Pirita ajaleht 22. veebruar 2019 by Piritalinnaosavalitsus

ASUMISELTSIDE ARVAMUS RANNA TEE 1 PLANEERINGUST LK 4 ALGAVAD VALIMISED LK 5-7 22. veebruar 2019  NR 2 (283)

www.facebook.com/piritalinnaosa TÄHELEPANU: Ranna tee 1 arutelud jäävad ära Jaanuarikuu lehes kirjutasime, et Ranna tee 1 arendaja planeerib korraldada arutelusid. 5.02.2019 toimunud koosolekul leppisid arendaja ja kohalik kogukond kokku, et sellisel kujul need koosolekud ei jätkata. Järgmised arutelud toimuvad, kui on valminud täiendav mereuuring ning osalejatele on tehtud eelnevalt kättesaadavaks kõik materjalid.

Pirita Uuel kalmistul lõppesid ajaloolise paekivimüüri ja väravate taastamistööd

Pirita Majandusgümnaasium sai 70. aastaseks! Pirita Majandusgümnaasium tähistas 70. aastapäeva suurejooneliselt. Põnevaid sündmuseid ja olulisi üritusi jätkus terveks nädalaks. Riina Tamm, arendusjuht

Sünnipäevanädala vaieldamatuks tippsündmuseks kujunes 24. jaanuaril Alexela kontserdimajas toimunud aastapäeva kontsert „Kasvamine“. Kooli tantsuõpetaja Kätrin Järvise lavastatud kontsert kandis vaatajate südamesse killukesi endisest ja praegusest Pirita koolist. Hindrek Maasiku videoklippide abiga vaadati kooli kasvamisele südamesse ja hinge. Suur tänu idee autoritele, esinejatele, õpetajatele ja korraldajatele. Mälestus kaunist ja südamlikust kontserdist Alexela kontserdimajas jääb kauaks südameid soojendama, sest osutus imeliseks elamuseks kõikidele osalejatele. Kontserdi lõpus õnnitles haridus- ja teadusminister Pirita Majandusgümnaasiumi kooliperet 70. aastapäeva puhul ning andis koolile üle tänukirja suure töö ja panuse eest hariduse edendamisel. Tallinna Haridusameti poolt õnnitlesid kooli Marika Pettai ja Katrin Parve. Südamlikule kontserdile eelnesid mitmed olulised sündmused, sest Pirita Majandusgümnaasiumi sünnipäevanädal algas juba esmaspäeva varahommikul traditsioonilise tõrvikurongkäiguga Pirita kloostrist koolimajja. Sellel aastal oli rongkäigulisi kokku rohkem kui 1000 – lisaks 843 õpilasele ja 84 koolitöötajale oli lisandunud suur hulk vilistlasi ja lapsevanemaid. 21. jaanuaril toimus endiste ning praeguste õpetajate ja koolitöötajate pidulik tänuüritus. Kõikidele tänuüritusele kutsututele kingiti kooli uus rinnamärk ning esimene ajalooraamat „Kasvamine“. Sellest raamatust leiab iga kooliga seotud inimene killukese ka oma kasvamise ajaloost. Tänuüritusel tunnistas Pirita Majandusgümnaasium esmakordselt kooli ajaloos endi-

Direktori tänusõnad ja meene pälvisid 2018 aasta parimad: AASTA KOOSTÖÖPARTNER 2018  MOLDOVA SUURSAATKOND EESTIS

Läinud aasta esimesel poolel võeti Pirita uuel kalmistul (asub Pirita jõe vasakul kaldal velodroomi kõrval) ette suuremad korrastus- ja renoveerimistööd, millest enamikuga jõuti lõpule 2018. detsembris. Tööde käigus korrastati mahajäetud hauaplatsid ja eemaldati võsa, renoveeriti kalmistu lagunenud paekividest piirdemüür, rajati uued kergteed ja paigaldati uus teabetahvel. Ka valati uued betoonalused kalmistu jäätmemahutitele, mis paigutati kalmistu müüri äärde. Kalmistu vana kivimüür korrastati vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, laoti ka uued väravapostid. Kalmistu ehteks on nüüd kahtlemata uued sepistatud metallväravad, mis valmisid arhiivist leitud vanade fotode põhjal. Pirita kalmistu haljastuskava viiakse lõpule 2019. aasta kevadel. Täname kõiki, kes oma heade ettepanekuga ja abistava käega aitasid kalmistu nägusamaks muuta, ühtlasi andes võimaluse seda jätkuvalt kasutuses hoida.

AASTA ÕPILANE 2018 spordivaldkonnas  ISABEL GRAF  KALEV KÜTT AASTA ÕPILANE 2018 kultuurivaldkonnas  KRISTOFER ROBIN KIRSISTE AASTA ÕPILANE 2018  JOONATAN PÄRN  GEORG OLIVER METSAORG  KRISTJAN-HENDRIK PAAVO

seid ja praeguseid õpetajaid ning koolitöötajaid kuldse ja hõbedase aumärgiga panuse eest kooli arengusse. Anti välja 26 kuldset ja 30 hõbedast aumärki. Peale tseremooniat jätkus vastuvõtt vilistlaskunstnike näituse avamisega. Õnnelikke ja rõõmsaid inimesi oli maja täis ja sära kaunist kohtumisest jääb südant soojendama veel pikaks ajaks. 22. jaanuaril toimus Pirita Majandusgümnaasiumi V majanduskonverents gümnasistidele „Keelteoskus – võti majandusellu“, kus peaesinejateks olid kaheteistkümnendate klasside õpilased, kes valmistasid ettekanded ette koostöös Sisekaitseakadeemia kadettidega. Tegu oli koostööprojekti „Võõrkeelte ainevaldkondlik lõiming Pirita Majandusgümnaasiumis ja Sisekaitseakadeemias“ lõppüritusega. Konverentsi erikülalised

olid seekord Hiina, Jaapani ja Brasiilia saatkondade esindajad. Pirita Majandusgümnaasiumi sünnipäevanädalasse mahtus ka traditsiooniline võistlus korvpallis gümnasistide, õpetajate ja vilistlaste vahel. Võistluse võitsid loomulikult gümnasistid. Toimus ka kooli esimene oksjon PMG oma rahaga. Sündmuse käigus jagati õpilastele rahatarkust ja peeti maha vägev võistupakkumine. Laste silmadest peegeldus rõõm ning kõik jäid üritusega väga rahule, soovides peatselt uue oksjoni toimumist. Kooli aastapäeva puhul rõõmustasid üllatuskontserdiga väiksemaid ja suuremaid muusikud „Põhja-Tallinnast“. Peale üllatusesinejaid said kõik pidulised osa juba kolmandat korda toimunud kogu koolipere tunnustamise konkursi parimate autasustamisest.

AASTA NOOR ÕPETAJA 2018  REGINA RAIDMA AASTA INNOVAATILINE ÕPETAJA 2018  EBE JALAST AASTA KLASSIÕPETAJA 2018  PILLE VILBA AASTA ÕPETAJA 2018  EGLE OLLO-FEDOTOV  KELLY PAABUT  MARIO KEKIŠEV AASTA KOOLITÖÖTAJA 2018  EVE REINOLA AASTA LAPSEVANEM 2018  ALLA KOPTSEV

Kas soovid teha midagi head? MTÜ Aarete Laegas korraldab 25.-26. veebruaril Pirital heategevusliku kogumisaktsiooni „Mina annetan!“. MTÜ Aarete Laegas on 2013. aastal asutatud taaskasutusega tegelev heategevusorganisatsioon, mis aitab raskustesse sattunud peresid vähekasutatud riiete ja tarbeesemetega. MTÜ Aarete Laegas sihtrühmaks on tulekahjuohvrid, suurpered, üksikvanemad, puuetega inimesed, turva- ja hooldekodude elanikud ja teised eluraskustega võitlevad inimesed. Viie tegutsemisaasta jooksul on Aarete Laegas toetanud taaskasutusrõivaste ja tarbeesemetega rohkem kui 2500 perekonda üle Eesti, kes on organisatsioonilt saanud üle 2500 abipaki. Tuua võib kõike – alates heas korras riietest kuni mänguasjade ja kodutehnikani välja. Annetusi kogutakse 25.02 ja 26.02 vahemikus 10.00-20.00 Pirita Vaba Aja Keskuses (Merivälja tee 3). Teeme koos head!

JUHTKIRI / LINNAOSA

JUHTKIRI

Tegude rohke veebruar!

õnda aega kirjutan juhtkirja mina - Aleksandra Pavlova, Pirita linnaosa vanema asetäitja. Nimelt suundus linnaosa vanem Alina Tubli vanemapuhkusele ning kuni uue linnaosa vanema määramiseni täidan osaliselt mina tema ülesandeid. Kogu Pirita kollektiiviga soovime Alinale palju jõudu ja edu! Sind aga hea lugeja, julgustan mulle kirjutama oma muredega. Minu e-postiaadress on aleksandra.pavlova@tallinnlv.ee. Veebruarikuu on olnud meie linnaosas äärmiselt produktiivne! Panime palju rõhku lumekoristusele ja libedustõrjele. Kui teil on lumekoristuspretentsioone, siis neist saate teada anda meie veebilehel www.tallinn.ee/pirita. Veebruaris toimusid ka eakate nõukogu, korteriühistute infotund ja Eesti Vabariigi sünnipäeva kontsert Estonias. Kui see leht jõuab sinuni 22. veebruaril, siis tea, et 23. veebruaril kell 17.00 toimub kuuskede põletamine Pirita kloostri varemete kõrval ja 24. veebruaril kell 10.00 kahetunnine matk algusega Pirita Spordikeskuse juurest.

uu alguses alustasime taaskord eakate treeningutega, kuid sel korral mõnevõrra teistmoodi. Kahel möödunud aastal pakkusime ujumistrenne, millega jätkame ka sel aastal. Et muuta treening mitmekülgsemaks, pakume sel korral ka eraldi võimlemistunde, mis toimuvad Pirita Sotsiaalkeskuses. Meie terviseprojekti kohta saab pikemalt lugeda leheküljelt 9. Lõpetuseks aga ühest olulisest teemast - valimistest. Alanud on riigikogu eelvalimised. Alates 21. veebruarist on võimalik jaoskondades ja internetis valida. Valimistest saad lähemalt lugeda lehekülgedelt 5-7. Kindlasti mine valima, sest ainult nii saad märku anda, kuhu soovid, et Eesti riik liiguks.

Aleksandra Pavlova Pirita linnaosa vanema asetäitja

22. veebruar 2019

Pirita Linnaosa Valitsus andis välja tiitli Pirita aasta inimene 2018 ning eritunnustuse Pirita aasta tegu 2018 Möödunud aastal otsustas Pirita Linnaosa Valitsus taaselustada konkursi Pirita aasta inimene, mille eesmärk on tunnustada linnaosa elanikku, kes on viimase aasta jooksul teinud midagi meeldejäävat Pirita linnaosale või kogukonnale, ning teda teo või tegevuse eest tänada. Vastavalt komisjoni otsusele sai tiitli omanikuks Lembe Levo, kes on aastate jooksul panustanud linnaosa arengusse vabatahtliku tööga. Lisaks otsustas komisjon laekunud eriettepaneku heaks kiita ning tunnustada ka aasta

tegu, milleks valiti Pirita kalmistu taastamine Tiit Raukase poolt. Lembe Levo on aastaid olnud kogukonna eestvedaja. Ta on korraldanud erinevaid kogukondlike üritusi (nt Merivälja Kooli jõululaat, Merivälja kohvikute päev) ja olnud Merivälja Kooli vanematekogu juht. Tiit Raukas näitas 2018. aastal üles initsiatiivi Pirita kalmistu seisukorra parandamiseks. Oma isiklike vahenditega aitas ta rekonstrueerida kalmistu müüri ning teha teisi heakorratöid

nagu kastmis- ja veevõtusõlme ümberehitust ja ka perekonnaplatside korrastustöid. Pirita aasta inimese valimise komisjoni kuulusid Pirita linnaosa vanem, asumiseltside esindajad, Pirita Linnaosa Valitsuse kultuuri- ja noorsootöö peaspetsialist, Pirita Vaba Aja Keskuse juhataja ning Pirita linnaosakogu kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees. Tiitli Pirita aasta inimene on varem pälvinud Kalle Klandorf, Lagle Parek, Vello Salo, Aavo Aunroos, Edith Asveit, Uno Mereste, perekond Ütt ja Erik Vest.

