Pirita ajaleht 29.11.2019

ETTEVÕTJA TIIT RAUKAS: PIRITA EI SAA KUNAGI VALMIS LK 3 ORNITOLOOG SELGITAB, MIKS EI TOHI VEELINDE TOITA LK 6 PIRITAL TULEVAD TAAS SALONGIÕHTUD LK 7 29. november 2019  NR 11 (292)

www.facebook.com/piritalinnaosa

Pirita jõele rajatakse taas väliujula Järgmisel aastal kahekordistab Tallinn investeeringuid spordi ja vaba aja veetmiseks ning põhjust rõõmustada on ka Pirita elanikel ja külalistel – ujumissõpradele avatakse suvel Pirita jõele väliujula.

Ujula täpne asukoht pole veel teada, kuid see peaks tulema jõele paadisilla ja Pirita silla vahele. Kuuluma hakkaks see Pirita spordikeskuse kompleksi. Jõe osa, kuhu rajatakse väliujula, tuleb puhastada setetest ning kallas kõrkjatest ja võsast.

Heaks eelduseks Pirita jõele väliujula taasrajamiseks on hästi toimiv Pirita spordikeskus, kus on olemas kõik vajalik ujumissõprade teenindamiseks – rõivavahetus- ja pesemisvõimalused, tualetid, kohvi ja karastusjookide ostmise võimalus jm.

“Loomulikult tuleb ujula rajamisega paigaldada rõivavahetuskabiine, prügikaste ja muud vajalikku ka vahetult ujula lähedale,” sõnas Pirita spordikeskuse juht Priit Aunroos ja tõdes, et alustada tuleb ikka jõe ja kalda korrastamisest. Ta lisas, et väliujula rajamine annab spordikeskuse ja jõe vahelisele alale uue hingamise ja Pirita saaks juurde ühe mõnusa ja atraktiivse sportimis- ja vaba aja veetmise koha . “Potensiaali on palju,” lisas Aunroos.

Väliujula Pirita jõel pole midagi uut ega enneolematut – siin on olnud mitu ujulat ja vettehüppetorni ning väliujula on ajalooliselt olnud linlaste seas populaarne sportimise paik. Pirita jõele rajatud ujulates on peetud erinevaid ujumisvõistlusi, ka rahvusvahelisi ning püstitatud rekordeid.

Esimesed ujumisvõistlused Eestis toimusid 1910. aastal just Pirita jõel. 1919. aastal ehitati Pirita jõele Kalevi ujula (Kalevi vana ujula) ning Kalevi uus ujula (ka Kloostrimetsa ujula) avati Pirita jõel 1934. aasta suvel.

FOTO: OSKAR VIIKHOLM (RAHVUSARHIIV)

Järgmiseks suveks plaanib Tallinna linn rajada Pirita jõele väliujula. Ujula pikkuseks on kavandatud 25 meetrit ning basseini siselaiuseks pisut üle seitsme meetri. Rajatise maksumus on umbes 80 000 eurot.

Ajalooline hetk Pirita jõe väliujulast 1930. aastate keskpaigast.

Tulevase väliujula täpne asukoht ei ole veel teada.

Pirital avati „Tšika sirge“ Legendaarse kergejõustikutreeneri Aleksander Tšikini mälestuseks avasid tema endised õpilased Pirita terviserajal „Tšika sirge". Nüüdsest on Tšikini metsatreeningute alguspaik tähistatud maakivi ja kilomeetrine distants maamärkidega.

Aleksander Tšikin (1915–2006) tegi treeneritööd üle 60 aasta, juhendades mitut põlvkonda kergejõustiklasi.

Pirita on heakorda panustanud üle poole miljoni euro Pirita on iga aastaga aina rohkem panustanud linnaosa tänavate, haljasalade, mängu- ja spordiväljakute ning parkide ja ranna korrashoidu.

Viimase viie aastaga on Pirita linnaosa heakorratööde eelarve kasvanud pea kolmandiku võrra. Kui 2015. aastal jäi Pirita tänavate, haljasalade, parkide, mänguväljakute ja ranna korrashoiuks ette nähtud summa 400 000 euro kanti, siis tänavu on see summa üle 600 000 euro. Tööde lõikes kulub kõige rohkem raha sisekvartalite teede ja tänavate puhastamisele ning teemaade niitmisele ja koristamisele.

Ilma hoolduseta ei püsi ka pargid ning seetõttu tuleb nendega pidevalt tegeleda – lõigata hekke, eemaldada vanu ja haigeid puid jne. Kõrghaljastuse hooldus- ja raietöid on tänavu tehtud rohkem kui 100 000 euro eest.

Umbes sama palju raha läheb ka Pirita ranna hoolduseks.

2

JUHTKIRI / LINN

29. november 2019

JUHTKIRI

Käes on aitamise kuu!

T

aas on selja taga töine kuu. Palju toimetamist on nii kogukonnal kui ka linnaosavalitsusel olnud puulehtede riisumise ja lehekottide äravedamisega. Mul on hea meel, et veel enne kütteperioodi algust aitasime teha üheksa kodu tuleohutuks ning korvpalliplatsid, mille uuendamiseks läks plaanitust kauem aega, on lõpuks spordisõprade päralt. Liigutav ja rõõmus oli isadepäeva aegu peetud lusikapidu, kui ütlesime tere uutele Pirita ilmakodanikele.

Möödunud kuul avalikustatud Tallinna 2020. aasta eelarve toob Piritale mitu head sõnumit. Spordisõpradel tasub suvel tähelepanelikult uudiseid jälgida, sest spordikeskuse juurde jõele plaanitakse ehitada väliujula. Teine suur uudis rõõmustab liiklejaid – Pirita teele rajatakse ühistranspordirada, mis muudab bussiga liiklemise kiiremaks.

Novembrikuu tõi veel ühe hea uudise – avati Reidi tee. See aitab hajutada liikluskoormust ning sihtpunkti jõudmine peaks olema kiirem ja sujuvam. Soovitan kõigil võtta aega ja jalutada Reidi tee promenaadil, talvisel ajal on see tuledesäras imeilus, kuid pakub linlastele ka uusi võimalus – lastele on avatud mänguväljakud ja spordihuvilised saavad treenida välijõusaalides.

ulemas on väga oluline kohtumine.

Keskkonnaamet ootab Pirita jõeoru maastikukaitseala arutelule. Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek toimub 10. detsembril kell 16 Pirita linnaosa valitsuse saalis. Ootame osalema maaomanikke, kohalikke elanikke, ettevõtjaid ja kõiki asjahuvilisi.

Jõulude ajal soovivad paljud toetada nõrgemaid, tehes abivajajatele ühekordse annetuse. Tänan kõiki, kes hoolivad ning abivajajaid märkavad ja aitavad! Sageli ei mõtle me argirutus aga sellele, et need, keda aitame jõulude ajal, vajavad meie abi iga päev. Et väike heategu kiires elutempos ei ununeks, soovitan võimaluse korral kaaluda igakuist püsiannetamist kasvõi paari-kolme euro kaupa.

Rõõmsat ja mõnusat jõuluaega! Märgake ja hoidke üksteist!

T

Tõnis Liinat Pirita linnaosa vanem

Pähkli peremaju ootab põhjalik renoveerimine Uuel aastal alustatakse Tallinna Lastekodu Pähkli peremajade renoveerimist, tööd lähevad maksma üle poole miljoni euro.

Tallinna linna järgmise aasta eelarve eelnõus on Pirita linnaosas asuvate Pähkli peremajade renoveerimiseks ette nähtud 345 000 eurot, kokku plaanitakse lähiaastatel töid teha 535 750 euro eest.

Tallinna linn plaanib renoveerida kõik Pähkli hooned – kaheksa peremaja, noortekodu ja administratsiooni maja. Kahte neist juba remonditakse. Ees ootab väga põhjalik töö: korda tehakse lastetoad, sanitaarruumid, köögid. Värs-

kendatakse nii seinu, lagesid kui ka põrandaid.

Pähkli perekodude juht Harry Gustavson täpsustas, et üle vaadatakse ka kõikide majade ventilatsioonisüsteem. “Aga eks remondiga võib alati ette tulla üllatusi. Ei oska ju praegu keegi täpselt öelda, millises seisus on vannitoad ja kui palju tööd nendega täpselt ees ootab,” sõnas Gustavson.

Ehkki majad vajaksid vuntsimist ka väljast, siis seda tööd seekord plaanis ei ole. Küll aga

remonditakse terrasside katuseid, sest aeg ja ilmastik on neid üsna kõvasti purenud.

Remonditööde hange kuulutatakse välja uue aasta algul.

Pähkli peremajad on koduks umbes viiekümnele lapsele.

Iga maja on ette nähtud kuni kuuele lapsele, pere majandamise eest kannab hoolt perevanem. Tallinna Lastekodu Pähkli peremajad valmisid 2002. aastal.

PIRITA LINNAOSA VALITSUS TEATAB, ET VABAÕHUKOOLI TEE 118 KINNISTU DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUST JA LÄHTESEISUKOHTI TUTVUSTAV AVALIK ARUTELU TOIMUB 17. DETSEMBRIL 2019 KELL 16 PIRITA LINNAOSA VALITSUSES KLOOSTRI TEE 6 SAALIS. Lahendusettepanekuga saab tutvuda 18. novembrist kuni 17. detsembrini 2019 Kloostri tee 6 toas 128 igal tööpäeval.

Planeeritava ala suurus on 5,44 ha.

Detailplaneeringu eesmärk on jagada Vabaõhukooli tee 118 kinnistu elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata elamumaa kruntidele ehitusõigus 2-korruseliste üksik- ja paariselamute ning Narva mnt serva viie kuni 3-korruselise korterelamu ehitamiseks.

Detailplaneering sisaldab Pirita linnaosa üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna detailplaneeringus tehakse ettepanek suurendada üldplaneeringukohast korterelamute ala kruntide tihedust planeeritaval alal.

Detailplaneeringu autor on Ruum ja Maastik OÜ ja huvitatud isik on Osaühing CBD Varahaldus.

Detailplaneeringu nr DP043140 jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee.

TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMET TEATAB, ET arvestades Mustakivi tee (Narva mnt ja Kose tee vahelise tee) rajamise projekteerimistingimuste nr 1911802/02683 eelnõu (edaspidi PT eelnõu) avalikustamise ajal 24.07–19.08.2019 esitatud arvukate ettepanekute ja vastuväidetega viiakse enne projekteerimistingimuste väljastamist läbi tingimuste täpsustamiseks keskkonnamõ-

jude hindamine ja muud vajalikud uuringud. Peale mida kaalutakse uuesti Mustakivi tee rajamise võimalikkust ning vajadusel parandatakse ja täiendatakse PT eelnõu. Täiendatud PT eelnõu esitatakse uuesti avalikule väljapanekule, mille kestel on kõigil võimalik avaldada arvamust.

PIRITA LINNAOSA VALITSUS AVALIKUSTAB KUPRA TEE 24A, SILMIKU TN 2, 4 JA 6 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERINGU. Detailplaneering on koostatud eesmärgil moodustada Kupra tee 24a, Silmiku tn 4 ja Silmiku tn 6 kinnistutest ning transpordimaa sihtotstarbega Silmiku tänav T2 kinnistust ümberkruntimise teel kokku neli elamumaa sihtotstarbega ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Transpordimaa sihtotstarbega Kupra tee T4 ja Silmiku tänava kinnistute ning Silmiku tn 2 kinnistu piire ei muudeta. Silmiku tn 4 kinnistust eraldatakse ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krunt liitmiseks Kupra tee 24 kinnistuga. Silmiku tn 2 ning muudetud piiridega Silmiku tn 4 ja Kupra tee 24a elamumaa sihtotstarbega kruntidele määratakse ehitusõigus igaühele ühe kuni kahe maapealse korrusega ja ühe maa-aluse korrusega üksikelamu ning ühe 1-korruselise abihoone ehitamiseks. Silmiku tn 6 elamumaa sihtotstarbega kinnistu ehitusõigus määratakse olemasoleva põhihoone järgi ning kinnistule nähakse lisaks ette üks 1-kor-

ruseline abihoone. Lisaks on planeeringus antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritava ala suurus on 0,74 ha.

Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostas Casa Planeeringud OÜ ja huvitatud isik on eraisik.

Detailplaneeringuga saab tutvuda 2. kuni 16. detsembrini 2019 Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 toas 128 igal tööpäeval.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee nr DP038520.

Avaliku väljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse väljak 7, 1. korruse infosaalis.

INTERVJUU

29. november 2019

3

Ettevõtja Tiit Raukas: Pirita ei saa kunagi valmis, nagu Tallinna linngi Räägime piritalase, suurettevõtja Tiit Raukasega Piritast. Ta näeb suurt plaani, aga märkab ka detaile. Palju kirgi kütnud suurprojekti, Mustakivi tee läbimurde kohta ütleb Raukas, et see on kahe otsaga asi, millel on nii võitjad kui ka kaotajad.

