30. oktoober 2020 NR 10 (303)
www.facebook.com/piritalinnaosa
PMG ja Merivälja kool laienevad, Merivälja lasteaed saab uue maja Aastaid Pirita linnaosas lahendamatuna püsinud koolikohtade kriis saab leevendust. 2021. aastal alustatakse nii Pirita majandusgümnaasiumi juurdeehituse kui ka Merivälja kooli laiendamisega ning Merivälja lasteaiale uue hoone ehitamisega. Pirita majandusgümnaasium (PMG) Lähima kuu jooksul peaks valmima kooli laiendamise eskiislahendus. Seejärel kuulutatakse välja projekteerimise hange. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, pannakse juurdeehituse nurgakivi järgmisel suvel. Pirita majandusgümnaasiumi ruumiprogrammi kavandamisel on aluseks koolikohtade üldine vajadus Pirital ja õpilas-
te arvu kiire kasv PMG-s. Juurdeehitus rajatakse kohta, kus praegu on õppehoonetevaheline sisehoov ning sellest moodustuks mitmeotstarbeline aatrium. Samuti projekteeritakse ümber teised õppehooned. PMG koolihoone praeguses kohas valmis 1950. aastal, kooli juurdeehitis 2003. aastal. Kokku õpib PMG-s 920 õpilast, mis on aegade suurim õpilaste arv.
Pirita ootab kaasava eelarve ideid
Merivälja kool Aastaid on ruumikitsikuses vaevelnud ka Merivälja kool. Praegu aitavad seda lahendada moodulid, mis on neil lepingu järgi kuni 2022. aastani ja asuvad sealse lasteaia hoovis. Kuna Meriväljal kooli territooriumil maja laiendamseks enam ruumi ei ole, on võimalik ruumikitsikusest
Merivälja lasteaed Merivälja lasteaia praegune hoone lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus maja, sest eelmise sajandi keskpaiga tüüpprojekti järgi ehitatud lasteaed ei vasta tänapäeva nõuetele. Planeeritaval uuel lasteaiahoonel on üks maaalune ja kaks maapealset korrust. Hoone lõunakülge on kavandatud terrass, mis looks seose sise- ja välisõpperuu-
mi vahel. Uues hoones on ruumi kümnerühmalisele lasteaiale. Lammutustööd peaksid algama 2021. aasta suve teisel poolel ja uus maja avatama 2022. aasta sügisel. Ehitustööde ajaks leitakse lastele uus päevakodu Pirita linnaosas. Merivälja lasteaia praegune maja avati 1967. aastal, lasteaias käib paarsada last.
väljapääs lisada olemasolevale majale üks korrus ja selle plaaniga liigutaksegi edasi. Merivälja kool avati 1948. aastal kolmeklassilisena ja 1993 korraldati ümber kuueklassiliseks. Septembris 2015 muudeti põhikooliks. Merivälja koolis õpib 550 õpilast.
Linnavalitsus algatas esimest kor da kaasava eelarve projekti. Inves teeringute kogumaht on 2021. aastal 800 000 eurot. Kaasava eelarvega saab järgmisel aastal igas linnaosas ellu viia projek ti, mille linnaosa elanikud on ise väl ja pakkunud ja ise valinud. Kindlasti saab leida lahenduse ka mõnele kit saskohale ja selleks saab iga linlane anda oma panuse. Oodatud on ettepanekud linna ositi, arvestades iga linnaosa eri päraga. Ideid võib esitada linna vee bilehel, paberil linnakantselei teenin dusbüroos (Vabaduse väljak 7) või lin naosavalitsusele. Pirita ideid oota me e-aadressile pirita@tallinnlv.ee või paberkandjal Kloostri tee 6, Tal linn 11911. Hääletuseni esitatud idee de üle plaanitakse jõuda jaanuarikuu teises pooles. Lõpuks kinnitab kaasa va eelarve linnavolikogu. Igas linnaosas teostatakse üks projekt maksumusega keskmiselt 100 000 eurot, kuid olenevalt ela nike arvust piirsummad linnaositi erinevad. Esitatavad projektid pea vad mahtuma ettenähtud eelarve piiresse ja töid peab olema võima lus teha 2021. aastal. Eeldus on ava lik kasutus ja positiivne mõju linna keskkonnale.
2
JUHTKIRI / LINN
30. oktoober 2020
JUHTKIRI
Oktoobris oli asju
A
eg on taas sealmaal, et möödunud kuu toimetamised kokku võtta ja heita pilk aasta lõpule. Oktoober on Pirital olnud tegus kuu ning on olnud ka särt-
su ja särisemist. Pööraselt kiired päevad on olnud haridusvallas. Kuigi tulemusi saab näha alles ületuleval aastal, on käima lükatud kahe koolimaja laiendamine ja lasteaia ehitus. Pole saladus, et Pirita koolid on aastaid ruumipuuduses vaevelnud ja kui nüüd korraga kaks kooli ruumikitsikusest välja pääsevad, kõlab see vaat et murranguliselt. Praegune plaan näeb nii Pirita majandusgümnaasiumi kui ka Merivälja kooli laiendamist ning Merivälja lasteaiale uue maja ehitamist. Lõplikud investeerimisotsused teeb linnavolikogu, aga on põhjust olla lootusrikas. Mul on hea meel, et Pirita on saanud valgemaks ja teed siledamaks. Esimest korda Pirita ajaloos remonditi suve jooksul kvartalisiseseid teid üle miljoni euro eest. Ajakohase valgustuse saab Pirita lasteaia õu ja lambid löövad särama ka neil tänavatel, kuhu seni polnudki tänavavalgustust rajatud. Põdrakanepi tee on üks neist. Kuu algus oli aga pingeline. Paljud küsisid, kas Merivälja tee 33 projekt tuli siis tõesti seisma panna. Vastus on jah, sest selgus, et kinnitatud projekt on üks, ehitus käib aga hoopis teist joont pidi. Nüüd on pall arendaja käes – kas ehitab projekti järgi või tuleb arendusega otsast alata.
