klass ja vanemad) toidu valmistamise käiku, võistlejate koostööd, toidu maitset, loovust selle esitlemisel ning kokapoiste välimust ja vi-

suaalset tervikut. Iga vanuserühma parim võistkond saab meisterkoka tiitli. Veel antakse välja kolm eriauhinda: kõige ootamatum/üllatavam maitse, parim esitlus ja kõige huvitavam ser-

veering. Kõikidest konkursil osalenud retseptidest valmib elektrooniline retseptikogumik. Poisid ja noormehed, tulge oma oskusi näitama!

Avatud südamed ja varjatud sõrmejäljed – noored detektiivid tegutsevad 5. veebruaril külastasid Pirita majandusgümnaasiumi politseimuuseumi töötajad, kes korraldasid 7.– 9. ja 11. klassidele huvitava õppeprogrammi. Programm „Kohtueelse uurimise labor” koosnes kahest osast – kohtuekspertiis ja kriminalistika. Tegevust ja põnevust jagus: sai võtta DNA-d, leida sõrmejälgi, lahata sea südant, otsida verd jm. Suur tänu õpetaja Mare Pentile ja politseimuuseumile vahva päeva eest! Miia Malm Pirita majandusgümnaasium 8.a klass

Südame saladusi avamas. FOTO: KRISTOFER ROBIN KIRSISTE (11. KLASS)

Kohe saame selgeks, kes akna avas! FOTO: ANNA-LOORA AOLAID (8. KLASS)

KOOL

28. veebruar 2020

Kõik me oleme erinevad

Merivälja kool sai lipu

Merivälja lasteaed tähistas jaanuaris traditsioonilist tervisenädalat.

21. veebruaril peeti Merivälja koolis Eesti Vabariigi sünnipäeva. Aktusel esinesid kooli ansambel ja koor, kuulata sai kitarrimuusikat ning õpilaste mõtteid ja luule-

Nädala eesmärk oli juhtida laste tähelepanu inimeste erisustele. Sotsiaalministeeriumi kampaania ,,Kõik on erinevad, kuid samapalju inimesed” toetas veelgi lasteaias planeeritud tegevust. Tervisenädalal vaatasime kogu lasteaiaperega filmi ,,Meie – teistmoodi lapsed” (2017), mille on teinud meie lasteaia endine õpetaja Merilin Karelin ja õpetaja Meeli Küti. Keerukas ülesanne oli lastel varvastega maalimine. Tehtud töödest valmis näitus ,,Maalin varvastega”. Lasteaia saalis olid lastele tegevuskeskused, kus nad said kogeda, kuidas tulla toime pimeda või kurdina. Tutvuti viipekeelega ning püüti mõista ja järjestada piktogramme, mida eripedagoogikas kasutatakse.

tusi Eestist. Päevale lisas pidulikkust veelgi, et Merivälja kool sai oma lipu. Nüüd on koolil nii laul, logo kui ka lipp, millel on kujutatud kooli logo valgel taustal.

Merivälja koolis oli avatud sõbrapostkast 14. veebruaril tähistas Merivälja kool sõbrapäeva.

Varvastega maalida oli keerukas.

Tallinna ja Harjumaa autismiühingust jagas oma teadmisi ja kogemusi personalile ja lastevanematele Mari Peets, kes rääkis, mida pidada silmas autismispektri häirega lastega töötamisel. Samuti külastas Merivälja lasteaeda Heleni Kooli pere. Ühisolemisel said lapsed suhelda omavahel viipekeeles, mida olid õppinud eelnevatel päevadel.

Kogu nädala oli lastele ja personalile avatud lõõgastumistuba – vaikne hämar ruum, kus oli kasutatud värvi-, muusika- ja lõhnateraapia elemente. Täname kõiki, kes aitasid kaasa tervisenädala õnnestumisele, eriti õpetaja Eneli Tallit! Merivälja lasteaia tervisemeeskond

Juba mõni päev varem oli fuajees avatud postkast, kuhu sai sõpradele kirju ja kaarte panna. Kirjad-kaardid toimetasid sõpradele kätte õpilasesinduse liikmed ning tore on tõdeda, et postkasti kasutajaid oli niivõrd palju. Veel oli sõbrapäeval võimlas avatud kaunistustega fotosein, kus sai pildistada – ikka koos sõpradega.

Merivälja kooli liiklusturvalisuse nädal tõi juurde „kõnnin koolini” lapsi „Kõnnin koolini” eesmärk on hajutada liiklust kooli ümber ning võimaldada lastele rohkem ja turvalisemat liikumist. Merivälja kooli liiklusturvalisuse töörühm algatas koolis projekti „Kõnnin koolini”, mis kutsub lapsevanemaid last jalgsi või rattaga kooli saatma. „Liikuma kutsuva koolina” on Merivälja kool laiendanud rattaparklat ja igal kevadel toimub jalgratturite algkoolitus. Kui autoga kooli tulemist ei saa vältida, soovitab töörühm lasta õpilane autost välja koolist pisut eemal asuvates KK (kõnnin koolini) punktides, kus peatumiseks on rohkem ruumi kui kooli vahetus läheduses. Igal õpilasel peaks olema võimalus läbida koolitee vähemalt osaliselt aktiivselt liikudes, sest liikumine:  parandab aju verevarustust ja suurendab aju aktiivsust;  aitab tõsta keskendumisvõimet koolis;  toetab õpilastevahelisi häid suhteid, sest koos liikudes saab suhelda;  parandab õpilase meeleolu;  suurendab laste päevast liikumisaktiivsust. Rohkem infot ja uuringutulemusi www.liikumakutsuvkool.ee/aktiivne-koolitee/ Töörühm tutvustas projekti „Kõnnin koolini” erinevate infokanalite kaudu. Veebruaris toimunud liiklusturvalisuse nädalal jagasid töörühma liikmed, abipolitseinikud, kooli esindajad ja lapsevanematest vabatahtlikud hommikuti autojuhtidele flaiereid ja soovitusi õpilastele turvalisema koolitee planeerimiseks. Abi-

politseinikud rääkisid klassides teemal „Noored liikluses”. Autojuhid suhtusid „Kõnnin koolini” ideesse valdavalt positiivselt ja paljud soovisid osaleda töörühmas. Liiklusturvalisuse nädala igahommikune autode loendamine näitas kooli juurde sõitvate autode arvu märgatavat vähenemist iga päevaga, mõningaid tagasilööke tõi vihmane ilm. Töörühm jätkab „Kõnnin koolini” idee teavitust ja hommikuse liiklusolukorra pistelist kontrolli koostöös abipolitsei-

nike ja kooliga. Leevendust toob kevad, mil paljud õpilased taas (tõuke)ratta kasutusele võtavad. Vanemate ja õpilaste seas tehti liiklusturvalisuse tagasisideküsitlus, kust saadi hulga ideid liiklusturvalisuse tõstmiseks kooli ümbruses. Küsitlusest selgus, et hommikune liiklusolukord kooli ümber on enamikule suur probleem. „Kõnnin koolini” idee võeti omaks ja pakuti lisategevusi. Nüüd sõltub kõik meist endist. Kas me – vanemad, õpilased, koolitöötajad,

elanikud ja kogukonna liikmed – oleme valmis muutma oma harjumusi, kui muutustest saavad kasu meie lapsed ja linnaosa õpilased. Tegemist on suletud ringiga, sest kui lapse turvalisuse nimel tuuakse ta autoga kooli, siis iga auto lisandumine omal jõul liikujate vahele suurendab ohtu kooli ümbruses. See jällegi paneb teised vanemad muretsema oma lapse turvalisuse pärast ja valima autoga toomise jne. Olukorras, kus iga neljas 1. klassi laps Eestis on ülekaaluline (TAI uuring) ja Eu-