Kuidas Kochi mõisa omanike ja linnavalitsuse vahelise tüli lahendada saaks?

Tüli lahenduse võti on kompromiss. Ei ole mõtet tülitseda, maa väärtus on ehitusõiguses, kui kestab tüli, ei saa ehitusõigust, peaks ikka leidma kompromissi, et koht korda saaks.

Kas Pirital on veel selliseid tähendusega kohti, mis on lastud käest ära? Üks koht on kindlasti, mida ma väiksest peale mäletan, ja see on nüüd käest lastud: Ernst Särgava allee otsas saarekesel, kohas, kust Varsaallika oja alguse saab, oli vanasti ilus metallkarkassiga puitsild, aga see on nüüd lagunenud, seda silda enam ei ole. See saareke võiks korras olla: valgustus, pingid, sillakene taastatud. Võiksid olla Vilms, Konik, Päts. Rahvasuu räägib, et seal olid kunagi Jüri Vilms, Konstantin Konik ja Konstantin Päts otsustanud, et saagu Eesti riik. Ma olen mõelnud, et kui on finantsjõudu ja tahtmist, üritan aidata seda korda teha. See mulle meeldiks. Ma muidugi ei oska öelda, kui vaimustunud uued naabrid sellest ideest

KO

on. Tavaliselt inimestel kipub olema kujutlus, et olemasolev olukord peaks kestma lõpmatuseni. Tavaliselt, aga mõnikord mitte.

A H

FOTO: TIIT

Kuidas teie hinnangul Pirita tervis praegu on? Üldiselt on Pirita tervis hea, aga ma räägiksin kohe ära selle, mida soovin, et saaks lahendatud. Sooviksin, et saaks lahendatud Kochi mõisa lugu. (Kuigi kasutatakse ka väljendit Scheeli mõis, aga võib-olla pole nii päris õige öelda. 18. sajandi lõpust on see mõis kuulunud Kochi perele.) Nüüd on see ripakil. Mõis tagastati, 80% Roosipuule, 20% Scheeli pärijatele, aga nüüd on linnavalitsusega suusad ristis, protestivad, kuidas on tagastatud. See on tekitanud olukorra, et Kochi mõisa kordategemine võib veel aastateks venima jääda. See on räämas, samasugune häbiplekk nagu Keskturg. Ma loodan, et nüüd see baltijaamaturustub.

Kochide paadisadam on praegu suletud, seal oli õlileke katlamajas, vesi on madal, haiseb, see kõik näeb kole välja.

Pirital on tugev kogukond, aga on ka vaidlusi.

Kuidas tundub, kas kakeldakse liiga palju ja tühiste asjade pärast?

Need kaklused on inimlikud, ehituses alati. Kui keegi tahab midagi teha, siis naabrid näitavad hambaid. Olemasolev olukord meeldib rohkem ja kui keegi tuleb nüüd ja hakkab tegema, siis …

Kas Piritale võiks rohkem ehitada või ehitatakse liiga palju või jäetakse üldse olulised asjad tegemata?

Selles suhtes mul on silme ees Pirita rand. Hakkasin Pirita rannas käima 1950. aastate teisel poolel. Naabril oli Moskvitš ja nad käisid õhtuti ujumas, mind võeti ka kaasa. Kui juba natuke suurem olin, käisin jala. Mul on see eestiaegne rannahoone, puidust restoran silme ees nagu kogu Pirita rand ja ranna areng. Seal võiks olla rannapromenaad, see mulle meeldiks.

On teil konkreetne visioon, milline Pirita rand võiks välja näha?

Korralik teekate, lambikesed põlevad, õhtul inimesed jalutavad, einestamiskohad – ütleme nii, nagu soojades maades. Ma olen paljudes randades käinud, ka Copacabana ja Ipanema rannas, mul on silme ees, kuidas need on. Või Hispaanias mõned kohad.

Kui rand korda teha, siis see mõjuks Pirita prestiižile väga hästi?

Jah, ma arvan, et see on nüüd tähtis asi küll.

Teie arvates ei ole Pirita veel liiga täis ehitatud? Ruumi jätkub?

Minu meelest ruumi on. Padriku uuselamurajoon pole minu meelest paha

… Kloostrimetsa võib-olla pole vaja selliseid arenguid. Pirita ei saa kunagi valmis nagu Tallinna linngi. Aga Pirita on küllaltki atraktiivne.

Ma arvan, et Mustakivi teest on veel üks võitja – Lahekalda projekt. Kui ma tahaksin korterit osta, ostaksin sinna.

Mida teie kui ettevõtja TOP-iga teeksite?

Arhitektuuriliselt mulle TOP väga ei meeldi, ehitatud ebakvaliteetselt, aga ta on olemas, ja praegu kaitse alla võetud. Kes on omanik või arendaja, peab teda korras hoidma ja kogu lugu. Üks asi mulle seal meeldib kõige rohkem. Ei ole paremat koduste lõunate kohta kui seal teisel korrusel, Lahe on selle firmakese nimi, hinna-kvaliteedi suhe on haruldane.

Räägime Mustakivi tee pikendusest. Kuidas teie sellesse plaani suhtute? Ütleme nii, nagu soomlane ütleb: see on kaksipiippuinen juttu (kahe otsaga asi).

Kui nüüd egoistlikult asjale vaadata, siis hommikul, kui hakkan enda juurest välja sõitma ja sõidan hiljem kui 7.15, siis ma vasakpööret teha peaaegu ei saa – seal on tohutu autode rivi, tee on täiesti umbes. Õnneks mõni halastab mu peale. Üks Oleme rääkinud väga suurtest provalgusfoor tuleb kindlasti üles panna, sinjektidest nagu Mustakivi tee ja Pirina, kus Kose tee Vana-Narva maanteega ta rand, aga mis oleksid Pirital need kokku sulab, see on ohtlik koht, vasakkolm asja, mis esmajärjekorras tupööret on võimatu teha. Olukorda pehleks kohe ära teha? mendaks, kui läbimurre tuleks – lasteaia Mina olen veteranide tennisemängitagant Kose teele, seal on vanast ajast see ja. Ma panen tähele, et igale poole on koridor sinna sisse jäetud, sisekaitseakatennisehallid tekkinud ja tekib juurde. deemia aia taha.

Viimsis on isegi kaks tükki, Lasnamäel (Tiit Raukas räägib aga ka inimestest, ei jõua neid juba varsti üle lugeda, aga kelle majadele tuleb plaanitav läbimurPirital ei ole. Minu meelest üks koht, kus hall võiks olla, on sotsiaalspordiväljakud re lähedale ning ta mõistab nende museal Metsakooli kõrval, seal võiks olla ret ja vastuseisu.) tennisehall, see on hea koha peal. MiSamas minu olukorda see pehmennu meelest koormus on seal väike nendab. Minu meelest on kõige suuremad võitjad Viimsi uusarengu elanikud, nad del spordiväljakutel. ei pea kesklinnast läbi sõitma, kui nad tahavad Minu meelest Pirital ruumi sõita Võsule, Pärnu või on. Pirita ei saa kunagi valTartu, siis tulevad otse, see läbimurre teeb nen- mis nagu Tallinna linngi. Aga de elu mugavaks.

Pirita on küllaltki atraktiivne.

Aga see, et linn areneb, on paratamatus ning iga arengu puhul on võitjad, aga on ka kaotajad?

Ma mõtlen, et ongi paratamatus. Linn peab kuhugi arenema. Ma olen arendustega tegelenud, ja kui uusasukad ostsid millegi ära, midagi on valmis, siis nad hakkavad kohe protestima, et nende kõrvale midagi ei tekiks, vaid et nad saaksid tasuta autosid parkida.

Mina käin mängimas Tondil, see on muljet avaldav koht, muidugi mugavam oleks käia kodus, sõidad viis minutit.

Mis on teine asi, mis Pirital peaks kindlasti olema?

Pirital puudub korralik restoran.

1950-ndate lõpus ja 1960-ndate alguses Tallinna kõige kõvem restoran oligi siin, Regatimaja teisel korrusel. Eri Klas,

Kalju Terasmaa – see punt mängis, kõik enesest lugupidavad tegelased olid kohal. Mingil määral tekkis niisugune kõva koht Piritale taas 1979. aastal, kui avati Pirita uus restoran, aga praegu sellist ei ole. Teletorni söögikoht on teistsugune, see on ka hea, ma olen seal käinud, aga korralikku restorani ei ole. Jahtklubis käin, aga see on midagi muud, see ei ole restoran.

Ja kolmas?

Hoolitsetud kohti võiks rohkem olla! Olen jõudumööda proovinud ka midagi teha, kui Kose teelt minu juurde sisse pöörata – ma seda haljasala hoian korras ja olen paar lilleklumpi rajanud, tahaks sinna veel midagi teha. Ütleme, niisuguseid heakorrastatud kohti võiks olla.

Minu arust see purskkaevuga nurk on õnnestunud, see mulle meeldib.

Ja mis veel Pirital probleem on, et jõgi on haige, vanasti puhastati jõge setetest, aga nüüd on jõgi halvas olukorras, kaldad on ka võsastunud, liivakaldaid pole üldse näha. Puhkajate käibest on see kant välja läinud.

Kalmistut võiks edasi arendada, välisvorm on juba täitsa olemas, kuulsin, et raie on tellitud, seda peaks seestpoolt veel korda tegema, muru rajama ... Kõnniteekate, ma ei ole sellega rahul ...

Mis mulle veel ei meeldi, on Lillepi park, see pole väga kutsuv. Pirita oleks võitnud, kui sinna oleks rajatud üheksaauguline golfirada, siis oleks hea restoran olnud olemas, suur tükk linnaosast oleks olnud korras. Võib-olla tasuks seda asja uuesti kaaluda?

Kas Pirital oleks mõeldav, siinsed elanikud panevad raha kokku ja teevad üheskoos mõne asja ära? Kui jah, siis mis see oleks?

Ma kardan, et see on raske ülesanne, panin seda tähele kalmistu renoveerimise juures. (Pirita Aasta Tegu 2018 oli Tiit Raukase erainitsiatiivil Pirita kalmistu piirdemüüri taastamine ja kalmistu korrastamine – toim.)

4

HARIDUS

29. november 2019

Merivälja koolipere ootab heategevuslikule jõululaadale Teise advendi eelsel hommikul ootab Merivälja koolipere teid heategevuslikule jõululaadale! Laat toimub laupäeval, 7. detsembril kell 10–13 Merivälja kooli spordisaalis.

Jõululaadalt saab osta nii soolast, magusat, joogipoolist kui ka käsitööd – kõike, mis jõuluvana kingikotti sobib. Peale selle saavad laadakülalised osaleda vahvates töötubades. Vabal laval astuvad üles kooliõpilased tantsude, intervjuude ja naljakate vahepaladega. Jõululaadal toimub jõululoos ja meid väisab jõuluvana.

Kõigi laadakülastajate vahel loositakse välja auhindu ning premeeritakse ka erilisi laadalette – neid, mis on väga hästi läbi mõeldud ja mille loomisega vaeva nähtud.

Jõululaada ajal saab igaüks annetada Merivälja kooli heaks. Kogu tulu läheb kooli õpilasesinduse tegevuse toetamiseks, et esindust koolitada meeskonnatöö, kommunikatsiooni ja koostööpartnerluse teemal.

Kui te pole seotud Merivälja kooliga, kuid olete kohalik ja soovite oma käsitööd, ehteid või koduseid küpsetisi pakkuda, registreerige end hiljemalt 3. detsembriks https://forms. gle/8kHzk96DYyhuNov6A või enely. melsas@meripohi.edu.ee.

Tulge ja veetke mõnus hommik kogukonnas – koos pere, sõprade ja naabritega! Lisainfo kooli kodulehelt meripohi.edu.ee.

Merivälja kool koostöös õpilasesinduse ja vanematekoguga

Rising Star 2019 tuleb taas Pirita Majandusgümnaasium korraldab juba 21. korda ülelinnalist lemmiklauljate ja -ansamblite jäljendamise konkurssi Rising Star 2019. Osalema on oodatud Tallinna koolide 1.– 12. klasside õpilased.

Möödunud aastal võttis Tallinna koolinoortele suunatud eelvoorust osa ligi 120 õpilast üheteistkümnest koolist. Finaalvõistlusel tulid esitlusele Mikolas Josef, Chiara, Verka Serduchka, BTS, Netta, Apelsin, Trad.Attack jt. Osalejate eesmärk oli kehastuda valitud staariks ning olla jäljendatavale võimalikult sarnane. Jäljendamist võeti väga tõsiselt ning vaeva nähti nii grimmitoas kui ka riietusega.

Muljetavaldav oli noorte esinemisjulgus ja lavaline olek.

Sel aastal näeb tuttavalt kõlavaid nägusid ülelinnalises eelvoorus 29. novembril algusega kell 14 PMG spordisaalis ning 2019. aasta Mini Star (1.– 6. kl) ja Rising Star (7.–12. kl) tiitlid antakse välja finaalvõistlusel klubis Teater reedel, 6. detsembril, algusega kell 17.