P
irital on plaanis ka päris uusi tegemisi või siis traditsiooniliste ettevõtmiste uutmoodi tegemisi. Näiteks jagasime sel sügisel helkureid koos sisekaitseakadeemia kadettidega. Üheskoos jaotasime laiali 2500 helkurit. Esimest korda korraldame enne jõule Pirita kloostri varemete vahel jõulumaa, mille põhisuund pole mitte kaubandusel, vaid põneval kultuuriprogrammil ja isetegemisrõõmul. Aastavahetusel on põhjust pilgud teletorni poole pöörata – seal tuleb võimas tulesõu. Ja neile, kes kurvastasid, et Pirita linnaveised ära läksid, võin lohutuseks öelda, et nad tulevad järgmisel kevadel jälle. Hubaseid sügisõhtuid ja kui välja lähete – kandke helkurit! Tõnis Liinat, Pirita linnaosa vanem
Pirital remonditi suvel rohkem kui miljoni euro eest teid Punkti hoogsale teeremondisuvele pani Künnapuu tänava uus asfaltkate. Erinevad remonditööd läksid maksma kokku 1,2 miljonit eurot. Alates aprillikuust kuni oktooobri lõpuni tehti linnaosa teedel ja tänavatel nii taastusremondi- kui ka hooldusremonditöid. Kõige suuremahulisem oli taastusremont, mille käigus laotati tänavatele üle 10 000 ruutmeetri uut asfalti. Osaliselt või tervenisti remonditi Kressi tee, Astla tee, Jasmiini tee, Vabarna tee, Kõlviku tee, Look-
Pirita Linnaosa Valitsus korraldab Merivälja tee 42 projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda 2.–16.11. 2020 Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 toas 128 tööpäevadel. Võimalusel tutvuda materjalidega elektroo nilisel teel. Huvitatud isikuil on samal ajavahe mikul võimalik esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. Kui nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soo
AS K-Projekt korraldab 24. novembril kell 17 Pirita Linnaosa Valitsuse saalis (Kloostri tee 6, ruum 123) Merivälja tee 80, Puki tee 29 ja 31 kinnistute (Maxima) detailplaneeringu lahendust tutvustava avaliku arute lu.
lev tee, Niidu tee, Varsaallika tänav jt. Viimasena sai uue asfaltkatte Künnapuu tee. Kokku on tänavu taastusremonditöid tehtud üle 700 000 euro eest. Taastusremondiga uuendati sõiduja kõnniteede asfaltbetoonkate, vahetati välja lagunenud äärekivid ja vanad kaevupäised nn ujuvat tüüpi kaevupäiste vastu. Asfalteeriti juurdepääsuteed kinnistutele. Samuti tehti haljastustöid. Samal ajal taastusremondiga tehti linnaosas teede hooldusremonditöid – freesiti väl-
vib haldusorgan asja arutada ilma avalikku is tungit pidamata. Merivälja tee 42 kinnistu on elamumaa siht otstarbega, suurus 1015 m². Merivälja tee 42 kinnistu paikneb kehtesta tud Merivälja tee 40 kinnistu detailplaneerin gu alas, millega määrati Merivälja tee 42 kin nistule ehitusõigus 2-korruselise üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, üksikelamu katu se kaldeks kavandati 30 kuni 45 kraadi. Taot luse kohaselt soovitakse kinnistule püstita
PIRITA LINNAOSA VALITSUS OOTAB ETTEPANEKUID MIKU TEE PIIRKONNA KOHTA Miku tee 8, 10, 11 (endine Kiviaia tee) kinnistud on tootmismaa sihtotstarbega ja jäävad Pirita lin naosa üldplaneeringu järgi tootmishoonete alale ning Pirita jõeoru maastikukaitseala botaanikaaia piiranguvööndisse. Praegu asuvad seal kasvuhoo ned. Tahaksime koos teiega, kallid Pirita elanikud, välja selgitada, mida soovite ja mida tahaksite näha selles piirkonnas. Leiame Miku tee 8, 10, 11 kinnistu
ja teekattesse sõidetud roopaid ja pandi uut asfalti, parandati löökauke, tehti pindamis- ja teemärgistustöid jm. Hooldusremondi läbisid näiteks Rummu tee, Merivälja tee, Pärnamäe tee ja Kloostrimetsa tee lõigud. Kokku on Pirita linnaosas tehtud erinevaid teeremonditöid 1,2 miljoni euro eest. Töid tegid keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel Viamer Grupp OÜ, Tee ja Tee OÜ ning Tallinna Teede AS.
da üksikelamu ja muuta detailplaneeringus määratud katusekallet ning 30 kuni 45 kraa di asemel kavandada 0 kuni 5 kraadi. Muus osas vastab üksikelamu püstitamise projekt detailplaneeringus kavandatule. Projektee rimistingimuste eelnõuga saab tutvuda Tal linna planeeringute registris aadressil htt ps://tpr.tallinn.ee/Detail/Planning/Details/ DP035270#tab35 Merivälja tee 40 kinnistu detailplaneering (dokumentide nägemiseks peab ID-kaardiga sisse logima).
