PIRITA TEE LIIKLUSUURING NÄITAB, KUIDAS PÄÄSEDA UMMIKUTEST LK 2 ÜLEVAADE RAJATAVAST PIRITA PANSIONAADIST LK 4 MERIVÄLJA LASTEAED SAI UUE JUHI LK 6 31. juuli 2020 NR 7 (300)
www.facebook.com/piritalinnaosa
Tallinna linn ja Pirita klooster sõlmisid koostöölepingu
Künnapuu tänaval algab taastusremont
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Pirita Kloostri ülem ema Vimala (kodanikunimega Bindu Kuriakose) allkirjastasid kootöölepingu, millega lepiti kokku Pirita kloostri varemete ja ajaloolise kalmistu säilimise, matmis- ja pühapaigale kohase kasutamise ning ühistest huvidest lähtuvate tegevuste korraldamise osas.
Üks peatus pikal teel „Lepingu allkirjastamine ei olnud oma olemuselt mitte millegi lõpp ega ka millegi kardinaalselt uue algus. See oli lineaarsel ajaskaalal otsekui üks peatus, mil saab vaadata ajas tagasi ja hinnata olnut ning lootusrikkalt mõelda tulevikule. Pea 20 aastat oli vana kloostri varemetepark meie ordu hallata ja hoolitseda ja me tegime, mis suutsime. Aga on ka selge, et ordu võimalused ei ole võrreldavad linna omadega ning seetõttu oleme rahul, et saame selle lepingu alusel jätkata juba seni toiminud koostööd,” ütles Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Pirita Kloostri ülem ema Vimala. „Loodame mõneti uues vormis toimuma hakkava koostöö puhul, et lisaks tavapärastele olmelistele teemadele saab loodav koostöökogu hakata ka ette valmistama järgmise aasta juubeliüritusi: 2021. aastal möödub 585 aastat vana kloostri kiriku pühitsemisest ja 20 aastat uue kloostrihoone pühitsemisest. Need tähtpäevad on olulised nii meie ordule kui ka Pirita linnaosale, kelle lippu ja vappi ehib birgitiinide rist. Nii selle sõlmitud lepingu kui ka ordu ja linnarahva kogukondlik ühisosa baseerub neil väärtustel, mida hindab läbi sajandite meie ordu, mida hindab Maarjamaa rahvas ning mida ühiselt hoides saame edasi anda järgmistele põlvkondadele.” Moodustati koostöökogu Pooled moodustasid eesmärkide saavutamiseks Pirita kloostri varemetepargi
FOTOD: RENE SUURKAEV / PEALINN
Koostöölepe sätestab poolte koostöö Pirita kloostri varemetepargi kasutamisel ja haldamisel. Lepe hõlmab ordu ürituste ja usuliste tegevuste korraldamist Pirita kloostri varemetepargis, poolte tegevust Pirita kloostri varemetepargi atraktiivsuse suurendamiseks ning varemetepargi restaureerimise ja säilitamise küsimustes ning ajaloolise, kultuurilise ja religioosse väärtuse esiletoomiseks. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on koostöö orduga linnale väga oluline ja paljutähenduslik. „Tegemist on ajalooliselt püha paigaga, mille sakraalset tähendust tuleb hoida, kuid samas anda ka iga päev inimestele võimalus selle külastamiseks. Meil on orduga ühised väärtused ja arusaam ajaloolise Pirita kloostri varemetepargi kasutamises ning tegevuste korraldamises,” ütles Kõlvart. „Sõlmitud koostöö on meile hea teetähis, et ühiselt edasi minna. Meie kõigi eesmärk on hoida seda ajaloolist paika, et pärand säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele.”
koostöökogu, kuhu linn nimetab kolm ja ordu kaks esindajat. Linna esindavad koostöökogus abilinnapea Kalle Klandorf, Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat ja Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik. Koostöökogu otsustab Pirita kloostri varemetepargi restaureerimise vajaduse, väljakaevamiste, müüdavate meenete, trükiste ja turundusmaterjalide ning varemetepargis korraldatavate
ürituste sobivuse, varemetepargi arendamise ja tutvustamisega seotud küsimuste ning muude tegevuste üle, mille vastu on ordul religioosne või ajalooline huvi. Lepingu kohaselt kasutab ordu Pirita kloostri varemeteparki ja korraldab seal oma tegevust. Pirita kloostri varemetepargis usutalitusväliste tegevuste korraldamisel lähtub ordu koostöökogu suunistest ja otsustest ning teavitab
aegsasti kõikidest kloostri varemetepargis kavandatavatest üritustest ja usulistest tegevustest Pirita linnaosa valitsust. Pirita kloostri varemetepargi kasutamise kuupäevad teeb ordu linnaosale teatavaks hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks. Linn kohustub ordule tagama võimaluse kasutada Pirita kloostri varemeteparki tasuta kuni viieteistkümne päeva ulatuses kalendriaastas usutalitusteks. Muul ajal võib ordu tasuta kasutada varemeteparki ürituste ja usuliste tegevuste korraldamiseks juhul, kui see ei sega linna planeeritud ürituste korraldamist ega ole vastuolus linna ja kolmandate isikute vahel sõlmitud kokkulepetega. Linn peab võimaldama ordu liikmetel koos saatjaskonnaga külastada tasuta Pirita kloostri varemeteparki eelneval kooskõlastusel, kui see ei sega linna planeeritud ürituste korraldamist ega ole vastuolus linna ja kolmandate isikute vahel sõlmitud kokkulepetega. Ühtlasi tuleb linnal teavitada ordut kõikidest Pirita kloostri varemetepargiga seotud toimingutest, mille vastu on ordul äratuntav mõistlik huvi ning tagama Pirita kloostri varemetepargi heakorra ja kõik igapäevase majandamisega seonduva. (Tallinna kommunikatsioon)
24. augustil alustatakse Künnapuu tänava (Saare tn-Kuslapuu tn) taastusremondiga. Teetööd kestavad kuni septembri keskpaigani. Tööde käigus uuendatakse tee asfaltkate, vahetatakse äärekivid, olemasolevad kaevupäised asendatakse uute ujuvate kaevupäistega ja tehakse haljastustöid. Tööde hulka kuuluvad lisaks tänavale ka kinnistutele mahasõitude asfalteerimine. Palume elanikel järgida ehitusaegset liikluskorraldust ja parkida sõidukid kinnistule, et need ei jääks tööde tegemise ajal ette. Täpsem informatsioon Pirita kodulehel ja Pirita Facebookis.
Uus Kõrkja tee sild valmib sügisel Juulis alustati Pirita jõge ületava Kõrkja tee silla rekonstrueerimistöödega. Rekonstrueerimistööde käigus vahetatakse välja silla tugiosad, korrastatakse olemasolevad raudbetoonkonstruktsioonid ja kaldasambad ning paigaldatakse uued piirded. Lisaks saab sild ka ajakohase valgustuse – sillale paigaldatakse leedvalgustid. Ligi pool sajandit tagasi ehitatud Kõrkja tee sild on üsna kehvas seisus: silla käsipuud on nii läbi roostetanud, et pudenevad tükkhaaval, asfaltkatet on aegade jooksul lapitud, kuid silla pealesõidutee on taas lagunenud. Silla rekonstrueerimise eesmärk on liiklusohutuse ja sõidumugavuse suurendamine. Ehitustööde ajaks suletakse sild autoliiklusele. Kohalikud elanikud ja jalakäijad pääsevad saarele. Uus Kõrkja tee sild peaks valmima oktoobrikuus.
Teletornis tuleb perepäev Sel aastal tähistab Tallinna Teletorn oma avamise 40. aastapäeva. Suuremad sünnipäevaüritused on küll edasi lükatud järgmisesse aastasse, aga traditsiooniline BASE-BOOGIE langevarjurite hüppemaraton toimus ning naabrid botaanikaaiast kinkisid sünnipäeva puhuks olümpiapeenra. Pärast pikka arupidamist partneritega tehti otsus, et traditsiooniline perepäev 20. augustil peetakse koos Pirita linnaosa valitsuse ja Kaitseliidu Tallinna malevaga ikkagi ka sellel aastal. Tõsi – vaiksemas ja väiksemas formaadis. Perepäeva teema tuli elust enesest ja kavas on tagasi vaadata eriolukorrale ning anda inimestele nõu, mis meil õnnestus hästi ja mida saame paremini teha, kui sarnane olukord peaks korduma. Kaitseliit korraldab soomukitega huvisõite ja pakub Airsoft lasketiirus tulistamise võimalust. Samuti korraldatakse näidislahing. Perepäeval tehakse teatavaks ka Pirita Kauni koduaia konkursi võitjad.
2
JUHTKIRI / LINN
JUHTKIRI
Pirita (kloostri) suvi
P
irita klooster on Eestis üks tuntumaid keskaja sümboolseid ja visuaalseid märke. Klooster on osa Pirita imagost ja küllap tunneb Pirita kloostrit nii tema nime kui ka taevasse kõrguva kolmnurkse lääneviilu järgi iga eestimaalane. Seepärast pole imeks, ammugi siis pahaks panna, et kõik kloostriga seonduv väga paljudele korda läheb. 14. juulil allkirjastasid siinsamas Pirita kloostri varemete vahel Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Pirita Kloostri ülem ema Vimala ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart koostöölepingu, millega lepiti kokku Pirita kloostri varemete ja ajaloolise kalmistu säilimine, matmis- ja pühapaigale kohane kasutamine ning ühistest huvidest lähtuvate tegevuste korraldamine. Linnal ja ordul on ühine arusaam Pirita kloostri varemete ajaloolisest, sakraalsest ja vaimsest väärtusest ning me läheme pisut uues vormis, aga üheskoos edasi. Kloostrivaremetest ei saanud mööda ka Pirita õpilasmalevlased. Nende üks tööpaik juulikuus oli just paekividest laotud iidsete müüride vahel. Usinad malevlased kitkusid välja kivide vahele kasvanud umbrohu ja kui töö tehtud, tutvusid paiga põneva ajalooga. Nii mõnigi neist oli kloostri salapärastes käikudes esimest korda. Kloostrivaremed olid juulikuus ka uue Eesti mängufilmi võttepaik. „Apteeker Melchiori” filmiti Pirita kloostri varemetes. Kinolinal näeb režissöör Elmo Nüganeni filmi järgmise aasta sügisel.