Lisainfo www.pmg.edu.ee

Mälumängu kümnevõistluse neljas võistluspäev Pirita Vaba Aja Keskuses

Merivälja koolis toimuvad lapsevanema koolitunnid Juba teist korda korraldab Merivälja kool koolitunni lastevanematele.

Just selleks, et arutleda teemade üle, millele tihti tähelepanu ei pöörata.

ressiivselt käituv liider või tehakse erinevaid „julgustükke”. Hirm ja turvatunde puudumine võivad väljenduda näiteks arguses, kuid samuti kiusamises, vaimses või füüsilises vägivallas, ignoreerimises jms.

Oktoobris toimus lastevanemate kool, kus rääkis Merivälja kooli psühholoog Sheila Kolk sel- Juttu tuleb laste hirmudest lest, kuidas tugevdada lapse ja vanema vahelist suht- ja turvatundest, mida lust. Arutleti, milline on va- selliste olukordadega peale nemate suhte mõju lapsele, hakata ning kuidas kuidas peaks probleemolukorras käituma ja miks teki- ennast ja last toetada. vad suhtlustõkked.

Hirm ja ebakindlus ei pruugi alati välHirm võib põhjustada ka erinevaid kejenduda eemaletõmbumise või kartusehalisi sümptomeid. Paljud on kogenud, na. Vastupidi – turvatunde puudumine kuidas enne eksamit tekivad seedehäivõib lapse muuta teisi allutavaks, sest red või palavik tõuseb. Sellisel moel võib meie keha reageerida hirmule läbikukta soovib luua enda kontrolli all olevat kumise või halva soorituse ees. keskkonda või inimrühma. Samuti võiSellest ja paljust muust räägib meile vad erinevad hirmud viia lapse sellisnovembri lastevanemate koolis lastetetesse kampadesse, kus on tugev ja ag-

REANIMOBIILITA on elu VÕIMATU Aita päästa laste elusid.

900 77 05 900 77 10 900 77 15

5€ 10 € 25 €

Pintslikeerutajate näitus sotsiaalkeskuses Pirita sotsiaalkeskuse kunstiring Pintslikeerutajad avas 22. novembril sotsiaalkeskuse saalis oma tööde näituse. Näha saab kümne inimese loomingut. Näitus on avatud jaanuari kuuni ja külastamiseks palume aeg kokku leppida tel 606 9050.

www.toetusfond.ee

rapeut Merle Vetesina-Unn. Juttu tuleb laste hirmudest ja turvatundest, mida selliste olukordadega peale hakata ning kuidas ennast ja last toetada. Terapeut selgitab, millest hirmud tekivad, õpetab märkama lapse varjatud hirme ja annab soovitusi, kuidas ebakindlat last abistada. Kõne all on ka madala enesehinnangu põhjused ja kuidas madala enesehinnanguga lapsele toeks olla.

Järgmine lastevanemate kool toimub 29. jaanuaril. Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro räägib nüüdisaegsest lähenemisest õppimisele, toimivatest õppimisstrateegiatest, õpimotivatsiooniga seotud teooriatest ja keskkonna rollist lapse toetamisel, pidades silmas eri vanuses laste vajadusi.

Merivälja kooli lastevanemate kooli loengud toimuvad koostöös kooli vanematekogu ja Mähe seltsiga. Oodatud on kõik lapsevanemad ja kogukonna liikmed.

16. novembril toimus Pirita Vaba Aja Keskuse Peeglisaalis Pirita Mälumängu kümnevõistluse neljas võistluspäev.

Kavas oli kaks mängu – 50 pildiküsimust teemal TEADUS & TEHNIKA (63.

Kloostriturniir) ning 50 pildiküsimust KEEL & KIRJANDUS (64. Kloostriturniir).

Küsimused koostasid Peeter-Erik Kubo (Eesti Mälumängu Liit) ja Annie Rist (Pirita VAK). Mängu juhtisid PeeterErik Kubo, Jaan Loide ja Eduar Rihm.

Seekord oli saalis ligi 30 võistlejat.

Esimeses mängus hiilgasid teaduse ja tehnika hea tundmisega võistkond „Triatlon" (Andres Allpere, Toivo Lodjak ja Lauri Tammerand).

Kuldmedal võideti 66 punktiga (100st võimalikust). Teise koha võitsid 61 punktiga Hugo Tang, Mati Niin ja Kuldev Poom võistkonnas „Noti". Kolmandaks tulid 59 punktiga Indrek Salis, Jevgeni Nurmla ja Alar Heinaste võistkonnast „ Issanda vits“.

Teises mängus oli keele ja kirjanduse parim tundja võistkond „Issanda vits“ 78 punktiga. Teiseks tuli võistkond „Triatlon“, kes kogus 73 punkti.

Hugo Tang, Mati Niin ja Kuldev Ploom võitsid kolmanda koha 62 punktiga.

Mõlemas teemamängus esinesid stabiilselt võistkonnad „Tempo“ (Martti Suurorg, Taivo Rist, Taave Tuutma), IV ja V koht ning võistkond „Möh“ (Siim Avi, Kadi Jairus, Tanel Jairus) V ja IV koht. Esikuuikusse mahtusid veel võistkonnad „Algaja õnn“ ja „ Lumiku.

Meie koostööpartnerid olid Pirita LOV, Pirita Klooster, Kalev-Orkla, EOK, Altia Eesti AS, Videoline, üksikisikutest Andres Koger, Rahva Raamat, kirjastused Cum Laude OÜ, Grenader, Äripäeva Raamatuklubi, AS Ajakirjade Kirjastus.

Teatritest Von Krahli Teater, VAT Teater, Kellerteater, SA Vaba Lava, Eesti Draamateater, Rahvusooper Estonia, ERSO ja Jazzkaar. Kunstnikest oli esindatud keraamikamaalija Helina Tilk ja graafikud Illimar Paul ning Naima Neidre.

HARIDUS

29. november 2019

5

Loodusainete nädal ja teaduskonverents „101 teadlast Eestile” Pirita majandusgümnaasiumis

Matemaatikatundides said kõikide klasside õpilased võistelda peastarvutamises, eraldi peeti loogikaülesannete lahendamise meistrivõistlused 5.–9. klasside õpilastele. Algklassilastele pakkusid põnevust QR-koodi abil loetavad nuputamisülesanded. Loodushuvilised said end proovile panna linnulaulude tundmise võistlusel, osaleda loodusainete viktoriinis ja jälgida teadusteatri katseid.

Veel oli võimalik osa võtta Lego ehitusvõistlusest, kuulata loengut tervislikust toitumisest, osaleda Pirita keskkonnahariduskeskuse töötubades ja kohtuda füüsik Els Heinsaluga.

Teadusnädal tõi meile taas külla Naba lasteaia kasvandikud, seekord Tähetarkade rühmast, kel samuti käimas teaduskuu. Väikesed naabrid olid oodatud keemiaklassi, et jälgida teaduskatseid, mida esitlesid 10. klasside õpilased Hugo Puusepp, Ain Lust, Roman Nefjodkin ja Kenneth Jörgen Plakso. Gümnasistid demonstreerisid, kuidas teha säraküünalt, tekitada sinist leeki ning teha tuld ilma tikkudeta. Kõik katsed, millega kaasnesid sädemed, leek ja suits, tekitasid palju elevust ning nii mõnigi väike teadushuviline jäi ootama aega, millal algab kool ja keemiatunnid.

Juba teist aastat järjest oli teadusnädala tähtsündmus teaduskonverents algklassiõpilastele „101 teadlast Eestile”.

Konverentsi avas Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik ja peaettekande tegi Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer. Oma leiutisi ja nende saamislugu tutvustasid Silver Mänd 3. klassist, Karola Kadak, Elisabeth Lanberg, Kristel Arge ja Annabel Sch-

FOTOD: PMG FOTOKLUBI

11.–15. novembrini toimus Pirita majandusgümnaasiumis teadusnädal.

Viie päeva jooksul oli kavas erinevaid teadustegevusi kõikidele kooliastmetele ning paljude esitluste ja töötubade korraldajad olid õpilased.

Oma loodud kommimasinat esitlevad teaduskonverentsil Karola Kadak, Elisabeth Lanberg ja Kristel Arge.

Krista Kaur ja Tiia Jaanus Tallinna botaanikaaiast tutvustavad töötoas osalevatele lastele isesuguseid vilju kogu maailmast.

neider 5. klassist ja külalisesinejana Kert Vahtre Rapla kesklinna kooli 6. klassist.

Konverentsile järgnesid töötoad, kus leidis tegevust iga laps. Võis avastada tea-

UUDIS! Meie spordikeskuse

HOMMIKUPAKETT!

Vabad ujularajad, jõusaal ja rühmatreeningud

igal hommikul 6:00-13:00

49€*

/kuus

* pakkumine kehtib kuni 31.01.2020

Ootame teid hotelli spordikeskuses Purje tn 9, sissepääs kesklinna poolt Vaadake lisa: www.piritamarinahotel.ee

dust kunstis või ehitada labürinti närilistele, et teada saada, kas neile on olulisem söök või suhted. Spordihuvilised said teadmisi dopingust ja tehnikafännid

meisterdada valgustusega kaarti, võistelda robotitega või programmeerida mängu.

Esimest korda olid töötubade juhid õpilased, kes väärivad eraldi esiletõstmist julguse ja pealehakkamise eest. Helen Luik ja Sandra-Liisa Johanson 7. klassist juhendasid, kuidas greenscreen’iga videoklippe huvitavamaks teha, Kristo Nurmik ja Karl Stepanov 8. klassist ning Indrek Karu 11. klassist demonsteerisid põnevaid katseid.

Kokku võttis konverentsist ja töötubadest osa pea 300 last. Peale oma kooli 2.–4. klasside õpilaste osalesid külalised 12 koolist üle Tallinna, kaugeimad Saku koolist. Teadusfestival sai teoks tänu SA Eesti Teadusagentuur toetusele.

Usume, et teadusnädal on suurepärane võimalus äratada õpilastes huvi teaduse vastu ja populariseerida reaalaineid.

Anne Reinkort, Riina Tamm Pirita majandusgümnaasiumi õppejuhid

Tule kogu perega pühapäevasele

PEREBRUNCHILE! Naudi merevaadet ja maitsvat buffeed

igal pühapäeval 12:00-15:00

22€* * Lapsed alla 12 a TASUTA!

PARKIMINE 3h TASUTA!

Ootame teid restoranis Regatta

hotelli 5. korrusel, Purje tn 9, Tallinn Lisainfo ja broneerimine tel.: 5344 6050

Pirita majandusgümnaasiumis käisid külas sõbrad Erasmus+ programmist Meie kooli seni korraldatud Erasmus+ projektidest mahukaim oli 27. oktoobrist 2. novembrini „Andekate õpilaste toetamise” koostööprojekti raames 18 projektipartneri vastuvõtmine ja neile sisutiheda tegevuskava pakkumine. Majandusgümnaasium teeb koostööd Hispaania, Kreeka, Türgi, Bulgaaria ja Rumeenia koolidega andekuse tuvastamise, toetamise ja kaasnevate probleemide uurimiseks ning õpetajatele juhendite ja soovituste väljatöötamiseks.

Töönädalat alustasime oma koolimaja ja õppekorralduse tutvustamisega ning külalistel oli võimalus osaleda algklasside digitunnis või gümnaasiumi interaktiivses matemaatikatunnis. Kui juba meie koolimaja ja võimaluste nägemine oli külalistele inspireeriv, siis Gustav Adolfi gümnaasiumi Kotzebue majaga tutvumine oli paljudele otsekui reis tulevikku, seda nii ruumilahenduste kui ka tehniliste võimaluste poolest. Rohkelt emotsioone pakkusid samuti sealsete õpilaste juhitud robootikatöötoad. Üllatuse valmistas seegi, kui palju noori õpetajaid meie koolides on.

Andsime külalistele ka lühiülevaate Eesti riigikorraldusest ja ajaloost. Nii külastasime Pirita linnaosa valitsust, kus linnaosavanem Tõnis Liinat meile põhjaliku ekskursiooni tegi. Pirita kloostrit ja selle põnevat ajalugu tutvustas Lagle Parek. Tallinna vanalinnas ekskursiooni tehes selgus, et üks Colegio Alborani kooli esimestest klassidest õpib T-tähte Tallinna ja Toompea lossi järgi, seda rõõmsamad olid õpetajad Hispaaniast võimaluse üle Toompea lossi seestpoolt näha ning oma õpilastele väike tervitusvideo filmida.

Tihe päev oli Tartus, kus ülikooli teaduskoolis saime Riin Tammelt ülevaate teaduskooli netikursustest ning Eesti ja rahvusvaheliste aineolümpiaadide korraldusest. Seejärel said külalised avastada DNA saladusi ja teha katseid Ahhaa keskuses. Üks koostöökogunemiste traditsioone on andekate ja andekusega seotud filmi ühisvaatamine ja arutelu nähtu üle. Sel korral oli kavas film „La famille Belier“ („Perekond Belier”), mida soovitame kõigile.