te ja lähiala toot mishoonete alale uued sobivad ka sutusotstarbed. Ettepanekuid ootame kuni 30. novembrini Pirita linnaosa valitsuse le pirita@tallinn lv.ee M 1:5894
Pirita Linnaosa Valitsus korraldab Täpiku tn 7 projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda kuni 2.11. 2020 Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 toas 128 tööpäevadel. Võimalusel tutvuda materjalidega elektroo nilisel teel. Huvitatud isikuil on samal ajava hemikul võimalik esitada ka kirjalikke ettepa nekuid ja vastuväiteid. Kui nimetatud tähtaja
jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esita ta, soovib haldusorgan asja arutada ilma ava likku istungit pidamata. Täpiku tn 7 kinnistu on elamumaa sihtots tarbega, suurus 1133 m². Täpiku tn 7 kinnistu paikneb kehtestatud Sompa tee 14 ja 14a kinnistute detailplanee ringu alas, millega määrati Täpiku tn 7 kinnis tule ehitusõigus üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks ning hoonestusala. Taotluse ko
haselt soovitakse kinnistule püstitada abihoo ne ning suurendada ja nihutada detailplanee ringus kavandatud hoonestusala kuni 10% ula tuses esialgsest lahendusest. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aad ressil https://tpr.tallinn.ee/Detail/Planning/ Details/DP001510#tab35 Sompa tee 14 ja 14a kinnistute detailplaneering (dokumentide nä gemiseks peab ID-kaardiga sisse logima).
info, siis seekord avaldame muutmata kujul lin naosakogu liikme reformierakondlase Tiit Mä gi artikli „Parteilise juhtimise parandamisest Pi rital”.
Head lugejad, mida arvate teie poliitkemp luse avaldamisest kohalikus lehes? Ootan ta gasisidet ja kommentaare e-aadressile tonis.lii nat@tallinnlv.ee
Seekord teeme teisiti Hea küll, teeme seekord siis teisiti. Kui seni ole me Pirita lehes hoidnud kurssi, et linnaosaleht olgu poliitilisest nääklemisest ja valimisplatvor midest vaba ning prioriteet on Piritaga seotud
Parteilise juhtimise parandamisest Pirital Tiit Mägi Pirita linnaosakogu liige, reformierakond
Neile, kel aastaid üle 50, küllap meenub nõukogude aja kommunistliku partei ainuvõimu päevilt elukorraldus, kus võimulolijate kohta avalikku kriitikat sisuliselt ei tehtud. Kui juhid just päris röövima ja varastama ei hakanud, siis nende rumalust, mõtlematust ega oskamatust ei tohtinud neile ette heita ei avalikul koosolekul ega ka ajalehes. Ümbernurgajuttu võis rääkida vaid „parteilise juhtimise parandamise võimalustest“. Tänaseks oleme mitte väga kaugel asjade sarnasest korraldusest siin Tallinnas ja Pi-
rital. Ainuvõimu teostajaks on kommunistliku partei asemel sedapuhu Keskerakond. Võtsin selle kirjatöö ette sisuliselt testina ja teadmises, et paika võib pidada valimisteks valmistuvate kandidaatide seas ringlev jutt, et Tallinna linnale kuuluvates väljaannetes on kõigile teistele peale „omade” sisuliselt avaldamiskeeld kehtestatud. Kui mu katse siiski õnneliku lõpu saab ja see lugu lugejateni jõuab, on vähemalt tõestatud, et sõna on vaba ja säilib mingi lootus, et Tallinnas kunagi sõnad ka tegudeks saavad. Kui aga Tallinna linnale kuuluvates väljaannetes opositsiooni esindajale poliitiline tsensuur kehtib, siis peab iga kodanik
ja valija esimese ajana enne valimislubaduste täitmist hakkama oma esindajailt, linnavolikogult ja linnavalitsuselt nõudma „sõna vabastamist”. Vajadusel selleni välja, et kohalike omavalitsuste lehtede politiseerimine jõuaks taaskord õiguskantsleri, Erakondade Järelevalve Komisjoni või kohtu lauale. Tänase seisuga on ju Tallinna Keskerakond selliste menetluste puhul peaaegu alati süüdi jäänud, oma vigu mitte tunnistanud ja trahve maksnud. Eri pattude eest kuhjunud nõuete ja vaidlustega pankrotieelsesse olukorda jõudnuna oleks erakonnal nüüd viimane aeg korruptiivseks tunnistatud praktikaist loobuda.
VARIA
30. oktoober 2020
3
Lehekottide kampaaniale saab registreeruda 8. novembrini Pirita elanikud saavad lehekottide tasuta äraveo soovist teada anda ekraanivormi kaudu Pirita kodulehel või täites ankeedi Pirita lehes.