Pirital sõideti vastlapäeval kaarikuga ja tehti vastlatuld 25. veebruaril peeti Pirita kloostri varemete juures vastlapäeva. Kui tavaliselt saab vastlapäeval lasta pikki vastlaliuge kelkude ja tuubidega, siis seekord pakuti Pirital kelgu- ja suusasõidu asemel kaarikusõitu. Hobusel ja kutsaril oli tööd küllaga – sõita soovijaid jagus. Tuginedes vanadele traditsioonidele tehti Pirital ka vastlatuld – lõkkematerjaliks vanad jõulukuused.

roopas on eestlased rasvumises kolmandal kohal, on liikumine väga tähtis ja lastes liikumisharjumuse kujundamine lihtsaim viis talle terve ja energilise elu loomiseks. Kas sina tead, mitu sammu sinu laps kooli minnes teeb? Kuidas oleks, kui kõnnime sel aastal poole rohkem ja alustame sellest, et hommikuti kõnnime koolini. Marge Aedna Merivälja kooli liiklusturvalisuse töörühma liige, Merivälja kooli vanematekogu esimees

VARIA

28. veebruar 2020

Tallinna Korteriühistute Teabekeskus jätkab korteriühistute juhatuse liikmete ja korteriomanike tasuta õigusnõustamist. Vabaduse väljak 7 infosaalis saab õigusabi esmaspäeviti kl 9–12, teisipäeviti 9–12 ja 13–17, neljapäeviti 13– 17. Juristi vastuvõtule saab end registreerida argipäevadel kl 9–17 telefonil 687 1223. Teabekeskuses selgitab Lia Niitaru Eesti Õigusbüroost seadusega ette nähtud õigusi. Korteriomanikke huvitab tema sõnul eeskätt majanduskulude jagamine, üldkoosoleku kokkukutsumine ja see, kuidas mõjutada juhatust oma kohustusi täima. Seevastu juhatuse liikmed küsivad enamasti võlgnevuste sissenõudmise võimaluste kohta, kuidas esitada võõrandamise nõuet või valida töövõtjat. Mullu oktoobrist detsembrini sai teabekeskuses juristi tasuta nõu 216 inimest. Kõige enam pöördujaid oli Põhja-Tallinnast (50), Lasnamäelt (42) ja Kesklinnast (39). Eelregistreerimisel saab Eesti Õigusbüroo juristi kutsuda ka korteriomanike üldkoosolekule ja selle eest tasu ei küsita.

TIMBARPUIT OÜ Pakume järgmisi ehitusteenuseid:  Sae- ja höövelmaterjali müük  Immutatud materjal  Katuste ehitus  Puitkatuste ehitus (laast, sindel, kimm)  Aedade ehitus  Terrasside ehitus  Puukuuride ehitus  Tänavakivi paigaldus  Puistevilla paigaldus Huvi korral võta meiega ühendust!

Kontakt tel +372 5674 8588 e-post: info@timbarpuit.ee

Töö Eesti suurimas kiirelt arenevas ühistranspordi ettevõttes pakub peale kindla ja korralikult tasustatud ametikoha ka 35-päevast puhkust ja sportimisvõimalusi. Nüüdisaegsete busside juhtimine ei vaja kehalist jõudu ning seepärast so-

bib bussirool ka naiste kätte. Juba praegu on 10% meie juhtidest õrnema soo esindajad. Kui puudub vajaliku kategooria juhiluba, kuid on olemas vähemalt b-kategooria juhtimisõigus, olete oodatud kursustele – juba 10. märtsil. Registreerida saab peeter.johannson@tlt.ee või telefonil 511 1909. Liituge meiega, et istuda tänapäevaste loodussõbralike gaasibusside või peatselt ka tehnika viimase sõna järgi ehitatud elektribusside rooli. Janika Seppor TLT AS personaliosakonna juhataja

Tuludeklaratsiooni esitamiseks on aega kuu võrra rohkem Maksu- ja tolliamet (MTA) soovitab inimestel, kes tahavad deklaratsiooni esitada paberil või kellel tekib tulude deklareerimise kohta küsimusi, mitte kohe rutata teenindusbüroosse. Tulude deklareerimine e-MTA iseteeninduskeskkonnas www.emta.ee algas 15. veebruaril ja büroodes 17. veebruaril. Paljudele küsimustele leiab vastuse kodulehelt www.emta.ee, võib saata ekirja eraklient@emta.ee või helistada telefonile 880 0811. Sel aastal on tuludeklaratsiooni esitamiseks kuu võrra rohkem aega, sest tähtaeg on 30. aprill. Kui osa makstud tulumaksu on õigus tagasi saada, siis tagastab MTA selle tavapäraselt paari nädalaga. Kui andmed vajavad kontrollimist, siis hiljemalt 1. oktoobriks. Tagastamise kiirus ei sõltu deklaratsiooni esitamise ajast. Kui on siiski vaja büroosse tulla, võtta kaasa kõik tarvilik: ID-kaart, pangakonto number, kellegi teise esindamise puhul kehtiv volikiri, vajadusel prillid jm. Ja et meeles oleksid ka ID-kaardi paroolid.

FOTO: SHUTTERSTOCK.COM

Korteriühistu ja -omanik saab tasuta õigusabi

Kui otsite tööd, kus pakutakse vähemalt Eesti keskmist palka ja olete huvitatud arenemisvõimalustest, siis võib julgelt võtta ühendust Tallinna Linnatranspordi AS-i personaliosakonnaga telefonil 643 4067 või personal@tlt.ee.

FOTO: ALBERT TRUUVÄÄRT

Tallinn vajab bussijuhte

Paljudel pensionäridel ei ole vaja tuludeklaratsiooni esitada  Igal aastal esitatakse maksu- ja tolliametile palju tuludeklaratsioone, mille tulem on null ehk inimesel ei ole vaja ei tulumaksu juurde maksta ega ole tal ka raha tagasi saada. Sellisel juhul ei ole vaja tuludeklaratsiooni esitada. See kehtib suure osa mittetöötavate pensionäride kohta.

 Tuludeklaratsiooni ei pea esitama inimesed, kelle saadud tulu ei ületa kokku 6000 eurot aastas ja need, kelle tulult ei ole vaja tasuda lisatulumaksu. Tulumaksu ei tule juurde maksta siis, kui aasta jooksul on maksuvaba tulu arvutatud õigesti ja pole olnud lisasissetulekuid (nt üüri-

tulu, vara müügist saadud tulu), millelt maks tasutaksegi alles tuludeklaratsiooniga. Seda, kas maksuvaba tulu on õigesti arvutatud, saab kontrollida e-maksuametis.  Maksusoodustuste kasutamiseks on vaja tuludeklaratsioon esitada, kuid kui neid ei ole kasutada – kogu 2019.

aasta maksuvaba tulu on juba arvesse võetud, aasta jooksul ei ole tehtud annetusi, tasutud koolituste eest, makstud eluasemelaenu intresse, ei ole vähemalt kaht alaealist last ning abikaasa aastatulu on üle 2160 euro – ka siis ei ole tuludeklaratsiooni vaja esitada.

LUGUPEETUD TALLINNA MASINATEHASE VETERANID JA TÖÖLISED! Pirita Majandusgümnaasium kuulutab konkursi 2020/21. õppeaastal kooliteed alustava esimese klassi

KLASSIÕPETAJA ametikohale

Kandideerimiseks palume saata motiveeritud avaldus koos elulookirjelduse ning haridust kinnitavate dokumentidega aadressile pmg@pmg.edu.ee

14. MÄRTsil kella 10.30-13.30

Kirbuturg Pirita Vaba Aja Keskuses

Kutsume kõiki iga-aastasele masinaehitajate kokkutulekule, mis on pühendatud F. Krulli TMT 155 aastapäevale. Kokkutulek toimub 21. märtsil 2020. aastal “Lindakivi” kultuurikeskuses algusega kell 16. Osalemine on TASULINE. Täiendav info tel 565 4307 ja 5552 1341

Lisainfo tel 6239 019

LISAINFO www.piritavak.ee ja keskuse FB lehel

MTÜ TMT veteranid

KESKKOND

28. veebruar 2020

7 FOTO: BOTAANIKAAED

Miks tasub liituda Rohelise kooli programmiga? Keskkonnahoid on praegu väga aktuaalne. Meist kõigist sõltub, millise elukeskkonna me järgnevatele põlvedele jätame.

