www.facebook.com/piritalinnaosa
NR 1 (257)
Piritale ehitatakse kauaoodatud Kose lasteaed
T
allinna 2017. aasta eelarve, mille Tallinna Linnavolikogu vastu võttis, lubab Pirita linnaossa Kose lasteaia ehitamist, mida linnaosa on oodanud ligemale kümme aastat. Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder ütles, et uue lasteaia ehitamisega kavatsetakse algust teha sellel aastal ning valmis saab hoone 2018. aastal. „Piritale on see kahtlemata suurepärane uudis, sest uus lasteaiahoone lisab linnaossa juurde vajalikud laste- ja sõimerühmad ning pakub kaasaegseid tingimusi nii lastele kui ka õpetajale,“ rõhutas Mölder. Linnaosa vanem lisas, et uus hoone on vajalik mitte ainult lasteaiakohtade lisandumise tõttu, vaid ka seetõttu, et praegused lasteaia hooned on amortiseerunud. Uus lasteaed arvestab kõiki vajalikke nõudeid ning saab olema igati kaasaegne. Lasteaias saab
Linnaosavalitsus jagab lihakonserve
olema kaheksa rühma, millest kaks on sõimerühmad. Lisaks uuele hoonele muudetakse õueala, kuhu tulevad mänguväljakud ning ka loodushariduskeskus, mida saavad kasutada teisedki linnaosa lasteaiad.
18.
jaanuaril kell 10.00 16.00 toimub Kloostri tee 6 (linnaosavalitsuses) riigi tegevusvarudest Pirita Linnaosa Valitsusele üle antud sealiha konservide jagamine linnaosa elanikele. Kogus ühele soovijale on piiratud ning ühele inimesele antakse üks pakk ehk kuni 12 konservi.
Pirita Kose lasteaia pikaaegne direktor Selje Kuusk sõnas, et uudis Kose lasteaia ehitusest on positiivne ja lasteaial on suur rõõm, kui viimaks saaks kolida uude majja. „Uut hoonet ootame ammu ja seda on kindlasti ka vaja. Ruumid on meie jaoks väikeseks jäänud ning küttesüsteemidki majades ei rahulda meid,“ tõdes direktor.
Linnaosavalitsus tuletab meelde, et konserve jagatakse vaid linnaosa elanikele ehk neile, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Pirita linnaosa.
Pirita Kose lasteaias käib 92 last. Uue hoone ehitamisega lisanduks senisele neljale rühmale samapalju juurde. Pirita Kose lasteaial on kaks hoonet, millest aadressil 58/2 hoone on ehitatud aastal 1997 ning 58/1 hoone renoveeriti 2000. aastal.
Lisainfo saamiseks võib pöörduda linnaosavalitsuse sotsiaalosakonna poole e-posti teel aime.vaggo@tallinnlv.ee või telefoninumbril 645 7620. Praegused hooned on lasteaiale jäänud kitsaks ning ei rahulda kõiki vajadusi.
Ühislõkkeks saab ära anda oma jõulupuu
Pirita rand võib lähiaastatel saada promenaadi ja kontserdipaiga
P
irita rannaala on püsinud suuremate muutusteta, kuid lähima kolme aasta jooksul on eesmärk muuta rand pealinna esindusrannaks, kus võimalik pidada kontserte ja jalutada promenaadil. Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder sõnas, et rannaala arenduses tehti oluline samm aastal 2012, mil korraldati arhitektuurivõistlus parimate lahenduste saamiseks. Tänaseks on viimaks valmis detailplaneeringu eskiislahendus, milles on aluseks võetud konkursi võidutöö „Väät“. „Kindlasti on meie eesmärk minna ranna arendamisega nüüd edasi võimalikult kiiresti ja muuta Pirita rand ilusamaks ja mugavamaks kõikidele külastajale,“ kinnitas Mölder. Ta sõnas, et olulist rõhku pannakse kergliiklusteedele ning välja ehitatakse promenaad rannaliiva ja metsa piirile. „Olulise mõttena tasub välja tuua võimaluse luua ajutine kontserdikoht lava ja istekohtadega, et siinset ilusat piirkonda saaks põnevate kultuurisündmuste jaoks rohkem kasutada,“ lisas linnaosa vanem, kes tõdes, et seni on rand jäänud ses osas selgelt alakasutatuks. Plaanis on välja ehitada ka viis
K
a sel aastal saab kodu ehtinud kuusepuu viia Pirita kloostri varemetesse, kus 23. veebruaril kell 18.00 süüdatakse nendest lõke. Kuuski ootab klooster kuni 11. jaanuarini ning neid saab tuua Kloostri teel asuvasse väravasse kella 14-18ni.
Linnaosas elab üle 18300 inimese
Lisaks mõnusale puhkusele võiks rannaalast kujuneda koht, kus toimuks põnevaid kultuurisündmusi.
vetelpäästjatele mõeldud hoonet, erinevad teeninduskeskused, kus saab pakkuda külastajatele süüa ja juua, spor-
di- ja mänguväljakud ning muu, mis rannakülastuseks vajalik. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 45 hektarit ja
detailplaneeringu koostaja on Ruum ja Maastik OÜ. Pirita rannaala munitsipaliseeriti 2013. aastal.
S
eisuga 1. jaanuar 2017 oli Pirita elanike arv 18 353. 18000 elaniku piir sai Pirital ületatud 2015. aasta oktoobris. Pealinnas kokku elab 443 623 inimest, mis tähendab, et möödunud aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 4106 inimese võrra.
2
6. jaanuar 2017
Head uut aastat!
2017 toob palju oodatut Jüri Ratas Eesti peaminister
T
aaskord on aastanumber muutunud, saabunud on uus ning loodetavasti veelgi parem. Soovin, et 2017. aasta toob meile kõigile palju õnnelikke hetki, rohkesti kordaminekuid, hoolivust ja hingerahu!
Taavi Aas Tallinna linnapea kt
H
ead uut aastat kõigile piritalastele. Aasta 2017 tuleb kahtlemata töökas aasta nii Pirital kui ka kogu Tallinnas. Hoiame oma linna ja panustame koos sellesse, et meil kõigil oleks siin tore elada.
Jüri Pihl Pirita halduskogu esimees
Lembe Levo kodukohvikute korraldaja
U
S
uel aastal on tähtis üksteist siin kaunis linnaosas ja kogu Eestiski hoida. Soovin kõigile meie linnaosa elanikele rõõmu- ja teguderohket uut aastat!
oovin, et igaüks toimetaks sel aastal alati oma südame järgi.Tee sel aastal vähemalt üks heategu või üks heategu enam kui varem - aita kaasa teemadel, mis just sinule korda lähevad või millepärast südant valutad.
Tõnis Mölder Pirita linnaosa vanem
A
lustan traditsiooniliselt ning soovin kõigile Pirita elanikele ilusat uut aastat, mis loodetavasti tuleb parem, tervem, edukam, rõõmsam ja teguderohkem. Lisada võiks häid omadussõnu siia ritta muidugi veegi. Aasta algus on aeg, mil lisaks headele soovidele vaatame veidi tagasi, kuid hoopis rohkem edasi. Seda, et tulemas on palju head, on ikka alati tore tõdeda. Tallinna linna eelarve selleks aastaks toob meile päris mitu kaua oodatud asja. Tõsi, alati on soove paljupalju rohkem kui võimalusi, kuid usun, et võime 2017. aastat oodata küll. Kõige olulisemaks uudiseks võib pidada kahtlemata Pirita Kose lasteaia ehituse alustamist. Lasteaeda on aastaid oodatud ja lubatud. Kahjuks siiani vaid lubatud, kuid nüüd võin kinnitada, et eelarves on ehituse alustamiseks raha eraldatud, projekt on valmis ja ehitaja leidmisel algab lasteaia ehitus. See saab tublile lasteaiaperele uueks ja mõnusaks nn teiseks koduks. Ma tänan kõiki, kes on jaksanud seda aega ära oodata ja omalt pooltki panustanud, et uus hoone võimalikult hea saaks.
