TEISTMOODI ELU KOROONAVIIRUSE AJAL LK 2–5 PIRITA POSTKONTOR MUUDAB ASUKOHTA LK 7 PIRITA EELMISE SAJANDI ESIMESEL POOLEL LK 9 27. märts 2020 NR 3 (296)
www.facebook.com/piritalinnaosa
Tallinn sulges avalikud mängu- ja spordiväljakud Riigis kehtiva eriolukorra tõttu on eelnimetatud kohtades külastajate arv mitmekordistunud. Tallinn peab mõistlikuks, et praeguses olukorras, kus nakkusriski oht on suur, vähendada ja piirata kokkupuudet teiste inimeste ja pindadega. Terviseameti info kohaselt levib koroonaviirus piisk-õhknakkuse teel ning kandub hõlpsasti edasi pindade kaudu. Mänguja spordiväljakuid kasutavad paljud inimesed, kuid nende pindade desinfitseerimine ei ole tulemuslik. Lisaks tekib mänguväljakutel otsekontakt laste vahel. Tallinnas on kokku ligi 300 avalikku mängu- ja spordiväljakut, neist 17 mänguväljakut asub Pirital. Alates teisipäevast on suletud ka pealinna koertejalutusväljakud. Eriolukorra tõttu on suletud Pirita koolid, vaba aja keskus, sotsiaalkeskus, spordikeskus ja teised spordi- ja vaba aja teenust osutavad asutused ning osa toitlustusettevõtteid. Ei tööta huvi- ega spordiringid. Kõik üritused on edasi lükatud. Pirita lasteaiad on avatud, kuid võimaluse korral palume laps(ed) koju jätta. Inimesed, kelle töö võimaldab kodus töötada, tehke seda kindlasti. Kui olete tõbised, püsige kodus. Vältige rahvarohkeid kohti ja kui on vaja välja minna, hoidke inimestega distantsi. Rangelt tuleb kinni pidada hügieenireeglitest. Rahulikku ja selget meelt! Hoiame end ja oma lähedasi! Tallinna info koroonaviiruse tõkestamiseks: https://www.tallinn.ee/est/Koroonatokestamine
FOTO: TIIT MÕTUS
Koroonaviiruse puhangust tingitud eriolukorra kehtestamise tõttu suleti teisipäeval ligipääs Tallinna avalikele mängu- ja spordiväljakutele, et vähendada nakkusriski avalikus linnaruumis. Tähelepanu tervise radadel liikujad! Pirita tervise- ja spordirajad ning rand on looduses liikujate seas väga populaarsed. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks palume kõigil meeles pidada, et radadel tuleb hoida distantsi teiste inimestega ja järgida kohapealseid suunaviitasid, et vähendada vastutulevate inimeste hulka. Palume olla väga tähelepanelik nii jalgratturitel kui ka muu kergliiklusvahendiga sõitjatel ja seda eriti jalakäijate suhtes, kes tugeva tuule või merekohina tõttu ei pruugi kuulda ega märgata teie lähenemist.
JUHTKIRI / LINN
JUHTKIRI
Hoidke ja olge hoitud!
M
eie riik ja inimesed on praegu väga keerulises olukorras. Hiinast alguse saanud koroonaviirus on pööranud segamini senise elukorralduse ning pole teada, kui kaua selline olukord veel kestab. Et tuleksime kriisist välja, on vajalik kuulata eriolukorra juhi peaminister Jüri Ratase ja teiste vastutavate isikute juhiseid. Koroonaviiruse kohta saab õiget ja värsket informatsiooni veebilehelt www. koroonaviirus.ee või telefonilt 1247.
K
oroonaviirus levib äärmiselt kiiresti. Seetõttu on oluline olla kodus ja vältida rahvakogunemisi. Samal ajal tahaksin rõhutada, et endiselt abistaksime oma lähedasi ja naabreid, eriti eakaid. Kuigi pole tark tegu ühte ruumi koguneda, siis telefonitoru võiks ikka tõsta ja uurida, kas kodus on söökjook ja ravimid olemas. Varasemast veelgi olulisem on üksteisest hoolimine ja abistamine. Nagu juba öeldud, on haiguspuhang segamini pööranud senise elukorralduse. Segamini on ka avaliku sektori plaanid ja eelarve. Viimaste kuude jooksul on Tallinna linnavalitsus välja öelnud 2020. aasta ja edasised plaanid. Majandusliku hoobi tõttu tuleb teha ümberkorraldusi. Seetõttu palun kõigil olla kannatlik ja suhtuda rahulikult, kui mõni kauaoodatud arendus või investeering jääb esialgu tegemata. Läheb aega, et nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste rahakott taastuks.
L
õpetuseks uudis Pirita kloostri varemete kohta. Alates 1. aprillist asub Pirita kloostri varemeid haldama Pirita linnaosa valitsus. Meie soov on avada Pirita oluline sümbol senisest enam linnarahvale ning tuua varemetesse rohkem kultuuriüritusi ja õuesõppe võimalusi. Seega tasub igal Pirital elaval ürituste korraldajal mõelda, milline ettevõtmine võiks toimuda just meie linnaosa südames. Praegu on hea aeg mõelda suurelt. Soovin kõigile tugevat tervist ja kannatlikku meelt!
Tõnis Liinat Pirita linnaosa vanem
27. märts 2020
Gümnaasiumide sisseastumiskatsed lükkuvad maikuusse, riigieksamite aeg teadmata Tallinna linn on viirushaiguse COVID-19 leviku ennetamise tõttu otsustanud edasi lükata gümnaasiumide sisseastumiskatsed 9. maini, koolid jagavad operatiivselt sisseastujatele infot. Haridusministeeriumi teatel on seoses eriolukorraga edasi lükatud ka riigieksamite toimumise periood. Eriolukorras ei toimu ka keeletasemete eksamid, testid ja tasemetööd. Samuti jätkub distantsõppe periood vähemalt veel kaks nädalat. Uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest.
Abivajajad saavad sotsiaalteenuseid ka eriolukorra ajal Tallinn aitab koduteenusel olevaid eakaid ja erivajadusega inimesi ka eriolukorra ajal, samuti osutatakse teisi linna sotsiaalteenuseid. Pirita linnaosa valitsus jätkab abi eakatele ja puuetega inimestele, kellele on siiani koduteenust ja teisi sotsiaalteenuseid osutatud. Linnaosa on valmis läbi sisemiste ressursside toime tulema suureneva koormusega teenuste osutamisel. Abi küsimiseks saavad Pirita inimesed pöörduda linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole, soovitav on seda teha telefoni või e-posti teel. Olukorda jälgitakse iga päev ning töökorraldust muudetakse vajaduse järgi. Pirita linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kontaktid, kuhu probleemide ja mure korral pöörduda: Aime Vaggo, osakonna juhataja (tel 645 7620, aime.vaggo@tallinnlv.ee); toetustega tegeleb Helene Liivak (tel 645 7622, helene.liivak@tallinnlv.ee). Toetuste taotlused palume võimalusel edastada elektroonselt. Kui ei ole võimalik, võtab täidetud avaldusi koos lisadega vastu Pirita LOV infolaud. Toetuste taotlemise tingimused ja kord ning täitmist vajavad vormid on üleval Tallinna koduleheküljel www.tallinn.ee sotsiaalhoolekanne. Eakate ja puuetega inimeste probleeme aitab lahendada Ingrit Säär (tel 645 7623, ingrit.saar@tallinnlv.ee). Tema poole palume pöörduda ka koduhooldusteenuse osutamise ja hooldekodusse saatmise küsimuste korral. Tööd jätkavad lastekaitsespetsialistid Linda Õisman (tel 645 7179, linda.oisman@tallinnlv), Einar Ilves (tel 645 7613, e-post: einar.ilves@tallinnlv.ee), Marju Pokrovski (tel 645 7632, marju.pokrovski@tallinnlv.ee) ja Tiiu Krull (tel 645 7621,tiiu.krull@tallinnlv.ee).
FOTO: PIXABAY.COM
2
Korteriühistute töö muutus elektroonseks Eesti valitsus kuulutas koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese levimisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib kuni 1. maini, kui ei otsustata teisiti. Seepärast on paljud meist kolinud virtuaalmaailma ehk töötame ja suhtleme elektroonselt. Korteriühistute teabekeskus (Vabaduse väljak 7) jätkab tööd samuti elektroonselt. Nõu saab esmaspäeviti, teisipäeviti ja neljapäeviti telefoni, video (Skype) või meili teel. Nõustamiseks on vajalik eelregistreerimine tel 687 1223. Eriolukord puudutab samuti rahvakogunemiste korraldamise keeldu. Rahvakogunemised on ka korteriühistute üldkoosolekud, mille pidamine tavapärasel viisil on keelatud. Soovitatav on kuni 1. maini planeeritud korteriühistute üldkoosolekud edasi lükata. Vajadusel kasutada eriregulatsiooni ehk üldkoosoleku elektroonilist korraldamist. Üldkoosoleku korraldamisel tuleb lähtuda koosoleku pidamisele kehtestatud korrast,
sh tähtaegadest, kuid otsuste poolt- või vastuhääletamisel võib kasutada elektroonilist hääletamist. Elektrooniline hääletamine on hääletamine elektroonilise seadme – internetivõrgus oleva arvuti või mobiiltelefoni – vahendusel. Eestis on seadustatud elektrooniline hääletamine interneti teel, kus hääletaja tuvastamiseks kasutatakse ID-kaarti või mobiil-ID-d.