Pirita linnaloomad läksid talvekoju Pirita linnaveiste töösuvi sai ühele poole ja kari viidi lõppenud nädalal Kõrkja saarelt ära. Suveks Piritale toodud lihaveiste töö Kõrkja saarel on tehtud: niidualad on kenasti puhtaks söödud ning veised ohjasid ka suuremate puude ümber kasvanud peent võsa. Esimene Pirita linnaloomade töösuvi möödus sarvilistel hästi. Loomad kohanesid kiiresti ja kohalikelt ei tulnud nende kohta ühtegi halba sõna, nii piritalased kui ka saare külalised suhtusid neisse sõbralikult. Linnaloomad tegid oma tööd innukalt. Karjatamise tulemusena on Kõrkja saare niidud kenasti madalaks pügatud ning loomad on puhastanud võsast ja kõrgest rohust ka puudealused. Ku-
na loomad olid Kõrkja saarel veel oktoobris, siis sõid nad neidki taimi, mida suvel toidukülluses esimese hooga ei tahtnud. Seega on veised liigirikkuse ja loodusliku tasakaalu hoidmiseks saarel head tööd teinud. Kümmekond veist plaanitakse saarele tuua ka järgmisel kevadel, sest peale Pirita jõe ürgoru hooldamise pakkusid loomad paljudele külalistele silmailu. Uudistajaid ja pildistajaid liikus saarel üsna tihedalt. Maist peaaegu oktoobri lõpuni krõmpsutas Kõrkja saarel rohtu üheksa eri tõugu lihaveist. Pirita jõe ürgorg on maastikukaitseala ning Kõrkja saare niit poollooduslik kooslus, mille säilimiseks tuleb niitu igal aastal niita või hooldada seal loomi karjatades.
Pirita majandusgümnaasiumi staadionil rohetab uus kunstmuru Pirita majandusgümnaasiumi staadioni kunstmurukatte vahetustööd on lõppenud, välja vahetati ka piirdeaiad. Pirita majandusgümnaasiumi staadioni murukate oli räbalas seisus ja vajas kiiret vahetamist. Väljaku pind oli ebatasane ja ligi 15 aastat vana kunstmurukate amortiseerunud. Sellesse tekkinud augud oli väljaku kasutajatele ohtlikud ning seetõttu seal viimastel aastatel treeninguid enam läbi ei viidud. Nüüd on ulatuslikud tööd staadionil tehtud. Uus kunstmurukate on paigas ning välja vahetati ka staadioni lagunenud piirded. Koos murukatte vahetusega rajati selle alla uus aluskiht. Eeliseks loodusliku muru ees on kunstmuru puhul ennekõike pikk kasutusaeg ja vastupidavus. Staadionil toimuvad Pirita majandusgümnaasium kehalise kasvatuse tunnid ja spordipäevad ning seal on aastaid käinud harjutamas SK FC Levadia Jalgpallikooli nooremad treeningrühmad. FC Levadia tegevjuht ja endine Eesti jalgpallikoondise mängija Sergei Hohlov-Simson sõnas, et on Pirita majandusgümnaasiumi staadionil ka ise mänginud ning mäletab, kui staadioni murukate esimest korda kunstmurukatte vastu vahetati. Tema sõnul alustavad Levadia Jalgpallikooli nooremad rühmad staadionil kevadel taas tree-
+372 505 7779 margit.joa@pindi.ee
MINU KOGEMUS SINU KASUKS!
Pirita linnaosa valitsus alustab kampaaniakottide tasuta äravedu 23. novembrist ja see kestab 13. detsembrini. Lehevedu käib asumite kaupa: 2 3.–29. november – Mähe, Laiaküla, Kloostrimetsa, Lepiku, Iru ja Pirita asum; 30. november – 6. detsember – Merivälja asum; 7 . –13. detsember – Kose ja Maarjamäe asum.
Pirita lasteaia õuealale rajatakse ajakohane välisvalgustus Oktoobri keskpaigas alustati Pirita lasteaia välisvalgustuse rekonstrueerimistöödega. Tööd peaks tehtud olema novembri teiseks pooleks. Tallinn põhjalikult ette võtnud lasteaedade remondi ja nende õuealade uuendamise. Tänapäevane välisvalgustus rajatakse ka Pirita lasteaia õuealale. Korras ja hästi valgustatud õueala annab mudilastele avaramad ja turvalisemad võimalused väljas liikuda ja män-
gida ning mis peamine – lapsed saavad aasta ringi, ka pimedal ajal, käia õues kaks korda päevas. Ehitustööde käigus rajatavas uues hoovivalgustuses on kasutatud metallmaste, leedlampe ja maakaabelliine. Ehitustöid teeb Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel Kagu Elekter OÜ. Tööde lepinguline maksumus on 42 000 eurot ja lepinguline tähtaeg 20. november.
Lõika välja
ninguid. „Pärast staadionile uue murukatte paigaldamist on taas olemas kõik tingimused, et kevadsuvisel hooajal, alates märtsikuust saame seal jälle treeningutega alustada,” rääkis Hohlov-Simson. Ta lisas, et uus murukate väljakule valiti selline, mis on mõeldud just laste treeninguteks. Kuna väljak ei ole täismõõtmetes vaid väiksem, sobib see harjutamiseks ja mängimiseks lastele, kes saavad jalgpalli mängida näiteks kaheksa kaheksa vastu. Peale kunstmurukatte vahetati välja ka oma aja ära elanud metallist piirdeaiad. Töid rahastas Tallinna linn ja tööd läksid maksma umbes 80 000 eurot. Töid tegi Unigrass OÜ. Pirita majandusgümnaasiumi staadionil on 250 m tartaankattega ringrada, 110 m kuue rajaga sprindisirge, kuulitõukesektor, kaugushüppepaik ja kunstmurukattega jalgpalliväljak.
www.pindi.ee
Margit Joa
Kuidas kampaaniale registreerida? Kuni 8. novembrini saab registreeruda Pirita linnaosa valitsuse kodulehel https://www.tallinn.ee/pirita/Vorm-Registreerimine-lehekottide-kampaaniale-2020 * Registreeruda saab ka täites ankeedi Pirita ajalehes (25. septembri ja 30. oktoobri ajaleht, lk 3). Ankeet tuua või saata postiga Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, Tallinn 11911. Lehekottide tasuta äraveo avalduste vastuvõtt lõpeb 8. novembril. Hiljem laekunud avaldusi vastu ei võeta. Rohkem infot saab e-aadressil mariana.simson@tallinnlv.ee või küsimuste korral telefonil 645 7603.