K
loostrivaremetes on olnud suvel mõni hea kontsert, siin liigub igat masti filmi- ja fotomehi. On lihtsalt uudistajaid ja uitajaid, noorpaare ja vanapaare. Pirita kloostri varemete väravad on avatud. Töid ja toimetusi jätkub nii kloostrivaremete vahel kui ka neist väljaspool. Siinsamas varemete taga näiteks on käsil Kõrkja tee silla rekonstrueerimine ja peaaegu nende vastas üle Merivälja tee algas tänavavalgustuse uuendamine. Sügiseks peaks uus sild valmis saama. Pirita jõe kõrval asuvat Merivälja tee T1 kinnistut hakkavad valgustama aga uued energiasäästlikud leedlambid. Ent kopsimist ja ehitusmüra on Pirital olnud kuulda kogu suve. Äsja sai valmis üks pikki aastaid oodatud kõnnitee Padrikul ja aasta lõpuks valmivale Pirita pansionaadile Hunditubaka teel on just aknad ette pandud. Mõnusat suve jätku! Tõnis Liinat, Pirita linnaosa vanem
31. juuli 2020
Pirita tee ummikute vastu aitavad mitmekesised liikumisviisid Pirita tee päästaks ummikutest konkurentsivõimelise ühistranspordi arendamine koos jalgrattaliikluse kasvuga ja autoliikluse stabiliseerumine, selgub Pirita tee liiklusuuringust. Tallinna linna tellimusel tegi osaühing Stratum liiklusuuringu, mille eesmärk oli hinnata Pirita linnaosa (sh Pirita teega külgnevate alade) ja Viimsi valla arenduste mõju Pirita teel, seda nii suunaga Reidi teele ja Narva maanteele kui ka Pirita poole linnast välja. Samuti analüüsiti võimalikke muutusi liikumisviiside kasutuses (auto-, kerg- ja ühissõidukiliiklus) ning teedevõrgu arenduse mõju Tallinnas ja naabervaldades (näiteks Pirita teele rajatava ühissõidukiraja, Mustakivi tee pikenduse, Tallinna väikese ringtee jt mõju). Uuringust selgub, et lähima viie aasta perspektiivis on võtmeküsimus liikuvusmustri muutumine, mis tooks kaasa autokasutuse kasvu peatumise ja selle tõttu muude liikumisviiside kasutuse osakaalu suurenemise. Eelkõige peab uuring silmas ühistranspordi ja jalgrattakasutuse kasvu. Uuring toob esile, et olukord võiks lihtsustuda siis, kui peaks realiseeruma trammiliini rajamise idee kesklinnast Piritale ja edasi Viimsisse. See pole aga lühiajalises perspektiivis reaalne. Uuringust selgub, et Pirita elanikud on Tallinnas kõige suurema autokasutuse osakaaluga – 69% Pirita elanikke kasutab igapäevaseks liikumiseks autot (Tallinna keskmine 49%). Ka on Pirital kõige suurem autot omavate leibkondade osakaal (87% leibkondadest, sh 46% leibkondadest on autosid kaks või enam). Eesti autostumistase kasvab võrreldes 2019. aastaga 2025. aastaks 5–10% ja samavõrra suureneb see ka Pirita linnaosas ja Viimsi vallas. “Üht võluvitsa piritalaste ja Viimsi valla elanike liikumisharjumuste muutmiseks ei ole, kuid paljude tegurite koosmõjul, nagu tänavavõrgu arendus, liikluskorralduse muudatused, ühistransporditeenuse parandamine ja liikumisviiside kasutuse muutused, saab hoida, et liiklus Pirita teel ei pingestuks,” sõnas Liinat. Ta lisas, et Pirita astub ühte jalga Tallinna liikuvuskava eesmärkidega, mis näeb ette, et 2025. aastal tehakse 50% igapäevastest liikumistest ühissõidukitega, jalgsi või jalgrattaga. Palju mõjutavad liikumiste arvu ja marsruute uute planeeringute alusel rajatavad arendused. Suurima liiklusmõjuga planeeringud Pirita linnaosas on Regati puiestee 1, 3, 5 kinnistu ja lähiala planeering ning Pirita tee 28 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Väiksemate planeeringute, nagu lauluväljaku ja Merivälja tee 80 planeeringu liiklusmõju on tagasihoidlik. Olemasolev liikluslahendus ja liikuvusmuster (eelkõige siis liikumisviiside kasutuse jagunemine) toimib veel suuremate probleemideta juhul, kui kavandatud Pirita tee ja Merivälja tee arendus-
test realiseerub ligikaudu kuni 3/4 teadaolevate planeeringute mahust, järeldub uuringust. Kõikide stsenaariumide ja perspektiivaastate korral prognoositakse uuringus aga liiklussageduse kasvu võrreldes praeguse olukorraga. Näiteks hommikuse tipptunni ajal sõidab praegu Piritalt kesklinna suunas keskmiselt 1965 sõidukit, siis viie aasta pärast minimaalselt 2259 ja maksimaalselt 2459 sõidukit ning 2040. aastal on need arvud vastavalt 2442 ja 2719. Õhtusel tipptunnil sõidab kesklinnast Pirita poole 1696 autot, viie aasta pärast aga 2039 autot. Õhtusel tipptunnil Viimsi valla osakaal kesklinnast Pirita poole suunduvas liiklusvoos ligikaudu 2/3. Põhjalikult analüüsitakse uuringus ka elanikkonna arvulist muutust Pirita linnaosas ja Viimsi vallas. 2004. aastal oli Pirita linnaosas 10 388 elanikku ja praegu elab Pirital 18 870 inimest. Elanike arvu kasv on olnud aastatel 2004– 2020 märgatavalt kiirem kui Tallinnas tervikuna. Kui Tallinnas on selle aja jooksul elanike arv kasvanud 11% võrra, siis Pirita linnaosas koguni 82%. Samas on Pirita endiselt Tallinna kõige väiksema rahvaarvuga linnaosa, mille elanike
arv moodustab Tallinna omast vaid 4,2%. Seega seniste kasvutrendide jätkumisel võiks Pirita linnaosa elanike arv kasvada 2025. aastaks keskmiselt 9% võrra ja 2045. aastaks keskmiselt ligikaudu 20% võrra. Seega ulatuks linnaosa elanike arv 2025. aastaks ligikaudu 20 700ni ja 2045. aastaks ligikaudu 22 700-ni. Uuringus on prognoositud autokasutuse võimalikke muutusi 2025. aastaks ja 2040. aastaks. Minimaalse stsenaariumi korral autokasutus ei kasva ega vähene, maksimaalse stsenaariumi korral aga autokasutus kasvab 5% võrra. 2040. aastaks on minimaalse stsenaariumi korral prognoositud autokasutuse vähenemine 5% võrra, kuid maksimaalse stsenaariumi korral kasv 10% võrra. „Uuringus käsitleti ka Mustakivi tee pikenduse rajamist Kose teeni. Modelleerimise tulemuste kohaselt kujuneks Mustakivi tee pikenduse liiklussageduseks tipptunnil ligikaudu 200–300 autot tunnis ja seda kasutaksid eelkõige need liiklejad, kelle sõidu sihtpunkt jääb pigem Lasnamäe piirkonda,” nentis Liinat. Pirita tee liiklusuuringu tegi inseneribüroo Stratum tänavu kevadel.
Merivälja tee T1 kinnistu saab uue valgustuse Pirita jõe paremale kaldale jääval alal – Merivälja tee T1 kinnistul – tehakse jalgtee tänavavalgustuse rekonstrueerimistöid. Tööde käigus vahetatakse amortiseerunud raudbetoonmastid uute metallmastide vastu. Paigaldatakse uued kaablid ja valgustid. Merivälja tee T1 kinnistu tänavat kasutab palju noori, kes suunduvad Jõesuu tee rulaparki. Samuti on seal tihe jalgrattaliiklus ning et kinnistul asuvad teenindusettevõtted, sõidab seal ka autosid. Tänav on korras, kuid valgustus ajast ja arust. Ehitustööde käigus paigaldatakse uued tänavavalgustuse mastid ja maakaabelliinid ning mastide külge energiasäästlikud leedvalgustid. Tööde tulemusena saavad jalakäijad, jalgratturid ja sõidukijuhid ohutumalt liigelda. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel teeb Merivälja tee T1 kinnistul rekonstrueerimistöid OÜ Elidor Elektritööd. Tööde lepinguline maksumus on 42 000 eurot ja tööd peavad lepingu järgi valmis olema 3. novembriks.
31. juuli 2020
RELAAM
3
4
VARIA
Vabaõhukooli tee äärde rajati piirdeid Vabaõhukooli tee serva paigaldati puidust piirded, et ohjata kaitsealal mootorsõidukitega sõitmist. Vabaõhukooli tee, Narva maantee ja Pirita jõe vahele jääval Pirita jõe ürgoru maastikukaitsealal asuval luhaniidul toimuv on aastaid meelehärmi valmistanud nii Pirita elanikele kui ka linnaosavalitsusele, sest sinna sõidetakse autodega n-ö piknikku pidama, millega sageli kaasneb vali muusika, lõkke tegemine, lärmamine ja prügistamine. Juulikuu lõpuks paigaldati Vabaõhukooli tee kinnistute 27 ja 29 äärde (umbes Helmiku tee otsast kuni peaaegu Narva maanteeni) puidust piire, et takistada mootorsõidukitega maastikukaitsealal sõitmist. Kogu piiratava maa-ala pikkus on umbes 280 meetrit ja piire rajati immutatud ümarpalkidest. Piire on kunstiliselt maitseka lahendusega, loodusesse sobiv ja tehniliselt tugev, nii et ka tahtlikult ei saa sellest läbi sõita. Piire koosneb osadest, ühe osa pikkus on kolm meetrit ja osade vahe 1,2 meetrit ning piirde kõrgus 70 sentimeetrit. Tänavu on puidust piirdeid paigaldatud ka Kloostrimetsa tee äärde metsateede otstesse, et takistada autode ja ATV-dega metsaradadel ja -sihtidel rallimist. Piirde rajas WT Haldus OÜ. Tööd läksid maksma koos käibemaksuga 6600 eurot.
Pirital saab suve mõnusid nautida võrkkiiges Pirita parkidesse ja rohealadele paigaldati 12 võrkkiike. Juba teist suve kuuluvad Pirita suve juurde ka võrkkiiged. Kuna eelmisel aastal ostutusid võrkkiiged väga menukaks ja puhkajad kasutasid neid meeleldi, siis pakume võrkkiiges mõnulemise võimalust ka sellel suvel. Kui eelmisel suvel olid võrkkiiged Pirita ranna piirkonnas, siis sellel suvel on kiigekohti tublisti juurde tulnud. Võrkkiiged asuvad Kose, Merivälja ja Hiie pargis, Kesktee ja Jugapuu tee haljasalal laste mänguväljaku juures, Võsa tee 26 mänguväljaku juures, Mähe Vaba Aja Keskuse juures, Merivälja tee ääres asuva purskkaevu haljasalal, Tamme tänava spordiplatsi juures ja Lükati tee mänguväljaku juures. Kokku on Pirital avalikus kasutuses 12 võrkkiike.