Jüri Ratas.
Taavi Aas.
Jüri Pihl.
Lembe Levo.
Toomas Pikhof Pirita Majandusgümnaasiumi direktor
Marili Tammiste piirkonnapolitseinik
Indrek Petersoo FC Levadia
Lagle Parek Pirita kloostri sõber
L
oodan, et uus aasta toob meile julgust ja otsustavust, mida on vaja, et hinnata hea hariduse väärtusi ja samas tõsta enesekindlust. Soovin kõigile leida uueks aastaks rohkem vaprust, ühtsust ja vastupidavust, et anda jõudu arengule.
S
oovin kõigile piritalastele ilusat ja turvalist uut aastat! Paneme enam tähele neid, kes abi vajavad ja hoolime veelgi rohkem sellest, mis toimub meie lähi- ja sõpruskonnas ning ühiskonnas üldisemalt.
F
C Levadia ja FC Levadia Jalgpallikooli nimel soovin Teile rõõmuküllast ja sportlikku uut aastat! Usun ja loodan, et uuel aastal tihenevad ja tugevnevad veelgi sidemed Pirita kogukonna ning FC Levadia vahel!
S
oovin piritalastele uuel aastal julget unistamist ja julgust unistuste täideviimisel! Vastutuse võtmist elu korraldamisel meie oma linnaosas ja kõige tähtsam, näha naabreid ja toetada neid võimalusel nende muredes.
Olulised on linnaosas kindlasti erinevad teeprojektid. Eelmisel aastal alustati Kase tänava rekonstrueerimistöödega, mis sel aastal lõpule jõuavad. Tegemist on väga mahuka projektiga, mis toob Kase tänava elanikele parema elukeskkonna. Sel aastal on olulisemad teeobjektid Kloostrimetsa tee ja Vabaõhukooli tee, mis saavad samuti uue kuue. Needki on piirkonnas väga olulised liiklussõlmed, millel liigub ühistransportki. Suurt rõõmu toob eriti lastele ja nende vanematele seegi, et oleme peatselt rajamas Piritale suurt mänguväljakut Võsa tänavale, sealse multifunktsionaalse pallimänguväljaku kõrvale. Kuna väljas olemine ja treenimine on muutumas järjest populaarsemaks, rajame Pirita randa ka uue jõulinnaku. Pirita rannaala on aga ise samuti suurte muutuste ootel, sest valminud on detailplaneeringu eskiislahendus ning eesmärk on teha rannast Tallinna esindusrand. Selle aastanumbri sees on plaanis korda teha rannametsas olevad kergliiklusteed. Vajalikke ja häid asju saab valmis muidugi veelgi ja see teeb ainult rõõmu. Küsimuste ja ettepanekute korral olen jätkuvalt hea meelega valmis neile vastama. Kõike paremat ja veel kord head uut aastat!
Toomas Pikhof.
Marili Tammiste.
Indrek Petersoo.
Lagle Parek.
Pirita Linnaosa Valitsus avalikustab Kloostrimetsa tee 62 kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneeringuga on ette nähtud 50% maatulundusmaa ja 50% elamumaa sihtotstarbega Kloostrimetsa tee 62 kinnistust moodustada viisteist elamumaa, üks transpordimaa ja üks üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt ning igale elamumaa sihtotstarbega krundile määrata ehitusõigus ühe kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks ning määrata ka krundi kasutamise tingimused. Detailplaneeringus antakse võimalus elamukrunte paarikaupa liita. Lisaks on planeeringus antud maakasutustingimuste, haljastuse, juurdepää-
suteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on 2,82 ha. Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Detailplaneeringu autor on Ruum ja Maastik OÜ ja huvitatud isik OÜ Favorte. Detailplaneeringuga saab tutvuda 16. – 30.jaanuarini 2017 Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 toas 128, igal tööpäeval tööpäeva ulatuses. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr. tallinn.ee. Avaliku väljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse väljak 7, 1.korruse infosaalis.
Detailplaneeringutest Pirital Pirita Linnaosa Valitsus teatab, et Pirita rannaala detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustav avalik arutelu toimub 31. jaanuaril 2017 kell 16.00 Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 toas 123. Lahendusettepanekuga saab tutvuda 16. – 31.jaanuarini 2017 Kloostri tee 6 toas 128 igal tööpäeval tööpäeva ulatuses. Planeeritava ala suurus on 44,92 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pirita supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala planeerimine, Pirita rannaala kinnistule ehitusõiguse määramine rannapaviljonide, ajutise vabaõhulava ja tribüünide ning randa teenindavate objektide ja rannapromenaadi ehita-
miseks, Merivälja tee 3 kinnistul asuva Vaba Aja Keskuse laiendamiseks ning Merivälja tee 5b kinnistule kuni 2-korruselise ärihoone ehitamiseks. Lisaks määratakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning keskkonnaalased tingimused supelranna ja rannametsa kaitseks. Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetega. Detailplaneeringu autor on Ruum ja Maastik OÜ. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr. tallinn.ee.
3
6. jaanuar 2017
Eelmisel aastal...
... avas uksed Piirita keskus, kus on koha sisse võtnud söögikohad ja erinevad kauplused. Valmis sai Merivälja Kooli ujula, mis tähistab 2013. aastal alanud kooli juurdeehituse kolmandat ja ühtlasi viimast etappi. Tallinna merepäevad jõudsid juulis esmakordselt Piritale, kuulata sai kontserti ja toimus ilutulestik. Esimest korda toimus linnaosas ka kodukohvikute päev, mis meelitas sajad piritalased head ja paremat maitsma. Koeraomanikele pandi meeldetuletuseks sildid, et need oleksid head loomaomanikud ning hoolivad kaaslinlased. Erinevaid objekte valmis teisigi ning vahvaid üritusi leidus paljudele maitsetele. Kõik see oli aga eelmisel aastal. Uued meenutused ootavad ees!
Tööriistakoti varastanud mees tabati kiirelt
20.
detsembri lõuna paiku pöördus Pirita linnaosas asuvas kaubanduskeskuses G4S turvatöötaja poole meesterahvas, kes teatas kaduma läinud tööriistakotist. Mees oli käinud kaubanduskeskuses remonditöid tegemas, kuid unustas lahkudes oma tööriistad auto kõrvale maha. Tänavale jäetud tööriistu märkas omakorda üks naisterahvas, kes tõstis need sõiduteelt kõnnitee servale. Kui tööriistade omanik neid mõni aeg hiljem otsima tuli, siis ei paistnud tööriistakotti enam kuskilt. Seepeale otsustas ta pöörduda kaubanduskeskust valvava G4S turvatöötaja poole, kes asus kohe turvakaamerate salvestusi läbi vaatama. Sealt oli näha, kuidas Ford Transiti kaubikuga saabunud tundmatu mees korjas tööriistakoti tänavalt üles, jalutas sellega kaubanduskeskusesse, jättis selle keskuse põrandale maha ja läks seejärel toidupoodi. Sealt saabudes pakkis ta tööriistakoti toidupoe kilekotti, jalutas koos varastatud kraamiga kaubikusse ja sõitis minema. G4S turvatöötaja soovitas tööriistade omanikul võtta ühendust politseiga ja andis auto registreerimisnumbri, mis oli turvakaameratest loetav. Töömees võttis seejärel ühendust politseiga ja rääkis neile juhtunust. Politsei tegi auto registreerimisnumbri ja automargi põhjal kindlaks autojuhi ning võttis temaga ühendust. Tööriistakoti varastanud mees tunnistas teo üles ja oli nõus asjad tagastama. 15 minuti pärast jõudis ta tööriistakotiga kaubanduskeskuse juurde ja andis need töömehele tagasi.
