Tallinn on konkursi „Euroopa roheline pealinn 2022” finalist
www.facebook.com/piritalinnaosa
28. august 2020 NR 8 (301)
Pirita teel algas ühissõidukiraja ehitus
Pirital elab 18 846 inimest
158
Pirita teele lõigus Pirita tee 12 kuni Kose tee rajatakse linnast väljuvale suunale ühissõidukirada.
158
1. augusti seisuga elab Pirita linnaosas 18 846 inimest. Võrreldes aasta algusega on Pirita elanike arv vähenenud 27 inimese võrra. Tallinna elanike arv 1. augusti seisuga on 445 494. (Allikas: rahvastikuregister)
Ramudden OÜ, Reg. kood 12969700 Artelli 16/18, Tallinn. Telefon: +372 622 9530 E-post:info@ramudden.ee
158
Projekti nimetus: Pirita tee (Pirita tee 12 – Kose tee) LVS ühistranspordiraja ehitamine 158
Joonise nimetus: Ajutine liikluskorraldus. Üldskeem Objekti asukoht: Pririta tee, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harjumaa Märkused:
Kuupäev
Töö nr.
12.08.2020
JLJ200806
Tellija
Joonise nr. 2
TREF Nord AS Kirill Zahartšenja, 555 31 391, kirill.zahartsenja@trefnord.ee
158
Cad proj. J.Vartanjan , Tel: +372 58838300 Kontrollis
M.Küla, Tel: +372 52 59 728
Tegevusluba nr ELK000084 MÄRKUSED: 1.
Muutub Pirita linnaosa üks sihtnumber
158
2.
3.
4.
5.
158
6. 7.
Muud olemasolevad liiklusmärgid, mis lähevad vastuollu antud ajutise ehitusaegse liiklusskeemiga, tuleb kinnikatta. Vajadusel korrigeerida liiklusskeem tööetapil olukorra kohaseks. Vajadusel lisada objektil täiendavaid liiklusmärke. Ajutised ehitusaegsed liiklusmärgid tuleb paigaldada nii, et nad on liiklejale üheselt mõistetavad ja arusaadavad. Tagada kogu ehitustööde vältel ajutiste liiklusmärkide püstiolek ja loetavus. Joonist lugeda märgitud numbrite järgi. Ajutise liikluskorralduse skeem kooskõlastada tee haldajaga.
Omniva annab teada, et alates 1. oktoobrist muutub Pirita linnaosa üks sihtnumbritest. Muudatus puudutab ennekõike inimesi ja asutusi, kes on seni kasutanud sihtnumbrit 12013. Kehtima hakkav sihtnumbrite süsteem lähtub nüüdisaegsest linnaplaanist ja postiasutuste paiknemisest. Hetkel on probleemiks see, et kuna saadetised jaotuvad postiasutuste vahel sihtnumbrite alusel, siis jõuavad kirjad ja pakid klientide jaoks ebamugavalt kaugel asuvasse postkontorisse. Oktoobris jõustuv muudatus tagab selle, et sihtnumbrid viiakse postkontorite paiknemisega kooskõlla ja edaspidi saavad kliendid kõigiks postitoimetusteks kasutada endale lähimat postkontorit. Muutuva sihtnumbriga aadressidega ning uute sihtnumbritega saate tutvuda Omniva kodulehel www.omniva.ee/uuedsihtnumbrid. TINGMÄRGID:
Töötsoon Piirdeaed
Ajutine liiklusmärgi post
Ajutine liiklusmärk
158
Tallinna linn on rajanud ja märgistanud ligi 32 kilomeetri ulatuses ühissõidukiradasid, et muuta ühissõidukiga liikumine kasutajatele kiiremaks ja mugavamaks. Liiklusseaduse järgi võivad seal sõita bussid, klienti teenindavad taksod, operatiivsõidukid ja elektriautod. Pirita ühissõidukirada suunal Pirita–Kesklinn rajati 2007. aastal ja läks maksma 20,8 miljonit krooni.
jäävad ühissõidukite peatused ajutistele asukohtadele. Liiklejatel palume järgida ajutist liikluskorraldust ja arvestada, et ehitustööde tõttu on piirkonna liiklus mõnda aega häiritud.
TOREDAT KOOLIAASTA ALGUST!
158
Ol.olev liiklusmärk
544
30
Ajutine liiklusmärk vajadusel
*
158
Töid tehakse etapiviisi ning 21. augustil alustati ettevalmistustöödega – kaevude freesimise ja allalaskmisega, haljastuse kaitsmise ja geodeetiliste töödega. Augusti viimasel nädalal algasid objektil suuremahulised freesimis- ja kaevetööd. Ühissõidukiraja ehitamise eesmärk on ühissõidukitele ja nende kasutajatele paremate tingimuste loomine ehk anda ühissõidukitele eelis autode ees, et jõuda kesklinnast Piritale kiiremini ning mõjutada inimesi rohkem busse kasutama. Käsitletava ala plaanilahendus jääb sarnaseks olemasolevaga. Suuremas osas teed laiendatakse ühissõidukiraja rajamiseks. Ühissõidukirada on ettenähtud tavaliiklusele mõeldud radadest eemaldada. Tööde käigus uuendatakse asfaltbetoonkate ja teekattemärgistus. Bussipeatuste taskute rajamisel kasutatakse betoonkatendit. Välja vahetatakse kaevupäised „ujuvat tüüpi” kaevupäiste vastu, kasutades betoonist koormusjaotusplaate liikluskoormuse vähendamiseks kaevudele. Peale tee-ehituslike tööde rajatakse tänapäevane leedvalgustitega tänavavalgustus ja uuendatakse sajuveekanalisatsiooni konstruktsioone ning kogu lõik varustatakse moodsa foorisüsteemiga. Rajatakse neli fooriga reguleeritud ülekäiku ja paigaldatakse 11 muutteabega (VSL) liiklusmärki. Projektdokumentatsiooni koostas T-Model OÜ. Ehitustöid teeb AS TREF Nord. Tööde lepinguline tähtaeg on 5. jaanuar 2021 ja maksumus 2,14 miljonit eurot. Tellija on keskkonna- ja kommunaalamet. Tööde ajal viiakse olemasolev liikluskorraldus 2+1 lahendusele ja töötsooni
351
2
JUHTKIRI / LINN
28. august 2020
Milline on sel korral uue õppeaasta algus?
JUHTKIRI
Vadim Belobrovtsev abilinnapea
Kor-ra-ta, kor-ra-ta …
P
eab tunnistama, et august osutus oluliselt põnevamaks ja tegusamaks kuuks, kui oleks oodanud. Keeruline tundub selle kõige seest esile tuua üht kõige-kõigemat. Aga kui veidi järele mõelda, siis kõige vägevama elamuse pakkus Tallinna teletornist lastud ilutulestik. 175 meetri kõrguselt lasti Eestis saluuti esimest korda. Ettevõtmisel oli kõhklejaid ja kahtlejaid – kas õnnestub. Nüüd võib uhkusega tunnistada: elamus oli võimas ja vaatajad pole kiitusega kitsid olnud. Kor-rata, kor-ra-ta … nõuavad pealtvaatajad uut tulevärki nagu koorid laulupeol armastatud palade taasesitamist. Veel teinegi elamus jääb Eesti riigi iseseisvuse taastamise päeva ning jällegi ei saa üle ega ümber teletornist. Selles ajaloolises paigas meenutati 20. augustil Eesti Kodukaitse loomist. Räägiti hingeminevalt lihtsalt ja ausalt, nii nagu asjad tookord, 30 aastat tagasi olid. Juba aastaid on augustikuu Pirital olnud kauneima koduaia valimise kuu. Nii ka tänavu. Ja nagu ikka, on raske valida seda kõige-kõige kaunimat. Valisime võitja, kuid tunnustasime veel kolme kaunist aeda, mis igaüks on eri nägu, aga nad kõik on rajatud suure hoole ja armastusega. August oli Pirital kodukohvikute ja Maarjamäe laada kuu. Pirita tegusad kogukonnad on pakkunud maitseelamusi ja põnevaid tegevusi. On olnud mõnus olemine paljude rõõmsate inimestega. Mida suvistelt päevadelt muud üldse tahta võikski? Üks ehmatav seik oli augustis siiski ka. Kui poleks olnud kiirelt tegutsevaid ja taibukaid koolipoisse ning üdini professionaalseid rannavalve töötajaid, võinuks inimene jätta Pirital oma elu. Õnneks läks kõik hästi. Aitäh, elupäästjad, Pirita rannavalve!