Oma projektis jagame infot andekusest ka laiemale huviliste ringile. Seekord võis kuulata doktor Viire Sepa loengut „Andekate alasooritus”. Esineja andis põhjaliku ülevaate, millistel põhjustel andekad sageli ei realiseeri oma võimeid ning kuidas andekus võib lapse kehva käitumise või nõrkade õpitulemuste tõttu üldse märkamata jääda.

Viimasel päeval matkasime külalistega Viru rabarajal. Selgus, et keegi neist ei olnud varem rabas käinud ning seepärast tuli vastata küsimustele, kes koristab männimetsaalust, et see nii puhas on ja kas pärast vihma näeb raba välja nagu järv.

Külalistelt saadud tagasiside põhjal ettevõtmine õnnestus ning nad olid vaimustuses nii meie koolisüsteemist, Tallinnast kui ka Eesti loodusest.

Riina Tamm, Pirita majandusgümnaasiumi arendusjuht

6

KESKKOND

29. november 2019

Ornitoloog: veelindude toitmine ahvatleb neid rändest loobuma Keskkonnaamet ootab Pirita jõeoru maastikukaitseala arutelule

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur, ornitoloog Marko Mägi tuletab meelde, et veelinde ei ole mõistlik toita, sest linnud harjuvad sellega ega järgi rännuinstinkti. Pakase saabudes võivad nad paigale jäädes hukkuda.

Keskkonnaamet koostab Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2020–2029.

Kavaga kirjeldatakse kaitseala eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning tuuakse välja vajalikud tegevused koos tõenäolise läbiviimise ajaga.

Kaitsekorralduskava tööversiooniga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti ja Pirita Linnaosa Valitsuse koduleheküljel www.keskkonnaamet. ee ja www.tallinn.ee/pirita. Täiendusi ja parandusettepanekuid kaitsekorralduskava kohta saab Keskkonnaametile kirjalikult esitada hiljemalt 2.12.2019 aadressil info@keskkonnaamet.ee või Kunderi 18, Rakvere 44307.

Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek toimub 10.12.2019 kell 16 Pirita Linnaosa Valitsuse saalis (Kloostri tee 6, Pirita).

Oodatud on maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud.

Talviti kohtab Pirital üha sagedamini sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde. Kas linnud jäävad siia rohkem seetõttu, et neid toidetakse või seepärast, et ilmad on soojemaks muutunud?

Luiged on Eestis tavalised talvitujad. Seni, kuni meri, jõed ja järved on jäävabad, on neil toitumisvõimalused olemas ning nad ei mõtlegi väga äralendamise peale.

Sellele on ka hea põhjendus – juhul kui lindudel õnnestub rändele kuluvat energiat säästa, on nad kevadel võidumehed – nad on esimesena platsis ja saavad kohe pesitsema hakata. Esimesena kohalolek tähendab linnule eelkõige seda, et ta saab valida kõige parema pesitsusala.

Lindudele lisatoidu andmisest rääkides on kõige olulisemaid muutusi täheldatud just veelindude rändel. Ikka leidub n-ö heatahtlikke inimesi, kes päevast päeva neile saia viskavad, ja nii ei tekigi lindudel motivatsiooni ära lennata.

Siinkohal tuleb näppu vibutada inimeste loodusteadlikkuse poole. Kui küsida parte saiaga toitvate inimeste käest, miks nad seda teevad, siis vastus on – aga vaadake talle otsa, tal on ju nii kurb nägu. Ja ma pean teda toitma, sest muidu ta sureb ära. Kui lõpuks õnnestub selgitada, miks toitmine halb on, lõpeb vestlus niimood – jah, te veensite mind, ma rohkem parte ei toida, aga selle saiapätsi, mis mul on, annan neile ära. Siis ma rohkem seda ei tee! Ühelt poolt ma saan aru, inimene on emotsionaalne olend ja tahab teist aidata ning selle vastu on raske võidelda. Seepärast tulebki inimesi rohkem teavitada, et linnud saavad looduses ise hakkama ja neid ei ole vaja toita.

Ilmaolude mõju on märkimisväärne ja on raske öelda, kas linnud jäävad paigale seetõttu, et neid toidetakse või seepärast, et kliima on soojemaks muutunud. Selge on, et kui ilmad on soojad ja veekogud lahti, siis nad minema ei lenda. Seda näitavad ka teadusuuringud, et veekogude jäätumine sunnib luiged ja pardid rändele.

Valitakse aasta keskkonnategu Keskkonnaministeerium kutsub esitama kandidaate aasta keskkonnateo konkursile.

Kandideerida saavad nii ettevõtted, ühingud, eraisikud kui ka asutused. Tegu peab olema uudne, mõeldud avalikkusele ning tehtud mitte isikliku kasu saamise eesmärgil. Viimaste aastate parimad teod on otseselt tehtud looduse heaks ja keskkonnateadlikkuse kasvuks.

Samuti valitakse aasta keskkonnasõbralik ettevõte nende seast, kelle toodang muudab keskkonda paremaks või kes ise oma tootmist on keskkonnasõbralikumaks muutnud.

Osaleda saavad kõik era- ja avaliku sektori organisatsioonid ja ettevõtted.

Mõlemale konkursile saab kandideerida kuni 4. detsembrini keskkonnatunnustuste koduleheküljel www. keskkonnatunnustused.ee. Oma panuse parimate selgitamisel saab anda ka rahvas, kui detsembris toimub rahvahääletus. Parimaid tunnustatakse jaanuaris. Aasta keskkonnateo auhinnafond on kuni 5000 eurot, keskkonnasõbraliku ettevõtte konkursil 35 000 eurot.

Kui palju kühmnokk-luiki ja sinikaelparte Eestis talvitub?

Eesti ornitoloogiaühingu andmetel talvitub siin 8000–17 000 kühmnokk-luike, enamik neist väljaspool linnu ja asulaid. Tallinnas mere ääres neid on, aga rohkem hoiavad nad Lääne-Eesti rannikule. Sinikaelu on loendatud talvisel

Veelinnud suudavad loodusest ise piisavalt toitu hankida ning nende lisatoitmine on keelatud.

ajal 16 000–21 000 isendit ja nemad talvituvad hea meelega väiksemate jõgede ja järvede peal, nad on asulates üsna tavalised.

Kui rääkida talvitujatest, keda inimesed ei toida, siis näiteks veedavad talve Eesti ranniku jäävabas piirkonnas 100 000–500 000 auli, kes tulevad sinna Siberi tundraaladelt.

Kas aialinde võib toita või pigem mitte?

Eestis on talvel umbes 1,5 miljonit rasvatihast. Nii et igal eestlasel oma rasvatihane ja üle ka veel.

Aialindude toitmine on omaette teema. Nad söövad ära märkimisväärse koguse seemneid, mis neile pannakse. Eesti kohta ei ole statistikat, aga näiteks USA ja Suurbritannia andmete järgi söödetakse lindudele talve jooksul pool miljonit tonni seemneid ja üle 60% inimesi toidab talvel linde.

Lindude toitmise puhul on oluline meeles pidada, et mõned linnutoidu tootjad reklaamivad lindude toitmist kui ülihead tegevust. Minu kogemused ja teaduskirjandus kinnitavad siiski, et see on ikkagi reklaamitrikk. Mina ei näe linnas tungivat vajadust talvisel ajal linde toita, sest linnas on üsna palju toitu niisama kätte saada.

PIRITALANE KIRJUTAB

Toredaid taimi varjuaeda Kas sa tead, mis taim on melittis või kuidas näeb välja korea ja hariliku kitseenela hübriid? Neid ja teisi vähetuntud, aga ilusaid varjuliste kohtade kaunistajaid tutvustab Helga taimeaia aednik Ülli-Riina Sildnik laupäeval, 7. detsembril Pirita Vaba Aja Keskuses (Merivälja tee 3) toimuval loengul. Algus on kell 10.30. Maja uksed avatakse kell 10. Toimub rohevahetus ja avatud on aiakohvik. Vaata Facebookist Pirita aiaklubi seinalt. Lea Nilson

Viimasel ajal on teinud Mähe elanikele peavalu hoolimatud koeraomanikud. Tihtipeale leiavad inimesed oma kinnistu äärest tänavalt kilekotikesi, kuhu on pakitud koerte väljaheited. Osa koeraomanikke paneb küll oma lemmikute väljaheited kilekotti, kuid jätab need tänavale vedelema. Mugula teel Aianduse tee ja Priimula tee vahelisel lõigul on selliseid kilekotte rohkem kui viis. Kurb, et niimoodi tänavaid reostatakse ja ühed inimesed peavad teiste järgi koristama.

Maapiirkondades on teisiti, seal võib tõesti kärekülmade ilmadega lindudele lisatoitu anda.

Linnas on see igaühe vaba valik ja ma ei ole otseselt aialindude toitmise vastu, kui sellega kaasneb loodushariduse andmine. Kui näiteks koos lastega vaadata, kuidas linnud käivad akna taga söömas ja kui linnutoitmisega käib kaasas loodushariduslik jutt, miks ei tohi linde üle toita või millised ohus aias väiksemaid linde varitsevad, siis ma arvan, et lindude toitmisest tuleb rohkem kasu kui mittetoitmisest.

Talvise toitmise korral võivad aialinnud nagu veelinnudki paigale jääda. Näiteks punarinnad, kes on tüüpilised putuktoidulised ja peaksid lõunasse lendama, kuid ornitoloogiaühingu aialinnuvaatluste põhjal jääb neid üllatavalt suurel hulgal siia. Mitte küll tuhandeid, aga oluliselt rohkem, kui me siiamaani arvasime. Ja nad veedavad talve just toidumajade juures. Sama võib öelda musträstaste kohta, ka nemad lõikavad kasu toidumajadest. Ei saa kindlalt öelda, et see on talvise toitmise tulemus, aga kindlasti mõju sellel on.

Millest sõltub aialindude arvukus?

Aialindude arvukus sõltub talvest. Väikeste lindude puhul on ilmaolude mõju väga suur – kui väike lind ei saa päeva jooksul küllaldaselt toitu, sureb ta ööga.

Näiteks kui 25–30 kraadise külmaga ja lühikese talvepäeva jooksul ei ole linnul võimalik kõhtu täis süüa, siis rasvatihase suurune lind kaotab öö jooksul kuni kaks grammi ehk 10% oma kehakaalust.

Linnule tähendab see, et ta on hommikuks alajahtunud ja külmubki ära. Sellistel puhkudel aitab lisatoidu andmine väga paljudel lindudel talv üle elada ning seetõttu on ka väikeste lindude arvukus väga kõikuv. Lühikese ajaga võib linnuparv kahaneda mõne isendini.

Kas Eestis on talvitunud ka väga eksootilisi linde?

Väga eksootilisi linde naljalt talvisel ajal Eestisse ei satu, pigem satuvad rände ajal kevadel.

Rohkem on silma hakanud, et mõned linnud, kes peaksid kindlasti ära lendama, jäävad talveks siia. Aeg-ajalt näeb valge-toonekurgi, kuigi nad peaksid Aafrikasse lendama. Mis aga seostub otseselt lisatoitmisega, siis umbes kümme aastat tagasi elas Edela-Eestis üks papagoi talvisel ajal vabas looduses ja käis külas toidumajades toitumas. Kui ilm väga külmaks läks, kadus ta ära – ei tea, kas lendas lõuna poole või sai hukka.

KULTUUR

29. november 2019

7

Salongiõhtu vinüülplaatide saatel Eksklusiivne! 6. detsembril kell 19 on Pirita Vaba Aja Keskuses salongiõhtu vinüülplaatide saatel. Vinüüle valib ja muusikat mängib koreograafist melomaan Kristjan Rohioja.

Kuidas jõudsid äratundmisele, et vinüülplaadid, paaristants ja pidulik stiil on just sinu teema?

Alustasin umbes kümme aastat tagasi Jõgeval restoranis Kosmos pidude sarja ja see päädis minu tohutu armastusega vinüülplaatide vastu. Käisin poodides, kuulasin ning nii olengi jäänud truuks vinüülile. Oh, see armastus on aina suuremaks läinud! Ühesõnaga, oled põhimõtteline?

Jah. Kümmekond aastat olen teinud nii üht- kui ka teistlaadi pidusid, aga ainult vinüülidel.

Kuidas lisandus vinüüliarmastusele pidulik stiil?

See juhtus siis, kui mu perre sündis teine laps ja ma tundsin, et ei olegi sellist pidu, et tahaksid end pidulikult riidesse panna, et lähed kaunisse kohta, kus on hea muusika ja saad oma kaaslasega tantsida. Uurisin, milliseid pidusid toimub, aga ei leidnud eriti midagi. Nii pakkusin Pirita Vaba Aja Keskusele ise sellise tantsuõhtu välja.