Piritale tuleks aastaringne tennisemäng tagasi tuua Kaie Vähesoo, Pirita Top Tennise juhataja, Pirita linnaosakogu spordi ja kultuurikomisjoni liige, linnamajanduskomisjoni liige

Pirita jaanuarikuu lehe esikaanelt võis lugeda, et „meie oma“ noorel tennisistil Elisabeth Iilal läheb hästi. Selle üle on kõikide spordisõpradel ja piritalastel ainult hea meel, ent kas me saame täna rääkida tennisest Pirital, et kedagi nimetada „omaks“? Kindlasti mitte, sest kinnisvaraarendajate tahte kohaselt likvideeriti paar aastat tagasi aastaringse tennisemängimise võimalus Pirital ehk Pirita TOPi tenniseklubi sisehalli ja nelja saviväljakuga. Aastaringne tennisemängimise võimalus Pirital praegu puudub. Lähimad hallid on Lasnamäel ja Viimsis. Tõsi, tennist saab Pirital mängida suvel, Pirita Spordikeskuse tenniseväljakutel ja Kose Vaba Aja Keskuses, kuid sportlike saavutusteni jõud-

miseks paaril suvekuul toksimisest ei piisa. Liiatigi, Kose asfaldiväljakutel mängimist ei soovita küll kellelegi, kes tahab tennist mängida pikka aega, sest asfalt põrutab liigeseid päris korralikult. Pirita TOP tenniseklubi tegutses 1990ndatest kuni aastani 2016. Selles klubis, Pirita olümpiakeskuse saalis on treeninud sellised tenniseta-

Kinnisvaraarendajate tahte kohaselt likvideeriti paar aastat tagasi aastaringse tennisemängimise võimalus Pirital ehk Pirita TOPi tenniseklubi sisehalli ja nelja saviväljakuga.

LODJAPUU TEE 173, 177, 179 JA 181 KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSE JA LÄHTESEISUKOHTADE AVALIK ARUTELU Pirita Linnaosa Valitsus teatab, et Lodjapuu tee 173, 177, 179 ja 181 kinnistute detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustav avalik arutelu toimub 19. märtsil 2019 kell 16.00 Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6, tuba 123). Lahendusettepanekuga saab tutvuda igal tööpäeval 4.-19. märtsini 2019 linnaosavalitsuses (tuba 128).

PIRITA LINNAOSA VALITSUS AVALIKUSTAB TUULENURGA TN 1 KINNISTU DETAILPLANEERINGU Detailplaneeringuga on ette nähtud ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega Tuulenurga tn 1 kinnistule ehitusõiguse määramine kuni 3-korruselise spordihall-administratiivhoone ja kuni 2-korruselise 7 meetri kõrguse teenindushoone (riietusruumid, soojasõlm, hooldustehnika) ehitamiseks ning määratakse krundi kasutamise tingimused. Planeeritava ala suurus on 4,01 ha. Detailplaneeringuga saab tutvuda igal tööpäeval 25. veebruarist kuni 11. märtsini 2019 Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6, tuba 128). Avaliku väljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse väljak 7, 1.korruse infosaalis. Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostas OÜ Arhitektuuribüroo Eek ja Mutso ning huvitatud isik on Spordiklubi FC Levadia. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee.

lendid nagu Kaia Kanepi, Anett Kontaveit, Maret Ani, Jürgen Zopp ja vennad Siimarid. Lisaks on alguse saanud Alo Ojassalu tennisekool ja Rene Buschi tennisekool. Kõik need on praeguseks leidnud kodu mujal, Lasnamäel ja Rocca al Mares. Pirita lapsed praegu peavad tennisetrenni sõitma Lasnamäele või Viimsisse, mis tähendab vanematele enamasti transporditeenuse osutamist, sest eriti Pirita ja Lasnamäe ühendus pole kiita. Pirita vajab oma tennisehalli, mis võiks sündida Tallinna linna ja eraettevõtjate koostöös. Hiljuti oli kuulda, et Nõmme tenniseklubi on vana amortiseerunud sisehalli asemel saamas uue halli, mis rajatakse eraettevõtjate ja Tallinna linna koostöös. Sama arengut sooviks näha ka Pirital, et linn näitaks head tahet ja koostöövalmidust eraettevõtjatega. Ettevõtjatel on tahet ja leidub ka vaba eraomandis maad, ent ilma Tallinna linna tahte ja abita tennisehalli Piritale rajada on keeruline.

Planeeritava ala suurus on 1,58 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on Lodjapuu tee 181 kinnistust moodustada elamumaa, transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundid ning reformimata riigimaast naaberkinnistutega liidetavad elamumaa krundi osad ja määrata ehitusõigus pereelamute ehitamiseks. Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Detailplaneeringu autor on OÜ TT Arhitektuuribüroo ja huvitatud isik on AS Volex. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee.

LINN

22. veebruar 2019

Tallinn tõhustab avalikkuse kaasamist linnaelu kujundamisse

Tallinn keskendub ligipääsetavuse parandamisele

Alanud 2019. aastal on Tallinnal kavas mitmeid samme avalikkuse kaasamise tõhustamiseks. Möödunud aastal käivitunud ruumiplaneerimise mobiilirakendus Avalinn leidis mitmel puhul kasutust, ühtlasi väljendati nõudlust veebipõhise versiooni järele. Rakenduse eesmärgiks on tutvustada avalikkusele linna visiooni ruumi arendamisel ning koguda avalikkuse hinnanguid ja ettepanekuid. Veebipõhise versiooni loomist kaaluma ajendab asjaolu, et ruumi illustreerivate skeemide, jooniste ja fotodega on mugavam tutvuda suurel ekraanil ning ka oma ettepaneku sisestamine toimub klaviatuuril hõlpsamini. Kaardirakenduste osas on teisigi uudiseid. Kevadel valmiva hoolduse, heakorra ja haljastuse infosüsteem saab omale kaardirakenduse, mille vahendusel saavad elanikud märkida kaardile oma tähelepanekuid heakorraprobleemidest. Rakenduse kaudu jõuavad

Tallinna linn alustas möödunud aastal ligipääsetavuse programmiga, mille raames parandati mullu seitsme linnaasutuse ja Tallinn Puuetega Inimesta Koja ligipääsetavust, 2020. aasta lõpuks planeeritakse ligipääsetavaks kohandada veel 22 avalikke teenuseid osutavat hoonet. Linna eesmärk on luua ligipääsetavam ja takistuste vabam keskkond erinevate vajadustega inimestele. Kaasava elukeskkonna põhimõtete järgimine on oluline ning ligipääsetavus peab olema tagatud kõigile, nii liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele aga ka väikelaste vanematele, eakatele ja teistelegi. Värskelt valminud Eesti Uuringukeskuse elanike rahulolu uuringust selgus, et 80% inimestest on rahul linna asutuste ja teenuste ligipääsetavusega, ent on selgelt ka kohti, mis vajavad kohandamist ja parandamist. Näiteks võib olla hoonetesse sisenemisel liiga kõrge aste, puudub kald-

tähelepanekud automaatselt Tallina Kommunaalameti töövoogu. Kavas on täiendada Tallinna planeeringute registrit, mille abil saab jälgida detail- ja üldplaneeringute menetluskäiku. Registril on ka oluline kaasamise tööriist – saab märkida huvi pakkuva piirkonna seal algatatavate planeeringute teavituste saamiseks ja märkida end kaasatud isikuks. Kavandatav täiendus võimaldab saada teavitusi ka planeeringuga seotud keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud avalikest väljapanekutest ja aruteludest. Möödunud aasta tõi kaasa olulise hüppe Tallinna läbipaistvuses, kui omavalitsuste ja teiste organisatsioonide läbipaistvust hindav koostööplatvorm Dyntra paigutas Tallinna 18 Euroopa pealinna seas 3. kohale. Järgmiste sammude seas võib esile tuua kodulehe ligipääsetavuse parandamise vaegnägijatele ning kaasamise hea tava kehtestamise.

tee või käsipuu, tuleb ette raskusi lapsevankri või ratastooliga liigeldes või muud sellist. Viimase 12 kuu jooksul on Tallinna avalikke hoonete ligipääsetavuse kohta infot otsinud ligi kolmandik pealinlastest, mis näitab, et ligipääsetavus on inimestele oluline. 2018. aastal parandati ligipääsetavust Pirita sotsiaalkeskuses, Nõmme sotsiaalmajas, Kristiine linnaosa valitsuse büroohoones, Lasnamäe linnaosa valitsuses, Põhja-Tallinna sotsiaalkeskuses, Mustamäe avatud noortekeskuses, Haabersti linnaosa valitsuses, Hopneri majas ning Tallinna Puuetega Inimeste Kojas. Ligipääsetavuse olukorda hinnates võetakse arvesse, milline on füüsiline ligipääsetavus hoonesse, teenindussaali või spetsiaalselt kohtumisteks ette nähtud ruumi. Iga parandatava objekti kohta esitavad oma hinnangu ka Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK) ja ligipääsetavusspetsialistid.

Tallinna linn maksis mullu pensionilisa üle 10 miljoni euro Tallinnas makstakse pensionäridele nende sünnikuule eelneva kuu viimasel nädalal pensionilisa, mille suurus on 100 eurot. Lisaks pakuvad Sotsiaal- ja Tervishoiuameti koostööpartnerid pensioniealistele Tallinna elanikele ka mitmeid soodustusi. Pensionilisa makstakse vanadus- ja töövõimetuspensioni saajaile ning täisealistele rahva- ja toitjakaotuspensioni saajaile tingimusel, et toetuse taotleja on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari ning on kantud riiklikku pensionikindlustuse registrisse. Pensionilisa toetust maksti eelmisel aastal 100 951 inimesele, aasta jooksul lisandus 4361 uut pensionilisa toetuse saajat. Tallinna linnavalitsuse sõnul on linna eesmärk teha pensioniealistele tallinlastele kättesaadavaks ka teenused ja kaubad, mis toetavad eakate igapäevast toimetulekut. Pensioniealistele tallinlastele kaupade ja teenuste soodustingimustel pakkumine toimib tänasel kujul 2014. aastast. Mullu pakkusid linna koostööpartnerid erinevaid soodustusi ligikaudu 60 000 inimesele ning kokku tehti ligi pool miljonit tehingut. Pensionilisa saajatele pakuvad erinevaid soodustusi seitse ettevõtet, mille seas on aptee-

ke, prillipood, bürootarvete müüja, autorehvide müüja ja autoremontija ning arvutisalong. Eriti hästi toimib pensionilisa soodustuse kasutamine apteekides, ent koostööpartnereid oleks linnal vaja juurde. Euroapteegis ja Südameapteegis tehti mullu vastavalt 243 794 ja 192 135 tehingut, kuid teiste koostööpartnerite soodustuste kasutamine ei küüni kaugeltki nii suurte numbriteni. Osaühing Euroapteek rakendab soodustust kõigilt apteegis müüdavatelt kaupadelt, välja arvatud retseptiga müüdavatelt ravimitelt ja kampaaniatoodetelt. Soodustuse andmiseks vähendatakse kau-

