NR 3 (259)
3. märts 2017
www.facebook.com/piritalinnaosa
LEHES: PIRITA JÄTKUVALT TURVALISIM; MERIVÄLJA KOOL SIHIB KOSMOST; APTEEKER RAVIB MITUT PÕLVKONDA
Piritale plaanitakse rajada kõhedust tekitav maailmaklassi atraktsioon
8.
T
veebruaril esitleti Teletorni arengukava, mille raames luuakse uudne väliatraktsioonide park, Pirita ürgorgu ületav zip-line seiklusrada ning uus e-Eesti kuvandit tutvustav mänguline püsinäitus torni vaateplatvormile.
allinna Transpordiamet teatab, et alates 1. märtsist muutus bussiliini nr 6 sõiduplaan seoses tööinimeste palvega tihendada bussiliiklust õhtustel tipp-tundidel. Sõiduplaanidega on võimalik tutvuda Tallinna linna internetilehel http://soiduplaan.tallinn.ee/.
Koostöös KOKO arhitektidega valminud arenduskontseptsiooni läbiv idee on luua “Avastuste torn”. Planeeritava investeeringu suuruseks on 1,6 milj eurot. Teletorni juhi Riina Roosipuu sõnul on Teletorn täna oma ca 160.000 külastajaga aastas kindlalt Eesti kolme enimkülastatud turismiatraktsiooni hulgas, kuid iseenesest mõistetavalt tuleb selle positsiooni hoidmiseks iga päev tööd teha. Iga atraktsioon vajab pidevalt uuendamist, et säilitada nii välis- kui siseturistide tähelepanu. Uue arendusetapi ambitsioon on tõsta Teletorni üldist külastatavust ca 20-30 tuhande inimese võrra aastas, pakkuda pikemat kohalolekupõhjust eeskätt peredega reisijatele ning luua Eestisse ka Euroopa kontekstis unikaalne kõrgatraktsioon.
Buss number kuus sõiduplaan muutus.
Väliala võetakse julgemalt kasutusele Loodav väliatraktsioonide park lähtub kosmose ja päikesesüsteemi teemadest, kuna Teletorni nähakse ka futuristliku kosmoselaevana. Välialale luuakse 10 uut atraktsiooni, mis pakuvad võimalust end füüsiliselt proovile panna, jagades seejuures mänguliselt ka teadmisi olulistest faktidest päiksesüsteemi kohta. Täiendava lisateenusena planeeritakse hakata pakkuma zipline ehk topelttrossil laskumist, mis viib laskuja Teletorni vaateplatvormilt Pirita jõe ürgorgu.
Bussiliini nr 6 sõiduplaan muutub
Lisaks sellisele vaatele klaasist vaateplatvormil on Teletornil plaanis ehitada välja Pirita ürgorgu ületav zip-line.
See on justkui kujuteldav linnulend innovaatilisest ja kõrgtehnoloogilisestlinnakeskkonnast ürgloodusesse. Torni tagasi saab mööda matkarada, mis tutvustab selle käigus Eesti looduse eripärasid. Ekstreemse kõrguselamuse nautimiseks plaanitakse ehitada Teletorni katuselt välja ulatuv klaasist vaateplatvorm, millel külastaja saab seista justkui õhus ilma nähtavate piireteta. Erinevalt senisest servakõnnist ja planeeritavast
trosslaskumisest saavad seda elamust nautida kõik soovijad iga ilmaga. Püsinäitus keskenduks e-Eestile Torni 21. korruse püsinäitus keskendub e-Eesti saavutustele ja nende parimate näidete väljatoomisele mängulises vormis. Ekspositsiooni läbides saab külastaja ka võrdlevat tagasisidet iseenda e-rakenduste kasutamise edumeelsuse
kohta. Päikesesüsteemi atraktsioonide läbimist hakkab toetama asukoha määramisel töötav mobiilirakendus, mis jagab mänguliselt faktipõhist infot planeetide ja nende omaduste kohta. Mängija saab juhiseid maastikul orienteerumiseks ja leiab vastused planeetide juurest. Rakendus jätkub 21. korruse eksponaatide alal, suunates ja täiendades külastaja kogemust.
Mida oleme Pirital teinud? Tule ja kuula!
Tallinna Positiivse programmi tutvustus 2014-2018 20. märtsil kell 17.00 Pirita Linnaosa Valitsuses, aadressil Kloostri tee 6. Kõik on oodatud! Räägime positiivse programmi täitmisest ning sellestki, millised on mõtted edaspidiseks. Linnaosa arengust räägib Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder.
Pirita leht saab uue toimetaja
P
irita Linnaosa Valitsuses asus tööle uus avalike suhete nõunik Rasmus Sinivee. Sinivee on hetkel üliõpilane ning õpib kommunikatsiooni erialal Tallinna Ülikooli magistriõppes. Lisaks muule on ta olnud Uue Maailma tänavafestivali ning Rat Race´i kommunikatsioonijuht. "Mul on väga hea meel, et saan aidata oma teadmiste ja kogemustega Pirita Linnaosa Valitsust ning informeerida linnaosa elanikke kõigest olulisest, mis linnaosas sünnib," ütles Sinivee. Edaspidi saab kõk Pirita lehega seonduv, nii reklaamid kui ka kaastööd, saata e-posti aadressil rasmus.sinivee@ tallinnlv.ee või helistada telefonil 501 0981.
Tallinnas elab 444 215 inimest
R
ahvastikuregistri andmeil elab 1. märtsi seisuga pealinnas 444 215 inimest, veebruaris kasvas elanike arv 238 inimese võrra. Uue aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest, seega kasvas tallinlaste arv kahe kuuga 592 inimese võrra. Möödunud aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 4106 inimese võrra. 2016.a 1. jaanuaril elas pealinnas 439 517 inimest.
2
Akadeemia tulevik peab olema Pirital
3. märts 2017
Apteeker on aidanud nelja põlvkonda piritalasi Kaia Gil
justkui küla-apteek. See ju ikkagi ka Tallinn. Aga mulle selline mentaliteet hästi sobib. Ma tean ja tunnen siinseid inimesi. Ja need on kõige toredamad inimesed. Just see ongi mind siin 30 aastat hoidnud“ ütleb Marika.
P
irita Südameapteegi juhataja proviisor Marika Lätt on Pirita inimestele tuttav juba aastakümneid. Täitunud on 30 aastat ajast, mil ta Pirita apteeki tööle asus. Pirita inimeste jaoks on Marika Lätt justkui oma inimene, sest nagu ta ise ütleb, on ta mõne perekonna puhul näinud Pirita apteeki külastamas nelja põlvkonda. Kuigi Meriväljal on ta elanud 1983. aastast alates, on Marika pärit tegelikult Hiiumaalt. Mandrile kolis ta pärast kaheksanda klassi lõpetamist, kui jätkas õpinguid Tallinna 10. keskkoolis.
Tõnis Mölder Pirita linnaosa vanem
T
äna on Pirital hästi toimiv akadeemia, mida on võimalik arendada Põhjamaade modernseimaks õppekompleksiks. Miks peaks Sisekaitseakadeemia kolima Narva? Pirita õppekeskuse kolimine on ebamõistlikult kulukas ja ei too lisaväärtust riigile ega Narvale, makstes täieliku üleviimise puhul ligi 60 miljonit eurot. Need miljonid võiks investeerida IdaVirumaa taristu arendamisse, et luua ettevõtjate jaoks lisaväärtust – sellega võidaksid Eesti inimesed päriselt.
Kes mäletab, siis vanasti asus Pirita apteek Pirita kloostri esisel parkimisalal. „Enne 1980. aasta olümpiat muutus Pirita ehitustandriks ja sai täiesti uue ilme,“ meenutab Marika. Valmisid uued teed, Pirita sild, purjespordikeskus, tribüünid ja rannahoone. „1979. aasta lõpuks valmis juba praegune Piirita keskuse hoone koos apteegiga, mis oli spetsiaalselt selleks projekteeritud. Selliseid kohti oli Tallinnas tol ajal vähe. Apteek oli avar ja moodne, seal oli 300 ruutmeetrit pinda ja töötas 16 inimest,“ meenutab Marika. Tegelikult on Pirital apteek järjepidevalt tegutsenud 1918. aastast.
Marika Lätt on apteeker, kes paljudele noortele ja vanadele piritalastele tuntud.
hinnetega. „Ma olen tagantjärgi mõelnud, et ju ma siis ei võtnud seda sammu ja sisseastumiseksameid piisavalt tõsiselt, sest sain ühe eksami kolme. Kahe eksami tulemusena poleks ma ülikooli sisse saanud ja nii see tookord jäigi“. Seejärel otsustas Marika minna tööle Tallinna II Lastehaiglasse. „See oli tore aeg. Adik Levin oli tol ajal noor tohter, kes haigete vastsündinutega uut meetodit hakkas katsetama. Emad olid kogu aeg beebide juures ja titad olid emadel põues,“ pajatab Marika ajast Lastehaiglas. Ema oli see, kes hakkas Marikat utsitama, et too ikka oma õpinguid jätkaks. Nii otsustaski Marika minna Tallinna Meditsiinikooli velsker-ämmaemanda erialale. Tol aastal aga vastuvõttu sellele erialale ei olnud ja nii andiski ta dokumendid sisse farmaatsia erialale ja apteekriks õppima asuski. „Ma arvan, et ma polnud enne apteegis rohkem sees käinud, kui Hematogeeni ja vatti ostmas,“ meenutab Marika naerulsui. Marika kursuse juhendaja K. Sõerde hakkas suurepäraste õpitulemuste pärast noorele naisele peale käima, et too ikka edasi ülikooli läheks.