A
ugust tõmbas suvele joone alla ja kõik uus algab iseenesest. Lapsed alustavad kooliteed, vanemad naasevad tööle, võetakse vastu uusi väljakutseid ja riske. September suunab meid uutele tegudele. Tunda on uut hingamist ja energiat. Tänavapiltki muutub septembris nooremaks, erksamaks, kärsitumaks. Tuult tiibadesse kõigile, kes on seadnud endale uusi eesmärke. Ilusat kooliaastat kõigile! Tõnis Liinat Pirita linnaosa vanem
Lähenemas on uus õppeaasta, seepärast annan pea iga päev intervjuusid meediakanalitele ja vastan mulle saadetud kirjadele, mida kõiki ühendab üks mõte: milline on sel aastal 1. september meie koolides? Kuidas toimub õpe? Küsimused on omal kohal, sest eelmine õppeaasta lõppes distantsõppega. Eelkõige lastelt ja nende vanematelt saadud tagasiside põhjal ei soovi nad, et kevadine stsenaarium korduks. Et haridus- ja teadusministeeriumilt ei laekunud pikka aega informatsiooni selle kohta, mis meid septembris ees ootab, hakkasid õppeaas-
ta alguse kohta ringlema kohati suisa uskumatuna tunduvad kuuldused. Mina olen näiteks kuulnud, et jällegi on distantsõpe, et kõikides koolides on mitu vahetust, et koduõppele hakatakse saatma tervete klasside kaupa jne. Kirjeldused on olnud väga detailsed. Tegelikkuses, pärast nakatumisstatistika põhjalikku analüüsi, võtsime juba augusti alguses vastu otsuse, et Tallinnas hakkab õppeaasta pihta harjumuspärases vormis. Samas oleme koolidele jaganud olulisi soovitusi: näiteks teha esimese koolipäeva tähistamise üritusi õues ja järgida endiselt ohutusmeetmeid. Koos haridusametiga oleme välja töötanud kolm edasise tegevuse stsenaariumi, nn rohelise, kollase ja punase stsenaariumi. Praegu on
meil käimas roheline (loodame, et nii see ka jääb), ent kui Covid-19-sse nakatunute arv kasvab, võtame kasutusele rangema tegevuskava. Koolide üleviimine distantsõppele on äärmine abinõu. Tänu kevadel saadud kogemusele oleme koostanud nimekirja meetmetest, mida saame rakendada koole sulgemata ajal, kui viirusepuhang peaks paisuma. Septembris läheb kooli üle 46 000 õpilase ning seetõttu jälgime pidevalt olukorda ja sündmuste arengut. Halvima vältimiseks palume nii õpilastel kui ka õpetajatel ikka järgida elementaarseid ettevaatusabinõusid: pesta sageli käsi, kasutada desovahendeid, mitte tulla kooli haigena. Õnnitlen kõiki algava õppeaasta puhul, soovin koolilastele edu õppimises ja tervist kõigile!
Tähelepanu, ranitsatoetuse taotlejad! Pirita linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond annab teada, et lastevanematel, kelle laps läheb 1. septembril esimesse klassi, on õigus saada ranitsatoetust.
pool pärast esimese klassi lõpetamist. Kui toetuse esimene pool on taotlemata, ei maksta välja toetuse teist poolt. Avalduse toetuse saamiseks saab esitada 1. septembrist kuni 30. novembrini. Avalduse saab esitada https://taotlen.tallinn. ee iseteenindusportaali kaudu, tuua (saab täita ka kohapeal) või saata posti teel Pirita linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda aadressile Kloostri tee 6, Tallinn 11911. Pirita LOV sotsiaalhoolekande osakonna vastuvõtuajad on esmaspäeval kella 9–12 ja 14– 17.30, teisipäeval kella 9–12 ning neljapäeval kella 9–12 ja 14–16.30. Palume pöörduda tuba 114 (Helene Liivak, tel 645 7622, e-post helene. liivak@tallinnlv.ee).
Toetust makstakse avalduse alusel lapsevanemale tingimusel, et vähemalt üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas katkematult vähemalt lapse hariduse omandamise alustamise kalendriaasta 1. jaanuarist ning laps on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik ning elab toetuse taotlejaga ühel aadressil ja asub õppima Tallinna kooli. Ranitsatoetust makstakse kahes osas: 50% toetusest lapse kooliminekul ja toetuse teine
Linn kehtestab lasteaia kohatasu lisasoodustused Linnavalitsus on esitanud linnavolikogule määruse eelnõu, millega muudetakse koolieelsetes munitsipaallasteasutustes vanemate poolt kaetava osa määrasid. Eelnõu kohaselt vabastatakse 1. septembrist kohatasust täies ulatuses vähekindlustatud pered ning haridusliku erivajadusega lasteaialaste vanemad. Eelnõu kohaselt saavad munitsipaallasteaia kohatasu täieliku vabastuse pered, kelle sissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% palga alammäärast. Praeguseni on lastevanematel olnud võimalus saada soodustust maksimaalselt 80%. Uus süsteem on abiks nii väikesepalgalistele, üksikvanematele kui ka lasterohketele peredele. Nii saab lasteaia kohatasu vabastust taotleda näiteks ka vähem kui 1500 eurot teeniv kahe lapsega üksikvanem. Täies ulatuses vabastatakse kohatasust ka Tallinna munitsipaallasteaedade erirühmades käivate haridusliku erivajadusega laste (HEV) vanemad. Mõlemal juhul tuleb vanemal kohatasu vabastuse saamiseks esitada avaldus veebikeskkonnas info.haridus.ee või lasteaias kohapeal. Toetus ka eralasteaedades käivatele lastele Kuigi septembrist plaanitakse rakendada kohatasuvabastust üksnes munitsipaallasteaedades, soovib linn rohkem toetada ka eralasteaedades käivaid lapsi. Septembriks loodab linn esitada linnavolikogule eelnõu, millega saaksid õppemaksu toetust eralasteaedades käivate haridus-
liku erivajadusega laste vanemad. Samuti soovib linn katta eralasteaias käivate Tallinna laste toidukulu. Toetuste summa oleks samaväärne munitsipaallasteaedadega. Tallinna lasteaedades kehtis hulk soodustusi juba varem. Muu hulgas on endiselt kohatasust vabastatud suured pered, kui kolm
või enam last käivad Tallinna munitsipaallasteaias. Kõigile munitsipaallasteaias käivatele lastele pakub linn piirmäära ulatuses ka tasuta toitlustamist. Tallinna lasteaia kohatasu ühe lapse kohta on 71,25 eurot ja ujulaga lasteaedades 78,26 eurot kuus.
Meeldetuletuseks pensionilisa taotlemise kohta
Koos tänavuse Pirita kauneima koduaia looja Riin Lõokesega.
Pirita linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond annab teada, et pensionilisa on õigus saada inimesel 1. kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanadus- või töövõimetuspension või kes on täisealine rahva- või toitjakaotuspensioni saaja või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline töö-
võime või töövõime puudumine ja kelle pensioni või töövõime andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi või töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogusse; 2. kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn katkematult vähemalt alates toetuse taotlemise kalendriaastale eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist.
Toetust makstakse punktis 1 nimetatud pensioni määramise või osalise või puuduva töövõime tuvastamise kalendriaastale järgnevast kalendriaastast. Toetust makstakse üks kord aastas pensionilisa saaja sünnikuule eelneval kuul. Taotluse saab esitada juba sünnikuule eelneva kahe kuu jooksul.
KESKKOND
28. august 2020
3
Tallinnas sõidavad surugaasibussid Esimesed uued keskkonnasäästlikud surugaasibussid hakkasid pealinna tänavatel sõitma suvel ning aasta lõpuks vurab linnas ühtekokku 100 biogaasil sõitvat bussi. Uued surugaasil töötavad linnaliinibussid ostis Tallinna Linnatranspordi AS gaasibusside riigihanke võitnud Poola bussiettevõttelt Solaris Bus & Coach S.A. Gaasibusside kasutuselevõtt aitab peale ühistranspordi keskkonnasäästlikumaks muutmise hoida kütusekuludelt kokku 30% ehk ligi kaks miljonit eurot aastas. Uute gaasibusside soetamine on strateegiline eesmärk asendada 2025.
aastaks kõik praegused diiselbussid keskkonnahoidliku ja moodsa alternatiiviga, millel on standardvarustuses nii konditsioneer kui ka näiteks USBpistikud ja turvakaamerad. See on tähtis samm Tallinna pürgimisel Euroopa rohelise pealinna 2022. aasta tiitlile.