Müstilised loomad Pirita rannas?
D Riigikogulased ja linnavolinikud suunasid osa raha linnaosa arenguks
R
iigikogu fraktsioonidel oli võimalus oli võimalus jagada investeeringute toetusi, mida teatakse ka katuserahadena, erinevatele projektidele. Toetust said ka Pirita linnaosa lasteaiad ja MTÜ Maarjamäe Selts. 2500 eurot said mänguväljakute ja õueala parandamiseks Riigikogu Keskerakonna fraktsioonilt nii Padriku kui ka Pirita lasteaed. 5000 eurot sai Vabaerakonnalt igal aastal Maarjamäe laata korraldav Maarjamäe Selts, kel avaneb võimalus soetada vajalik helitehnika.
Maarjamäe laada korraldamisele on varasemalt abistava õla alla pannud ka linnaosavalitsus ja seda just helitehnika osas. Nüüd on Maarjamäe Seltsil võimalik vajalik helitehnika aga soetada.
Tallinna Linnavolinikelgi avanes eelmisel aastal võimalus toetada erinevaid projekte oma soovi järgi. 5000 eurot andsid Pirita Majandusgümnaasiumile kooli vilistlane Juri Danilov ja Heidy Tamme. Raha kulub koolil kasutuseta tõsteklassi renoveerimiseks I kooliastmele sobivaks õppeklassiks.
elfi fotograafile jäid Pirita rannas objektiivi ette esialgu veidi nõutust tekitanud loomakesed. Üsna kiirelt selgus, et polegi loomakesed nii müstilised. Et rannas olev loomake ei tuleks Pirita lehe lugejalegi üllatusena, siis anname meiegi teada, et selle loomakese puhul on tegemist kakanditeliste seltsi kuuluva merikilguga, kes on Läänemeres tavaline asukas. Merikilk ei ole inimesele mitte mingil moel ohtlik. Läänemeres on merikilk hilisjääaja jäänukliik, seetõttu leidub teda eelkõige sügavamatel aladel ja jahedamas vees. Isasloom võib kasvada kuni kaheksa cm pikkuseks. Emasloomad on väiksemad.
Merikilk pole inimesele ohuks.
4
Randa saab vaadata kaameratest
P
irita linnaosavalitsus koostöös Baltic Live Camiga paigaldas Pirita rannaalale kaks veebikaamerat, mille kaudu saab otsepildis vaadata randa ja merd. Kaamerate pilti saab vaadata läbi linnaosavalitsuse kodulehe www.tallinn.ee/pirita.
Abilinnapea sai aasta loomasõbraks
E
estimaa Loomakaitse Liidu (ELL) juhatus valis 2016. aasta loomasõbraks Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu, kes sai tiitli tänu oma panusele pealinna uue loomade varjupaiga rajamisel. "Mäletatavasti oli Tallinna linnal kehtiv leping Viljandi maanteel asuva Loomade Hoiupaigaga, kus hukati väga palju lemmikloomi. Loomasõbrad ja erinevad organisatsioonid pöördusid aastaid linnavalitsuse poole, kuid tulutult," selgitas ELL-i Tallinna piirkonna juht Kristina Krjakvina ajalehele Postimees. "Uue varjupaiga rajamine seisis justkui paigal, kuniks härra Sarapuu võttis selle oma südameasjaks."
6. jaanuar 2017
Inglipuu kampaania tõi linnaosa lastele soovitud kingitused
M
axima Eesti korraldab juba alates 2009. aastast heategevuskampaaniat Inglipuu, kus poekülastajate abiga kogutakse aastavahetuse eel kingitusi puudustkannatavate perede lastele kingitusi. Kingitusi koguti ka Pirita lastele.
abiga jõulude- ja aastavahetuseaegsel pühadeperioodil. Ühtekokku täitis Inglipuu Tallinnas 297 lapse kingisoovid. Pirita linnaosas tulid tänu headele inimestele rõõmsamad jõulud 20 lapsele. Kingituste seas olid nii autod, nukudm konstruktorid ja muud vahvad mänguasjad.
Detsembris paigutati Maxima kauplustesse kõikjal üle Eesti Inglipuu kuusepuud, millel asuvatele jõuluehetele oli kantud ühe lapse nimi ja tema kingisoov. Need kingisoovid koguti koos linna, linnaosa või kohaliku valla lastekaitsetöötajaga. Pirita linnaosa lastele sai inglipuu kaudu rõõmu teha ja laste soove täita Muuga Maximas. Igal aastal kogutakse Inglipuu heategevuskampaania raames enam kui 1300 kingitust kitsastes oludes kasvavatele lastele. Kingitused Inglipuude alt toimetatakse lasteni lastekaitsetöötajate
Inglipuu patrooniks oli Gerli Padar, kes pildil koos Kärt Merega. Foto: Maxima pressimaterjal.
Inglipuu kampaania idee pooldaja, Vaesuse Vastu Võitlemise Euroopa Võrgustiku Eesti juht ja üleeuroopalise võrgustiku asepresident Kärt Mere sõnul elab täna vaesuses iga viies laps Eestis. “Eesti suurim väljakutse peaks olema vaesuse põlvkondliku edasikandumise lõpetamine, iga lapse väärtustamine ning lastele parima võimaliku arengukeskkonna kindlustamine. Me peame õppima paremini märkama ning kiiresti reageerima iga lapse murele, vaid nii loome paremat homse,“ selgitas Kärt Mere.
Staarijäljenduskonkurss tõi taas lavale andekad noored kogu Tallinnast
Krjakvina sõnul polnud asi pelgalt ühiskondlikus surves, vaid Sarapuu soovis ka tegelikult rajada uue, loomi säästva varjupaiga – ja seda vaatamata võimalikele kohtulahingutele vana varjupaiga omanikuga. «Paljud poliitikud oleksid käega löönud, aga Arvo Sarapuu seda ei teinud ning tema tegevus säästab tuhandeid kasse, kes vanas varjupaigas oleksid hukatud,» märkis Krjakvina ajalehele. 2016. aasta loomavihkajaks valiti Pärnumaa veterinaarkeskuse peaspetsialisti Elita Sillari, kes tunnistas sisuliselt terveks väga haige ja raskes seisus olnud hobuse ning jättis looma omanikud karistuseta.
Ajaloopäevakul räägib Marju Lauristin
P
ühapäeval, 15. jaanuaril 2017 kell 13.00 Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) toimuval ajaloolaupäevakul räägib emeriitprofessor Marju Lauristin teemal „Haritlaste põlvkonnavahetus 1960.-1970. aastatel“. Tegemist on viimase loenguga sarjast „Sulast stagnatsioonini. Eesti NSV 1960. - 1970. aastatel“. Eesti elus tähendasid 1960ndad ja 1970ndad aastad vastuolulist aega, mil destaliniseerimise poliitika tõi stabiilsust, lootus vabaduseks individualistlikul ja ühiskondlikul tasandil tärkas ning kustus Praha kevadega 1968. aastal. Koos professor Marju Lauristiniga vaatame tagasi tollele ajale, mil toimus nii režiimiga kohandumine, kuid ka uue, võimude suhtes kriitilise intelligentsi areenile tulek. Ajaloopäevakule tuleb ennast registreerida. Sissepääs ajaloolaupäevakule on soodushinnaga üks euro.
Noorimas vanuserühmas võitis žürii ja publiku südamed noor Ott Lepland.
3.