Cum Laude diplom taskus, saigi Marika pärast Meditsiinikooli lõpetamist 1981. aastal Tartu Ülikooli sisse, mille lõpetas 1986ndal. Ülikooli ajal noor naine abiellus ja sai esimest korda emaks, kuid jätkas õpinguid ega võtnud akadeemilist puhkustki.
Ajaga, mil naine proviisori tööd alustas, on muutunud tohutult palju. „Kasvõi juba see, et toodete valik on nii palju kasvanud. Marika meenutab, et tol ajal oli hea, kui oli üks nohuravim, üks astmaravim. "Inimeste teadlikkus on väga palju tõusnud. Infot liigub ju palju. Toitumine ja tervislikud eluviisid on väga ausse tõusnud.“ Kuigi apteekri elukutse ei olnud Marika unistus, on tal selle ameti vastu aastate jooksul tekkinud suur lugupidamine. „See on kindel eriala, mis on andnud mulle ka rasketel aegadel leiva lauale. Ma tean, et ma teen seda tööd südamega.“
1980. aasta olümpia ajal oli Marika Meditsiinikoolis õppides juba Pirita apteegi käsimüügis tööl. „Olümpia aeg oli ju kinnine aeg ja sisuliselt oli Tallinn tol ajal üsna tühi, Pirita niisamuti. Miilitsaid oli väga palju ja eks nad külastasid ka apteeki ja ostsid defitsiitseid haavaplaastreid,“ naerab Pirita Südameapteegi juhataja. Isegi olümpia avamise ajal ei olnud Pirita Marika sõnul rahvamassidest umbes.
Marika on veendunud, et parim paik elamiseks on Pirita. „Minu kodu on siin. Siin on mu pere, mu lähedased, siin on oma kogukond. Sõidad bussis, inimesed teavad, tunnevad ja teratavad- see on nii soe tunne, et kõik on omad siin Pirital. Mulle meeldib meri väga. Kui linnast tagasi sõites jõuan Russalkani, tuleb justkui uus hingamine. Pirita ei ole ju ainult Pirita keskus, see on ka Merivälja, Mähe, Kose ja see kõik ümberringi. Kui ma tulen hommikul Aia bussipeatusesse mere äärde, siis ükskõik, mis ilm on, ma kohe sätin end nii, et ma saaks paar minutit merd vaadata.“
1. augustil 1986. aastal tuli Marika pärast ülikooli lõpetamist tagasi Pirita apteeki tööle. „Kui sa oled noor, siis eakas inimene ei usalda sind. Usaldus tekib ja kasvab ajaga seeläbi, et sa oled ühes kohas üks ja sama inimene. Praegu on juba suured lapsed neil, kes tol ajal alles ise sündisid. Vahel inimesed mujalt Tallinnast ei saa aru sellest, kui ma ütlen, et siin Pirital on
Kui palun, et Marika kujutaks apteeki ette järgneva 30 aasta pärast, jääb naine mõttesse. „Ma ei tea, mis 30 aasta pärast toimub, aga ma tean, mida ma tahaks. Ma tahaks, et ka siis töötaks apteegis inimene, mitte robot ega automaatkassa. Ma tahaks, et külastajat tervitaks soe silmapaar, et apteegist saaks ikka toetava sõna ja sõbraliku naeratuse kaasa,“ ütleb Marika.
Pirita on üks turvalisemaid kohti, kus elada Tallinnas ning kindlasti mõjutab seda just see, et meie linnaosas paikneb sisekaitseakadeemia. Kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele, suurendab oluliselt meie turvatunnet. Mis saaks edasi akadeemia senisest asukohast pärast õppekeskuse kolimist? Meil on suurepärased võimalused ja 14-hektariline maa-ala, kus praegu toimub õppetöö täiel rindel. Neid võimalusi ei saa mitte kuidagi jätta kasutamata.
Marika ütleb, et proviisoriks saamine ei olnud tema eluunistus, vaid pigem läks nii juhuse tõttu. „Minu unistus oli saada lastearstiks, kuna mu enda lapsepõlv möödus suuresti haiglas, sest olin haige laps. Sealt see kõik algas. Kõik minu lapsepõlvemängud olid arstimängud. Sellist asja, nagu tüdrukutel tavaliselt on, et soovitakse saada juuksuriks või lasteaiakasvatajaks, minul ei olnud,“ naerab Marika oma lapsepõlve soovidele tagasi mõeldes.
2013. aastal koostatud analüüsidest selgus, et akadeemia õppejõudude ja administratsiooni töötajate Ida-Virumaale ümberasustamiseks tuleks kaaluda ligi 30% lisatasu maksmist, ametikorteri ja sõidukompensatsiooni tagamist. Kõik 168 töötajat, kes on hetkel mugava asukohaga akadeemias, peaksid end ümber häälestama. Spetsialistide hinnangul võib raskusi tekkida ka õppurite leidmisega. 2012. aasta uuringus arvas ligi kolm neljandikku kadette, et nad ei oleks soovinud SKA-sse astuda, kui see oleks paiknenud Ida-Virumaal. Seetõttu võivad paljud siseturvalisuse jaoks olulised ametid töökäteta jääda.
Tallinn esitas maavanemale taotluse terviseradade aluse maa munitsipaliseerimiseks
Põhiline probleem on väljaspool IdaVirumaad elavate õppijate ja õppejõudude aja- ja sõidukulu märkimisväärne suurenemine. Eeskätt tekivad probleemid magistri ja -kaugõppes, kus on Harjumaal elavate inimeste osakaal märkimisväärne. Kolimis- ja muudatustejärgse akadeemia ülesehitamine mõjutab õppe kvaliteeti kuni kümme aastat. See tähendab sisuliselt uue õppeasutuse loomist. Meie julgeoleku seisukohast ühe olulisema haridusasutusega katsetamine ei ole vastutustundlik käitumine. Kodanikuna soovin, et meie julgeolekustruktuurid oleksid tugevad ja hästi mehitatud motiveeritud inimestega. Sisekaitseakadeemia paiknemine Pirital täidab neid eesmärke, et soovid täituks.
Keskkooli lõpetas Marika väga heade
T
allinna linnavalitsus soovib kindlustada omandireformi käigus terviseradade kasutamise võimaluste säilimise. „Tallinna linnavalitsus on esitanud maavanemale taotluse Pirita terviseradade aluse maa munitsipaliseerimiseks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Soovime linna omandisse üksnes radade teenindamiseks vajalikku maad. Ent terviserajad asuvad endisel kinnistul, millele on esitatud tagastamistaotlus.“ Tallinna Linnavolikogu otsustas avalikus kasutuses oleva Kose põik 9 asuva 91 116 m2 suuruse maatüki, millel asuvad Pirita terviserajad, munitsipaalomandisse taotleda, ent maavanem ei ole tänaseks linna avaldust lahendanud ning on teinud linnale ja vara tagastamise õigustatud subjektidele ettepaneku terviseradade omandi ja kasutamise küsimustes kokku leppida. Õigustatud subjektid ei soovi kokkulepet, mille tulemusena terviserajad jääksid linnale ning vaidlustasid linna õiguse terviseradade alust maad munitsipaalomandisse taotleda, kuid jäid kohtus selles vaidluses kaotajaks. Selle üle, kas taotletavat maad saab anda munitsipaalomandisse, otsustab maavanem.
Õigustatud subjektid on esitanud linna vastu kohustamiskaebuse, milles nõuavad maa tagastamise otsuse vastuvõtmist. Maa tagastamise küsimust ei saa lahendada enne, kui on vastu võetud otsus maa riigi omandisse jätmise ja munitsipaalomandisse andmise küsimuses. Kose põik 9 maatükil asuvad avalikus kasutuses olevad Tallinna linnale kuuluvad Pirita tervisespordirajatised: osa Pirita liikumisradadest ja osa raja valgustusest. Pirita tervisespordirajad renoveeriti aastal 2004 suurtoetajate kaasabil, et oleks tagatud aastakümneid kasutuses olnud spordirajatiste kasutamine ning säilimine. Tervisespordirajatised paiknevad lisaks Tallinna linna omandis olevatel Rummu tee 3 ja Rummu tee 3d kinnistutel ning riigi omandisse jäetud Rummu tee 11 ja Kloostrimetsa tee 34 maaüksustel. Tallinna linnale kuuluva Pirita Spordikeskuse (Rummu tee 3) kinnistul paiknevad spordiharrastajatele vajalikud ehitised ning samuti algavad ja lõppevad seal tervisespordirajad. Pirita Spordikeskus koos tervisespordiradadega moodustab tervikliku ja ainulaadse liikumiskeskuse, mis teenindab nii Tallinna kui ka selle lähiümbruse ela-
Pirita Spordikeskuse rajad on populaarsed kogu Tallinnas ja väljaspoolgi.
nikke. Radu hooldab Tallinna Spordija Noorsooameti hallatav asutus Pirita Spordikeskus. Radu kasutatakse lisaks tervisespordile spordivõistluste korraldamiseks. Tegemist on ülelinnalise tähtsusega rekreatiivalaga, mis on olnud avalikus kasutuses osana Pirita rohealast ka enne omandireformi aluste seaduse jõustumist 20. juunil 1991. Tallinna linn vajab aadressil Kose põik 9 paiknevate tervisespordiradadega maad, tagamaks rajatiste ja nende aluse
maa avaliku ning tasuta kasutuse kõigile tervisespordiharrastajatele. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Kose põik 9 maatükk Pirita jõeoru maastikukaitsealale jääval hoiu- ja kaitsemetsa ja osaliselt ka veekogude maa-alal. Pirita linnaosa üldplaneeringu üks põhieesmärk on Pirita rohealade säilitamine ülelinnalise puhke- ja virgestusalana. Pirita jõeoru maastikukaitseala suurim väärtus seisneb puhke- ja taastusvõimaluste pakkumises kõigile Tallinna elanikele. Kaitseala vaheldusrikas maastik pakub aastaringseid sportimis- ja puhkamisvõimalusi.