Kampaania „Meri algab siit” käigus märgistatakse Tallinnas sademeveeluuke 25. augustil alanud kampaania eesmärk on parandada Läänemere tervist sademeveeluukide kaudu veekogudesse ja Läänemerre jõudva väikeprügi koguste vähendamise kaudu. Fookusesse võetud konireostus on peamine Läänemere plastprügi reostusallikas: Eestis satub igal aastal tänavale ja sealt sajuveekanalisatsiooni ligi miljard sigaretikoni. Põhjus, miks konid merre satuvad, on kas puuduv sademevee kaevuluukide kogumiskamber või konide kiire lagunemine väikesteks osadeks, mida esmane kogumiskamber kinni pidada ei suuda. Sademevesi ei läbi paraku veepuhastusjaama ega filtreid, vaid jõuab otse lähimasse veekogusse. Vette sattudes kiireneb lagunemine veelgi ning peagi on koni lagunenud kuni 12 000 kiuks – mikroplastiks, mis võib toiduahela kaudu jõuda ka inimese toidulauale. Otsapidi Läänemerre jõudvad saastunud sigaretikonid on probleem nii oma plastisisalduse kui ka mürgiste kemikaalide vette lekkimise tõttu. Kaevuluukide märgistamine Roheliseks pealinnaks kandideerivas Tallinnas käib kaevuluukide märgistamine linnaosade kaupa. Kokku märgistatakse Tallinnas 310 sademevee kaevuluuki. „Meri algab siit” kampaania idee autor Andre Pichen (MTÜ Pühapäevane prügikoristus piknikuga) sai idee inglasest sõbralt, kes ärkab igal hommikul kell 6 ja käib Kalarannas tallinlaste konisid korjamas. „Kampaania on mulle oluline seepärast, et adun: meil on vaja mõista, et elu planeedil on üks organism. Meie teadvustamata käitumismustrid jõuavad ühel või teisel moel ringiga tagasi,” sõnas Pichen. Kampaania raames märgistatakse Eesti eri paigus sademevee kae-
Maailmakoristuspäev toimub 19. septembril Sellel aastal keskendutakse väikeprügile, eelkõige sigaretikonidele. Miks väikeprügi? Sest hajusalt paiknev väikeprügi on palju ohtlikum kui näiteks „diivan metsas”, sest me reeglina ei märka seda; sest on väga tõenäoline, et mõõtmetelt väike loodusesse või linnaruumi visatud prügi jääbki sinna – enamasti korjatakse kokku vaid suuremad jäätmed; sest loomad ja linnud on valimatud sööjad. See tähendab, et nad ei suuda vahet teha toidul ja jäätmetel ning nii siseneb prügi toiduahelasse ja jõuab lõpuks ka inimeseni; üle maailma on täheldatud vähemalt 331 liiki, kes söövad looduses plasti; sest väikeprügi laguneb järjest väiksemateks osadeks, mistõttu võib selle kättesaamine loodusest osutuda lõpuks võimatuks. Maailma Loodusfondi uuringu järgi sööb iga inimene nädalas krediitkaardi jagu mikroplasti. Mis on väikeprügi? Sigaretikonid, pudelikorgid, väikesed kiletükid, klaasikillud jne. Kuidas registreerida? Kogu seltskond kokku. Registreerimine alates 26. augustist lehel www.maailmakoristus.ee
vuluugid tekstiga „Meri algab siit”. Peale teksti märgitakse asfaldile visuaalne tähis prügi sademeveeluuki viskamise keelamiseks ja viide kohalikele vee-elanikele (kaladele, hüljestele). Sigaretikonid on ka globaalsete uuringute järgi üks mahukamaid reostajad ning seetõttu on ennetustöö ja inimeste käitumisharjumuste muutus hädavajalik. Sarnast kampaaniat on praktiseerinud mitu Euroopa riiki.
Kampaaniat toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Rohkem infot: www.merialgabsiit.ee Tallinn kui Euroopa rohelise pealinna finalist toob üheskoos partneritega nii era- kui ka kolmandast sektorist konireostusega võitlemise teravalt fookusesse. Aktsioon kulmineerub 19. septembril toimuval ülemaailmsel Maailmakoristuspäeval. Loe lisa Tallinna kandideerimise kohta www.tallinn2022.ee.
Ärge parkige sõidukeid haljasalale! Kõik sõidukijuhid teavad, et haljas aladel sõitmine, peatumine ja parkimine on keelatud. Seda keelab liiklusseadus ning mururibal või -platsil parkimine rikub selle väljanägemist ja mõjutab piirkonna üldist heakorda. Haljasalal parkimine toob enamasti kaasa murukasvu peatumise ning ilmastikust olenevalt tekivad tihti roopad või hävineb haljasala aja jooksul täielikult. Muld kandub haljasalalt sõiduteele ja muundub mõne aja pärast lendlevaks tolmuks. Suvega on see osa sõidukijuhtidel aga meelest läinud ja ikka leidub neid, kes oma sõiduki murule pargivad. Pirita linnaosa valitsus pakub võimalust, et elanik saab ise rajada parkimiskoha oma kinnistu kõrvale. Sel-
leks tuleb esitada avaldus eskiisiga Pirita linnaosa valitsusele, mis võimalusel ka kinnitatakse. Siis on õigus rajada kokkulepitud tingimustel oma kuludega parkimiskoht ja üks lahendus on näiteks murukivi. Haljasalal parkimise keeld kehtib ka oma kinnistu ja naabri kinnistu ees! Parkige oma kinnistule ja kui sõidutee laius võimaldab, siis vajadusel sõiduteele. Eramajade piirkonnas on hea tava ja tungiv soovitus parkida oma sõiduk siiski kinnistule. Tingimused selleks on ju olemas. Anne Järve menetluse ja piirkonnatöö osakonna peainspektor, Tallinna munitsipaalpolitsei amet
Pirita jõe kaldad puhastatakse pilliroost Septembris puhastatakse Pirita jõe kaldaid Pirita sillast kuni Pirita spordikeskuse paadisillani pilliroost. Kuigi kevadel puhastati Pirita jõe kaldaid pilliroost, kasvavad taimed jões väga kiiresti ja roostiku piiramiseks niidetakse jõe kalda äärtest taas roostikku. Pirita jõgi vajab pidevat hoolt, sest kiiresti kasvav roostik varjab maastikuvaated, tekitab kallastel ebameeldivat haisu ja takistab paadiga sõitmist või ujumist. Pilliroogu tulebki niita mitu aastat järjest. Selle tulemusel peaksid pilliroojuurte jõuvarud kahanema ja roo kasvamine pidurduma ning paraneb ka veekogu üldine ökoloogiline seisund.
Künnapuu tänaval algab taastusremont Septembri esimeses pooles algab Künnapuu tänava taastusremont. Töid tehakse lõigul Saare tänavast kuni Kuslapuu tänavani. Kui algul plaaniti Künnapuu tänava remondiga alustada juba augustikuu lõpul, siis mõne ootamatu asjaolu ilmnemise tõttu nihkub tööde algus septembrisse. Siiski lubab tee-ehitaja töödega ühele poole saada paari-kolme nädalaga.
Tööde käigus lammutatakse olemasoleva sõidutee ja mahasõitude katend ning uuendatakse tee asfaltkate, vahetatakse äärekivid, olemasolevad kaevupäised asendatakse uute ujuvate kaevupäistega ja tehakse haljastustöid. Samuti eemaldatakse vana künnis ja selle asemele rajatakse uus nüüdisaegne liikluskünnis. Tööde hulgas on peale tänava ka kinnistutele mahasõitude asfalteerimine.
Palume elanikel järgida ajutist liikluskorraldust ja parkida sõidukid kinnistule, et need ei jääks tööde tegemise ajal ette. Töid teeb Tee ja Tee OÜ, tellija on keskkonna- ja kommunaalamet. Tööde lepinguline maksumus on 184 000 eurot ja tähtaeg 30. oktoober. Täpsemat informatsiooni anname esimesel võimalusel Pirita kodulehel ja Pirita Facebookis.
www.pindi.ee
Margit Joa
+372 505 7779 margit.joa@pindi.ee
MINU KOGEMUS SINU KASUKS!