Äraveo paremaks sujumiseks tuleb kinni seotud kotisuuga lehekotid tõsta kinnistu aia taha. Kottidesse võib panna ainult puulehti. Kottidesse ei tohi panna tänavapühkimise jäätmeid, lemmikloomade väljaheiteid, tahkeid ja vedelaid toidujäätmeid ning puuoksi. Kokku kogutud jäätmed eraldatakse jäätmejaamas kilekottidest ja puulehtedest valmistatakse komposti. Plast töödeldakse eraldi ja taaskasutatakse. Kui kotid sisaldavad peale puulehtede ka muid jäätmeid, siis kotte ära ei viida. Lehekottide maksimumsuurus on kuni 150 liitrit, suuremaid lehekotte ära ei viida. Igalt kinnistult viiakse ära kuni 15 kotti. Kui teil on üle 15 lehekoti, siis on võimalik viia need lähimasse jäätmejaama. Lähim jäätmejaam, kus piritalased saavad lehekotid tasuta ära anda, asub aadressil Pärnamäe tee 36. Lisainfo tel 1345.
Lehekottide kampaania Pirital 2020 Puulehekottide äraveo registreerimine algab 26. oktoobril ja lõpeb 8. novembril. Puulehtede äravedu toimub: 23.–29. november – Mähe, Laiaküla, Kloostrimetsa, Lepiku, Iru ja Pirita asum 30. november – 6. detsember – Merivälja asum 7.–13. detsember – Kose ja Maarjamäe asum Asum ....................................................................................................................... Tänav ....................................................................................................................... Maja number ......................................................................................................... Nimi ......................................................................................................................... Telefon ................................................................................................................. Lehekottide arv .................................................................................................... Talong palume tuua Pirita Linnaosa Valitsusse (Kloostri tee 6, tuba 128).
4
VARIA
30. oktoober 2020
Ilmus kiusamist ennetav lasteraamat Oktoobris ilmus kiusamist ennetav muinasjuturaamat „Kuu usk ehk kui das kuusk endale nime sai”. Raama tu autor on Pirita majandusgümnaa siumi direktor Toomas Pikhof. Kiusamist ennetavas raamatus „Kuu usk ehk kuidas kuusk endale nime sai” on 5–9-aastastele lastele mõeldud õpetlik muinasjutt, mis kä sitleb koolilapse arengus olulisi põ hiväärtusi nagu hoolimine, igatsus ja sõprus. Muinasjuturaamatu pea teemad on praegu ühiskonnas tera valt esile tõusnud probleemid: teis test erinemine, kiusamine ja vastuta mine oma tegude eest. Raamat juhib tähelepanu tähtsatele teemadele lap se õiges arenguetapis, et arengut toe tataks mõtestatult. Maailmas on kõik lapsed erinevad ja neist kasvavad eri nevad täiskasvanud – see on väärtus. Peale julguse olla mina ise, pööratak se raamatus tähelepanu tagajärgede le ja vastutamisele oma tegude eest. Raamat sobib hästi jõulukingiks. Raamatu on kujundanud Mai te Kotta. Tellida saab raamatut sel le lingi kaudu: https://docs.goog le.com/.../1FAIpQLSfNS3d73rPiux.../ viewform
Kesktee palliplatsi kate ja aed vahetatakse välja Kesktee 40 korvpalliväljakul alustati oktoobri lõpus rekonstrueerimistöö dega, mille käigus rajatakse väljakule uus asfaltkate ja piirdeaed. Tööde käigus võetakse üles ebata sane ja praguline asfalt ning väljaku le pannakse uus kate. Ka platsi üm ber olev lõhutud võrkaed vahetatak se välja, samuti paigaldatakse uus lu kustatav jalgvärav. Utiliseerimisele lä heb 300 ruutmeetrit asfaltkatet, sa muti võetakse üles vanad ja lagune nud äärekivid ning 30 võrkaia moo dulit asendatakse uute paneelidega. Pärast aia paigaldust korrastatakse haljasala. Sellega on Kesktee 40 palliplats täielikult uuendatud, sest möödu nud sügisel paigaldati platsile ka uued konstruktsioonid. Kesktee 40 väljak on avalikus ka sutuses, kus saavad korvpalli harras tada kohalikud spordisõbrad. Tööde lepinguline tähtaeg on 16. november. Töid teevad OÜ Tee ja Tee ning Fagel Automaatika OÜ. Kokku lähevad tööd maksma 17 600 eurot (koos käibemaksuga).