Juhul kui puuduvad elektrooniliseks hääletamiseks vajalikud vahendid – ID-kaart või mobiil-ID, siis võib paluda korteriühistu liikmel edastada oma otsused sellelt e-posti aadressilt, kuhu talle on tulnud korteriühistu üldkoosoleku kutse. Hääletamisel tuleb iga otsuse osas anda konkreetne otsus ehk kas ollakse otsuse vastuvõtmise poolt või vastu. Korteriühistu juhatus saab elektrooniliselt antud häälte edastamiseks määrata ajavahemiku, mille jooksul antud hääled võetakse otsuse vastuvõtmisel arvesse. Korteriühistu liikmed, kellel ei ole võimalik kasutada elektroonilisi sidevahendeid, võivad oma hääled edastada ka paberil, kus on pooltvõi vastuhääl, koostamise kuupäev, kuu ja aasta, ees- ja perekonnanimi, korteriomandi aadress ning allkiri. Sel viisil edastatud protokollid võib anda juhatuse liikme kätte või panna tema postkasti. Hoidke ennast ja oma lähedasi! Eha Võrk abilinnapea
LINN
27. märts 2020
Pirita koolide õpilastele jagatakse sooja koolilõunat linnaosavalitsuses Eriolukorra tõttu on kõik koolid suletud, seega ei saa lapsed koolis ka süüa. Kuna paljudele lastele on koolilõuna ainuke soe toit päevas ja me ei pea võimalikuks lapsi sellest ilma jätta, otsustas Tallinna kriisikomisjon korraldada õpilastele sooja koolilõuna pakkumise.
3
Lapsevanemad on eriolukorras lasteaia kohatasust vabastatud Tallinn vabastas pealinna munitsipaallasteaedades käivate laste vanemad lasteaia kohatasust alates eriolukorra kehtestamisest 16. märtsist kuni aprilli lõpuni. Otsus puudutab kõiki lapsevanemaid ning sõltumata sellest, kas laps käib praegu lasteaias või mitte, vanemad lasteaiatasu maksma ei pea. Tallinnas on munitsipaallasteaia kohatasu ühe lapse kohta 71,25 eurot kuus ja ujulaga lasteaedades 78,26 eurot. Tallinnas säilib lasteaedade teenus ka eriolukorra ajal. Praegu töötavad kõik munitsipaallasteaiad, järgides juhiseid laste tervise kaitse tagamiseks. Vältimaks nakkuse edasikandumist peavad lasteaiad oma töö korraldamisel arvestama piirangutega, mis on esitatud haridus- ja teadusministeeriumi antud juhises lasteaia- ja lastehoiuteenuse tagamiseks. Muu hulgas tuleb laste üleandmine korraldada väljaspool hoonet ning lasteaeda ei tohi lubada mistahes haigusnähtudega isikuid.
Head piritalased, palume eriolukorra ajal külastada linnaosavalitsust nii vähe kui võimalik. Palume probleemide ja küsimuste korral saata e-kiri pirita@tallinnlv.ee või helistada tel 645 7600. Mida vähem kontakte, seda parem!
Tallinna linn pakub võimalust saada tasuta koolilõunat. Toidu jagamine Pirita majandusgümnaasiumi ja Merivälja kooli õpilastele toimub Pirita linnaosa valitsuses (Kloostri tee 6) ajavahemikus kella 13–14. NB! Koolitoidu saamiseks tuleb perel endast koolile teada anda, sest toit tellitakse soovijate arvu järgi: M erivälja kooli õpilaste kohta palume teatada koolitoidu soov Greta Ammerile (tel 5377 5871, greta.ammer@meripohi.edu.ee) Pirita majandusgümnaasiumi õpilaste kohta palume teatada koolitoidu soov Toomas Pikhofile (tel 501 1073, toomas.pikhof@pmg.edu.ee)
Koolilõuna jagatakse termokarbis ja kohapeal sööma ei jääda. Koolilõunat koju ei tooda. Küsimuste korral palume pöörduda koolide direktorite või haridusameti poole (tel 640 4590). Sööjate arv kasvab Esimese kolme päevaga jagati üle linna lastele välja 2825 portsjonit ning sööjate arv on iga päevaga kasvanud. Esimesel päeval jagati välja 490 portsjonit, teisel päeval juba 1117 ja kolmandal 1218. Pirita linnaosas on sooja toidu vajajaid olnud esimestel päevadel kolme-neljakümne õpilase ümber.
Head Merivälja pansioni kliendid! Pirita Linnaosa Valitsusel on rõõm õnnitleda kõiki märtsi sünnipäevalapsi!
Koroonaviirusega seotud küsimustele vastab infotelefon 1247. Telefon töötab ööpäev läbi ja on helistajale tasuta.
Armsad Pirita juubilarid! Õnnitleme kõiki märtsi- ja aprillikuus juubelit tähistavaid Pirita linnaosa eakaid elanikke! Linnaosavalitusus jätkab eakate juubilaride vastuvõttudega taas, kui epidemioloogiline olukord on riigis stabiliseerunud.
4
SOTSIAAL
27. märts 2020
Perekonnaseisuamet soovitab kasutada e-teenuseid Tallinna perekonnaseisuamet ei võta ajutiselt vastu uusi avaldusi abiellumiseks ja abielu lahutamiseks. Abielu sõlmitakse ainult noorpaari kohalolekul, lubatud ei ole fotograafe ega külalisi. Mitteabielus olevad vanemad saavad perekonnaseisuametis sündi registreerida. Võimalusel palutakse elanikel kasutada e-teenuseid või esitada avaldus perekonnaseisuametile e-posti või tavaposti teel. Kõikide toimingute info on leitav veebis aadressil https://www.tallinn.ee/est/perekonnaseisuamet.
ÄR A
TALLINNA TARBIJAÕIGUSTE PÄEV Eesti Rahvusraamatukogu, Tõnismägi 2
Abivahendid saab koju tellida kulleriga
JÄ ÄB
31. MÄRTS 2020 | KELL 11.00 – 16.00
Koroonaviiruse tõttu pakub Invaru võimalust paljusid olulisi abivahendeid kulleriga koju tellida. Abivahendite tellimine koju klienditelefoni või e-kirja teel Kulleriga saab koju tellida nii mähkmeid, aluslinasid, fikseerivaid pükse, kateetreid, uriinikotte, ühekordseid söögipõllesid, pesukindaid, niiskeid salvrätte, juustepesumütse ja nahahooldustooteid. Tellimusi saab esitada telefonitsi 605 4180 või e-kirja teel tellimus@invaru.ee. E-kirja teel tellides tuleb tellimuses märkida tellija andmed ja ka abivahendite kasutaja andmed, kui need on erinevad. Samuti tuleb võimalikult täpselt kirja panna soovitud tooted ja nende kogused. Tellimused viib abivahendikeskus inimestele koju kõikjal üle Eesti ning selle eest lisandub arvele transporditasu kuus eurot. Kogused ja soodushind. Tellimusi saavad Invarule esitada kõik soovijad. Oluline on meeles pidada, et kulleri vahendusel riikliku soodustusega abivahendeid soetades jääb esialgu täitmata isikliku abivahendi kaart ja ostu teinud inimene peab 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist esi-
Haiguslehte saab ajutiselt vormistada veebis FOTO: PIXABAY.COM
Haigus- või hoolduslehe saamiseks võib endiselt helistada oma perearstikeskusesse, kuid perearstide järsu töökoormuse suurenemise tõttu võib kontakti saamine olla raskendatud. Patsiendiportaali sisestatud teade edastatakse haigekassale, tööandjale ja perearstile. Haigus- või hooldusleht avatakse patsiendi tehtud avalduse peale automaatselt. Inimesele helistatakse perearstikeskusest hiljemalt nädala jooksul, et tema tervislikku seisukorda ja võimalikke sümptomeid täpsustada. Pane tähele! H aiguslehe soovist digiloo kaudu teatamine on mõeldud ainult neile, kes on ise haiged, kelle laps on haige, kelle lähedane vajab hooldamist või kes on kokku puutunud COVID-19 viirusekandjatega! H aigus- või hooldusleht ei ole lapsega aja veetmise või töölt ära tulemise alus. Samuti palume, et te ei katsetaks lahendust huvi pärast, sest arstidele on haiguslehe soovide kontrollimine lisatöö ja praegu digiloos esitatud avaldust tagasi võtta ei saa. A rst kontrollib haiguslehe vajadusel üle ja kui selgub, et haiguslehe saamiseks ei ole alust, siis haigekassa seda ei hüvita.
P alume suhtuda olukorda ja abivajajatele loodud lahendusse mõistlikult ning enne digilugu.ee keskkonnas haiguslehe taotluse esitamist see tõsiselt läbi kaaluda.
Avasõna.
13.15
Vaheaeg
11.10
Üürisuhetes tasakaalu otsimas. Priidu Pärna, notar, Eesti Omanike Keskliidu esimees
13.35
Personaalne pensioniplaan. Kristiina Selgis, pensionipoliitika juht, Sotsiaalministeerium
Nõuded alkoholi- ja tubakatoodete väljapanekule. Jaana Tael, osakonna juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
14.40
E-kaubandus – lihtne või keeruline ostjale ja kauplejale? Tõnu Väät, tegevjuht, E-kaubanduse Liit Info 640 4232 facebook.com/ettevotlusamet www.tallinn.ee/tarbija
Üheksa abivahendikeskust üle Eesti teenindavad ka kohapeal Peale kullerteenuse teenindavad abivajajaid ka üheksas maakonnas asuvad Invaru abivahendikeskused. Vaid Mustamäel asuv Invaru teenindus on koroonaviiruse leviku tõkestamise tõttu kuni olukorra stabiliseerumiseni suletud. Abivahendite soetamiseks või tagastamiseks pealinnas saab pöörduda Invaru teenindusse Peterburi tee 14a. Abivahendite remont ja transport on tavapärane, terapeutide-tehnikute külastused on peatatud. Invaru terapeutide-tehnikute meeskond teeb eriolukorra tõttu kaugtööd ning uusi visiite kokku ei lepita. Kõik nõustamis- ja kontaktisoovid registreeritakse telefoni või e-posti teel ning lahendatakse hiljem. Info tel 602 5400 E–R kl 9–17.
Eestis välja kuulutatud eriolukorra tõttu saavad haigestunud või hoolduslehte vajavad töötavad inimesed selle patsiendiportaalis digilugu.ee ise avada.