Botaanikaaias algavad ehitustööd Botaanikaaias toimuvad sel aastal ulatuslikud ehitustööd. Alates 16. märtsist kuni aasta lõpuni on rekonstrueerimistöödeks suletud kasvuhoonekompleksi keskosa – Palmimaja. Tiibkasvuhooned jäävad endiselt külastajatele avatuks. Ehitustööde tõttu toimub ümberkorraldusi ka kassa töös ja erandkorras alustatakse piletite müügiga avamaale varem. Botaanikaaia väliterritooriumil on juba alustatud tiikide puhastamise ja vetesüsteemi rekonstrueerimisega. Nende tööde eesmärk on eelkõige paranda õuetaimede kasvutingimusi, kuid lõpptulemusena muutuvad kaunimaks ka botaanikaaia vaated. Avamaal on käimas teisigi uuendusi. Sel aastal laiendatakse erikaariumis rododendronite ning teiste kanarbikuliste kasvuala ligi poole võrra ning uuendatakse pajuliste kollektsiooni.

Kalle Klandorf abilinnapea

Võiksime iga päev teha keskkonnasäästlikemaid valikuid, mis ümbritsevat hoiaks ja edendaks. Väärtused juhivad inimese tegevust. Samamoodi mõjutavad meie käitumiskalduvusi harjumused. Seetõttu tuleb lastele õpetada ühiseid väärtusi juba maast madalast. Varakult omandatud lihtsad tõed – näiteks vett kraanist mitte jooksma jätta, ruumist lahkudes tuled kustutada, toitu ei saa raisata, paberit kasutada säästlikult – talletuvad kogu eluks. Lapsed on õpetusele teadupärast vastuvõtlikumad kui täiskasvanud, mistõttu on tänuväärne, et paljud koolid ja lasteaiad üle Eesti tegelevad süsteemselt keskkonnaharidusega. Nimelt võtavad nad osa ülemaailmsest keskkonnaharidusprogrammist Eco-Schools Global, mida juhib Taanis asuv Foundation of Environmental Education. Eestis sai programm nimeks Roheline kool. Liitunutel on võimalik pälvida ülemaailmse tuntusega ökomärgis Roheline lipp. Programmiga on liitunud 68 riiki üle maailma, Eesti on liige 2016. aastast. Eestis juhib programmi looduskaitse selts ja tegevusi kavandab Tartu keskkonnahariduse keskus. Programmiga on liitunud üle 130 haridusasutuse, millest 62 asub Tallinnas (sh üks huvikool). Tallinn väärtustab keskkonnaharidust. Kõik Rohelise kooli programmiga liitunud haridusasutused väärivad suurt tunnustust. Eriti tublid on meie 27 lasteaeda ja 8 kooli, kes on Rohelise lipu omanikud. Programmis osalejaid võiks olla aga veelgi rohkem. Programmi tutvustus Programm aitab kujundada säästvalt mõtlevaid keskkonnateadlikke inimesi. Usun, et keskkonnateemadega tegeletakse Eestis aktiivselt teisteski koolides. Sestap kutsungi üles kõiki Tallinna haridusasutusi osalema Rohelise kooli programmis, mis aitab koolil oma tegevused süsteemsemaks muuta. Roheline kool hõlmab 12 keskkonnateemat: kooliõu, meri ja rannik, vesi, prügi, tervis ja heaolu, globaalne kodakondsus, elurikkus ja loodus, transport, energia, toit, jäätmed ning kliimamuutused. Igal aastal valib haridusasu-

Pirita-Kose lasteaed on liitunud Rohelise kooli programmiga.

tus välja kolm põhiteemat. Eesmärke täidetakse ühiselt – koos tegutsevad lapsed, õpetajad, teised haridusasutuse töötajad ja lapsevanemad. Liitunud haridusasutus peab oma tegevuse nähtavaks muutma, luues kas keskkonnategevusi kajastava blogi või teemalehe kooli kodulehel. Rohelise kooli programmis osalemise oluline eesmärk on ökomärgise Roheline lipp taotlemine. Selle saamiseks tuleb täita seitsmest sammust koosnev strateegia: moodustada keskkonnatöörühm, teha keskkonnaülevaatus, koostada tegevuskava, teha seire ja hindamine, siduda tegevused õppekavaga, teavitada ja kaasata ning töötada välja keskkonnapõhimõtted ja jagada neid. Rohelist lippu saab taotleda haridusasutus, kes on osalenud programmis 1–3 õppeaastat. Tänavu tuleb taotlus esita-

da 30. aprilliks, vahearuande esitamise tähtaeg on 7. mai. Taotluse vaatab läbi žürii, kuhu kuuluvad Tallinna keskkonnaja kommunaalameti, Tallinna haridusameti, Tartu keskkonnahariduskeskuse, riigi keskkonnaameti ja keskkonnahariduse organisatsioonide esindajad. Lipp antakse kaheks aastaks. Tallinna Rohelised koolid Tallinnas 232 haridusasutusest (koolid ja lasteaiad kokku) osaleb Rohelise kooli programmis 62 ehk ligi 27%. Enim osalejaid on Lasnamäelt (17 ehk 36%), kõige vähem Põhja-Tallinnast (5 ehk 14%) ja Piritalt – üheksast haridusasutusest on liitunud vaid üks ehk 11%. Hüved ja motivatsioon Rohelise kooli programmiga liitunud koolid, huvikoolid ja lasteaiad saavad või-

maluse omavahel kogemusi vahetada ja osaleda teemaseminaridel ning muuta loodusõpetus mitmekesisemaks. Rahvusvaheline võrgustik aitab leida koostööks partnerkoole võõrsil. Samuti saavad programmis osalejad kujundada oma õppeaia, mis annab võimaluse edendada õuesõpet ja linnaaiandust. Tallinna koolide programmis osalemist toetab suurel määral Tallinna keskkonnaja kommunaalamet. Teema kohta võib uurida lähemalt https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Roheline-kool-3. Õppeaedade toetusmeetmete info leiab https://www.tallinn.ee/est/keskkond/ oppeaedade-kord.

Huvitavad aialoengud Pirital Laupäeval, 7. märtsil kell 11–13 esineb meisteraednik Arnold Hannust, kes on Raplamaal asuva Haide puukooli peremees. Loengu teema on „Dekoratiivne tarbeaed – vagude vahelt aeda”. Üritus toimub Pirita kloostri seminari ruumis, Merivälja tee 18. Osalustasu kuus eurot. Laupäeval, 28. märtsil kell 11–14 toimub kaks huvitavat aialoengut. Esmalt tutvustab aednik ja kollektsionäär Eve Järv priimulaid laiast maailmast ja nende kasvatamistingimusi Eesti aedades. Loengu teises osas tutvustab kauaaegne taimmaterjalide müüja ja konsultant Mall Kaldas suvelillede uudiseid. Üritus toimub Pirita kloostri seminari ruumis, Merivälja tee 18. Osalustasu viis eurot. Enne loengut toimub rohevahetus, s.t võta oma seisma jäänud seemnepakid kaasa ja jaga neid teistega. Lisainfo FB Pirita aiaklubi. Lea Nilson

Rohelise kooli programmiga liitunud haridusasutused Pirital  Lasteaiad (1): Pirita-Kose lasteaed  Koolid (0)

„Orhideed on lummanud inimesi juba ammustest aegadest. Nende eluviisid ja õied on sedavõrd kummalised, et sageli tundub, nagu oleks loodus nende taimede loomisel lasknud käiku kogu oma fantaasia,” räägib näituse kuraator Jaan Mettik. „Aretatud hübriidide nimekiri on nüüdseks juba tublisti pikem kui liikide oma, mis sest, et viimaseidki on maailmas ligikaudu 22 500. Killukese sellest põnevast maailmast, nii looduse loodust kui ka inimeste aretatust, toomegi teie ette botaanikaaia orhideepäevadel,” kutsub Mettik näitusele. Peale õite imetlemise on külastajatel näituse kahel nädalavahetusel (28.02–1.03 ja 6.–8.03) võimalik neid põnevaid taimi ka kaasa osta. Vali-

ku eest kannab hoolt botaanikaaia koostööpartner Rikets Lilled. Orhideepäevade ajal annavad kogenud spetsialistid nõu, milliseid orhideesid saab kasvatada kodustes tingimustes ja kuidas nende eest hoolitseda. Peale orhideeõite saab palmimajas näha Tõnu Tamme maalinäitust „Mine metsa”.