31. juuli 2020
Pirita pansionaat võtab esimesed elanikud vastu järgmise aasta algul Pirita pansionaadi hoone karp on valmis, fassaad soojustatud ja aknad ees. „Esialgse plaani järgi pidanuks Pirita pansionaat valmima juba sügisel, kuid koroonakriis tegi oma korrektiivid: hoone valmib detsembris ja esimesed elanikud loodame vastu võtta tuleva aasta algul,” sõnas Maarjamaa Kodud OÜ juht Kristo Priimägi. Praeguseks on hoone karp valmis ning katus, fassaad ja terrassid soojustatud. Aknad on ees ja siseseinad krohvitud. Käsil on maalri- ja plaatimistööd ning majas toimetavad ka elektrikud ja torumehed. Augustikuus hakatakse välisuksi paigaldama, ripplagesid ehitama ja maha pannakse PVC põrandakatted. Pirita pansionaat on valmis vastu võtma 250 eri vanuses klienti. Majja tulevad ühe- ja kahekohalised toad. Pansionaat hakkab pakkuma ööpäevaringset igakülgset hoolitsust arvestades kliendi vajadusi. Samuti on pansionaadi elanikel võimalik tegeleda oma harjumuspäraste tegevustega, olgu see siis käsitöö, aiatöö või lugemine. Üks Pirita pansionaadi eripära on võimalus, et sealsed elanikud saavad vajadusel käia turvaliselt ja mugavalt territooriumilt väljas ning selleks hakkab pansionaat osutama veoteenust koos saatjaga. Priimägi sõnul on teenuste hulk võrreldes algul plaanituga laienenud. „Peale ööpäevaringse üldhooldusteenuse tuleb majja rehabilitatsioonikeskus, dementsete päevahoid, lisaks tavapärane eakate päevahoid ja eraldi hoonesse dementsete hoid. Veel käivad läbirääkimised perearstidega, et meie majja tuleks perearsti vastuvõtukabinet. Kuna maja paikneb elurajoonide keskel, siis oleks sellised teenused, mida väljapoole pakkuda, väga teretulnud,” selgitas Priimägi. Rehabilitatsioonikeskus on kahe basseiniga kompleks, kus saab peale veeteraapia muidki teenuseid. Teenuseosutajal on varasem kogemus ka lastega. See on samuti teenus, mida Pirita piirkonda oodatakse. 120 uut töökohta Uues pansionaadis saab tööd 120 inimest. Huvilisi on juba ehituse ajal olnud üllatavalt palju. „Kuna pansionaati ehitatakse suurköök, kuid maja ei täitu elanikega üleöö, siis ilmselt alguses on köögi võimekus suurem, kui pansionaat vajab. Oleme mõelnud sellele, et pakkuda toitlustust
Kui esialgu oli plaanis hoone teenindamine Karukella ja Hunditubaka teelt, siis kohalike elanike soovile vastu tulles on see lahendatud nii, et kogu hoonet teenindav liiklus käib Hunditubaka teelt.
olla seotud uue suure maja kerkimisega. Priimägi kinnitab, et neil on projektile vastavad kooskõlastatud kinnistul paiknevad sademeveesüsteemid vee ärajuhtimiseks.
ka pansionaadist väljapoole – kas mõnele teisele hoolekandeasutusele, lasteaiale või muule asutusele,” arutles Priimägi. Maarjamaa Kodud juht kinnitas, et osakonnad dementsetele patsientidele on piiratud liikuvusega, saab kasutada aiaga piiratud terrasse, kogu kinnistu piiratakse aiaga. Pansionaadist sissevälja liikumine on personali järelevalve all. „Seda hirmu kohalikel elanikel ei pea olema, et keegi territooriumilt uitama pääseb,” sõnas ta. Pansionaadi läheduses elavad inimesed on juba kurtnud, et paduvihmade ajal on hakanud vesi nende krunte üle ujutama ning kahtlustavad, et see võib
Algab tee-ehitus Augustikuul algab teedeehitus ja eelkõige on jutt Hunditubaka teest, mida mööda liiklus hoonesse ja hoonest välja hakkab käima. Need tööd ei häiri kohalike inimeste igapäevaelu. Praegu paigaldatakse uusi trasse. Kommunikatsioonid viiakse tee alla. Vana tee on üles võetud ja augustis pannakse juba uus asfaltkate. Tuleb ka korralik tänavavalgustus.
Baashind 37 eurot ööpäev Ööpäeva hind tulevasele kliendile algab 37 eurost. Edasi sõltub hind sellest, milliseid teenuseid klient juurde vajab. Pakutakse ka intervallhooldust ehk ajutist hooldusteenust, näiteks kui pere, kes muidu saab hooldamisega ise hakkama, soovib puhkust või reisile minna. Pirita pansionaadi puhul on erinevus enne rajatud samalaadsete asutustega just sellised lisateenused. Veel on majas ööpäevaringne meditsiinipersonal. „Oleme planeerinud ka eraldi autojuhi, kes vajadusel viib inimesi kas teatrisse, arsti juurde või miks mitte poodi sisseoste tegema,” sõnas Priimägi. Igas toas on oma WC, pesuruum ja palju võimalusi vaba aja sisustamiseks. Ürituste korraldamiseks on mitmeotstarbeline saal. Igale terrassile tulevad teraapiaaiad eakale sobival kõrgusel peenrakastidega. Saab kasvatada nii lilli kui ka köögivilja. Võimalusi on loodud väga palju ja ainuüksi sellega eristub Pirita pansionaat teistest omasugustest. Pirita pansionaat asub aadressil Hunditubaka tee 12.
Uued tuuled kortermajade terviklikus korrastamises
Sellel aastal on lisandunud võimalus saada KredExilt renoveerimislaenu nendel korteriühistutel, kellel pangast laenu saamine on raskendatud ehk kellele pangad kinnisvara madala hinna tõttu laenu ei anna. Samuti juhul, kui pangast saadud laenutingimused on samal põhjusel ebamõistlikud. Eesmärk on, et kõik kortermajad igal pool Eestis saaksid toetust kasutada ning hooneid korrastada. Avatud toetusvooru detailseid tingimusi on kõige parem lugeda KredExi kodulehelt https://kredex.ee/et/teenused/elamistingimuste-parandamiseks/ erakorraline-korterelamu-rekonstrueerimistoetus. Peale erakorralise rekonstrueerimistoetuse on peagi võimalik toetust saada ka hoonete korrastamise uuendus-
FOTO: A. VABAMÄGI
Taas on hoo sisse saanud kortermajade korrastamine, milleks on avatud KredExi toetusvoor.
Akadeemia tee 5 uuendamine tehases eeltoodetud elementidega.
likele projektidele nagu tehases eeltoodetud soojustuselementidega korrastatud kortermaja. Tallinnas on selline projekt Mustamäe linnaosas, Tallinna tehnikaülikooli Akadeemia tee 5 ühiselamu. KredExi innovatsiooniprojekti toetusega on võimalik korrastada korterelamuid, mille tüüpprojektid on 1-317, 1-464, 111-121 ja 111-133. KredExi innovatsiooniprojektis osalevad majad võivad asuda kõikjal Eestis ning nende toetusmäär on igal pool ühesugune ehk 50%. Olulisem on korteriühistu valmisolek uuenduslikuks lähenemiseks. Uuenduslikkus eeldab esmalt senisest avaramat mõtteviisi. Lahendus on tõenäoliselt tavalahendusest kallim, kuid kogu kortermaja uuendamine on kiirem ning valminud lahendused kvaliteetsed ja kestvamad. Tehases toodetud soojustuselemendid, nagu nimigi viitab, valmivad siseruumides tehases ja sellega tagatakse
soojustuselementide kvaliteet, sest ilmastik valmivaid soojustuselemente ei mõjuta. Veel paigaldatakse tehases soojustuse sisse soojustagastusega õhuvahetuse tarbeks õhukanalid ja uued, väikese soojuskaoga aknad. Valminud elemendid viiakse maja juurde ja tõstetakse moodulhaaval kortermaja seinale – paigaldus on kiire ega sega elanikke. Kõige häirivamaks kujuneb pärast eeltoodetud moodulite paigaldamist vanade akende eemaldamine ja sellest tingitud siseviimistlus. Et tegemist on uuendusliku projektiga, siis võtab KredEx enda kanda avaliku konkursi ehitaja ja projekteerija valikuks ning osaleb ka koordineerivas rollis. Korteriühistule jääb vaid elanike veenmine ja julgus olla uuel suunal liikuja. Lisaks on toetuse suurus 50%, mida tavalise tervikliku uuendamise puhul on Tallinnas ja Tartus võimalik saada vaid 30%. Tallinna energiaagentuur
HARIDUS
31. juuli 2020
Kuldmedalist Martin Salm: on oluline, et kool asuks kodule lähedal Sel aastal lõpetas Pirita majandusgümnaasiumi 56. lennu kuldmedaliga Martin Salm. Oli hea meel ja võimalus noormehe käest uurida, mis ta arvab oma koolist ja elust üldse. FOTO: ERAKOGU
Kõigepealt huvitab, kui raske või kerge on noorel inimesel tee kuldmedalini? Tõsine soov tekkis kuldmedali poole pürgida 11. klassis. Kui vaatasin oma hinnetelehte, siis nägin, et võimalus on olemas. Olin varem väga palju pingutanud – miks siis mitte kuldse lõpuni minna. Eriolukord lõi küll elu veidi sassi. Näiteks matemaatika puhul oleks soovinud, et oleks toimunud klassitunnid. Vahepeal oli tunne, et ei jaksa enam seal ekraani ees istuda. Õnneks oli meil super matemaatika õpetaja Kelly Paabut, kes suutis meid motiveerida ja toetada. Kevadel, kui selgus, et lõpueksamid on vabatahtlikud, ei olnud küsimustki, kas teha või mitte. Kindel soov oli minna edasi õppima ülikooli, mis välistas eksamitest loobumise. Millist eriala ja kuhu õppima lähed? Õppima lähen Tallinna tehnikaülikooli inseneri teaduskonda. Sõelale on jäänud kas elektroenergeetika ja mehhatroonika või robootika. Mõlemad on juba varem huvi pakkunud ja näen nendes tulevikku. Kas kaalusid ka välismaale õppima minekut? Bakalaureuseõppe tahan läbida Eestis, Taltech on ikkagi üks hinnatumaid ülikoole maailmas ja ma ei näe põhjust head võimalust kasutamata jätta. Aga ma ei välista tulevikus ka välismaal õppimist, kindlasti arendab see silmaringi ja avab uusi võimalusi. Millised on klassikaaslaste plaanid? Osa klassivendi läheb kohe ajateenistusse. Paljud lähevad edasi õppima ülikooli ja kindlasti kohtun mitme klassikaaslasega sügisel Taltechis. Tean, et üks klassiõde läheb õppima Hollandisse ja üks klassivend suundub õppima Ameerikasse. Meil oli väga vinge klass! Mitte ühtegi halba sõna pole öelda. Sõbrad kogu eluks.
Kuldmedaliga lõpetas Pirita majandusgümnaasiumi Martin Salm.