11.00
12.15
tama Invaru esinduses isikliku abivahendi kaardi, et teha sissekanne soodustehingu kohta. Kui isikliku abivahendi kaart jääb 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist esitamata, peab abivahendikeskus hiljem ostu kohta täisarve vormistama.
OSALE TASUTA
KOROONAVIIRUS
27. märts 2020
5
Mida peaks teadma uut tüüpi koroonaviirusest?
Koroonaviirused on viiruste perekond, mis tekitavad infektsioone inimestel ja loomadel, sh ka madudel ja paljudel lindudel. Koroonaviiruseid võib põdeda ligi 200 loomaliiki. Neid peetakse zoonoosideks ehk viirused on võimelised levima loomadelt inimestele. Loomadel esinevate koroonaviiruste evolutsioneerumise tulemusel tekivad uued viirusetüved, mis on võimelised kanduma loomadelt inimestele ning seejärel inimeste hulgas levima ja põhjustama puhanguid. Praeguseks on teada 37 koroonaviiruse liiki, mis on klassifitseeritud 4 sugukonda. See on kiiresti muteeruv RNAviirus. Teadaolevalt on inimesele patogeenseid liike 7 ja kõik need kuuluvad alpha- ja betacoronaviridae sugukonda. Esimest korda on koroonaviirust kirjeldatud 1965. aastal, kui uuriti külmetushaigusega patsientide haigustekitajaid ja selgus, et tegu on uue viirusega CoV 229E. Kuid kuulsaks said koroonaviirused 2003. aastal Kagu-Aasias SARS-i („atüüpilise pneumoonia”) puhangu tõttu, mille tekitajaks osutus uus koroonaviiruse tüvi. Järgmine koroonaviiruste puhanguline tüvi oli registreeritud 2012. aastal Aasias ja see sai nime MERS-CoV (viirus). SARS-i haigestus kokku 8098 ini-
FOTO: PIXABAY.COM
Viimaste andmete järgi on uue koroonaviiruse tõttu maailmas haigestunud üle 380 000 ja surnud üle 16 000 inimese, Eestis on registreeritud 369 nakatunut (seisuga 24. märts 2020). Mida teame maailma vapustava haiguspuhangu ja seda põhjustava 2019-nCoV viiruse kohta?
mest ja suri 774. Viimaste andmete järgi on alates 2012. aastast MERS-i haigestunud 2494 ja surnud 912 inimest. Siiamaani ei ole leitud efektiivset vaktsiini ega viirusele suunatud spetsiifilist ravi. Käesoleval aastal on tegu uue muteerunud koroonaviiruse tüvega, mis sai nime 2019-nCoV. Nagu näitasid uuringud, sarnaneb geneetiliselt uus viirus SARS-viirusega (70–80% genoomist on identne). Nakkavam kui gripp Puhang sai alguse Kesk-Hiinas Hubei provintsis Wuhani linnas, kus elab peaaegu 11 mln inimest. Esimesed haigusjuhud registreeriti juba 2019. aasta detsembri alguses ja epidemioloogiliselt olid need seotud kohaliku turuga, kus müüdi ka elusaid loomi, kellelt kandus haigus üle inimestele. Täpne puhanguallikas ei ole veel lõplikult selge, kuid sel-
leks arvati esialgu olevat maod, kes omakorda said viiruse nahkhiirtelt. Viirus hakkas kiiresti levima esialgu Wuhani linnas, siis Hiinas, naaberriikidesse ja reisijate tõttu ka teistele mandritele. Praeguseks on teada, et viirus levib inimeselt inimesele enamasti piisknakkuse kaudu. Kindlates tingimustes on võimalik levik (kui on aerosooli tekke võimalus) ka õhu kaudu. Võrreldes teiste hingamisteede viirustega on uus viirus nakkavam kui gripp, kuid ei ole nii nakkav kui nt leetrid – see asjaolu põhineb nn Ro indeksil, mis viimaste andmete alusel on 3 ja 4 vahel – see tähendab, et iga haige inimene võib nakatada veel 3 kuni 4 inimest. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2–14 päeva, üksikjuhtudel kuni 21 päeva. Arvatakse, et kui kontaktist haigega on möödas rohkem kui 14 päeva, siis inimene ei haigestu.
Kliinilises pildis prevaleeruvad alumiste hingamisteedega seotud sümptomid ja palavik. Palaviku ja köha foonil tekib kiiresti progresseeruv hingamispuudulikkus, mis raskematel juhtudel viib respiratoorse distress-sündroomini ja võib lõppeda surmaga. Praeguseks on teada, et enamikul juhtudel kulgeb haigus kergesti ja ainult umbes üks neljandik põeb seda raskelt. Suremus püsib 2% piires. Haiguse kulgu võivad raskendada eelnevad kroonilised haigused, nagu näiteks hüpertooniatõbi ja teised südameveresoonkonna haigused, diabeet, maksahaigused ja muidugi ka kroonilised hingamisteede haigused (KOK, astma) ning patsiendi vanus. Samal ajal on patsientide keskmine vanus 45–49 aastat, kuid haigestuvad ka lapsed. Ohtlik on viirus immuunpuudulikkusega haigetele. Võrreldes SARS-i ja MERS-iga kergem Ekspertide arvates põhjustab uut tüüpi viirus võrreldes SARS-i ja MERS-iga kergemat haigestumist. Diagnostikaks kasutatakse real-time PCR-tehnoloogiat, parimaks uuritavaks materjaliks loetakse röga, trahheaaspiraati ning BAL-vedelikku. Eestis teeb uuringut ööpäev läbi terviseameti kesklabor. Spetsiifilist ravi uuele koroonaviirusele ei ole veel leitud – see tähendab, et rakendatakse sümptomaatilist ravi. Patsiente ravinud spetsialistid leidsid, et haigust leevendab mõnevõrra lopinaviiri, ritonaviiri (HIV ravis kasutatav preparaat Kaletra) ja interferoon beeta-1b
kokteil, kuid lõplikuid järeldusi ja kokkuvõtteid on veel vara teha. Nüüdseks on teada, et inimene muutub nakkusohtlikuks esimeste sümptomite tekkides. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine. Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Kasutage maski Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel (< 1 m kaugusel ja kestusega vähemalt 15 min) on soovitatav kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP2/FFP3) respiraatoreid. Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada sellega, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja mask tuleb välja vahetada. Meditsiinipersonal peab kasutama respiraatorit, veekindlat kaitsekitlit, kindaid ja aerosoolide tekke võimalusel kaitseprille. Infektsioonikahtlusega haiged vajavad viivitamatut isolatsiooni, ideaaljuhul negatiivse rõhuga palatisse. Nakkusega seotud olukord muutub pidevalt ning selle tõttu muutuvad ka soovitused. Vajalike andmete saamiseks jälgige terviseameti kodulehekülge. Kõige värskemaid andmeid koroonaviiruse puhangu kohta leiab leheküljelt https://www.worldometers.info/coronavirus/
(Lühendatult ajalehest ITK Sõnumid)
Kuidas saan hoida ennast ja teisi viiruste hooajal? Pese käsi regulaarselt ja hoolikalt sooja vee ning seebiga. See on parim lahendus. Kui neid pole võtta, aitab ka desinfitseerimisvahend.
EAKATE ! i s ujumistreeningud a d e d a v toimuvad Ujumistreeningud u k aprill k 4. märts-22. ü L igal kolmapäeval kell 10.00-11.00 Merivälja koolis
TASUTA OSALEMINE Kohtade arv piiratud!
Treeningutesse on oodatud Pirita eakad liikumishuvilised. Osalemiseks
registreeri end aadressil Liina.Mottus@tallinnlv.ee või telefonil 645 7617.
Köhi ja aevasta varrukasse. Käe suu ette panemisest ei ole kasu, sest peopessa sattunud pisikud kanduvad sealt kergesti edasi.
Ära puuduta nägu, silmi või suud pesemata kätega. Nii väldid viiruse kandumist kätelt limaskestadele.
Kasutatud taskurätt on tõeline pisikupesa. Eelista pabertaskurätte ja viska need peale kasutamist kohe prügikasti. Kui oled tõbine või suisa haige, jää koju. Viiruste edasikandmine tööl, koolis, poes, bussis või rahvaüritustel toob kaasa järgmised nakatumisjuhtumid. Haigestumise kahtluse korral helista oma perearstile. Tema annab nõu, kuidas edasi toimida. Erakorralise meditsiini osakonda ei ole mõtet järjekorda ootama minna – sealt ei saa viirushaiguste diagnoosi.
koroonaviirus.ee
Tervisemure korral saab nõu perearstilt või perearsti nõuandeliinilt 1220, välismaalt helistades +372 634 6630 Vajadusel suunatakse kõne hädaabinumbrile 112
6
VARIA
27. märts 2020
Abivajajad saavad toidukaupa koju tellida
Pirita noortekes kused tegutsevad virtuaalselt Mähe ja Kose vaba aja keskus on avatud Facebookis ja Instagramis, kus toimub hariv ja mänguline tegevus ning kõigil soovijail on võimalus kaasa lüüa. Hoolimata sellest, et vaba aja keskuste uksed on koroonaviiruse puhangu tõttu suletud, jätkub noorte aktiivne ja mitmekülgne vaba aja tegevus sotsiaalmeedias. Noored kogunevad virtuaalselt ja teevad üheskoos paljugi põnevat: kokkavad, treenivad, meisterdavad ning igale päevale lisab vürtsi ka mõni võistlus. Näiteks Mähe vaba aja keskuse Facebookis korraldatati fotokonkurss „Minu õhtusöök” – noor valmistas õhtusöögi ja pani sellest foto Facebooki või Instagrami ning võitjatele jagatakse auhindu. Samuti toimuvad sotsiaalmeedia vahendusel spordipäev ja tantsuvõistlus „Just Dance” ning palju muud põnevat. Tänapäeva tehnoloogilised vahendid pakuvad palju võimalusi ja noored kasutavad need võimalused väga hästi ära. Noored jagavad omavahel soovitusi ja nõuandeid ning pakuvad uusi ideid vaba aja veetmiseks. Vahendatakse kodukontserte, treeningtunde, jagatakse retsepte ning hoitakse üksteist põnevate tegevustega hästi kursis. Noortekeskuste noorsootöötajad on kättesaadavad ka telefoni teel.