ba hinda 10 protsenti igalt ostult, kuid mitte rohkem kui viie euro ulatuses kalendrikuus ning 60 eurot kalendriaastas. Pharma Holding OÜ ehk Südameapteek rakendab soodustust kõigilt apteegis müüdavatelt kaupadelt, välja arvatud retseptiga müüdavatelt ravimitelt ja kampaaniatoodetelt. Soodustuse andmiseks vähendatakse kauba hinda 10 protsenti igalt ostult, kuid mitte rohkem kui viie euro ulatuses kalendrikuus ehk 60 eurot kalendriaastas. Infotark AS ehk Büroomaailm rakendab soodustuse andmisel kauba hinna vähendamist viis protsenti kõigilt poes müüdavatelt kaupadelt, välja arvatud

soodushinnaga müüdavatelt toodetelt, teenustelt ja kinkekaartidelt. Fortuna Optika OÜ rakendab pensionilisa saaja nimele välja kirjutatud prillide müügil fikseeritud hinda või hinna vähendamist erinevate prillikomplektide puhul. BestEst Invest OÜ ehk Rehvikaubamaja annab soodustust pensionilisa saajale, kes on kantud auto registreerimistunnistusele auto omanikuna või vastutava kasutajana. Soodustuse andmiseks vähendab müüja rehvide müügihinda viis protsenti, rehvivahetustööde hinda 20 protsenti ja autovaruosade müügihinda 30 protsenti. Osaühing BCA Autoekspert annab soodustust pensionilisa saajale, kes on kantud auto registreerimistunnistusele auto omanikuna või vastutava kasutajana. Soodustuse andmisel vähendatakse auto kere- ja värvitööde, hooldus- ja remonditööde ning autorendi teenuse hinda 10 protsenti. Telliskivi 57d parklas vähendatakse parkimisteenuse tavahinda kalendrikuus nelja euro võrra, muidu tavahind 36 eurot ning päevas 50 sendi võrra, muidu tavahind kaks eurot. Osaühing Larseg Consult osutab arvutiabi teenust kliendi kodus. Soodustuse andmiseks osutab teenust fikseeritud hinnaga 20 eurot tavahinnaga 25 eurot ühe teenuse väljakutse kohta.

Selgusid aasta suured teod Tallinna noorsootöös Veebruari alguses kuulutati Tallinnas Vene Teatris toimunud pidulikul noorsootöö tunnustuskonkursi „Suured teod 2018“ auhinnagalal välja aasta teod ja tegijad pealinna noorsootöös. Auhindu jagati kokku viies kategoorias – Tallinna noorte suured teod, suured teod Tallinna noortele, aasta noorsootöötaja, aasta noor vabatahtlik ning aasta noorteühing. Tänavune tunnustuskonkurss oli eriti teguderohke ning on põhjust tunda uhkust – ühtekokku esitati konkursile 66 nominenti. Järgnevalt on ära toodud konkursi võitjad ja äramärgitud kategooriate kaupa. Kategoorias „Suured teod Tallinna noortele 2018 osutus võitjaks Tallinna Südakooli projekt „Kogupäevakool Tallinna Südalinna Koolis“. Tegu oli tänuväärse ettevõtmisega, kus kogu koolipere osalusel loodi kogupäevakooli mudel, mis aitas igapäevastesse tegevustesse kaasata suure hulga noori, kes eelnevalt ei olnud huvitegevuses osalenud või veetsid sihitult aega pärast tunde koolimajas.

Žürii poolt märgiti samas kategoorias ära veel projektid: Raadiku noortestaabi programm ehk „Noortele oma Raadiku“, mille teostaja on MTÜ Linnalabor, Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse töövarjupäev „Hüppa üle oma varju!“ ning programm “Noorsootöö läbi spordivabatahtlikkuse EV100”, mille teostaja on spordivabatahtlike liikumine SCULT. Kategoorias „Tallinna noorte suured teod 2018“ tunnistati auhinnavääriliseks Põhja-Tallinna Noorte Ümarlaua heategevuskampaania „Ole sõber“. Kampaania käigus kogusid noored vabatahtlikud loomade varjupaigale annetusi Tallinna kaubanduskeskustes ja teistes rahvarohketes kohtades. Tegu oli noortealgatusega, millest said innustust ka teiste linnaosade noortekogud. Lisaks annetustena kogutud rahale said noored teha varjupaigale reklaami ning innustada inimesi külastama ja varjupaika aitama. Žürii poolt märgiti samas kategoorias ära lisaks ka Tallinna 32. Keskkooli projekt „Treeningute nädal“.

Kategoorias „Tallinna aasta noor vabatahtlik 2018“ tunnistati oma tegevuse eest auhinnavääriliseks vabatahtlik noor Liis Sepp. Liis on Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi vabatahtlik juba alates 2012. aastast. Ta on noorte vabatahtlike rühmajuht ning juhtis lisaks ka projekti „Ohutult läbi Tallinna“ (liiklusorienteerumismäng, mis on suunatud 10. klasside noortele). Lisaks märgiti samas kategoorias tunnustusevääriliseks veel järgmised noored vabatahtlikud Veeda Kala ja Mia Velga. Tallinna aasta noorsootöötaja 2018 tiitli pälvis noorsootöötaja Anna Zavolner. Anna on suurte kogemustega noorsootöötaja. Ta töötab Laste Vaimse Tervise Keskuses noorsootöötajana, lisaks oma põhitööle on Anna ka noorteorganisatsiooni Shokkin Eesti aktiivne liige ja skautide rühma liider. Anna on absoluutne mitteformaalse õppimise fänn ning teab väga hästi, mida ja milleks ta oma tööd teeb. Anna oskab hästi valida sobivaid tegevusi noortele vastavalt nende vajadustele. Ta korraldab noorte-

le laagreid, noortevahetusi, kuid lisaks ka noorsootöötajate koolitusi. Žürii poolt märgiti ära aasta noorsootöötaja kategoorias Haabersti Vaba Aja Keskuse töötaja Eneli Liigmann. Kategoorias „Tallinna aasta noorteühing 2018“ tunnistati žürii poolt auhinnavääriliseks noorteühing MTÜ Peace Child Eesti, kes viis 2018. aastal läbi mitmesuguseid programme ja noorteüritusi – nii kodanikuhariduse, vabatahtliku töö jt noorte jaoks olulistel teemadel. Lisaks korraldati suurüritusena muusikal „Aelita 2.0 ehk märka inimeses imet“, mille eesmärk oli ellu kutsuda Eesti tulevikuvisiooni käsitlev kultuuriüritus noortele. Žürii poolt märgiti ära Tallinna noorteühingute kategoorias lisaks Nõmme Õpilasesinduste Liit (NÕEL). Tallinn tunnustas silmapaistvaid noorsootöötajaid, organisatsioone ja noorteprojekte juba neljateistkümnendat aastat. Tunnustuskonkursi „Suured teod“ peakorraldajaks on Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Tallinn asub toetama Kelly Sildaru Tallinna linn asub toetama freestylesuusatamise maailmameister Kelly Sildaru, valmistades ette 65 000 eurost toetuslepingut. Tallinn on tunnustanud kõiki oma sporditippe. Esmalt saab Kelly 6000-eurose toetuse maailmameistritiitli eest ja tema isa ning treener Tõnis Sildaru 3000-eurose preemia. Lisaks valmistatakse ette Suusaliiduga lepingut, mis annaks võimaluse toetada Kelly Sildaru ettevalmistust täiendavalt 65 000 euroga.

Alates veebruarist pakutakse viies Tallinna lasteaias mahetoitu Tallinna Linnavalitsus ja haridusamet käivitasid pilootprojekti - alates veebruarist pakutakse viies Tallinna lasteaias osaliselt mahetoorainest valmistatud toite. Projekti sihiks ei ole vaid mahetoidu pakkumine, sama tähtis on, et pakutav toit oleks kvaliteetne, täisväärtuslik ja maitsev. Lahti tuleks saada levinud arusaamast, et mahetoit on oma kõrgema hinna tõttu kättesaadav vaid privilegeeritud osale elanikkonnast. Tegelikult ei tähenda mahetoidule üleminek pelgalt tooraine üks ühele väljavahetamist, muuta tuleb mõtteviisi ja igapäevaseid harjumusi. Näiteks kasutades minimaalselt erinevaid (pool)fabrikaate ja vähendades loomse toidu osakaalu, saab hõlpsasti toidukulusid kokku hoida. Linnavalitsuse sõnul on Tallinn alati toetanud rohelist mõtlemist ka haridusvaldkonnas ja alanud pilootprojekt pakub suurt huvi. Ökoloogiliselt puhta toidu pakkumine lasteasutustes on tähtis, sest kujunemiseas organism on erinevatele välistele mõjutavatele kõige vastuvõtlikum ning toitumisharjumused antakse lapsele kaasa juba väiksest peale nii kodust kui ka haridusasutustest. Osalevate lasteaedade personalile ja kokkadele, samuti lastele ja lastevanematele on plaanis korraldada mitmeid mahepõllumajanduse teemalisi kaasavaid ning harivaid üritusi. Mahetoorainest toidu valmistamisel saavad kaasa lüüa ka lapsed ise. Mahepõllumajanduses on loodushoidlik tootmisviis, kus ei kasutata sünteetilisi pestitsiide ega mineraalväetisi. Samuti ei tohi kasutada sünteetilisi maitse-, lõhna- ega säilitusaineid (lubatud on peamiselt vaid looduslikud abiained). Ka on keelatud sünteetilised magusained, suhkruasendajad ja geneetiliselt muundatud organismid ning nende abil valmistatud tooted.

Tallinna linn rekonstrueerib 1494 tänavavalgustit Tallinna linn sai SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks. Tööde raames vahetatakse LED-valgustite vastu 1494 valgustit, asendatakse 578 tänavavalgustuse masti ning 4,2 kilomeetrit välisvalgustuvõrgu kaabeldust. Peale tööde teostamist väheneb linna välisvalgustuse energiatarve 597 MWh aastas.

KOGUKOND

Uued bussipeatuse ootekojad! Pirita linnaossa paigaldati kaks uut bussipeatuse ootekoda. Esimene neist Mähe aedlinna peatusesse Pärnamäe tee 1 (linna suunduvasse suunale) ja Sarapuu peatusesse Kose teele linnast välja suunduvasse suunale.

Mähe kiriku märtsikuu kava Igal esmaspäeval kell 18.00 toimub piibli- ja palveosadus, kuhu kõik on oodatud. Igal pühapäeval on jumalateenistus algusega kell 11.00, millele järgneb kirikukohv! 3. märtsil - jutlus vanempastor Ruudi Leinus. Klaverit mängib Siiri Ratas. 10. märtsil - jutlus pastor Raido Oras. Muusika - Lea Kangur (laul), Peeter Rahuvarm (klaver) ja Peeter Kont (saksofon) - Eesti Metodisti Kiriku Tallinna kogudusest. 17. märtsil - jutlus Olav Pärnamets (EMK emeriit superintendent). Laulab Mähe koguduse naisansambel. Klaverit mängib Maret Vihmann. 24. märtsil - külas on Lootuse küla inimesed koos oma juhi Raiman Kukega. Tunnistused, kuidas nad on vabanenud alkoholist. 31. märtsil - jutlus Siim Nigulas. Klaverit mängib Siiri Ratas. Rohkem informatsiooni leiab kodulehelt https://mbk.ee/ või Facebookist.

Vitraaž, mida soovitakse Mähe kirikusse paigaldada.