Räägi lähemalt, milline on Pirita majandugümnaasium? Pirita majandusgümnaasium on minu kodukool alates 1. klassist. Minu arust on oluline, et kool asuks kodule lähe-
Head Merivälja pansioni kliendid! Pirita Linnaosa Valitsusel on rõõm õnnitleda kõiki juulikuu sünnipäevalapsi!
dal, ei kuluks liiga palju aega kooli ja kodu vahel liikumiseks, oleks õpilasega arvestav ja saaks hea hariduse. Kõik need kriteeriumid on Pirita majandusgümnaasiumis täidetud. Kui astusin
2017. aastal gümnaasiumi, avati peale majandusõppesuuna ka loomeettevõtluse suund. Mina valisin majandussuuna, sest mulle meeldivad reaal- ja majandusained rohkem. Õppimine gümnaasiumis ei ole olnud pelgalt ainult konspektide kirjutamine ja klassiruumis viibimine. Oleme saanud palju osa võtta erinevatest üritustest, õppekäikudest, konverentsidest, mis kokkuvõttes on olnud väga harivad ja toonud nii mõneski teemas uusi vaatenurki. Näiteks ühiskonnaõpetuse tunni raames saime käia Harju maakohtus, Eesti Pangas ja riigikogus. Selline õppeainete sidumine annab juurde palju aineteadmisi ja kogemusi. Lisaks asub PMG looduslikult väga ilusas kohas, Kloostrimetsa ääres ja loomulikult kasutavad kehalise kasvatuse õpetajad selle eelise ära. Oleme palju metsas orienteerumas käinud ja ilusamate ilmadega ka Pirita rannas võrkpalli mänginud. Hea on tõdeda, et Pirita majandusgümnaasiumist on saanud kool, kuhu tahetakse õppima tulla, selliseks, nagu on ka kooli direktor Toomas Pikhof – ettevõtlik, rõõmsameelne ja loominguline. Seda arengut on tore olnud jälgida. Keda Pirita majandusgümnaasiumi õpetajatest võiksid esile tuua? Ilmselt jääb kogu eluks meelde majandusõpetaja Henton (Henton Rafael Figueroa Aste, ettevõtlus ja turundus), kes on väga värvikas inimene. Tema tunnid ei olnud kunagi igavad. Iga teemaga oli tal põnevaid jutte rääkida ja elulisi näiteid tuua. Kindlasti teame ka Tšiili kultuurist nüüd palju rohkem. Keemia ja bioloogia õpetaja Regina Raidma on tõeliselt vahva inimene. Ta suudab oma tunnid väga huvitavaks teha, teeb nalja ja on sõbralik. Tema tundides saime teha väga põnevaid keemiakatseid. Olen tänulik kõigile õpetajatele, kes Pirita majandusgümnaasiumis oma tööd südamega teevad.
5
Kampaania „Ranits 2020” aitab 401 koolilast Tänavu toimub koolikotikampaania „Ranits 2020” üritus teistmoodi kui tavaliselt. Uued koolitarvetega komplekteeritud 401 ranitsat anti sümboolselt Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondadele üle 28. juulil Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi büroos. Koolikotikampaania on mõeldud eelkõige selleks, et aidata vähekindlustatud perede kooliminevaid lapsi. Koroonaviiruse nakkusohu tõttu otsustati sel aastal ära jätta traditsiooniline ühisüritus Coca-Cola Plazas ning pered saavad oma koolimineva lapse ranitsa kätte elukohajärgsest linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnast. Pirita lastele jagatakse ranitsad Pirita linnaosa valitsuses. Täpsemat teavet saab sotsiaalhoolekande osakonnast. Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi juhatuse aseesimees Peeter Lepp märkis, et kampaania on hea näide kohaliku omavalitsuse ja Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi koostööst, sh vabatahtlike suurest panusest, mis ühiskonnas üha enam toetust ja rakendamist leiab. Tallinna linn toetab ranitsakampaaniat tänavu 17 481 euroga, abivajavate perede nimekirjad koostavad linnaosade sotsiaalhoolekande osakonnad. Ranitsate ja nendesse komplekteeritud vajalike koolitarvete hankimise ja pakkimise eest kannab hoolt Eesti Punase Risti Tallinna Selts koos oma vabatahtlikega. Koolikotikampaania „Ranits” toimib Tallinnas 1994. aastast. Esialgu kandis see nime „Rõõmsat esimest koolipäeva igale lapsele” ning toimis Eesti Punase Risti ja sponsorite kaasabil. Alates 2001. aastast toetab koolikotikampaaniat Tallinna linnavalitsus. Koolikotikampaaniat „Ranits 2020” toetavad Tallinna linnavalitsus, OÜ Lendliis, AS Gasell, politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalitus, maanteeamet, AS Svensky Kaubandus, Marmiton AS ja Eesti Punane Rist. (Tallinna kommunikatsioon)
Armsad Pirita juubilarid! Õnnitleme kõiki juulikuus juubelit tähistavaid Pirita linnaosa eakaid elanikke!
6
HARIDUS
Abivajavad lastega pered saavad toidupaki Pirita linnaosa valitsus jagab sel suvel toidupakke majandusraskustes lastega peredele. Toiduabi jagab linnaosa sotsiaalhoolekande osakond arvestusega üks toidupakk ühe lapse kohta nädalas. Abi saamiseks tuleb pöörduda Pirita linnaosa elanikel linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda. Kui taotlus on juba esitatud ja abivajadus hinnatud, siis ei ole enam taotlust vaja esitada ning inimene on nimekirjas terve perioodi vältel ehk juulis-augustis. Toiduabipakkide sisu võib iga nädal mõnevõrra erineda, kuid ühel nädalal väljastatud toiduabipakid on samasugused. Toidupakis on pagaritoode (sai, leib või sepik), jook (mahl, piim, keefir või siirup), lihatoode (sink, suitsuvorst, viinerid, pihvid vms), magustoit (kohupiimakreem, puding või jogurt), piimatoode (juust, sulajuust vms), köögi- ja puuviljad ning munad. Linn töötas juunis välja sotsiaaltoetuse lisameetmed, millega toetatakse eriolukorra tõttu või majanduslanguse järel töötuks jäänud või majandusraskustesse sattunud abivajavaid linlasi ja nende peresid. Ühe meetmena jagatakse juulis ja augustis toidupak-
31. juuli 2020
Merivälja lasteaia uus juht: eesmärk on teha võimalikult palju koostööd Merivälja lasteaia uus direktor Kairi Reiter on kõrgharidusega pedagoog, kel mitmekultuurilises ja rahvusvahelises keskkonnas töötamise kogemus.
ke majandusraskustes lastega peredele, kus netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast (584 eurot) ja iga järgmise pereliikme kohta alla 80% kehtivast töötasu alammäärast. Abi saada võivad näiteks lasterikkad pered, üksi lapsi kasvatavad vanemad või vanavanemad ning lastega pere, kus vanemad on jäänud hiljuti töötuks. Kui esimesel nädalal jagati Tallinnas 522 toidupakki 231 perele, teisel nädalal 941 toidupakki 440 perele, siis kolmandal nädalal 1208 pakki 560 perele. Pirital jagatakse abivajajatele 60 paki ringis.
Pirita malevlased tegid heakorratöid
Õpilasmaleva Pirita linnaosa 18 noort tõrjusid umbrohtu ja tegid heakorratöid. Esimestel päevadel töötasid malevlased kloostrivaremete alal – kitkusid kivide vahelt umbrohtu. Noored said linnaosas koristada ka parke ning spordi- ja terviseradade äärseid metsaaluseid. 13–15-aastased töörügajad olid täis tarmukust ja nelja tunni pikkune tööpäev ei tundunud noortele pikk. Malevlastele pakuti ka lõunasööki ning siis oli aeg rühma ühistegevuseks. Pirita on noortele esimest töökogemust ja mõnusat malevasuve pakkunud aastaid. Pirita rühma juhid olid Ksenija Šved ja Kertu Ilves. Pirita rühma tööandja oli Pirita linnaosa valitsus.
PIRITA KAUNEIM KODUAED 2020 Pirita kaunima koduaia konkurss kestab 10. augustini!