Urva tänava „tondiloss” rekonstrueeritakse äri- ja eluhooneks Pirital Urva tänaval pikka aega tühjalt seisnud amortiseerunud maja asemele rajatakse äri- ja eluhoone. Maarjamäe kandi elanikele on kaua aega olnud pinnuks silmas aastaid tühjalt seisnud hoone, mille alumisel korrusel asusid kaupluseruumid ja teisel korrusel korterid. Nüüd on käes „tondilossi” viimased päevad – hoone lammutatakse ning asemele rajatakse elamu-ärihoone. Tegemist on hoone rekonstrueerimisega. See tähendab, et maja ehitamisel kasutatakse nii palju kui võimalik pea-
le uute ka olemasolevaid konstruktsioone, neid kontrollitakse ja tugevdatakse, samuti on projekteerimisel arvestatud olemasoleva hoone mahtu. Detailplaneeringu kohaselt on krundile lubatud ehitada kolmekorruseline hoone ehitusaluse pinnaga 300 m2, brutopinnaga 900 m2 ja kõrgusega 11 meetrit. Hoovis on kümme parkimiskohta elanikele ja viis parkimiskohta külas-
tajatele Haljas tee äärde. Krunt piiratakse aiaga. Hoone esimesele korrusele on projekteeritud neli äripinda ning plaanide kohaselt peaks sinna tulema väike kondiitritöökoda-kohvik ja hambaarsti kabinet. Hoone teisele ja kolmandale korrusele on projekteeritud kokku kuus korterit ning keldrikorrusele tulevad
abiruumid, panipaigad ja tehnilised ruumid. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse, hoovi rajatakse betoonkivikattega parkla ja krundi piiride äärde puude vahele haljasala, kuhu saab paigaldada ka istumisnurga majaelanikele. Hoone tellija on OÜ Urva 5 ning elamu-ärihoone projekti on teinud OÜ Inrestauraator Projekt.
Merivälja lasteaia projekteerimise eelnõule laekus mitu väga detailset ettepanekut Pirita linnaosa teeb ettepaneku kaaluda lasteaiahoonesse ka klassiruumide rajamist. 2.–16. märtsini toimus Haaviku tee 10 (Merivälja lasteaia) projekteerimistingimuste eelnõu avalik väljapanek. Selle aja jooksul esitati mitu kirjalikku ettepanekut nii lasteaialt endalt kui ka näiteks naabruses asuvalt korteriühistult. Näiteks Merivälja lasteaia juhtkonna, hoolekogu ja uue hoone töörühma esitatud ettepanekud on väga detailsed ja sisaldavad ruumide arvu ja suuruse muutmist, parkimis- ja liikluskor-
raldust, õue valgustust ja paljut muud. Kirjaliku pöördumise esitas naabruses asuv korteriühistu ning see puudutab
kinnistu kõrghaljastust ja olmejäätmete kogumiskohta. Oma ettepaneku Merivälja lasteaia uue maja projekteerimise kohta teeb ka Pirita linnaosa valitsus. Linnaosa palub kaaluda võimalust kavandada uude lasteaiahoonesse ka klassiruumid, mis võiks olla üks võimalik lahendus Merivälja kooli ruumikitsikuse leevendamiseks. See annaks võimaluse, et uues majas saaksid õppida I ja II klassi õpilased, kes praegu kasutavad lasteaia kinnistul asuvaid konteinerruume. Kõik Haaviku tee 10 projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku
ajal laekunud ettepanekud on edastatud Tallinna linnaplaneerimise ametile, kes need läbi töötab ja kõikidele menetlusosalistele vastab. Tallinn plaanib lammutada Pirital asuva Merivälja lasteaia olemasolevad hooned ja varikatused ning ehitada kinnistule uus lasteaed. Planeeritaval uuel hoonel on üks maa-alune ja kaks maapealset korrust, ruumi on uues majas 10-rühmalisele lasteaiale. Haaviku tee 10 kinnistu on ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega maa, suurus 9089 m². Kinnistu kavandatav ehitusõigus on kooskõlas piirkondliku hoonestuslaadiga.
FOTOD: TIIT MÕTUS JA PIRITA LOV
Kuna kullerteenust pakkuvatest kaubanduskettidest on viimasel ajal keerukas toitu koju tellida, siis Tallinna linn koostöös Stockmanni kaubamajaga osutab eriolukorras abi kriitilise abivajadusega ja isolatsiooni jäänud linlastele, kes muul viisil poest toidukaupa ei saa. Tellimuse eest tuleb maksta, kohaletoomine on tasuta. Lisainfot linlastele, kes kodust liikuma ei pääse, jagab linnaosa sotsiaalhoolekande osakond. Abivajaja võib olla nii eakas kui ka üksikvanem, kes näiteks ei saa haige lapse kõrvalt kodust välja tulla. Ent tegemist peab olema abivajajaga, kes muul moel poodi ei saa. Linnaosa sotsiaaltöötajad saadavad kontaktandmed Stockmannile ning seejärel saavad tellimuse telefoni teel esitada hädasolijad, kes on linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna saadetud nimekirjas. Abivajaja saab kauba eest tasuda kaardimaksega või e-arve kaudu. Tellimus võetakse vastu ja kliendiga lepitakse kokku tarneaeg. Kuller toob kauba neile edastatud aadressile ja kohale jõudes teavitab sellest klienti. Pärast kojuveo aja kokku leppimist komplekteeritakse kaupluses tellitud kaup. Ostud registreeritakse kassas ja pakendatud ostukotile lisatakse juurde ostukviitung. Kuller vormistab ostutehingu mobiilse makseterminaliga, sisestades ostutšeki summa ja paludes kliendil kas teha viipemakse või sisestada PIN-kood. Pärast igat tehingut terminal desinfitseeritakse. Tallinna info koroonaviiruse tõkestamiseks: https://www.tallinn.ee/est/ Koroona-tokestamine
Enne silla paigaldamist tuli üle oja saamiseks hüpata ja lapsevankriga üle oja ei pääsenudki. Nüüd võib ohutult mööda silda üle oja jalutada.
Mähe ojale Pirita rannas paigaldati teisaldatav sild Pirita linnaosa lasi Pirita rannas üle Mähe oja paigaldada väikese teisaldatava puust silla. Läbi Pirita ranna liivariba voolavad kaks oja – Mähe ja Teesuuoja –, mille ületamine rannas jalutades on pea võimatu, ilma et jalavarjud märjaks ei saa. Lin-
naosa poole on pöördunud paljud piritalased ettepanekuga paigaldada ojadele väikesed sillad, millest pääseksid üle ka jalutajad lapsevankritega. Nüüd saabki Mähe ojast üle jalutada väikese silla kaudu. Tegemist on teisaldatava kerge sillaga, mis on ankurdatud metallvaiadega.
Ojade ületamise probleem on Pirita rannaalal olnud üleval pikemat aega ning igal aastal kordub see, et inimesed „ehitavad” ise „sildu”. See tähendab, et ülekäike on püütud rajada käepärastest vahenditest, olgu selleks siis autokummid ja lauajupid. See näeb kole välja, reostab ran-
naala ning sellisele ise-ehitatud-sillale on ohtlik astuda, seal võib libastuda ja kukkuda. Uus sild on paigaldatud liivariba ja metsa piirile, sobitub kenasti keskkonda ning on leidnud juba paljude jalutajate poolehoiu. Silla valmistas linnaosavalitsuse tellimusel OÜ Hong.
OLME
27. märts 2020
7
1. aprillist on Pirita postkontor uues asukohas 1. aprillil kell 10 avab Pirita postkontor uksed uues asukohas – Pirita keskuses. Postkontor on avatud esmaspäevast reedeni kell 10–19. Pirita Selveris on postkontor viimast päeva avatud pühapäeval, 29. märtsil kella 16-ni. Merivälja ja Kloostrimetsa tee ristmikul asuvasse Pirita keskusesse saab tulla mugavalt nii jala, ratta, auto kui ka bussiga. Autoga tulijad saavad sõiduki jätta Merivälja tee äärde parklasse või parkimiskohtadele Kloostrimetsa tee ääres. Kesklinna poolt bussiga tulijatele on lähim Merivälja teel Pirita kloostri juures asuv Pirita bussipeatus, kus peatuvad linnaliinibussid nr 1A, 6, 8, 34A, 38, Harjumaa buss nr 114 ja kommertsliinid nr 260 ja 288. Lisaks peatub keskuse lähedal Kloostrimetsa teel buss nr 49. Viimsi ja Merivälja poolt tulijatele on lähimad bussipeatused Supluse ja Pirita. Pirita pakiautomaadid Pakiautomaadid asuvad endiselt nii Pirita Selveri kui ka Pirita keskuse juures. Lisaks on mitu automaati kesklinnas, Viimsis ja Lasnamäel. Paljudele on need tuttavad, sest enamik inimesi kasutab pakiautomaati oma saadetiste kättesaamiseks juba praegu. 24 tun-
Pirita rakendab heakorratöödel üldkasuliku töö tegijaid
di ööpäevas ligipääsetav pakiautomaat on eelistatuim paki saatmise ja kättesaamise kanal. Kiireimaks paki saatmiseks tasub see vormistada minu.omniva.ee veebilehel ja pakiautomaadi abil teele panna. Postmark kauplusest ja kiri kirjakasti Kirja postitamiseks on Pirital kirjakastid, mis on paigutatud enim käidavatesse kohtadesse. Kirjamargi või ümbriku soetamiseks ei pea tingimata ette võtma eraldi postkontorikülastust. Neid müüakse ka näiteks suuremate kaubanduskeskuste ja enamiku Selverite infoletis, kus ostu saab tehtud poekülastuse käigus, samuti Charlot bürootarvete kauplustes ning R-Kioskites. Kõige lihtsam on aga margid, postkaardid, ümbrikud ja kõik muu posti- ja pakitoiminguteks vajalik tellida omale Omniva e-poest otse postkasti või paki automaati.
