NR 2 (246)
5. veebruar 2016
www.facebook.com/piritalinnaosa
Korraldatud jäätmevedu viis prügiveo hinnad linnaosades alla
K
orraldatud jäätmeveo elluviimine on kohalikule omavalitsusele seadusega pandud kohustus, mida esmakordselt hakati rakendama 2007. aastal. Kuna jäätmeseadus seab jäätmeveopiirkonna suurusele piirid, siis on linn jagatud kolmeteistkümneks piirkonnaks ning igas piikonnas leitakse jäätmevedaja eraldi hanke tulemusel. Pirita linnaosa on üks jäätmeveopiirkond, kus hetkel on vabaturu olukord ehk igaüks võib vedajat ise valida. Kas selline olukord võiks aga muutuda ja millal see juhtub? Hanked on töös Tallinna Keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Mark selgitas, et hetkel on linn korraldatud jäätmeveo süsteemi muutmas, mistõttu on Pirital ajutiselt vabaturu olukord. „Kui seni andis linn konkursi tulemusel kogu teenuse osutamisega seonduva ühele ettevõttele, siis nüüd korraldatakse hanked kahes osas,“ selgitas ta. Esmalt leiab linn jäätmete käitluskoha ning seejärel eraldi hankega vedaja. Lepingud elanikega sõlmib Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus Tallinna Jäätmekeskus. Uuel süsteemil on palju plusse. Muuseas näiteks see, et teenust pakkuval jäätmevedajal ei ole põhjust jäätmetest ebaseaduslikult vabaneda, kuna jäätmekäitluskoht on juba ette antud ning käitlemise eest vedaja maksma ei pea. Samuti on positiivne seegi, et elanikul ei ole vaja peale iga konkursi läbiviimist uue vedajaga lepingut sõlmida ja puuduvad piirkonniti hinna ja klienditeeninduse kvaliteedi erisused. Seni on vedu uue süsteemi järgi täie-
Korraldatud jäätmevedu viiks hinna alla ja parandaks elukeskkonda.
likult rakendunud Põhja-Tallinna ja Kesklinna piirkondades ning osaliselt Haaberstis ja Kristiines. Ka Pirita piirkonna teenindamiseks on uue mudeli järgi hanked korraldatud, kuid hankemenetluses ei ole veel võtjat välja kuulutatud. „Jäätmevedajad on väga aktiivsed vaidlustajad ning peaaegu alati vaidlustavad teised pakkujad otsuse, millega keegi tunnistatakse võitjaks. Loodetavasti jõuame otsusteni lähikuudel,“ rääkis Mark prügiveo tulevikust Pirital. Hind langes Pärast korraldatud jäätmeveo rakendamist linnaosades langes veo hind Marki sõnul rohkem kui kaks korda. „Varasemalt võis ühte tänavat teenindada palju erinevaid veokeid, kuid linna poolt korraldatud konkursi tulemusel
teenindab ühte piirkonda üks veok, mis võimaldab saavutada kokkuhoidu,“ selgitas osakonna juhataja. Lisaks väheneb keskkonnamõju ja seeläbi paraneb ka elukeskkond. „Keegi ei soovi oma kodutänaval näha iga päev sõitmas jäätmeveokeid,“ lisas ta. Kuigi alguses võivad uutel vedajatel olla ka nö kasvuraskused, ehk et logistika ei ole kohe paigas või ei leia töömehed esimestel kordadel kohe konteinereid üles, suhtuvad elanikud korraldatud jäätmeveosse positiivselt ning saavad aru, et selline variant on mõistlik. Vastupidised seisukohad on tema sõnul pärit pigem vedajatelt, kel on omad majanduslikud huvid. Puhtam keskkond Korraldatud jäätmeveo üheks suureks eesmärgiks on kindlasti kõigi maja-
pidamiste jäätmeveoga liitmine ning seeläbi illegaalse prügistamise ärahoidmine. “Seda eesmärki on ka täidetud ning metsaalused on tänu korraldatud jäätmeveole saanud oluliselt puhtamaks,“ ütles Mark. Ta lisas, et kuna Tallinn kandideerib Euroopa rohelise pealinna tiitlile aastaks 2018, siis on oluline näidata häid tulemusi ka jäätmevaldkonnas. „Hiljutine Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuring tõstab Tallinna väga positiivselt esile. Liigiti kogumise tasemelt oleme uuringu järgi teiste pealinnade võrdluses teised ning meid edestas vaid Ljubljana, tahapoole jäi Helsingi,“ kirjeldas ta. Korraldatud jäätmevedu on kasutusel kõikjal Euroopas. Korraldus ja teenuse eest tasumine on küll riigiti erinev, kuid üldpõhimõte on sama. Paljudes riikides on kasutusel nn in-house mudel, mis tähendab, et jäätmeveoga seotud ettevõtted on kohaliku omavalitsuse omanduses. "Tallinna poolt rakendatav mudel on selles mõttes kesktee, et teenuse osutamisse kaastakse eraettevõtted, kuid kontroll teenuse osutamise üle jääb siiski omavalitsusele," rääkis osakonna juhataja.
P
Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder sõnas, et linnaosa elanikud olid olukorra üle sõidu- ja kõnniteedel pahased ning seda paljuski õigustatult. „Piisas vaid linnaosas veidi ringi sõita, et mõista, miks linnaosavalitsuse telefonid olid punased ja nõuti olukorra parandamist,“ selgitas Mölder linnaosavalitsuse otsust.
Linnaosa vanem Tõnis Mölder ütles, et toetab korraldatud jäätmevedu ja selle nimel tehakse tööd, et Piritalgi peagi sama süsteem toimiks. "Võitleme selle eest, et jäätmemajandus oleks hästi toimiv ja tarbijale odav. Mõnedes linnaosades juba toimiv süsteem on end selles osas igati õigustanud," ütles Mölder, kes avaldas veendumust, et peagi jõuab järg Piritale.
Ta rõhutas, et lumi toob liiklemisel alati kaasa ebamugavusi ja seda tuleb mõista, kuid kõike ei saa siiski talve paratamatuse peale lükata, vaid tööd saab ja tuleb teha paremini. 23. jaanuaril algas Pirital lume väljavedu, mille eesmärk oli vähendada lumehangesid lasteaedade ning koolide
juures. Samuti seal, kus lumekuhjad takistasid liiklemist ja sahameeste tööd. Esmajärjekorras kadusid hanged Padriku lasteaia, Merivälja kooli, Majandusgümnaasiumi ja Naba lasteaia juurest ning tupiktänavatelt. Probleem oli parkijatega Et teekoridore laiemaks saada ja et lumesahad oma tööd saaksid teha, pandi tänavatel välja ka ajutiselt parkimist keelavad märgid. Mölder tõdes, et näiteks Pähkli tänaval ja mujalgi oli probleeme parkivate autodega, mis lume väljavedu, aga ka tavapärast teehooldust järjepanu takistasid. „On inimesi, kes võivad oma masina rahumeeli jätta talvest-talveni sama koha peale ja paksu lume alla, kuid see tähendab keerulist või isegi võimatut tänavahooldust,“ selgitas linnaosa vanem. Ta kutsus selliseid autoomanikke arvestama oma naabritega ja leidma autodele
Pirital ei ole tänava ääres ainult autod, vaid ka laevad.
paremad kohad. Mitte liikuvate ja liiklemist takistavate autode tõttu kohtuti ka politsei ning munitsipaalpolitsei esindajatega
P
irita linnaosavalitsus jagab ka sel aastal graniitkillustikku libeduse tõrjeks kui ilmade tõttu on selleks vajadust. Killustikku antakse nendele majaomanikele, kel on kohustus oma kinnistuga külgneval kõnniteel tagada jalakäijal normaalne läbitavus. Selleks, et graniitkillustikku endale küsida, tuleb ühendust võtta Pirita linnaosavalitsuse linnamajanduse osakonna spetsialisti Tõnis Liinatiga numbril 645 7610 või e-posti aadressil tonis.liinat@tallinnlv.ee
Linnaosavalitsus toetab
Lumevedaja sai linnaosavalitsuselt trahvi irita Linnaosa Valitsus ei olnud rahul lepingupartneri tööga lume lükkamisel linnaosa tänavatel ja otsustas 19. jaanuaril tänavapuhastajat "motiveerida" rahalise trahviga.