Lasteaed on Meriväljal tegutsenud 1962. aastast. Asukoht on muutunud, kuid tegevus olenemata ajast ja riigikorrast ikka samaks jäänud. Meie lapsed on siin alati hoitud ja kaitstud. Seda kinnitab ka uus, järjekorras kümnes Merivälja lasteaia direktor Kairi Reiter. Küsimusele, mis ajendas teda kandideerima, vastas vastne direktor: „Olles hiljuti Eestisse tagasi pöördunud, soovisin uusi ülesandeid ja keskkonnavahetust. Olen erivajadustega lastega töötanud pikki aastaid ja oma töös lähtun laste arengust ja individuaalsetest vajadustest. 12 aastat Londonis andis võimaluse töötada väga mitmekultuurilises ja rahvusvahelises keskkonnas, mis andis kogemuse, kui oluline on arvestada erisustega, kultuurilise ja usulise tausta ja keeleoskuse tasemega.” Kairi on kõrgharidusega pedagoog, omandanud Tallinna ülikoolis magistrikraadi kunstiteaduses. On töötanud haridusvallas alates 2002. aastast ja omab nii praktilise õpetamise kui ka juhtimise kogemust. Viimase üheksa aasta jooksul Londonis on olnud eripedagoog, õppejuhataja, direktori kohusetäitja ja lastekaitse juht. Kairi on Merivälja lasteaia kohta lugenud vaid positiivset, mis puudutab väliskeskkonda ja mänguväljakuid. Lasteaias on laste arengut ja vajadusi silmas pidav seiklusrada ja õueala. Seda kõike saab arendada ka siseruumides, muuta keskkond mängulisemaks. Mängulisus on kõige tähtsam. Lapsed õpivad kõige paremini, kui neid mingid teemad huvitavad. Lastest lähtudes tulebki neid teemasid ühendada nii õppesisu, üldoskuste kui ka erinevate tegevusliikidega. Lasteaias tehakse kõik, et laps oleks kooliks valmis. Lapsel on koolis seda lihtsam, mida parem on tema lugemisoskus, numbrite tundmine, kõne. Lapses on vaja tekitada uudishimu, avastamisrõõmu, siis tuleb õppimine loomulikult. „Lapsi on võimalik kasvatada ilma lasteaias käimata, aga siis jääb vajaka sotsiaalsest küljest, sotsiaalsest suhtlusest. Isegi kui lapsel on kodus õdesidvendi, siis rühma kuulumine, rühmatunnetus, teistega arvestamine – leian,
Hariduskäik 2016–2017 National College for Teaching & Learning, London National Professional Qualification for Senior Leadership (NPQSL) 2015–2016 National College for Teaching & Learning, London National Professional Qualification for Middle Leadership (NPQML) 2007–2009 Qantm/ SAE Institute, London Interactive Entertainment: 3D Animation 2002–2004 Tallinna pedagoogikaülikool, kultuuriteaduskond, Magister Artium kraad kunstiteaduse erialal 1998–2002 Tallinna pedagoogikaülikool, kultuuriteaduskond, Baccalaureus Artium kraad kunstiõpetuses
et see on suurem oskus kui kirjutaminearvutamine sellises vanuseastmes,” on Kairi veendunud. „Mul puuduvad eelarvamused, mis puudutavad erinevaid kogukondi ja mul puudub siiani isiklik kokkupuude Merivälja inimestega, selle kogukonnaga. Aga mul on väga hea meel olla osa sellest kogukonnast ning loodan, et saan rohkem inimesi tundma õppida,” ütleb Kairi. Mis puudutab looduslähedust, siis see on väga oluline osa õppest. Kairi loodab, et edaspidi on lastel rohkem retki ja õpet looduses, mis ümbritseb lasteaeda. Väikese tütre emana on Kairil hea
meel, et nende elukoht on Mähel, kenas lähedalasuvas aedlinnas, kus laps saab roheluses sirguda. „Olles enne vastutavatel ametikohtadel töötanud, oskan suhestuda erinevate inimestega. Saan aru, mis raskustega on silmitsi juhtkond ja mõistan ka töötajate muresid,” on Kairi veendunud. Lapsevanema roll on talle uus, aga samas on ta rahul, sest nüüd on praktiline kogemus lapsevanemana. Esimesel päeval loodab Kairi tundma õppida lasteaia territooriumit ja tuttavaks saada kõigi töötajatega. Uus direktor on veendunud, et lasteaias tehakse tänuväärset tööd ja talle on esmatähtis laste heaolu ja turvalisus. Olles tutvunud lasteaia tegevuskavaga järgnevaks aastaks, tuleb sellega edasi minna. Kuna plaanis on lasteaia uue hoone ehitus, siis suuremad muudatused selles vallas seisavad alles ees ja täpsustuvad töö käigus. Muutusi, mis puudutavad meeskonda ja õpet, tuleb aga teha siis, kui selleks tekib vajadus. Oluline on siiski kehtestatud süsteemid üle vaadata ja saada tagasisidet nii töötajatelt kui ka lapsevanematelt. „Minu eesmärk ei ole teha ainuotsuseid, vaid teha võimalikult palju koostööd. Väga tähtis osa on lastevanematel, hoolekogul ja haridusametil,” kinnitab Kairi. Merivälja lasteaia tunnuslause on „Ka väikesest seemnest kasvab ilus õitsev taim –üheskoos suudame!”. Põhimõte, et üheskoos suudame palju, on ka Merivälja lasteaia uue direktori Kairi Reiteri kindel veendumus.
• Võistlusel osalemiseks saada viis fotot oma kodust või aiast, grilli- või puhkealast või lahedast aiaideest e-posti aadressile pirita@tallinnlv.ee, (edastada võid ka piltide allalaadimislingi) või paberkandjal Pirita Linnaosa Valitsuse aadressile Kloostri tee 6. • Ära unusta lisada aadressi, e-posti aadressi ja telefoninumbrit! • Lisaküsimuste korral saada kiri pirita@tallinnlv.ee Auhinnalett on rikkalik. Võitja kuulutatakse välja Eesti Vabariigi taasiseseisvumise päeval, 20. augustil. Konkursi korraldaja on Pirita Linnaosa Valitsus.
ASUM
31. juuli 2020
7
Maarjamäe asum – üks imeline paik Kui palju on Maarjamäel ilusaid, huvitavaid ja suisa imelisi tänavaid – näiteks Paju tänav, mis kujundatud selle järgi, kuis iidsed tammed seal kasvavad. Kui palju on neil tänavatel hoolitsetud ja põnevaid maju ja hoove – oi-oi kui palju! Ja kõik need tänavad, majad ja aiad saame endale avastada, kui jalutame ümbruskonnas ringi ja hiilime uudishimuliku pilguga kõikjale. Aga teadmata jääb, kes elavad nendes põnevates majades, kes on need inimesed, kes meie ümber liiguvad ja kõike seda kauniks teevad. Ega me ju reeglina ei tea neid! Aga tegelikult tahaks teada ja väga tahaks. Ja nii juhtuski, et ühel soojal ja mõnusal suveõhtul (no sellest on nüüd kümme aastat möödas) ühes hubases õues sõpradega koos istudes tekkis meil mõte
välja uurida, kes on need inimesed, kes meie ümber elavad. Nad peavad ju olema sama põnevad kui nende majad ja aiad. Mis võiks aga olla parim koht uute sõpradega kohtumiseks kui – kogukonna laat! Ja nii me selle mõtte kümme aastat tagasi 2011. aasta suve lõpus ära tegimegi – esimene Maarjamäe laat. 2012. aasta aprillikuus vormistasime idee ametlikult Maarjamäe Seltsina.
10. juubeli pidu
MAARJAMÄE LAAT Laupäev 29. august 11:00 - 15:00 Urva tn alguses
Õhtujuhid: legendaarsed Aas ja Oja Laulab Krieger Oksjon Rulluisuklubi Fox ja Judo klubi Ookam Lasteteater Maarjamäe maitse Maarjamäe rammumees ja palju muud... Tegevust kogu perele!
http://www.maarjamae.ee/maarjamae-laat/
Meie väike sõpruskond, kes esimestel aastatel (ja paljud tänini) seda vedas, jäägu praegu veel saladuseks. Kui soov teada saada, kes need tublid noored ja hakkajad inimesed olid, siis järgmises kirjatükis võime sellest pikemalt pajatada. Kui teis tekkis huvi, kirjutage meile ja me teeme uue kirjatüki. Esimesel kahel aastal tegime laata Urva bussipeatuse taga parkimisplatsil. Aga kiirelt sai selgeks see, et plats jäi kitsukeseks, sest meie rõõmuks oli huvi laada vastu suur. Nii saigi teoks see, et juba kolmandal aastal kolisime laadatoimingutega Urva tänavale. Siinkohal peame tänama ja suure kummarduse tegema Urva tänava inimestele ja endise Maarjamäe poe omanikele, kes meid alati on elektriga varustanud. Esimestel aastatel oli laadal kauplejatele osavõtt tasuta. Meie oma poisid, kes laata organiseerisid, tõid kohale helitehnika, lava ja müügilauad. Au ja kiitus neile! Meie esimene toetaja, tänu kellele me oma üritustele hoo sisse saime, oli Mähe Selts, kes oli nii nõu kui ka kõige muuga abiks. Siis tuli meile appi samuti Pirita linnaosa valitsus. Aga mis me siis nende kümne aasta jooksul teinud oleme? Esimese asjana peab ütlema, et laat ja seal toimuvad tegevused on iga aastaga vaid kasvanud ja erinevaid tegevusi juurde toonud. Läbi aastate on päeva juht ja vaata et laada ikoon olnud Raimo Aas. Viimastel aastatel on talle päeva juhina assisteerinud vapper maarjamäelane Peeter Oja. Erilise tänu ja kummarduse peame tegema
Erich Kriegerile, kes igal aastal on meid oma lauludega rõõmustanud. Igal aastal oleme püüdnud pakkuda askeldamist, silma- ja hingeilu – kõike seda iga kord erinevalt. Mõned näited. Oma töid ja tegemisi on tutvustanud nii politsei kui ka tuletõrje/päästeameti töötajad. Esinejaid on meil olnud erinevatest valdkondadest: lauljad, tantsijad, lõõtsamees Alo Sildnik, rull- ja iluuisuklubi Fox Karin Uudevaldi juhatusel, zumbatajad Mariann Kilg ja Katrin Väli, džuudoklubi Ookam, samuti on iga jõumees saanud rammu katsuda auto tõmbamises ja vankriratta tõstmises. Meeldejääva happening’i koraldas aastaid tagasi rulluisutaja Tõnis Paalme. Rõõmsat meeleolu on aidanud luua lasteteater Trumm, laululapsed, karussell, ponid ja härra kloun Pimm. Kaubanduse poole pealt on väga populaarseks kujunenud Vanaema Vahvlid, Andruse meepotid, rahvusmustrites vihmavarjud, Mae maitsevõid ja nii edasi ja nii edasi. Neid on lihtsalt nii palju ja see on äge! Viimastel aastatel on eriline tõmbenumber olnud Tiina/Aare kohvik. No kuidas sa lähed tuimalt mööda, ei võta võrratut Tiina valmistet kooki ega istu laua taha ja aja juttu sulle seni täiesti tundmatu ent – vaata et eriti huvitava inimesega! No ega ikka ei lähe mööda, istud ja naudid kõike mõnusat, mida sulle pakutakse. Ja siis on meil veel selline tore traditsioon tekkinud nagu küpsetiste võistlus Maarjamäe Maitse, kus omavahel võistlevad nii magusad kui ka soolased küpsetised. Parima küpsetise – Maarjamäe Mait-
se – selgitavad välja laadakülalised. Kes saab kõige rohkem punkte, ongi võitja. Nii lihtne see ongi! Tänavu on märksõna vana hea ja tuntud küpsisetort. Kui lähteülesanne võib tunduda lihtne, siis tegelikkuses on iga küpsisetort ikka isemoodi ja loodame võistlemas näha nii nostalgilisi kui ka uudseid maitseid. Peale huvitavate maitsete tuleb sel aastal meie laadale raamatukogubuss Katariina Jee. Kõigil laatadel on olnud oksjon, mille tulu on annetatud heategevuseks. Eriliselt huvitavad oksjoniesemed on olnud lõuendile maalitud Lenini portree, Toomas Leiuse Wimbledoni turniiri kostüüm, Joel Lindpere jalgpallikoondise särk, Premia jäätised ja veel üht-teist. Tulu, mis oksjonitel saadud, on annetatud erinevatele organisatsioonidele: Pesahoidja, Kingitud Elu, Maarjamäe SOS Lasteküla jne. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et seni on laadad läinud tõusvas positiivses meeleolus ja me väga loodame, et see nii ka jätkub. Selleks palume aga endast märku anda kõigil, kel häid mõtteid ja ideid meie armsa kogukonna elu arendamisel. Ah jaa, meelde tuli. Ega me ainult meelelahutusele ei ole mõelnud. Juba mitu hääd aastat on Maarjamäe Selts arborist Heiki Hanso juhendamisel talgukorras Lillepi parki korrastanud. Nii mõnigi ilus ja iidne tammepuu on võsast välja tõusnud ja meid rõõmustanud. Ja eriti tore, et Pirita linnaosa valitsus on seda tööd jätkanud ja meie park on võtnud juba hoopis toredama väljanägemise. Kohtumiseni 29. augustil 10. Maarjamäe laadal!