Pirita linnaosa valitsus on sõlminud lepingu Ida-Harju ja LääneHarju kriminaalhooldusosakonna ning Viru vanglaga, et kasutada heakorratöödel üldkasuliku töö (ÜKT) tegijaid.
Praegu asub Pirita keskuse juures pakiautomaat, kuid 1. aprillil avab keskuses uksed ka Pirita postkontor.
Pirita linnaossa jääb neli kirjakasti Vaata lähima kirjakasti asukohta! Kiire areng infokommunikatsioonitehnoloogias on kaasa toonud muutusi inimeste suhtlemis- ja tarbimisharjumustes. Kirju saadetakse vähem, sest suhtlus on kolinud e-kanalitesse. Samas kogub taas populaarsust postkaartide saatmine, nii et postiteenusest on üha enam saamas mitte kiire info, vaid emotsioonide vahendaja. Eesti Post käib muutustega kaasas, ent ei unusta inimesi, kes eelistavad traditsioonilisi kirjasaatmisvõimalusi või soovivad häid soove postkaardiga teele panna. Et ka nende elu oleks lihtsam, kiirem ja mugavam, alustas Eesti Post 2017. aasta lõpus kirjakastide võrgusti-
ku korrastamist. Koostöös kohaliku omavalitsuse ja elanike abiga said kirjakastid paigaldatud käidavatesse kohtadesse. Eesmärk oli, et inimestel oleks lihtne postitada oma kiri muude asjatoimetuste kõrval ning selleks poleks vaja teha eraldi käiku kirjakasti juurde. Mugavates kohtades paiknevad kirjakastid on kaasa toonud selle, et kõrvalisemate kirjakastide kasutus on järsult vähenenud. Tõenäoliselt just seetõttu, et isegi kui kõrvalisem postkast on inimesele lähemal, eelistab ta postitada kirja muude tegevuste käigus ehk kasutab selleks enam käidavas kohas asuvat kirjakasti. Piritale jääb neli kirjakasti, mis on paigaldatud enim käidavatesse kohtades-
se. Lähimate kirjakastide asukohad leiab Omniva kodulehelt Asukohad ja lahtiolekuajad/Kirjakastide register. Lisaks paigaldab Eesti Post kirjasaatmise tippaegadel – eelkõige jõuluajal, mil saadetakse pool kogu Eesti kirjade mahust – ka ajutisi kirjakaste. Eelmiste jõulude ajal olid ajutised kirjakastid näiteks suuremates ostukeskustes. Kirjakast on see, kuhu inimesed kirju postitavad. Postkast on kodu või asutuse juures olev postkast, kuhu inimesele/asutusele posti tuuakse. Postkastide asukohti kirjakastide võrgustiku korrastamine ei puuduta. Rõõmsaid kirju kõigile!
Jäätmejaamad töötavad tavapärasel ajal Munitsipaalpolitsei ameti abitelefonidele tehtavad kõned näitavad, et viimastel nädalatel on kasvanud huvi jäätmetemaatika vastu. Eelkõige huvitab inimesi jäätmejaamade lahtiolek. „Torkab silma, et huvi on hakatud tundma nii jäätmejaamade asukohtade kui ka lahtioleku aegade vastu. Järjest rohkem inimesi on sunnitud olema kodusel režiimil ja seetõttu tekib ka rohkem olmeprügi,” ütles munitsipaalpolitsei ameti juhataja Aivar Toompere.
Paljud kasutavad kodus olemise aega ratsionaalselt – majapidamises tehakse põhjalikku kevadist suurpuhastust ja varajasi kevadisi aiatöid ning seetõttu on ka huvi jäätmejaamade vastuvõtuaegade kohta tavapärasest suurem. Infot saab abitelefoni numbril 14410. Tallinna linna jäätmejaamad on endiselt avatud ja töötavad tavapärastel aegadel. Jäätmejaamade lahtiolekuajad on võimalik leida Tallinna kodulehelt: https:// www.tallinn.ee/est/keskkond/Jaatmejaamad-Tallinnas
Pirita linnaosa on ÜKT tegijaile pakkunud tööd üle kümne aasta ja teeme seda ka tänavu – neist on palju abi linnaosa puhtana hoidmisel. ÜKT tegijad on olnud abiks hooldusja korrastustöödel nagu puudeokste lõikamine, võsatööd, lehtede riisumine ja koristustööd. Neile pakutakse töid, mis ei vaja erilist kvalifikatsiooni, kuid mida on vaja teha. Kui ülesanded on korralikult läbi mõeldud, on neist palju kasu. Suhtumine ÜKT tegijatesse on aja jooksul muutunud. Aastaid tagasi suhtusid paljud üldkasuliku töö tegijasse kui kriminaali, siis nüüd mõistab enamik, et tegemist on inimestega, kes on toime pannud mõne väiksema rikkumise – näiteks liiklusrikkumise või jätnud maksmata trahvi jne. ÜKT annab võimaluse süüdimõistetul oma võlg ja kahju riigi ees hüvitada. Enamasti ÜKT tegijatega probleeme pole. On olnud vaid üksikud juhtumid, kus keegi pole pakutud tööd tahtnud teha või on suhtunud töösse põlglikult, aga enamasti on kõik sujunud. Enamasti mehed Töötunnid tuleb teha oma vabast ajast, mis on distsiplineeriv ja karistuse kandmine süüdlasele seeläbi ka tunnetatav. Aastaid tagasi justiitsministeeriumis valminud uuringust selgus, et vaid umbes kümme protsenti üldkasulikule tööle saadetud inimestest panevad aasta jooksul pärast karistuse määramist toime uue kuriteo. Üldkasulikku tööd teevad enamasti mehed, keda on kõigi karistatute hulgas üle 90% ja see arv on püsinud aastaid. Vanuseliselt on ÜKT tegijad enamasti vahemikus 25–45. Ka töötundide aeg on väga erinev: mõni teeb tööd vaid päeva või paar, mõnel tuleb teha sadu tunde. Kui ÜKT tegijate panust rahaliselt mõõta, siis jääb see aastas paarikümne-kolmekümne tuhande euro vahele.
KESKKOND
27. märts 2020
FOTO: WIKIPEDIA.ORG
8
Koera jaluta rihma otsas Koera tohib avalikku kohta viia jalutusrihma otsas ja koera väljaheited koristab omanik. Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja kohaselt peab koer olema avalikus kohas alati jalutusrihma otsas. Tuletame koeraomanikele meelde, et jalutama viies ei tohi koera rihma otsast lahti lasta ega lubada teda liiga lähedale teistele rihma otsas jalutavatele loomadele. See on ohtlik, sest koerad võivad omavahel purelema minna või rünnata teise koera omanikku. Kevad on käes ja koertel algab jooksuaeg. Sel ajal tuleb koertega olla eriti tähelepanelik. Ja veel: koera väljaheited peab omanik koristama nii jalutusväljakul kui ka mujal.
„Hoovid korda” projektile laekus Pirital 11 taotlust Mähe oja saab alguse Viimsi valla Pärnamäe külas Soosepa raba juures, kulgeb läbi Mähe asumi ja suubub Pirita rannas.
Tallinnas uuritakse linnajõgesid Peagi potsatab 2500 linnajõgede läheduses elava tallinlase postkasti linnajõgede olukorra ja võimalike tervendusmeetmete teemaline küsimustik. Tehtav uuring on osa rahvusvahelisest projektist HEAWATER, mille laiem eesmärk on puhtam Läänemeri.
Kevadised õitsejad botaanikaaias Botaanikaaia õuealal õitsevad paljud pisikesed sibultaimed. Valitsuse kehtestatud eriolukorra tõttu on botaanikaaia kasvuhooned külastajatele suletud, avamaa on jalutajatele endiselt avatud.
Valitsuse kehtestatud eriolukorra ja avalike ürituste keelu tõttu ei peeta Mähe kirikus kuni 1. maini jumalateenistusi ega piiblitunde. Vaimulikud mõtisklused ja vaimulike kontaktandmed leiab www.mbk.ee. Ühispalve kodudes on pühapäeviti ja kolmapäeviti kell 20. „Jumala jaoks ei ole lootusetuid olukordi. Sellepärast pole neid ka inimese jaoks.” Kinnitagu see Osvald Tärgi julgustav mõte meid kõiki. Teie Mähe kirik
Tallinna väikesed linnajõed, nagu näiteks Mustjõe, Mähe ja Tiskre oja, on loomade, lindude ja taimede elupaik. Linnajõed rikastavad linnaruumi, aga linnastumine muudab jõgesid. Mõned jõed on suunatud betoonkanalitesse või linnatänavate all asuvatesse torudesse. Lisaks leiab ka sademevesi tee linnajõgedesse. Sellega kaasneb elupaikade vähenemine ja veekvaliteedi halvenemine ning see viib omakorda linnajõgedes elavate taimede ja loomade arvukuse vähenemiseni. Projekti HEAWATER raames toimuva uuringu eesmärk on juhtida tähelepanu Tallinna linnajõgede olukorrale. Ühtlasi soovitakse saada teada, milli-
ne on linlaste arvamus linnajõgede tervendamise võimalustest. Küsitlus asetub laiemasse rohelise pealinna kontseptsiooni ning annab ülevaate, kuidas linlased hindavad erinevaid meetmeid, mida saab rakendada linnajõgede liigirikkuse säilimiseks. Muu hulgas on projekti raames Tallinnas kavas Mustjõest Läänemerre jõudva toitainete ja ohtlike ainete koormuse vähendamine. Seeläbi paraneb ka suplusvee kvaliteet Stroomi rannas. Mustjõgi on üks kuueteistkümnest vooluveekogust Tallinnas, mis saab alguse ja voolab läbi linna. Praegu voolab vaid väike osa jõest looduslikus sängis. Üle poole jõe valgalast on kaetud kõ-
vakattega, mistõttu Mustjõkke jõuab ka suur hulk sademevett. Küsitlus toimub Euroopa Komisjoni INTERREG projekti „HEAWATER – Läänemere valgalal paiknevate väikeste jõgede tervendamine toite- ja ohtlike ainete sissevoolu ärahoidmise kaudu” raames. Sama küsitlus on juba korraldatud Turus (Soome) ja Söderhamnis (Rootsi). Projekti eesmärk on vähendada väljavalitud jõgedes, mis paiknevad Turus, Tallinnas ja Söderhamnis, toite- ja ohtlike ainete kontsentratsiooni vähemalt 10% võrra. Projekti kogueelarve on 1 898 060 eurot ja Tallinna projekti eelarve on sellest 534 987 eurot.