Paigaldame üheskoos Mähe kiriku otsaseina akna vitraaži Mähe kirik kogub annetusi, et paigaldada kiriku otsaseina akna vitraaž. Vitraaži autor on Dolores Hoffmann ja kogu maksumus on 1 128 eurot. Annetusi saab teha - Tallinna Mähe Baptistikogudus, arve EE632200221016934729. Eriannetused märksõnaga “vitraaz”. Tänades teie palvete ja annetuste eest ning õnnistussoovidega Ruudi Leinus, Mähe Baptistikogudus 56220017, ruudi@ekklesia.ee

22. veebruar 2019

Metsakalmistul korrastati president Konstantin Pätsi hauaplats

Orhideepäevad Tallinna Botaanikaaias 1–10. märts

Alanud uue aasta alguses lõppesid Metsakalmistul president Konstantin Pätsi hauaplatsi korrastustööd. Sügisel palus selleks Tallinna Keskkonnaametilt abi MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, sooviga väärikalt tähistada 2019. aastal 23. veebruaril Konstantin Pätsi 145. sünniaastapäeva. Tööde käigus korrastati ja puhastati hauaplatsi ajalooline paekivimüür ja sillutise lagunenud paeplaadid kogupikkusega 17 meetrit, mis asendati uute graniitplaatidega; viltu vajunud hauakivid looditi ning hauaplatsile toodi juurde graniitpuru. Uued graniitplaadid on meie ilmastikutingimustes vastupidavamad ja moodustavad 2017. a rajatud, riigimeeste kenotaafi juurde viiva graniidist trepiga ühtse terviku. Korrastustööd teostati koostöös Pätside perekonna, Tallinna Keskkonna-

Kevadine orhideenäitus Tallinna Botaanikaaias on saanud oodatud sündmuseks lillesõprade, eriti aga orhideehuviliste seas. Orhideed on olnud botaanikaaia uhkuseks juba aastakümneid. Terve aasta edevaks etteasteks valmistunud orhideed astuvad sel aastal kulisside tagant rahva ette 1. märtsil avataval näitusel. Näitusel on lisaks veetlevad veenusekingadele väljas vapustavad vandad, kavalad katleiad, suurtsugu tsümbiidiumid ning mitut masti orhideehübriidid. Seltskonnale lisavad väärikust ning üliharuldased looduslikud orhideed maailma eri paigust. Külastajatel on võimalik kahel näituse nädalavahetusel (1.-3. märtsil ja 8.10. märtsil) põnevaid orhideesid kaasa osta. Neid müüb botaanikaaia pikaajaline koostööpartner Flores Aed OÜ. Lisaks saab küsida nõuandeid orhideede

ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga. Tööde kogumaksumuseks kujunes 9 268 eurot, finantseerijaks Tallinna Keskkonnaamet, teostaja Maatriks – RP OÜ.

kodus kasvatamise kohta kogenud spetsialistidelt. Lisaks eksootilistele orhideedele saab Orhideepäevade ajal palmimajas näha ka Eesti Orhideekaitse Klubi fotonäitust Eestis looduslikest orhideedest. Näitus on avatud botaanikaaia kasvuhoonetes E-P kell 11.00-16.00. Sissepääs tavahinnaga.

Mis tuuled Meriväljal puhuvad? Külli Kroon, Merivälja elanik, Merivälja Aedlinna Seltsi liige

Avalikus aruteluväljas võib üha rohkem kohata väiteid, et kui sa ei ole sellise tootmise, ehituse või kinnisvaraarenduse poolt, siis oled arengute vastu. Kas tõesti? Aga vaatame siis koos ühte taolist Meriväljale kavandatavat arengut lähemalt. Taust 2015. aastal algatas toonane Tallinna linnavalitsus erafirma OÜ Fausto Capital ettepanekul Merivälja muuliala detailplaneeringu, millega kavandatakse ärihoonet (ca 3 700 m2) ning 120 kohalist jahisadamat. Planeeringusse on hõlmatud arendajale kuuluv 4 301 m² suurune kinnistu Ranna tee 1, millel paikneb endine bussiootepaviljon ja muul ning linnale kuuluv kõrvalkinnistu. Kavandatu kohaselt liidetakse erakinnistule mere arvelt tekkiv krunt (50 518 m²) ja lisaks transpordimaast 3 krunti (2689 m², 159 m² ja 1030m²). Seega, ca 7,3% planeeritavast alast on täna arendajale kuuluv ning ca 92,7% avalik ala. Selline tehing suurendaks kümnetes kordades eraomandit. Fausto Capitali esitatud plaani järgi kavandatakse pikendada olemasolevat muuli ca 35 m võrra ning rajada Pirita ranna suunas uued muulid ja lainemurdjad, millede baasil tekib merre ca 27 000 m² pindalaga, betoonäärisega palistatud bassein ehk akvatoorium (135x200 m). Vajaliku süvise saamiseks on vaja akvatooriumit süvendada (vähemalt 3,5 m). Lisaks soovitakse täita akvatooriumi ja praeguse rannajoone vaheline mereala selliselt, et tänane veepiir nihkuks peale sadama valmimist ca 100 m kaugemale. Mastaapse ärihoone rajamiseks soovib planeeringust huvitatud isik vähendada ehituskeeluvööndit kuni 5 meetri kaugusele uuest merepiirist. Täidetud kaldale on planeeritud hoone, paadikuurid, 108 sõiduauto + 26 paadikäruga auto parkimiskohta. Erafirma kavandatud ehitustegevusega kaasneb ulatuslik mereala täitmine, rannajoone ja loodusliku rannaastangu muutmine, rajatakse tehiskallas, kuid ka hoonestus, parkla ja rajatised. Muutub olemasolev maakasutus. Lisanduvad müramõjud ning täiendav liiklus. Isegi planeeringu algatamise korraldusest endast nähtub, et planeeritava elluviimisega kaasneb oluline mõju Merivälja miljööväärtuslikule hoonestusalale ning rannikuvaadetele. Tänane seis Tallinna Linnaplaneerimise Amet on selgitanud, et muulialale on üle kümne aasta otsitud „mingisugust lahendust“. Hoo-

limata, et linnaosa üldplaneeringust kui avalikust kokkuleppest ei nähtu sellist nägemust. Arvestamata, et juba Pirita üldplaneeringu menetlemisel tegi Merivälja selts ettepaneku, et Pirita rannaala planeeringuga tuleks liita ka Ranna tee ja mere vaheline ala koos Merivälja muuliga kuni linna piirini. Kahetsusväärselt on tegemist arendusega Merivälja elu- ja looduskeskkonna arvelt. Ala on miljööväärtusliku elamualaga külgnev linnalähedane looduslik rannikuala, millelt avanevad suurepärased, Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga kaitstud ja vaatesektoritena määratletud kaugvaated Tallinna vanalinnale, ajaloolisele nn kilukarbi-siluetile, mis on Tallinna üks olulisi sümboleid. Muuli ümbrus ise on ainulaadne mitmete looduslike komponentide üheaegse avaldumise tõttu. Mereala täitmine, süvendamine, lainemurdjate ja muulide ehitamine on kahtlusteta väga kallis. Mida suuremalt seda ette võtta, seda suurem on soov kõrvaltegevustega lisatulu teenida. Kuigi majutusteenus sadamas ei ole nõutav, on arendaja leidnud, et see võiks mugavusteenusena suurendada sadama konkurentsivõimet. Kavandatava hoone mastaapsus ja planeeritavad funktsioonid süvendavad kahtlust, et sadama rajamise vajadus on vaid ettekäändeks saamaks luba rajada ehituskeeluvööndisse ärihoone, milles ehk kunagi võiksid olla ka hunnitu vaatega ülikallid korterid. Majutusteenuse võimaldamisel on hiljem raske takistada hotellitubade muutumist apartement-äriruumideks ja hiljem eluruumideks (nii nagu juhtus Pirita rannahoonega). Täites merd saab ju lõpuks maa omanik ka täidetud alale hoonestust planeerida. Pirital on tuttavad mitmedki arengud, kus on elegantselt läbi surutud huvitatud isikute äriplaanid merealadel või selle lähistel. Kuigi kohalikud seltsid on juunis 2018 esitanud Tallinna Linnaplaneerimisametile taotluse planeeringu avalikul, linnale ja riigile kuuluval vee- ja maa-alal lõpetamiseks, ei ole seni taotlust lahendatud ning arendaja on järjekindlalt esitanud sama lahendust, millega 2015 alustati. Pirita linnaosa vanem esitas planeeringu suhtes arvamuse, mille kohaselt tuleb vähendada sadamaala suurust ja kavandatava hoone kõrgust, korruste arvu, mahtu ning ehitusalust pinda vähemalt 30% ning mitte näha sadamahoonesse hotellikohti. Kuigi linnaosa esindajad, kes seltside vastuseisu on osaliselt mõistnud, on kasvatanud kohalikus kogukonnas usaldusmandaati ning kogukonna ja linnaosa koostöö on viimastel aastatel paranenud, ei ole siiski piisavalt mõistetud sekkumis-

vajadust Merivälja, kuid ka Pirita ja Tallinna mõistes olulise küsimuse lahendamisse. Avalik versus erahuvi Antud planeeringu põhiküsimuseks on avaliku huvi vastandumine erahuviga avaliku mereala planeerimisel. Avalik merekallas ja meri on piirkonna elanike elukeskkonna ühine hüve ja väärtus. Kirjeldatud viisil avaliku mereala erakätesse sattumine ning massiivse ärihoone kavandamine „sadamahoone“ sildi all tekitab suuri küsitavusi. Jääb arusaamatuks, miks eraomaniku huvi tegeleda sadamaettevõtlusega on olulisem elanike huvist säilitada avalik mereala, olemasolevad asukohaväärtused ning miljöö. Uue sadama järele puudub ülekaalukas avalik huvi ning sadam on antud asukohta sobimatu. Sellisel kujul planeerimise eesmärk ja tagajärg saab olla ainult eraomaniku kinnistu väärtuse tõstmine. Eeltoodud eesmärki on arendaja ka ise mitmeid kordi kinnitanud. Kavandataval on ka keskkonnaohud. Tallinna esindusranda ohustab liivadefitsiidi suurenemine ning kalda erosiooni kiirenemine, mis omakorda lisaks muude mõjudega võib kaasa tuua rohealade leviku ja makrovetikate levimise Pirita ranna suunas, see omakorda supluskohana kasutamiskõlbmatu ala suurenemise. Meie oma kohalik võim ise justkui vaieldavas küsimuses probleemi ei näe, kuigi ilma linnale ja riigile, so meile kõigile selle riigi kodanikena kuuluvat maad ja avalikku mereala planeeringusse hõlmamata poleks arendaja huvid realiseeritavad. Ametnike, linnavalitsuse ning linnaosa esindajate jaoks tundub olevat teisejärguline ca 5,5 hektari suuruse linnale ja Eesti riigile kuuluva maa- ja vee-ala loovutamine arendajale viimase „unistuste“ täitmiseks sadama ja selle teenindamiseks vajaliku ca 3700 m2 brutopindalaga „sadamahoone“ rajamiseks. Antud juhul leiab piltlikult öeldes aset avaliku mereala kinkimine ning selline kink tõstab erakinnistu väärtust kümneid kordi. Kavandatav jahisadam ei saaks olema 100% avalikkusele kasutatav ning seda ei näe ette ka planeeringu otstarve, mis räägib avalikust kasutusest üksnes piki veepiiri kulgeva 10m laiuse kallasrajana. Seega on eksitav ka sadama kui avaliku ala reklaamimine. Ka ei tundu arendajat ja linnajuhte häirivat teadmine, et planeeringuga kavandatav on vastuolus seadustega, mis käsitlevad ehituskeeluvööndisse, ranna/kalda piiranguvööndisse, veekaitsevööndisse hoonete rajamist, lisaks leiab tegevus aset ka muinsuskaitseala vaatesektoris ja vaatepunktis ning miljööalaga vahetult piirneval alal, piirates samaaegselt ka piki