3
3. märts 2017
Linnaosa saab jätkuvalt rõõmustada madalaima kuritegevuse üle pealinnas Marili Tammiste piirkonnapolitseinik
tuvastatud ka joobes mootorsõiduki juhte ja seda nii väärteo- kui kriminaalkorras. Liikluskuritegude kasvu 11 juhtumi võrra on põhjustanud just joobes mootorsõidukite juhtimised alkoholi sisaldusega välja hingatavas õhus üle 0,74 mg/L või narkojoobes (34 korral). Inimkannatanutega liiklusõnnetusi joobes juhtide süül toimus 4 korral ja neis sai vigastada 5 inimest.
2
016. aastal võrreldes 2015. aastaga jäi Pirita linnaosas registreeritud kuritegude arv samale tasemele ja on jätkuvalt Tallinna linnaosadest madalaima kuritegevuse tasemega linnaosa. Täpsemalt pandi 2016. aastal toime 259 kuritegu, millest 174 moodustasid varavastased kuriteod. Võrreldes 2015. aastaga on tõusnud varavastaste kuritegude arv 22 juhtumi võrra (14%). Varavastased kuriteod tõusid süstemaatiliste varguste (enamasti poevargused) ja kelmuste arvelt, millest 10 juhtumit olid ühe firma sisesed. Varguseid eluruumidest registreeriti 27 korral, mis on 11 juhtumi võrra vähem võrreldes varasema aastaga. Sissemurdmise viisid on erinevad, kuid ainult paaril korral on majja või korterisse sissetungitud ukseluku lahti muukimise teel. Valdavalt on eluruumi tungitud akna või rõduukse lõhkumise või lahti murdmise teel. Samuti on juhtumeid, kus uksed on olnud lukustamata või varguse on toime pannud kannatanule tuttav isik, kellel on olnud eluruumi juurdepääs. Varguste ennetamiseks on oluline kogukonna hea läbisaamine, oma naabrite teadmine ja kahtlaste võõraste isikute, sõidukite märkamine. Pirita piirkonnas on naabri varast hoolimisega asjad pigem hästi. Näiteks on kahel korral politseisse teatatud naabermajja sisenenud kahtlastest isikutest. Kontrollides osutusid nad õnneks majade omanikeks, kuid parem karta, kui kahetseda. Sel aastal moodustati Pirita-Kose piirkonnas ka uus naabrivalve sektor, mis on hea kodanikualgatus oma naabruskonna turvalisuse tõstmisel. 2016. aastal jäi varguste arv sõidukitest eelmise aastaga samale tasemele (32 juhtumit). Vargused sõidukitest toimusid peamiselt suveperioodil ja rannapiirkonnas, kus kuriteo sihtmärgiks valiti eelkõige turistide sõidukid, mis olid pargitud majutuskohtade parklatesse. Rannapiirkonna hotellides tehti vargustest hoiatamise ja oma
Politseil on Pirital õnneks vähem tööd kui paljudes kohtades mujal.
asjade parema hoidmise teavitustööd. Koostöös majutusasutustega paigaldati ennetava sisuga „Autost lahkudes ära jäta asju nähtavale!“ plakateid ja kleepse parklate juurde. Sügisel rannapiirkonnas tegutsenud kurjategijad tabati. Isikuvastaseid kuritegusid registreeriti 2016. aastal 23 (aasta varem 44) juhtumit. 2016. aastal ei registreeritud Pirita linnaosas eluvastaseid süütegusid, raskeid tervisekahjustuse tekitamisi, vägistamisi ega röövimisi. Valdava osa isikuvastastest kuritegudest moodustavad kehalised väärkohtlemised, kus on tegemist pereliikmete või tuttavate vaheliste konfliktidega. Lähisuhtevägivalla infoteadete arv jäi samale tasemele (51), kuid neist kuriteoteateid oli varasemast vähem (25 korral). Seega n.ö peretülidest teatamine on jäänud samale tasemele, aga perevägivalla juhtumid on vähenenud. Lähisuhtevägivald on jätkuvalt politsei prioriteediks, kuna varajane sekkumine aitab ära hoida selle süvenemist, kordumist ja võimalikke raskeid tagajärgi. Perevägivald on sageli süsteemne ja pikaajaline. Pirita lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad on hästi informeeritud erinevatest tugiprogrammidest, projektidest ja muudest tugiteenustest ning alati valmis sinna abivajavaid isikuid suunama (nii vägivalla ohvreid, lapsi kui ka vägivallatsejaid). Vägivallajuhtumite ja probleemsete perekondade murede lahendamisel on oluline roll ka ohvriabitöötajal, kes pakub abi vajavatele
isikutele emotsionaalset tuge, osutab abi tasuta riiklike hüvitiste ja psühholoogilise kriisiabi kulutuste saamisel ja jagab informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Ohvriabitöötaja kabinet asub Ida-Harju politseijaoskonna hoones - P.Pinna 4, Tallinn. Koostöövõrgustiku tegevustega püütakse aina rohkem tähelepanu pöörata probleemi ennetamisele, mitte tagajärgede kõrvaldamisele. Selleks, et vägivalla probleemi ennetada, on vaja mõista selle põhjuseid. Aasta lõpus käis politsei Pirita Majandusgümnaasiumi õpetajaid nõustamas erinevate õpilastega seotud probleemide lahendamiseks. Plaanis on kriisiolukordades käitumise ehk äkkrünnaku koolitus Pirita koolide personalile. Sel aastal on Pirital plaanis pakkuda ka laiemale õpetajate ringile väärkoheldud laste äratundmise teemalist koolitust. Väärtegusid on Pirita linnaosas registreeritud võrreldes 2015. aastaga 20% rohkem. Alaealiste poolt toime pandud väärteod langesid 30% võrreldes eelmise perioodiga. 2016. aastal kasvas Pirita linnaosas registreeritud liiklusseaduse väärteorikkumiste hulk 25%, mis tulenes kasvanud liiklusjärelevalve mahust piirkonnas. Liiklusalastest rikkumistest on enim tuvastatud kiiruse ületamist, mille kasv võrreldes eelmise perioodiga on 41%. Suur kiirus põhjustas ka selle aasta ainsa hukkunutega lõppenud liiklusõnnetuse Pärnamäe teel, milles hukkus kolm noormeest. Rohkem on
Politsei, linnaosa valitsus ja liikluskorraldajad teevad koostööd elanikega, et tuvastada liiklusohtlikke kohti. Liiklusprobleemide lahendamises on suur osa liikluskorraldusel. Positiivse näitena toimus juba aasta alguses Pirita Majandusgümnaasiumi lastevanemate initsiatiivil kooli ümbruse liikluskorralduse turvalisemaks muutmiseks erinevate ametkondade koostöökohtumine, mille tulemusel esimesed meetmed on juba ellu viidud. Linnaosaga koostöös planeeritavate üritustega soovime enam kaasata kogukonda enda piirkonna turvalisuse tõstmise aruteludesse. Eelmise aasta alguses viidi läbi vaba aja keskustes ohutusalased loengud eakatele. Üheks peamiseks teemaks oli liiklusohutus. Aasta jooksul viidi koolides läbi 27 loengut erinevatel teemadel nagu näiteks liiklus, koolivägivald, sõltuvusained, internetiohutus jne. 2016. aasta alguses allkirjastati Pirita Linnaosa Valitsuse ja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri koostöökokkulepe. Leppe eesmärgiks on luua eeldused paremaks koostööks linnaosa valitsuse ja Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vahel abipolitseinike kaasamiseks politseitegevusse Pirita linnaosa haldusterritooriumi avaliku korra ning kogukonna turvalisuse loomiseks. Pirita linnaosast on hetkel 7 abipolitseinikku. Sügisest alates on Ida-Harju politseijaoskonnal ka oma Facebooki leht selleks, et olla kogukonnale lähemal ja jõuda oma sõnumitega kiiremini oma piirkonna inimesteni. Pirita elanikud on ka ise sotsiaalmeedias aktiivsed ja loonud kogukonna gruppe, mis on heaks tähelepanekute jagamise ja naabritega ühenduse hoidmise kohaks.
Lagunenud hooned Kose asumis lähevad Peaminister külastas Sisekaitseakadeemiat lammutamisele veebruaril külastas Eesti peaminister Jüri Ratas Pirital asu-
P
irita Linnaosa Valitsus pöördus eelmisel aastal Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Linnavaraameti poole, et leida lahendus Helmiku tee lagunenud hoonete likvideerimiseks. Tänaseks on Tallinna Keskkonnaamet tunnistanud linnavalitsuse otsusega hooned kasutuskõlbmatuks ja need maha kandnud. See tähendab, et linnal on nüüd võimalik hooned lammutada. Aprilli lõpuks on linnaosas seitse lagunenud ja ohtlikku hoonet vähem. Lammutustöid hakkab tegema Eldostar OÜ ja tööde maksumus on 26 280 eurot.