Tallinna linnalt taotleb õuealade heakorrastamiseks toetust üheksa Pirita korteriühistut. Kui möödunud aastal esitasid Pirita korteriühistud linna rahastavale projektile „Hoovid korda” neli taotlust ja ülemöödunud aastal vaid ühe taotluse, siis tänavu on piritalased olnud palju aktiivsemad ning tähtaajaks laekus 11 taotlust Taotlejate soovid on väga erinevad – uuest aiavõrgust ja liivakasti esitamisest prügimaja rajamiseni. Taotluste hulgas on ka mitu energiasäästlikku ja rohelist eluviisi toetavat projekti. Näiteks soovib mitu korteriühistut korrastada õueala valgustust ning vahetada olemasolevad valgustid säästlikumate leedvalgustite vastu. Mitu korteriühistut soovib renoveerida olemasoleva või rajada uue piirdeaia ning mõtlevad seejuures, et kogu Pirita ja Pirita keskkond näeks kaunis välja. „Soovime, et ka meie ridaelamu krunt oleks kooskõlas Pirita linnaosa kauni väljanägemisega ja hooldatud ning annaks oma osa üldisele Pirita-Kose korrashoiule,” seisab taotluses. Möödunud aastal said Piritalt esitatud projektid kokku toetust 10 227 eurot. Toetuse abil ehitati prügimaja, korrastati sissepääsuteid ja piirdeaedu ning laiendati parkimisplatsi. Tallinna linn toetab korteriühistute hoovialade korrastamist alates 2005. aastast.
Nahkhiirekaamera näitab aasta looma talvitumist Eesti esimene avalik nahkhiirekaamera alustas ülekannet, mille vahendusel saab jälgida Piusa koobastes talvituvaid tiigilendlasi. Kaamera on suunatud tiigilendlaste kobarale, kus tihedalt üksteise kõrval rippuvad loomad on tardunes. Loomade kehatemperatuur on selles seisundis langenud koopa temperatuuri tasemele, nende südametöö on aeglustunud umbes 20 löögini minutis. Võrdluseks: lennates
võib nahkhiire süda lüüa kuni 1000 korda minutis. Nahkhiired ärkavad tardunest korra või paar kuus, kuid igasugune häirimine võib ärkamiste arvu suurendada. Isegi väga ettevaatlikult koopas tegutsevad nahkhiireuurijad äratavad tahes-tahtmata mõned loomad. Seetõttu oli eelmisel nädalal iga-aastase nahkhiirte loenduse ajal näha koopas tavapärasest rohkem lendavaid nahkhiiri. Kõik huvilised on oodatud lugema kokku, mitu
Head piritalased! Kui teil on fotosid, kus on kujutatud Pirita eluolu või on rääkida mõni huvitav lugu Pirita elust, siis palun andke sellest teada Merike.pinn@tallinnlv.ee või piritaleht@tallinnlv.ee. Ootame ka Nõukogude aastakümneid puudutavaid fotosid ja lugusid. Eriti huvitatud oleme fotodest ja ajaloomälestustest, mis puudutavad Pirita väliujulaid, randa, aga ka kohalikku seltsielu. Aitäh kõigile, kes aitavad Piritat jäädvustada.
nahkhiirt kaameras nähtavas kobaras koos talvitub. Pakkumise võib kirjutada Eestimaa Looduse Fondi Facebooki lehele või e-postile elf@elfond.ee. Vastanute vahel loositakse 30. aprillil välja perepiletid Eesti loodusmuuseumi uhiuuele nahkhiirte näitusele „Hirmus armas nahkhiir”. Looduskaamera pilti näeb Eestimaa Looduse Fondi YouTube kanalil ja Looduskalendri vahendusel.
AJALOO ILU
27. märts 2020
9
MINU PIRITA
Malle Vesilind: Pirita jõest püüti 15-kiloseid lõhesid ja talvel lõigati jõel elektrisaega jääd Piritalane Malle Vesilind kirjeldab, kuidas elati Pirital siis, kui kilu oli väga kallis kala ja kuidas suviti Tallinna ja Pirita vahel regulaarset laevaliini peeti. Algus Oli külm talvine ilm, kui isa pidi Pirital kiiresti saani hobuse taha rakendama, ema pakiti soojadesse saanitekkidesse ning sõit läks linna Sakala tänava sünnitusmajja. Seal ma 31. jaanuaril 1935. aastal sündisin. Vanemad ja vanavanemad Minu isa Ado (Adolf) Vesilind (1893–1975) on sündinud Viimsis pere noorima lapsena. Vanemad vennad on Eduard (1880– 1947) ja Otto (1883–1944). Isa vanemad olid Viimsi mõisa töölised. Vanaisa Villemi (1861–1940) isa oli olnud osav meremees mõisnikule, ning oskas alati soolavõi piirituselastiga Soome vahet purjepaadiga sõites piirivalvekaatritest eemale hoida, sellepärast oli nimede panemise ajal neile perekonnanimeks pandud Vesilind. Vanaema nimi oli Liisu Tamtaal (1854–1931). Viimsis möödus isa varajane noorus. Edasi elasid nad Pirital. Vanaisa tegeles kalapüügiga. 1900. aastate alguses oli kilu väga kallis kala olnud. Vanaema olla omale soolanud ainult neid kilusid, mis olid natuke püügiga vigastatud, kas ilma pea või sabata ja neid hoiti jõululauale. Terved kilud müüdi linnaturul maha tükikaupa, üks kilu maksis pool kopikat. Poisikesena Pirital elades oli isal oma väike paadike, mida ta kutsus jullaks. Sellega vedas ta suviti jalutajaid ja paarikesi Pirita jõel Lükati lähedale Simmi saarele ja jõe kallastele. Paari tunni pärast paluti neile järele tulla. Isa rääkis, et ta ulatas käe sõidutasu eest alati nii, et neiuke näeks, siis olla pandud pihku hõberaha, seljataga anti vaskraha. Siis silda veel Pirita jõel ei olnud, aga Pirita oli juba populaarne puhkusekoht. Isa laevaost 1920. aastal ostis isa kahe peale Pirita jõe ääres elava taluniku Laubaga omale Soomest mootorpaadi, mis mahutas umbes 50 inimest, et hakata linna ja Pirita vahel inimesi vedama. Ükskord oli linnast võetud peale 70 pulmalist, puhkpilliorkester oli mänginud katusel ja sõit läks Merivälja muulile. Vesi oli olnud paadi servani. Selle paadiga hakati suviti regulaarset laevaliini pidama Pirita ja Tallinna vahel. Mäletan isa jutust, kui ta Soome paadi järele sõitis, olid tal Eesti margad, aga Soomes pidi ta paadi eest maksma rublades. Pankades oleks vahetatud väga halva kursiga. Ta vahetas oma margad hea kursiga panga ukse taga vene emigrantidega, kes Venemaalt revolutsiooni eest põgenesid. Sai õhtul hilja paadi kätte ja hakkas üksi Tallinna poole sõitma. Tallinna majakat ta ei pannud tähele, aga äkki märkas Suurupi majakat, oli palju viltu sõitnud. Tuli pöörata vasakule ja tähelepanelikult sõita Pirita jõe suudmesse. Seda laevaliini peeti 13 aastat. 1933. aastal sai valmis mereäärne tee linnast Piritale. Hakkas käima buss ja laevasõit ei tasunud enam ära. Isa müüs laeva maha. Isa poepidamine Umbes 1921. aastast pidas isa Pirital üüritud ruumides toiduainete poodi. Poe ukse kohal rippus suur kuldne kringel. Poodi peeti kuni Teise maailmasõjani, siis pood natsionaliseeriti. Poe taga oli väike majake, mida kutsuti pakktoaks, seal küpsetasid isa pagarid leiba, saia, moosisaiu ja
Malle Vesilind tudengina.
Paremalt esimene ema, tema kõr val keskel poemüüja Ada.
Minu isale kuulunud laev.