Tallinna rannajoont kulgeva haljaskoridori toimimist. Lisaks seaks planeeringu elluviimine ohtu UNESCO maailmapärandi kaitseks võetud kohustuste nõuetekohase täitmise. UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objekti vastu on kõrgendatud avalik huvi, mistõttu Tallinna vanalinna silueti vaadeldavuse rikkumine (häirimine, varjamine) kaitsevööndi kogu ulatuses oleks mõeldav üksnes ülekaaluka avaliku huvi korral. Veel mõned aastad tagasi võis ehk sellist planeerimisega kaasuvat avaliku võimu ja ametkonna „passiivsust“ tavapäraseks pidada, ent tänane Eesti on demokraatia ja kodanikuühiskonna arenedes jõudsalt edasi arenenud. Inimestele on tähtis, milline on avalik ruum nende ümber ning kuidas nende endi poolt valitud esindajad toimetavad meie ühise ruumi loomisel. Seni on tõhusa tööriistana kasutatud Merivälja muuliala planeeringu õigustamisel retoorikat, et planeeritav arendus justkui korrastaks „korrast äraoleva“ ala ning et „sõltumata väljapakutavast ollakse ju alati igasuguse arengu vastu“. Kohalikke seltse on sildistatud puukallistajatena ning radikalistidena. Kahjuks aetakse aga lootusetult sassi ala korrashoiu küsimus versus asukoha asendamatud väärtused, radikalism versus avalik huvi. Kuidas edasi? Kohalike asumiseltside – Merivälja Aedlinna Seltsi ja Mähe Seltsi – soov on koos Tallinna linna ja Pirita linnaosa valitsusega leida muulialale parim lahendus, mis lähtuks eelkõige avalikust huvist, mitte arendaja ärihuvist. Avalik huvi on määratletud linnaosa üldplaneeringuga, mis ei näe ette sellesse piirkonda sadamaala väljaehitamist, kuid väljendub ka kõigis piirangutes ja vööndites, mis antud ala suhtes mitmekordselt kehtivad. Ootame Pirita linnaosakogult, Pirita linnaosa valituselt ning Tallinna linnavõimult neile õigusaktidega antud volituste ja pädevuste kasutamist ning osavõtlikku ja riigimehelikku suhtumist oma linnaosa elanike jaoks tähtsate küsimuste lahendamisel! Pole ühtegi põhjendust, miks Merivälja ja Pirita peaksid oma parimatest väärtusest loobuma või miks peaks jätkuma Merivälja muuliala sellisel kujul planeerimine. Merivälja muuliala esteetika on väärt laiemat mõtestamist, mistõttu võiks kaaluda kogu pikkuses Ranna tee äärde jääva rannikuala teemaplaneeringut ning supelranna alaga ühendamist, miks mitte ka eraomandi tagasiostmist munitsipaalvaldusesse. Merivälja seltsi tegemistega saad end kursis hoida veebilehe kaudu - www.merivaljaselts.ee.

VALIMISED

22. veebruar 2019

RIIGIKOGU VALIMISED 2019

Valimisringkond nr 2 (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita) kandidaadid

EESTI VABAERAKOND

FOTO: PEXELS.COM

Nr 113 Neeme Kuningas Nr 114 Kaja Jakobson Nr 115 Eve Viidalepp Nr 116 Taavi Simson Nr 117 Arvet Lindström Nr 118 Eve Osa Nr 119 Andres Lints Nr 120 Ave Lossmann Nr 121 Siim Tuur Nr 122 Alar Tinnus Nr 123 Iivi Zajedova Nr 124 Aldo Vaino Nr 125 Harly Kirspuu Nr 126 Mati Roosnurm Nr 127 Mart Mutso

EESTI REFORMIERAKOND

Hääletamisõigus Riigikogu valimistel saab hääletada inimene, kes: o n Eesti Vabariigi kodanik o n hiljemalt valimispäevaks saanud 18aastaseks  e i ole valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud  e i ole kohtus süüdi mõistetud ega kanna vanglakaristust Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes eelhääletamise päeval on vähemalt 18aastane. Kui valija on küll valijate nimekirjas, kuid on eelhääletamise päeval 17aastane, ta veel hääletada ei saa.

Eelhääletamine valimisjaoskonnas 21.-24. veebruarini 2019 kell 12-20 saab elukohast olenemata eelhääletada kaheksas Tallinna valimisjaoskonnas: v alimisjaoskond nr 7 – Rocca al Mare kaubanduskeskus, Paldiski mnt 102 v alimisjaoskond nr 14 – Solarise keskus, Estonia pst 9 v alimisjaoskond nr 20 – Kristiine keskus, Endla tn 45 v alimisjaoskond nr 37 – Lasnamäe Centrum, Mustakivi tee 13 v alimisjaoskond nr 42 – Linnamäe Maxima XXX, Linnamäe tee 57  valimisjaoskond nr 50 – Magistrali keskus, Sõpruse pst 201 v alimisjaoskond nr 57 – Järve keskus, Pärnu mnt 238 v alimisjaoskond nr 77 – Stroomi keskus, Tuulemaa tn 20 25.-27. veebruarini 2019 kella 12-20 saab eelhääletada Tallinnas kõigis 85 elukohajärgses valimisjaoskonnas ning sõltumata valija elukohast 19 väljaspool oma elukohajärgset valimist korraldavas valimisjaoskonnas. Pirita linnaosas saab hääletada valimisjaoskonnas nr 71 – Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6.

E-hääletamine

Elektrooniline hääletamine võimaldab valijal hääletada valimisjaoskonda minemata. Elektrooniline hääletamine on

ööpäevaringne - see algab 21. veebruaril 2019 kell 9 ja kestab 27. veebruaril 2019 kella 18ni. Täpsem teave elektroonilise hääletamise kohta on kättesaadav aadressilt http:// www.valimised.ee/. E-häält saab muuta üle hääletades elektrooniliselt 27. veebruaril 2019 kella 18ni või hääletades pabersedeliga valimisjaoskonnas eelhääletusperioodil, s.o 27. veebruaril 2019 kella 20ni. Sellisel juhul jääb kehtima vaid pabersedelil antud hääl ning e-hääl tühistatakse. Valimispäeval e-häält muuta ei saa.

R 22.02

L 23.02

P 24.02

E 25.02

Valija saab terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu valimispäeval ka kodus hääletada. Kodus hääletamise soovi korral tuleb esitada taotlus. Taotluse võib esitada kirjalikult elukohajärgsele linnaosavalitsusele või jaoskonnakomisjonile kuni 3. märtsini 2019 (kella 14ni) või telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile 3. märtsil 2019 kella 9–14. Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama: v alija nime; v alija isikukoodi; v alija aadressi; v alija telefoninumbrit; k odus hääletamise põhjust.

Tallinna valimisjaoskonnad 2019. aasta Riigikogu valimistel Pirita linnaosa valimisjaoskondade hääletamisruumide asukohad on järgmised: v alimisjaoskond nr 69 - Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a; v alimisjaoskond nr 70 - Tallinna Padriku Lasteaed, Padriku tee 10; v alimisjaoskond nr 71 - Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6; v alimisjaoskond nr 72 - Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3; v alimisjaoskond nr 73 - Merivälja Kool, Heki tee 16.

T 26.02 K 27.02 N 28.02 R 01.03

L 02.03

EELHÄÄLETAMINE

Maakonnakeskuses hääletamine kell 12.00 – 20.00

9.00 –…

P 03.03.2019

Nr 363 Aleksander Laane Nr 364 Rene Kuulmann Nr 365 Helina Tilk Nr 366 Ulvi Koop Nr 367 Reet Härmat Nr 368 Heiki Valner Nr 369 Ülle Ringmäe Nr 370 Aleksander Pototski Nr 371 Allan Talu Nr 372 Laura Lisete Roosaar Nr 373 Annaliisa Asveit Nr 374 Oskar-Aleksander Lesment Nr 375 Maksim Eriksson Nr 376 Vootele Vaher Nr 377 Olev-Andres Tinn

kell 12.00 – 20.00

Hääletamist ei toimu

…– 18.00

ERAKOND EESTI 200

Nr 811 Kristina Kallas Nr 812 Grigore-Kalev Stoicescu Nr 813 Mart Sander Nr 814 Meelis Niinepuu Nr 815 Toomas Uibo Nr 816 Aleksei Jašin Nr 817 Julia Rustamova Nr 818 Aare Lapõnin Nr 819 Ave Talu Nr 820 Piret Kürbis Nr 821 Anne Kahru Nr 822 Pavel Starkov Nr 823 Ülle Kask Nr 824 Aleksandr Maiorov Nr 825 Erik Vest

C46 M0 Y90 K0

Jaoskonnas hääletamine kell 9.00-20.00

Kodus hääletamine avaldust saab esitada kuni kella 14.00

EESTI KESKERAKOND

Nr 936 Mihhail Kõlvart Nr 937 Mailis Reps Nr 938 Mihhail Korb Nr 939 Imre Sooäär Nr 940 Erki Savisaar Nr 941 Kalle Klandorf Nr 942 Maria Jufereva-Skuratovski Nr 943 Tõnis Mölder Nr 944 Tanel Kiik Nr 945 Vladimir Svet Nr 946 Jüri Kuuskemaa Nr 947 Irina Embrich Nr 948 Peeter Mardna Nr 949 Sergei Ptšjolkin Nr 950 Märt Sults

SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND

Nr 488 Jevgeni Ossinovski Nr 489 Monika Haukanõmm Nr 490 Barbi-Jenny Pilvre-Storgard Nr 491 Anastassia Kovalenko Nr 492 Andrei Hvostov Nr 493 Triin Toomesaar Nr 494 Madle Lippus Nr 495 Karl-Martin Sinijärv Nr 496 Krista Kampus Nr 497 Kristel Rannaääre Nr 498 Kirill Klaus Nr 499 Mihhail Beljajev Nr 500 Allan Kaljakin Nr 501 Maimu Berg Nr 502 Jaak Allik

VALIMISPÄEV

Jaoskonnas hääletamine

E-hääletamine

Nr 238 Siim Kallas Nr 239 Keit Pentus-Rosimannus Nr 240 Andres Sutt Nr 241 Kristina Šmigun-Vähi Nr 242 Ivi Eenmaa Nr 243 Ülle Rajasalu Nr 244 Toomas Kruusimägi Nr 245 Helen Mahmastol Nr 246 Kaupo Nõlvak Nr 247 Juhan Kangilaski Nr 248 Tiit Soorm Nr 249 Rainar Enden Nr 250 Taavi Toppi Nr 251 Margit Elviste Nr 252 Meelis Soll

EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND

Nr 686 Leo Kunnas Nr 687 Endel Oja Nr 688 Mait Talu Nr 689 Riho Nüüd Nr 690 Urmas Simon Nr 691 Raul Öpik Nr 692 Karine Siiak Nr 693 Hasso Uuetoa Nr 694 Veiko Hartwig Valgepea Nr 695 Viljo Tamm Nr 696 Mare Liiger Nr 697 Juhan Kobin Nr 698 Piret Kollo Nr 699 Katrin Linde Nr 700 Kairet Remmak-Grassmann

ERAKOND EESTIMAA ROHELISED

Kodus hääletamine

Riigikogu valimised 2019 N 21.02

ELURIKKUSE ERAKOND

Nr 609 Toomas Trapido Nr 610 Eve Randvere Nr 611 Helen Orav-Kotta Nr 612 Jaanus-Juhan Illend Nr 613 Jüri Kõuk Roost Nr 614 Madis Mark Nr 615 Piret Räni Nr 616 Reet Poom Nr 617 Teet Randma

EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI

Nr 1050 Andrei Orponen

ISAMAA ERAKOND Isamaa sinine (CMYK): 100/15/0/0

Nr 1072 Sven Sester Nr 1073 Viktoria Ladõnskaja-Kubits Nr 1074 Riina Solman Nr 1075 Madis Päts Nr 1076 Kalev Vapper Nr 1077 Lagle Parek Nr 1078 Jüri Trei Nr 1079 Toivo Jürgenson Nr 1080 Tiit Matsulevitš Nr 1081 Jaak Ahelik Nr 1082 Illimar Leppik Von Wirén Nr 1083 Lea Nilson Nr 1084 Heldur-Valdek Seeder Nr 1085 Tiit Naber Nr 1086 Ingo Normet ÜKSIKKANDIDAADID

Nr 1185 Sergei Svjatušenko Nr 1192 Hando Tõnumaa Nr 1193 Maarika Pähklemäe Nr 1196 Ege Hirv

VALIMISED

22. veebruar 2019

VALIMISED

Hääletamis toimingud Riigikogu valimistel 2019 Valija saab elukohajärgses valimisjaoskonnas ning kodus hääletades jaoskonnakomisjonilt hääletussedeli. Väljaspool elukohta hääletamist korraldavas jaoskonnas ning kinnipidamiskohas, asukohas või hoolekandeasutuses saab valija lisaks ühe sisemise ja ühe välimise ümbriku ning elukohajärgse ringkonna kandidaatide nimekirja. Nii hääletussedel, ümbrikud kui ka nimekiri väljastatakse isikut tõendava dokumendi alusel. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, millel on kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood, foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis. Isiku tõendamiseks sobivad traditsiooniliselt isikutunnistus ehk ID-kaart ja Eesti kodaniku pass, aga ka näiteks diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus. Valija võib isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui see on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sellele on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood, foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis ning see on kehtiv. Pensionitunnistust ei käsitleta enam isikut tõendava dokumendina. Hääletussedeli täidab valija hääletuskabiinis üksi ja iseseisvalt. Kui see ei ole füüsilise puude tõttu võimalik, võib teda aidata tema palvel ja juuresolekul teine valija, kuid mitte tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. Hääletamissedelile kirjutab valija selleks ettenähtud kohta ühe kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kui valija rikub hääletussedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal võimalus rikutud sedel uuega asendada. Valija peab rikutud hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne sedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge „tagastatud“ ja sedelit ei arvestata hääletamistulemuste kindlakstegemisel. Elukohajärgses jaoskonnas murrab valija pärast hääletussedeli täitmist selle kokku ja viib jaoskonnakomisjoni liikmele, kes märgistab hääletussedeli pitsatiga. Valija laseb hääletussedeli valimiskasti ise. Kui see ei ole füüsilise puude tõttu võimalik, võib teda aidata teine valija. Kodus toimub hääletamine nagu elukohajärgses jaoskonnas vaid selle erisusega, et hääletussedelit ei märgistata pitsatiga enne valimiskasti laskmist. Väljaspool elukohta hääletamist korraldavas jaoskonnas ning kinnipidamiskohas, asukohas või hoolekandeasutuses murrab valija hääletussedeli pärast selle täitmist kokku ja pistab sisemisse (väiksemasse) ümbrikusse. Nii on tagatud valimiste salajasus, sest sisemisel (väiksemal) ümbrikul puudub valijale viitav teave. Selleks, et valija antud hääl jõuaks õigesse jaoskonda, tuleb väiksem ümbrik omakorda pista suuremasse ümbrikusse, millele on trükitud valija elukohaandmed ja viide hääle andnud valija elukohajärgsele jaoskonnale. Selle alusel jõuabki hääl õigesse valimisjaoskonda. Valija laseb ümbrikesse pakitud hääletussedeli valimiskasti ise. Kui see ei ole füüsilise puude tõttu võimalik, võib teda aidata teine valija. Ümbrikku pitsatiga ei märgistata.

KODU JA AED

22. veebruar 2019

Hoovid korda toetuse taotlemine 2019. aastal Hoovid korda eelarve 2019. aastal on 502 500 eurot. 2019. aastal on Tallinna linnas tegutseval korteriühistul võimalik taotleda linnalt toetust õuealade heakorrastamiseks kuni 70% projekti maksumusest. Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 16000 eurot aastas ning 40000 eurot ühe hoovi kohta, kusjuures toetust eraldatakse Tallinna linna eelarves selleks ettenähtud vahendite piires pärast objekti valmimist. Hoovikorrastustoetuse taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks. Toetust taotletakse tööde tegemiseks enne nende elluviimist. Taotlejal peab olema pädeva asutuse kooskõlastus, kui seda on vaja linna õigusaktide alusel või ehitusteatis või –luba, kui asjaomaste tööde tege-

Kontrollitud kortermajadest oli Põhja päästepiirkonnas tuleohutus korras vaid 22. kortermajal Veebruari esimesel nädalal kontrollis Päästeamet kortermajade tuleohutusnõuete täitmist. Põhja päästepiirkonnas (st Tallinnas ja Harjumaal) oli korras vaid 22 kortermaja. Seekordse reidi jooksul kontrolliti 90 kortermaja, millest 37 asusid Harjumaal ja 53 Tallinnas. „Peamiseks murekohaks on jätkuvalt trepikodades hoitavad esemed - lapsevankrid, jalgrattad, kelgud, potililled ja vana mööbel, mis saavad takistusteks olukorras, kus on vaja kiirelt majast väljuda ning põlema süttimisel tekitavad mürgist suitsu, mis jätab majaelanikud korteritesse lõksu. Palun hoolige enda ja teiste eludest ja hoidke trepikojad asjadest vabad,“ selgitas Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Maret Rannala. 4.-8. veebruarini kestnud kortermaja reidide käigus kontrolliti 90 maja, puuduseid leiti 68 majas. Kokku tuvastati 192 puudust. Põhja päästekeskuse inspektorid alustasid tuleohutusnõuete rikkumiste tõttu 24 menetlust. Sellest aastast on Päästeametil õigus rakendada lihtsamate väärtegude puhul ka lühimenetlust. Tegemist on vähem bürokraatlik menetlus, mille korral on võimalik lihtsamate rikkumis-

te väärteotrahvi menetleda senisest mitu korda kiiremini ja on kindla trahvimääraga, 40 eurot. Lühimenetluse trahve ei kanta karistusregistrisse. Tuleohutusnõuded korteris:  Eluruumis peab olema töökorras suitsuandur. Tahke- või gaasiküttega eluruumi paigalda lisaks ka vinguandur.  Hoolda küttesüsteeme. Hooldatud küttesüsteem on ohutu ja kestab kauem.  Korteri uks võiks olla seestpoolt ilma võtmeta avatav, et tulekahju korral sinna lõksu ei jääks. Tuleohutusnõuded kortermaja ühiskasutataval pinnal:  Hoidke ühiskasutatavad väljumisteed puhtana, esemetest vabad. Trepikoda on ehitatud nii laiaks just seepärast, et kui ohuolukorras kõik majaelanikud korraga väljuda soovivad, siis on see võimalik.  Väljumisteele jäävad uksed peavad olema võtmeta avatavad juhuks, kui ole-

te tulekahju või muu õnnetuse korral võtmed tuppa või jope taskusse unustanud. Selliselt ei jää te lõksu ning saate ohutult hoonest väljuda.  Kui keldri uks avaneb trepikotta, peab see olema tuletõkkeuks, et keldritulekahju korral ei leviks suits trepikotta. Vastasel juhul jääb õnnetuse korral kogu maja rahvas lõksu ega pääse välja. 2018. aastal hukkus eluhoonete tulekahjudes 45 inimest, neist korterelamutes 22 ja eramajades 21. Lisaks hukkus 1 inimene suvilas ja 1 ridaelamus. Sel aastal on tulekahjudes hukkunud juba 8 inimest. Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist igapäevaselt, kuid lisaks tehakse eelmisest aastast reididena kontrollkäike kogu Eestis. Süstemaatilised kontrollkäigud annavad tuleohutuse olukorrast realistlikuma ülevaate ning loodetavasti paneb inimesi rohkem mõtlema enda ohutusele ja täitma tuleohutusnõudeid.

Restaureerimistoetuse taotlemise koolitused Tallinn maksab 2019. aastal restaureerimistoetust kogusummas 225 000 eurot, mis on 25 000 euro võrra rohkem kui mullu. Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonna kasutamise koolitused restaureerimistoetuse taotluste esitamiseks toimub 15. märtsil kell 13.00-15.00 Tallinna Linnavolikogu istungitesaalis, Vana-Viru tn 12. Koolitustele on soovitav eelregistreerida veebivormilt: https://www.tallinn.ee/Koolitusele-registreerumine . Restaureerimistoetuse taotlus tuleb esitada hiljemalt 29. märtsiks 2019. Toetuse maksimaalseks suuruseks ühe projekti kohta on 20 000 eurot. Toetuse andmise eesmärk on Tallinna linnas ajastutruu miljöö, arhitektuuri ja materjalikasutuse säilitamine. Toetuse andmine aitab tasakaalustada muinsuskaitseseadusest ja miljööväärtuslikest hoonestusaladest tulenevalt eraomandile seatud rangemaid

piiranguid ning innustab ajalooliste originaaldetailide restaureerimist. Restaureerimistoetuse andmise kord reguleerib Tallinna linna haldusterritooriumil paiknevate kultuurimälestiste ning nii muinsuskaitsealal, miljööväärtuslikel hoonestusaladel kui ka üldplaneeringuga määratud juhtudel väljaspool miljööväärtuslikke hoonestusalasid paiknevate arhitektuuriliselt väärtuslike ja väga väärtuslike hoonete restaureerimistöödeks ning eeskujuliku restaureerimistöö tunnustamiseks ette nähtud toetuse taotlemist, taotluse menetlemist, toetuse maksmist ja kontrolli toetuse kasutamise üle. Restaureerimistoetust saab eelmisest aastast taotleda ka Tallinna Projekti – ja tegevustoetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas, see on teinud toetuse taotlemise palju lihtsamaks ning toetuse andmise menetlus kiiremaks. Lisainformatsiooni saab lugeda veebilehelt http:// www.tallinn.ee/est/ehitus/muinsuskaitse-7.

miseks on ehitusteatis või –luba nõutav ehitusseadustiku alusel. Taotluses tuleb märkida projekti eelarve, tehtavate tööde kirjeldus, ehitusteatise või –loa number, kui kavandatava töö tegemiseks on see nõutav ja raieloa või hoolduslõikusloa number, kui luba on nõutav. Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: taotlejal puudub riiklike ja kohalike maksude võlg ning tal kas ei ole linna ees muid võlgnevusi või on ajatatud võlgnevused tasutud maksegraafiku kohaselt; taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust; taotleja peab olema kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse enne taotluse esitamist. Lisainformatsioon www.tallinn.ee.

Tallinnas tegutseb korteriühistute infopunkt Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7) on kolmapäeviti taas avatud korteriühistute infopunkt. Eesti Korteriühistute Liidu juristid annavad teenindussaalis korteriühistute esindajatele ja korteriomanikele tasuta nõu 6. veebruarist 26. juunini ja 4. septembrist 18. detsembrini kolmapäeviti kell 9-12 ja 13-17. Tegevus toimub piiramatu ajaga konsultatsiooni ehk probleemide suulise menetlemise teel kohapeal. Lepingu sisuks on tasuta õigusalase abi andmine kortermajade elanikele korteriomandi valitsemise ja majandamise; korteriomanike ning ühistu kui juriidilise isiku õiguste ja kohustuste ning teistes kortermajades elamisega seotud tsiviil-, haldus-, väärteo-, kriminaalõiguslikes küsimustes jpm. Lisaks korraldavad linnaosavalitsused korteriühistute esindajatele re-

gulaarselt teabepäevi ja linn toetab ka Eesti Korteriühistute Liidu korteriühistute foorumi korraldamist. Toetatakse ka koolitustel osalemist - koolitustoetust saab küsida Eesti Korteriühistute Liidu või Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu korraldatud koolitustel osalemiseks.