Pirita tee valmib novembri lõpuks
Uus valgustus suurendab ohutust
Oktoobrikuu viimasel nädalal avati Pirita teel liiklejatele 2+2 sõidurada – nii Piritalt Kesklinna poole sõites kui ka Kesklinnast Pirita suunas sõites. Kõik kolm sõidurada 2,2 kilomeetri ulatuses on peale saanud viimase asfaldikihi ning sellega on lõviosa asfalteerimistöid Pirita teel tehtud. Oktoobrikuu viimastel päevadel asfalteeriti veel kõnniteelõike ja mahasõitusid, kuid nüüdseks on ka nendega ühele poole saadud. Suurte asfalteerimistööde lõppemine tähendab, et Piritalt Kesklinna poole on avatud kaks sõidurada pluss ühissõidukite rada, nagu oli enne ehitustööde algust. Kesklinnast Pirita poole on avatud kaks sõidurada kolmest, mis siis olenevalt teetöödest on avatud tee vasakul või pare-
Samal ajal Pirita teele ühistranspordiraja ehitamisega käib ka Pirita teele tänapäevase tänavavalgustuse rajamine. Valgustuse rekonstrueerimisöid tehakse umbes kahe ja poole kilomeetrisel lõigul algusega Pirita tee 12 kuni Pirita sillani. Rekonstrueerimisega saab üks Tallinna oluline magistraaltee tänapäevase ja energiasäästliku tänavavalgustuse, mis aitab muuta liiklust pimedal ajal ohutumaks. Senine valgustussüsteem oli vananenud ja suure elektrikuluga. Ehitustööde käigus vahetatakse välja suurem osa tänavavalgustusmaste ning asendatakse olemasolevad valgustid säästlikemate ja vastupidavamate
mal pool. Ühissõidukid liiguvad samadel radadel muude sõidukitega. Kuid novembrikuu lõpuni tuleb Pirita teel liigeldes olla ettevaatlik, sest teel käivad ehitustööd ning liiguvad töömasinad ja töid tegevad inimesed. Novembris tehakse haljastus- ja kivitöid, jätkatakse foorisüsteemide rajamise ning tänavavalgustustöödega. Paigaldada tuleb liikluskorraldus- ja ohutusvahendid (ka markeering) ning infotahvlid. Ehitaja on lubanud töödega valmis saada novembri lõpuks ehk umbes kuu aega varem, kui oli esialgu plaanitud. Ühissõidukiraja ehitus Pirita teel lõigus Pirita tee 12 – Kose tee linnast väljuval suunal algas augustis. Töid teeb AS TREF Nord ja tööde lepinguline maksumus on 2,14 miljonit eurot.
leedvalgustite vastu, mille valgusvoog muutub vastavalt liiklussituatsioonile. Projekteeritud valgustid ja lampide valgustemperatuurid on valitud Reidi tee välisvalguslahenduse projekti põhjal ja nii saab Pirita tee koos Vana-Pirita tee ja Reidi teega ühtse valguslahenduse. Ohutumaks muutuvad Pirita tee ülekäigurajad — liiklejatele turvalisuse ja liiklusohutuse tõstmiseks paigaldatakse neile erivalgustus. Ehitustööde lepinguline tähtaeg on märts 2021. Tööde lepinguline maksumus on 619 353 eurot. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellitud ehitustöid teeb AS Elektritsentrum.
VARIA
30. oktoober 2020
5
Uus trennirühm „Tere, TRENN!” kutsub lapsi liituma
Merivälja kooli projekt pälvis kõrge tunnustuse Merivälja kooli projekt „Kõnni koolini” pälvis „Liikuma kutsuva kooli” aasta tegija 2019/2020 tiitli kategoorias „Liikuma kutsuvale koolile toeks olnud lapsevanemad”. „Kõnni koolini” projekti töörühma juhte Lembe Levot, Kristiina Püttseppa ja Marge Aednat tunnustati kampaania eest, kus Merivälja kooli lapsevanemaid ärgitati autoga treppi sõitmise asemel peatuma koolist kaugemal, et lapsed võiksid koolini kõndida. Auhinna andis üle president Kersti Kaljulaid, kes tõi oma kõnes esile liikumise olulisust nii laste kui ka täiskasvanute igapäevaelus. Ta kutsus muutma rutiinseid mõttemustreid, sest lapsevanema harjumuspärane tegevus ei pruugigi alati olla lapsele kasulik. „Oli väga uhke ja ülev tunne, kui Eesti Vabariigi president auhinna ulatas. Kuum jutt käis üle selja! Aasta tegija tiitel on suur tunnustus ja samas suur vastutus. See inspireerib ja innustab jätkama „Kõnnin koolini” projektiga,” sõnas Levo. Merivälja kool on alates 2018. aastast „Liikuma kutsuva kooli” ridades. Ettevõtmise eesmärk on ergutada lapsi rohkem liikuma ning soov muuta kooli ümbrus jalgsi liikuvatele lastele turvalisemaks. Marge Aedna rõõmustas, et „Kõnnin koolini” projekt täitis oma eesmärgi –
täiskasvanute ülesanne on luua lastele turvaline keskkond. „Laste tagasisideküsitlusest selgus, et kooli ümbruses suurenes kampaania ajal liiklusturvalisus. Boonusena said õpilased mõneminutilisel teekonnal kooli jalutades nautida värsket õhku ja liikumine stimuleerib aju koolipäevaks tarviliku hapnikuga. Lastele kampaania meeldis,” tõdes Aedna. Kristiina Püttsepp lisas, et möödunudtalvine aktsioon aitas lapsevanematel teadvustada vajadust muuta kooliesine autovabaks ning hakata kasutama „Kõnnin koolini” punkte. „Kooli ümbruse saab autovabaks muuta ennekõike kogukondliku kokkuleppe kaudu,” nentis Püttsepp. „Kõnnin koolini” projekti vastu on tundnud huvi omavalitsused, teadlased, üliõpilased ja kogukonna aktivistid ning projekti tutvustati ka „Liikuma kutsuva kooli” sügisseminaril osalenud 70 koolile. Nii õpetajad, õppejuhid kui ka direktorid olid ühte meelt, et laste koolitreppi sõidutamine ei ole lapse arengut toetav ega vajalik. Merivälja kooli partner vanematekogule on sellel õppeaastal huvijuht Jani-
Head Merivälja pansioni kliendid! Pirita Linnaosa Valitsusel on rõõm õnnitleda kõiki novembri sünnipäevalapsi!