Vanimas vanuserühmas võttis Rising Stari tiitli Sia "The Greatest".
detsembri õhtul kogunes Sossi klubisse suur hulk staare ning nende fänne. Toimus lemmiklauljate ja –ansamblite jäljendamise konkursi Rising Star 2016 finaal. Võistlustulle astusid Ott Lepland, Getter Jaani ja Maia Vahtramäe, Sia, Silento, Redfoo, Boney M, G-Eazy & Bebe Rexha, Grease. Žürii, kuhu kuulusid muusik Andrus Kasesalu, telest ja raadiost tuttav meelelahutaja Erkki Sarapuu, DJ Peterson, hinnatud tantsuõpetajad Kai Meristo ja Merle Kaare ning Rising Stari mitmekordne tiitlivõitja Kätlin Raja, elu tehti keeruliseks, sest parodeerijate tase oli muljetavaldav ning otsuse langetamine raske. Lõpuks jõuti ühisele arvamusele: Mini Star 2016 tiitlivõitjaks kuulutati Ott Lepland looga “Lambarock”, Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1. klassi poiste esituses ja Rising Star 2016 tiitel kuulub Jakob Westholmi Gümnaasiumi noortele, kes esitasid numbri Sia „The Greatest“. Pirita linnaosavalitsuse eriauhinnad kuulusid Getter Jaanile & Maia Vahtramäele „Meelelahutajad“ ning Got 7 „Just Right“ (mõlemad Pirita Majandusgümnaasiumist). Finaalvõistlust toetasid Tallinna Haridusamet, Pirita Linnaosa Valitsus, Tallinna Teletorn, Megazone, Maanteeamet. Tänud suurepärasele publikule, žüriile, tublidele abilistele, showprogrammiga esinenud Carolina Tantsustuudio tantsijatele ning külalislahkele Sossi klubi tiimile!
Mälugigandid võtsid Vaba Aja Keskuses omavahel mõõtu
10.
detsembril toimus Pirita Vaba Aja Keskuse peeglisaalis suur mälumäng, mis oli pühendatud mälukorüfee Hardi Tiiduse mälestusele. See mälumäng toimus juba neljateistkümnendat korda ning iga kord saab võitja austava tiitli Mälugigant.
neid ka auhindadeks. Seekordsed koostööpartnerid olid AS Kalev, Pirita Linnaosa Valitsus, Raamatukauplus Rahva Raamat, Koopagalerii (kunstnik Ülle Sink), Kirjastused Koolibri, Grenader, TEA, Äripäeva Raamatuklubi, Helios, Draakon & Kuu, Eesti Piibliselts, OÜ Ühinenud Ajakirjad, Petrone Print, Tallinna Ülikooli Kirjastus, EOK, CD-tootja Easy Living Music, Altia Eesti AS, DVD tootja Tespi OÜ, Erso, Jazzkaar ja Von Krahli Teater.
Kohale olid tulnud mälumängurid Tartust, Haapsalust, Viljandist, Tallinnast, Harjumaalt ja Pärnumaalt. Võistlejaile esitati 100 küsimust kümnel eri teemal helis, sõnas, piltide ja esemetena. Küsimuste koostajad ja mängujuhid olid Jaan Loide ja Peeter-Erik Kubo. Mängu võitis tuntud tallinlane Indrek Salis, kellele see oli juba seitsmes Mälugigandi tiitel. Alar Särgava on võitnud selle tiitli kolm korda, üks kord on võitjaks tulnud Ove Põder, Margus Maiste, Jaan
Peeter-Erik Kubo koos toetajatega veab Pirital populaarseid mälumänge.
Loide, Harras Madar. Teemavõitjad olid: Loodus, Teadus, Tehnika ja Kino Teater - Indrek Salis; teemad Mees ja Ajalugu - Ove Põder; geograafia- Sven Oidjärv; sport - Lauri Tammerand ja Ove Põder; kirjandus ja
keel - Arvo Kreegipuu ja Rein Hiob; naine - Alar Särgava; kunst - Andres Altpere. Mängu käigus degusteeriti meie kuldsponsori AS Kalevi eksklusiivseid käsitöökompvekke, parimad mängijaid said
Neli esimest said seekord keraamilised rebased (kunstnik Ülle Sink). Võitja eriauhind koosnes AS Kalevi toodangust, kirjastus Koolibri raamatust Maailma Ajalugu I-III, Altia Eesti AS eritoodangust ja neile lisandus keraamiline rebane ning graafiku Kadi Kurema graafiline leht. Täname kõiki, kes leidsid võimaluse toetada meie üritust. Soovime kõigile head uut aastat!
5
6. jaanuar 2017
Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 Näitus Mare Iknojani fotonäitus „Vaated Tallinna lahele“ fuajeegaleriis ajavahemikul 9. jaanuar5. veebruar 2017 a.
Kinoekraanil kodumaine movie Ameerika suvi
road-
Komöödia elust enesest, mis põhineb Eesti tudengite tõestisündinud lugudel Ameerika Ühendriikides ukselt-uksele raamatuid müües. Kell 11.30 beebikinoseanss ja kell 18.00 õhtuseanss. Kinopilet 4/3.50
Uus ja põnev kursus „Õnnelikkuse tee“ tulekul! Kursus "Õnnelikkuse tee" on mänguline ja aktiivne, sisukas ja sügav ning ootab osalema mehi ja naisi, isasid ja emasid, nooremaid ja vanemaid. Kursus kestab 4. veebruar- 25. märts 2017 ja hakkab toimuma kord kuus laupäeviti kell 12.00-13.30. Kursust viib läbi Hedvig Evert. Kursus “Õnnelikkuse tee” tugineb koolitaja kirjutatud raamatul “Õnnekunstnik” Koolitajaga saad pikemalt tutvuda tema kodulehekülje kaudu www.hedvigevert.wixsite.com/ paikesemaa Lisainfo ja registreerimine: hedvig.evert@ gmail.com. FB: Päikesemaa
Lastejooga ja loovushommik
Haldjad ja Draakonid lastejooga eestvedamisel toimub Pirita Vaba Aja Keskuses 4. detsembril kell 10.30-12.00 lastejooga ja jõuluhommik. Täpne info ja registreerimine haldjadjadraakonid@gmail.com
Tähelepanu! Meil on vaba ruumi!
Pirita Vaba Aja Keskus rendib ruume erinevate muusika-, liikumis-, õppe-, keeletundide ning loovate tegevuste läbiviimiseks. Pakutavate ruumide täpse kirjelduse ja hinnakirja leiab: http://piritavak.ee/ruumid Soovi korral kirjutada e-kontaktil: annie. rist@piritavak.ee Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee; piritavak@piritavak.ee; tel 645 76 25 Facebook: www.facebook.com/Pirita-VabaAja-Keskus
Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 Näitus 30. jaanuarini on Pirita Sotsiaalkeskuse saalis avatud keskuse kunstiringi näitus „Ainult sulle…“
Sündmused 18. jaanuaril kell 12.00-13.30 toimub jutuja töötuba, kuidas muuta teleka vaatamine targemaks. Külla tuleb Mall Maasik (Sentab Estonia OÜ), kes räägib ja näitab kuidas on võimalik läbi teleka oma sõbrannadega suhelda, ürituste kohta infot saada ja jagada, tegeleda endale
sobivate hobidega (võimlemine, tervis, käsitöö, matkamine jms). Kõik huvilised ja ideed on oodatud! Kaetud on kohvilaud. Tule veeda põnev pärastlõuna. 19.01 kell 11.00 toimub Reisiklubi. Seekord räägib Ülo Kangur oma matkast Kanada Prantsusmaale. Reisiklubi on kõigile avatud, üritus on tasuta. 22.01 kell 15.00 toimub Keskpäevatants. Seltskonnatantsud elava muusika saatel. Tantsuks mängib Mati Duo. Pilet 3 eurot. Täpne info tegevuste kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050
Kose Vaba Aja Keskus, Puhkekodu tee 55b Avatud ringid noortele 13. jaanuar kell 16.00 – DIY Töötuba. Seekordses DIY töötoas valmistame minimärkmikud. Vajalik registreerimine! 18. jaanuar kell 16.00 – Kose Kokkamine. Menüüs lihtne, maitsev risotto. Vajalik registreerimine!