Kokku lammutatakse Kose asumis, Helmiku tänaval, seitse hoonet.
15.
vat Sisekaitseakadeemiat ning kohtus siin rektor Katri Raigi ning linnaosa vanem Tõnis Mölderiga. Arutluse all oli muidugi Sisekaitseakadeemia tulevik. Nimelt on uus valitsuskoalitsioon otsustanud Sisekaitseakadeemia tuleviku siduda enam Ida-Virumaaga, kuid otsustamisel on, kas akadeemia viiakse täielikult üle Narva, sulgedes Kase tänava õppehoone või on ka muid variante. Valitsus on moodustanud komisjoni, mis tegeleb akadeemia kolimisega seotud teemade arutamisega. Otsus kolimise osas peaks tulema lähiajal. Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder on kolimisele vastu ning soovib, et akadeemia jääks Kase tänavale.
Peaminister Jüri Ratas, Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik ning linnaosavanem Tõnis Mölder arutasid kooli tulevikku. Valitsuse kommunikatsioonibüroo.
President tunnustas kahte piritalast
E
esti Vabariigi president Kersti Kaljulaid tunnustas tänavu kahte piritalast teenetemärgiga. Vabariigi Presidendi otsusega anti Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk ortopeed Ants Kassile ning Valgetähe V klassi teenetemärk omistati tantsuõppejõud ja koreograaf-lavastaja Angela Arrastele. Ants Kass on üks hinnatumaid Eesti ortopeediakirurge. Ta on liigeste endoproteesimise juurutaja Eestis ning selle valdkonna suurima kogemusega ortopeed. Ta on paljude ortopeedide õpetaja nii Eestis kui ka lähiriikides. Dr Kassil on pikaajaliselt edendanud Eestis eelkõige puusa-, põlve-, õla- ja küünarliigeste endoproteesimise valdkonda. Angela Arraste oli aastatel 1985-2016 Tallinna Ülikooli koreograafiaosakonna õppejõud. Ta oli 2002. aastal noorte tantsupeo pealavastaja ning on kaheksal korral olnud üld- ja noorte tantsupidude liigijuht. Arraste on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tantsumentor. Ta on tantsupidude ajaloo näituse "80 aastat Eesti tantsupidusid" ning näituse "Anna Raudkats – 130" koostaja ja MTÜ Tantsupeomuuseum üks asutajatest. Eesti Vabariik tänab ja tunnustab riiklike teenetemärkidega inimesi, kes oma tegevusega hoiavad ja edendavad iseseisvat Eesti riiki. Samuti tänatakse teenetemärkidega Eesti sõpru ja toetajaid väljaspool.
Padrikule ehitatakse suur laste mänguväljak
K
äimas on suure mänguväljaku projekteerimine Padrikule, aadressile Võsa tee 26. Tallinna Keskkonnaamet koostöös Pirita Linnaosa Valitsusega hakkab mänguväljakut ehitama suve alguses ning tööde tähtajaks on selle aasta augustikuu. Projekti kogumaksumus on hinnatud 80 000 eurole. Aiaga piiratud mänguväljak ehitatakse Võsa tee multifunktsionaalse pallimänguväljaku kõrvale Padriku lasteaia poole ning ala suuruseks on planeeritud 465 ruutmeetrit.
Esimene abi tuleb perearstilt
P
erearstide Seltsi esindaja dr Karmen Joller leiab, et kõik abivajajad ei peakski kohe erakorralise meditsiini osakondade (EMO) poole pöörduma, vaid abi saab anda ka perearst või pereõde. Dr Jolleri sõnul töötatakse praegu välja materjale, millistel juhtudel peaks patsient pöörduma EMO-sse ja millistel juhtudel aga perearsti poole. Ta ütles, et paljudel juhtudel ei peaks inimesed istuma EMO-s kuni 12 tundi, vaid võiksid helistada kõigepealt oma perearstile. Oma perearsti kohta saab teavet näiteks Haigekassa infotelefonilt. Perearsti juures saab niimoodi vastuvõtule ilma igasuguse järjekorrata ja võimalus on teha ka kiiranalüüsid.
4
3. märts 2017
Lillepi parki hakatakse korrastama hoolduskava järgi
N kaitse vused. silmas ikkagi kord.
äidis hoolduskavaga kavandatakse nii edasised hooldustööd kui ka pargi arendamiseks ja korraldamiseks vajalikud tegeLillepi pargi hooldamisel peab pidama, et põhiväärtuseks jääb pargi looduslik stabiilne seisu-
Pirita Linnaosa Valitsus ja Tallinna Kommunaalameti hallatav asutus Kadrioru pargid on leppinud omavahel kokku näidistöös, mis teostatakse ajavahemikul 27.02.2017-04.03.2017. Tööga antakse ettekujutus Lillepi pargi edasisest hoolduskava järgi tehtavatest töödest, mis on koostatud Tallinna linnavalitsuse tellimusel pargi hooldustööde korraldamiseks. Hoolduskava koostamisel on lähtutud Keskkonnaameti hoolduskavade koostamise juhendist ning Tallinna Linnavalitsuse poolsest lähteülesandest. Info: http://www.tallinn.ee/est/ Lillepi-pargi-hoolduskava
Näidistööde kava ja aeg 27.02.2017 – 04.03.2017 27.02 alustatakse Lillepi parki kergliiklustee äärest 4 – 6 m laiuselt võsa, murdunud või maha langenud puude ja olmeprahi koristamisega ja äraveoga. 28.02 Likvideeritakse isetekkelise võsa vastavalt Lillepi pargi hoolduskavale piirkonnas 8. 01.03Kütteväärtusega tüved järgatakse ja ladustatakse Urva tn parklasse, mida võivad soovijad, endale kütteks koju vedada. 02.03 Raie jäägid utiliseerib Kadrioru park 03.03 Loetletud tööde järel otsustame koos LOV ametnikega, millised isetekkelised puud /1,3 m kõrguselt tüve läbimõõt üle 8 sm/ esitame Tallinna Keskkonnaametile raietaotlusele esitamisele. 04.03 Projekti õnnestumisel teeme elanikele ja seltsidele ettepaneku osaleda Lillepi pargi hoolduskava jätkamiseks piirkonnas 10 käesoleva aasta augusti kuus.
Linnaosa tunnustas Merivälja Kooli Kosmoseklubi õppis nädala koos Hollandi õpilastega noori etlejaid
17.
veebruaril toimus Pirita raamatukogus juba XIV korda etlemiskonkursi „Eesti keele kaunis kõla“ Pirita linnaosa eelvoor. Osales 17 koolieelikut Pirita neljast munitsipaallasteaiast. Iga laps esitas kaks eestikeelset luuletust ning žürii valis välja kaks parimat, kes suunati edasi ülelinnalisse lõppvooru. Pidulik lõppvoor toimub emakeele päeval, 14.märtsil Estonia Talveaias ning seda korraldab Tallinna Kopli Noortemaja. Piritalt pääses lõppvooru Mihkel Räim Padriku Laseaiast, tema juhendaja on Marju Aas ja teine edasipääseja oli Kennert Kõiv Pirita Lasteaiast, juhendajaks Anu Niinsalu. Otsustamise raske töö tegid Riina Olveti Tallinna Kopli Noortemajast, Annie Rist Pirita Vaba Aja Keskusest ja Evelin Aavik Pirita raamatukogust. Soovime Pirita tublidele esindajatele edu ja tugevat esinemisnärvi ülelinnalises voorus!
Noorsootöötajate palk kasvab
V
astavalt Tallinna Linnavolikogu otsusele tõuseb pealinna noorsootöötajate töötasu – nii suureneb linna noortekeskuse noorsootöötaja töötasu alammäär 6%, seniselt 748 eurolt 792 eurole kuus. Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul kajastub palgatõus pealinna noorsootöötajatel juba märtsis saadavas palgas. „Linn peab väga oluliseks noortekeskustes pakutavate teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, seepärast on oluline tõsta ka meie noorsootöötajate palga alammäära samas tempos teiste võrreldavat tööd tegevate kõrgharidusega spetsialistidega,“ märkis Kõlvart. „Nii pedagoogide kui ka kultuuritöötajate töötasu alammäära tõus on aktuaalsed teemad, mis ühtlasi tähendab, et professionaalse tööjõu hoidmiseks linna noortekeskustes tuleb tagada neile ka kõrgem töötasu,“ rõhutas abilinnapea.
Seoriin Jõgise, Merivälja Kooli õpetaja
inimene viibib kaaluta olekus.
tustega.
Mida õpiti?
5.
Millega sisustati ühisaeg Eestis?
09. veebruaril viidi Merivälja Koolis läbi kukkumistorni katse, kus rühmatöid juhendas Mart Vihmand. Oli kolm rühma: insenerid, kes ehitasid alust, katsetajad, kes katsetasid, ja meediarühm, kes kajastas päevasündmusi, tehes pilte ja videoid. Õhtul vaadeldi füüsikaõpetaja Mart Kuurme juhendamisel Merivälja muulil Eesti tähistaevast.
Tegusad päevad möödusid lennul. Meie õpilased tõdesid, et suhtlemisoskus on väga vajalik ja oluline koostööks.