 Botaanikaaia kasvuhooned on avatud kell 11–16. Sissepääs tavahinnaga.  Vaata ka: www.botaanikaaed.ee  facebook.com/TallinnaBotaanikaaed

FOTO: BOTAANIKAAED

Tallinna Botaanikaaias saab näha eksootilisi iludusi

Säästa oma lemmiklooma soovimatutest järglastest Eesti Loomakaitse Selts kutsub kõiki kassi- ja koeraomanikke oma lemmikuid viima steriliseerimisele ja kastreerimisele vältimaks soovimatuid järglasi, jooksuaja põhjustatud stressi ja ebameeldivat käitumist. 24.02– 31.03. pakuvad paljud loomakliinikud üle Eesti tavapärasest soodsamalt steriliseerimist ja kastreerimist. Rohkem informatsiooni leiab Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehelt: https://loomakaitse.ee/steriliseerimise-ja-kastreerimise-kampaanias2020-osalevate-kliinikute-nimekiri/

AJALOO ILU

28. veebruar 2020

MINU PIRITA

Helvi Niiberg: olen Pirita küljes kogu südame ja hingega kinni Milline oli elu Pirital siis, kui uhkete villade asemel olid tared, hariti põldu, peeti karja ja leiba küpsetati suures leivaahjus ning Piritalt linna sõidutasid inimesi krusa-autod. Tahan kirjutada oma sünnikodust ja külast, millest on nii kauneid mälestusi. Minu sünnikodu on 120 aastat vana talumaja. Maja on pikk hoone, kus ühe katuse all olid nii eluruum kui ka loomalaut. Eluruum koosnes ühest suurest toast, mida nimetati kambriks, siis tuli suur köök, kuhu oli ehitatud leivaahi. Köögist edasi oli kaks koda (rehialused), sealt edasi läks uks loomalauta ja sealt pääses redeliga pööningule (lakka), kus hoiti heinu. Nii nägi maja välja seestpoolt, ja nii olid minu esimesed mälestused. Vundament oli paekividest ja ka laudaosa oli ehitatud paekividest. Müürid olid poole meetri paksused. Maja eluruumide osa oli ehitatud palkidest ja vooderdatud laudadega. Maja kattis pilpakatus. Meie kuulusime Nehatu, aga hiljem Iru valla alla, siis edasi haldas meid linn ja nüüd Pirita linnaosa valitsus. Mäletan oma lapsepõlve aadressi, mis oli Iru vald, Lepiku küla, Põldma-Valguta talu. Meie talumaad osteti juurde Väo mõisa valdusest, nii et olime üks suuremaid maaomanikke. Mind siis veel ei olnud, aga olen selle talu sünni kohta palju kuulnud. Külaelanikud olevat rääkinud, et Priidik ehitab uut paleed. Nii sai talu hüüdnimeks Palee, mida teatakse siiani. Peres kasvas 14 last Minu ema oli pärit lasterohkest perest, kus oli 14 last, tema oli kõige noorem. Ema abiellus selle maja peremehega, kel oli plaanis maja valmis saades ka naisevõtt. 1923. aastal sündis poeg ja siis võeti mees ilmasõtta, kus tuli teenida 25 aastat – nii räägiti. Mees suri ja hiljem muutus elu raskemaks. Mina sündisin 1937. aastal ema teisest kooselust. Toimusid valitsuste vahetused. Minu poolvend, kes oli siis 16-aastane, ja mina kuueaastane, võeti kraavi kaevama ja sealt edasi sunniviisil Saksa sõjaväkke. Tal olid kopsud haiged ja ta suri Viini laatsaretis. Jäime emaga kahekesi, sest ka minu isa suri. Mäletan lapsepõlvest ümbruskondseid talusid ja inimesi, kõik nad olid väga sõbralikud ja üksteisest hoolivad. Igal talul oli väike põllulapp ja karjamaa, paljud pidasid loomi. Meil oli kolm lehma, kaks hobust, kanad ja kaks seapõrsast. Meil oli ka alati abilisi, tänu sellele, et ema oli pärit suurest suguvõsast. Mul on hästi meeles ümberkaudsete talude nimed: Suurekivi, Lilupi, Oru, Jär-

Elu Pirital. Fotod loo autori Helvi Niibergi fotoalbumist.

ve, Kreusula, Vareta, Liiva, Ingliste, Jüri, Roomani, Silla, Tindi, Peetri. Kahjuks ei ole neist enam ühtegi alles. Vanad on surnud ja lapsed kas ehitasid uued majad või müüsid krundid ära. Öösel kari, õhtuti rahvastepall Olen südamest õnnelik, et kasvasin maal nii armsas ja ilusas kohas. Meie külas oli palju lapsi, olime enamasti kõik üheealised. Aitasime kodustes majapidamistöödes ja jäi ka aega lõbutsemiseks. Meie lemmiktegevus oli igaõhtune rahvastepalli mängimine ja seni-

kaua, kui oli võimalik loomi pidada, karjatasime neid, vahel ka öösiti. Suured poisid ehitasid karjamaale ülevõllikiige, kus oli külalaste ja noorte kokkutuleku paik. Olen oma sünnikodu ja selle ümbruse küljes kogu südame ja hingega kinni, olgugi et minu kodune aadress on nüüd südalinnas, õigemini Kadriorus, aga igal aastal veedan ma pool aastat ikka oma tütrega armsas paigas, nüüdne aadress on Pirita linnaosa Kõlviku tee. Seal aia ääres tänavas, kui armas oli seal ... Mäletan, et mõned sammud meie aiast edasi kasvas suur toomingas, mille alt me armastasime külalastega joosta ja meid jälitas maipõr-

nikaparv, pöörasin ümber, olid nemad ka minu järel. Eks me olime siis tükk maad väiksemad, kui see meile lõbu pakkus. Nüüd on sellest suurest toomepuust kasvanud uued võsud. Kogu ümbrus on tundmatuseni muutunud. Nüüd on meie endistel põllu- ja karjamaadel uusehitused. Õnneks on säilinud männipuid ja rohelust küllalt palju. 14-aastaselt tööle Armastan nii väga seda vana maja ja noorusaega selles vanas majas ja ka seda ümbrust. Aeg oli raske, aga sellegipoolest olime õnnelikud. Suutsime emaga vastu pidada veel mõnda aega. Vene va-

Head piritalased! Kui teil on fotosid, kus on jäädvustatud Pirita eluolu või teil on rääkida mõni huvitav lugu Pirita elust, siis palun andke sellest teada merike.pinn@tallinnlv.ee või piritaleht@tallinnlv.ee. Ootame ka Nõukogude aastakümneid puudutavaid fotosid ja lugusid. Eriti huvitatud oleme fotodest ja ajaloomälestustest, mis puudutavad Pirita väliujulaid, randa, aga ka kohalikku seltsielu. Aitäh kõigile, kes aitavad Piritat jäädvustada.