Sündmused lastele ja noortele 9. jaanuar kell 16.00 – 5 sekundit. Meie keskuse kõige uuem ja populaarsem lauamäng 5 sekundit - tule ja pane enda teadmised proovile. 11. jaanuar kell 16.00 – Kuldvillak. Populaarne mälumäng uute ja põnevate küsimustega. 12. jaanuar kell 16.00 - Kruusi disain. Kruusi saab kohapealt. Kohad on piiratud, registreerimisega! 16. jaanuar kell 16.00 – Tantsumängud. Mõelge valmis lemmiklood. 23. jaanuar kell 16.00 – Aknakleepsude töötuba. Populaarne aknakleepsude töötuba tuleb taas - vali välja lemmikpilt ja seejärel kleepsu kujundama. 25. jaanuar kell 16.00 – Ajugümnastika. Lahendame põnevaid loogikaülesandeid. 26. jaanuar kell 16.00 – Bingo. Tule ja pane enda teadmised ja õnn proovile!
Eakatele Eakate kohvihommik - 19. jaanuaril kell 11.00 Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: http://www.piritavak.ee/kose E-mail: kose@piritavak.ee, tel. 6 006 391 Facebook: : www.facebook.com/kose.vabaajakeskus
Mähe Vaba Aja Keskus, Aianduse tee 64 Huvi- ja vaba ajaga seotud tegevused lastele ja noortele 26. jaanuar kell 16.00 Fotograafia ring. Fotograafia ringis õpime kuidas töödelda pilte, teha fotot, kasutada statiivi, kuidas teha stuudio fotot ja palju muud fotograafia huvilistele vajalikke teadmisi. Registreeruda aadressil: mahe@ piritavak.ee, tel: 53004080 või Mähe Vaba Aja Keskuses koha peal. Algab ka fotovõistlus teemal "Talvine ilu". Saada enda tehtud talvine foto aadressile: mahe@piritavak.ee või Facebook’i sõnumite
kaudu Mähe Vaba Aja Keskusele. Veebruari valitakse välja parimad tööd ja pannakse keskuse seinte kaunistamiseks üles väike fotonäitus. 10. jaanuar kell 16.00 Mõistatamise päev. Noored saavad lahendada palju põnevaid mõistatusi, kas piltide, testide või ristsõnade näol. Mõistatuste lahendamine annab noorele palju uusi teadmisi, arendab keeletaju, rikastab lapse sõnavara, arendab tähelepanelikkust, matemaatilist ja ruumilist mõtlemist. 13. jaanuar kell 15.00 Kunsti- ja meisterdamisring. Kunstiringi eesmärk on julgustada noori arendama ja avastama oma loovust. Ringitegevus arendab nii käelist motoorikat kui ka intellektuaalseid oskusi.
ilmaga toimub lõbus lumejalgpalli võistlus, mis arendab meeskonnatööd, oskust teistega arvestada ja samas ka teisi aidata. Üritusele võivad kaasa elama tulla kõik soovijad. 3. veebruar kell 16.00 Fotograafia ring. Fotograafia ringis õpime kuidas töödelda pilte, teha fotot, kasutada statiivi, kuidas teha stuudio fotot ja palju muud fotograafia huvilistele vajalikke teadmisi. Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: www.piritavak.ee/mahe ,e-mail: mahe@ piritavak.ee, tel 53 00 40 80, Facebook: www. facebook.com/mahevabaaja.keskus
Täiskasvanutele Esmaspäeviti kell 18.45-19.45. Pilatese treening täiskasvanutele. Treeningule tulles kaasa võtta isiklik treeningmatt ning riietuda mugavalt. Registreerumine ja täpsem info: madli.toots@ gmail.com; 56652081 Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee. Tel. 605 9516 www.piritavak.ee/mahe ja www.facebook.com/ mahevabaajakeskus
18. jaanuar kell 14.00 Noortekeskuse mõttetalgud. Noored ja noorsootöötajad arutavad üheskoos, mis tegevusi, üritusi, väljasõite, projekte jms võiks suvel teha. Üheks teemaks oleks ka noortekeskuse sünnipäev ning erinevad projektide kirjutamise võimalused. Eesmärgiks on noorte kaasamine keskuse igapäevaste tegevuste planeerimisse ning noorte ideede realiseerimine projektidest saadava rahastuse toel. 19. jaanuar kell 15.00 Loovjoonistamine/ maalimine. Laseme kõigil huvilistel panna oma mõtted ja tunded paberile just sellele iskule sobivate vahenditega (värvid, pliiatsid, väljalõiked, tekstid jms). Juhendaja annab ette mõtte, kuidas alustada, kuid edasi loob iga inimene oma unikaalse töö just ise. 20. jaanuar kell 16.00 Fotograafia ring. Fotograafia ringis õpime kuidas töödelda pilte, teha fotot, kasutada statiivi, kuidas teha stuudio fotot ja palju muud fotograafia huvilistele vajalikke teadmisi. 24. jaanuar kell 16.00 Lauamängude õhtu. Lauamängude õhtu on mõnusaks ajaviiteks ja arendavaks tegevuseks erinevas vanuses noortele. Tegevus toetab sotsiaalset arengut, julgustades noori sotsiaalseid suhteid looma ja neid hoidma. 25. jaanuar kell 15.00 Keskkonnateemaline päev. Noored saavad mängida põnevaid ja harivaid keskkonnateemalisi mänge, mis tõstab nende teadlikust tarbimisest ja prügisorteerimisest. Noored saavad kontrollida oma teadmisi erinevatel tarbimist, sh säästvat tarbimist, puudutavatel teemadel. 26. jaanuar kell 16.00 Lauatennise võistlus. Lauatennise kaudu on võimalik arendada koordinatsiooni oskust ning reaktsiooni kiirust. Kõigile lauatennise huvilistel on võimalik osaleda võistlusel, kus iga üks saab arendada ja panna enda oskused proovile. 27. jaanuar kell 16.00. Kokandusring „Tervis käib kõhu kaudu“. Ringitegevuse eesmärgiks on õppida edaspidiseks eluks kasulikke oskusi ning saada harjumus iseseisvalt süüa valmistada. Koos toiduvalmistamine õpetab lisaks toidu tegemisele ka matemaatilisi mõisteid, annab võimaluse suhtlemiseks ja meeskonnatööoskuse arendamiseks.
Võimlemisvõitluste kokkuvõte
P
irita Vaba Aja Keskuse võimlemisvõistlused toimusid 16. ja 17. detsembril 2016. Kokku osales 40 võistlejat.
Pirita Vaba Aja Keskuse sportvõimlemise meister on Katerina Tsherkassova. Poomi meister on Katarina Vutt, akrobaatika meister Katerina Tsherkassova, vabaharjutuste meister on Katerina Tsherkassova.
1. veebruar kell 16.00 Lauamängu “Katani asutajad” õhtu. Mängime keskuse uut ja põnevat lauamängu "Katani asutajad". Tegevus toetab sotsiaalset arengut, koostööoskusi, julgustades noori sotsiaalseid suhteid looma ja neid hoidma.