KULTUUR
Pirital peeti orienteerumisvõistlus, mis pakkus nii võistluspinget kui ka võimalust külastada huvitavaid paiku, kuhu muidu väga lihtsalt ei satu. Raja alguspunkt oli Pirita spordikeskuse tenniseväljakute kõrval (Rummu tee 3) ja rada kulges mööda looduskaunist Pirita rannametsa, terviseradasid ja Merivälja asumit. Kuigi liikumiskiiruse sai iga võistleja ise valida, oli tegemist võistlusega.
I koht (36 punkti) Metslased (Ülle Hilep, Merle Kukk) II koht (35 punkti) Noored Hirved (Kai Kovanen, Helina Traat) III–IV kohta jäid jagama (34 punktiga): Tammed (Ergo Tamm, Kaja LiikTamm, Sten Tamm), Padriku Pedaalijad (Kaire Vaabel, Hannes Vaabel, Joonas Vaabel, Berit Vaabel) Palju õnne võitjatele, auhinnad ootavad teid Pirita linnaosa valitsuses. Täname kõiki osavõtjaid!
Tallinnas toimub IRONMAN triatlonivõistlus Sel sügisel, 5. septembril võõrustab Tallinn rahvusvahelist pool- ja täispikka IRONMAN triatlonivõistlust. Ürituse jooksurada on planeeritud keskaegse miljööga vanalinna tänavatele ning finiš ja võistluskeskus asuvad eksklusiivses Noblessneri sadamalinnakus. Peale põhiürituse toimub IRONMAN Tallinna raames väiksemaid lisaüritusi. Nende seas: S eve Ehituse heategevusjooks – 3. septembril; I RONKIDS Tallinn – 4. septembril; Š koda Laagri 4:18:4 rahvatriatlon – 6. septembril. IRONMAN Tallinna tõttu on muudatused liikluskorralduses: piiratud on parkimine ja autoliiklus ning muudetud ühissõidukite sõidugraafikuid. Laupäeval, 5. septembril kl 6–19 on IRONMAN Tallinna rattadistantsi tõttu liikluseks suletud Kalaranna tn, Tööstuse tn (Kalaranna tn – Kopli tn vaheline lõik), Kopli tn (Tööstuse tn – Sirbi trammipeatuseni), Pelguranna tn, Lahepea tn (kergliiklusteed), Paldiski mnt linnast väljuv suund (Lahepea tn – Tähetorni tn vaheline lõik) ja Paldiski mnt linna suunduv suund (Tähetorni tn – Mõisa tn vaheline lõik), Ehitajate tee – Stroomi ranna vaheline kergliiklustee. Jooksudistantsi tõttu on 5. septembril terve päev liikluseks suletud Kalaranna tn, Kalasadama tn, Põhja pst (Kursi tn – Kalasadama tn vaheline lõik), Väike Rannavärava tn, Kanuti tn, Aia tn, Viru tn, Vana turu tn, Kuninga tn ja Kullassepa tn. Kohalikud elanikud pääsevad koju ja kodust välja, ent palutakse arvestada võimaliku ooteajaga ning järgida liiklusreguleerijate märguandeid (võimalik lisaooteaeg kuni 30 minutit). IRONMAN Tallinna korraldajad paluvad vabandust liiklusmuudatustest tingitud võimalike ebamugavuste pärast ning loodavad linnaelanike mõistvale suhtumisele ja võistlejaid toetavale kaasaelamisele!
20. augustil olete oodatud Maarjamäe lossipäevale! Maarjamäe ajalookeskuses tähistatakse 20. augustit taas nii suurtele kui ka väikestele mõeldud lossipäevaga. Lossipargis saab alates kella 12 kolme tunni vältel sõita hobukaarikuga. Lastele tutvustatakse lossipreilide ja krahvipoiste mänguasju ning õpetatakse mõnda ka ise valmistama. Kõik huvilised võivad uue nutimuuseumi rakenduse kaudu pargis virtuaalselt seigelda. Et 20. august on Eesti taasiseseisvumispäev, siis valmistame koos suure sinimustvalge lillepeenra. Esimest korda on avatud muuseumimaitsete tänav ehk lossipargis seavad end sisse toiduvagunid. Lossis on avatud restoran-brasserie Riviera Palais. Peale põnevate maitsete pakume ka muusikalist aperitiivi ehk kell 12.30 ja 13.30 kõlab kitarrimuusika Tallinna 21. kooli õpilase Kaspar Potisepa esituses. MTÜ Raamaturing korraldab laada, kust on võimalik leida kõike paremat kodu sisustamiseks – kutsume vanadele asjadele uut elu andma! Maarjamäe muuseumides on ekskursioonide eriprogramm: ekskursioon näitusel „Minu vaba riik” pühendusega Eesti taasiseseisvumis-
FOTO: VAHUR LÕHMUS
Pirital võisteldi orienteerumises
31. juuli 2020
päevale kl 12 ja 13 (eesti keeles), kl 13.30 (vene keeles); ekskursioon „Kuidas krahvid elasid?” Maarjamäe ja lossi ajaloost kl 12.30 ja 14 (eesti keeles), kl 15 (vene keeles); monumentide eriekskursioon „Leninist Kingissepani” kl 13 ja 15 (eesti keeles), kl 12 (vene keeles); Risto Lehiste ja Jaan Elgula ekskursioon tallihoones „Laulev revolutsioon” + üllatus! kl 14 (eesti keeles). Maarjamäe lossis pakume kl 13 ja 15 vaatamiseks kümneminutilist pallide,
lippude ja elava tulega maoori poi-sõud ning kaminasaalis on avatud ajalooliste suvekleitide näitus. Filmimuuseumis saab alates kella 13 kolme tunni jooksul vaadata Eesti lühifilme. Lossipäeva üritused on kl 12–16, Maarjamäe ajalookeskus ja kõik muuseumid on avatud kl 10–18. Lossipäeva-, muuseumide ja pargi pilet üksikkülastajale 5 eurot, perepilet 10 eurot. Kohtumiseni Maarjamäel!
Pirita Seikluspark tutvustas uut julgestussüsteemi Esimese seikluspargina Eestis kasutab Pirita Seikluspark julgestussüsteemi continuous lifeline, mis välistab ronijal võimaluse kogu seiklusraja vältel karabiin julgestustrossilt eemaldada. Ainsa seikluspargina Eestis kasutab Pirita Seikluspark spetsiaalselt seiklusparkide jaoks loodud julgestussüsteemi continuous lifeline, mis lahti seletatult tähendab seda, et karabiini ei saa julgestustrossilt raja läbimisel eemaldada ning kui oled rajale läinud, siis kas teed selle lõpuni või pöördud tagasi, kuid poolel teel maha tulla ei saa. Uus süsteem teeb Pirita Seikluspargist kõige turvalisema seikluspargi Eestis. Julgestussüsteemi kandevõime on kaks ja pool tonni ning hirmu tundmata võivad rajale minna ka kaalukamad inimesed.
FOTO: RENE SUURKAEV
8
Pirita Seikluspark pakub mõnusat kehalist tegevust ja siin on suurepärased võimalused ka lastel atraktsioonidest osa
Vikatiga niitmise päev botaanikaaias Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Tallinna botaanikaaed kutsuvad 11. augustil kell 12 VIKATIGA NIITMISE PÄEVALE botaanikaaeda! Oodatud on nii algajad kui ka juba vilunud vikatikäsitsejad. Vikatiga niitmise päeval: saadakse kogenud niitmismeistri Priit Kuke käe all teada vikatite eripäradest, vikati hooldamise nipid ning niitmisvõtted; treenitakse vikatiga niitmist; õpitakse botaanikaaia vanemaedniku Liivi Mäekallase juhendamisel tundma nii värvilisi kui ka vähem silmapaistvaid niidutaimi; saadakse teada värvilise niidu saladus. Kaasa võib võtta enda vikati, ent kel vikatit ei ole, ei pea muretsema – kohapeal on vikatid olemas. Registreerinutele on osalemine tasuta. Kirja saab panna https://docs.google. com/forms/d/11jxoTJm8-9vZRlePY2qGJcvsocKOAzpGxh_Oyc4hZFg/viewform?edit_ requested=true.
võtta. Nimelt tänu uuele julgestussüsteemile lubatakse lapsigi (alates 6. eluaastast) keerulisemate elementidega ja kõrgematele radadele. Aga seiklusparki võib minna siiski ka päris väikeste lastega, sest tegevust pakutakse juba alates 2. eluaastast. Pirita Seikluspark on suurepärane koht vaba aja veetmiseks nii täiskasvanutele kui ka lastele, kohapealne õhustik on väga hea. Nii et tulge Pirita Seikluspargi uuenenud radadele seiklema. Peale mõnusa adrenaliini, mis iga rajaga kõrgemale tõustes aina kerkib, on boonus mändide tipust avanev erakordne vaade nii Tallinna lahele kui ka vanalinna siluetile. Pirita Seikluspargis on üheksa seiklusrada (kõrgusel 1–12 meetrit): seitse kõrgseiklusrada ja kaks eri raskusastmega lasterada 2–6-aastastele seiklejatele. Vaata ka piritaseikluspark.ee
Pirital avatakse õueraamatukogu Pirita raamatukogu avab suvisel ajal laupäeviti õueraamatukogu. Õueraamatukogu eesmärk on tulla raamatukoguna koos oma teenustega inimestele lähemale ja elavdada kogukonna elu. Kuna suvisel ajal soovivad inimesed eelkõige nautida õues olemist, ei jää ka raamatukogu ainult nelja seina vahele. Raamatukogu ette on paigutatud mõnusad lugemiskohad, lastele on väljas joonistamistarbed ning täiskasvanutele lugemiseks perioodikat. Samuti on võimalus laenutada suures valikus sporditarbeid, puslesid, seltskonna- ja lauamänge, millega mõnusalt vaba aega veeta. Valikus on rulad, tõukeratas, kõnnikepid, sammulugejad, petank, Mölkky, male, Scrabble ja palju muud. Oodatud on igas vanuses raamatusõbrad, sest tegevust leidub nii aktiivsemale kui ka rahulikule meelele. Pirita õueraamatukogu on avatud ilusa ilmaga laupäeviti alates kella 12 Metsavahi tee 19.
Aiakontserdid augustis Pirita aiakontsertide sarjas on augustis neli kontserti. 5. augustil on laval mehed ja lõõtsad, esinevad Martin Müller ja Asso Int. 12. august on džässisõprade päralt, kavas on džässikas kolmapäev, kus üles astuvad Ivi Rausi, Jaan Jaanson ja Ara Yaralyan. 19. augusti sumedal õhtul kõlavad prantsuse šansoonid Erkki Otsmani esituses. 26. augustil lõpetavad aiakontsertide sarja muusikud Airi Allvee ja Ivar Kannelmäe. Aiakontserdid Pirita-Kosel Kullese 5 algavad kolmapäeviti kell 19. Kontserdid kestavad umbes kaks tundi ja lõpevad üheksa paiku.