- 11. veebruarini võõrustasid Merivälja Kooli kuusteist 7.- 8. klassi õpilast ja peret Hollandi Rotterdami Zuider Gümnaasiumi eakaaslast, kellega koos on juba alates detsembrist ette valmistatud ühist kosmoseprojekti. Nimelt on moodustatud ainulaadne rahvusvaheline koolinoorte orbitaaljaama koostöögrupp, kes valmistuvad nelja kuu vältel ühiseks „kosmosemissiooniks“ Hollandis Noordwijkis ESAs ehk Euroopa Kosmoseagentuuri Simulatsioonikeskuses. Grupi 32 liiget jagunevad juhtideks ja astronautideks, teadlasteks, logistikuteks, pressiesindajateks jne. Igal rahvusvahelisel rühmal on kindlad ülesanded ja täpne töökorraldus. Orbitaaljaamas uuritakse kliima soojenemist, liustike sulamist, vihmametsade vähenemist jmt. Juba on arutletud külma sõja aegse tehnoloogilise arengu üle ja uuritud olukorda, kui
Veebruarinädalal töötab noorte astronautide grupp Meriväljal ja mujal Eestis. 6. veebruaril õpiti Merivälja Koolis koos Rotterdami gümnaasiumi õpilastega. Töökeeleks oli inglise keel. Esimeseks eesmärgiks oli luua ühine missioon: rühmatöödes esitleti oma ideid, missiooni nimeks sai Spexit space ja exit (kosmos ja lahkumine toim). Nüüd tuli välja mõelda katsed, mida missiooni käigus läbi viia, nii rühmad kui ka iga õpilane sai ülesande. Loodi projektile logo. 7. veebruar oli ekskursioonide päev külastati ERMi, AHHAA keskust ja Tõravere Observatooriumi. 08.02.2017 kujunes aga väga põnevaks. TTÜ Mektorys oli ekskursioon, millele järgnes robootika töötuba. Peale lõunat tutvuti meie vanalinna kultuuriväär-
10. veebruar oli romantiline looduspäev: maalilises talvehommikus tehti ühismatk Kakerdaja rabasse, uisutati laukajääl ja imetleti Kõrvemaa loodusilu Valgehobusemäe vaatetornist. Hollandlastel oli, mille üle imestada ja meid kadestada: neil ei ole põlismetsi ega rabasid. Karged talvepäevad panid neid uskuma, et eestlased ei ole külmakartlikud. Imestati, kuidas on võimalik 15 külmakraadis nina kaitsta.
"See projekt oli ülimalt kasulik. Minu inglise keele oskus muutus veel paremaks, ma õppisin Tallinna ja Eesti kohta rohkem kui üheski tunnis õpikust. Kõige rohkem õppisin ma enda kohta ja seda kogemust hindan kõrgelt. Projektis olen ITspetsialist ja minu tööks on tagada ühendus „kosmoselaeva“ ja maalaste vahel. Põhimõtteliselt kõik, mida arvutitega teha saab," resümeeris Markus Erik 8. klassist. Jürgen lisas, et Hollandi õpilased kõnelesid väga hästi inglise keelt ja neid sidus hämmastav ühtekuuluvustunne, mida saatis lustakas laul bussisõitudel. Nüüd tuleb igal kosmoseprojekti õpilasel aktiivselt oma ülesandega tegeleda ja rühmakaaslastega arvuti vahendusel töökoosolekuid pidada, sest juba aprillis on meil reisisihiks Rotterdam.
Pirita Majandusgümnaasium on „Kiusmisest vaba kool“ metoodikakeskus linnaosas Triinu Orumaa, arendusjuht
Juba mõned päevad hiljem võõrustasime “Kiusamisest vaba kool” avatud metoodikapäeval õpetajaid ja koolide kontaktisikudi Tallinna programmiga liitunud koolidest (Mahtra Põhikool, Ehte Humanitaargümnaasium, Tallinna Pääsküla Gümnaasium, Tallinna 21.Kool, Ristiku Põhikool, Tondi Põhikool) ja Pärnu Raeküla Koolist ning koostööpartnereid Lastekaitse Liidust, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Haridusametist ja Pirita Linnaosa Valitsusest.
P
irita Majandusgümnaasium liitus Lastekaitse Liidu juhitud programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ pilootkoolina 2013. aastal. Tänaseks on ta kujunenud üheks Tallinna aktiivseimaks metoodikakeskuseks, kus lisaks tegutsemisele oma koolis jagatakse kogemusi ka teistele koolidele nii Tallinnas kui ka väljaspool. Veebruaris toimus Pirita Majandusgümnaasiumis mitu “Kiusamisest vaba kool” metoodikat ja kooli parimaid praktikaid tutvustavat üritust. Kooli algõpetuse õppetool ja „Kiusamisest vaba kool“ meeskond korraldas 7. veebruaril “Kiusamisest vaba kool” metoodikat tutvustava sisekoolituse klassiõpetajatele, kooli laiendatud juhtkonnale ja teistele huvitatud töötajatele. Külalistena osalesid koolitusel Lastekaitse Liidu, Tallinna Ülikooli ja
Metoodikapäeval sai vaadelda teematunde ehk karukoosolekuid ja „Paremate sõprade“ ehk sõprusklasside ühistunde ning osaleda juba kolmandal 1.-2. klasside ühisel „Karupeol“. Kiusamisest vaba kool“ koolitust viivad läbi klassiõpetaja Mirjam Hallingu ja arendusjuht Triinu Orumaa.
Gustav Adolfi Gümnaasiumi esindajad. Koolituse eesmärgiks oli tutvustada kooliperele nii metoodika põhimõt-
teid, töövahendeid kui ka programmi praktilisi tegevusi.
Metoodikapäeva lõpetas ühine aruteluring, kus jagati mõtteid nii toimunud päevast ja saadud kogemustest ning seati sihte edasiseks koostööks „Kiusamisest vaba kool“ programmi raames.
5
3. märts 2017
Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 Näitus Kunstnik QBA maalinäitus fuajeegaleriis on avatud kuni 31. märtsini 2017 a. QBA loomingu kohta leiab rohkemt infot www.qba.ee
Kino 24. märtsil kinoekraanil Rainer Sarneti mängufilm November Kell 11.30 beebikinoseanss ja kell 18.00 kinoõhtu. Kinopilet 4/3 November on fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus.
tuult" - ravimtaimedest tinktuurid, õlid, salvid. Täpsustavat lisainfot leiab Pirita kirbukate Facebooki lehelt.
Inspireeriv ja oodatud vestlusõhtu ILMASILMAJA toimub 21. märtsil kell 18.30 Külla on kutsutud tuntud inimhinge lummaja ja rahvapärimuse uurija tundja ning maaelu aktivist ja koolitaja Mikk Sarv. Vestlusõhtu on eelregistreerimisega annie.rist@ piritavak.ee või telefonil 6 457 625. Ühiskuulamist ja kulgu aitab modereerida muusik helilooja Janek Murd. Kosutust pakub heategevuslik kohvik, mille tuluga toetatakse erivajadustega laste teraapiaja huvitegevust ning kohapeal on võimalus soodsa hinna ja autogrammiga soetada Mikk Sarve raamat "Kuu". Pilet on 2 eurot. Täpne info www.piritavak.ee loeng, õpituba alt või www.facebook.com/Pirita-Vaba-AjaKeskus
Tähelepanu! Meil on vaba ruumi! Pirita Vaba Aja Keskus rendib ruume erinevate muusika-, liikumis-, õppe-, keeletundide ning loovate tegevuste läbiviimiseks. Pakutavate ruumide täpse kirjelduse ja hinnakirja leiab: http://piritavak.ee/ruumid Soovi korral kirjutada e-kontaktil: annie.rist@ piritavak.ee Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee; piritavak@piritavak.ee; tel 645 76 25 Facebook: www.facebook.com/Pirita-VabaAja-Keskus
Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 Lastejooga ja loovushommik
Näitus
Haldjad ja Draakonid Lastejooga eestvedamisel toimub Pirita Vaba Aja Keskuses 26. märtsil kell 10.30-12.00 lastejooga ja loovushommik kus sel korral fookuses muusika. Täpne info ja registreerimine haldjadjadraakonid@gmail.com , tel. 5239362, facebook.com/haldjadjadraakonid
Mare Iknojani näitus „Rohelised aasad“ 8. märts kuni 28. aprill Pirita Sotsiaalkeskuse saalis.
Pirita Kirbuturg toimub 11. märtsil kell 10.00-14.00. Olete oodatud palutud! Annetusi kogutakse Ida-Virumaa (kasu)lastega peredele. Annetatud kraami viib kohale MTÜ Igale lapsele pere http://www.kasupered.ee/. Annetada vaid puhtaid korralikke riideid, jalatseid, kodutarbeid jm - kõike läheb vaja! Kohapeal hetategevuslik kohvik, mis kosutab tühja kõhtu koduste küpsetiste ja joogiga. Saadud tulu läheb erivajadustega laste teraapia- ja huvitegevuse toetuseks. Toidulett otse tootjalt" maja ees ja sees: õunamahl, köögiviljad, kala, munad, õli. Uudisena Noarootsi tervisetooted "4
Naistepäeva kontsert 17. veebruaril kell 14.00 toimub Pirita Vaba Aja Keskuse saalis seeniorite Sõbrapäeva kontsert. Esineb ansambel Meelespea. Pidu on tasuta! Keskpäevatants 26. märtsil kell 15.00 toimub Keskpäevatants. Seltskonnatantsud elava muusika saatel. Pilet 3 eurot. Täpne info tegevuste kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050
Kose Vaba Aja Keskus, Puhkekodu tee 55b Avatud ringid noortele 10. märts kell 16.00 – DIY Töötuba. Meisterdame värvilisi liblikad ja vaasid
kus sees neid kevade dekoratsioonina hoida. 23. märts kell 14.00 - Kose Kokkamine. Red Velvet cupcakes ehk punaste sametkookide valmistamine. Registreeri end kindlasti enne 22.03 kell 17.00.