Kuidas sa seda õhtut nimetad?

Paaristantsud on tagasi, salongiõhtu, paaristantsuõhtu. Mul on silme ees esimese Eesti vabariigi aegse Gloria plakatid, seltskonnatantsude õhtu, ilusasti kirjutatud ...

Salongiõhtu kõlab nooblilt. Millist publikut õhtule ootad?

Näen vaimusilmas külalisi, kes kuulavad muusikat ja kellele muusika on osa elust. Need inimesed pole tavaliselt ühes žanris kinni, nad kuulavad muusikat laiemalt ja nende soov on tantsida, avada end liikumise kaudu, tekitada lähedust oma kaaslasega ning liikumiskultuuri kaudu saada rohkem tuttavaks kogukonnaga.

Oot, kuidas sa seda mõtled?

Kujutan ette, et seal on kindlad tantsud, aga õhtu arenedes võib tantsu ajal juhtuda näiteks nii, et ... tekib paaride vahetus, ring, kolonn, tekivad mustrid ... See õhtu on ikkagi ka nagu kogukonna kokkukutsumine. See on hea võimalus panna end viisakalt riidesse ja lõõgastuda hea muusika saatel.

Kas vastab tõele, et oled riietuse suhtes üsna nõudlik?

Kui Jõgeval esimestele üritustele plakateid tegin, siis pidasin vajalikuks sinna kirjutada, et palun peole tulla viisakalt riides, määrdunud riietes sisse ei pääse. Ikka selleks, et hoida kultuuri.

Milline muusika salongiõhtul kõlab?

Melodija-aegsetelt väljapressitud vinüülidelt mängin näiteks Ivo Linna ja Jaak Joala hitte – ühesõnaga Eesti kulda. Aga ütlen veel kord – vinüülidelt, mitte digitaalselt. Eesti kuld on kindlasti üks õhtu läbivast muusikajoonest, valikus on aga ka maailmamuusika Lõuna- ja Põhja-Ameerikast, Euroopast, Skandinaaviast ... Mõni lugu on tundmatu, aga ta on lihtsalt nii kaasahaarav, teisalt võib muusika pakkuda üllatusi – arvame, et lugu, mida teame, on originaal, aga tegelikult ei ole.

Nii et tuleb äratundmisrõõmu, aga ka üllatusi.

Ma räägin vahele ka, tutvustan lugusid, mitte kõiki, aga kindlasti on sellised verstapostid, et nüüd on rumba aeg, nüüd valsi aeg, nüüd hitt 1967. aastast.

Salongiõhtu pole lihtsalt pidu, see on midagi erilist. Mida veel pakud?

Eks vinüülplaadid juba ise tekitavad erilise atmosfääri, aga kui tegemist on salongiõhtuga, peab sel olema ka lisaväärtus – toitlustus, valgus, interjöör, lilled ehk paljud pisidetailid, mis mõjuvad hea meeleolu loojana.

Kas salongiõhtu on ühekordne projekt?

Vaatame, kuidas esimese salongiõhtuga läheb.

Eks huvist sõltub ka, kas teha kord kvartalis, kord kuus. See on praegu väga värske projekt, aga arvan, et see võiks olla väikese intervalli tagant. Järgmine salongiõhtu võiks olla näiteks 15. jaanuaril.

Aga kõigepealt neljatunnine salongiõhtu 6. detsembril. Paned ülikonna selga, võtad kaaslase käevangu, ulatad šampanjaklaasi, tuleb lugu, tantsime, tantsime niikaua kui tantsime ja läheme koju.

Nii ma kujutan 6. detsembri õhtut oma vaimusilmas ette ...

Millega iga päev tegeled?

Olen Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kaasaaegse ja karaktertantsu õppejõud, õpetan lavakunsti teise kursuse tudengitele klassikalist tantsu ja liikumist. Peale selle aitan Jõgeval kohalikku kooliteatrit.

Lõpetanud Tallinna ülikooli koreograafia, magistri. Tudengina käisin Prahas, rohkem olen ise teisi koolitanud, teinud teatrilaagreid.

Roald Talfeldti 2012. aastal loodud eskiis. Konstruktiivne lahendus teraskonstruktsioonist klaaskatusele on vaid üks paljudest võimalustest. Ideaalse lahenduse leidmiseks tuleks pärast projekteerimistingimuste väljatöötamist korraldada ideekonkurss.

Hoiame Pirita kloostrit ka järeltulevatele põlvedele Pirita kloostri varemed on nii Pirita kui ka kogu Tallinna üks tähtsamaid ajaloo-objekte ja turistide külastuspaiku. Selle aasta 29. märtsil avaldasin esimese artikli, milles arutlesin statsionaarse katuse rajamise teemal Pirita kloostri varemetele.

Pärast artikli ilmumist Pirita ajalehes ja Pirita linnaosakogu järelepärimisi vastas muinsuskaitseamet: „Tegemist on mälestisega, mis on kaitse all varemena ning see on kontseptuaalne, emotsionaalne ja põhimõtteline küsimus, mis kaalub argumendina üles soovid mälestist statsionaarselt kasutada. Seega ei näe muinsuskaitseamet võimalust rajada Pirita kloostrile alaline katus.”

Ma ei ole olnud kinni ainult ühes idees rajada Pirita kloostri varemetele alaline katus. Valikuid on ju hoopis rohkem: kas hoone kinni ehitada koos alalise katusega või paigaldada hoone kohale katus, mis kaitseks kontserdikülastajaid suvel ja sügisel vihma eest või hoopis avanev-sulguv katus vajaduse järgi. Tänapäevaseid tehnilisi lahendusvõimalusi arvestades võib katus olla klaasist, alumiiniumkonstruktsioonidega, plastist, puitlaastplaatidest jne. Kuna Pirita klooster on väärtuslik arhitektuuriline mälestis, peab sellele lähenema ka erilise hoole ja lugupidamisega. Et midagi projekteerima hakata, tuleb alustada projekteerimistingimuste väljatöötamisest. Kõige lihtsam on alati vastata, et ei saa. Selline vas-

tus ongi meie ametkonna suur viga, millega peletatakse erinevad ideed eemale. Võiks ju mõelda positiivses võtmes. Et kuidas saaks?

Samas möönab muinsuskaitseameti esindaja, et Pirita kloostri varemete ajutise katuse rajamise teemat on mitmel koosolekul arutatud ja esitab vastuseta jäänud küsimusi: kuidas mõjutab uus katus olulisi vaateid varemetele, kuidas ilma müüre kahjustamata katusetarind rajada, kas uus tarind eeldaks sisemisi poste, mil määral muutuks hoone sisekliima jne.

Selliseid küsimusi lahendabki projekteerimistingimuste väljastamine ja edasine projekt. Alustaks siis projekteerimistingimuste väljatöötamisest ja vaatame, kas ja milliseid lahendusi leiduks.

Selle kogukonda üles kutsuva artikli juurest leiate väikese kupongi, et välja selgitada, mida arvavad Pirita kloostri varemetele katuse rajamisest Pirita elanikud. Praeguses etapis on veel vara rääkida katuse tehnilistest lahendustest, disainist, materjalist, stiilist. Jäägu need otsused pädevate spetsialistide lahendada. Teie arvamusest oleneb, kas minna edasi Pirita kloostrile katuse ehitamise ideega või see eos maha matta. Tänan ette kõiki kaasamõtlejaid ja vastajaid!

Kupongi vastusega saate postitada Pirita linnaosa valitsuse postkasti selle sissepääsu juures või anda tuppa 128.

Merle Klandorf, Pirita linnaosakogu kultuuri ja hariduskomisjoni esimees

Olen Pirita kloostrile katuse rajamise poolt

o JAH Miks?

o EI Miks?

Palun tooge täidetud kupong Pirita linnaosa valitsuse postkasti (Kloostri 6) või tuppa 128 kuni 27. detsembrini.

Avatud on küsitlus sotsiaalmeedias www.facebook.com/piritalinnaosa/.

8

JÕULUD

29. november 2019

Jõulud – aitamise, andestamise ja armastuse aeg Peagi jätame selja taha aasta kõige pimedama ja kõledama aja. Käegakatsutavas kauguses on küünlasäras jõulud ja ilutulestikus aastavahetus.

Jõulukuus tehakse ikka tagasivaade möödunud aastale – on, mida ilusat kaasa võtta ja on, mida unustada. Ülle Rajasalu, Pirita linnaosakogu esimees, põline piritalane

Me elame asjade maailmas. Ikka paremad autod, suuremad korterid ja majad ning ilusad nipsasjad. Vaimsus ja esivanemate tarkus – on see tõesti kaduvik?

Väga sooviksin, et oleksime vähem nõudvad omi vajadusi rahuldama ja ulataksime abikäe neile, kes seda meist rohkem vajavad. Et oleksime rohkem ühtehoid-

vamad ning hooliksime kaasinimestest.

Et oskaksime olla tänulikud kõige selle eest, mis meil on.

Jõulukuus räägitakse heategudest, aitamisest, teistele mõtlemisest. Sageli muutuvad head mõtted ja sõnad lihtsalt sõnakõlksuks, kui neid liiga palju öeldakse.

Aga heategu, ka kõige väiksem, ei devalveeru kunagi. Ehk vaataksime avali pilguga enda ümber – abivajaja võib olla sinu naabripere või üle tänava elav memmekene.

Andestus ja armastus – neid kuldseid sõnu teavad kõik. Kõik me eksime, sageli teeme tahtmatult haiget oma lähedastele, kolleegidele, tuttavatele, mõnikord saame haiget ka ise. Õppigem andeks paluma, aga samuti andestama nii iseendale kui ka teistele. Usku-

ge, see annab hingele jõudu ja hoiab meid õigel teel.

Armasta iseennast, siis suudad armastada ka teisi! Vaenujalal olemine kurnab iseennast ja kurvastab teisi. Me kõik tahame olla õnnelikud, et õnnelikud oleksid ka meie lapsed ja nende lapsed – nii põlvkondade kaupa.

Pakume kaaskodanikele südamlikkust ja soojust. Seda sooviksime enesele teisteltki. Alustame siis iseendast: püüame olla rahumeelsemad, armastavamad ja andestavamad. Siis võime loota, et oleme kaitstud ja hoitud! Võib-olla seepärast ootamegi jõuluaega? Igal aastal uuesti ehtides ja valmistudes. Kas suudaksime ka kaunistada oma hinge ja vaimu, otsides üha rohkem hingelist tasakaalu ja aina vähem materiaalset?

Jõulud olgu hingele, mitte rahakotile.

Pirita klooster kutsub advendikontserdile 1. advent – 1. detsember esineb Pirita koor “Birgitta” Ansambel „Tuli taevast”

Detsembrikuus Mähe kirikus 1. detsembril – esimene advent. I advendiküünla süütamine.

Jutlus – vanempastor Ruudi Leinus. Muusika – Marie-Helen Aavakivi (viiul) ja Maret Vihmann (klaver). Toimub Issanda surma mälestamine.

7. detsembril kell 15 kogupere jõuluüritus. Külla tuleb nukuteater Talleke. Lastele üllatused ja meisterdamine.

8. detsembril – teine advent.

Jutlus – Veljo Kaptein Olevistest. Muusika – Ott Indermitte (bariton) ja Paul Daniel (kitarr). Kirikukohv.

15. detsembril – kolmas advent. Jutlus – Aamo Remmel. Laulab Mähe koguduse ansambel Urve Pihlaku juhatusel, klaveril Maret Vihmann. Kirikukohv.

22. detsembril – neljas advent.

Jutlus – Kuldar Taveter. Muusika – vanamuusikaansambel „Tuli taevast”. Jõululaulude ühislaulmine.

Kirikukohv.

2. advent - 8. detsember esinevad Merivälja kooliõpilased

3. advent – 15. detsember esinevad Pirita Majandusgümnaasiumi õpilased Kõik kontsertid algavad kell 18.00 Pirita Kloostri kabelis

Nukunäidend

JÕULULUGU Laupäeval,

7. dets kell 15.00

24. detsembril – jõululaupäev.

Jumalateenistuse algus kell 15. Jutlus – Raido Oras. Laulab Airi Allvee, klaveril Siiri Ratas. Piparkoogid ja kommid.

25. detsembril – esimene jõulupüha. Jumalateenistus kell 12. Koguduse jõulupuu, kuhu ootame kõiki koos peredega. Jõulujutud, kohvilaud ja jõululoterii!

29. detsembril aasta viimase pühapäeva jumalateenistus kell 11. Jutlus – Raido Oras. Ühislaulmine. Kirikukohv.

1. jaanuaril kell 15 – uusaasta! Jutlus – vanempastor Ruudi Leinus. Uusaasta soovid. Klaveril Siiri Ratas. Issanda surma mälestamine.

TALLINNA LASTEHAIGLA

ja Vähiravifondi KINGITUD ELU

toetuseks

www.kooslasteheaks.ee

Mähe kirikus (Pojengi tee 31) Esitab Nukuteater Talleke www.lastemisjon.ee

Pärast näidendit on kohvilaud ja üllatused lastele. Üritus on tasuta ja kõik on väga oodatud!