Vajadusel saab linnaosavalitsusest graniitkillustikku
ning tõdeti sedagi, et vajadusel võib ja tuleb autosid teisaldada. Kokku viis linnaosavalitsus tänavatelt ära ligi 1800 kuupmeetrit lund.
Aastapäeva toetus paljulapselistele peredele
P
aljulapseliste (3 ja enam last) perede toetust Eesti Vabariigi aastapäevaks on õigustatud saama pered, kelle perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast (430 eurot) ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast palga alammäärast (344 €). Sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku järgi. Arvesse lähevad leibkonna ehk kõikide antud elamispinnale registreeritute sissetulekud. Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja linnaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused. Toetuse suuruseks on 2016. aastal 35 eurot lapse kohta. Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast aastapäeva. Avaldus tuleb esitada Pirita Linnaosa Valitsusse, aadressile Kloostri tee 6, kabinet 114, spetsialist Maarit Merilaine, telefon 645 7622. Avaldusi võib esitama hakata alates 1. veebruarist 2016. Vastuvõtuajad: Esmaspäev 9.00–12.00 ja 14.00–18.00 Teisipäev 9.00–12.00 Neljapäev 9.00–12.00 ja 14.00–17.00
2
Kaka ja kevad
Päästjad tulevad taas Pirita kodusid nõustama Kristo Leotoots Pirita komandopealik
M
öödunud aastal külastasid nii kutselised kui ka vabatahtlikud päästjad enam kui 16 tuhandet kodu üle Eesti. Ka sel aastal on plaanis jõuda külla vähemalt 15 tuhandele perele.
Tõnis Mölder Pirita linnaosa vanem
A
lles see oli, kui maadlesime suurte lumevallidega ja soolapudruga kõnni- ja autoteedel. Lumekoristus oli teema number üks ja äkki... tuli vihm ja lumevallid kadusid kui nõiaväel. Lausa nii, et vastlapäeval tuleb võib-olla mäest alla lasta hoopis ujumisrõngaga. Lume kadumine viis ühed probleemid ja tekitas muidugi kohe asemele teised. Üks murekoht on selliste ilmadega kahtlemata libedus. Miinuskraadid võivad vesised kõnniteed teha kiirelt mittesoovitavaks uisuväljakuks ja õnnetus on sel juhul kerge tulema. Meiegi püüame siinkohal majaomanikke aidata ja jagame graniitkillustikku neile, kes seda vajavad. Kui libeduse tõrjumist peavad kõik inimesed normaalseks ja vajalikuks, siis on üks teine mure, mis ei kipu aastatega lahendust ega üksmeelset hukkamõistu saama. Räägin muidugi mõningate loomaomanike tegemata tööst oma lemmiku järel koristamisel. Igal aastal tuleb pärast lume kadumist vaadata jalutades ühe silmaga teele ja teisega lahata ümbruskonda. Sellele probleemile tähelepanu juhtimiseks on Pirita linnaosavalitsus teinud isegi kollase lipu kampaania, mille käigus pandi iga kakahunniku tähistamiseks väike kollane lipuke. Aktsiooni tegevuspaik seejärel muidugi kolletas. Kuigi võrreldes varasemate aastatega on järjest enam koeraomanikke, kes tõepoolest ei pea vaevaks korjata looma tegu kilekotiga üles ja prügikasti visata, on jätkuvalt väga palju neid, kes näevad seda teguviisi rumala või lausa vastikuna. Meie terviseradadele ja kõnniteedele selliste "miinide" jätmine vastikuna paraku neile ei tundu. Selge on, et munitsipaalpolitsei selliste koeraomanike jälgi ajada ei suuda. Selleks pole lihtsalt kahjuks ressurssi. Muidugi tuleb ka neil selle probleemiga tegeleda. Siiski on võimalus meil kõigil endil härjal sarvist haarata ja sellise rikkumise korral juhtida loomaomaniku tähelepanu sellele, et oma lemmiku järelt tuleb koristada. Kui selline hääl saab tugevaks ja hukkamõist neile inimestele valdavaks, muutub olukord ka viimaks paremaks, sest üldiselt ei soovi inimesed teiste halvakspanu. Kehtib see loogika muide ka kõige muu osas, mis lume alt välja sulab - suitsukonid, krõpsupakid jms, mis lumme sai torgatud ning nüüd sealt nina välja pistsid. Kutsun kindlasti aga tänama neid, kes lemmiklooma pidamise kohust täidavad. Loodetavasti saab siis kunagi ka see probleem viimaks lahendatud.
5. veebruar 2016
Suurem osa traagiliselt lõppenud tulekahjusid juhtuvad just kodudes, sest inimesed sageli ei märkagi tuleohtlikke olukordi oma elamises ja ei oska ka õnnetuse juhtumisel midagi ette võtta. Pirita linnaosas oli möödunud aastal 26 hoonetulekahju, milles hukkus kokku neli inimest. Möödunud aasta oli tulekahjus hukkunute osas Pirital väga traagiline. Sel aastal tulevad Pirita kodusid nõus-
tama taas Pirita komando päästjad, kes alustavad inimeste elupaiga vaatlusega juba enne majja või korterisse jõudmist. Vaadatakse, milline on päästeauto ligipääs majale, jälgitakse, et prügikast ja puuriit oleksid majast piisavalt kaugel, hinnatakse korstna välist seisukorda ja palju muudki. Kortermajades vaadataks kriitilise pilguga üle ka trepikojad, et üleliigsed esemed häda korral evakuatsiooni ei takistaks. Uuritakse, millal käis korstnapühkija, milline on küttekolde ja selle ümbruse olukord. Kas elamises on suitsuandur ja kui seda ei ole, on päästjad abiks selle paigaldamisel. Päästjate varustuses on selleks puhuks olemas suitsuandurid, mis paigaldatakse inimestele tasuta. Kodukülastuse eesmärk ei ole kedagi trahvida või karistada, vaid lihtsalt
nõustada kõrvalseisja pilgu läbi. Külas käivad nii kutselised kui ka vabatahtlikud päästjad, kes on saanud vastava koolituse. Kodukülastusi tehakse nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel. Kellele oleks vaja külla minna, selgitatakse välja koostöös kohalike omavalitsuste ning põhimõtteliselt kõigi abiga, kes on valmis infot jagama. Vahel võib juhtuda, et kodukülastus jääb pooleli, kuna päästjatele tuleb väljakutse. Säärasel juhul võetakse inimesega hiljem uuesti ühendust ja jätkatakse sealt, kust pooleli jäi.
Kristo Leotoots.
Kui soovite küsida lisainfot külastuste kohta, siis Pirita komandopealik Kristo Leotoots on valmis teie küsimustele vastama numbril 5330 6131 või e-post kristo.leotoots@rescue.ee.
Linnaosa paistab silma madala kuritegevusega Marili Tammiste piirkonnapolitseinik Ida-Tallinna konstaablijaoskond
2015. aastal toimunud liiklusõnnetustes said vigastada 27 inimest. Võrreldes 2014. aastaga on inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv jäänud samaks, liiklusõnnetustes vigastatute arv on kasvanud 1 võrra. Kolme aasta jooksul hukkunutega liiklusõnnetusi registreeritud ei ole. Liiklusõnnetuste koguarv on langenud -15 %.