Projekt „Roheline õu“ Projekti eelarve 2019. aastal on 40 000 eurot. Haljastustoetus on mõeldud Tallinna linna territooriumil asuvatele korteriühistutele. Haljastustoetuse suurus korteriühistu kohta on kuni 60% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 600 eurot aastas. Võimalik taotleda taotluse esitamise aastal pärast toetatavate tegevuste teostamist ning taotleja poolt nende eest esitatud arvete tasumist. Haljastustoetust võib taotleda hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seoses järgmisteks tegevusteks:  puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamine ja istutamine;

 lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmine ja paigaldamine, istutusmaterjali soetamine ja istutamine;  muru rajamine, sambla tõrje;  puude raie ja hoolduslõikus;  eelnevates punktides loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmine. NB! Loetletud tegevusteks vajalike tööriistade ja muu inventari ostmiseks toetust ei anta. Lisainformatsiooni saab lugeda veebilehelt - https://www.tallinn.ee/Teenus-Projekt-Roheline-ou.

TALLINNA TARBIJAÕIGUSTE PÄEV EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU, TÕNISMÄGI 2

OSALE TASUTA

2. APRILL 2019 KELL 11.00-15.00 11.00 11.15

Avasõna Aivar Riisalu, abilinnapea

Eluruumide üürimine – kas närvikulu või lihtne teenistus? Evi Hindpere, Raid & Ko Kinnisvaraja Õigusbüroo; Kinnisvarakool

12.15

13.00

Makselahendused väikeettevõtjatele – ettevõtluskonto ja lihtsustatud palgamakse. Henri Lindeberg, Maksu- ja Tolliamet

14.00

Toit, märgistus ja toitumine. Raivo Vokk, Tallinna Tehnikaülikool

Kosmeetika ja tarbekeemia – millele pöörata tähelepanu? Natali Promet, Terviseamet

Info 640 4232 facebook.com/ettevotlusamet www.tallinn.ee/tarbija

VARIA

22. veebruar 2019

Elukohajärgse kooli taotluste vastuvõtt algab Tallinnas 1. märtsil Esimeste klasside õpilastele elukohajärgse kooli määramise taotlusi saab Tallinna Haridusametile esitada 1.-15. märtsini, ülelinnalise vastuvõtuga koolides on vastuvõtt juba alanud. Tallinna linnavalitsus kinnitab, et kõigile Tallinna lastele on kindlustatud õppekoht ühes elukohajärgses munitsipaalkoolis. Märtsis saavad vanemad esitada Tallinna Haridusametile taotluse esimesse klassi astuvale lapsele elukohajärgse kooli määramiseks. Eelmisel aastal esitasid vanemad kokku üle 3000 taotluse. Taotlusi saavad 1.–15. märtsini esitada Eesti Rahvastikuregistri (RR) andmetel Tallinnas elavad isikud. Pabertaotlusi võetakse vastu Tallinna Haridusametis (Estonia pst 5a, 3. korrus). Taotluste vormid on nii eKoolis kui ka haridusameti kodulehel avatud 1. märtsist. Koolide määramisel arvestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning Tallinna linnas kehtiva korra alusel eelkõige elukoha lähedust koolile ja õdede-vendade õppimist samas koolis, võimalusel ka vanemate soo-

ve. Kui lapsevanemad ei ole taotlust esitanud, määratakse elukohajärgne kool RR andmete alusel. Lastevanematel, kelle lapsed on 1. märtsiks saanud koolikoha ülelinnalise vastuvõtuga koolis, ei ole vaja enam taotlust esitada. Erivajadustega laste koolides – Lasnamäe Põhikoolis, Ristiku Põhikoolis, Tallinna Heleni Koolis, Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis, Tallinna Tondi Põhikoolis ja Õismäe Koolis – saab õppima asuda SA Innove koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. Kogu esimesse klassi astumisega seotud info leiab Tallinna Haridusameti kodulehelt www.tallinn.ee/haridus rubriigist „Leia kiiresti“ > „Esimesse klassi 2019“. Kõikide Tallinna koolide kontaktid leiate rubriigist „Kontaktid“. Lapsevanemate küsimustele vastavad vajadusel Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna spetsialistid. Tallinna Haridusamet (Estonia pst 5a, 10143 Tallinn) on avatud: E 08.15-18.00; T, K, N 08.15-17.00 ja R 08.15-16.00.

EAK ATE U J UM I S- J A LI I KUMI STR EENI N GUD PI R ITA L NB! Ajakava on muutunud! Ujumistreeningud toimuvad 13.03, 27.03, 10.04 ja 24.04 kell 14.30.

Liikumistreeningud toimuvad 27.02, 20.03 ja 17.04 kell 14.30.

Tallinna Keskraamatukogu kutsub lugema ja mängima „Mängime ja loeme: lugemismängud“ toimuvad Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduses (Estonia pst 8) laupäeviti 9. ja 16. märtsil ning 6. ja 13. aprillil kell 11. Ootame lugemismängudest osa võtma 5–9-aastaseid lapsi, kelle lugemisoskus vajab harjutamist. Ürituste eesmärgiks on tekitada lastes lugemishuvi ning toetada ja arendada lugemisoskust läbi mängu. Mängujuhtideks Puzzle 1 (Medium, difficulty rating 0.48) – logoon Eesti Lugemisühingu liikmed

UJUMISTREENINGUD TOIMUVAD MERIVÄLJA KOOLI UJULAS JA LIIKUMISTREENINGUD PIRITA SOTSIAALKESKUSES. TREENINGUTESSE ON OODATUD PIRITA EAKAD LIIKUMISHUVILISED.

peedid, õpetajad ja eripedagoogid. Mängudest osavõtt on tasuta. Lugemismängude läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. Projekt toimub koostöös Eesti Lugemisühinguga. Kohtade arv on piiratud. Osalemiseks on vajalik igale mängukorrale eelregistreerida e-posti aadressil laste@tln.lib.ee või telefonil 683 0914 või raamatukogus kohapeal (Estonia pst 8).

7 6 3

Vajalik on eelregistreerimine Pirita Sotsiaalkeskuses (Metsavahi tee 4), kirjutades sotsiaalkeskus@piritavak.ee või helistades 6069050.

1 3

6 5

6 1 5

2 3

9 1

8 6

5 8

Generated by http://www.opensky.ca/sudoku on Mon Feb 18 10:39:24 2019 GMT. Enjoy!

10 VABA AEG

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 SÜNDMUSED UUS NÄITUS Teatriloolase ja fotograafi Rait Avestiku fotonäitus „Meie marionetid. Meie, marionetid“ Pirita Vaba Aja Keskuses 1. märts-7. aprill 2019. Suureformaadilised portree- ja grupifotod teatri Marionett marionettnukkudest on eelkõige selle teatristiili populariseerimise teenistuses. Teisalt on nukkude näol tegemist kõrgeima klassi käsitööga, millega täna saavad hakkama vähesed. Fotodel olevate 101 figuuriga rõhutab autor heatahtlikult ka sõna „marionett“ aegumatut metafoorsust. Näitusel välja pandud fotodel olevad marionetid kuuluvad Tallinnas asuvale harrastusteatrile Marionett, mille 1962. aastal lõi ooperiteatri Estonia solist Harri Vasar (1926-1994). Esile tõstetud marionettidest suurem osa ongi nukumeistri, näidendite autori ja kunstniku Vasara valmistatud. Lisaks näeb fotodel ka teatri praeguse juhi Mart Puusti käsitööd. KINOÕHTU. Kaks uut kodumaist suurfilmi keskuse kinoekraanil! 15. märtsil kell 16.00 linastub keskuse kinoekraanil Jaan Kolbergi ja Meelika Lehola uus dokumentaalfilm „Lagle rännakud“ mis räägib Eesti ühiskonnategelasest, kunagisest poliitvangist ja väga erilisest naisest Lagle Parekust. Kell 18.00 linastub oodatud kodumaine suurfilm „Tõde ja õigus“ (filmi pikkus 2 h ja 45 min.) Piletid 4/3 KIRBUTURG PIRITA VABA AJA KESKUSES TULEB TAAS! ÜLESKUTSE KAUPLEJATELE! Kapituulutuse hooaeg kogub tuure, samuti Kirbuturg Pirita Vaba Aja Keskuses. Kirbuturule ootame kauplema kasutatud riiete, jalatsite, lastekaupade, mänguasjade, omavalmistatud käsitöö, raamatute, kodukaupade, aiasaaduste, vanavara ja muu seisma jäänud kila kolaga. Müügikohale registreerumine toimub 18. märts-28. märts 2019 elektrooniliselt, broneerimislink avaneb keskuse kodulehel 18. märtsi hommikul kell 10.00. Kauplemiskoha tasu on 8 eurot. Kohtade arv on piiratud! Lisainfo www.piritavak.ee ja keskuse FB lehel.

Laste ja noorte tantsuvõistlus „Astu Üles“ toimub 13. aprillil kell 15.00. Võistlusele on oodatud osalema kõik noored vanuses 7-12 Tallinnast ja Harjumaalt. Tantsuvõistluse eesmärk on anda tantsu armastavatele noortele võimalus oma võimed ja oskused läbi isetegemise ja omaloomingu proovile panna. Kohal on professionaalne zhürii, jagatakse meeneid ja auhindu! Võistlus on osalejatele ja pealtvaatajatele tasuta! Täpne info ja registreerimine Kose Vaba Aja Keskuse ja Mähe Vaba Aja Keskuse FB lehel. HUVITEGEVUSED HOOAJAL 2019-2020 Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak.ee või liitudes uudiskirjaga piritavak.ee/est/uudiskiri Huviringidesse registreerumine tel. 6 457 625 või piritavak@piritavak.ee. Facebook: www.facebook.com/PiritaVaba-Aja-Keskus.

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4

12. märts kell 13.00 Loeng ja arutelu teemal ‚‘Kuidas tulla toime lähedase inimese kaotusega. Lähedase inimese surm lööb segamini mahajääjate igapäevase elurütmi. Kaotusega kaasnev lein on isiklik ja vajab läbitöötamist. Läbitöötamine eeldab aja ja ruumi andmist leinaga seotud mõtetele, tunnetele ja küsimustele. Leinates jäetakse lahkunuga hüvasti ja püütakse jõuda toimetuleku tasandini, mil ollakse suuteline edasi elama uues enese- ja maailmamõistmises. Loengu ja vaba arutelu viivad läbi Jõgevamaa ohvriabi töötaja Rita Kaasik ja muusikaterapeut Kertu Soonberg. Pakume teed ja kohvi. Tasuta. 17. märts kell 15.00 Keskpäevatants. Tantsuks mängib Mati Kärmik. Pilet 3 eurot. 29. märtsil kell 16.30-19.30 toimub Pirita Sotsiaalkeskuse saalis dementsusega inimestele ja nende lähedastele tugigrupp. Püüame leida vastuseid osalejate küsimustele ja probleemidele. Ette registreerimisega korraldame ka dementsusega inimestele tegevustoa. Palume registreerida kõigil osalejatel telefonil 55 636 076 või e-kontaktil hsh@eludementsusega.ee. Tugigruppi korraldab MTÜ Elu dementsusega ja De-

22. veebruar 2019

mentsuse kompetentsikeskus. Nüüd ka võimalus helistada Dementsuse infoliinil 6 446 440

28. märts kell 16.00 Nipinurk. Valmistame ise käepärastest vahenditest unenäopüüdja.