litsus andis maad tagasi omanikele, aga pani ka nii suured maksud maa eest, et seda oli võimatu maksta, sest meie teenistus oli ju piim, mis ema hobuvankriga linna kundedele viis. Mina käisin koolis. Mäletan, et bussi lõpp-peatus oli Kloostrimetsas surnuaiaväravas. Siis vahest korra käis väike buss pika ninaga, aga suuremalt jaolt vedasid inimesi linna krusa-autod. Talved olid suurte hangedega. Seetõttu, et me ei suutnud maamaksu tasuda, võeti ära kõik põllutööriistad, mis olid meil järel ema esimese mehe ajast: niidumasin, looreha, sahk, äke – need olid suuremad põllutööriistad. Hiljem võeti ära loomad, siis kogu majakraam, mööbel, osa riideesemeid ja köögiriistu. Natuke aega elasime vanadest varudest, sest meil oli õnneks rukkijahu ja natuke seapekki ja hapukapsaid. Lõpuks sõime ainult veega keedetud rukkijahuputru. Mul tuli jätta kool pooleli ja tööle minna. Mind võeti tööle toidukaubastu jaotuslattu arveametnikuks, olin siis 14-aastane. Mäletan, et töötasin siis Feliksi arvemasinaga. Nüüd on see naljakas mõelda. Lõpetasin õhtukooli. Müüsime 3/4 majast ja omale jätsime 1/4, mis oli loomalaut. Minu onupoeg ehitas meile laudast elutoa ja köögi, kus me tütrega suvel rõõmsalt elame. Maja ei ole võimalik ümber ehitada, sest pöönikult on trossiga tõmmatud aampalgid kinni, nii et võib tekkida lagunemise oht. Lõpuks õnnestus meil ka müüa paar krunti tagastatud maadest, et oli võimalik ehitada kruntide vahele veetorustik, kanalisatsioon, elektriliin ja teed. Oma väiksele maaosale ehitasime endise vana sealauda-pesuköögi asemele saunaruumi ja garaaži. Nüüdseks on valminud meile tagastatud põllu-, karja- ja heinamaadele uus elamurajoon. Alles on jäänud palju rohelust ja männimetsa. Minu kodu on Pirita Kuni surmani pean ma oma armsaks koduks oma sünni- ja lapsepõlvekodu, olgugi et elu on teinud korrektiivid, kus on tulnud üle elada väga raskeid aegu. Olen väga tänulik Pirita linnaosa vanemale Tõnis Liinatile, kes on üles näidanud hoolivust ka meie kandis. On korrastatud teid, pandud vajalikesse kohtadesse valgusfoorid, hangitud prügikonteinerid, puhastatud metsaaluseid ja hoitud korras haljasalad. Suur tänu hoole ja tubliduse eest!

VABA AEG

28. veebruar 2020

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 ÜRITUSED NÄITUS

12. aprillini on avatud Riina Varoli sürrealistliku ja meditatiivse fotokunsti näitus.

KINO

KOOS SAABUVA KEVADEGA KINOEKRAANIL KAKS UUT EESTI FILMI 6. märtsil seikleb ekraanil kaltsunukk „Sipsik” ja 20. märtsil dokumentaalfilm „Südamering”. Filme saab näha mõlemal kuupäeval kell 11.30 beebikinos ja kell 18 kinoõhtul. Kinopilet 4/3 eurot. KUTSUME MÄLUMÄNGU MÄNGIMA! Pirita Mälumängu kümnevõistluse viies päev toimub laupäeval, 7. märtsil kell 12 keskuse Peeglisaalis. Mängu teemad „Mees” 50 pildiküsimust ja „Naine” 50 pildiküsimust. Oodatakse võistlema kolmeliikmelisi võistkondi. Võib tulla ka üksi või kahekesi, kohapeal võimalus võistkondi moodustada. Auhinnalaud on rikkalik, võitjatele medalid. Mängu juhivad Peeter-Erik Kubo, Jaan Loide ja Eduard Rihm. Keskkonnasõbralik Kirbuturg toimub 14. märtsil kell 10.30–13.30. Kirbuturul kaubeldakse kasutatud riiete, jalatsite, lastekaupade, mänguasjade, omavalmistatud käsitöö, raamatute, kodukaupade, aiasaaduste, vanavara ja muu seisma jäänud kila-kolaga. Avatud on Pirita aiad kodukohvik. Müügikohale registreerimine kodulehel (www.piritavak.ee) elektrooniliselt broneerimislingi kaudu ajavahemikus 27.02–5.03. Kauplemiskoha tasu on 8 eurot. Kohtade arv piiratud! Info www.piritavak.ee või keskuse FB lehel. Olete lahkesti oodatud! KAKS PÕNEVAT AIALOENGUT ROHENÄPPUDELE Kõik aiahuvilised on oodatud laupäeval, 28. märtsil kell 11–14 kahele huvitavale loengule. Esmalt tut-

vustab aednik ja kollektsionäär Eve Järv priimulaid laiast maailmast ja nende kasvatamistingimusi meie aedades. Loengu teises osas annab suure kogemuspagasiga taimmaterjalide müüja ja konsultant Mall Kaldas ülevaate suvelilleuudistest. Osalustasu on 5 eurot ja tasumine kohapeal. Enne loengu algust rohevahetus ehk võta oma seisma jäänud seemnepakid kaasa ja jaga neid teistega. Lisainfo FB Pirita aiaklubi. PIIRKONDLIK LAULUVÕISTLUS PIRIVISIOON 2020 HELISEB 27. märtsil kell 10. Laululapsed on vanuses 3–17 eluaastat, laule ja esitajaid hindab professionaalne žürii, parimatele auhinnad. Korraldajad Pirita linnaosa valitsus ja Pirita Vaba Aja Keskus. Osalejaid saab registreerida kuni 9. märtsini lingil https:// forms.gle/T5Re1eaw5oEE5auy6. Tähelepanu! Prooviaegu mikrofoniga pakume ajavahemikul 23.–26.03 eelregistreerimise teel. Registreerimine proovidesse alates 9. märtsist annie.rist@piritavak.ee või tel 521 6078. Kõik muusikasõbrad on oodatud kaasa elama!

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 HUVIRINGID SAORI KUDUMINE Saori telgedel kudumine on piiranguteta, loomingulist rahuldust pakkuv, teraapiline. Saori sai alguse Misao Jost, jaapanlannast, kes tundis tugevat traditsioonide survet, kõike pidi tegema nii, nagu oli tehtud mitusada aastat enne teda, igasugune omaalgatus oli välistatud. Loomingulise natuuriga inimesele oli see ahistav, ta tahtis ka ise midagi luua ja alustas katsetusi. Tema suureks üllatuseks võeti uudsed ideed väga hästi vastu ja praeguseks on ainuüksi Jaapanis üle 30 000 saori kuduja. Telgedel kudumine on igaühele jõukohane. Tehnika on lihtne, töötame kahe tallalauaga, olulised on värvid ja erinevate materjalide faktuurid. Tehnika on säästlik, kudumiseks sobivad nii harutatud lõngad kui ka igat mõõtu lõngajupikesed. Saori kangast on eriti sobiv õmmelda kehakatteid, kootud materjal on hästi langev, pehme ja mugav. Tähelepanu! Ootame kuduma uusi 6–19-aastaseid erivajadusega lapsi K kell 15–18. Kuutasu 5 eurot. Juhendab Anneli Säre. Registreerimine klaarika.post@piritavak.ee SEENIORTANTS MERELAINE OOTAB UUSI LIIKMEID! N kell 12.45– 14.15. Kuutasu on 3 eurot. Juhendab Ivi Talimäe. Seeniortants on eriline tantsu-

vorm, kus õpitakse just seenioritele sobivaid tantse. Neis tantsudes ei ole vahet, mis soost partner on. Tantsijad esinevad tihti nii oma maja pidudel kui ka väljaspool maja (sh suurtel seeniortantsu pidudel). 6. märtsil kell 10–12 kaminasaalis tervisenäitajate mõõtmine. Vererõhk, veresuhkur, kolesterool ja hemoglobiin – 2 eurot analüüs. D-vitamiin + kehakoostise analüüs 10 eurot.