2
015. aastal langes võrreldes 2014. aastaga Pirita linnaosas registreeritud kuritegude arv 11%. Jätkuvalt on Tallinna linnaosadest Pirita kõige madalama kuritegevuse tasemega linnaosa. 2015. aastal registreeriti Pirital 148 kuritegu 10 000 elaniku kohta (18 107 on elanike arv seisuga 01.01.2016), mis on samal tasemel Nõmme linnaosaga. Tallinnas kokku registreeriti 285 kuritegu 10 000 elaniku kohta. Keskmisest enam kuritegusid elanike kohta registreeriti Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosades. Täpsemalt pandi 2015. aastal toime 268 kuritegu, millest 152 moodustasid varavastased kuriteod. Võrreldes 2014. aastaga on langenud varavastaste kuritegude arv 66 juhtumi võrra (-30%). Põhilised vargused pannakse toime eluruumidest, kaubandusettevõtetest ja sõidukitest. Varguseid eluruumidest registreeriti 38 korral (langus võrreldes varasema aastaga nelja võrra). Sisse tungitakse nii akende, rõduuste kui ka ukselukkude lõhkumise teel. Üheks turvariski kohaks eramutel on lihtsasti lahti murtavad rõduuksed. Jätkuvalt on esinenud ka selliseid juhtumeid, kus sisse on tungitud lukustamata ukse avamise teel. Suurekahjulisi vargusi on toime pandud ka garaažidest või muudest abihoonetest, kus hoitakse väärtuslikke majapidamistööriistu ja muid esemeid. Vargusi sõidukitest registreeriti 27 korral. Autodest varguste ennetamiseks viidi läbi tegevusi, mille käigus kontrolliti sõidukeid, kus olid esemed jäetud nähtavatele kohtadele. Sõiduki kasutajatele anti sellest teada ja juhiti tähelepanu varguse ohvriks langemise ohust. Varavastaste kuritegude hulgas on languseteel kelmuste arv, mis aastaga on langenud kaheksa juhtumi võrra. 2015. aastal registreeriti viis kelmusejuhtumit. Kelmuste puhul on jätkuvalt probleemiks kaupade ostmine internetist kannatanule tundmatult müüjalt, tasudes ettemakse või ka kogu kauba summa ning jäädes seejärel ilma nii kaubast kui rahast. Nimetatud juhtumite ärahoidmiseks on kajastatud meedias vastavasisulisi hoiatavaid teateid ja artikleid. Varavastaste kuritegude langus ja väärtegude tõus on mõnevõrra
Politsei oluline tähelepanu on suunatud lähisuhtevägivalla lahendamisele.
seotud 2015. aastal jõustunud karistusõiguse revisjoniga, kus muuhulgas tõsteti kuritegude alampiiri varguste ja kelmuste puhul 200 euroni. Isikuvastaseid kuritegusid registreeriti 2015. aastal 46 (aasta varem 26) juhtumit. Suurem osa Pirita linnaosas registreeritud kehalistest väärkohtlemistest on seotud lähisuhtevägivallaga. Lähisuhtevägivalla infoteateid on 2015. aastal registreeritud 66 (aasta varem 53). Lähisuhtevägivalla kuriteo teateid on 2015. aastal registreeritud 25 korral (aasta varem 9). Viimasel aastal Pirita linnaosas tõusnud lähisuhtevägivallaga seotud juhtumite arvu võib selgitada ühiskonna teadlikkuse tõusu ja politsei poolse teravdatud tähelepanuga kõigile perevägivalla ja peretülide väljakutsetele, kus iga juhtumi osas teostatakse järelkontroll tuvastamaks tegelikku olukorda. Samuti otsitakse lahendusi uute juhtumite vältimiseks. Vajadusel kasutatakse koostöövõrgustiku võimalusi perevägivalla juhtumite lahendamisel kaasates ohvriabi, sotsiaal- või lastekaitsetöötajaid. Kohalikus lehes avaldati ka perevägivalla teemaline artikkel. Käesolevasse aastasse on planeeritud koolidesse kohtinguvägivalla teemalised loengud. 2015. aastal registreeriti Pirita linnaosas kolm röövimist, mida sellele vara-
semal aastal registreeriti kuue võrra rohkem. 2015. aastal pandi toime üks tapmiskatse (Purde tn pussitamine, milles isik on kinni peetud), üks surma põhjustamine ettevaatamatusest (kodusünnitusabi osutamisel), kolm raskete tervisekahjustuste tekitamist (sh teletornist laskumisel kukkumine) ja üks vägistamine noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, mis toimus peresiseselt paari aasta jooksul. Väärtegusid on Pirita linnaosas registreeritud võrreldes 2014. aastaga 18% rohkem. Alaealiste poolt toime pandud väärteod on jäänud võrreldes eelmise perioodiga samale tasemele. Registreeritud väärtegudest põhiosa moodustasid liiklusseaduse rikkumised, mille arv võrreldes 2014. aastaga kasvas 17% ja mis tulenes kasvanud liiklusjärelevalve mahust piirkonnas. Lisaks on kasvanud ka karistusseadustiku §218 varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu (20%) ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse järgi registreeritud väärtegude arv (23%). alkoholiseaduse § 71 (alkohoolse joogi tarbimine alaealise poolt) järgi registreeritud väärtegude arv on kasvanud 30 võrra. Vähenes karistusseadustiku § 262 (avaliku korra rikkumine) järgi registreeritud väärtegude arv.
Võimalike rikkumiste ennetamiseks, liiklusõnnetuste vältimiseks ning liiklusohutuse parandamiseks tehti ettepanek Tallinna Transpordiametile paigaldada Merivälja tee 1 ja 3 juures olevale eraldusribale jalakäijate vales kohas tee ületamise takistamiseks piire, mis ka kiirelt teostati. Paljud randa suunduvad inimesed ületasid bussidest väljudes intensiivse liiklusega kuue sõidurealist Merivälja teed Pirita ranna suunas üle eraldusriba, tekitades liiklusohtlikke olukordi. Liiklusohutuse valdkonnast käsitleti kohalikus lehes ka helkuri kandmise vajalikkuse teemat. Helkuri teemalistel üritustel osaleti lasteaias Memme Musi ja Pirita Majandusgümnaasiumi helkuriheki loomisel. Käesoleva aasta alguses on juba peetud kaks ohutusalast loengut eakatele. 2015. aastal toimusid kahel korral politsei ja linnaosavalitsuse osavõtul naabrivalve teemalised kohtumised Pirita elanikega. Pirital on 7 naabrivalvesektorit ning aasta lõpus tekkis veel uusi naabrivalvega liitumisest huvitatud kogukondi. Piirkonna elanikest on ka abipolitseinikke, kes aktiivselt politseitöös osalevad. Vabatahtlike lisajõud on alati oodatud. 2015.aastal viidi Pirita linnaosas asuvates koolides läbi 27 loengut erinevatel teemadel nagu näiteks liiklus, koolivägivald, sõltuvusained jne. Käesolevasse aastasse on juba planeeritud viia läbi kohtinguvägivalla alaseid loenguid, toetada jalgratta ohutusõppe läbiviimist, esimese klassi õpilastele liiklusohutuse tunni läbiviimine koos liiklusohutuse aabitsa üleandmisega, alkoholist tingitud riskikäitumise koolitusi gümnaasiumi klassides, projekt Kaitse end ja Aita Teist raames sõltuvusainete vastaste hoiakute kujundamiseks loengud ning infopäevi õpetajatele, kuidas ära tunda väärkoheldud last ja kuidas käituda, samuti koolitusi narkootikumidega seotud juhtumite lahendamiseks.