4
AJALUGU
28. august 2020
Tallinna teletorn. 40 aastat muutuste tuules
40-aastaselt saab juba küsida, kuidas elu siiani läinud on. Mina jagan teletorni senise ajaloo nelja etappi. Esimene on see, kui me 11. juulil 1980. aastal avasime torni. Siis kuni 1991. aastani töötas teletorn kui saatekeskus. Sealt edastati nii tele- kui ka raadiosaateid. Üleval oli restoran, kuhu said „vipid, tipid ja täpid” ning muud nomenklatuursed inimesed. Ja ega sinna teistel asja polnud. Teine etapp algab sellest ajast, kui Pihkvast toodi polgutäis dessantväelasi ja Moskvast veel eriüksus, kes pidid siis torni ära võtma ja side katkestama. Aga nad jäid lootusetult hiljaks või õigemini neil ei õnnestunud oma missiooni täita. Pärast seda on vähemalt eestlaste ja Eestis elavate vene inimeste teadvuses teletorn selline vabaduse sammas. Me oleme seda kaitsnud, meil see õnnestus. Kolmas etapp algas 2008. aastal, kui torn suleti. Mäletatavasti oli 2004. aastal Ostankino teletornis suur tulekahju ja seal hukkus neli inimest. Pärast seda hakkasid päästeametid üle maailma vaatama, kuidas nendes kõrgehitistes olukord on. Ka meil leiti, et teletornis ei ole evakuatsiooniruumi, kui üleval peaks tulekahju puhkema. Viieks aastaks pandi torn ehitustöödeks kinni. Ja nii ongi, et neljas periood algab 2012. aastast, kui ümberkujundatud teletorn taas avati ja nüüd turismikeskusena. Või elamuskeskusena. Torni algset kontseptsiooni on muudetud. Telesaateid kui selliseid enam ei edastata, sest televisioon tuleb nüüd juhtme kaudu. Meediaosast on alles Levira, kelle kompetents on see, et pannakse kokku reklaamipausid, subtiitrid – selline montaažitöö. Levira on väga tubli, sest kõige kaugem punkt, kuhu me töödeldud programme saadame, on Omaan Araabia Ühendemiraatides. Võib liialdusega öelda, et Rumeenia lapsed saa-
FOTO: ALBERT TRUUVÄÄRT / PEALINN
Neli meetrit madalam kui Eestimaa kõrgeim tipp – Suur Munamägi LõunaEestis – ilmestab põhjarannikut Tallinna teletorn. Sel suvel oma 40. sünnipäeva pidav teletorn on üks Pirita tuntuim ja tuttavaim paik nii omadele kui ka külalistele. Tallinna teletorni juhataja Jüri Kriisemannilt (pildil) küsisime torni ajaloo ja praeguse seisu kohta.
Tallinna teletorn on ringhäälingusaadete edastamiseks ehitatud rajatis. Torni kõrgus on 314 meetrit. Teletorn valmis 1980. aasta Moskva suveolümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatiks. Torn avati ametlikult 11. juulil 1980. 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastajatele avatud 26. novembrini 2007, mil see renoveerimiseks suleti. Torn taasavati külastajatele 5. aprillil 2012. 2012. aastast töötab teletorn elamuskeskusena ja kuulub kolme pealinna kõige enam külastatud objekti hulka. Teletorn on avatud iga päev kella 12–21.
üles leidnud ja käivad usinalt teletorni juures mängimas. Nädalavahetustel on ka palju isasid, kes lastega mõnusalt aega veedavad. Tore kõigil.
vad rumeeniakeelsete subtiitritega vaadata KidZone’i tänu Levirale. Loomulikult on alles kõik raadiosaatjad ja lähevad eetrisse meie kaudu. Kuigi teletorni projekteerijad ei tulnud Eestist, sest meil sellist kompetentsi ei ole, siiski sisekujunduses olid kaasatud kohalikud tipud. Kui palju sellest kõigest säilinud on? Ehitise arhitektid on David Bassiladze ja Juri Sinis, peakonstruktor Vladimir Obõdov ning peainsener Jevgeni Ignatov. Sama projekti järgi on ehitatud Vilniuse teletorn ja oli kavas ehitada ka Jekaterinburgi teletorn, aga see jäi pooleli. Eestlaste „puudutus”, nagu praegu on kombeks öelda, on siin ikkagi sees. Kui muidu tehakse sellised betoonist korstnad portlandtsement 400 tüüpi betoonist, siis Tallinna tehnikaülikooli teadlane Verner Kikas ütles, et paneme sinna põlevkivituhka hulka. Nii saab tugevam ja kestab kauem, sest on ilmastikukindlam. Nii on ka meil oma osa ehitustöödes. Sisekujundaja oli noor sisearhitekt Aate-Heli Õun. Tema kutsus oma kursuseõe Dolores Hoffmanni ja ütles, et
„mul on siin 20 000 tonni betooni – tee see kuidagi huvitavamaks”. Nii tegigi Dolores vitraaži „Televisioon on aken maailma” ning see valmis olümpiamängude ajaks. See on tänini meie kultuuriline ja kunstiline pärl. Kui oli renoveerimine, siis osa „kriitikuid” ütles, et milleks meil sellist nõukaaegset tööd on vaja säilitada. Jutuajamise juures viibinud kunstnik palus seepeale näidata mõnd nõukogudeaegset sümbolit vitraažil. Seal pole ühtegi. On rehetare, käed, mis koovad sokki, tantsijanna, kes valmistub tantsupeoks, torupillimängija. Ka see, mida tegid KOKO arhitektid pärast renoveerimist, on meie panus torni. Robotseened, mis oleme geeninäituse raames kromosoomidega asendanud. Vaateplatvorm ja selle kujundamine Põhja-Euroopa kõige kõrgemaks avatud rõduks. Vilniuses näiteks selline pääs välja puudub. Tehnikaülikool tegi pärast renoveerimist ettepaneku 170 meetri kõrgusel teha põrandasse avad kuue sentimeetri paksusest nanoklaasist. Ja ega kõik inimesed ei julge sinna astuda, et uskumatut vaadet alla maapinnale nautida.
Kohvik on teletornis ka uus ja äge. Mihkel Kalbus on meie peakokk ja teeb selliseid huvitavaid ja kiiksuga roogasid, mis ei tarvitse kõigile ehk meeldida. Aga „töölisrestorani” polegi mõtet teletorni teha. Sisekujunduski on põnev ja huvitav, noore sisearhitekti Lennart Linnu looming. Ka siin võivad teadjamad leida viiteid Eesti tuntud kunstnikele ja nende töödele. On ka välikohvik Kuppel juba mõni aasta kõrgusekartjaid päästnud. Ja teletorni piletit pole vaja samuti osta. Pool samast menüüst, mis on üleval, on ka Kuplis olemas. Tere tulemast! Pärast koroonat olen märganud, et meie lojaalsusprogramm ehk püsikliendiks olemine on tõusuteel. On võimalik osta aastapilet. Just pärast koroonat on püsikliendid agaramalt teletorni külastama hakanud. Territooriumile pääseb ju ilma piletita ja kui palju tegevusi seal pakute? Meil on mänguväljak ja zip-line seiklusrada, observatooriumi moodi maailmakuppel. Tegevust jätkub. Siis meeldib lastele veel soomuki peal ronida ja pilte teha. Õnneks on lapsed selle kõik
Torn paistab kaugele ja tihtipeale on ta värviline. Miks? Meil on tõesti võimalus teletorni värviliseks teha. See on ääretult populaarseks muutunud. 24. veebruaril on ta sinimustvalge. Soomlaste pühal sinine ja valge. Leedu pühal kollarohepunane. Meie värske partner on Ungari suursaatkond, kes samuti tahtis Ungari rahvuspühal oktoobris oma lipuvärve teletornil näha. Peale selle erinevate haiguste vastu võitlemise toetamine muudab torni värvi. Ja iirlaste Patrick värvib torni roheliseks. Kes enim teletorni külastavad? Kohalikud või turistid? Kolm aastat tagasi oli 60% külastajatest välisturistid. Nüüd on kohalike osakaal kasvanud. Eelmisel suvel millegipärast turistide osatähtsus kukkus viiendiku võrra. Muidugi on turistidest enamik soomlased ja kuni koroonani venelased. Nüüd on teisele kohale tõusnud lätlased ja sel aastal on rohkem Saksa turiste. Kuidas teletorn praeguse raske aja üle elab? Me hoiame hambad ristis torni lahti võimalikult väikeste kulutustega. Usun, et järgmiseks kevadeks on viirused ja probleemid seljatatud. Meie kõige tähtsam eesmärk on see talv üle elada.
VARIA
28. august 2020
5
Mustakivi tee rajamiseks tehakse ulatuslikke uuringuid Mustakivi tee pikendus läbiks Tallinna roheala ja selle rajamine mõjutaks nii keskkonda kui ka veekogusid. Mõjude teada saamiseks on tellitud uuringud, mis puudutavad putukalisi, samuti taimestikku, loomastikku ja linnuliike. Valmima peaks taimestiku- ja puudeinventuur, samuti uuritakse kaitsealuste linnuliikide esinemist ning tehakse ulukite inventuur. Uuringute tegemine võtab aega ja keskkonnamõjude hindamine pole ajalises mõttes kiiresti tehtav töö, selleks kulub pool aastat või rohkemgi. Näiteks taimede vegetatsiooniperioodil tuleb taimestikku inventeerida kaks korda, sest ühed taimed on „intensiivsed” ühel ajal, teised õitsevad teisel ajal. Linnustiku inventuuri mõjutab aga pesitsusaeg, mis on suleliste pesitsusalade kaardistamiseks kõige sobivam. Mustakivi tee uuringud hõlmavad samuti müra- ja liiklusanalüüsi tegemist, sest nii müra kui ka liiklus puudutab trassikoridori lähedal elavaid elanikke. Veel tehakse uuringud Varsaallika oja kohta. Uuringute tulemusel selgub, kui palju mõjutaks Mustakivi tee rajamine Varsaallika niiskusrežiimi ja oja veeandvust. Mustakivi tee rajamisega seotud uuringud ja analüüsid on tellinud Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet. Tallinna linna eelarvestrateegias on uuringuteks ja muude Mustakivi teega seotud ettevalmistustööde katteks ette nähtud 600 000 eurot. Plaanide kohaselt peaks projekteerimine algama järgmisel aastal ja tee-ehitus 2022. aastal ning tee peaks valmis saama 2023. aastal. Mustakivi läbimurde rajamine läheks maksma 20,6 miljonit eurot. Praegu lõpeb Mustakivi tee Narva maanteega. Tulevikus peaks tee jätkuma praegusel tühermaal ja ühendama Lasnamäe Piritaga. Uut ühendusteed on Tallinn kavandanud aastakümneid.