Uus laulu- ja mänguring ootab kõige pisemaid lauluhuvilisi proovitundi! Tutvustav laulu- ja mänguring toimub 8. märtsil kell 11.00-11.30 Kose Vaba Aja Keskuses. Juhendaja Egle Kanep. Täpne info ja registreerimine egle. kanep@gmail.com
Sündmused lastele ja noortele 6. märts kell 16.00 – Ajugümnastika. Lahendame põnevaid loogikaülesandeid mis ergutavad meie aju ja mõttetegevust. 8. märts kell 16.00 – Küpsetame Naistepäevaks muffineid ja räägime selle päeva tähistamisest. 13. märts kell 16.00 – Kevadine kuldvillak. Põnev mälumäng tuleb taaskord värskelt põnevate küsimustega. Tule koos sõbraga ja pane enda teadmised proovile! 20. märts kell 14.00 – Kunstide päev. Terve päev on pühendatud kunstile. Meil keskuses on palju põnevaid vahendeid ja võimalusi kunsti luua, põnevalt meisterdada. Tule koos sõbraga! 21. märts kell 13.30 - Exitroomi külastus. Külastame Exitroomi pommituba ja Dracula tuba. Ole kiire registreerima, sest kohad on piiratud! Olenevalt osalejate arvust sõltub osavõtutasu mis jääb 8-11 euro vahele. Kogunemine Kose Vaba Aja Keskuses kell 13.30. Põgenemistoa algus 14.30. 22. märts kell 14.00 – Rooside sõda. Eestlaste üks armastatumaid telemänge "Rooside sõda" on meil valmis tehtud, et mõnusat ja humoorikat meelelahutust pakkuda. Osalemiseks pane kokku 3-liikmeline võistkond ja registreeri end noorsootöötaja juures. Kui sul pole oma võistkonda, tule ikka kohale ja kombineerime kohapeal võistkonna. 24. märts kell 14.00 – Turniirid. Noored valivad PS, pinksi ja piljardi vahel milles turniir tuleb. Kui ei saa omavahel kokkuleppele, tuleb turniir loosiga. 25. märts kell 14.00 – Just Dance maraton. Playstationi mäng, mis on mõeldud kõikidele tantsuhuvilistele. Mäng on sobilik nii algajatele kui ka professionaalsetele tantsijatele.Tantsi kas üksi, kahekesi või lausa neljakesi, et avada uusi laule ja tantsuliigutusi ning jõuda eduka mängu finishini. Lõbus ajaveetmine Just Danciga! 27. märts kell 16.00 – Aknakleepsude töötuba. Tule ja disaini enda aknale või peeglile stiilne kleeps. 29. märts kell 16.00 – Kose olümpia. Kose Olümpial on võistlused viiel alal, tule kohale ja proovi milles sina kõige
parem oled. 30. märts kell 16.00 – Bingo! Tule ja pane enda mänguõnn proovile! 31. märts kell 16.00 – Õhtupoolik raamatute seltsis. Arutame koos tänapäeva noortekirjanduse üle. Keskuses on põnevat ja eripalgelist noortekirjandust millega kohapeal võimalus tutvuda. Kui sul on enda lemmik raamat, haara kaasa ja tutvustame seda ka teistele.
Eakate hommik 16. märts kell 11.00 – Eakate kohvihommik Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: http://www.piritavak.ee/ kose E-mail: kose@piritavak.ee, tel. 6 006 391 Facebook: : www.facebook.com/kose. vabaajakeskus
Mähe Vaba Aja Keskus, Aianduse tee 64 Huvi- ja vaba ajaga seotud tegevused lastele ja noortele 10. märts kell 16.00 Kunsti- ja meisterdamisring. Kunstiringi eesmärk on julgustada noori arendama ja avastama oma loovust. Ringitegevus arendab nii käelist tegevust kui ka intellektuaalseid oskusi. 17. märts kell 16.00 Fotograafia ring. Uues fotograafia ringis õpime kuidas töödelda pilte, teha fotot, kasutada statiivi, kuidas teha stuudio fotot ja palju muud fotograafia huvilistele vajalikke teadmisi. Fotograafiaring toimub kaks korda kuus esimese nädala ja kolmanda nädala reedel. 20. märts algusega kell 12.00-17.00 Kevade algus. Kevadised meisterdused, töötoad ja kaunistuste tegemine. Foto ABC's harime noori foto perspektiividest ja õpetame erinevaid pildistamisoskuseid. Toimub noortekeskuse fotovõistluse "Kevade märgid" algus ja üheskoos Foto ABC raames fotode pildistamine. 21. märts algusega kell 12.00-17.00 Teaduspäev. Teeme koos noortega lihtsamaid füüsika ja keemia katseid. Tutvustame robootika maailma, õppides kasutama erinvaid hariduslikke roboteid. 22.märts algusega kell 11.00- 17.00 Noored noorsootöötajate kingades. Noored proovivad paar tundi, kuidas on olla noortekeskuses noorsootöötaja - viies läbi erinevaid tegevusi ja liikuvusmänge. Päeva teises pooles külastame noortega Viimsi Kuulsaali ja teeme 2 tunnise bowlingu turniiri. Pileti hind sisaldab 1 tund ja 50 minutit bowlingu mängimist ja kartulikrõpse, topsijäätist ja karastusjooki igale osalejale: limo-
naad või vesi. Pileti hind 5€. Koguneme keskuse juures kell 13.15 ja Kuulsaalis alustame kell 14.00. Kaasa võtta pileti raha ja ühistranspordi sõidukaart. 23. märts algusega kell 12.00-17.00 Teeme Kino! Päeva esimeses poole filmivad noored ise videosid teemal "Mina ja Mähe VAK", õpime üheskoos videode monteerimist ja klippidest lühifilmi tegemist. Päeva teises pooles külastame Coca-Cola Plazat - vaatame uut filmi "Kaunitar ja Koletis". 3D filmi pileti hind noorele on 3,70€. Lisainfo ja registreerimine aadressil: mahe@piritavak.ee või Mähe Vaba Aja Keskuses koha peal või tel: 53004080. Registreeruda tuleks hiljemalt 20. märtsiks. Põnev! 24. märts kell 16.00-10.00 Noorteka õhtu ja öö. Noorteka õhtul toimuvad erinevad töötoad ja tegevused, meelelahutuslikud mängud. Kell 17.00 alustame kokandusega, kus küpsetame koos Bosnia ja Hertsogoviina vabatahtlikuga tema rahvusrooga. Noorteka ööle on oodatud noored vanuses 9+ aastat. Noortekeskuse ööl osalemiseks tuleb täita lapsevanema poolt täidetud osalemisvorm, mille saab noorsootöötaja käest. Noorteka ööl on kohtade arv piiratud. Lisainfo noorsootöötajatelt! 30. märts kell 16.00 Kultuuriõhtu. Külla tuleb vabatahtlik Tabasalu Noortekeskusest, kes tutvustab enda kodumaad Saksamaad ja räägib vabatahtlikust tööst. Samuti õpetab ta noori tegema enda rahvusrooga. Kultuuriõhtul osalemine on tasuta, kuid eeldab registreerimist aadressil: mahe@piritavak.ee või Mähe Vaba Aja Keskuses koha peal või tel: 53004080. Palume kultuuriõhtule registreeruda hiljemalt 29. märts kell 17.00. 31. märts kell 17.00. Kokandusring „Tervis käib kõhu kaudu“. Ringitegevuse eesmärgiks on õppida edaspidiseks eluks kasulikke oskusi ning saada harjumus iseseisvalt süüa valmistada. Vajalik registreerimine aadressil: mahe@piritavak.ee või Mähe Vaba Aja Keskuses koha peal või tel: 53004080.