3
5. veebruar 2016
Politsei hoiatab tänavakaubitsejate eest
Piritalasest merendusekspert õpetab Eesti tulevasi meresõitjaid Jane Niit TTÜ Eesti Mereakadeemia
A
asta 2016 on Eestis pühendatud merekultuurile. Pirita on mereäärse linnaosana läbi aegade meelitanud enda juurde värske mereõhu nautijaid, suplejaid, purjetajaid ja surfajaid. Samas on Pirita oma koduks valinud ka inimesed, kelle jaoks on meri töö, elukutse ning elustiil. Juba pea kolmteist aastat Pirita merevaadet nautinud merendusekspert Anatoli Alop jõudis Eestisse aastal 1990, 4200 km kaugusel asuvast Novosibirski piirkonnast Siberis. Alop on oma väitekirja kaitsmisel (1983a) olnud esimene (ja võimalik, et tänini ka ainukene) doktorikraadiga (Nõukogude Liidu süsteemis teaduste kandidaat) eestlane laevajuhtimise erialal. Samuti mängib Alop jätkuvalt märkimisväärset rolli eestikeelse merehariduse arengus, õpetades TTÜ Eesti Mereakadeemias välja tulevasi meresõitjaid ning eestvedades Eesti merehariduskontseptsiooni loomist. Akadeemik merel Merekultuuriaasta moto on tuntud sõnaühend „näoga mere poole“ ning aasta eesmärk on tõstatada küsimus, kas Eesti peaks olema vaid mereäärne riik või võiks Eestist saada taas mereriik? Meremehe amet on ju üks maailma vanimaid ning juba aastasadu on inimesed merd sõitnud, maid avastanud, seigelnud ja ümber maailma purjetanud. „Miks mindi näiteks nõukogude ajal meremeheks õppima?“ küsib Anatoli ilmekalt. „Vahest ikka selleks, et välismaale saada, tunda vabadust muidu nii kinnises maailmas. Meremehe rahvusvaheline töö andis võimaluse propaganda haardest välja saada. Samas olid nad ju ohtlik kontingent, sest tõid Nõukogude Liitu Lääne ideid, kaupu ja teadmisi.“ Alop on lõpetanud Novosibirski Veetranspordi
28.
jaanuaril teatas naisterahvas politseile, et kella 10 paku ületas Merivälja teel tema 80aastane isa teed, kui ühest autost (marki, numbrit ega värvi ei oska öelda) tuli välja tõmmu mustlase välimusega meesterahvas ja pakkus mehele nõusid müüa. Isa oli viinud ta koju ja maksnud võõrale 1100 eurot, mille eest sai kaks komplekti potte ja kaks komplekti nuge-kahvleid.
Anatoli Alop esineb populaarteadusliku loenguga Rocca al Mare Kooli õpilastele.
Inseneride Instituudi laevajuhtimise eriala cum laude ning töötanud pikki aastaid samas ülikoolis nii nooremteaduri, vanemteaduri kui vanemõpetajana. Ta loeb oma akadeemilise karjääri üheks kõrghetkeks teaduste kandidaadi kraadi kaitsemist laevajuhtimise erialal Admiral Makarovi nimelises Kõrgemas Merekoolis Peterburis. „Otseselt laeval olen elus töötanud vähe. Näiteks töötasin tiiburlaeval ja kivisöevedajal KaugIdas ning teeninud kroonu laevasilla meeskonnas sõjalaeval, mille peamine ülesanne oli küttida vaenlase allveelaevu. Õnneks või kahjuks sõda ei olnud ning nö päriselt allveelaevu küttida ei saanudki,“ naljatleb Alop. Seega, vastupidiselt paljudele teistele laevajuhtidele on Alop oma merenduskarjääri pühendanud akadeemilisele poolele ehk mereharidusele ja –teadusele ning tulevaste laevaohvitseride koolitamisele. Tänaseks on hinnatud eksperdil ette näidata 40ne aasta pikkune muljetavaldav õppejõukarjäär erinevate riikide mereharidust andvates asutustes, kus ta on loenguid lugenud nii eesti, vene
kui ka inglise keeles. Ainuüksi TTÜ Eesti Mereakadeemias on ta töötanud professorina, õppetooli juhatajana, õppeprorektorina, arendusdirektorina ja nüüd dotsendina. Armastus merenduse ja õpetamise vastu väljendub ka Alopi aktiivsuses merendusteemaliste populaarteaduslike loengute lugemisel üldhariduskoolides üle Eesti. Võrreldes Nõukogude Liidu ning Eesti mereharidust, toob Alop välja, et tänapäeval on haridusvõimalused huvitavamad ja paindlikumad, aga samas ka nõudlikumad. „Varsti võiks kapten olla vaat et doktorikraadiga, vähemalt liiga see talle ei teeks. Kaptenil peab olema arenenud mõtlemisvõime, ta peab oskama järeldada, loogiliselt mõelda, esindama eeskujulikult oma riiki ja tööandjat. Minult on küsitud, et miks on vaja teada mereõigust? Kui tahad olla vaid vahitüürimees, siis polegi vaja, küsid oma kaptenilt. Siis kui jõuad kaptenisillale, siis jääd aga jänni kui mereõigust ei tea!“ kirjeldab ta laevajuhi vastutusrikast ametit.
Meremees ei kao kuhugi Tänapäeval on meremehe ameti romantiline vanderselllik kuvand muutunud. Vaja on tipptasemel teadmisi nii juhtimisest, mereõigusest, ITst, elektroonikast kui paljust muust. Kaasaja laevad on tehnoloogiat täis paarisaja meetrised raudalused, millega tuleb edukalt navigeerida nii maailma tormistel meredel kui tiheda liiklusega sadamates, vastutades kuni miljonite eurode väärtuses oleva lasti eest. Kuigi laevajuhid saavad vastutuse eest ka väärilist palka, on häid tüürimehi või kapteneid raske leida. „Selge on see, et merendus ei kao mitte kunagi! Hinnanguliselt 70% Maast moodustab vesi ja maailmas transporditavast kaubast veetakse 90% meritsi. Kaupa on vaja vedada, inimesed tahavad reisida. See on fakt. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas meie mereharidus areneb, et suur osa noori jõuaks selle perspektiivika ja eluliselt vajaliku valdkonna juurde,“ illustreerib Alop merenduse olulisust meie igapäevaelus.
Ilmselgelt ei ole need nõud nii kõrget hinda väärt ja arvatavasti ei olnud ka ostjal vajadust nende järgi, aga hea veenmis- ja kauplemisoskusega mustlased suudavad inimesi mõjutada selliseid tehinguid tegema. Ohvriteks valitakse sageli just eakad inimesed. Kalli raha eest poti soetamine ei ole aga kuritegu, sest inimene on ostu-müügi tehingu teinud vabatahtlikult. Seetõttu tuleks inimestel endil ettevaatlik olla ja mitte laskuda selliste kahtlaste kaupmeestega üldse vestlusesse. Kui nad kauba peale surumist ei lõpeta ja sellega teid edasi häirivad, siis võib kutsuda kaaskodanikke appi või helistada politseisse numbril 112. Isikut, kes häirival viisil kaupa või teenust pakub, saab väärteo korras vastutusele võtta avaliku korra rikkumise eest. Selleks peab aga teataja olema valmis toimunu kohta tunnistusi andma, et häiriv tegevus saaks tõendatud.