FOTO: ALBERT TRUUVÄÄRT / PEALINN
Mustakivi tee pikendusega kaasnevate mõjude välja selgitamiseks on alustatud uuringute ja andmete kogumisega analüüside tegemiseks.
Plaanitava Mustakivi tee pikenduse trassil.
Pirital on nimeline pink Lembit Teesalule Pirital Kose-Kloostrimetsa ringraja stardi juures on nimeline pink Eesti mootorispordi korüfeele Lembit Teesalule. Lembit Teesalu nimelise pingi asukoht Kose-Kloostrimetsa ringraja juurde valiti seetõttu, et just tema käes on Kalevi suursõitude absoluutne rekord. Ta tuli võitjaks 17 korral. Lembit Teesalu on võistelnud suursõitudel viiel kümnendil, esimest korda 1965. aastal ja viimati 2004. aastal. 29. juulil oma 75. sünnipäeva tähistanud Lembit Teesalu alustas motospordi algtõdede omandamist juba 1961. aastal tolleaegses Tööjõureservide motoklubis legendaarse Johannes Tomsoni juhendamisel. Kaks aastat hiljem saavutas ta esimese suure võidu, pälvides 1963. aastal NSV Liidu mootorratturite ringrajasõidu meistrivõistlustel noorte 50-kuubikuliste väikerataste klassis esikoha. Ajavahemikul 1965–1985 võitis NSV Liidu kõigi aegade edukaim ring rajasõitja neljas masinaklassis 30 medalit, neist 21 kuldset ja pälvis rekordilised 56 etapivõitu. Mitmel aastal kuulus Lembit Teesalu NSV Liidu ringrajasõidu koondisesse. Pirital on nüüd kokku seitse nimelist pinki, neist neljal motosportlase nimi. Peale Lembit Teesalu on nimeline pink veel Eesti esimeste võidusõiduautode „Estonia” loojal ja võidusõitjal Ants Seileril, autosportlasel Uno Aaval ning Kalevi suursõidu ellukutsujal ja eestvedajal Richard Lauril. Nimeline pink Lembit Teesalule paigaldati Piritale Tallinna linna ja Eesti mootorrattaspordi föderatsiooni koostöös.
6
AED
28. august 2020
Riin Lõoke koos poja Richardiga.
Kaunid koduaiad võluvad lopsakate taimede ja veesilmadega Pirita kauneima koduaia tiitli pälvis Jääraku teel asuv koduaed, mille perenaine Riin Lõoke on aeda kujundades oskuslikult ära kasutanud juba varem aias kasvanud taimi ja maastikuprofiili. Pirita selle aasta kõige ilusama aia perenaine on Riin Lõoke, kes elab koos 14-aastase pojaga taas oma lapsepõlvekodus. Tema isa oli akadeemik Mihkel Veiderma, kes teadlasena uuris peamiselt anorgaaniliste fosforühendite keemiat ja tehnoloogiat. Kauneima aia omanikul on veel kaks õde ja nad elasid Jääraku teel koos 1968. aastast. Riin ütleb, et Pirita elanikud on nad ikka kogu aeg olnud. Vahepeal õppis keemiat (see on perekonna „viga”) Tartu ülikoolis, tuli tagasi ja siin sündis tütar. Üksvahe elas Leppneemes ja käis vanematel abiks. Aia rajaja oli ema Silvi Veiderma oma kolme lapse kõrvalt. Isa tegeles rohkem
teadusega ja käis konverentsidel. Emal oli tol ajal vajalik iga kivi ja seepärast oli tema palve kõigile, kes kuhugi läksid: „Tooge mõni kivi kaasa.” Aed oli talle A ja O. Kuigi ema ei olnud aiandust õppinud (oli keemik), siis sellegipoolest ei pidanud ta vajalikuks kaasata maastikuarhitekti koduaia rajamisse. Tütar Riin on jätkanud ema alustatud tööd ja kõik üheks tervikuks kujundanud. Kinnistu reljeef Jääraku teel on selline, et lausa kutsub kiviktaimlat rajama ja seda on siin ema aegadest suurendatud. Päike paitab aeda hommikust õhtuni ja avarust on küllaga. Ka tarbeaed on leidnud oma koha ning sinna üles viib
Kummeli tee 102 aias on nii ilu- kui ka tarbeaed.
dolomiidist trepp. Peres olid olnud ikka oma maasikad, vaarikad ja muu vajalik, sest aeg oli selline. Ema tehtud hoidised olid alati keldrist võtta. Ja eks üles-alla käimine tuleb vaid tervisele kasuks. Ehk natuke vaevanõudev on muru niitmine kallaku peal, aga perenaine saab sellegagi mängeldes hakkama. Aed nõuab hoolt ja aega. Eelkõige aga tahtmist. Ja austust vanemate alustatud töö vastu. Seda kõike Pirita kaunima koduaia perenaisel Riinul jätkub ja tehtud töö sõna otseses mõttes kiidab tegijat. Pirita kauneima koduaia konkursil pälvisid auhindu aiad aadressil Suplu-
Vahtramäe tee 37 paarimaja aed mõjub õhtse tervikuna.
se puiestee 3 ja Kummeli tee 102 ning Vahtramäe tee 37 paarismaja ühiselt rajatud aed. Supluse puiestee 3 aia (omanik perekond Haug ja kujundaja Veiko Meliste) rajamine algas väikesest tiigist ja nüüd on selle ümber kujundatud hubaseid istumisnurgakesi, mis annavadki aiale oma näo. Kummeli tee 102 aed on Tatjana Haaviku enda kujundatud ja rajatud ning hakkab silma sellega, et on väga hästi läbimõeldud – lillepeenrad, kasvuhoone, sametpehme muru. Tatjana Haaviku aeda on pärjatud ka Vabariigi Presidendi Eesti kauni kodu tiitliga.
Väga lahe leid tänavusel konkursil on üks paarimaja aed, mis asub aadressil Vahtramäe tee 37. Omanikud (perekond Viiderfeld ja perekond Novik) on oskuslikult loonud ühtse terviku – nii maja arhitektuuris kui ka aiakujunduses. Alles lähemal vaatlusel on aru saada, et tegemist on siiski kahe pere elamisega. Tänavusel konkursil parimaid aedu valides hakkas žüriile silma, et kui vahepeal kaotati koduaiast tarbeaed üldse ära, siis nüüd on hakatud jälle rohkem peenraid tegema ja kasvuhooneid rajama. Pirita kauneima koduaia konkurssi korraldab Pirita linnaosa valitsus.
Supluse pst 3 aia süda on veesilm.
VARIA
28. august 2020
7
Enne nutan, aga kindlasti ei esine
Mähe kirikus septembrikuus
Noorte ettevõtlikkuse programmi Changemakers kommunikatsioonijuht Kerly Piirsalu jagab kogemusi, kuidas julgustada ja motiveerida noori.
6. septembril jutlustab vanempastor Ruudi Leinus. Issanda surma mälestamine.