Isa vasakult esimene, ema paremalt esimene, keskel kaks müüjat.
suviti tikrikooke. Oli tehtud ka tellimise last. Sealt saeti talvel metsast puud, lõipeale kringleid. Leivaga varustati ümbrusgati taladeks ja postideks, pandi kokku, konna rahvast, ka Kose metsakooli. Jahu nummerdati ja kevadel toodi laevaga Pitoodi kohale jahutöösturi „Puhk ja Pojad” ritale. Laev sõitis kaldale nii ligidale kui hobusevankritega, paar jahukotti korraga. sai ja viskas majapalgid vette, lained tõid Hobused olid toredad, neil olid paksud need randa. Rannas ootasid hobusemekarvased jalad. Poes toimetas peale ema hed, appi tulid ka kõik Randvere ja Viimveel kaks-kolm müüjat, pakktoas pagar si kalurid, kes parasjagu linnast turult valge mütsiga ja tema abiline. Igal aastal koju sõitsid. Õhtuks oli ehitusmaterjal õmmeldi kaks korda müüjatele uued kitplatsi peal. Aknad ja uksed toodi paatilid: jõuluks ja jaanipäevaks. dega kaldale. Samad Saaremaa mehed Mäletan, et üks proua suure hundiladusid maja vundamendile püsti. See koeraga käis iga päev ostmas kümme oli minu kodu kuni 1949. aasta küüdieilset moosipirukat, millest üks sitsimitamiseni ja on ka praegu. se peale koerale suhu anti. Poes müüdi kuivaineid, Peres pidi olema nii suhkrut, soola, kommi. Juustukera ja vorstirõngad palju linaseid voodirii olid keldris jääpanga peal. deid ja käterätte, et neid Liha ja piima ei müüdud. pesti kaks korda aas Mäletan, et üks naine käis väikese mannerguga hee- tas – kevadel ja sügisel. ringasoolvett viimas, heeMajal on seitse välisust ja kolm klaaringas oli suures vaadis. Poel oli kaks tagumist ruumi, tuba ja köök. Seal keesitud verandat. 1933. aastal ehitati sadeti lõunasöök kõikidele. Sõin seal tihti ma hoovi peale teine maja, kus esimevanaisa Villemiga võidu, tema alati võisel korrusel olid loomalaut, saun, gatis. Kuni viie aasta vanuseni istusin saraaž ja kelder. Üleval oli kaheksa tuba geli poe akna peal ja vaatasin välja. Poe suvitajatele. Selleks ajaks oli isa ostnud taga Kloostri teel enne kloostrit oli sepiIrusse (praeguse Iru elektrijaama kohakoda. Sepp oli alati tahmane. Vaatasin, le) 21 hektarit maad. Sinna ei jõudnud ta kuidas hobune hea meelega oma jala seenne sõda ehitada midagi peale suure pa sülle annab ja sepp suure haamriga heinaküüni ja maa-aluse keldri. Küünis naelu hobuserauast läbi kabja sisse lööb. olid looreha, sahk, äke, heinaniidumasin. Mäletan, kuidas isa, külimit rihmaMajaehitus ga kaelas, peoga vilja külvas. Seda tööd 1925. aastal ehitas isa Piritale nelja sültohtis ainult peremees teha. Kui hobula laiuse ja kaheksa sülla pikkuse maja. sega Irusse sõideti, olin tihti kaasas. Iru Ehitajad olid Saaremaalt Lümanda valligidal Kärus oli veski, seal sai jahvata-
Pirita tuletõrjekomando 1936. aastal. Keskel isa (tähistatud sinise risti kesega), temast vasakul šokolaadivabriku omanik Brandmann. Foto on ka tuletõrjearhiivis.
tud vili jahuks ja kruubiks. Paar korda võeti ka mind kaasa veskit uudistama. Pirital olid loomad: hobune, kolm-neli lehma ja lammast, paar siga, kanad, koer ja kass. Talutöödel oli abiks sulane ja loomi talitas teenija. Peres pidi olema nii palju linaseid voodiriideid ja käterätte, et neid pesti kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Selleks võeti appi pesunaine. Pesu pesti suures pesuköögikatlas, mis asus samuti hoovimajas. Pärast triigiti pesurulli peal, kuhu mahtus terve lina korraga alla panna. Üks inimene lükkas rulli ühest otsast ja teine tõmbas teisest otsast. Rulli peal oli palju paekive raskuseks, tõmmata oli päris raske. Mäletan, kuidas pesuköögikatlas keedeti pärast seatapmist seepi. Seebikiht oli katlas umbes viie kuni kaheksa sentimeetri paksune. Saunaahju mahtus terve seakints suitsema. Seda suitsutati mitu päeva. Elu Pirital Pirita taludes oli enne sõda kokku umbes 20 lehma ja 40 lammast. Karjane võeti suveks küla peale ühine. Kari hakkas hommikul Kloostri teelt taludest tulema, igast talust liitus loomi juurde, siirdus Merivälja teele, sealt pööras Metsavahi teele ja siis metsa alla sööma. Metsavahi tee oli liivane nagu Pirita rand. Praeguse majandusgümnaasiumi kohal, kuhu loomad Metsavahi teelt jõudsid, olid valged liivaluited. Nende vahel kasvas lilla liivatee ja õitsesid hallid karukellad, samuti olid seal sinikapõõsad. Karjane elas ja sõi järgemööda taludes, nii mitu päeva ühes talus, mitu lehma seal oli. Karjane oli kaval, kui tal oli
kord järgmisse tallu tulla, siis enne rääkis, kui palju liha eelmistes taludes laual oli ja kus magustoiduks mannavahtu pakuti. Minu ema pidi siis pingutama, et teistega võrdväärne olla. Karjane käis veel enne jõule kõikides taludes, talle anti kartuleid, kaalikaid ja jõuluks tapetud seast tükike. Kujutage ette praegu hommikusel ja õhtusel tipptunnil Pirital Merivälja teel paarikümnepealine lehmakari koos lammastega pikkamööda kõndimas ... Isa käis Pirita jõel ja meres võrkudega kalal, lõhesid, vimba, lesta püüdmas, põhjaõngedega angerjaid. Oli ka suuri lõhesid, 15-kiloseid, marja sees üle kilo. Pirital oli talude peale ostetud ühine rehepeksu- ja tuulamismasin. See pandi igal sügisel meie maja ja Lauri Mardi talu vahele Jaansoni krundile üles. Järgemööda peksti vilja ja herneid. Küll meile lastele olid toredad need suured põhukuhjad, millesse sai uuristatud pikki käike! Enne Teist maailmasõda oli Pirital suur vabatahtlik tuletõrjejaoskond. Isa oli Pirita jaoskonna rühmapealik. Metsavahi tee ja Merivälja tee nurgal oli onu Otto restoran Brigitta. Mäletan ühte lõunat, kui sõime väheke ja kelner tõi pärast sööki valge pesukausi veega ja käterätiku käte pesemiseks. Talvel lõigati Pirita jõel elektrisaega jääd, saag oli isal sõber Laubaga kahe peale ostetud. Lõigatud jääpangad olid meetrijagu pikad, laius ja paksus umbes pool meetrit. Jääpangad veeti hobustega meie maja taha kuhjadesse, kaeti pealt saepuruga. Suvel müüdi jääd vorsti- ja juustuvabrikutesse. Külmaseadmeid siis veel ei olnud.
10 VABA AEG
27. märts 2020
Pirita Vaba Aja Keskuses mängiti välja esimene mälumängu kümnevõistluse karikas Pirita mälumängu kümnevõistluse karika 2020 võitis võistkond Issanda vits, kes kogus 616 punkti 1000 võimalikust. Peeter-Erik Kubo
Laupäeval, 7. märtsil toimus Pirita Vaba Aja Keskuse peeglisaalis Pirita mälumängu kümnevõistluse viies võistluspäev. Lõppes suurvõistlus, mis oli alanud 28. septembril 2018. Nii 2018. kui ka 2019. aastal võisteldi neljal alal. Viimasel võistluspäeval olid teemad „Mees” ja „Naine”, mõlemas 50 pildiküsimust. Kokku esitati kümnevõistluse käigus 500 pildiküsimust kümnel teemal. Küsimused koostasid Annie Rist (Pirita VAK) ja Peeter-Erik Kubo (Eesti Mälumänguliit). Võistlus toimus Pirita Kloostriturniiri raames, seega peeti nüüd 65. ja 66. Kloostriturniir. Ürituse korraldasid Pirita VAK ja mälumänguliit. Mänge juhtisid Peeter-Erik Kubo, Jaan Loide ja Eduard Rihm. Esimene mäng – „Mees” Esimeses mängus, teemal „Mees” paistsid silma võistluse uustulnukad meeskonnast Väärispuupead (Kaarel Silmato, Tõnis Poom, Viljar Alnek), kes kogusid 82 punkti 100 võimalikust ja saavutasid sellega meie kümnevõistluse teemavõistluste parima tulemuse läbi aegade. Teiseks tuli võistkond Issanda vits (Indrek Salis, Alar Heinaste, Jevgeni Nurmla) 74 punktiga. Kolmanda koha sai Triatlon (Andres Allpere, Toivo Lodjak, Lauri Tammerand) 71 punktiga. Kolm paremat meeskonda said Gravex Balti kuld-, hõbe- ja pronksmedalid. Järgnesid Duubel (Ove Põder, Tauno Vahter) 69 punktga, Noti (Hugo Tang, Mati Niin, Kuldev
Liivlaste vanem
Kehastas filmis „Siin me Antimon oleme!” Johni
Küsisõna 1974. a. Eurovisiooni võitnud ansambel
Ploom) 67 punktiga ja esikuuiku lõpetas 61 punktiga võistkond Keila (Viktor Treimuth, Margus Välja, Rain Männikus). Teine mäng – „Naine” Teises mängus teemal „Naine” käis tasavägine heitlus Väärispuupeade ja Issanda vitsa vahel ning mäng
Siimens
EndisAtmosaegne alkoholi- fääri olek töökoda
Aiailutaim
Ole tervitatud!
Haiglatöötaja Pirita kloostri preester 2001–2019 Spordiala
Nunnakloostri ülem Arvuti (soome k.)
Luu Ökoloogia eriteadlane
Rahandusosakond Balleti „Kratt” autor
Tonn Põlvnemisel põhinev suhe KõrgVeel Aero Naisenimi ehitamata kujutisega Transporti imemasin gemm Italiani
Venemaa internetidomeen Spordiriietus
Rõivasuurus ... canto Vismut
Konnakuusk
Laulja Julk-Jüri amet Soome poliitik ... Soini
Eesti lennufirma 1939–1940
Tööriist Pirita ... (puhkeala)
Lai ja madal Linn Soomes
Rahaühik
Naisenimi
Endine dirigent
Juurdekasv
Endine maletaja Toyota ... ÕhuKreeka jumalate käskjalg
Jood Karl Ernst ... Baer
Kohviliik
Kreeka täht
Koostisosa
Mehenimi
Korrata!