Sisekaitseakadeemia kuulutab uue peahoone ehituseks välja arhitektuurikonkursi
S
isekaitseakadeemia (SKA) kuulutab koostöös Eesti Arhitektide Liiduga uue õppehoone ehituseks välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi, et tulevikus koondada enamik õppetööst kaasaaegsesse ning energiasäästlikku peahoonesse Piritale, aadressile Kase 61. Krundil olevad lagunemisohtlikud ja ebafunktsionaalsed majad plaanib SKA lammutada. Raha ehituseks taotletakse Euroopa Liidu kõrghariduse edendamise meetmest ASTRA. „Sisekaitseakadeemia õppetöö suurem osa koondub lähiajal Kase 61 asuvale kinnistule, kuna see arvestab Eesti pikaajalist vajadust ning ka demograafilisi trende,“ sõnas rektor Katri Raik. „Olemasolevad hooned ei vasta SKA strateegilistele vajadustele, on ebafunktsionaalsed ning ei arvesta tulevikuperspektiiviga. Osa nõukogudeaegsetest hoonetest on varisemisohtlikud. SKA kolimise või mittekolimise teemal on polemiseeritud aastaid. Kogu akadeemiat on kolitud nii Paikusele, Murastesse kui ka Narva, kuid minu kindel seisukoht on, et praegune asukoht on ideaalne nii õppuritele kui ka Eesti julgeolekut arvestades. Meil on ideaalne asukoht, 14 hektari suurune piisav territoorium, kuid meil puudub õppevajadusi rahuldav füüsiline keskkond, mille nüüd tahame luua.”
net, sest praegustes hoonetes on tohutu suured ja ebamõistlikud koridoripinnad, olematu energiatõhusus ja me ei saa amortiseerunud ja ebafunktsionaalsetesse hoonetesse täna isegi parima tahtmise juures rajada näiteks laboratooriume, sest olemasolev ventilatsioonisüsteem seda ei võimalda. Meil on ka praeguses õppehoones laboreid, aga kasutada neid ei saa, sest ventilatsiooni sisuliselt ei ole.“
Sisekaitseakadeemia rektor näeb kooli parima asukohana kindlalt Piritat.
„Arhitektidelt nõuab Sisekaitseakadeemia uus peahoone ruumilise põnevuse loomise, nutikuse ja teadmiste kõrval paljude eriliste vajadustega arvestamist,” märkis Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann. „Loodan, et konkurss annab parima võimaliku tulemuse. Eriti tore on, kui Eesti arhitektid suudavad rahvusvahelises konkurentsis edukaks osutuda. Sisekaitseakadeemia puhul on erilised nii hoone kui ka kompleks tervikuna,
sest see jääb väga pikaks ajaks Eesti sisekaitse strateegilise koolituse keskuseks.” „Sisekaitseakadeemia krundil on küll rohkelt hooneid, kuid kompleks tuleb arendada välja ühtseks tervikuks – meie plaan on rajada praeguse 15000 ruutmeetri asemele 10 000, millesse mahub ka 1200 ruutmeetri suurune spordisaal. Praegu meil korralikku spordisaali ei ole,“ tõdes Raik. „Me vajame uut hoo-
„SKA on esitanud ASTRA programmi taotluse uue hoone rajamiseks Kase tänavale (16 miljonit eurot) ja taktikalinnaku laiendamiseks politseihariduse keskuses Paikusel (1,5 miljonit). Taktikalinnak on kadettide õppes hädavajalik erinevateks praktilisteks harjutusteks,“ rääkis Katri Raik. „SKA omavahenditest kohendame õppehooneid Paikusel ning loome Kase tänava ühiselamutesse paremaid elamistingimusi. Selle aasta riigi investeeringute abil teeme korda välilasketiiru Paikusel, mida hakkab kasutama ka Politsei- ja Piirivalveamet. Järgmisel aastal loodame libedasõiduks laiendada Paikuse autodroomi – praegu saavad kadetid harjutada õppekeskuses libedasõitu ainult siis, kui on selleks sobivad ilmaolud.“ Avaldatud 20.01.2016 www.sisekaitse.ee
Kui agressiivset müügimeest muud moodi taltsutada ei anna, tuleb kutsuda politsei.
Linnaosavalitsus ja politsei tegid koostööleppe
P
irita Linnaosa Valitsus sõlmis Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida–Harju politseijaoskonnaga koostööleppe, mille eesmärk on luua eeldused paremaks koostööks linnaosavalitsuse ja politsei vahel abipolitseinike kaasamiseks politseitegevusse avaliku korra ning kogukonna turvalisuse loomiseks. Linnaosa vanem Tõnis Mölder ütles, et koostöölepe annab võimaluse linnaosavalitsusel toetada Pirital patrullivaid abipolitseinikke ja koordineerida koostöös politseiga nende tööd. "Abipolitseinikud teevad kogu linnas tänuväärset, kuid ka rasket tööd oma vabast ajast ning omalt poolt soovime kindlasti panustada sellesse, et ka Pirital annaksid abipolitseinikud turvalisusesse oma panuse," rääkis Mölder.
4
Sotsiaalkeskuses liigutatakse tantsusammul Toivo Pippar piritalane
E
uroopa varaseim tantsukunst on pärit Vana–Kreekast. Seltskonnatants tekkis 15. sajandil. 1920.–1930.a läksid Euroopas ja Ameerikas moodi fokstrott, tango, tšarlston, boston ja simmi. Klassikaliste peotantsudena hakkasid levima aeglane valss, fokstrott, rumba, džaiv, viini valss, tango, samba ja tšatša. Hiljem lisandusid salsa, mambo, rock'n roll ja diskotants. Aga milleks tantsida? Ikka seetõttu, et tantsimine on üks iidne ja mõnus eneseväljendamise vorm. See on mõtlemine, tähenduse loomine ja tunnetus. Füüsiliselt arendab tantsimine kehatunnetust, koordinatsiooni, kontsentratsiooni ja rütmitunnet. Selle kunstiliigi saatel saad väljendada oma elamusi ja rõõmu. Tule tantsu nautima ja jalakeerutust proovima elava muusika saatel Pirita sotsiaalmajja!
Keskpäevatants Pirita sotsiaalkeskuses. Pilt Toivo Pippar.
Lapsed valmistusid etlemiskonkursiks
27.
jaanuaril, toimus Pirita lasteaias luuletuste lugemise päev.
Jaanuarikuu alguses saadeti info lastevanematele ja õpetajatele, et tulemas on luuletuste lugemise päev. Lapsed koos vanematega said ise valida luuletuse ning selle pähe õppida. Vajadusel abistasid luuletuse valikul ja õppimisel ka õpetajad. Mitu päeva enne esinemist said lapsed mikrofoniga proovi teha, et esinemisel ikka julgemad olla. Luuletuste lugemine toimus kahes osas, kell 10.00 neli nooremat rühma ning kell 11.30 vanemad rühmad. Kokku esines 26 julget last vahvate luuletustega.
5. veebruar 2016
Pirita Majandusgümnaasium tänas kooli sünnipäeval häid õpetajaid
P
irita Majandusgümnaasium tunnustas oma sünnipäeval kahte head õpetajat ja ühte noorõpetajat. Kooli peale esitati 11 kandidaati ja õpetajad valiti välja kahes vanuseastmes, 1.-6. klassi ja 7.-12. klassi arvestuses. Auväärsed "Hea õpetaja" tiitlid said kooliperelt Ursula Paavel, ja Elina Roos ning aasta noore õpetaja tiitli Anne Reinkort. Selleks, et õpetajatest veidi rohkem teada saada, küsis Pirita leht, miks õpetaja amet valiti ja kunas tunneb õpetaja oma õpilaste üle tõeliselt uhkust. Seda, mida õpetajad vastasid, võibki alljärgnevalt lugeda.
Ursula Paavel Inglise keele õpetaja olen seekord olnud kuus aastat. (üle-eelmises elus, 80ndatel, töötasin koolis umbes kolm aastat), ehk kokku siis üheksa aastat. Majanduse ja õpilasfirmade juhendamisega tegelen neljandat aastat. Õpetajaameti valisin uuesti tegelikult nö poolkogemata - kutsuti appi, sest oli kiiresti vaja inglise keele õpetajale asendajat. Mingil hetkel tundsin, et saan selles ametis kasutada ka oma vahepealse 20 aastaga mitmes muus valdkonnas saadud kogemusi. Õpetaja elukutse kõige parem osa on õpilased. Keeruline on aga õpilased. Hea ja õnnestunud koolitund on selline, kus kõik löövad kaasa ja kõigil silmad säravad - nii peaks see tänases koolikeskkonnas olema, aga päriselus on seda mõnikord päris keeruline saavutada. Oma õpilastega püüan alati olla aus ja toetav, kõik probleemid lahti rääkida, selgitada. Tunnen uhkust, kui minu õpilased saavutavad soovitud tulemusi ja on ise nendega rahul - ikka see silmade säramise koht. Näiteks tegid rõõmu möödunudkevadised inglise keele riigieksamite tulemused, samuti nii kooli kui vabariigi tasandil tunnustust leidnud õpilasfirmad jms. Hea õpetaja tiitel näitab mulle, et järelikult olen midagi õigesti teinud. Soovin kõigile õpetajatele rõõmsaid ja motiveeritud õpilasi, kõigile õpilastele tarku ja kannatlikke õpetajaid.