Vanuserühmade meistrid jagunesid järgmiselt: 10.-12. a A-rühmas I koht Katerina Tsherkassova 9.-10 a. B-rühmas I koht Rebeka Voogla 9.-10 a. C-rühmas I koht Mirtel-Madlen Siimar 9.-10 a. E-rühmas I koht Sandra Raik 9.-10 a. D-rühmas I koht Emma Anette Juss 8 aastased I koht Grettel Luts 7 aastased I koht Grethe Marie Krass Algajate grupis sai esikoha Emma Anette Juss, 6 aastased esikoht Elizabeth Grünberg ja 7 aastased esikoht Linda Helene Petuhov
2. veebruar kell 15.00 Lumejalgpall. Lumise
Palju õnne kõikidele osalejatele ja võimlemisvõistluse meistritele!
6
Tallinn otsib parimat lumemurdjat
K
onkursiga „Tallinna linna lumemurdja“ soovitakse tunnustada talveperioodil Tallinna linnas töötavaid ühistute ja erakinnistute puhastusalade majahoidjaid. Konkurss „Tallinna linna lumemurdja“ tunnustusauhinnale kestab kuni 24. märtsini 2017. Konkursile võivad linnaosade valitsustele e-maili teel kandidaate esitada kõik linnaelanikud. Kandidaadid iseennast esitada ei saa. Konkursi läbiviimiseks moodustatakse korraldustoimkond, kes valib linnaosade valitsuste poolt esitatud kandidaatide seast eeskujulikuma majahoidja ning tunnustab kahte majahoidjat. Konkursi tulemusena välja selgitatud eeskujulikumale majahoidjale omistatakse „Lumemurdja 2017“ tiitel, lisaks tunnustatakse kahte majahoidjat. Korraldustoimkond langetab otsuse ja avalikustab auhinna saajad Tallinna veebilehel 2017. aasta aprillis. Mullu pälvis Tallinna linna lumemurdja tiitli Enda Treial, lisaks said tunnustuse osaliseks Andrei Trusov ja Maria Sidorova.
Lumi korista nii katuselt kui kõnniteelt
T
ehnilise Järelevalve Amet (TJA) ja Tallinna Linnavalitsus tuletavad kinnistute või ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m. Samuti tuleks vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sadevee ärajuhtimist. Tallinna kriisikomisjoni istungil kinnitati dokument, milles on kajastatud kinnistute või ehitiste omanike ja linna ametiasutuste kohustused. Tallinna kodulehel on rubriigi „Hetkel oluline“ all kajastatud jääpurikate eemaldamise ja libedate kõnniteede puhastamisega seotud teemad, sealhulgas ohutusnõuded ja kinnistute või ehitiste omanike tegevused katustelt jääpurikat eemaldamisel ning libedate kõnniteede puhastamisel. Ehitusseadustiku § 97 lõike 6 kohaselt on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnistu vahel asuva kõnnitee koristuse, sh lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Täiendavat informatsiooni saab Tallinna kodulehelt http://www.tallinn.ee/est/Jaapurikate-eemaldamineja-libedate-konniteede- puhastamine või Tallinna abitelefonilt 1345.
6. jaanuar 2017
Merivälja kool astub uuendustega haridusmaastikul julgelt kaasa Kaja Laanmäe Merivälja Kooli direktor
M
erivälja Kooli igapäevaellu on kinnistunud uus sõna MÕK (muutunud õppekäsitlus). Tänapäeva lapsed on teadlikumad, uudishimulikumad, rahutumad, paljud vajavad enam tähelepanu nii tavaülesannetest arusaamisel kui ka oma võimete edasiarendamisel. Infotehnoloogia annab tohutult võimalusi asjade teisiti korraldamiseks kui senises koolielus oleme harjunud. Vahel on tõesti tunne, et kui sul ei ole nutiseadet, ei kasuta Facebooki, ei tea, mis on äpp, siis kobad pimeduses. Kindlasti ei poolda ma seda suunda, et kogu meie omavaheline suhtlus, kirjade kirjutamine, joonistamine ja viilimine-saagimine muutuks e-kirjadeks, meilideks ja 3D printerite tööks. Kui suhtume mõistlikult, aga samas ajaga kaasas käies meile pakutavatesse uuendustesse, aga leiame aega ka nn vanamoodsaks suhtlemiseks, võime eeldada, et ka meie õpilased oskavad loetavalt paberile kirjutada ja tunnevad ära lihtsamaid tööriistu. Hindavad nii õpetajad kui vanemad Ja kui lapsed ei taha koolist puududa ja ootavad põnevusega iga uut koolipäeva, siis selline motivaator paneb küll iga õpetaja silmad särama ja innustab ikka ja jälle leidma uusi võimalusi „mõkkimiseks”. Ikka on tore kuulda, kuidas oma kooli nime isegi vabariigi teises otsas teatakse, mitte ainult Tallinna teises linnaosas. Eks sellepärast ongi meie kooli õpilaste arv viimasel kahel aastal kasvanud ligi 150 õpilase võrra.
Kui lapsevanemad arvavad, et lapsele parimat haridust suudavad pakkuda ainult erakoolid, kus on väikesed klassid, materiaalselt motiveeritud õpetajad ja kõrged õppemaksud, siis täna on hea ja lapsi köitva hariduse andmine võimalik igas koolis! Mitte ükski õppekava ega linna või riigi korraldus ei keela koolil oma näo ja õppemeetodite leidmist ega oma personali motiveerimist! Raha on alati vähe ja ka meie tahame, et Merivälja Kooli õpetajate tasu oleks seda väärt, mida nad iga päev teevad, aga on veel palju asju, mis loevad. Meie õpetajad peavad selleks toredat kooliperet, häid omavahelisi suhteid, laste tahet iga päev huviga kooli tulla ja head mikrokliimat õpetajate toas. Väga oluliseks peetakse just seda, et õpetaja saab oma tegevusi planeerida vastavalt oma oskustele ja laste võimetele, mitte ei pea rangelt järgima etteantud õppekorraldust, tunniplaani ega juhtkonna kurja näpuviibutust. Õpetamisel vabadus Heade tulemusteni on meie kooli viinud õpetajate pidev koostöö nii lennupõhiselt kui erinevaid aineid lõimides. Koos kavandatakse õppeaastat, veerandit või nädalat, sest nii on tulemused mitmekesisemad ja keegi ei pea üksi jalgratast leiutama. Oma ühistest tegevustest räägitakse iga veerandi lõpus ja need pannakse kirja kooli siselisti kõigile uurimiseks, et järgmistel õpetajatel oleks, millest soovi korral eeskuju võtta. Kolmanda kooliastme lisandumisel hakkasime kujundama kooli õppekava rõhuasetusega loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia vald-
konnale ning õppemeetodite valikul eelistame uurimuslikku õpet, algkoolis üldõpetust ja põhikoolis õppeainete lõimingut. Esimese kooliastme klassitundide süsteem on väga hästi tööle hakanud. Õpetaja saab oma tööd korraldada vastavalt sellele, kui palju vajab mingi teema aega ja ei pea muretsema selle pärast, et järgmine tund on eesti keele asemel hoopis matemaatika. Võib juhtuda, et mõnikord loodusõpetusest kaugemale ei jõutagi. Ainete lõimimine annab võimaluse mõne teema hoopis huvitavamalt ja meeldejäävamalt lahti seletada. Reaalained on olulised Oleme kindlal seisukohal, et head põhikooliharidust saab anda ka väljaspool kesklinna. Kuuldes iga päev seda, kuidas maailm meie ümber muutub ja meil ei jätku insenere, matemaatikuid ja üldse inimesi, kes pühenduksid rohkem tehnika arendamisele, oleme meie oma suunaks võtnud STEM-i (teadus, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika). See ei tähenda sugugi seda, et meie lapsed ei kandideeriks parimate hulgas laulupeole, heade sportlike tulemustega suurvõistlustele või propageeriks keskkonnateadlikke eluviise. Palju on siiski tehnilist laadi tegevusi. Oleme ühinenud SA Eesti Teaduasagentuuri Teadus- ja tehnoloogiapaktiga, võtsime edukalt osa Teaduse populariseerimise projektikonkursist, 8.klassi õpilane Markus juhendab juba teist aastat programmeerimise ringi, suur tung on robootikaringidesse. Tänu tihedale koostööle Teadusagentuuriga toimusid septembris järjekordse
Teadlaste ÖÖ raames põnevad katsed ja kohtumised teadlastega. Tänu kontaktidele Hollandi kooliga on meie õpilased partneritena kutsutud programmi, mis viiakse läbi Noordwijkis ESTEC-i (European Space Research and Technology Centre) keskuses. Vanemad õpilased tegelevad autoasjandusega, nooremad huvitava matemaatikaga. Terve keha ja vaim Aga olgu õppetund nii huvitav kui tahes, vajavad lapsed siiski ka liikumist, värsket õhku ja tegevusi, et oma aju uutele väljakutsetele avatud hoida. Kõik vahetunnid peavad õpilased veetma õues. See on sageli raske ülesanne, sest palju mugavam on kusagil klassinurgas oma aega veeta, aga tegeleme selgitustööga iga päev ja ilusate ilmadega väga tulemuslikult. Sellest sügisest on õuealal lisaks eelmistel aastatel muretsetud ronimisvahendite ning jõupinkide ka põnev seiklusrada. Lisaks osaleme MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid algatuses „Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima”, mis on loodud kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Osaleme Tallinna Linnavalitsuse pilootprojektis "Sport Kooli 2016/2017", mis pakub esimeste klasside õpilastele neli korda nädalas võimaluse tutvuda erinevate spordialadega. Kokkuvõttes võib kinnitada, et ka äärelinna munitsipaalkool saab vastata era-, eliit- või „õnneliku kooli” kriteeriumitele.