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJA TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 3. märtsil kell 17 Piljarditurniir.

6. märtsil kell 12 kaminasaalis loeng ravimitest, nende tarbimisest ja käitlemisest.

4. märtsil kell 17 Tüdrukute päev. Külmale ilmale vastu isetehtud huulekoorijatega! Valmistame looduslikest koostisainetest huulekoorijaid. Registreeri hiljemalt 3. märtsiks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses noortetöötaja juures.

Andres Dvinjaninovi monoetendus „Vanuse 50 varjundit” 6. märtsil kell 14. Piletite arv piiratud. Info assistendilt tel 606 9050.

5. märtsil kell 17 Muusikaõhtu. Naudime head muusikat. Laulame koos karaoket. Paneme teadmised proovile muusikaviktoriinis.

15. märtsil kell 15 saalis Keskpäevatants. Tantsuks mängib Mati Kärmik. Pilet 3 eurot.

6. märtsil kell 17 Kokandusring. Valmistame maitsvaid Bounty šokolaade. Registreeri hiljemalt 5. märtsiks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses noortetöötaja juures.

20. märtsil kell 15 kaminasaalis koostöös Pirita raamatukoguga Raamatuklubi. Juhendab Ly Mere. 24. märtsil kell 12 saalis Pensionäride Vahetusprogrammi tutvustamine. Pensionäride Vahetusprogramm – taskukohane puhkus pensionäridele, uue ajastu teenus kuldses eas inimestele, koduvahetus üle maailma. Rohkem infot: https://pexp24.com/index_et.html

10. märtsil kell 17 Ligretto päev. 11. märtsil kell 17 Kuldvillak. Teema: Eesti sportlased. Parimatele auhinnad! 12. märtsil kell 17 Fotograafia huviring. Tegevust alustab uus huviring, kus tutvutakse fotomaailmaga. Sellel korral õpime, kuidas kaamerat kasutada ning räägime kompositsioonist ja värvidest. Pildistame huvitavaid natüürmorte. Registreeri hiljemalt 11. märtsiks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses noortetöötaja juures. 13. märtsil kell 17 Life hack’ide testimine. Noore eestvedamisel alustab tegevust uus huviring, kus katsetatakse erinevaid life hack’e. Sellel korral on teema foto life hack’id. Proovime erinevaid pildistamise viise (pitsiga, plaadiga jt).

30. märtsil kell 11 Tervisliku toidu valmistamise töötuba. Toitumisnõustaja Eva-Liisa Kaaristo juhendamisel valmivad hõrgud road. Registreerimine tel 606 9050. Osalustasu 3 eurot. NÄITUS Märtsikuus saalis saori kudujate looming. Info tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050

17. märtsil kell 17 Filmiõhtu. Filmi saavad valida noored. Lisaks mõnusad näksid. Registreeri hiljemalt 16. märtsiks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses noortetöötaja juures. 18. märtsil kell 17 Poiste päev. Xboxi mängude võistlused. Veel kokkame maitsvaid näkse. Registreeri hiljemalt 17. märtsiks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses noortetöötaja juures.

Beebikino

6. MÄRTSIL kELL 11.30

20. MÄRTSIL kELL 11.30

Pirita Vaba Aja Keskuses

SIPSIK

Pirita Vaba Aja Keskuses

MARGIT LILLAKU FILM

SÜDAMERING

Filmielamus põnnidega lastevanematele. Saalis on mahe valgus, madalam helinivoo, võimalus lastevarustusega saalis viibida, mähkimislaud, väikelaste loomenurk.

Pilet 4 EUR, lapsed tasuta!

19. märtsil kell 17 Kunsti- ja meisterdamisring. Seekord meisterdame plastiliinist multikategelasi. 20. märtsil kell 17 Astroloogiaõhtu. Vaatame, kuidas paistab meie maailm kosmosest. Räägime horoskoopidest ja muust põnevast. 24. märtsil kell 17 Lauamängude õhtu. 25. märtsil kell 17 Teeme ise! Valmistame keskusesse uue lauamängu. Registreeri hiljemalt 24. märtsiks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses noortetöötaja juures. 26. märtsil kell 17 Kendama võistlus. Osavamatele magusad auhinnad! NB! Keskuses kendamad olemas, ent kui on endal, võta kaasa! 27. märtsil kell 17 Rootsi kultuuriõhtu. Räägime Rootsist – kultuurist ja traditsioonidest. Mängime vahvaid mänge ja valmistame martsipanist kujusid. Registreeri hiljemalt 26. märtsiks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses noortetöötaja juures. 31. märtsil kell 17 Spagetitorni ehitamise võistlus. Parimatele magusad auhinnad! Info ja registreerimine: e-post mahe@piritavak.ee, tel 605 9516. www.piritavak.ee/ mahe. Facebook: www.facebook.com/mahevabaajakeskus. Instagram: Mahe

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 HUVI- JA VABA AJA TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 3. märtsil kell 16 DIY. Meisterdame murumunasid. 5. märtsil kell 15 Robottantsu töötuba. Korraldab noorsootöö tudeng Valeri. 10. märtsil kell 16 Fotojaht. 13. märtsil kell 16 Filmikas. Lisaks plaksumais. 18. märtsil kell 16 Kose kokkamine. Küpsetame pirukaid. 20. märtsil kell 15 Kevadine pööripäev. Kevad on käes! Sel puhul korraldame noortekas talgud. Kraamime, meisterdame ja kaunistame. Pärast sööme pannkooke ja joome teed. 23. märtsil kell 16 Kuldvillak. Võitjatele auhinnad! 25. märtsil kell 16 Kultuuriõhtu. Külaline teisest riigist tutvustab enda kultuuri ja koos kokkame ühe tema kodumaalt pärit rahvusroa. 27. märtsil kell 18 Noortekaõhtu. Kella 18–22 toimub kevadkarneval. Kostüüm selga ja tantsima! Süüa saab ka! 19. märtsil kell 11 Eakate kohvihommik. Info ja registreerimine: e-post kose@ piritavak.ee, tel 600 6391. www.piritavak.ee/kose. Facebook: www.facebook. com/kose.vabaajakeskus. Instagram: Kosevabakas

10 VABA AEG Märtsikuus teletornis 5. märtsil kl 19 Oleg Pissarenko „Armastuse muusika”. Armastatud muusik Oleg Pissarenko annab 5. märtsil ainulaadse naistepäevale pühendatud kontserdi teletornis, kus esitusele tulevad artisti värskeima heliplaadi „Armastuse muusika” lood ning lisaks mõned uued, avaldamata palad.