Tellitud kaardid edastatakse kullerile 3 päeva jooksul.

Arve saadame Teie poolt näidatud e-posti aadressile.

Tellimusele lisandub postikulu 7 €

JÕULUD

29. november 2019

9

Inglipuul ootab täitmist 20 Pirita lapse jõulusoov Taaskord läheneb aeg, mil laste südamed põksuvad üha tugevamini saabuvate pühade ja jõuluvana kingikoti ootuses. Meie hulgas on ka lapsi, kel ühel või teisel põhjusel võib soovitud kink unistuseks jäädagi. Just nende laste silmadesse rõõmu toomiseks on Maxima ja Eesti Lasterikaste Perede Liit kogunud üle Eesti kokku 1905 lapse kingisoovid, mille täitmisel saab kaasa lüüa igaüks. Pirital ootab jõulukinke 20 last.

Pirita ja Lasnamäe kauplustesse on kuni 8. detsembrini püstitatud inglipuud siinse piirkonna laste jõuluunistustega. Igal puule riputatud sedelil on lapse nimi, vanus ja kingisoov. Inglipuu patrooni muusik Gerli Padari sõnul on paljud jõulusoovid väga praktilised, näiteks joonistamiskomplekt, sporditarbed või hooajalised riided. „Kuid on ka lennukamaid soove nagu näiteks puldiga helikopter. Pirital on olnud kõige populaarsemad soovid mänguasjad ja hügieenitarbed,” kirjeldas Padar.

Tänavuse, järjekorras juba 11. Inglipuu heategevusliku kampaania teeb eriliseks see, et kõrvuti kohalike omavalitsustega on kingisoovijaid välja selgitama asunud ka Eesti Lasterikaste Perede Liit. Seeläbi lisandub kingisaajate hulka 500 suurpere last, kes samuti ingli saavad. „Meie eesmärk on, et juba jõuludeks on Eestis heade inimeste abil kokku pea 2000 last, kelle rõõmsad silmad ja nobedad näpud õhinaga inglite tehtud kingitusi avada saavad,” lausus Padar.

Kingikampaanias osalemiseks tuleb valida kaupluses asuvalt inglipuult lapse jõuluunistus. Ostetud kingituse võib pakkimata kujul jätta poe infoletti või kassasse.

Samuti võib inglipuul soovitud kinke osta ka mujalt. Soovitud kingi võib ka ise valmistada ning tuua samasse Maxima poodi, kust kingisoov võetud.

Kõikide inglipuude asukohad leiab veebilehelt www.maxima.ee/inglipuu.

Detsembrikuus Pirita raamatukogus 7. detsembril kell 12 põnnihommik ettevalmistustega jõuludeks. Vaatame jõuluraamatuid ja meisterdame. Lapsi ootab magus üllatus.

21. detsembril kell 10 raamatu-uudiste üritus täiskasvanutele ja lastele. Tutvustame uuemaid teoseid, jagame lugemissoovitusi ning räägime teadmiskirjandusega haakuvatel teemadel.

7. ja 21. detsembril kell 10.15 keelekohvikud eesti keele huvilistele. Harjutame kõnelemist erinevate teemade kaudu ning jagame raamatu-uudiseid.

Kudumisring saab kokku 4. ja 18. detsembril kell 17.30–19.30. Töökeel eesti ja vene keel. Kudumisringi palume kaasa võtta enda kudumisvahendid.

10 VABA AEG

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 SÜNDMUSED NÄITUS

Tarrvi Laamanni koloriitne maalinäitus "Impulss India – art Tarrvinism" 2. detsembrist kuni 9. veebruarini Näitusel olevate maalide sünd sai alguse ülemöödunud aastal Indias, lõpetatud said need möödunud aastal Eestis. „Selle näituse looming sai koloriitne ja kontrastne nagu India elu.

Inspiratsiooni on andnud India elanikud ja sealne lopsakas loodus – soe päike ja rikkalik kultuuriruum. Impulsi olen võtnud otse loodusest ja kohalikust kultuurist - abiks olid India lapsed, nii rikkad kui vaesed ja viimase kihina katab lõuendeid Indiale omastes erksates toonides õlivärv, mis voogab ja pulseerib maalidel sarnaselt kohaliku rahvamuusika rütmides,” kirjeldas kunstnik. Indias valminud maaliseeria on juba mitmes, kus kunstnik võtab impulsi kohalikust kultuurist ja kirjeldab sealset keskkonda vaatajale läbi omase maalikeele.

Vaata: www.laamann.ee; www.instagram.com/tarrvi.laamann; www.facebook.com/TarrviLAAMANN; www.noar.eu/et/kunstnik/tarrvilaamann PAARISTANTS ON TAGASI! Pirita Vaba Aja Keskus esitleb „Salongiõhtu vinüülplaatide saatel” 6. detsembril kell 19.

Salongiõhtu on seltskonnatantsude õhtu hubases miljöös vinüülmuusika saatel. Lavale astuvad säravad muusikatähed, kes ajastuüleselt hingavad ühes rütmis koos tantsijatega. Salongiõhtu eesmärk on pakkuda kvaliteetset ja sisukat õhtut ning sütitada liikumise kaudu omavahelist suhtlemist. Plaate valib ja muusikat mängib koreograafist melomaan Kristjan Rohioja. Avatud on kodukohvik Pirita aiad. Pilet 3 eurot. Kõik tantsuhuvilised on oodatud! Täpsustav info www.piritavak.ee või keskuse FB sündmuse all.

PIRITA AIAKLUBI KUTSUB LOENGUSSE Ülli-Riina Sildniku (Helga taimeaed) loeng „Kas sa neid varjutaimi juba tunned?”, rohevahetus ja aiakohvik 7. detsembril kell 10.30.

Loengu algus kell 10.30 (kestvus 1,5 h). Pilet 5 eurot. Info ja registreerimine piritaaed@gmail.com või Pirita aiaklubi FB sündmuse all.

SÜNDMUSED 1. detsembril kell 18 kutsub lauluklubi Birgitta kõiki Pirita kloostri advendikontserdile. Kontsert on tasuta. Sissepääs uue kloostrihoone väravast.

Laste ja noorte võimlemisvõistlused 13.–14. detsembril Võimlemisvõistlused tüdrukutele toimuvad 13. detsembril kell 17 vanusele 5–7 aastat ja 14. detsembril kell 11 vanusele 7–13 aastat. Võistlusi korraldab treener Helgi Asi.

6. detsembril kell 15 kaminasaalis Raamatuklubi. Koostöös Pirita raamatukoguga. Kaetud kohvilaud. Tasuta.

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 HUVIRINGID SAORI kudumine erivajadustega lastele. Ootame kuduma 6–19-aastaseid erivajadustega lapsi K kell 15–18.

Kuutasu 5 eurot. Juhendaja Anneli Säre. Registreerimine klaarika.post@piritavak.ee. SAORi telgedel kudumine on piirangutevaba, loomingulist rahuldust pakkuv, teraapiline töö. See on nagu mäng muusikainstrumendil, millel helide asemel on värvid või nagu maalimine, kus pintsliks on süstik ja lõuendiks lõimelõngad. Koo just nii nagu hing ihkab, ela välja oma emotsioonid, naudi! Ja see teeb õnnelikuks.

Saori sai alguse jaapanlanna Misao Jost, kes tundis tugevat traditsioonide survet, kõike pidi tegema väga täpselt nii, nagu oli tehtud mitusada aastat enne teda, omaalgatus oli välistatud. Loomingulise natuuriga inimesele oli see ahistav, ta tahtis ka ise midagi luua ja alustas katsetusi. Tema suureks üllatuseks võeti uudsed ideed väga hästi vastu ja praeguseks on ainuüksi Jaapanis üle 30 000 saori kuduja.

Vähemalt 40 riigis on inimesed leidnud Saoris oma loomingule rakenduse.

Telgedel kudumine on igaühele jõukohane. Tehnika on lihtne, töötame kahe tallalauaga, olulised on värvid ja erinevate materjalide faktuurid. Kudumiseks sobivad harutatud lõngad ja lõngajupikesed. Saori kangast on eriti sobiv õmmelda kehakatteid, kootud materjal on hästi langev, pehme ja mugav. Saori sobib hästi lastele. Teljed on väikesed ja mugavad, juba alates 6. eluaastast on telgedel kudumine jõukohane.

Seeniortants „Merelaine” ootab uus liikmeid N kell 12.45–14.15. Kuutasu 3 eurot. Juhendab vastava koolituse läbinud Ivi Talimäe. Seeniortants on eriline tantsuvorm, kus õpitakse just seenioritele sobivaid tantse.

OODATUD KINOÕHTUD TULEVAD TAGASI! 7. detsembril kell 17 kinoekraanil Eesti dokumentaalfilm „Aasta täis draamat”. „Aasta täis draamat” (Kinoteater, 2019) on inspireeriv lugu iseseisvumisest, oma koha otsimisest ja sellest, et vahel piisab ainult väikesest juhusest, et veerema läheks lumepall, mis muudab kogu elu. Sissepääs laupäevasele kinoõhtule on tasuta!

29. november 2019

Pirita Vaba Aja Keskus ja Sotsiaalkeskus kutsuvad ühisele teatrikülastusele! 11. detsembril sõidetakse Piritalt Rakvere Teatrisse vaatama Urmas Lennuki etendust „Made in China”.

Etendusele järgneb ühine õhtusöök elava muusika seltsis. Täpsem info etenduse kohta https://www.rakvereteater.ee/made-china-0. Väljasõit Pirita Rimi parklast 11. detsembril kell 16.30. Pilet 35 eurot. Eelregistreerimine Pirita Sotsiaalkeskuse assistendi juures või telefonil 606 9050.

3. detsembril kell 11 saalis Avatud Soome keele tund. Pühendusega Soome Iseseisvuspäevale. Külaliseks Lisa Forss Soome Instituudist. Kaetud kohvilaud. Tasuta.

9. detsembril kell 11 Tervisliku jõulutoidu töötuba toitumisnõustaja Eva-Liisa Kaaristo juhendamisel.

Osalemistasu 3 eurot. Kohtade arv piiratud. Registreerimine tel 606 9050.

11. detsembril kell 11 kaminasaalis MTÜ Omaabi jõulumüük. Müügil eakate valmistatud käsitöö.

13. detsembril kell 12 saalis Jõulupidu. Oodata on jõuluvana. Kaetud kohvilaud. Tasuta.

15. detsembril kell 15 saalis Keskpäevatants. Tantsuks mängib Mati Kärmik. Pilet 3 eurot.

17. detsembril kell 13.30 Jõulupärja töötuba. Kohtade arv on piiratud.

Registreerimine tel 606 9050. Töötuba on tasuta.

NÄITUS Pirita Sotsiaalkeskuse saalis kunstiringi „Pintslikeerutajad” näitus.

Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 3. detsembril kell 16 kunsti- ja meisterdamise töötuba. Sellel korral meisterdame savist kuuseehteid. Tegevuses osalemiseks registreeri end noorsootöötaja juures või mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 hiljemalt 2. detsembriks.

4. detsembril kell 16 lauatennise turniir. Parimatele auhinnad!

5. detsembril kell 16 piljardi turniir. Osavamatele auhinnad!

6. detsembril kell 16 Austria kultuuriõhtu. Külaline Austriast kokkab rahvuspärast sööki, teeb mänge ning tutvustab oma kodumaa kultuuri. Osalemiseks registreeri end noorsootöötaja juures või mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 hiljemalt 5. detsembriks.

10. detsembril kell 16 Just dance tantsuvõistlus. Mängime Xbox360 Just dance mängu.

11. detsembril kell 16 Twisteri päev. Kui keerdu suudad end ajada?

Keeruta spinnerit ja saad teada, milline ülesanne sind ees ootab. See on tõeline väljakutse! Viimane püsti jäänud mängija võidab auhinna!

12. detsembril kell 16 Kokandusring. Teeme jõulušokolaadi. Osalemiseks registreeri end noorsootöötaja juures või mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 hiljemalt 11. detsembriks.

13. detsembril kell 16 Teeme ise! Algab uus projekt! Iga kord teeme midagi uut ja huvitavat. Seekord restaureerime vanamoelist nahast tugitooli.

18. detsembril kell 16 meisterdame linnukestele toidumaja. Kõikidel noortel on võimalus valmistada linnukestele plastpudelitest söögimajakesi ning sinna sisse panna toidupoolist. Hiljem ootame fotosid lindudest ja isetehtud söögimajadest meie FB kontole. Fotode vahel läheb Facebookis käima loos, kus enim meeldimisi saanud foto saab auhinna.

Fotosid ootame kas e-mailile mahe@ piritavak.ee või Mähe Vaba Aja Keskuse Facebooki. Linnumaja tegemises osalemiseks registreeri end noorsootöötaja juures või mahe@piritavak.ee hiljemalt 17. detsembriks.