Mähe kirikus augustikuus Jumalateenistus pühapäeviti kell 11. 2. augustil Sõnum ja alguspalve – Ago Tapver. Jutlus ja teenistust juhatab – Raido Oras. Klaveril Siiri Ratas. Issanda surma mälestamine. 9. augustil Sõnum ja alguspalve – Haldi Leinus. Jutlus ja teenistust juhatab – Ruudi Leinus. Kirikukohv.
Uuri lisa ELF-i suviste niitmisürituste kohta www.elfond.ee/tuleniitma Kõikidel üritusel lähtume kehtivatest liikumispiirangutest ja soovitustest. Ürituse eestvedaja on ELF, koostööpartnerid: botaanikaaed, pärandkoosluste kaitse ühing, MTÜ Karula Hoiu Ühing jt. Üritust toetab Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga Aktiivsete Kodanike Fondist.
15. augustil Kohvikute päev Heliseva pannkoogi kohvik Pojengi tee 32, kell 11–16 16. augustil Sõnum ja alguspalve – Teisi Remmel. Tunnistused. Jutlus ja teenistust juhatab – Raido Oras. Kirikukohv. 23. augustil Sõnum ja alguspalve – Siiri Ratas. Jutlus – Kuldar Taveter.
Sõnum ja teenistust juhatab – Ruudi Leinus. Blowersite ansambel. Kirikukohv. 30. augustil Sõnum ja alguspalve – Ruudi Leinus. Jutlus – Ülo Niinemägi. Teenistust juhatab Ruudi Leinus. Kirikukohv. 6. septembril Sõnum ja alguspalve – Ago Tapver. Jutlus ja teenistust juhatab – Ruudi Leinus. Klaveril Siiri Ratas. Issanda surma mälestamine.
AJALUGU / RISTSÕNA
40 aastat tagasi süüdati Pirital olümpiatuli 20. juulil möödus 40 aastat, mil toona 17-aastane purjetaja Vaiko Vooremaa süütas Pirital XXII olümpiamängude purjeregati tule. Purjeregatt toimus 22. juulist kuni 2. augustini Tallinnas Pirital.
Kala
H-tähe naaber
Biitel
FOTO: MAREK METSLAID
31. juuli 2020
Moskva olümpiamängude Pirita purjeregatil osales 83 jahti 154 purjetajaga 23 riigist. Igas jahi klassis oli seitse võistlussõitu (arvesse läks kuus). Võistlused peeti kuues jahiklassis Tallinna lahel, kus oli tähistatud kolm olümpiarada (pikkus 9,6–18,74 miili). Moskvast rongiga Tallinna toimetatud olümpiatule süütas Pirital purjetaja Vaiko Vooremaa. Poliitilistel põhjustel boikoteeris Tallinna olümpiapurjeregatti hulk purjespordiriike, nagu näiteks USA, Suurbritannia, Saksamaa Liitvabariik ja Prantsusmaa. Mitu võistkonda võistles mitte oma riigilipu, vaid olümpialipu all. Tallinnas peetud võistlustel oli edukaim kahe kuldmedaliga Brasiilia, ühe esikoha teenisid Nõukogude Liit, Taani, Soome ja Hispaania. Medali võitsid 12 riigi sportlased. Purjeregati ava- ja lõputseremoonia lavastas Mikk Mikiver. Purjeregati maskott oli hülgepoeg Vigri. XXII olümpiamängudeks valmis Tallinna palju uusi ehitisi. Piritale 193 000 m² suurusele maaalale projekteerisid arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Avo-Himm Looveer spordikompleksi, jõe- ja meresadama 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskuse ja laevakujulise 632 voodikohaga olümpiaküla. Jõe vastaskaldale ehitati tribüünid 5000 pealtvaatajale. Veel valmisid 1980. aasta olümpiamängudeks Tallinna teletorn, uus peapostkontori hoone, lennujaamahoone, 28-korruseline Olümpia hotell ja V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee (linnahall). Samuti valmisid olümpiaks Pirita tee ja Narva maantee. Lai Pirita tee koos kaldakonstruktsiooniga ehitati just 1980. aastaks. Enne seda oli tee kesklinnast Piritale hoopis kitsam. Samuti ehitati moodsaks ümber Pirita teele suubuv osa Narva maanteest. Ja veel: ka Pirita kloostri varemeid hakati kontserdipaigana kasutama just Pirital toimunud olümpiaregati ajal. 29. juulil süüdati Pirital taas olümpiatuli, et tähistada 40 aasta möödumist olümpiaregati toimumisest Tallinnas.
Argoon
Kõige Mehenimi kõhnem trükitäht
... tee (tänav Pirital) Luuleteos
Roomaja ... Kronor Tarvitusele võetav abinõu
... am, you are
Julius Oengo pseudonüüm
Laupäev
Kunstiteos
Kuld
Uimasti
Lehekuu
Lühike lauakõne
...sõltlane (joodik) Nõiatrumm
Spordiriietus
1500.
Pikamaajooksja Kuivat. viinamari
Küsimustik Maailmavaateline
1/100 hektarit Linn Soomes
Paigustaud ... facto
Valus! Balleti „Giselle” autor
Vaikselt
Mehenimi
See Tsaariaegne maakond
Kaerakile
Lamekaan
L-tähe naaber
Praht
Kirjanik (1890–1952)
1500.
2 × täht
Rõivasuurus
Mööbliese
Aine kaal ruumalaühiku kohta Asum Pirital
Kaasa arvatud
Enne olümpiat. Vaade sillalt Pirita jahisadamale.
USA osariik
... Kanter
Eestlane, 2 × kirimale Pühapilt maailmameister
Enne olümpiat. Sportlaevatehas Pirital jäi uusehitusele jalgu.
Kalavõrk Küla Saaremaal
Ekstrakt
Kvartal
Kuivaks tõmbunud
Lill
9
„... ja Isolde” (ooper)
DetsiPikkus- ja pindalaühik Aasias
VASTUS Riiklik aktsiaselts Suhkurdatud puuvili
Ase- või abivaimulik
Anno
BioIlmastikunähtus
Ürgaeg
Elund
Maapagu
Rahaühik
Hallivati...
Ilmakaar Alevik Tartu vallas ... Angeles Saksa k. artikkel Monitor unit
...hindlus
2 × täht Väärusuline Veri (luulek.)
Koorem, laadung
University of Miami
Tõstja
Ahju soemüür
Läbi-
Ostma meelitav asjaolu Linn Soomes
Peakate Vene lennuk
Re-diees
Sisse minema
Mõtteline osa ...paju
... Lundver
Jood Kreeka täht
Tänav Pirital
Tantaal
Humorist
Vanus Eritis SouthEast
Automark Titaan
Lendavate mesilaste tekitatav heli Ehk
Gotland Einstein Hügieenivahend
Toimekas Volt Areaal
Juunikuu ristsõna õige vastus on: vastutuulelaev. Õigesti vastanute hulgast valis loos välja auhinna saajad – Katrin Tammpere, Jaan Utno, Aado Kessel. Võitjatega võtame ühendust. Juulikuu ristsõna vastus palume saata e-posti aadressil: piritaleht@tallinnlv.ee 19. augustiks. Head nuputamist!
Väävel
10 VABA AEG
Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 ÜRITUSED NÄITUS
Rein Meresaare sellesuvine vaba käega visandatud maalisari „Lennates üle Eestimaa”. Näitus jääb avatuks kuni 31. augustini. AUGUSTIKUUST ON TAGASI KINOÕHTUD!
31. juuli 2020
Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4
Koostööpakkumine maniküürija pediküüritegijale. Pirita Vaba Aja Keskus pakub koostöölepingut kvalifitseeritud ja kogemustega maniküüri- ja pediküüritegijale. Töö Pirita sotsiaalkeskuses Metsavahi tee 4. Koostööleping tähendab, et Pirita Vaba Aja Keskus annab juriidilisele isikule maniküüri- ja pediküüriteenuse osutamiseks ruumi ilma rendita kasutamiseks ning teenust osutatakse Pirita sotsiaalkeskuse klientidele kokkulepitud hinnakirja alusel. Nõutav eesti keele valdamine vähemalt suhtlustasandil. Ruumis on olemas klienditool, töötool, kraanikauss. Tööks vajalikud kulumaterjalid ja väikevahendid soetab teenuseosutaja. Ruumi kasutamine esmaspäeviti kell 9.30–17. Tööle asumise aeg septembrist. Info: maris.randma@piritavak.ee ILUTEENUSED PIRITA SOTSIAALKESKUSE KLIENTIDELE Juuksur alustab 11. augustil. Info ja registreerimine tel 514 0519 Massöör alustab 27. augustil. Info ja registreerimine tel 606 9050 Dušš alates 17. augustist. Info ja registreerimine tel 606 9050 Huviringid alustavad septembrikuus. Kohtumiseni!
27. augustil kell 18 Margit Lillaku dokumentaalfilm „Südamering”. Film jälgib ühe kogukonna dramaatilist arengut viie aasta jooksul. Pilet 4/3 eurot. HUVITEGEVUSED HOOAJAL 2020/21 Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www. piritavak.ee või liitudes uudiskirjaga piritavak.ee/est/uudiskiri. Huviringidesse registreerimine tel 645 7625 või piritavak@piritavak.ee Facebook: www.facebook.com/Pirita-Vaba-Aja-Keskus Tähelepanu! Septembris algavatesse Pirita Vaba Aja Keskuse huviringidesse registreerimine alates 24. augustist piritavak@piritavak.ee või tel 645 7625.
Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050.
Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJA TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 4. augustil kell 14 Lauamängude päev. Saab selgeks õppida uue ja huvitava lauamängu. 5. augustil kell 14 Kunsti- ja meisterdamistöötuba. Meisterdame kaunistusi ja kaunistame nendega keskust. 6. augustil kell 14 Life hack’ide testimine. Katsetame life hack’e, mida saab hiljem kasutada oma köögis. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 5. augustiks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.
7. augustil kell 14 Kokandusring. Valmistame kanavrappe. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 6. augustiks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures. 18. augustil kell 14 „Just Dance” tantsuvõistlus. Mängime õues Xbox 360 „Just dance” mängu – proovile saab panna oma tantsuoskuse.