NÄITUS Alates 8. märtsist olete oodatud külastama Pirita Sotsiaalkeskuse saalis Ülla Pritsi õlimaalide näitust „Mis värvi on armastus..“

Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: http://www.piritavak.ee/kose. E-mail: kose@piritavak.ee, tel. 6 006 391. Facebook: www.facebook.com/kose. vabaajakeskus. Instagram: Kosevabakas

Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 5. märts kell 16.00 tähistame Vastlapäeva. Võta kelk kaasa. Vaatame, kes teeb pikima liu. Peale kelgutamist joome noortekas sooja teed ja sööme vastlakukleid. 7. märts kell 16.00 mängime lumesõda, võimalusel lumememmede ehitamine. Olenevalt ilmast, katsume talvest veel viimast võtta. 11. märts kell 16.00 Lauamängude õhtu. Mängime põnevaid lauamänge. 13. märts kell 16.00 Robootika päev. Õpime ise põnevaid mehaanilisi roboteid tegema. 15. märts kell 16.00 Kose Kokkab. Valmistame ühiselt põneva ja eksootilise nuudliroa Aasia köögist. 18. märts kell 16.00 DIY-teeme ise omale koti. Sobib nii sussikotiks, trennikotiks kui ka lihtsalt poes käimiseks. Tule ja tee endale ise omanäoline kandekott. 20. märts kell 16.00 Pop Corni pidu. Teeme magusat ja soolast pop corni. Kose eakate hommik toimub 21. märtsil kell 11.00. Hea võimalus kokku saada ja arutleda elust ja ilmast kohvitassi taga. 25. märts kell 16.00 Pinksiturniir. Parimatele auhinnad!

HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 5. märts kell 15.00 Vastlapäev. Küpsetame vastlakukleid ja kõik, kes näitavad meile video oma pikast liust, saavad auhinna.

se fotovõistluse, mis toimub vahemikus 18. märts – 22. märts. Auhindade võitmiseks peavad noored postitama oma pildi avalikult Facebooki või Instagrammi, panema juurde #mahevak #mahekevad või saatma oma kevadise pildi e-mailile mahe@piritavak.ee. Täpsema info saab noorsootöötajate käest. 19. märts kell 16.00 Tüdrukute päev. Voolime savist ehete aluseid ja küpsetame kaerahelbe küpsiseid. 20. märts kell 16.00 Kevade alguse meisterdamine. Meisterdame dekoratsioonid ja kaunistame keskuse kevadiselt. 21. märts kell 16.00 Poiste päev. Xbox on terve päev ainult poiste päralt. Lisaks teeme koos poistega maitsvaid snäkke.

7. märts kell 16.00 Kunsti-ja meisterdamis töötuba. Päev täis loomingulisi kunsti-ja meisterdamistegevusi. Võimalus meisterdada kaarte, dekoratsioone, saviga voolida, ökoloogilist pildiraami meisterdada jpm.

22. märts kell 16.00 Kevade alguse fotovõistluse lõpp ja autasustamine. Toimub kevadise fotovõistluse võitjate autasustamine. Oodata on eriti häid auhindu!

8. märts kell 16.00 Naistepäeva küpsetamine. Küpsetame naistepäevaks kooki. Oodatud on kõik!

26. märts kell 16.00 Fotograafia ring. Noortel võimalik kasutada keskuse peegelkaamerat ja õues teha kevadisi pilte.

12. märts kell 16.00 Fotograafia ring. Noortel võimalik kastuda keskuse peegelkaamerat ja teha peidetud pilte. 13. märts kell 16.00 Noorelt noorele kokkamine, Sellel päeval on noortel võimalus tulla ise kokkama teistele noortele. Parima ideega noor annab eelnevalt teada, mida soovib valmistada ja meie ostame vajalikud vahendid. Registreeru hiljemalt 12. märts kell 17:00 aadressil mahe@piritavak.ee /tel:53004080 või keskuses kohapeal. 14. märts kell 16.00 Emakeelepäeva viktoriin. Seikluslik viktoriin õues koos maitsvate auhindatega. 15. märts kell 16.00 Kunsti-ja meisterdamis töötuba. Päev täis loomingulisi kunsti-ja meisterdamistegevusi. Võimalus meisterdada kaarte, dekoratsioone, saviga voolida, ökoloogilist pildiraami meisterdada jpm. 18. märts kell 12.00 Kevade alguse fotovõistlus. 20. märts algab kevad ja selle tähistamiseks korraldame kevadi-

27. märts kell 16.00 Viktoriinide õhtu. Toimuvad põnevad viktoriinid erinevatel teemadel. 28. märts kell 16.00 Kunsti- ja meisterdamis töötuba. Päev täis loomingulisi kunsti-ja meisterdamistegevusi. Võimalus meisterdada kaarte, dekoratsioone, saviga voolida, ökoloogilist pildiraami meisterdada jpm. Kasutame keskuses olevaid vahendeid. Registreeru hiljemalt 27. märts kell 17:00 aadressil mahe@piritavak.ee / tel:53004080 või keskuses kohapeal. 29. märts kell 16.00 Kokandusring. Ringitegevuse eesmärgiks on õppida edaspidiseks eluks kasulikke oskusi ning saada harjumus iseseisvalt süüa valmistada. Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee. Tel. 605 9516. www.piritavak.ee/mahe ja www.facebook.com/mahevabaajakeskus. Instagram: Mahe

REKLAAM 11

22. veebruar 2019

HEMORROIDIDE RAVI ILMA OPERATSIOONITA saatekirjata ja järjekorrata Tallinnas. Vastuvõtt al. 40€. — www.vita.ee 669-0806 Hoonete soojustamine puistevillaga, teostame ka vajalike eeltöid. Konsultatsioon objektil TASUTA! Puistemees OÜ, tel. 5016689, ken@puistemees.ee Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puude/okste langetamine ning viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Tel.nr: +372 5348 7318, e-post igor@inkteenused.ee Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 53 529 476 email: mehitus@gmail.com Viljapuude hoolduslõikus. Tel. 6 2323 80, 5225 103 Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, telefon: 516 8180 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 50 45 215, 51 45 215, info@est-land.ee. Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. e-mail:margus@korvent.ee, tel. 5526281 Litsenseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ventsüsteemide puhastus, ka korterelamutes. Küttekollete ehitus, paigaldus ja remont. Akti väljastamine Päästeameti ja kindlustusseltside jaoks. 56900686, korsten.korda@gmail.com. Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www.nagusul.ee Koguja soovib osta eesti ja vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid, ordeneid, margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokumente, etikette, silte jne. Kuulutus ei aegu. Iga päev 1121. Tel.55955996, harvem 6570263. Koduteenus eakale inimesele: poes ja apteegis käimine; koristusabi; küttepuude tuppa toomine või ladumine; asjaajamised erinevates ametiasutustes; lihtsamad aiatööd; surnuaias käimine ning haua korrastamine; saatmis-ja transporditeenus; maniküür ning pediküür; hinge kosutamine, vestlused, ajalehtede ettelugemine; õues jalutamine. Tunnipõhine teenus 10 eurot/tund. Kohale tulemise tasu 5 eurot. Telefon: 53 80 51 33. Remonttööd ja kindlustusjuhtumid eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. 5100250, raul@vivamees.ee Mina, naaberküla mees Meriväljalt, sooviksin osta omakandi rahvalt antiiki ja vanavara! Mõelge sellele, kui kevadise suurpuhastuse ajal asju ära viskamas olete! Tel. +3725030655 ja jaanus@idla.ee. Soovin osta enda kasutuseks suvila Randverre, või Mähele, võib pakkuda ka väiksemat maja Piritale, võib vajada kapitaalremonti, sest endal aeg ja oskused remondiks olemas! Tel.56693386 Henry Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 6020906 ja 5011628 Tim Ohtlike puude langetamine ja õunapuude lõikus.Tel 5210334 Puulangetus ja hooldus kvaliteetselt ning turvaliselt. Tel. 51979229, www.hbhaljastus.ee. Meilt saab taas tellida kartulit, köögivilju ja mett! Tellimusi võtame vastu igapäevaselt. Tellimiseks ja lisainfo saamiseks helistage TEL 58652190. Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvärava komp- lekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplektkuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee

TELLI VASTLAKUKLINDIST! VIIMSI CAFÉ LYO

osiga. erineva mo 3 ja re o o k e või Ehtsa vahu @cafelyon.e si m ii v s u ine Esita tellim on.ee/tellim www.cafely

Reedel, 8. märtsil kl 19:00

TÄHISTA NAISTEPÄEVA VIIMSI CAFÉ LYONIS! ESINEB NELE-LIIS VAIKSOO KLAVERIL OLAV EHALA. 3-käiguline õhtusöök ja kontsert maksab 39.Broneeri laud viimsi@cafelyon.ee ja tutvu menüüga www.cafelyon.ee.

Otsime rõõmsameelset, heatahtlikku ja kannatalikku lapsehoidjat 2 aastastele kaksikutest poistele. Hoidjat vajame teisipäeviti ja neljapäeviti ajavahemikul 10-14ni. Elame Maarjamäel. Poistega on vaja õues käia, toas mängida ja nende aega huvitavalt sisustada. Edaspidi ja eraldi kokkuleppel võib hoidjat vaja minna ka muudel aegadel. Meie telefon on 5127127. Huvi korral võtke julgesti ühendust! Viljapuude ja hekkide lõikus. Tel. 56630024 Eratunnid matemaatikas ja füüsikas põhikooliõpilasele. Kontakt-tunnid Meriväljal. Tel. 5177611, javar@javar.ee, www.javar.ee. Kevadine viljapuude hooldus- ja noorenduslõikus. Tel 555 18 638. Viljapuude hooldus ja noorenduslõikus, võra kujundamine tugevaks ja viljakandvaks, viljakande alguse, perioodilisuse ja saagikuse reguleerimine. Hekkide pügamine. Okste äravedu. Tel. 5106830 aednik Lembit Lennu Pirita Lasteaed pakub ajutist tööd õpetaja abile, alates 14. märtsist 2019 (2-3 kuuks). Info tel 6238 783 MÜÜA KUIVI KÜTTEPUID 40-L VÕRKKOTTIDES KOHALETOOMISEGA.OSTAME METSAMAAD JA RAIEÕIGUST. puiduterminal24.ee Tel 53322711 EHITUSMEHED OOTAVAD TÖÖPAKKUMISI: MAJADE, KORTERITE REMONT JA EHITUS! BRIGAADIL 20 AASTANE TÖÖKOGEMUS. HINNAD SOODSAD, TÖÖ KVALITEETNE! Magnar2@ gmail.com. Tel: 55902621

12 REKLAAM

22. veebruar 2019

Taastusravi ja rehabilitatsioon

www.facebook.com/ piritalinnaosa/

Omame pikaajalist kogemust ortopeedilise, neuroloogilise, kardioloogilise ja sisehaiguste taastusravi valdkonnas. Taastusravil on tihe sünergia haiglas pakutavate rehabilitatsiooniteenustega, mille eesmärgiks on toetada inimeste iseseisvat toimetulekut.

Füsioteraapia

Elektriravi

Parafiinravi

Tegevusteraapia

Laserravi

Loovteraapia

Psühhoteraapia

Magnetlaserravi

Rehabilitatsioon lastele

Kõneravi

Ravimassaž

Külmaravi

Taastusravi teenuseid pakutakse Eesti Haigekassa tingimustel. Rehabilitatsiooniteenust pakume Sotsiaalkindlustusameti saatekirja alusel. Fertilitas Viimsis Kaluri tee 5a Haabneeme Viimsi vald

Mustamäe polikliinik A.H. Tammsaare tee 47 Tallinn

Kesklinna polikliinik Kaupmehe 4 Tallinn

Registratuur: +372 605 9600 +372 605 9601

Registratuur: +372 664 6444 +372 664 6445

Registratuur: +372 660 4072 +372 646 3539

www.fertilitas.ee

Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!

KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja Gerttu Blank, telefon 6 457 629, e-post gerttu.blank@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.