Hea õpetaja tiitli said vasakult Elina Roos ja Ursula Paavel. Noortest õpetajatest tunnustati Anne Reinkorti.
Elina Roos
Anne Reinkort
Õpetaja olen olnud kolm aastat. Õpetajaameti valisin, sest mind on inspireerinud õpetajaks saama paljud minu väga head õpetajad. Õpetaja elukutse kõige parem osa on see, et laste ja noortega töötades ei hakka mitte kunagi igav. Keeruline on aga tekitada huvi aine vastu nendel õpilastel, kellel pole õpimotivatsiooni. Hea ja õnnestunud koolitund on selline, kus õpilased mõtlevad ja töötavad aktiivselt kaasa ning mille lõppedes on kõigil hea tuju ja tunne, et nad on oma aega hästi kasutanud. Oma õpilastele ütlen alati, et nad õpivad kõike iseenda jaoks. Tunnen uhkust, kui minu õpilased on teema omandanud nii hästi, et õpetavad ja juhendavad üksteist. Hea õpetaja tiitel näitab mulle, et olen õpetajana õigel rajal. Soovin kõigile julgust ja töökust oma eesmärkide saavutamisel.
Õpetaja olen olnud pool aastat. Õpetajaameti valisin Noored Kooli (NK) programmiga liitudes. Programm annab suurepärase võimaluse kaasata haridusse motiveeritud inimesi erinevatelt elualadelt, kes pole küll õpetajaks konkreetselt õppinud, kuid tahavad panustada NK programmi toetusel ja koolitusel haridusellu kui õpetajad ning toetada võimalikult hästi iga õpilase individuaalset ja terviklikku arengut. Õpetaja elukutse kõige parem osa on see, et ükski päev ei sarnase eelmisega ning õpilased on nii siirad ja vahetud. Keeruline on aga see, et algajal ja noorel õpetajal kulub väga palju energiat ja ajaressurssi just oma töö/tundide ettevalmistamisele ja planeerimisele. Hea ja õnnestunud koolitund on selline, kus saad aru, et õpilased on sinu
Pirita ja Viimsi tähistasid üheskoos Tartu rahu aastapäeva
Kokapoisid teevad ülelinnalisel konkursil hommikusööke
10.
veebruaril toimub Pirita Majandusgümnaasiumis juba 13. korda ülelinnaline kokapoiste konkurss. Konkursi eesmärk on populariseerida tervislikku toitumist ja kokandust. Võistlustulle oodatakse 1.-12. klassi noormehi, kel tuleb paaristööna valmistada 30 minuti jooksul hommikusöök. Retseptidest ja tehtud fotodest valmib ka elektrooniline retseptikogumik.
1. märtsil toimub Pirita raamatukogus XIII Ülelinnalise koolieelikute etlemiskonkursi „Eesti keele kaunis kõla“ Pirita linnaosa eelvoor. Sel aastal otsustati Pirita lasteaeda esindama saata Annabel Alliksoo (Kullerkupu rühm), Anders Lehesmets (Kullerkupu rühm), Agnes Luik (Karikakra rühm), Helin Pruuli (Rukkilille rühm) ja Mia Theresa Vanatalu (Rukkilille rühm). Suur aitäh tublidele lastele, lastevanematele ning õpetajatele osalemise eest!
tunnis maksimaalselt kaasa töötanud, omandanud uusi teadmisi ning suutnud tunni lõpuni olla reipad ja rõõmsatujulised. Oma õpilastele püüan igas tunnis öelda, et mul on suur rõõm neid näha ning nendega koos tunnis olla. Tunnen uhkust, kui minu õpilasel/ õpilastel, mis tahes valdkonnas hästi läheb. Noore õpetaja tiitel näitab mulle, et minu kool väärtustab mind ja minu tegemisi ning ma olen selle üle siiralt rõõmus. Soovin lõpetada Albert Einsteini tsitaadiga, et "Suurim kunst õpetamise juures on äratada õpilases rõõmu loomingulisest eneseväljendusest ja tarkusest."
Pätsi hauale asetasid pärjad Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder ja Viimsi abivallavanem Oliver Liidemann.
2 Kokapoisid võistlusel muna siiski keeta ei saa, sest originaalsust tuleb üles näidata külma roaga.
. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval, said Metsakalmistul taas kokku Pirita linnaosavalitsuse ja Viimsi vallavalitsuse esindajad ja Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse liikmed, et asetada pärg Konstantin Pätsi hauale. Austust avaldati ka president Lennart Merile. Sündmuse tegid pidulikuks skaudid ja mängis pasunakoor. Pärast pidulikku tseremooniat Metsakalmistul mindi Pirita Vaba Aja Keskusesse, kus pakuti kehakinnitust ja laulis Birgitta koor.
5
5. veebruar 2016
Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 Näitus Juta Saadre õlimaalide näitus „Valgust oodates“ fuajeegaleriis ajavahemikul 1.-29. veebruar 2016.
Kinoekraanil kodumaine komöödia Klassikokkutulek! Ohtralt naljakaid dialooge, pisarateni naerma ajavaid olukordi ja parimat näitlejameisterlikkust pakkuv kodumaine komöödia Klassikokkutulek keskuse kinoekraanil 19. veebruaril. Kell 11.30 beebikinoseanss ja kell 18.00 õhtuseanss. Kinopilet 4/3.-
Teatriõhtu Pirita Vaba Aja Keskuses! 13. veebruaril kell 17.00 etendub Valmar Kassi peredraama „Soovi mul head teed!“, lavastaja Hans Kaldoja. Etendus on ühes vaatuses ja kestab pisut üle tunni. Teatripileti saab soetada enne etendust kohapeal, piletihind 5 eurot
Lasteetendus AGA MINA märtsikuus Pirita Vaba Aja Keskuses! Hoogne ja lõbus lasteetendus „AGA MINA“ 5. märtsil kell 15.00 Pirita Vaba Aja Keskuses! Etendus on mõeldud vanusele 4-10 a. ja teatripilet 3.50.
Aiahuvilistele loengud Pühapäeval, 7. veebruaril kell 10.00 -13.30 on võimalus kuulata Sulev Savisaare aialoengut teemal „Sibulllillede kasvatamine. Uuemad liigid ja sordid". Loeng toimub Pirita Vaba Aja Keskuse saalis. Kell 9.45 toimub "seemnete vahetus". Üritust korraldab "Avatud aiad Pirital". Osalustasu 5 eurot. Oodatud on kõik aiahuvilised!
Kuni 26. veebruarini on Pirita Sotsiaalkeskuse saalis avatud Mare Iknojani fotonäitus „Jääminek“
Huviringid Birgitta lauluklubi ootab uusi lauluhuvilisi, oodatud nii mehed kui naised. Proovid toimuvad esmaspäeviti kell 10.30-12.00. Täpsem info telefonil 606 9050.