Projekti „Hoovid korda“ taotluste vastuvõtmine 2017. aastal
2
017. aastal oli korteriühistutel taas võimalik taotleda linnalt toetust õuealade heakorrastamiseks. Tallinna linnaeelarves oli projektile eraldatud 502 500 eurot. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 1. märts 2017.a. Tallinna linn asus toetama korteriühistute hoovialade korrastamist 2005. aastal, mil 90 korteriühistut said toetust oma hoovide korrastamisel kogusummas 10 mln krooni. Korteriühistute suure huvi tõttu otsustati koostööd korteriühistutega jätkata ning 27. märtsil 2006. aastal jõustus Tallinna Linnavalitsuse määrus, millega kehtestati projekti "Hoovid korda" raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord. Tallinna Linnavalitsus 19. detsembri 2012. aasta määrusega nr 78 kehtestas "Projekti Hoovid korda raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord" uue redaktsiooni koos täienduste ja muudatustega. Projektile “Hoovid korda” on 11 viimase aasta jooksul linnaeelarves eraldatud kokku ligi 8 miljonit eurot. Nimetatud summa ulatuses toetas linn 2006. aastal 98, 2007. aastal 120, 2008. aastal 139, 2009. aastal 183, 2010. aastal 143, 2011. aastal 89, 2012. aastal 78 ning 2013. aastal 59, 2014. aastal 53, 2015. aastal 53 ja 2016. aastal 90 korteriühistu hoovide korrastamist. Käesolevaks ajaks on projekt "Hoovid korda" on edukalt käivitunud ning korteriühistute huvi pro-
Linnaosas on mitmed hoovid saanud korda just tänu sellele projektile, seega tasub toetust taodelda.
jekti vastu on iga-aastaselt kasvanud. Määruse kohaselt on korteriühistutel linnalt toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele: hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks; parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks; sadevete probleemide lahendamiseks hoovis; haljasala, puhkeala vms avatud ala rajamiseks või parendamiseks; kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks; mängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või parendamiseks; tänavavalgustuse, aedade või pii-
rete paigaldamiseks või parendamiseks sh tõkkepuude paigaldamiseks, hoovi inventari (sh jalgrattahoidlad) paigaldamiseks või korrastamiseks, hoovis asuvate abihoonete rekonstrueerimiseks või lammutamiseks ja rattamajade rajamiseks. Uuendusena saab alates 2016. aastast toetust taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning supergraafika ( seinamaalingu) loomiseks. Projekti "Hoovid korda" raames 2017. aastal toetuse saamiseks on korteriühistutel vaja esitada oma linnaosa
valitsusele vormikohane avaldus koos avalduse koosseisus olevate lisadega hoovide heakorrastamiseks ning vähemalt 3 hinnapakkumist teostavatele töödele. Korteriühistutel on õigus linnalt nimetatud määruse kohaselt toetust saada kuni 70% ulatuses projekti maksumusest. Toetuse maksimaalseks suuruseks on kinnitatud 15980 eurot aastas ning 39950 eurot kolmel aastal kokku. Toetus makstakse välja toetusesaaja poolt esitatud kuludeklaratsioonide alusel ning eelnevalt teostatud töö kvaliteeti kontrollides.
7
6. jaanuar 2017
Eesti Ekspress leidis Pirita jõulukuusele Meriväljale pandi prügisorteerimiseks konteinerid huvitava teisiku
E
esti Ekspressi 21. detsembri numbris toodi rubriigis "Kranaat" välja põnev sarnasus linnaosa jõulukuuse kaunistuse ja Jean-Michel Jarre´i kontserdi lavakujunduse vahel. Jean-Michel André Jarre on sündinud 24. augustil 1948 Lyonis ning on elektroonilist muusikat kirjutav prantsuse helilooja. Pirita linnaosa kuusk on kloostri ette istutatud 2015. aasta detsembris ning sellelaadset kaunistust on kasutatud esmakordselt. Pirita Linnaosa Valitsus tänab Eesti Ekspressi komplimendi eest ning püüab üllatada millegi põnevaga kindlasti ka järgevatel aastatel!
Konteinerite kõrvale jäätmete mahapanek ei ole lubatud. Samuti vaata, millisesse konteinerisse, mis jäätmed käivad.
E
elmise aasta lõpus viis jäätmehaldaja Merivälja poe juurest Pirita linnaosavalitsuse palvel prügikonteinerid, sest konteinerite omanikud ei suutnud tagada ala korrashoidu ega tühjendanud prügikaste regulaarselt. Merivälja elanikud kurtsid põhjendatult, et parkla on prügine ja rikub asumi ilmet. Linnaosavalitsus toonitas korduvalt jäätmekäitlejale, kelle hallata need konteinerid olid, et koristamine peab olema sagedasem, kuid seda ei tehtud. Kuigi veidi aega tuli läbi ajada ilma konteinerita, siis tänaseks on poe parklas taas võimalik sorteeritud prügi ära anda. Linnaosavalitsus paneb aga südamele, et konteineritesse tohib panna vaid sinna mõeldud jäätmeid ning nende kõrvale oma prügi jätta ei tohi.
Talveoludega tuleb arvestada nii liikluses kui ka mänguhoos Jekaterina Ingovatova ja Vladislav Grigorjev, Ida-Tallinna konstaablijaoskond.