Tegutsedes iga päev noorte valdkonnas näen, kuidas noored ei suuda sageli nende ees olevatest asjadest kaugemale näha. Kui teen töötuba, kus on ülesanne muuta seljakott funktsionaalsemaks, siis tihtipeale hakatakse muutma silmale nähtavaid lihtsaid asju ega mõelda kastist välja – tehakse kaks taskut juurde ja korras. Kuigi leidub neidki, kes näevad kaugemale ehk loovad koti peale motiveerivate tsitaatide osa, kus iga päev on uus tsitaat, mis aitab noorel leida motivatsiooni näiteks kooli minekuks. Kui kott juba valmis, jõuame järgmise probleemini, mis on alati kardetud esinemine. Kuigi klassis on ainult kümme õpilast ning needki enda klassiõed ja -vennad, siis tehtud töö esitlemine on õudne. Noored ei paku ennast vabatahtlikult esinema, vaid istuvad vaikselt ja raputavad pead või vaatavad maha, et jumala eest klassi ette ei kutsutaks. Siiski, kui juba personaalsemalt läheneda ning kiita noore tegevust ja töö tulemust, siis hakkab vaikselt naeratus näole tulema ja noor on valmis klassi ees kõigile oma tööd tutvustama. See kõik on mõistetav, aga üllatav on selle juures hetk, kui õpetaja küsib: „Mida sa ometi nende noortega tegid, et nad esinema said, minuga nad küll ei esine. Enne valavad pisaraid, aga oma tööst klassi ette rääkima ei tule.” Mis ma ikka tegin, motiveerisin ja julgustasin. Aitasin küsimustega ja kiitsin protsessi. Mõistan, et see võtab aega ja tunnist ei saa seda liiga palju võtta, aga esinemine on üks oluline oskus, mida järjest rohkem vaja läheb. Seega tuleb pakkuda noortele võimalikult palju praktikat, et esinemine muu-
13. septembril jutlustab pastor Raido Oras. Kirikukohv. 20. septembril jutlustab Kuldar Taveter. Kirikukohv. 27. septembril jutlustab Jaan Bärenson, Eesti Piibliseltsi peasekretär. Musitseerivad Marie-Helen Aavakivi viiulil ja Maarit Saarmäe klaveril. Kirikukohv. Jumalateenistus igal pühapäeval kell 11.
Kuidas hooldada vana klaverit
Noortele tuleb pakkuda palju praktikat, et esinemine muutuks lihtsaks.
tuks lihtsaks ja õpilased näeksid oma ideede esitlemist pigem võimaluse kui karistusena. Üks võimalus – õpilasfirma World Economic Forumi järgi on tiimitöö, suhtlemine, ideede genereerimine ja esinemine tänapäeva maailmas vajalikud oskused, ilma milleta on palju raskem oma eesmärke saavutada. Siinkohal jõuame sõnani õpilasfirma. Õpilasfirma loomine on üks viis, kuidas noor saab tegeleda sellega, mis talle huvi pakub ja sealjuures arendada eluks vaja-
likke oskusi, mis tulevad ainult praktika kaudu. Peale õpilasfirma tegemise on neid oskusi võimalik arendada huviringides või noorteprogrammides, kus kasutatakse learning-by-doing meetodit ehk õpitakse praktilise tegevuse kaudu. Sellistes noorteprogrammides saavad noored alustuseks ise tegutseda. Näiteks kui teema on turundus, siis alustavad noored õunale reklaami tegemisega. Järgmise sammuna esitlevad noored oma reklaame, seejärel saavad koolitajalt teoreetilisi teadmisi, millele
järgneb taas praktiline ülesanne, et saadud teadmised paremini kinnistuksid. Seega on tähtis, et õpe sisaldaks peale teooria praktikat, sest just erinevate kogemuste saamise kaudu õpib noor kõige paremini. Nii saab noor ka julgust astuda oma mugavutsoonist välja. Kõik see soodustab noore kiiremat arengut ja mine tea, ehk järgmine kord ei ole vaja noort sundida esitlust tegema, vaid ta ise soovib seda vabatahtlikult teha. Ei võta oma ideede esitlemist ebmugava ja tüütu kohustusena, vaid tõelise naudingu ja võimalusena.
Muusikakool
võtab vastu uusi õpilasi 3–6 aastaseid lapsi ootame laulu-, pillimängu- ja rütmikooli Melose MuusikaMaailm TERE TULEMAST! Info ja registreerimine telefonil 56 606156 ja aadressil studiomelos@studiomelos.ee www.studiomelos.ee
Laupäeval, 12. septembril kell 13 on Maarjamäe lossis õpituba Eestis valmistatud klaverite teemal. Külla tuleb helilooja ja muusikaloolane Alo Põldmäe (Eesti rahvuslik klaverimuuseum). Õpitoas annab Alo Põldmäe ülevaate Eesti klaverimeistritest läbi aegade. Peale selle jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas hoida ja hooldada klaverit kodus ning millist klaverit eelistada. Õpituppa on oodatud kõik huvilised, sealhulgas õpilased. Vajalik eelregistreerimine. www.ajaloomuuseum.ee
Pirita raamatu kogu tutvustab Šoti kultuuri Tallinna rahvuskultuuride päevade raames toimub Pirita raamatukogus 24. septembril algusega kell 18 Šoti kultuuriõhtu. Eesti Šoti kultuuriselts tutvustab Šoti ajalugu, muusikat, tähtsamaid traditsioone ja kuulsaid šotlasi. Esitletakse Eesti rahvustartani ning õpime üheskoos ära mõne vahva Šoti tantsu. Šoti autoritest ja kirjandusest tuleb kõnelema kirjanik Jürgen Rooste. Palume üritusele eelregistreerida Pirita raamatukogus kohapeal, eaadressil pirita@tln.lib.ee või telefonil 683 0955. Lisainfo Pirita raamatukogu Facebooki lehel.
8
VABA AEG
Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3
4.09 kell 12 alustab prantsuse keel. Prantsuse keel iga kuu I ja III reedel kell 12–14. Juhendab Ille Kapp.
ÜRITUSED
7.09 kell 9.30 alustab kepikõnni klubi. Kepikõnd esmaspäeviti kell 9.30–11.30.
NÄITUS Irmeli Vaher-Jaansoni temperamaalide näitus „Aastaajad” 4.09–30.10 KINO 25.09 kell 11.30 beebikino ja kell 18 kinoõhtu. Ekraanil Josephine Mackerrase täispikk debüütfilm „Alice”. Pilet 4/3 eurot. Pirita Vaba Aja Keskuse huviringidesse registreerimine on avatud Huviringidesse registreerimine tel 645 7625 või piritavak@piritavak.ee. Huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak.ee või liitudes uudiskirjaga piritavak.ee/ est/uudiskiri. Facebook: www.facebook. com/Pirita-Vaba-Aja-Keskus
Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4
7.09 kell 10 alustab lauluklubi Birgitta. Lauluklubi esmaspäeviti kell 10–11.30. Juhendab Siiri Alango. 8.09 kell 11 alustab soome keel. Soome keel kolmapäeviti kell 11–12.30. Juhendab Hillar-Heiti Karm. 8.09 kell 11 alustab mäluring. Mäluring kaks korda kuus teisipäeviti kell 11–12. Juhendab Aino Keerig. 9.09 kell 10.15 alustab käsitööring. Käsitööring kolmapäeviti kell 10.15–12.15 ja 12.30–14.30. Juhendab Pille Pruuden. 9.09 kell 15 alustab saori kudumine. Saori kudumine kolmapäeviti kell 15–18. Ootame kuduma 6–19-aastasi erivajadusega lapsi ja täiskasvanuid. Juhendab Anneli Säre. Vajalik eelregistreerimine klaarika.post@piritavak.ee
HUVIRINGID HOOAJAL 2020/21 1.09 kell 11 alustab ansambel Sirjelind. Laulutunnid teisipäeviti kell 11– 12.30 ja reedeti kell 12–13.30. Juhendab Sirje Merelaid.
10.09 kell 10 alustab inglise keel. Inglise keel neljapäeviti kell 10–11.30 ja 11.30–13. Juhendab Reeli Saluveer. Vajalik eelregistreerimine õpetaja telefonil 5667 6657.
1.09 kell 12.30 alustab kunstiring Pintslikeerutajad. Kunstiring teisipäeviti kell 12.30–14. Juhendab Sirje Merelaid.
ÜRITUSED 18.09 kell 16.30–19.30 tugirühm dementsusega inimeste lähedastele. Tugirühmas proovitakse leida vastuseid osalejate küsimustele ja probleemidele. Registreerimine telefonil 5563 6076 või hsh@eludementsusega.ee. Osalemine on tasuta. Tugirühma korraldab MTÜ Elu Dementsusega ja dementsuse kompetentsikeskus. Nüüd võimalus helistada dementsuse infoliinil 644 6440.
1.09 kell 10 alustab eakate võimlemine. Võimlemine teisipäeviti ja neljapäeviti kell 10–11. Juhendab ElinaLehta Kaasik. 2.09 kell 12 alustab toolivõimlemine. Toolivõimlemine esmaspäeviti kell 13–14 ja kolmapäeviti kell 12–13. Juhendavad Laine Häidson ja Piia Tiitus. 3.09 kell 12.45 alustab seeniortants Merelaine. Seeniortants neljapäeviti kell 12.45–14.15. Juhendab Ivi Talimäe. 3.09 kell 10 alustab kokandusring. Kokandus kaks korda kuus neljapäeviti kell 10–13.
20.09 kell 15 Keskpäevatants. Tantsuks mängib Mati Kärmik. NÄITUS Septembrikuus on sotsiaalkeskuse saalis Maimu Schönbergi õlimaalide müüginäitus. Et saalis on tegevused, palume külastusaja kokku leppida telefonil 606 9050.