Uus teenus! Alates 1. veebruarist töötab Pirita Sotsiaalkeskuses kosmeetik. Kosmeetiku vastuvõtud toimuvad esmaspäeviti kell 15.00-17.00 ja kolmapäeviti kell 9.30- 17.00. Vajalik eelregistreerimine telefonil 52 088 81 (E- R). Kosmeetiku teenused ja hinnakiri: Näohooldus (puhastus, koorimine, mask, kreem vastavalt nahatüübile 45 min.) 15.Näomassaaž (15min.) 5.Näo mehaaniline puhastus, aurutamine (15min.) 5.Selja mehaaniline puhastus, aurutamine, koorimine (20 min.) 7.Kätele/jalgadele pehmendav parafiinimask koorimisega (15 min.) 5.Liigestele soojendav mask (15 min.) 5.Veenilaienditele mask (15 min.) 5.Täpne info tegevuste kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus tel 606 9050
Kose Vaba Aja Keskus, Puhkekodu tee 55b Avatud ringid noortele 16. veebruar kell 16.00 – DIY Töötuba. Eesti Vabariigi aastapäev on tulemas, meisterdamise teemaks seekord meie kodumaa. 17. veebruar kell 16.00 – Kose Kokkamine. India köök, kus menüüs kanakarri.
Kodutuli õpituba
Sündmused lastele ja noortele
17. veebruaril kell 19.00-20.30 toimub Pirita Vaba Aja Keskuses Kodutuli töötuba, kus räägime küünaldest ning valmistame puidust tahiga lõhnaküünalt. Hind 22 eurot. Õpitoas osalemiseks palume kindlasti eelnevalt registreeruda nelli@kodutuli.ee
1. veebruar kell 16.00 – Turniir. Noored valivad alad mille turniir tuleb: PS, piljardi ja pinksi vahel. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb valik loosiga.
Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/pirita; Tel 645 76 25
Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 Sündmused 17.02. kell 14.00 Sõbrapäevale ja Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidu. Külas Ingerisoomlaste Tallinna Seltsi tantsurühm Kataja ja laulurühm Kanerva. Pidu on kõigile tasuta, pakutakse teed ja küpsist.
Näitus
4. veebruar kell 16.00 – Bingo. Televiisorist tuntud Bingo mäng huvitavate lisaküsimustega. 5. veebruar kell 16.00 – Sõbrapäeva postkasti meisterdamine. Meisterdame valentiininädalaks postkasti, kuhu saavad noored nädala jooksul poetada sõbrale kirju. Postkasti sisu tühjendame 12. veebruaril. 9. veebruar kell 16.00 – Vastlapäev. Läheme noortega kohalikule mäele pikimat liugu laskma. Pärast kelgurallit soojendame end üles tee ja kuklitega. Regristeeri end hiljemalt 8. veebruariks. 12. veebruar kell 16.00 – Sõbrapäev. Tühjendame koos valentiinipäeva postkasti ja jagame kirjad. Seejärel valmistame pulgakomme ning mängime ühe vahva seltskonnamängu. Võta sõber kaasa ja tule kindlasti!
19. veebruar kell 16.00 – Kose Olümpia. Noored võistlevad sellistel põnevatel aladel nagu paberi pühkimine, kaugushüpe, kalapüük, bowling, pinksi põrgatamine ja kiired küsimused. 22. veebruar kell 16.00 – Ajugümnastika. Lahendame põnevaid loogikaülesandeid, mis ergutavad aju ja mõttetegevust. Ajule suunatud ülesanded on sama head kui lihase toonuse tõstmiseks mõeldud harjutused. 26. veebruar kell 16.00 – Kuldvillak. Populaarsel telesaatel põhinev mälumäng, mis on kohandatud noorte jaoks. Mängus osalemine aitab proovile panna enda teadmised ning pakub mitmekülgset meelelahutust. 11. veebruar kell 10.30 – Emade ja beebide hommik. Oodatud on nii lapseootel emad kui ka emad beebide ja väikelastega, et omavahel tuttavaks saada, vestelda ja mängida.
Sündmus eakatele 18. veebruar kell 11.00 – Eakate hommik kohvilaua taga. Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: www.piritavak.ee/kose, tel. 6 006 391, kose@piritavak.ee Facebook: www.facebook.com/kose. vabaajakeskus
Mähe Vaba Aja Keskus, Aianduse tee 64 Huvi- ja vaba ajaga seotud tegevused lastele ja noortele 1. veebruar kell 13.00. Fotojaht „Talve ilu“ algus . Toimub fotovõistlus teemal "Talvine ilu". Kuu lõpus valitakse välja parimad tööd ja pannakse keskuse seinte kaunistamiseks üles väike fotonäitus. 3. veebruar kell 15.00. Kuntsi- ja meisterdamisring – sõbrapäeva eri. Meisterdame sõbrapäevakaarte ja sõbrapäeva kaunistusi. 5. veebruar kell 17.00. Suhtlusring sõbrapäeva eri. Suhtlusring on huviring, kus räägitakse igapäevastest suhtlussituatsioonidest ning õpime koos paremini suhtlema; mõistma nii teisi kui ennast. Seekordses suhtlusklubis räägime noortega sõprade leidmisest ja nende hoidmisest ning mida tähendab olla hea sõber kellelegi. Vajalik registreerimine aadressil: mahe@piritavak.ee või Mähe Vaba Aja Keskuses koha peal või tel: 53004080 hiljemalt 4. veebruariks. 9. veebruar kell 14.00. Vastlapäev. Küpsetame vastlakukleid, meisterdame nööbist ja nöörist vurre, lahendame vastlapäeva kohta käivat viktoriini ning lume olemasolul lähme lauluväljakule kelgutama. 11. veebruar kell 15.00. Euroopa Häirekeskuse päev. Tähistame Euroopa 112 päeva, räägime 112-st, ohutusest ja turvalisuses. Häirekeskus kutub kõiki saatma lumest või lumele 112 tege-
misest pilte e-postile lumest112@112. ee. Kindlasti tuleb e-posti lisada postiaadress. Pildid pannakse üles internetti Häirekeskuse facebooki lehele aadressil www.facebook.ee/hairekeskus. Parimate fotode nimed avaldatakse 15. veebruaril kell 17.00 Häirekeskuse facebooki lehele. 12. veebruar kell 14.00 Sõbrapäeva tähistamine. Küpsetame küpsiseid, mängime südamete otsimise mängu, sõbrapaelade ja sõbrapäevakaartide meisterdamine. Ühtlasi valitakse kuu sõbralikuim noor. 12. veebruar kell 17.00. Kodutütred. Õpitakse vajalikke teadmisi esmaabist, kokandusest, orienteerumisest, ellujäämisest looduses jne või siis lihtsalt meisterdatakse üheskoos midagi vahvat. Koondusest on oodatud osa võtma neiud vanuses 7-18 aastat! 19. veebruar kell 17.00. Tüdrukute klubi. Seekordses Tüdrukute klubis õpime tegema erinevaid põnevaid soenguid. Vajalik registreerimine aadressil: mahe@piritavak.ee või Mähe Vaba Aja Keskuses koha peal või tel: 53004080 hiljemalt 17.veebruariks. 26. veebruar kell 16.00. Kokandusring „Tervis käib kõhu kaudu“ Ringitegevuse eesmärgiks on õppida edaspidiseks eluks kasulikke oskusi ning saada harjumus iseseisvalt süüa valmistada. Tervis käib kõhu
kaudu kokandusringi teiseks eesmärgiks on noored viia kaugemale poolfabrikaat toiduainete tarbimisest ja rämpstoidust. Iga tunni lõpus saab noor endaga koju kaasa ka juhendi ning koostatakse isiklik retseptimapp. Vajalik registreerimine aadressil: mahe@piritavak.ee või Mähe Vaba Aja Keskuses koha peal või tel: 53004080 hiljemalt 25.veebruariks. 29. veebruar kell 15.00. Fotojahi „Talve ilu“ lõpp. Võtame kokku selle kuu fotovõistluse "Talve ilu". Valitakse välja parimad tööd ja pannakse keskuse seinte kaunistamiseks üles väike fotonäitus. Parimaks osutunud fotovõistluse foto saab väikse auhinna!