19. detsembril 15 jõulupidu. Üheskoos naudime jõulumuusikat, meisterdame lõbusaid piparkooke ning mängime mänge.

23. detsembril kell 12 lauamängude päev 31. detsembril kell 12 jõulufilmi vaatamine. Noored valivad ise, millist jõulufilmi nad soovivad vaadata.

Registreerimine ja info: E-post: mahe@piritavak.ee, tel 605 9516. www.piritavak.ee/mahe.

Facebook: www.facebook.com/mahevabaajakeskus. Instagram: Mahe

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3

HUVIKOOL

UJUMISTUNNID LASTELE 3-6a MINIDELFIINID 3-4,5a (E, T, K, N KELL 18, L KELL 12)

DELFIINID 4,5-6a (E, T, K, N KELL 19, L KELL 11)

VELLO VAHERI AKROBAATIKA 4-6a (E, N KELL 18:00)

MUUSIKARING 4-6a (T KELL 17:15)

ILUVÕIMLEMINE 4-6a (E KELL 17:00, K KELL 16:15, 17:15)

TANTSURING 4-6a (N KELL 16:45)

KOKANDUSRING 5-8a (N KELL 16:30)

LISAINFO: www.naba.ee REGISTREERIMINE: huvikool@naba.ee telefon: 6063890 Naba lasteaed Metsavahi tee 24a, Pirita

TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 3. detsembril kell 16 geelküünalde töötuba. Advendiaja alguse puhul meisterdame kaunid geelküünlad.

5. detsembril kell 16 Kose kokkamine. Jõulumeelses kokkamises õpime piparkoogimaja tegema.

9. detsembril kell 16 jõuluviktoriin. Põnev viktoriin – esikolmikule auhinnad.

13. detsembril kell 16 filmiõhtu. Küpsetame piparkooke ja vaatame jõulufilmi.

17. detsembril kell 16 DIY jõulukaunistused. Meisterdame jõulukaarte ja kuuseehteid.

19. detsembril kell 16 jõulupidu noortele. Jõuludisko, mängime mänge.

Teeme jõulujooki ja kooki.

19. detsembril kell 11 eakate kohvihommik Registreerimine ja info: E-post: kose@piritavak.ee, tel 600 6391 www.piritavak.ee/kose. Facebook: www.facebook.com/kose.vabaajakeskus Instagram: Kosevabakas

REKLAAM 11

29. november 2019

Merivälja Pansionaadis

Reakuulutused

(Ranniku tee 48)

16.detsembril 14:00 - 16:00

Remont- ja viimistlustööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. Info tel 510 0250, raul@vivamees.ee VEENILAIENDITE ravi ilma järjekorrata Tallinnas. Dr Vilkevičius. Hind al 69 eurot. Tel 669 0806, www.vita.ee NAHAARSTID saatekirja ja järjekorrata Tallinnas. Dr Aarne, Dr Zagnin. Vastuvõtt 50 eurot. Info tel 669 0806, www.vita.ee Korstnapühkija Tallinnas ja Harjumaal.

Teeme küttesüsteemid puhtaks ja ajame paberid ka korda! Uuri lisaks www.lõõr.ee või 5821 6554 Ohtlike puude langetamine, hekkide ja õunapuude lõikus. Tel 521 0334 Müüa puitbrikett 155 eurot / 960 kg, turbabrikett, pellet premium, kuiv lepp ja kask 40 l kotis, kuivad kütteklotsid 48 kotti / 110 eurot. Tel 5692 4924 Hoonete soojustamine puistevillaga, teostame ka vajalike eeltöid. Konsultatsioon objektil TASUTA! Puistemees OÜ, tel 501 6689, ken@puistemees.ee Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puude/okste langetamine, viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga).

Heki lõikus ja pügamine. Tel 5348 7318, epost igor@inkteenused.ee Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel 5352 9476, e-post: mehitus@ gmail.com Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad.

Tel 522 1151. Info www.nagusul.ee

Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, tel 516 8180 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad.

Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. e-mail:margus@ korvent.ee, tel 552 6281

Eralogopeed võtab vastu Pirital. Tel 505 9605 Korstnate ladumine ja pühkimine. Tel 5461 6929 Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel 509 2936

Litsenseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ventsüsteemide puhastus, ka korterelamutes. Küttekollete ehitus, paigaldus ja remont. Akti väljastamine Päästeameti ja kindlustusseltside jaoks. Tel 5690 0686, korsten.korda@gmail.com Koguja soovib osta eesti ja vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid, ordeneid, margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokumente, etikette, silte jne. Kuulutus ei aegu. Iga päev kl 11–21. Tel 5595 5996, harvem 657 0263 Teostame vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodetega seotud töid.

Vihmaveerennid toodame kohapeal valtsimismasinaga – puuduvad liitekohad, Vihmaveerennid OÜ, tel 527 1059, info@vihmaveerennid.ee Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim

UKU SUVISTE ITHAKA MARIA

Allahindlused!

Jõulud Peterburis

MAIRE ELISTE MUUSIKAKOOLI KOORID JA SOLISTID

BÄND JAAK JÜRISSONI JUHENDAMISEL, VIIULIL MARILIIS UIBO

Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvärava komplekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplektkuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus osutab majandamisnõustamise ja võlanõustamise teenust!

Majandamisnõustamise eesmärk on aidata kaasa isikute ja perede paremale majanduslikule ja sotsiaalsele toimetulekule, õpetades inimesi oma rahalisi ressursse oskuslikult kasutama ja võlgadesse sattumist ennetama. Majandusnõustamise sisuks on isiku tulude-kulude analüüs, pere-eelarve koostamine ning oskusliku majandamise ja võlgade vältimise õpetamine. Ootame majandusnõustamise teenusele Tallinna elanikke, kes soovivad saada õpetust selle kohta, kuidas väikese sissetulekuga paremini hakkama saada.

Majandusnõustaja vastuvõtt toimub tööpäeviti aadressidel: l Tuulemaa 6 l Mahtra 44 Võlanõustamise eesmärk on parandada rahalistesse raskustesse sattunud isiku või pere toimetulekuvõimet. Võlanõustamise sisuks on nõustamine ja teabe edastamine võlgnike õigustest, kohustustest ja abisaamise võimalustest seoses tekkinud võlgadega ning abistamine dokumentide koostamisel ja taotluste esitamisel. Võlanõustamine on nõustav teenus, materiaalselt abi ei anta.

Võlanõustaja vastuvõtt toimub tööpäeviti aadressidel: l Tuulemaa 6 l Akadeemia 34 l Mahtra 44 l Männiku tee 92 (ligipääs ka liikumispuudega inimestel) Kokkuleppel tulevad nõustajad teie asutusse gruppe nõustama, sh rääkima oskuslikust majandamisest ja võlgade ennetamisest ning sellest, kuidas võlgade tekkimisel toimida.

Nii majandusnõustamine kui võlanõustamine on Tallinna elanikele tasuta.

Info ja registreerimine: l tööpäeviti kell 9-16 telefonil 666 0886 l e-posti aadressil: volanoustaja@swcenter.ee

ÕNNELIK SEENIOR RAAMATUKOGUS Üritustesari „Õnnelik seenior raamatukogus” Pirita raamatukogus (Metsavahi tee 19).

Sari koosneb tegevus- ja vestlushommikutest ning töötubadest. Üritused toimuvad kord nädalas neljapäeviti kell 14 või laupäeviti kell 12.

5. detsembril kell 14 avab Mare Sihvre omaloominguliste kinnaste näituse ja räägib kindamaagiast.

12. detsembril kell 14 räägib Priit Dreimann toiduohutusest ja selle tagamisest.

14. detsembril kell 12 mängitakse kabet, malet ja täringumänge. Üritustesari kestab 2019. aasta septembrist kuni 2020. aasta maini.

Projekti toetab sotsiaalministeerium.

Lisainfo: Pirita raamatukogust telefonil 683 0955 ja e-post aadressil pirita@tln.lib.ee.

Projektist saab pikemalt lugeda Tallinna Keskraamatukogu veebilehelt https://keskraamatukogu.ee/seenioridele

Täiendav info: http://www.swcenter.ee/teenused

12 REKLAAM

Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!

Rea

UNUD KASS! Oktoobris Ajaloomuuseumis

Reakuulutused VEENILAIENDITE ravi ilma järjekorrata Tallinnas. Dr Vilkevičius. Hind alates 69 eurot.

Info: www.vita.ee või tel 669 0806.

sed kuulutu

Lõikan hekki ja trimmerdan. Tel 5554 7291.

tel rdan. Info ja trimme ata Taljärjekorr ravi ilma alates 69 eurot.

IENDITE VEENILA Vilkevičius. Hind 0806. tel 669 linnas. Dr a.ee või Info: www.vit ketti, pelleetti, turbabri leppa ja kaskuiva euMüüa puitbrik ja 6 mm), kotti/110 teid (8 mmja kütteklotse 48 ke (kotis) 4924. otsib 5692 rot. Tel ise lapsega priäel asuv kahe koolieal Noor pere vahetada Maarjam e (90 3-toalin st võimalu suga aiaga Meriväljal, Kosissepää Pirital, a, aga vaatse ajaosa) väiksem m2) korter(m mes asuva ga + vajaduree eramaja sel või Haabnee lt 4-toalis . Maja võib vajadasuuvähema satsioon jäänud liiga väiksel kompenmaja on Teile liiga meile jäänud edasi monti. Kui korter on t ja elame reks, siis vahetus 529 9576 (Kertu). teeme e seks Helistag ja puuearmsal Pirital! ikus eakale nus: juustelõ 5592 8588.

Kodutee le. Kaie e. Info tel tega abivajaja eratund se keele Annan prantsu est aia õunt 5344 4808. ine Teie pressim hla Õunama ähim kogus 5863. emes. V Rohune kg. Info tel 5593 s, parumbes 30 puhastu ja vaipade mööbli eripuhastus. Lisainfo Pehme e jm keti õlitamin 7956.

5593 oonita. telefonil ilma operatsi s. Vasidide ravi ata Tallinna tel Hemorro jata ja järjekorr www.vita.ee, Saatekir 40 eurost. tuvõtt alates ühkija teenus.

669 0806. a korstnap nistuseg akt. Tel 5689 0125, Kutsetun tööde kohta il.com Tehtud p@gma kuldnoo e-post:

Müüa puitbriketti, turbabriketti, pelleteid (8 mm ja 6 mm), kuiva leppa ja kaske (kotis) ja kütteklotse 48 kotti/110 eurot.

Tel 5692 4924.

Lõikan hekki 5554 7291.

Koduteenus: juustelõikus eakale ja puuetega abivajajale. Kaie 5592 8588. Õunamahla pressimine Teie aia õuntest Rohuneemes. Vähim kogus umbes 30 kg.

Info tel 5593 5863.

Hemorroidide ravi ilma operatsioonita. Saatekirjata ja järjekorrata Tallinnas. Vastuvõtt alates 40 eurost. www.vita.ee, tel 669 0806.

6. oktoobril kell 12 pühapäevane TEL: 506 lastekino Filmimuuseumis – „Bul4059 lerby lapsed” (režissöör Lasse Hallst-

Pikaaegse kogemusega ülikooli õppejõud annab inglise keele eratunde. Tel 506 3950.

Eratunnid matemaatikas ja füüsikas põhikooliõpilasele. Kontakttunnid Meriväljal. Tel 517 7611. javar@javar.ee www.javar.ee Pakun 0–24-kuu vanustele beebide hoidmist Viimsi ja Pirita piirkonnas. Kaja, tel 5669 9777.

Hoonete soojustamine puistevillaga, teostame ka vajalike eeltöid. Konsultatsioon objektil TASUTA! Puistemees OÜ, tel 501 6689, ken@puistemees.ee

Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 53 529 476 email: mehitus@gmail.com Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, tel 516 8180.

ritud, valge

pole midagi. Bullerby on koht, kus nad Teostame vihmaveesüsteemide kass halli ja katusesabaga ja veedavad rõõmsalt oma imelist lapseturvatoodetega seotud töid. Vihmaveerennid kõrvad põlve, sellist, mida igaüks meist endaega, must toodame kohapeal valtsimismasinagapuu- nina, helesinised OÜ, le sooviks. duvad liitekohad Vihmaveerennid silmad. tel 527 1059,Tsipeer info@vihmaveerennid.ee itud.

Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseidVaevat ja dokumente ning muid Eesti asu 100 eurot. ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid.

Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim.

Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puude/okste langetamine, viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Heki lõikus ja pügamine. Tel +372 5348 7318, e-post igor@inkteenused.ee

Hekkide ja viljapuude lõikus. Tel 5663 0024.

Kutsetunnistusega korstnapühkija teenus.