Täiskasvanutele Esmaspäeviti kell 18.45-19.45 Pilatese treening täiskasvanutele. Treeningule tulles kaasa võtta isiklik treeningmatt ning riietuda mugavalt. Registreerumine ja täpsem info: madli. toots@gmail.com; 56652081 Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee. Tel. 605 9516 www.piritavak.ee/mahe ja www. facebook.com/mahevabaajakeskus
6
3. märts 2017
Linna saunad Õpiürituste sari Pirita kogukonnale peavad sünnipäeva Triinu Orumaa Eha Võrk, Tallinna abilinnapea
E
simese uue linnasauna avamisest möödub tänavu kevadel kümme aastat - 2007. aastal avati PõhjaTallinnas Tuulemaa tänava sotsiaalmajutusüksusega samas hoones asuv saun. Viie aasta eest võttis linnavolikogu vastu munitsipaalsaunade programmi ning sellest peale oleme avanud veel mitu linnasauna. Eesmärgiks on samm sammult selleni jõuda, et hüva leili ja eheda vihtlemise võimalusega avalik saun oleks lõpuks igas linnaosas. Munitsipaalsaunade programmi eesmärgiks on parandada saunateenuse kvaliteeti ning kindlustada kõigile linlastele soodsad ja mugavad ihu harimise võimalused. Praeguseks oleme põhjalikult rekonstrueerinud kesklinnas Raua tänaval asuva, 1936. aastal rajatud, suurte traditsioonidega esindusliku saunahoone. Nõmmele rajasime endise koolimaja kõrvalhoone asemele avaliku sauna ja spordisaali, koolimaja peahoonest saab kevadeks aga linnaosavalitsust ja erinevaid organisatsioone koondav Nõmme Maja. Meenutagem, et 30 aasta eest oli Nõmmel lausa kolm avalikku sauna – Valdeku, Kivimäe ja Silikaadi saun. Juhindudes linnaosa elanike soovist, sai nüüdseks kaks aastat tegutsenud uus avalik saun rajatud ka Lasnamäele – esimesed kliendid pääsesid suurima linnaosa vastse sauna lavale tunamullu 25. veebruaril. Mustamäele aadressile Akadeemia tee 30 kerkib järgmise aasta lõpuks avaliku ja erasektori koostöös avaliku sauna ja ujulaga spordikompleks. Soovi tõelist, muuhulgas ka laval päris vihaga vihelda võimaldava ning samas moodsa ja puhta avaliku sauna järele on avaldanud pea kõigi linnaosade elanikud. Võidakse ju küsida, et milleks on vaja avalikku sauna linnaossa, kus enamikus eluruumidest korralikud või vähemalt rahuldavad pesemisvõimalused olemas. Vannis ega duši all käimine üht korralikku leili ja vihtlemisega saunaskäiku ei asenda. Suur külastatavus kinnitab, et avalikesse saunadesse investeerimine on igati õigustatud. Esimese uue linnasauna avamisest kümne ning munitsipaalsaunade programmi vastuvõtmisest viie aasta möödumise puhul korraldame laupäeval, 1. aprillil Salme Kultuurikeskuses ülelinnalise saunateemalise tervisepäeva. Märtsikuu jooksul korraldavad aga üllatustega laupäevad järgemööda kõik linnasaunad. Salme Kultuurikeskuses korraldatava tasuta teemapäeva külastajatel on võimalik tervisenäitajaid mõõta, spetsialistide nõuandeid kuulata ja meeleolukas kontserdist osa saada. Mitmesugust eakohast põnevat ajaveetmist pakutakse ka lastele. Ühtlasi kutsume linlasi üles jagama uute linnasaunadega seotud fotojäädvustusi. Fotod koos nende juurde käiva selgituse ja autori nimega palume tuua linnavalitsuse teeninduspunkti (Vabaduse väljak 7, I korrus) või linnaosavalitsusse. Elektroonselt saab fotosid saata aadressile: saunad@ tallinnlv.ee. Fotodest pannakse kokku näitus, millega saab tutvuda Salme Kultuurikeskuses 1. aprillil toimuval saunateemalisel pere tervisepäeval. Fotosid ei tagastata.
Pirita Majandusgümnaasium arendusjuht
P
irita Majandusgümnaasium viib SA INNOVE (Euroopa Sotsiaalfond) rahastusel läbi kogukonda kaasava õpiürituste sarja, et luua kooli ja kogukonna vahele sild hariduselus toimuva mõistmiseks ning koolielu edendamiseks oma linnaoas. Kavandatud loengud ja praktilised tegevused annavad võimaluse mõelda kaasa ja kogeda muutusi ja trende tänases koolis. Koolitajateks on Pirita Majandusgümnaasiumi parimad õpetajad ja koolivälised oma ala asjatundjad ning tunnustatud spetsialistid. Ootame linnaosa elanikke tasuta loengutesarjale korra kuus kell 17.30 – 19.00 Pirita Majandusgümnaasiumisse: 27.03.17 „Muutunud laps, muutunud kool“ –tänapäevane õpikäsitlus, kaasav õppija individuaalsust arvestav metoodika. Koolitajad: PMG õpetajad Mirjam Hallingu, Anne Reinkort, Kaia Kalliver. 17.04.17 „Vaikuseminutid“ – keskendumist ja pingesoleku leevendamist soodustavad tehnikad. Koolitaja: Marika Ivandi (MTÜ Vaikuseminutid) 22.05.17 „Loodusprojektid kui õuesõppe võimalus“ – praktiline õuesõppe tund „Läänemere projekti“ raames (jõevaatlus). Koolitajad: PMG õpetajad Pille Unt, Tiina Jõe. 12.06.17 kell 17.30 - 19.00 – „Kultuurilooline jalutuskäik Metsakalmistul“. Koolitajad: PMG õpetajad Gerli Laanela, Piret Jakobson, Vesta Kallas. 29.08.17 kell 17.00 - 18.30 - „Lapse, vanema ja kooli koostöö koolirõõmu ja õpimotivatsiooni loomisel“ Koolitaja: Merit Lage 25.09.17 „Kooli ja kodu võimalused kirjaoskuse arendamisel“ – lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamine kooli ja kodu koostöös. Koolitajad: PMG õpetajad Ruth Vaik-Luga, Mario Kekišev 16.10.17 - „Tänapäevane lähenemine matemaatika õpetamisele - metoodikad, individuaalne lähenemine õppijale ja õpetajale" Koolitajad: PMG õpetajad Anne Reinkort, ja Egle Ollo.
KAASAEGNE ÕPIKÄSITUS
KUI KOGUKONNA JA KOOLI KOOSTÖÖVAHEND Pirita Majandusgümnaasium viib SA INNOVE rahastusel läbi kogukonda kaasava õpiürituste sarja, mille eesmärgiks on kujundada koolil ja kogukonnal sarnane nägemus hariduselu suundumustest, mis loob aluse edasiseks koostööks koolielu edendamisel.
Õpiürituste sari koosneb igakuistest temaatilistest kohtumistest oma eriala spetsialistidega.
KOOLITUSED ON KÕIGILE TASUTA
Täpne info www.pmg.edu.ee
Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond
Eesti tuleviku heaks
Linnaosa sai seitse uut tänavanime
2
016. aastal määrati Tallinnas 22 täiesti uut tänavanime, mida on keskmiselt samapalju kui varasematel aastatel - 2015. aastal määrati 24 ja 2014. aastal 18 uut tänavanime.
Pirita sai juurde seitse uut tänavanime. Siin oli tegemist peamiselt kohanimekasutuse ühtlustamiseks ja linnaruumis orienteerumise hõlbustamiseks seni nimetutele tänavalõikudele määratud nimedega. Näiteks Pirita jõe suudmesse viivale tänavale määrati Jõesuu tee nimi. Nõmmel on eelmisest aastast kolm uut nime, nende seas on tänavanimena jäädvustatud ajalooline Suklema nimi, samuti sai Liiva ladude juurde viiv tänav Liivalao tänava nime. Põhja-Tallinnas, kuhu samuti kolm uut tänavanime määrati, on Amburi tänavaga ristuva tänava uueks nimeks Turvise tänav. Ühe uue tänavanime said Kristiine ja Kesklinn.
Vaata kodu tuleohutust kriitilise pilguga Indrek Hirs
V
iimase paari aasta lõikes on jaanuar olnud Päästeameti jaoks traagiline. 2015. aastal hukkus aasta esimese kuu jooksul tules üheksa inimest, eelmine aasta oli neid üksteist. Loomulikult on kurb sündmus iga tulekahjus hukkunu, siiski võib selle aasta jaanuari tules hukkunute arvu võtta kui väikest töövõitu – neid oli kaks, üks Harjumaal Raasiku alevikus ja teine Lõuna-Eestis. Raske kuu on tavapäraselt ka veebruar, selle päästjate jaoks lihtsamaks muutmine on tegelikult jõukohane kõigile. - Töökorras ja nõuetekohaselt koju paigaldatud suitsuandur on sama elementaarne kui kaine peaga rooli istumine! - Kui kodus kasutatakse lahtist tuld või gaasi, on lisaks suitsuandurile väga soovitav vinguanduri olemasolu. - Korras peab olema kodu elektrisüsteem, küttekehad ja korsten. Vajadusel küsi nõu oma ala asjatundjalt. - Ära suitseta siseruumides. Lohakast suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes hukkub jätkuvalt palju inimesi. - Kodust lahkudes või magama minnes pole mõistlik tööle jätta vooluvõrku ühendatud elektriseadmeid (nõudepesumasin, pesumasin). - Puhasta kergestisüttivatest asjadest nii kelder kui rõdu – kui pinnad on puhtad, pole tulekahju korral millelgi süttida. - Kodul peab olema nähtav majanumber, see hõlbustab õnnetuse korral operatiivpoole tööd. - Helistades numbril 1524, on ka sellel aastal inimestel võimalus enda jaoks sobivaks ajaks leppida kokku päästeametniku poolt kodunõustamine.
Selleks saab ise palju ära teha, et päästjatel poleks tarvis teie elu ja vara päästa.
Meepäevadel räägitakse tervise tugevdamisest
E
esti Meetootjate Ühendus korraldab 11. ja 12.märtsil 2017, mõlemal päeval kell 10-17 Tallinnas Lillepaviljonis Pirita tee 26 kogupere ürituse « EESTI MEE PÄEVAD».