ka Lepik: „Soovin, et meie kooli õpilased ja õpetajad väärtustaksid liikumist ning liikumispausid ja õuetunnid oleksid harjumuspärane päeva osa. Tänavune õpetajate päev oli pühendatud õpetajate liikumisrõõmule ja õpetajatele toimusid õuetunnid.” Liikumise edendamiseks ja värskes õhus viibimiseks rajati vanematekogu eestvedamisel 2018. aasta kevadel õuesõppe klass. Seda saavad kasutada kõik õpetajad ja õpilased nii õppimiseks kui ka lihtsalt päikesevõtuks või värske õhu ampsamiseks. „Liikuma kutsuva kooli” eestvedaja Tartu ülikooli liikumislabor kuulutas kevadel välja „Liikuma kutsuva kooli” aasta tegija konkursi, mille siht on märgata ja tunnustada liikuma kutsuvaid tegusid ning õpetajaid, koolijuhte, õpilasi, vanemaid, omavalitsusi, sõpru ja meeskondi, kes liikuma ärgitavad. Suvel selgitas žürii välja aasta tegija kandidaadid, kelle algatusi ja tegusid võib vaadata aadressilt https://www.liikumakutsuvkool. ee/aastategija/. Turvalist liiklemist kõigile Meriväljal! Kõnni koolini!
Pika kogemusega CFC Spordiklubi avab 1. novembril Pirital uue trennirühma 6–9-aastastele poistele ja tüdrukutele. Trennirühma treeneri Els-Brett Heinsoo sõnul on uue rühma peamine eesmärk panna lapsed sporti ja liikumist armastama. Rühmaga liitumine ei eelda varasemat ettevalmistust, tulla saab igaüks. „Lapsed saavad selgeks õppida spordialad, mida harrastada kogu elu, et olla aktiivsed ja terved inimesed,” rääkis ta. Praegust erakordset viiruseperioodi arvestades on tähtis, et treenitakse värskes õhus, Pirita spordikeskuses. Vaid väga viletsa ilmaga ollakse siseruumides. Treeningud on mitmekülgsed: pallija liikumismängud, jooksmine, matkamine, suusatamine, rattasõit, uisutamine. Heinsoo sõnul vähendavad laiapõhjalised ja eakohased treeningud vigastuste ohtu, seda nii lapseeas kui ka tulevikus. Treener on lapsi ja noori õpetanud juba 12 aastat.
Et CFC Spordiklubis treenivad nii ratturid kui ka suusatajad, on tõsisemate spordiambitsioonidega noortel võimalus hiljem jätkata klubis kõrgel tasemel suusa- ja rattatreeningutega. „Näen oma töös tihti seda, et noored, kes on osalenud meie treeningutel ja laagrites pikema aja vältel, saavad siit endale parimad sõbrad kogu eluks,” tõi Heinsoo esile. Trennirühma avatud uste päeva proovitreening on 1. novembril kell 11. Lapsevanemadki võivad liituda. Regulaarsed treeningud on esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kell 16. Novembris on treeningud tasuta, et kõik huvilised saaksid uue rühmaga tutvust teha. Edaspidi on kuutasu 40 eurot. Treeninguga liitumiseks on vaja täita liitumisavaldus spordiklubi kodulehel https://cfc.ee/teretrenn/ Kõik liitumisavalduse täitnud ja treeningul osalenud lapsed saavad tasuta trennirühma treeningsärgi.
Haridusamet ootab missioonipreemia kandidaate Tallinna haridusamet annab tänavu kolmandat korda välja missioonipreemia, et tunnustada inimesi, kes oma tegevusega toetavad haridusameti missiooni elluviimist. Kandidaate saab esitada 16. novembrini. Missioonipreemia antakse inimesele, kes on oma tegevusega haridusvallas seadnud esile õppijate vajadused ning tegutsenud läbimõeldult ja süsteemselt, mõjutades kogu organisatsiooni arengut. Ta on teinud koostööd teistega ja kaasanud neid oma tegevustesse. Tema rakendatud lahendused on
Armsad Pirita juubilarid! Õnnitleme kõiki novembrikuus juubelit tähistavaid Pirita linnaosa eakaid elanikke!
väärtuslikud ka teistes haridusasutustes ja tema tegevuse mõju on mõõdetav. Ta on vastutustundlik, avatud ja uuendusmeelne ning on mõjusalt haridusvaldkonnas töötanud pikka aega. Kandidaate saavad esitada Tallinna haridusamet, Tallinna Alushariduse Juhtide Ühendus MTÜ, Tallinna Koolijuhtide Ühendus MTÜ, Tallinna Koolmeistrite Nõukoda MTÜ, õpilased ja nende vanemad, organisatsioonid ja kodanikud. Konkursi statuut ja taotluse esitamise vorm on haridusameti kodulehel.