8. märtsil kl 13 KVARKi töötuba. Vooluringi koostamine. Teletorni KVARKi Katsetajate Klubi on iga kuu teisel pühapäeval teletorni kinosaalis toimuv perekondlik töötuba, kuhu on oodatud lapsed (alates 7. eluaastast) koos vanematega, et üheskoos tunnike uurida, avastada ja katsetada. Eesmärk on oma kätega meisterdada ja töötoa lõpuks omandada uusi teadmisi maailma toimimise kohta. Ülesanded on välja töötanud Rakett69 loojad ning KVARKi teadusteater ja need on seotud igapäevase maailma mõistmisega. 22. märtsil kl 13 teadusetendus „Geenid ja Sina”

Põnevad näitused ja töötoad ajaloomuuseumis Maarjamäel 1. märtsil kell 12 – PÜHAPÄEVANE LASTEKINO FILMIMUUSEUMIS: „LASSE-MAIA DETEKTIIVIBÜROO – ESIMENE MÕISTATUS” (režissöör Josephine Bornebusch, Rootsi 2018). Kuidas Lasse ja Maia esimest korda kohtusid? Ikka esimese juhtumi raames – põneva seikluse kaudu, mis algab sellest, et Valleby koolist varastatakse õdede Hammarabide raamat. Film on dubleeritud eesti keelde. Igal märtsikuu pühapäeval – 1., 8., 15., 22. ja 29. märtsil kell 14 Maarjamäe lossis RINGKÄIK NÄITUSEL „ANNE VESKI: TÄHELEND”. Näitus annab värvika ülevaate Anne Veski kujunemisest jumaldatud lavatäheks ja tutvustab 1980. aastate nõukogude muusikatööstuse tagamaid. Erilise tähelepanu all on Anne Veski lavakostüümid, näha saab Tallinna Moemaja moekunstnike komplekte ja Moskva Suure Teatri ateljees valminud tuhandete naiste unistuste rõivaeset – „Hea tuju laulu” kleiti. 8. märtsil kell 12 – PÜHAPÄEVANE LASTEKINO FILMIMUUSEUMIS: „SUPILINNA SALASELTS” (režissöör Margus Paju, Naftafilms 2015). Film on inspireeritud Mika Keräneni lastekrimkadest. Mari, Sadu, Olav ja Anton on neli Supilinna last, kelle rõõmus argipäev pööratakse pea peale, kui nende kodulinna tabab salapärane mürgitus, mis pooled linna täiskasvanud lasteks muudab. Lastel on lahenduse leidmiseks aega vaid 48 tundi.

29. märtsil Teletorni Trepijooks. Eelregistreerimine ja stardimaterjalide väljastamine 10.15–12.00. Jooksude algus: 11.00–13.00. ETI lastejooks 13.00 (13 korrust). Osaleda võivad kõik lapsed, lubatud ka lapsevanemast saatja. Palume laps eelregistreerida: info@trepijooks.ee. Asukoht: Tallinna Teletorn, Kloostrimetsa tee 58 a, 11913, Tallinn. Distants: 170 meetrit treppidel, 3. ja 13. korrusel on väikesed vahekoridorid, millest tuleb läbi joosta. Distants ja korrused on märgistatud. Kokku 916 trepiastet läbi 65 korruse. Vaata rohkem www.teletorn.ee

Mähe kirikus märtsikuus 1. märtsil kl 11 Jutlus – Siim Nigulas. Klaveril Siiri Ratas. Jumalateenistust juhatab vanempastor Ruudi Leinus. Issanda surma mälestamine. Koguduse üldkoosolek. 8. märtsil kl 11 Jutlus – EEKBKL peasekretär Sven-Joonatan Siibak. Klaveril Lia Mazurtšak. Jumalateenistust juhatab vanempastor Ruudi Leinus. Kirikukohv. 14. märtsil kl 18 Autoriõhtu – Hedvig Hanson 15. märtsil kl 11 Jutlus – pastor Raido Oras. Laulavad Marlena (sopran) ja Arvids (bariton) Keini Riiast. Kirikukohv. 22. märtsil kl 11 Jutlus – EEKBKL asepresident Gunnar Kotiesen. Laulab Mähe koguduse ansambel Urve Pihlaku juhatusel. Klaveril Maret Vihmann. Kirikukohv. 29. märtsil kl 11 Jutlus – vanempastor Ruudi Leinus. Laulab Tallinna Betaania koguduse noortekoor. Kirikukohv. Igal esmaspäeval kl 18 palveja piiblitund. Kõik on oodatud!

28. veebruar 2020

14. märtsil kell 13 Maarjamäe lossis – ÕPITUBA VANADE KLAVERITE HOOLDAMISEST. Eesti klaverimeistritest ja sellest, kuidas hoida ja hooldada klaverit ning millist klaverit eelistada, räägib muusikateadlane ja helilooja Alo Põldmäe (Eesti rahvuslik klaverimuuseum). Õpituppa on oodatud osalema kõik huvilised, sealhulgas õpilased. Palume osalemiseks eelregistreerida www.ajaloomuuseum.ee 14. märtsil kell 13 filmimuuseumis – MAIT LAASI KURAATORITUUR NÄITUSEL „DUUBEL ÜKS”. Kuraatorituuri juhib produtsent, stsenarist, kunstnik ja režissöör Mait Laas. Vaatame kaader kaadri haaval filmitegemise maailma, mida filmilindile salvestatakse ja ekraanidele paisatakse. Erilise tähelepanu all on animatsioon, kui filmiilma üks vanimaid liike, ilma milleta ei saa hakkama ükski mängu- ega dokumentaalfilm. 15. märtsil kell 12 – PÜHAPÄEVANE LASTEKINO FILMIMUUSEUMIS: „SELTSIMEES LAPS” (režissöör Moonika Siimets, Amrion 2018). On 1950. aasta Nõukogude Eestis ning stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel – kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema. „Kui sa oled hea laps, siis tulen ma varsti tagasi,” on ema viimased sõnad, kui ta püssimeeste vahel ära viiakse. Leelo püüabki kõigest väest hästi käituda. Film sobib vaatamiseks alates 12. eluaastast.

18. märtsil kell 19 tallihoones – EESTI MUUSIKA KUULSUSTE KOJA KOHTUMISÕHTU: METSATÖLL. Seekordsel kohtumisõhtul on teie ees ürgse väega Eesti muusikat peaaegu kogu maailmale tutvustanud ansambel Metsatöll täies koosseisus – Markus, Lauri, Tõnis ja Kuriraivo. Saagu või katk kutsariks, aga õhtu toimub Maarjamäe lossi tallihoones popmuusika näituse laval. Õhtut juhib Sten Teppan. Piletid on eelmüügist saadaval Piletilevist.

21. märtsil kell 18 filmimuuseumis – MÄNGUFILM „GEORG” JA KOHTUMINE TEGIJATEGA. 21. märtsil on Georg Otsa 100. sünniaastapäev. Näitame suurel ekraanil režissöör Peeter Simmi käe all 2007. aastal valminud filmi „Georg”, millele eelneb kohtumine filmi tegijatega. 21. ja 22. märtsil filmimuuseumis – JAFFI NÄDALAVAHETUS! Märtsikuus algab 14. Jaapani animatsiooni- ja elustiilifestival ehk JAFF. Filmimuuseum korraldab 21. ja 22. märtsil koostöös JAFFiga spetsiaalselt sellele festivalile pühendatud nädalavahetuse. Kavas on filmilinastused ja jaapaniteemalised töötoad. Vaata kogu töötubade, filmilinastuste ja muude ettevõtmiste kava www.ajaloomuuseum.ee 22. märtsil kell 12 – PÜHAPÄEVANE LASTEKINO FILMIMUUSEUMIS: „PEREKONNATA” (režissöör Antoine Blossier, Prantsusmaa 2018). Noor orb Rémi röövitakse hoolitseva kasuema

juurest ja ta satub salapärase rändmuusiku härra Vitalise hoole alla. Koos ustava koera Capi ja ahvikese Joli-Coeuriga rändab ta läbi Prantsusmaa, et jõuda oma päritolu saladuse jälile. Film on dubleeritud eesti keelde. 28. märtsil kell 13 Maarjamäe lossis – AJALOOLAUPÄEVAK: SUURPUHASTUS KOMMUNISTIDE MOODI. MÄRTSIPLEENUM 70. Kord kuus toimuvad ajaloolaupäevakud on inspiratsiooni saanud Maarjamäe lossis avatud püsinäitusest „Minu vaba riik”. 29. märtsil kell 12 – PÜHAPÄEVANE LASTEKINO FILMIMUUSEUMIS: „HÜVASTI, NSVL!” Uus humoorikas Eesti noortefilm (režissöör Lauri Randla, Exitfilm 2019). Lauri Randla täispikk debüütmängufilm on koomiline ja haarav üleskasvamise lugu Johannesest, kes sündis enneaegsena oma tudengist üksikemale ning jäi vanavanemate kasvatada 1980-ndate Eestis. Ettevõtliku Johannese saatus on olla üksildane ja teistest erinev, kuni ta kümneaastasena leiab esimese armastuse. Samal ajal kukub foonil kokku NSVL.