Ürituse eesmärk on propageerida puhast eestimaist mett, meie mee ja mesindussaaduste kõrget toiteväärtust, häid tervendavaid- ja hügieenilisi omadusi ja utvustada tarbijaile kodumaise mee tootjaid ja luua mõlemale poolele kasulikke vastastikuseid kontakte. Kuna üritus toimub kevadel, pärast gripilainet, siis pakume loengutel rohkesti teadmisi mesindussaadustega organismi tugevdamisest. Tutvustame vana eesti loodusravi võtteid. Kohapeal pakuvad mesinikud degusteerida erinevat mett ja saab teavet mesindussaaduste liigi, päritolu , omaduste ja kasutamise kohta. Müügil on tootjahinnaga mitmekesises valikus Eesti mett. Saab osta mesindussaadusi nagu taruvaik, õietolm jm., tervistavaid ja kosutavaid meesegusid, ravimtaimi ning teisi loodustooteid, samuti mesindussaadustest ja loodustoodetest valmistatud preparaate ning kosmeetikat. Võib osta ehteid, laias valikus käsitööd, kosmeetikat, keraamikat, parfümeeriat, loodusakvarelle, samuti huvitavat kirjandust. Mesinik Hinge Laur räägib lastele mesilaspere elust, lapsed saavad mesilasi joonistada ja värvida. Lastel on võimalus voolida plastiliinist, mis sisaldab mesilasvaha. Kohvikus pakutakse meesööke ja -jooke, taustaks muusika. Informatsiooni loengute kohta saab: www.eestimesi.ee, 60 14 778, 55 66 26 49 KAVA mõlemal päeval: 11.00 Mesindussaaadused organismi tugevdamiseks. Dr. Ilmar Särg, Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud. (eesti keeles) 12.00 Vana eesti loodusravi tutvustamine, sealhulgas meemassazi tegemine. Ene Lill, Terviseklubi Harmoonikum perenaine. ( vene keeles) 13.00 Vana eesti loodusravi tutvustamine, sealhulgas meemassaazi tegemine. Ene Lill, Terviseklubi Harmoonikum perenaine. (eesti keeles) 14.00 Mesindussaadused organismi tugevdamiseks. Dr. Ilmar Särg, Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud. ( vene keeles) 15.00 Oma uut loodusraamatut tutvustab ajakirjanik-kunstnik Herbert Tsukker. (vene keeles)
7
3. märts 2017
Pirita Majandusgümnaasiumi sisseastumiskatsed 10. klassi
Sisseastumiskatsed gümnaasiumisse toimuvad
ÕPPESUUNAD:
6. aprillil kell 16
- MAJANDUS - LOOMEETTEVÕTLUS (multimeedia) Olete oodatud! Registreeru katsetele www.pmg.edu.ee
TALLINNA TARBIJAÕIGUSTE PÄEV 30. MÄRTS 2017 / 11.00–16.30 OSAVÕTT ON TASUTA 11.00-11.15 Avasõna Arvo Sarapuu, abilinnapea
11.15-12.15 Elu ko erelamus enne ja pärast uue ko eriomandi- ja ko eriühistuseaduse jõustumist Evi Hindpere, Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo; Kinnisvarakool
12.15-13.15 „Kaitse end ise!“ Levinumad tarbijaõiguse väärarusaamad Andres Sooniste, Tarbijakaitseamet
Sünkroontõlge vene keelde
VUSEESTI RAH OGU K U AT M RAA L A SA R SUU I2 G Ä TÕNISM
13.15-13.45 Vaheaeg 13.45-14.45 E-kaubandus läbi tarbija ja kaupleja silmade Signe Kõiv, Eesti E-kaubanduse Liit
14.45-15.30 Internetiäri maksustamise ABC Kadriann Niinepuu, Priit Vao, Maksu- ja Tolliamet
15.30-16.15 Keelud ja piirangud kaupadele postipakkides / Andres Sõlg, Maksu- ja Tolliamet
KASULIKUD NÕUANDED TARBIJALE JA KAUPLEJALE | Korraldaja: Tallinna Linnavalitsus | Info 640 4232 | www.tallinn.ee/tarbija
REAKUULUTUSED Kevadine viljapuude hooldus- ja noorenduslõikus. Tel 555 18 638 Tomsolar OÜ pakub puhastus- ja koristusteenuseid. Sisepuhastustööd, välipuhastustööd ja eritööd (kokkuleppel). Kontakt: info@tomsolar.eu, 5553 8308 Teostame viljapuude lõikust, hekkide pügamist, kändude freesimist, muru niitmist ning teisi haljastustöid Pellet premium 175€/960kg, erinevad puitbriketid al. 140€/960kg, lepp ja kask kotis, kivisüsi. Vana-Narva mnt.9 laost müüme ka paki kaupa. Tel. 56 924 924, 6379411, www.leilibrikett.ee
Viljapuude ja hekkide lõikus. Tel. 56630024 Kui Sul on vaja loobuda või soovid müüa oma ilusa rohelise toataime kõrgusega umbes 1,5m, siis anna teada. Olen nõus ostma mõistliku hinna eest. Tel 56568218. Kui võimalus saada taimest pilt meilile eve. roosna@icloud.com Ostan korteri, võib vajada remonti 5062068 Pere soovib osta krunti Màhel vôi Mâhe lâhemas ûmbruses elamu ehitamise eesmârgil. Ûhendust vôtta Margit 5248689 Viljapuude ja hekkide lõikus. Tel. 56630024
Viljapuude ja marjapõõsaste hoolduslõikus. Tel. 5225103, 5285489 või 6232380
Katused, fassaadi, üldehitus ja viimistlustööd. 53529476 mehitus@gmail. com
Pirital asuv Tallinna Padriku lasteaed, asukohaga Padriku tee 10, võtab tööle õpetaja abi, kelle tööülesanneteks on; 1. õpetaja abistamine õppe-kasvatustegevuse läbiviimisel; 2. laste abistamine riietumisel, söömisel, jalutuskäikudel, õuesolekul jm. tegevuste juures; 3. Igapäevaste puhastustööde läbiviimine ruumides; 4. laste toitlustamise korraldamine rühmas. Kandideerimiseks palume saata CV aadressile padriku@padriku.edu.ee või võtta ühendust telefonil 6035482
Korstnapühkija ja pottsepa teenused; Ohtlike puude/okste langetamine; Lumekoristus. E-post: igor@inkteenused.ee Tel. nr: 5348 7318
Teenused: pottsepa ja korstnapühkija teenused, ohtlike puude/okste langetamine, viljapuude lõikamine, lumekoristus. E-post igor@inkteenused.ee, +372 5348 7318
Keeleõpe - inglise, soome, rootsi, eesti! Individuaaltundide paketid (20t, 30t, 40t). Minigrupi (2-3 õpil) kursused. Ettevõttesisene koolitus. www.kajavahikoolitus.ee Tel: +372 55 30 122 E-mail: info@kajavahikoolitus.ee Aadress: J. Vilmsi 53 G, Tallinn, Kadriorg. Eratunnid matemaatikas ja füüsikas põhikooliõpilasele. Kontakttunnid Meriväljal. javar@javar.ee www.javar. ee 5177611 Noor pere soovib osta krundi või renoveerimist vajava maja Pirital või Meriväljal. Tel: 53431900 Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. e-mail:margus@korvent.ee, tel. 5526281 Ostan ENSV rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 6020906 ja 5011628 Tim OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 50 45 215, 51 45 215. Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www. nagusul.ee Pirita ja Merivälja korstnapühkija ja pottsepp kutsetunnistustega teostab litsenseeritud korstnapühkimis,-ja pottsepa tööd. Küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti väljastamine kindlustusseltside ja Pöösteameti jaoks. tel. 56 900 686 56 900 686, e-post korsten.korda@gmail.com Noor pere soovib osta krundi või renoveerimist vajava maja Pirital või Meriväljal. Tel 53431900 Laste kooliks ettevalmistamine, lugema ja kirjutama õpetamine. Individuaaaltunnid lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilastele. Tel 5 059 605
8
3. märts 2017
REKLAAMI PIRITA LEHES! Pirita leht jõuab tasuta rohkem kui 7000 linnaosa postkasti. Reklaami oma toodet või teenust!
Reklaami hinnad ja mõõdud on saadaval linnaosavalitsuse kodulehel www.tallinn.ee/pirita
TULE
KONSULTATSIOONILE! Vaata pakkumisi: www.1partner.ee
Vivian Vulf 56 679 289 66 84 700 OST MÜÜK ÜÜR HINDAMINE INVESTEERIMINE
Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!
KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID
Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee
Kohvik Malltop on avatud E-R kella 9.00-16.00 pakume lihtsaid ja koduseid toite taskukohase hinnaga. Meie juures ootab teid kodune õhkkond, lahke ja kiire teenindus. Korraldame sünnipäeva- ja peielaudu, koolituste ja firmade toitlustamist. Asume Pirita Olümpipurjespordikeskuses, Regati pst.1 , 4 korpus
KÜTTEPUUD KUIVAD JA TOORED 30,40,50cm. PUIT -ja TURBABRIKETT PAKITUD KÕDUSÕNNIK 30kg/kott
Kviitung. Vedu iga päev.
Tel 6541100; 5238852
TAMMARU FARM, www.tg.ee
Ladu Tallinnas
PUITBRIKETT al.119.PELLETID al.189.TURBABRIKETT al.109.KIVISÜSI al.189.KAMINAPUUD ja KÜTTEKLOTSID al. 2.50
TASUTA TRANSPORT JA SOODSAD HINNAD!
Liis Lahe +37258415407 www.malltop.ee
Tel 66 00 190, 51 36 999. Pärnu mnt 139E/7, Tallinn. www.kütteladu.ee
Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja Andre Hanimägi, telefon 6 457 629, e-mail andre.hanimagi@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.