Treeningud täiskasvanutele Esmaspäeviti kell 18.45-19.45. Pilatese treening täiskasvanutele. Treeningule tulles kaasa võtta isiklik treeningmatt ning riietuda mugavalt. Registreerumine ja täpsem info: madli.toots@gmail.com; 56652081 Pilatest ei toimu 1. veebruaril! Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee www: www.piritavak.ee/mahe ja www. facebook.com/mahevabaajakeskus Tel. 605 9516
6
5. veebruar 2016
Mõnus pühapäeva brunch Pirita Spa Hotellis
Söö nii palju, kui jaksad! 12.00 - 15.00
18 € / lapsed tasuta
7
5. veebruar 2016
DONALD
CHURCHILL
Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 53 529 476 email: ehitus@miltongrupp.ee 2,5aastane rahulik ja südamlik poiss Kadriorus otsib armastavat, vastutustundlikku ja mittesuitsetavat lapsehoidjat kolmel tööpäeval nädalas kl 8-17. Vajalik: loovad tegevused, igapäevane õues käimine, läbi mängu õppimine, päevaplaanist kinnipidamine. Nora 513 7767
Liisa aibel ülle lichtfeldt tarvo sõmer
Õunapuude hooldus- ja noorenduslõikus. tel. 5106830 Puhastan 5106830
K, 17. veebr kell 19 Viimsi huvikeskuses
katuseid
lumest.
tel.
Soovin osta hõbedast erinevaid esemeid ning EW ja veneaegseid ordeneid,medaleid ja märke,samuti vanu seinapilte,raamatuid,postkaarte ja fotosid. Kontakt 50 45939
Konsulteerin ja abistan - ehitiste kasutusloa taotlemisel - kasutusteatised - ehitisteatised - ehitise audit /kui puuduvad ehitamisega seotud dokumendid vm/
- omaniku järelevalve ehitusel - esindan päästeametis ja kohalikus omavalitsuses kasutusloa saamiseni.
Kontakt: 58282158; aare@nordpartner.ee; www.nordpartner.ee
Soovin osta Tarbeklaasi tooteid ja EW aegseid nõusid ja klaasesemeid vase,klaase,pitse,serviise,karahvine,va agnaid jne. Kontakt 51 76412 Müüa puitbrikett kandiline 140€/960 kg, premium pellet 8 ja 6mm 185€/960 kg, lepp kotis 2,7€/40L, kask kotis 2,9€/40L, tel. 53803858. Lammutus- ja koristustööd koos äraveoga, kolimisteenus, tänavakivide paigaldus. Kontakt : 5540865, info@ lagleehitus.eu, www.lagleehitus.eu. Liiva, killustiku ja multiliftauto veoteenused, vee- ja kanalisatsiooni siseja välistööd, traktoritööd. 5074178. Pakume kvaliteetset köösneriteenust - karusnahast kasukad, vestid, mütsid vms - telli uus või lase vana uueks teha! Asume Tallinna kesklinnas, helista ja küsi lisa tel 56 452 623.
PILATESE ERA-, DUO-, NING GRUPITUNNID SEADMETEL NING MATIL. Pilatese tund keskendub süvalihaste treeningule, muutes keha tugevaks ja vastupidavaks. Pilatese tunnid toimuvad Kadri Heinloo Pilates Stuudios, Pirital, aadressil Supluse pst. 5 Kontakt: tel. 5293591, e-mail: kadri.heinloo@mail.ee Facebook: Kadri Heinloo Pilates Stuudio Stuudios töötab massöör Dagne Eskor, telefon 5683 7520, e-mail: dagne.eskor@gmail.com
Tallinna Kesklinna Valitsus kutsub
Kesklinna Talvefestival 5.–7. veebruarini Toompargis (Schnelli tiigi juures) Valgusinstallatsioonide ja jääskulptuuride avamine 5. veebruaril kell 18.00 Lumelinna avamine 6. veebruaril kell 12.00
Ostan vanu postkaarte ja fotosid, ENSV rinnamärke, trükiseid ja dokumente ning muid põnevaid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 6020906 ja 5011628 Tim Eratunnid matemaatikas ja füüsikas põhikooliõpilasele. Kontakttunnid toimuvad Meriväljal. Info: javar@ javar.ee , 5177611. Korstnapühkija ja pottsepa litsenseeritud teenused, küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti väljastamine kindlustusseltside jaoks. tel. 56 900 686 . Korstnapühkija ja pottsepa teenused (puhastamine, remont ja ehitamine); Lumekoristus; Ohtlike puude/okste langetamine ning viljapuude lõikamine; Muud pisiremonditööd majas ja aias. Tel.nr.: +372 5139 437, e-post igor@infinitas.ee Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, telefon: 5168180
29.jaanuaril ajavahemikus 18-19 Padriku tee 4/7 maja juures on kaotatud meeste kihlasõrmus. Ausal leidjal palun vōtta ühendust telefonil 58082098. Teostan arvutihooldust(riistvara ja tarkvara) süle-ja lauaarvutitele Pirita ja Merivälja ümbruses. 53824908 Maido.
Soovime leida inglise keele koduõpetajat kaheksanda klassi tüdrukule Mähel. Kontakt tel. 56507225 Müüa puitbrikett alates 135€/tonn, premium pellet 6 ja 8mm, turbabrikett, kask ja lepp kotis, tel. 56 924 924, Vana-Narva mnt.9a,www.leilibrikett.ee
Kuivad küttepuud otse tootjalt, kaminapuud võrkkottides, 2 m3 konteinerid ja lahtiselt. Tallinnas tarne tasuta. Kindel kvaliteet. Vaata hinnakirja www.tulepuu.ee Tel: 5019454 Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www. nagusul.ee
8
5. veebruar 2016
TULE
KONSULTATSIOONILE! Vaata pakkumisi: www.1partner.ee
Kaili Tamm 56 268 258 66 84 700 OST MÜÜK ÜÜR HINDAMINE INVESTEERIMINE
Reklaami Pirita lehes!
Pirita leht jõuab iga kuu piritalaste postkasti. Kui soovid oma ettevõtet, teenust või toodet reklaamida, siis Pirita leht on selleks hea võimalus!
Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!
KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID
Tutvu ilmunud numbritega ja hinnakirjaga kodulehel www. tallinn.ee/pirita või küsi lisainfot:
Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee
P R E M I U M - K L A S S I M Ä NG U T O A D
-
RE GATI PST. 1
andre.hanimagi@tallinnlv.ee, telefon 6 457 629
Kohvik Malltop on avatud E-R kella 9.00-16.00 pakume lihtsaid ja koduseid toite taskukohase hinnaga. Meie juures ootab teid kodune õhkkond, lahke ja kiire teenindus. Korraldame sünnipäeva- ja peielaudu, koolituste ja firmade toitlustamist. Liis Lahe +37258415407 www.malltop.ee
Asume Pirita Olümpipurjespordikeskuses, Regati pst.1 , 4 korpus
TASUTA TRANSPORT JA SOODSAD HINNAD!
Tel 66 00 190, 51 36 999. Info@kytteladu.ee. Pärnu mnt 139E/7, Tallinn E–R 8–18; L 10–14; P suletud
Sinu maaklerid Pirital on Margus Toiger Maakler
502 2811
margus.toiger@pindi.ee
K ÕI K V A J A L I K Õ N NE S T U N U D S Ü NN I P ÄE V A J AO K S ! ! !
Eha Ermo
Eluruumide maakler
518 6440
eha.ermo@pindi.ee
PUITBRIKETT, PELLETID TURBABRIKETT, KIVISÜSI KAMINAPUUD
PIRITA www.facebook.com/ piritalinnaosa
Juhtiv kinnisvarabüroo Eestis!
Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja Andre Hanimägi, telefon 6 457 629, e-mail andre.hanimagi@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.