Märtsis Pirita raamatukogus Laupäeval, 14. märtsil kell 12 Põnnihommik, kus tähistame emakeelepäeva.

Laupäeval, 28. märtsil kell 12 lauamänguhommik kogu perele. Laupäeval, 21. märtsil kell 10 jagame raamatu-uudiseid: tutvustame uusi teoseid, anname lugemissoovitusi ja räägime teadmiskirjandusega haakuvatel teemadel. Igal laupäeval kell 10.15 keelekohvik eesti keele huvilistele, kus harjutame kõnelemist erinevatel teemadel. Kudumisring saab kokku kolmapäeviti, 4. ja 18. märtsil kell 17.30–19.30. Töökeeled eesti ja vene keel. Palume kaasa võtta enda kudumisvahendid.

REKLAAM 11

28. veebruar 2020

Reakuulutused NAHAARSTID saatekirjata ja järjekorrata Tallinnas. Dr Aarne, dr Zagnin. Vastuvõtt 50 eurot. www.vita.ee, tel 669 0806 Kivikorstnate ehitamine. Tel 518 8889 Remont- ja viimistlustööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. Teostatavad tööd: tapeetimine, pahteldamine, krohvimine, värvimine, kipsplaadi paigaldamine, kindlustusjuhtumitega seotud veekahjude likvideerimine jms. Tel 510 0250, raul@vivamees.ee Viljapuude ja hekkide lõikus. Tel 5663 0024 Õigusbüroo A.G.D. – pärimine, testament, perekonnaasjad, võlad. Võtke meiega ühendust tel 5826 6266; agd@agd.ee; www.agd.ee Kui on plaan ehitada uus aed, terrass või paigaldada kivisillutis, siis võta ühendust. Tel 5551 8638, Toomas Ehitus- ja remonditööd. Fassaadi-katuste-vaheseinte-saunade-terrasside ehitus. Parketi, uste, akende, liistude paigaldus ja muud siseviimistlustööd. Tel 5360 5083 Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd Tel 5352 9476, e-post: mehitus@gmail.com

Kevadine viljapuude hooldus- ja noorenduslõikus. Tel 554 7278, Toomas Viljapuude hooldus ja noorenduslõikus, võra kujundamine tugevaks ja viljakandvaks. Hekkide pügamine. Okste äravedu. Tel 510 6830, aednik Lembit Lennuk Müüa puitbrikett RUF 145 eurot / 960 kg, kütteklotsid 110 eurot / 48 kotti, pellet premium 8 ja 6 mm, kuiv lepp ja kask kottides. Laost Pähklimäe 4, Maardus saab osta paki kaupa puitbrikett 1,5 eurot / 10 kg, pellet 3,2 eurot / 15 kg. Tel 5692 4924 Müüa küttepuud pikkusega 30– 60 cm. Toores segalehtpuu alates 42 eurot/rm. Kuiv segalehtpuu alates 57 eurot/rm. 30 cm kuiv lehtpuu 40L võrgus 3,10. Tel 504 2707 Tüdinenud linna tööle sõites liiklusummikutest? Väike hubane Viimsi Peetri Pizza võtab tööle pitsameister-klienditeenindaja. Vajadusel väljaõpe kohapeal. Eelistame pikaajalist töösuhet. Töösoov palume saata: sirli@tehnovorm.ee, tel 5663 5651 Müüa lõhutud küttepuud kohaletoomisega. Kuiv lepp ja sanglepp hind 50 eur/rm. Toores lepp ja sanglepp al 38 eur/rm. Tel 509 9598, pakhalupuu@gmail.com

Kutsetunnistusega korstnapühkija. Töö puhas ja korralik, tehtud töö kohta väljastan nõuetekohase akti. Tel 5689 0125, e-post kuldnoop@gmail.com Teostame viljapuude ja hekkide lõikustöid, pikaajaline töökogemus. Info telefonil 521 6037 Koduteenus juuste lõikus eakale ning puuetega abivajajale. Kaie 5592 8588 Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628 Tim Lõikame viljapuid, pügame hekke, langetame puid ning vastavalt teie soovile teeme ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 5563 7666. Rohkem infot kodulehelt www.ifhaljastus.ee

TALLINNA TARBIJAÕIGUSTE PÄEV Eesti Rahvusraamatukogu, Tõnismägi 2

31. MÄRTS 2020 | KELL 11.00 – 16.00 11.00

Avasõna.

13.15

Vaheaeg

11.10

Üürisuhetes tasakaalu otsimas. Priidu Pärna, notar, Eesti Omanike Keskliidu esimees

13.35

Personaalne pensioniplaan. Kristiina Selgis, pensionipoliitika juht, Sotsiaalministeerium

12.15

www.facebook.com/ piritalinnaosa/

ÕNNELIK SEENIOR RAAMATUKOGUS Pirita raamatukogu (Metsavahi 19) kutsub märtsis osa võtma üritustesarjast “Õnnelik seenior raamatukogus”. 5. märtsil kell 14

võimleb ja annab soovitusi õlavöötme ja alaselja tugevdamiseks Reet Varik. 12. märtsil kell 14 korraldab Vaike Pähn töötoa mälust ja sellega seonduvast. 19. märtsil kell 14 viib liikumisteemalise töötoa läbi Tiina Tambaum. 28. märtsil kell 12 toimub kepikõnd Pirita parkmetsas ja kergliiklusteel. Üritustesari kestab kuni maikuuni. Projekti toetab sotsiaalministeerium. Lisainfo: Pirita raamatukogust telefonil 683 0955 ja e-post teel pirita@tln.lib.ee. Projektist saab pikemalt lugeda Tallinna Keskraamatukogu veebilehelt https://keskraamatukogu.ee/seenioridele

OSALE TASUTA

Nõuded alkoholi- ja tubakatoodete väljapanekule. Jaana Tael, osakonna juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

14.40

E-kaubandus – lihtne või keeruline ostjale ja kauplejale? Tõnu Väät, tegevjuht, E-kaubanduse Liit Info 640 4232 facebook.com/ettevotlusamet www.tallinn.ee/tarbija

12 REKLAAM

28. veebruar 2020

Vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodete paigaldus Info@vihmaveerennid.ee

Tel: 52 7 1059

Aastast 2002

Info ja tellimine

51 36 999

info@ky�eladu.ee www.kü�eladu.ee

TALLINN & HARJU TASUTA TRANSPORT!

RUF PUITBRIKETT

130€

ÜMAR PUITBRIKETT

140€

PELLET

ALATES

/ALUS

ALATES

/ALUS

ALATES

195€ /ALUS

EESTI SUURIM VALIK KÜTTEMATERJALE!

Puitbrike� • pellet • kaminapuud kivisüsi • turbabrike� • grillsüsi

EAKATE ujumistreeningud Ujumistreeningud toimuvad 4. märts-22. aprill igal kolmapäeval kell 10.00-11.00 TASUTA Merivälja koolis OSALEMINE Kohtade arv piiratud!

S S R U ONK

N O O I S I V I R

U L U A L

3 0 . 7 2 0

kellab1a Aja

atesarjar a s i ‐ R R E o 2020 on“ linnaosa eelvo n o o i s i v Piri lava „Tähtede

Pirita Esinevad vanuses ed laululaps uaastat. 3-17 el

ise gistreerime e r e il s r u lv.e onk Lisainfo k kai.kukk@tallinn a t koh

Pirita sVkuses Ke

Treeningutesse on oodatud Pirita eakad liikumishuvilised. Osalemiseks

registreeri end aadressil Liina.Mottus@tallinnlv.ee või telefonil 645 7617.

PIRIVISIOON 2020

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 645 7600, faks 645 7609, e-post pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja telefon 645 7629, e-post piritaleht@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.