LAU
PIR
19. augustil kell 13 Hipodroomi külastamine. Läheme koos noortetöötajatega Tallinna hipodroomile ja teeme seal ka ühe mõnusa pikniku! Anna osalemissoovist teada hiljemalt 18. augustiks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.
sarja ‐i saateor R R E n o sa eelvo on 2020 Pirivisiode lava“ linnao „Tähte
PIRIVISIOON 2020
21. augustil kell 14 Tervisepäev. Teeme joogaharjutusi, valmistame maitsvaid smuutisid ja räägime tervisest. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 19. augustiks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures. 25. augustil kell 14 Meigiõhtu. Õpime meikimise põhitõdesid. PÕNEV MATK AEGNA SAARELE! 26. augustil kell 10 matkame üheskoos Aegna saarele ja teeme seal ka pikniku. Matkast osavõtt 5 eurot, mis sisaldab laevapileteid ja piknikupoolist. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 10. augustiks mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures. Samaks ajaks palume keskusesse tuua ka osavõtumaks. 27. augustil kell 14 Teeme ise! Maalime keskusesse uue seinamaali. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 26. augustiks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures. 28. augustil kell 13 Fotojaht Pirita rannas. Ilusa ilmaga samuti piknik. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 27. augustiks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures. Info ja registreerimine: e-post mahe@piritavak.ee. Tel 605 9516. www.piritavak.ee/mahe. Facebook: www.facebook.com/mahevabaajakeskus. Instagram: Mahe.
Head piritalased! Kui teil on fotosid, kus on kujutatud Pirita eluolu või on rääkida mõni huvitav lugu Pirita elust, siis palun andke sellest teada Merike.pinn@tallinnlv.ee või piritaleht@tallinnlv.ee. Ootame ka Nõukogude aastakümneid puudutavaid fotosid ja lugusid. Eriti huvitatud oleme fotodest ja ajaloomälestustest, mis puudutavad Pirita väliujulaid, randa, aga ka kohalikku seltsielu. Aitäh kõigile, kes aitavad Piritat jäädvustada.
RSS
N O O I IVIS
KU N O K LU
Pirita Esinevad vanuses sed laululap luaastat. 3-17 e ile konkurs Lisainfo rimise kohta e e registr @tallinnlv.ee kai.kukk
9.10 0
kell 1
aba Aja Pirita Vkuses Kes
REKLAAM 11
31. juuli 2020
Reakuulutused Ostan Valge klaari, Suislepa ja Liivi kuldreneti õunu, 0,25 eurot kg. Müügisoovi korral helistage palun tel 552 6633.
Miks sa ei uju? TOP UJUMISKLUBI www.topswimclub.ee ● Telefon 521 1582
Noor pere kahe kooliealise lapsega otsib võimalust vahetada Maarjamäel asuv privaatse sissepääsuga aiaga 3-toaline (90 m2) korter (majaosa) Pirital, Meriväljal, Kosel või Haabneemes asuva väiksema, aga vähemalt 4-toalise eramajaga + vajadusel kompensatsioon. Maja võib vajada remonti. Kui maja on Teile jäänud liiga suureks, siis korter on meile jäänud liiga väikseks – teeme vahetust ja elame edasi armsal Pirital! Helistage 529 9576 (Kertu) Pellet al 190.-/alus, kase RUF brikett al 125.- alus, küttepuud al 45.-/ruum. Kõik ühest kohast! Head hinnad! 600 0136, 520 0093, Puu24.ee
PROFESSIONAALNE JA KAASAEGNE KORSTNAPÜHKIMISTEENUS SINU ERAMULE
AIAALA AITAB AIAS! Kirjuta! aiaalainfo@gmail.com. Helista! +372 5688 6887 (Hannes), +372 508 8953 (Veiko). aiaala.wixsite.com/aiaala VEENILAIENDITE ravi ilma järjekorrata Tallinnas. Dr Vilkevičius. Hind al 65.- eurost. www.vita.ee, tel 669 0806
Tel 5600 4050, info@1korsten.ee, www.1korsten.ee
Vitaclinika asub uuel aadressil: VEERENNI 38 (Ovaal Maja, 3. korrus, meie patsientide jaoks tasuta parkimine registreerides administraatori juures)
KÜTTEMATERJALID Männiku tee 106b
Mob. 54 5698 58
Kask 40l - 3.50€ Lepp 40l - 3.10€ RUF puitbrikett 960kg HEA HIND - 120€ Kask konteineris 40cm toores 1.8m3 HEA HIND - 125€ Lepp konteineris 40cm toores 1.8m3 HEA HIND - 115€ Puitbrikett Kask Tume - 125€ Turbabrikett 840kg - 140€ Kuiv Lepp HEA HIND - 140€ Kuiv Kask HEA HIND - 160€
MÜÜK
Kandiline puitbrikett 130 eurot/1000 kg, ümmargune puitbrikett auguga 150 eurot/1000kg, premium pellet 6 mm ja 8 mm 190 eurot/960 kg. Transpordivõimalus. Tel 504 0304 Lõikan hekki, trimmeriga pika rohu ja heina niitmine. Tel 5554 7291 Müüa soodsa suvise hinnaga puitbrikett, turbabrikett, kuivad kütteklotsid 110 eurot/48 kotti, pellet premium 8 ja 6 mm, kuiv lepp ja kask kottides. Laost Pähklimäe 4, Maardu, saate osta ka paki kaupa. Tel 5692 4924 Müüa puhast hobusesõnnikut kottides 5 eurot/40 l või lahtiselt kärutäis, hind kokkuleppel. Alates 10 kotist transport tasuta. Tel 507 1497
Müüa loomasõnnikut: 7 tonni – 160 eurot, 15 tonni – 220 eurot, mulda, liiva, killustikku, freesasfalti ja täitepinnast. Tel 5697 1079, e-post: taluaed@hot.ee
Ehitus- ja remonditööd. Fassaadikatuste-vaheseinte-saunade-terrasside ehitus. Parketi, uste, akende, liistude paigaldus ja muud siseviimistlustööd. Tel 5360 5083
Tänavakivide paigaldus, puit- ja võrkaedade ehitus, haljastustööd, prügivedu, lammutustööd, terrasside ehitus. Tel 5608 1124, epost: eleanor31@online.ee
Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel 5352 9476, epost: mehitus@gmail.com
Pakun muruniitmise ja trimmerdamise teenust koduaedades, ühistute ja äriühingute ümbruses. Helista ja küsi lisa – 5399 3595 Ostan Eesti ja Tsaari-Vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid. Pakkuda võib kõike, mis tundub vana –mitmesugustel teemadel. Kuulutus ei aegu, raha kohe. Iga päev kl 11-21. Tel 5595 5996. Ohtlike puude langetamine, õunapuude ja hekkide lõikus, kändude freesimine. Tel 521 0334 Kivikorstnate ehitamine. Tel 518 8889 Remont- ja viimistlustööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. Teostatavad tööd: tapeetimine, pahteldamine, krohvimine, värvimine, kipsplaadi paigaldamine, kindlustusjuhtumitega seotud veekahjude likvideerimine jms. Tel 510 0250, raul@vivamees.ee Hekkide ja viljapuude lõikus. Tel 5663 0024 KÜTTEPUUD. Müüa küttepuud pikkusega 30–60 cm. Toores segalehtpuu alates 45 eurot/rm. Toores sanglepp alates 47 eurot/rm. Kuiv segalehtpuu alates 57 eurot/rm. 30 cm kuiv lehtpuu 40L võrgus 3,10. Tel 504 2707 Aias trimmerdamine. Tel 5554 7291 Korstnapühkija ja pottsepa litsenseeritud teenused Pirital, Meriväljal ja Viimsis. Puhastame, remondime ja ehitame küttekoldeid ja ventsüsteeme. Korstnapühkimise akt päästeametile ja kindlustusseltsidele. Tel 5690 0686, korsten. korda@gmail.com Kui on plaan ehitada uus aed, terrass või paigaldada kivisillutis, siis võta ühendust. Tel 5551 8638, Toomas
Müüa puitbrikett RUF 145 eurot / 960 kg, kütteklotsid 110 eurot / 48 kotti, pellet premium 8 ja 6 mm, kuiv lepp ja kask kottides. Laost Pähklimäe 4, Maardus saab osta paki kaupa puitbrikett 1,5 eurot / 10 kg, pellet 3,2 eurot / 15 kg. Tel 5692 4924 Kutsetunnistusega korstnapühkija. Töö puhas ja korralik, tehtud töö kohta väljastan nõuetekohase akti. Tel 5689 0125, e-post kuldnoop@gmail.com Teostame viljapuude ja hekkide lõikustöid, pikaajaline töökogemus. Info telefonil 521 6037 Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim Lõikame viljapuid, pügame hekke, langetame puid ning vastavalt teie soovile teeme ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 5563 7666. Rohkem infot kodulehelt www.ifhaljastus.ee Paigaldame tänavakive Tallinn/Harjumaal. Info tel 5660 7775, marko@ecolimit.ee, Ecolimit OÜ Metalli-ja keevitustööd. Aiapostid,väravad. Autode keretööd. Karpide vahetus. Uued ja kasutatud autorehvid koos paigaldusega. Luha 34, tel 5883 070, info@autotäht.ee, autotäht.ee Pottsepatööd. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 12- aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Tel 5690 3327 Bituumenkatuste remont SBSrullmaterjaliga. Plekitööd. Tel 5819 7445 Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. e-post: margus@korvent.ee, tel 552 6281
Teie soovid, tehtud meie kätega! 5307 2076 info@viimistlusehitus.ee Küsi pakkumist! Majade ehitamine ja renoveerimine. Katuse-, fassaadi- ja üldehitustööd. Korterite, vannitubade remont.
12 REKLAAM
31. juuli 2020
MĂœĂœA LĂ•HUTUD KĂœTTEPUUD KOHALETOOMISEGA.
Aastast 2002
Info ja tellimine
51 36 999
Lepp, sanglepp, kask. Hinnad alates 43 eurot/rm. KĂźsi hinda! Tel 509 9598 www.pakhalupuu.ee | pakhalupuu@gmail.com
TALLINN & HARJU TASUTA TRANSPORT!
RUF PUITBRIKETT ĂœMAR PUITBRIKETT
Istikute mßßk
PELLET
Kloostrimetsa puukoolis (Sompa tee 8) E-L 10.00-19.00
Info@vihmaveerennid.ee
Tel: 52 7 1059
ALATES
130â‚Ź /ALUS
ALATES
140â‚Ź /ALUS
ALATES
190â‚Ź /ALUS
EESTI SUURIM VALIK KĂœTTEMATERJALE!
Puitbrike� • pellet • kaminapuud kivisßsi • turbabrike� • grillsßsi
info telefonil 5091853
VihmaveesĂźsteemide ja katuseturvatoodete paigaldus
info@ky�eladu.ee www.k�eladu.ee
9LLPVL +DOMDVWDMDG 2h Ć” Ć” Ć” Ć” Ć”
3LQQDVH SODQHHULPLQH .DHYHW||G 0XUX QLLWPLQH MD WULPPHUGDPLQH 9}VDO}LNXV +HNL SÂ JDPLQH QLQJ NXMXQGDPLQH
www.facebook.com/ piritalinnaosa/
7HO Y}L YLLPVLKDOMDVWDMDG#JPDLO FRP
Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 645 7600, faks 645 7609, e-post pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja telefon 645 7629, e-post piritaleht@tallinnlv.ee. Trßkikoda AS Printall.