T
alvised jalutuskäigud toovad lastele alati palju rõõmu. Juba sügisest oodatakse esimest lund, et valmistada lumememme, pidada lumesõda ja kelgutada. Talviste meelelahutustega kaasnevad aga ka ohutusreeglid, mida lapsevanemad saavad ise eeskuju näidates täita ja pidevalt lastele meelde tuletada. - Sõidutee ääres lumesõja pidamine ei ole hea mõte. Auto esiklaasi tabanud lumepall võib põhjustada liiklusõnnetuse. Soovitage lumesõjas lastel kasu-
tada pehmeid, mitte jäise koorikuga ja jäätunud lumetükkidest valmistatud lumepalle ning mitte sihtida pea piirkonda. - Sõiduteele ei joosta uisapäisa. Sageli näeb laps, et auto läheneb, kuid püütakse sellest mööda lipata. Libedal teel ei jõua juht aga peatuda, sest auto pidurdusteekond on pikem. Sõiduteed tuleb ületada eranditult jalakäijate ülekäigurajalt. - Valige turvaline mängukoht. Lumehanged, mis paiknevad näiteks majade akende all või trepikodade juures, võivad ohtlikud olla, sest kunagi ei
REAKUULUTUSED
või teada, mida varjab kohev lumi.
räästas oleks kaitsevarjuks.
- Juhtige tähelepanu majakatustelt alla rippuvatele jääpurikatele ja lumekuhjatistele – selgitage, miks need on ohtlikud ja miks peab sellistest kohtadest ringiga mööduma. Selgitage, et mingil juhul ei tohi siseneda piirdega ümbritsetud aladele.
- Õpetage lastele, et jäätunud kõnniteel tuleb käia väikeste sammudega, astudes täistallale. Jälgige, et tallad oleksid reljeefsed – siis libiseb lumel ja jääl vähem.
Kuuldes kõnniteel liikudes ülevalt kahtlast müra ärge peatuge, tõstke pead ega vaadake, mis juhtus. Võimalik, et see on lume või jääpanga liikumine. Sel juhul soovitame hoone juurest eemale jooksmise asemel ennast võimalikult kiiresti vastu seina suruda, kus katuse-
Head lapsevanemad! Me peame alati meeles pidama, et teadliku käitumise kujunemine on pikaajaline protsess. Täna käib laps igal pool ema käest kinni hoides, aga homme ta saab iseseisvaks. Paljude ohtude ennetamine sõltub meie enda eeskujust, laste tähelepanelikkusest ja neile turvalise keskkonna loomisest!
Jalgpalli Premium Liiga jõuab varakevadel taas Maarjamäele Indrek Petersoo
kohtumisi. Autode parkimise koordineerimiseks tulevad ümbruskonna tänavatele korrapidajad. Klubi soovib, et mängude läbiviimine mööduks sujuvalt ega tekitaks kellelgi jaoks ebameeldivusi.
J
algpalli Premium Liiga jõuab varakevadel taas Piritale kuna FC Levadia peab oma esimesed kodumängud Maarjamäe jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul. Esimeses kodumängus võõrustab Igor Prinsi poolt juhendatav meeskond 11. märtsil kell 13:00 JK Sillamäe Kalevit.
Lisaks Premium Liigale saab alates märtsist Maarjamäel jälgida ka Esiliiga kohtumisi FC Levadia U21 meeskonna osavõtul. Aprillis alustavad hooaega FC Levadia naiskonda ja arvukad noortevõistkonnad. Kokku treenivad FC Levadia Maarjamäe jalgpallikeskuses ligemale 400 jalgpallurit, neist enamiku moodustavad Pirita ja selle lähiümbruse lapsed.
Veel võõrustab FC Levadia eeloleval kevadel Maarjamäe kunstmurul Paide Linnameeskonda, Narva Transi, Nõmme Kaljut ja Pärnu Linnameeskonda. Alates maikuust kolib meeskond Kadrioru staadioni muruväljakule. FC Levadia tegevjuhi Sergei HohlovSimsoni sõnul võimaldab hooaja alustamist Maarjamäel eelmisel suvel toimunud uue kunstmurukatte paigaldus. „Kõik teised tingimused on täidetud ning pärast tipptasemel kunstmuruvaiba mahapanekut saame taas koduseid liigamänge Maarjamäel pidada. Seni mängisime varakevadel Lillekülas, Sportland Arenal, kuid seal ei tekki-
FC Levadia meeskonna kapten Rimo Hunt võitlemas palliplatsil.
nud õiget kodutunnet. Loodame, et Maarjamäele tulevad mänge vaatama paljud Pirita kandi inimesed,“ sõnas klubi tegevjuht.
Premium Liiga mängude võõrustamiseks pööratakse Maarjamäe staadioni tribüün ümber, et sellelt oleks võimalik jälgida kunstmuruväljakul peetavaid
„Algaval hooajal on meil kaks suurt eesmärki. FC Levadia sportlik siht on Eesti meistritiitel ning edukas esinemine UEFA Euroopa Liiga eelringides. Platsiväline eesmärk on uue väikesemõõdulise jalgpallihalli rajamine Maarjamäele, et seeläbi parandada Pirita laste talviseid treeningvõimalusi. Kava kohaselt peaks hall valmima alanud aasta lõpus,“ selgitas HohlovSimson.
Pellet premium 175€/960kg, suur valik puitbrikette, lepp ja kask kotis, kivisüsi. Vana-Narva mnt.9 laost müüme ka paki kaupa. Tel. 56 924 924, 6379411, www.leilibrikett.ee Puitbrikett 960 kg. alus 149 €. Puidugraanul 990 kg. alus 185 €. Rohkem infot kodulehelt balticpellet. ee, või tel. 58915954. Hinnad sisaldavad kojuvedu. Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. e-mail:margus@korvent.ee, tel. 5526281 Ostan ENSV rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 6020906 ja 5011628 Tim Eratunnid matemaatikas ja füüsikas põhikooliõpilasele. Kontakttunnid toimuvad Meriväljal. Info: javar@ javar.ee , 5177611 Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www. nagusul.ee Pirita ja Merivälja korstnapühkija ja pottsepp kutsetunnistustega teostab litsenseeritud korstnapühkimis,-ja pottsepa tööd. Küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti väljastamine kindlustusseltside ja Pöösteameti jaoks. tel. 56 900 686 56 900 686, e-post korsten.korda@gmail.com Noor pere soovib osta krundi või renoveerimist vajava maja Pirital või Meriväljal. Tel 53431900 Laste kooliks ettevalmistamine, lugema ja kirjutama õpetamine. Individuaaaltunnid lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilastele. Tel 5 059 605
8
6. jaanuar 2017
Pirita Linnaosa Valitsus soovib ilusat
aastat! Kiire lõunaamps või mõnus vaheldus seapraele.
Telli pitsa koju, kontorisse või peolauale.
Ootame teid E-P kell 10-21 Piirita Keskuses. Telli pitsa ette tel. 60 555 60
Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud! Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee
REKLAAMI PIRITA
PUITBRIKETT al.119.PELLETID al.189.TURBABRIKETT al.109.KIVISÜSI al.189.KAMINAPUUD ja KÜTTEKLOTSID al. 2.50
LEHES! PIRITA SELVERIS
Pirita leht jõuab tasuta rohkem kui 7000 linnaosa postkasti. Reklaami oma toodet või teenust
just siin! Reklaami hinnad ja mõõdud on saadaval linnaosavalitsuse kodulehel www.tallinn.ee/pirita
Tel 66 00 190, 51 36 999. Pärnu mnt 139E/7, Tallinn. www.kütteladu.ee
KÜTTEPUUD KUIVAD JA TOORED 30,40,50cm. PUIT -ja TURBABRIKETT PAKITUD KÕDUSÕNNIK 30kg/kott
Kviitung. Vedu iga päev.
Tel 6541100; 5238852
TAMMARU FARM, www.tg.ee
Ladu Tallinnas
TASUTA TRANSPORT JA SOODSAD HINNAD!
KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID
www.pizzakiosk.ee
www.facebook.com/ piritalinnaosa
Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja Andre Hanimägi, telefon 6 457 629, e-mail andre.hanimagi@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.