Raadium
51.
Vanus
Hispaania tants Piirits
Putukas
Köögiriist
Püstolimark
Omavalitsus
Detsiaar
2 × täht
Tagatiseandja
Näitleja
...müts
Kaalium
Teisipäev
Jott
Sihtasutus
Pirita kloostrile kinkis krundi ... ordu
Eraldamina, lahutamine Eesruum
Olümpialinn ...lill (montbreetsia)
Venemaa polaarjaam
Ravimiamet
Noot
Sekund
Tobu Norra vigursuusataja
VASTUS
American Express
Nimmelülide vaheline ketas
Nunnade Kirjanik Ristiusu elukoht ... Viiding sümbol
Madu
Mehenimi
Tee (inglise k.) Näitleja (1939–2019)
Vürtsisegu
va Raamat, Cum Laude, Äripäev, Alecto, Helios, Menu, Koolibri, Eesti Piibliselts, Eesti Raamat, Tallinna linnamuuseum, Kumu ja ERSO. Suur tänu! Mälumängu kümnevõistluse uus hooaeg algab järgmise aasta jaanuaris. Seniks soovime kõigile tugevat tervist ja päikeseküllast aastat!
Võidusõit
Kirjanik (1924–2004) Järv Võrumaal
Ost
Närv
se Pirita mälumängu kümnevõistluse karika 2020 võistkond Issanda vits 616 punktiga 1000 võimalikust ehk senise rekordtulemusega, mida järgmistel võistlustel püüame ületada. Auhindade eest kandsid hoolt meie koostööpartnerid: Pirita linnaosa valitsus, Pirita klooster, Gravex Balti, Videoline, Altia Eesti, Liviko, Rah-
Äratuskell (vanasti) Tarbetu kraam
Apartement Radioakt. element
Vanakreeka filosoof
Sõja... (kärp)
Volt
Imik
...vend (poolmunk) Joonlaste esiisa
University of Exeter
Anno
Isle of Man
lõppeski viigiga, mille tulemusena jagati välja kaks komplekti kuldmedaleid. Mõlemad võistkonnad kogusid võrdselt 61 punkti. Kolmandale kohale tuli Duubel 54 punktiga, järgnesid Noti (50 punkti), Keila (46 punkti), esikuuikusse mahtus veel Triatlon 45 punktiga. Kümnevõistluse üldarvestuses võitis esime-
...nägelik
Humorist
...jaht
Ristsõna õige vastuse saatjate vahel loosime välja auhinnad. Vastuseid ootame kuni 20. aprillini. Vastused palume saate e-posti aadressil: piritaleht@tallinnlv.ee. Võitjatega võetakse ühendust.
REKLAAM 11
27. märts 2020
Reakuulutused Ohtlike puude langetamine, hekkide ja õunapuude lõikus. Tel 521 0334. Kivikorstnate ehitamine. Tel 518 8889. Remont- ja viimistlustööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. Teostatavad tööd: tapeetimine, pahteldamine, krohvimine, värvimine, kipsplaadi paigaldamine, kindlustusjuhtumitega seotud veekahjude likvideerimine jms. Tel 510 0250, raul@vivamees.ee Viljapuude ja hekkide lõikus. Tel 5663 0024. Müüa loomasõnnikut: 7 tonni – 150 eurot, 15 tonni – 220 eurot, mulda, liiva, killustikku ja täitepinnast. Tel 5697 1079, e-post: taluaed@hot.ee Müüa küttepuud pikkusega 30–60 cm. Toores segalehtpuu alates 42 eurot/rm. Kuiv segalehtpuu alates 57 eurot/rm. 30 cm kuiv lehtpuu 40 l võrgus 3,10. Tel 504 2707.
Aias trimmerdamine. Tel 5554 7291. Korstnapühkija ja pottsepa litsenseeritud teenused Pirital, Meriväljal ja Viimsis. Puhastame, remondime ja ehitame küttekoldeid ja ventsüsteeme. Korstnapühkimise akt päästeametile ja kindlustusseltsidele. Tel 5690 0686, korsten.korda@gmail.com Kui on plaan ehitada uus aed, terrass või paigaldada kivisillutis, siis võta ühendust. Tel 5551 8638, Toomas.
Teostame viljapuude ja hekkide lõikustöid, pikaajaline töökogemus. Info telefonil 521 6037.
Koduteenus juuste lõikus eakale ning puuetega abivajajale. Kaie, tel 5592 8588. Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim.
Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel 5352 9476, e-post: mehitus@gmail.com Kevadine viljapuude hooldus- ja noorenduslõikus. Tel 554 7278, Toomas. Viljapuude hooldus ja noorenduslõikus, võra kujundamine tugevaks ja viljakandvaks. Hekkide pügamine. Okste äravedu. Tel 510 6830, aednik Lembit Lennuk.
Müüa puitbrikett kandiline RUF 130 eurot/960 kg, kuivad kütteklotsid 110 eurot/48 kotti, pellet premium 8 ja 6 mm, kuivad lepp ja kask kottides. Laost Pähklimäe 4, Maardu saab osta paki kaupa: puitbrikett 1,5 eurot/10 kg, www. leilibrikett.ee, tel 5692 4924.
Müüa puitbrikett RUF 145 eurot / 960 kg, kütteklotsid 110 eurot / 48 kotti, pellet premium 8 ja 6 mm, kuiv lepp ja kask kottides. Laost Pähklimäe 4, Maardus saab osta paki kaupa puitbrikett 1,5 eurot / 10 kg, pellet 3,2 eurot / 15 kg. Tel 5692 4924.
www.facebook.com/piritalinnaosa/
Kutsetunnistusega korstnapühkija. Töö puhas ja korralik, tehtud töö kohta väljastan nõuetekohase akti. Tel 5689 0125, e-post kuldnoop@gmail.com
Lõikame viljapuid, pügame hekke, langetame puid ning vastavalt teie soovile teeme ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 5563 7666. Rohkem infot kodulehelt www.ifhaljastus.ee
Ehitus- ja remonditööd. Fassaadi-katuste-vaheseinte-saunade-terrasside ehitus. Parketi, uste, akende, liistude paigaldus ja muud siseviimistlustööd. Tel 5360 5083.
Ostan Eesti ja Tsaari-Vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid. Pakkuda võib kõike, mis tundub vana –mitmesugustel teemadel. Kuulutus ei aegu, raha kohe. Iga päev kl 11-21. Tel 5595 5996.
Jälgi Pirita linnaosa tegemisi ja värskeid uudiseid ka facebookist!
Müüa küttepuud pikkusega 30–60 cm. Toores segalehtpuu alates 42 eurot/rm. Kuiv segalehtpuu alates 57 eurot/rm. 30 cm kuiv lehtpuu 40L võrgus 3,10. Tel 504 2707.
Peetri Pizza Pirita Keskuses
Aastast 2002
Info ja tellimine
51 36 999
Merivälja tee 24, 11911 Tallinn E-P 11.00-20.00
info@ky�eladu.ee www.kü�eladu.ee
TALLINN & HARJU TASUTA TRANSPORT!
RUF PUITBRIKETT ÜMAR PUITBRIKETT PELLET
1990. aastast tegutseva Peetri Pizza toodete headuses ei kahtle tänaseks enam ilmselt keegi. ALATES
130€ /ALUS
ALATES
140€ /ALUS
ALATES
195€
STUSED ERISOODU le ja koolilaste s My Fitnes klubiliikmetele
Soodust us kehtib ainult üh ele pizzale!
Üliõpilased saavad pizzadelt 15% soodustust ISIC kaardi esitamisel
/ALUS
EESTI SUURIM VALIK KÜTTEMATERJALE!
Puitbrike� • pellet • kaminapuud kivisüsi • turbabrike� • grillsüsi
Telli pizza ette telefoni teel ja võta koju minnes kaasa! +372 648 5444 • meiepizza@hotmail.com http://peetripizza.ee
12 REKLAAM Teie krundil on vaba ruumi? Otsime kohta väikese näidismaja tähtajaliseks, kuni 24 kuud, püstitamiseks Pirital või Viimsis. www.woodmo.ee T: 5028730, Mihkel Pukk
27. märts 2020
Keemiline puhastus pakub tööd
TÖÖTAJATELE
Pirital ja Viimsis. Info: Merivälja tee 1 (Regati maja); e-post: puhas.pirita@gmail.com, tel 502 7266
Vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodete paigaldus Info@vihmaveerennid.ee
Tel: 52 7 1059
NABA SUVELAAGRID 2020– E-R 8.30-17.30
LOODUSLAAGER
29. juuni – 3. juuli Lastele 6-10a
KOKAKUNSTILAAGER 6.-10. juuli Lastele 6-9a
LIIKUMISRÕÕMU LAAGER 6.-10. juuli Lastele 5-9a
S
N O O I S I V I R I P
LAULU
RS U K N KO
ja saatesaroor i ‐ R R E n v n 2020 ova“ linnaosa eel o o i s i v i r i P la „Tähtede
LÜKKUB rita d PiEDASI!
SPORDILAAGER
13.-17. juuli Lastele 5-9a
INGLISE KEELE LAAGER 13.-17. juuli Lastele 5-9a
LOOVUSLAAGER 20.-24. juuli Lastele 5-9a
3 0 . 7 2 0
kellab1a Aja
eva Esintoimumisaja Uue vanuses d e s p a l u l au lanname stat. ateada a u l e 7 1 3 ise kodulehel, gistreerime e r e il s r u k lv.e ainfo kon i.kukk@tallinnja LisFacebookis a k a t koh registreerunutele e-posti teel.
Pirita sVkuses Ke
ETENDUSKUNSTIDE LAAGER 27.-31. juuli Lastele 5-9a
Laagri hind: 144.Registreerimine: huvikool@naba.ee Täpsem informatsioon: www.naba.ee/suvised-linnalaagrid
PIRIVISIOON 2020
Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 645 7600, faks 645 7609, e-post pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja telefon 645 7629, e-post piritaleht@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.