28. august 2020
TEENUSED SOTSIAALKESKUSE LIIKMETELE Dušile registreerimine telefonil 606 9050 Saun on kolmapäeviti. Vajalik eelregistreerimine telefonil 606 9050 Massöör FIE Allan Vibur. Registreerimine telefonil 606 9050 Juuksurid OÜ Ilusad juuksed. Registreerimine telefonil 514 0519 OÜ Topp Stop. Registreerimine telefonil 5592 8588 ILUTEENUSED SOTSIAALKESKUSE LIIKMETELE Koostööpakkumine maniküüri- ja pediküüritegijale. Pirita Vaba Aja Keskus pakub koostöölepingut kvalifitseeritud ja kogemustega maniküüri- ja pediküüritegijale. Töö Pirita sotsiaalkeskuse ruumides (Metsavahi tee 4). Koostööleping tähendab, et Pirita Vaba Aja Keskus annab juriidilisele isikule maniküüri- ja pediküüriteenuse osutamiseks ruumi ilma rendita kasutamiseks ja teenust osutatakse Pirita sotsiaalkeskuse klientidele kokkulepitud hinnakirja alusel. Vajalik eesti keele valdamine suhtlustasandil. Ruumis on olemas klienditool, töötool, kraanikauss. Tööks vajalikud kulumaterjalid ja väikevahendid soetab teenuseosutaja. Ruumi kasutamine esmaspäeviti kell 9.30–17. Tööle asumise aeg septembrist. Info: maris.randma@piritavak.ee Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050
Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a 1.09 kell 17 Noolemäng õhupallidega. Seekord on katsumuseks tabada nooltega õhupalle. 2.09 kell 17 Puzzle challenge. Pusle kokkupanek aja peale ning paneme üheskoos kokku 500-tükilist puslet.
malus tulla ise kokkama teistele noortele. Parima ideega noor annab teada, mida soovib valmistada ja meie ostame vajalikud vahendid. Registreeri hiljemalt 3.09 kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses kohapeal. 8.09 kell 17 Piljarditurniir. 9.09 kell 17 Kunsti-ja meisterdamistöötuba. Teeme plastnuppudest pilte/fotosid. Registreeri hiljemalt 8.09 kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses kohapeal. 10.09 kell 17 Mandalate töötuba. Õpime looma mandalakunsti. Registreeri hiljemalt 9.09 kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses kohapeal. 11.09 kell 17 Rootsi kultuuriõhtu. Räägime Rootsist, selle riigi kultuurist ja traditsioonidest. Mängime vahvaid mänge ja valmistame martsipanist kujusid. Registreeri hiljemalt 10.09 kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses kohapeal. 15.09 kell 17 Karaoke õhtu. Astuge lavale ja ärge kartke esineda! Laulame niikaua kui jaksame. 16.09 kell 17 Teeme ise! Maalime keskusesse uue seinamaali.
ri hiljemalt 24.09 kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses kohapeal. 29.09 kell 17 Jenga võistlus. 30.09 kell 17 Kunsti-ja meisterdamistöötuba. Meisterdame magneteid. Registreeri hiljemalt 29.09 kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses kohapeal. Info ja registreerimine: e-post mahe@piritavak.ee, tel 605 9516. www. piritavak.ee/mahe. Facebook: www. facebook.com/mahevabaajakeskus. Instagram: Mahe
Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 HUVI- JA VABA AJA TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 3.09 kell 16 Filmikas. Teeme plaksumaisi ja vaatame koos filmi. 8.09 kell 16 DIY töötuba. Disani endale äge riidest kott või hoopis enda loodud pildiga pusle. 10.09 kell 16 Kuldvillak.
17.09 kell 17 Mähe spordikas. Sporditurniirid õues: jalgpall, korvpall, noolemäng jt. Osavamatele auhinnad.
16.09 kell 16 Villast võlutud seebivaht. Vildime seepidele ümber kaunid antibakteriaalsed katted.
18.09 kell 17 Aaretejaht. Võimalus legendi järgi üles otsida kadunud aardekirst. Aardekirstu leidmisel on abiks vihjed, mõistatused ja otsimise vahele teeme vahvaid mänge. Registreeri hiljemalt 17.09 kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses kohapeal.
18.09 kell 16 BINGO.
22. september kell 17 Ligretto päev. 23.09 kell 17 Kuldvillak. Parimatele magusad auhinnad!
3.09 kell 17 Kendama võistlus. Osavamatele magusad auhinnad.
24.09 kell 17 Kollaaži tegemine. Kollaaž noorte valitud teemal. Registreeri hiljemalt 23.09 kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või keskuses kohapeal.
4.09 kell 17 Noorelt noorele kokkamine. Sellel päeval on noortel või-
25. september kell 17 Kokandusring. Valmistame jäätist. Registree-
23.09 kell 16 Kose kokkamine. Hooaja avamise puhul valmistame pulgakooke. 28.09 kell 16 Just Dance maraton. Tantsuvõistlus, kus selgitame välja kõige kepsakamad tantsujalad. 30.09 kell 16 Pinksi ja piljardi turniirid. Eakate kohvihommik 17.09 kell 11. Info ja registreerimine: e-post kose@ piritavak.ee, tel 600 6391. www.piritavak.ee/kose. Facebook: www.facebook. com/kose.vabaajakeskus. Instagram: Kosevabakas
RISTSÕNA
28. august 2020
Sama-, võrd-
Korvpalliveteran
Väävel
A. Pärdi Loomingu teos Serv, äär „Aadama Raamatukogu ...”
... publica
Hõbe
...liiter (10 liitrit)
Eesti Päevaleht Tartu vutimeeskond ...magun
Sõiduk
Lill
Armetus
Telefonikaart Ansambel ... Mees
Purjeõmblus Automark Tööriist
Postifirma
Naisenimi
Balletielement
100 m²
2 × täht Head ...! Venkleja ... Embrich Esmasündinu
Meistri abiline
Tesla Tallinna eksmeer ... Eenmaa
VASTUS Kanada provints Saunaahju osa ... Kontaveit
Sirgjooneliselt
Aasta
Kitsas lint ... Linna
Kerge eine
Rännak USA näitleja ... Moore
2 × täht ...graafia (rahvateadus) DetsiKarbike
Automark Naisenimi
Monitor unit Tee lahti! Kuiv maa (veekogu vastand) Kõrgem sort
Või muu(d) Laeva külgkalle
Jahiklass Lõhkekeha
Arnika ... (tänav Pirital) Kreeka täht
Puuvili
Lääge
Segamini
Pidukook
Rest in peace Rooma 4
Rock Island
Muusikal „Minu veetlev ...” Elevandi nospel
Treening
Armin Kõomägi teos „... Vutoon” Mehenimi
Pööris
Sodiaagimärk Naisenimi
Vene k. eitus
Järjest. tähed
Mõrv
Eedeni aed
Värvuline
Borussia
Väeosade pidulik ülevaatus
Endine-
Seinaorv
Eesti rahvastikuminister 1993–1994
Lill
Teelusikas
T-tähe naaber Araabia riik Kolm (rootsi k.)
...-TV
Pühapäev
Eesti küla Abhaasias
USA näitleja ... Stallone Spordiala
Islandi internetidomeen
Leedu kettaheiteveteran
...-kiri
9
Karusmari
M, ..., O
Väljasurnud lind
Nõo Gümnaasium Koosviibimine, pidu Lavrentsium
Lito-
Vasaraheitja
Hapnik
Neljapäev Poetess ... Haava (1864–1957)
Konstrueerimismäng ...-pood Salakraav
Juulikuu ristsõna õige vastus on: kõik teed viivad Piritale. Õigesti vastanute hulgast valis loos välja auhinna saajad – Jaan Utno ja Aado Kessel. Võitjatega võtame ühendust. Augustikuu ristsõna vastus palume saata e-posti aadressil: piritaleht@tallinnlv.ee 15. septembriks. Head nuputamist!
Vastus: SELGE SIHT SILMADE EES
10 VABA AEG
28. august 2020
TELLI MAITSEV KOOLITORT CAFÉ LYONIST!