Tehtud tööde kohta akt. Tel 5689 0125, epost: kuldnoop@gmail.com

Koguja soovib osta ja vene münte ja röm, Rootsi 1986). Astrid Lindgreni raa3.eesti august Kloostri- matu järgi valminud filmi peategelased paberrahasid, aumärke, medaleid,il ordeneid, metsa rajooni margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokus on on lapsed Liisa, Lasse ja Bosse Vahetamente, etikette,kadunu silte jne. Kuulutus ei aegu. lust, Anna ja Britta Põhjatalust ning Olle d kass.

Iga päev kl 11-21. Tel.5595 5996, harvem tel ja tema väike õde Kerstin Lõunatalust.

657 0263.

Rohkem lapsi Bullerbys ei ole, aga sest Kastree

Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvärava komplekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplektkuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee

ISTIKUTE MÜÜK Kloostrimetsa puuko

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Uuri lisaks www.lõõr.ee või tel +372 5821 6554

Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. e-mail:margus@korvent. ee, tel 552 6281.

Muudame Teie aia kauniks – lõikame viljapuid, pügame hekke,langetame puid, freesime kände, niidame muru ning vastavalt Teie soovile teostame ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 5563 7666.

Rohkem infot kodulehelt www.ifhaljastus.ee

Soovid olla sisemiselt tasakaalus, rahulik, leevendada kergelt oma tervisevaevusi? Tule

Litsenseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ventsüsteemide puhastus, ka

Korstnate ladumine ja pühkimine. tel 5461 6929.

Korstnapühkija Tallinnas ja Harjumaal. Teeme küttesüsteemid puhtaks ja ajame paberid ka korda!

lossis õpituba sugupuu uurijaile.

E-L 10.00 Seekord -18.00 räägime, kuidas otsida eluloolisi detaile. Õpituba juhatab genealoog

ja ajaloolane Fred Puss Eesti Isikuloo info telefoni l 509185 Keskusest. Õpituppa3 saab registreerida www.ajaloomuuseum.ee.

hiina tervisevõimlemise tundi, mis sobib igas korterelamutes.

Küttekollete ehitus, paigalga, usedus vanuses inimesele, ka pensionärile. Viimsis ja remont. Akti väljastamine Päästeameend esmapäeviti lasteaiaslah kell 19 või ti ja kindlustusseltside jaoks. Tel 5690 0686, se VäikekellPäike ud! uudkolmapäeviti 11, info: korsten.korda@gmail.com alElujõusaalis ekonks 510 3886.

Saadav Heidi haagis Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või gardevad puude langetamine,hekkide ja õunaataOhtlike roobi projekteerimisel. Parimad hinnad.

Tel 522 1151. Info www.nagusul.ee eemald puude lõikus. Info tel 521 0334. i 74001

13. oktoobril kell 12 pühapäevane lastekino Filmimuuseumis – „Veel Bullerby lastest” (režissöör Lasse Hallström, Rootsi 1987). Astrid Lindgreni Bullerby-raamatute põhjal valminud film räägib väikese Bullerby küla laste lustakatest seiklustest.

Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel 509 2936.

Klaverihäälestus teenus elukutseliselt häälestajalt. Lisainfo ja tellimine: www.juhanungru.ee.

UAD 21, Viims maa KAITSERA AITSED Harju Aiandi tee KARTERIK ONKSUD 5125005 (+372) HAAGISEK 5137070 AKAITSED (+372) e ATV PÕHJ D skoauto.e ATV SAHA TE SAHAD info@kone MAASTURI IKUD PAADITARVUTUS VÕTAB VASTU TORUPAIN DED ÕPILASI TERASPIIR KTID ERIPROJE

VÕTAME VASTU ÕPILASI JÄRGMISTESSE RÜHMADESSE LASTERÜHM (4-6 ELUAASTAT) JUUNIORITE RÜHM(7-12 ELUAASTAT)

jooga Black Dog dio uus stuu ama 11 Uus-Sad

ma

Petrooleu mi

na

ool

Ülik

Tallin

a mnt

Narv Karu

astuudio

ma 11 Uus-Sadayin, shindo,d

Vase

Tunnid toimuvad 2 avas st korda nädalas .ee enna aadressil Kase 120, Tallinn Tule .blackdog ni www Kuumaks - iplaa 90 eurot Vaata tunn

EP30

Tuukri

ja registeerimine sa,Infohath

brist 8. septem tama!

Circle K

ada

EP39

kri

Tuu

REGIONAALNE RÜHM (10-14 ELUAASTAT NING 15-20 ELUAASTAT)

saline tart 6-o Joogas kursus: algajate a, yin

Nafta

e tsoon

a parkimis

Kesklinn

s-S

usel

idu kaug

TEISMELISTE RÜHM (13-20 ELUAASTAT)

Rattasõ

20. oktoobril kell 12 pühapäevane lastekino Filmimuuseumis – „Röövlitütar Ronja” (režissöör Tage Danielsson, Rootsi 1984), Astrid Lindgreni samanimelise raamatu järgi. Sel ööl, kui röövlipealik Mattisele sündis pisitütar, möllas metsik torm ja äike lõi pooleks Mattise suure röövlilossi. Röövlitütar sai nimeks Ronja ja kasvas vapraks tüdrukuks, kes julges minna avastama Mattise metsa, kus elutsevad igat sorti olevused – ka ohtlikud, nagu näiteks hallvanakesed ja harpüiad.

AM

27. septem ber 2019

Aiandi tee 21,

Viimsi 74001 Harjum (+372) 512500aa (+372) 513707 5 0 info@konesko auto.ee

27. oktoobril kell 12 pühapäevane lastekino Filmimuuseumis – „Hulkur Rasmus” (režissöörid Olle Hellbom ja Rolf Husberg, Rootsi 1981).

Südamlik film on valminud Astrid Lindgreni samanimelise raamatu järgi.

Ajaloomuuseum, Pirita tee 56

g, power,

Koidula

di on kuutas e liituma ja tüdruk lastele. vadia noorte juba teguts FC Levad uid u 40 evate FC oovõistk vad vutim ia Jalgpa 2013.– ondad llikool Leega. is omand last, kellestängutarkusi te treeni 2015. aastal aenam ngud toimu sündin enami Muuga neljapäeviti kui 400 ud poisk elab ja kell 18–19vad teisipäeviti kool pakubMerivälja piirkon Pirita, Mähe, jamäe jalgpallikesk FC Levadi ja lastele nas. kandis lenurg võimalust Huvialauses aadres a Maarja a 1. oma koduli mängi turvalises keskko tele liitujatTreener on sil TuuAivar miseks nnas ni gümna ta, edaspi ele on esime Priidel. Uualates lasteai jalgpalne tugevuasiumi lõpuni aeast kuhul kui di on kuutas ne kuu tasuühest . „Meie s on nerid, perest u 30 eurot. dia Jalgpa kaunis toredad ja tublidpeamiosalev Jumäel ning jalgpa enam last, llikooli treenin ad FC Levatreellikesk aluspin gutel siis us üles ehitat tasuta nult ühe Maarja kaks või nast lapse eest. kse õppem ud sportl kuni teravik kaudu aksu ai2012. ik püram uni on noorte aastal astuda iid, mille takse l vutiäs klubi esindu Maarja sündinud poisse sadel võima mäe staadi ti gutele rahvus oodasmees lik teisipä ha, et koondise suunas konna ja Eeseviti ja onile treeni 18.30– Pirita 20.00 nneljap nasti omaks kandi rahvas. Rõõm on äeviti 17.30. Treene ning pühap kell äeviti on meid när on Teet jest kasvav võtnud, jatele kell 16– keseda kinnit on Pajo. Uutele noorm Levadi on kuutasesimene kuu ab järängijat liitua Jalgpa tasuta e arv,“ u llikooli gei Hohlo , edaspi ütles Tüdruk 40 eurot. juhatu di v-Sim ute treenin se liige FC sipäev son.

Lisainf Sergud iti, kolma Jalgpa o: Indrek Peters päevit toimuvad teillikool i ja reedet oo, FC i tegevj e-post i kell uht, tel Levadia indrek @fcle vadia.e 514 6735, e

INDRE yin-yan opid, kursuse Väljaandj K PETER Uus joog a: Pirita, hatha, , worksh SOO Eesti jalgpa Linnaosa olitusedValitsus, a, vinyasa ashtang joogako llilege Kloostri Pareiko Toimetaja Yoga Alliance ning FCI nd Sergei Pareik telefon 645 tee 6, 11911 Tallinn, kutsuvad telefon 645Väljaandja Levad 7629, e-post 7600, faks: Pirita piritaleht@ kõiki vutih ia esindu o, noormängija 645 Linna smees tallinnlv.ee. d Darja Raua uvilisi osa Valits Trükikoda 7609, e-post pirita@tallinnlv.ee.

Ionina lapsi FC konna poolk AS Printall. aitsja Rasmu ja Daniil Toimetaja us, Kloo Levadia Jalgpa stri telefo llikooliga s Peetson n 645 tee 6, 11911 liitum 7629, a. e-pos Tallinn, telefo t pirita n 645 leht@ tallinnlv.ee7600, faks 645 . Trüki koda 7609, e-pos AS Print t pirita @tallinnlv all. .ee.

a mnt

Narv

30. aug ust 201 9

Saadaval uuds e lahenduse eemaldata ga, vad haagiseko nksud!

KAITSERAUAD KARTERIKAITSE HAAGISEKONK D SUD ATV PÕHJAK AITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKU D TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

23. oktoobril kell 19 Maarjamäe lossi tallihoones Eesti Muusika Kuulsuste Koja kohtumisõhtu – 2 Quick Start. Publiku ees on legendaarse ansambli 2 Quick Start liikmed Pearu Paulus, Alar Kotkas ja Ilmar Laisaar, kellega vestleb Sten Teppan. Piletid Piletilevist ja enne ürituse algust kohapeal.

9. detsember 9. detsember kell 16 kell 16 Pirita Linnaosa Valitsuse Pirita Linnaosa Valitsuse tee 6) saalis (Kloostrisaalis tee (Kloostri 6)

9. detsember kell 16

PIRITA EAKATE PIRITA EAKATE NÕUKOGU NÕUKOGU PIRITA EAKATE Pirita Linnaosa Valitsuse saalis (Kloostri tee 6)

Vestlema tulevad linnaosa vanem Liinatlinnaosa ja Aadu Jõgiaas, VestlemaTõnis tulevad vanemkes räägib Tallinna pensionäride ühendusest.

NÕUKOGU

Tõnis Liinat ja Aadu Jõgiaas, kes räägib Tallinna pensionäride ühendusest. saab 6. detsembrini VestlemaRegistreerida tulevad linnaosa vanem telefonil 645 7600 või kirjutades Tõnis Liinat ja Aadu Jõgiaas, kes räägib jekaterina.laidinen@tallinnlv.ee Registreerida saab 6. detsembrini Tallinna pensionäride ühendusest.

12 REK LA

FC Levadi rita lapsi a Jalgpallikool kutsub staadio kodukandis asuval kõiki Pinile 17.30– kool avab jalgpalli mängi e Maarjamäe 19.00. uued ma!

Treene homov 2014. ich. Uutele r on Olesia ja 2015. treeningrühm Jalgpalline kuu Kõiki vanem aastal ad 2013., liitujat Parktasuta ele on aid poissesündinud , edaspi eurot. dataks esime-

MODELLIKOOLI / book.com www.face aosa/ piritalinn

18. oktoobril kell 18 Filmimuuseumi ajutise näitusega „Eesti.

Talu. Film” kaasnev filmiprogramm – „Tõde ja õigus”. Režissöör Tanel Toomi suurfilm „Tõde ja õigus” (stuudio Allfilm) linastus 2019. aastal tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Film on valminud eestlaste ühe tüviteksti, A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” I osa ainetel.

FC Leva dia Jalg pallik ku ool Maarj tsub Pirita la amäele treeni psi ngutel e

vinya angelmodels.eu, +372 530 23 280

Sel aastal ilmub ajaleht veel 27. detsembril.

olis (Sompa 12. oktoobril tee 8) kell 13 Maarjamäe

Uu

Kuulutused ja reklaam ajalehes Pirita https://www.tallinn.ee/est/pirita/Piritaajalehe-reklaami-hinnakiri

12 M 11REKLAAM REKLAAM 11 KAD

REKLAA

27. september 2019

st 2019 30. augu

telefonil 645 7600 või kirjutades jekaterina.laidinen@tallinnlv.ee Registreerida saab 6. detsembrini telefonil 645 7600 või kirjutades Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 645 7600, faks 645 7609, e-post pirita@tallinnlv.ee. jekaterina.laidinen@tallinnlv.ee Toimetaja telefon 645 7629, e-post piritaleht@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.

TÕNIS MAA

Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee

Teie teenuse, toote või ürituse reklaam võiks olla siin!

Soovite tutvustada oma teenuseid, tooteid või tulevasi üritusi?

Parim võimalus jõuda iga piritalaseni on ajalehes Pirita!

Jälgi Pirita linnaosa tegemisi ja värskeid uudiseid ka facebookist!

FOTO : LAURA

KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

www.facebook.com/piritalinnaosa/

29. november 2019