Torti saab tellida 31. augustiks ja 1. septembriks. www.cafelyon.ee/tellimine
TULE UJUMISTRENNI! Ujumistreeningud algajatele ja edasijõudnutele ning treeninglaagrid. Treeningud toimuvad Merivälja kooli ujulas (Heki tee 16) Esmaspäeval Kolmapäeval Reedel Pühapäeval
kell 15.00–19.00 kell 15.00–19.00 kell 15.00–19.00 kell 10.00–13.00
PROFESSIONAALNE JA KAASAEGNE KORSTNAPÜHKIMISTEENUS SINU ERAMULE
Treenerid Merlin Paal Heinrich Sillang
Täpsem info ja huvikooliga liitumine www.ujumisklubi.ee
Tel 5600 4050, info@1korsten.ee, www.1korsten.ee
www.facebook.com/ piritalinnaosa/
REKLAAM 11
28. august 2020
Reakuulutused Noor pere kahe kooliealise lapsega otsib võimalust vahetada Maarjamäel asuv privaatse sissepääsuga aiaga 3-toaline (90m2) korter(majaosa) Pirital, Meriväljal, Kosel või Haabneemes asuva väiksema, aga vähemalt 4-toalise eramajaga + vajadusel kompensatsioon. Maja võib vajada remonti. Kui maja on Teile jäänud liiga suureks, siis korter on meile jäänud liiga väikseks - teeme vahetust ja elame edasi armsal Pirital! Helistage 529 9576 (Kertu) Ostan Valge klaari, Suislepa ja Liivi kuldreneti õunu, 0,25 eurot kg. Müügisoovi korral helistage palun tel 552 6633. Pellet al 190.-/alus, kase RUF brikett al 125.- alus, küttepuud al 45.-/ruum. Kõik ühest kohast! Head hinnad! 600 0136, 520 0093, Puu24.ee Eratunnid matemaatikas ja füüsikas põhikooliõpilasele. Kontakttunnid Meriväljal. Tel 517 7611. javar@javar.ee; www. javar.ee HAUAHOOLDUSTEENUSED. Hauaplatside täitmine, hauakivide tõstmine ja uuendamine, hauaplatside renoveerimine ja kujundus, matusejärgne korrastus ja palju muud. Rahuhaldjas OÜ, www. rahuhaldjas.ee, FB rahuhaldjas. Kontakt: 5836 0212. Asukoht Tallinn ja lähiümbrus
Koduteenus eakale – koristusabi, poes ja apteegis käimine, maniküür, pediküür, surnuaias käimine, akende pesemine, õues jalutamine.10 eurot tund + kohaletulemistasu 5 eurot. Tel 5380 5133 Müüa puitbrikett 120 eurot / 960 kg,turbabrikett 140 eurot / 840 kg, pellet premium 175 eurot / tonn, kütteklotsid 110 eurot / 48 kotti. Tel 517 0257 Pottsepatööd. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 12-aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Tel 5690 3327 VEENILAIENDITE ravi ilma järjekorrata Tallinnas. Dr Vilkevičius. Hind al 65.- eurost. www.vita.ee, tel 669 0806 Tänavakivide paigaldus, puit- ja võrkaedade ehitus, haljastustööd, prügivedu, lammutustööd. Tel 5608 1124, epost: eleanor31@online.ee Pakun muruniitmise ja trimmerdamise teenust koduaedades, ühistute ja äriühingute ümbruses. Helista ja küsi lisa – 5399 3595 Ostan Eesti ja Tsaari-Vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid. Pakkuda võib kõike, mis tundub vana –mitmesugustel teemadel. Kuulutus ei aegu, raha kohe. Iga päev kl 11-21. Tel 5595 5996.
Müüa soodsa suvise hinnaga puitbrikett, turbabrikett, kuivad kütteklotsid 110 eurot/48 kotti, pellet premium 8 ja 6 mm, kuiv lepp ja kask kottides. Laost Pähklimäe 4, Maardu, saate osta ka paki kaupa. Tel 5692 4924 Ohtlike puude langetamine, õunapuude ja hekkide lõikus, kändude freesimine. Tel 521 0334 Remont- ja viimistlustööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. Teostatavad tööd: tapeetimine, pahteldamine, krohvimine, värvimine, kipsplaadi paigaldamine, kindlustusjuhtumitega seotud veekahjude likvideerimine jms. Tel 510 0250, raul@vivamees.ee Korstnapühkija ja pottsepa litsenseeritud teenused Pirital, Meriväljal ja Viimsis. Puhastame, remondime ja ehitame küttekoldeid ja ventsüsteeme. Korstnapühkimise akt päästeametile ja kindlustusseltsidele. Tel 5690 0686, korsten.korda@gmail.com Ehitus- ja remonditööd. Fassaadi-katuste-vaheseinte-saunade-terrasside ehitus. Parketi, uste, akende, liistude paigaldus ja muud siseviimistlustööd. Tel 5360 5083
Kivikorstnate ehitamine. Tel 518 8889 KÜTTEPUUD. Müüa küttepuud pikkusega 30–60 cm. Toores segalehtpuu alates 45 eurot/rm. Toores sanglepp alates 47 eurot/rm. Kuiv segalehtpuu alates 57 eurot/rm. 30 cm kuiv lehtpuu 40L võrgus 3,10. Tel 504 2707 Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel 5352 9476, e-post: mehitus@gmail.com Müüa puitbrikett RUF 145 eurot / 960 kg, kütteklotsid 110 eurot / 48 kotti, pellet premium 8 ja 6 mm, kuiv lepp ja kask kottides. Laost Pähklimäe 4, Maardus saab osta paki kaupa puitbrikett 1,5 eurot / 10 kg, pellet 3,2 eurot / 15 kg. Tel 5692 4924 Kutsetunnistusega korstnapühkija. Töö puhas ja korralik, tehtud töö kohta väljastan nõuetekohase akti. Tel 5689 0125, e-post kuldnoop@gmail.com Ära anda tänavakivid ca 60 ruutmeetrit (unikivi, kloostrikivi). Kivid tuleb ise üles võtta ja ära viia. Asukoht Maarjamäe. Huvi korral helista 526 9687 Teostame viljapuude ja hekkide lõikustöid, pikaajaline töökogemus. Info telefonil 521 6037
Hekkide ja viljapuude lõikus. Tel 5663 0024 Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim Lõikame viljapuid, pügame hekke, langetame puid ning vastavalt teie soovile teeme ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 5563 7666. Rohkem infot kodulehelt www.ifhaljastus.ee Paigaldame tänavakive Tallinn/Harjumaal. Info tel 5660 7775, marko@ecolimit.ee, Ecolimit OÜ Metalli-ja keevitustööd. Aiapostid,väravad. Autode keretööd. Karpide vahetus. Uued ja kasutatud autorehvid koos paigaldusega. Luha 34, tel 588 3070, info@autotäht.ee, autotäht.ee Pottsepatööd. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 12- aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Tel 5690 3327 Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. e-post: margus@korvent.ee, tel 552 6281
TA VELOTREKIL
0 0 0 0
A! RATTASÕIT...
UUSATAMINE
UISUTAMINE
w.jalgrattakool.ee
Teie soovid, tehtud meie kätega! 5307 2076 info@viimistlusehitus.ee Küsi pakkumist! Majade ehitamine ja renoveerimine. Katuse-, fassaadi- ja üldehitustööd. Korterite, vannitubade remont.
12 REKLAAM
28. august 2020
MÜÜA LÕHUTUD KÜTTEPUUD KOHALETOOMISEGA.
Lepp, sanglepp, kask. Hinnad alates 43 eurot / rm. Kuiv lepp 52 eurot / rm. Küsi hinda! Tel 509 9598 | www.pakhalupuu.ee | pakhalupuu@gmail.com
Istikute müük
Aastast 2002
Info ja tellimine
51 36 999
TALLINN & HARJU TASUTA TRANSPORT!
RUF PUITBRIKETT
130€
ÜMAR PUITBRIKETT
140€
PELLET
Kloostrimetsa puukoolis (Sompa tee 8) E-L 10.00-19.00
info@ky�eladu.ee www.kü�eladu.ee
ALATES
/ALUS
ALATES
/ALUS
ALATES
190€ /ALUS
EESTI SUURIM VALIK KÜTTEMATERJALE!
Puitbrike� • pellet • kaminapuud kivisüsi • turbabrike� • grillsüsi
info telefonil 5091853
Vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodete paigaldus Info@vihmaveerennid.ee
www.facebook.com/ piritalinnaosa/
Tel: 52 7 1059
KÜTTEMATERJALID Männiku tee 106b
Mob. 54 5698 58
Kask 40l - 3.50€ Lepp 40l - 3.10€ RUF puitbrikett 960kg HEA HIND - 120€ Kask konteineris 40cm toores 1.8m3 HEA HIND - 125€ Lepp konteineris 40cm toores 1.8m3 HEA HIND - 115€ Puitbrikett Kask Tume - 125€ Turbabrikett 840kg - 140€ Kuiv Lepp HEA HIND - 140€ Kuiv Kask HEA HIND - 160€
MÜÜK
Miks sa ei uju? TOP UJUMISKLUBI www.topswimclub.ee ● Telefon 521 1582
www.facebook.com/ piritalinnaosa/
Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 645 7600, faks 645 7609, e-post pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja telefon 645 7629, e-post piritaleht@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.