KESKKOND
Pirita parkides ja metsaaladel algasid sügisesed hooldus- ja raietööd, mille käigus võetakse maha ohtlikud ja haiged puud ning tehakse hoolduslõikust. Kõrghaljastuse raie- ja hooldustööd on kõige mahukamad varakevadel ja sügisel. Kui kevadel keskendusime põhiliselt Lillepi pargi vanade tammede hooldamisele, siis praegu tehakse kõige rohkem raietöid kergliiklusteede ja parkimisplatside ääres, parkmetsade servades ja teemaadel. Septembrist oktoobrini käib töö ligikaudu 30 paigas ning maha tuleb saagida umbes 150 erinevat liiki puud – oma elu ära elanud mände, kuuski, kaski, leppi ning paar pihlakat ja remmelgat. Maha võetakse haiged ja hääbuvad puud ning esmajärjekorras puud, mis võivad olla inimestele ohtlikud. Selliseid oma elu ära elanud ja ohtlikke puid on palju kergliiklusteede
ääres. Kõige rohkem puid võetake maha Kloostrimetsa kergliiklustee servast – kokku ligi poolsada puud – ja Vabaõhukooli tee äärest teemaalt 29 puud. Töid tehakse raielubade alusel ning ühtegi tervet puud maha ei saeta. Kõige probleemsemas seisus ongi tänavaja teeäärsed puud, sest nende tervist mõjutavad vibratsioon ja tallamine. Peale selle tehakse puude hooldusja kujunduslõikust. See on vajalik, et puude oksad ei ohustaks kõnni- ega sõiduteedel liikumist ega kasvaks liinidesse. Lisaks koristatakse Pirital veel tormimurdu ja freesitakse kände. Puude hooldustöid teevad ainult arboristid. Kokku lähevad puude hooldus- ja raietööd sel aastal Pirita linnaosa valitsusele maksma ligi 100 000 eurot. Töid teeb Greening OÜ.
Sõiduauto vanu rehve võtavad vastu jäätmejaamad Sõiduautode vanu rehve võetakse tasuta vastu Tallinna ja lähivaldade jäätmejaamades ja MTÜ Eesti Rehviliit kogumispunktides. Elanikelt võetakse korraga vastu kuni kaheksa sõiduauto velgedeta rehvi. Veoauto ja väiketraktori rehve võetak-
se vastu jäätmejaama käitaja hinnakirja alusel. MTÜ Eesti Rehviliit võtab elanikelt tasuta vastu vanu rehve kogumispunktides. http://rehviringlus.ee/kogumisvork/. Eraisikud saavad aastas tasuta ära anda kaheksa sõiduautorehvi.
Kantud rõivad taaskasutusse Üks lihtsamaid viise vabaneda vanadest, ent veel korralikest ja puhastest riietest, on viia need riidekonteineritesse. Näiteks MTÜ Riidepunkt rohelistesse konteineritesse võib panna kasutuskõlblikke riideid ja jalatseid, Tallinna Jäätmekeskuse ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse punastesse konteineritesse aga ka terveid kardinaid, voodipesu, kotte, vöösid ning mänguasju. Riidekonteineritesse sobivad nii korralikud ja puhtad kui ka kulunud ja de-
fektiga asjad, neid kõiki on võimalik ümber töötada või uuesti müüki panna. Sinna ei sobi märjad, hallitanud, haisvad, õlised, värvised asjad. Põhjus on selles, et neid ei saa ümber töötada ning need võivad ka rikkuda teisi, korralikumaid esemeid. Samuti on oluline, et riided pandaks konteineritesse kinnistes kottides, et need konteineri tühjendamise ajal ei määrduks. Rõivaste kogumismahutite kaarti vaata Tallinna kodulehelt.
Jäätmete liigiti kogumine on jõukohane igaühele Aastas tekib Eestis elaniku kohta hinnanguliselt 425 kg olmejäätmeid ja kuni 60% sellest moodustavad mahuliselt pakendid. Jäätmete liigiti kogumine nende tekkekohal on kohustuslik kõikidele kodumajapidamistele Eestis. Millest alustada ja kuidas jäätmeid liigiti koguda, et elukeskkonda hoida puhtamana ning luua eeldus jäätmete ringlusse võtuks ja taaskasutamiseks? Segaolmejäätmed (katkised riided ja jalanõud, katkised nõud, tolmuimejakotid, kasutatud mähkmed, vettinud paber, pakendatud pühkmed ja kassiliiv, sigaretikonid, kasutatud pabernõud, vanaks läinud kosmeetika, CD-plaadid, katkised hõõgniidiga ja halogeenlambipirnid, laste katkised pehmed mänguasjad, suured kondid, jahtunud tuhk, raskesti puhastatavad pakendid, foolium, kasutatud küpsetuspaber ja muud sarnased olmejäätmed) viia segaolmejäätmete mahutisse. Mahutisse ei või panna biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, ehitusja lammutusjäätmeid, sh värve, ohtlikke jäätmeid (tule- ja plahvatusohtlikke), biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid,
patareisid, vana elektroonikat, vedelikke, suurjäätmeid, ravimeid. Biolagunevad jäätmed (tahked toidujäätmed, puu- ja köögiviljade koored, riknenud köögi- ja puuviljad, lõikelilled, toataimed, köögipaber ja salvrätikud, kohvipaks, paberfiltrid, munakoored, papist munakarbid, teepakid) viia biojäätmete mahutisse lahtiselt, paberkotiga või köögipaberisse pakitult. Mahutisse ei või panna kilekottides biojäätmeid, kilet, pakendeid, suppe, kastmeid, suuri konte, sigaretikonisid, muid olmejäätmeid. Papp ja paber (kataloogid, ajakirjad, ajalehed, reklaammaterjalid, raamatud, jõupaber, paberkotid, pappkastid ja karbid ilma teibita (pressi kokku)) viia paberimahutisse või jäätmejaama. Mahutisse ei või panna määrdunud ja vettinud paberit, pappi ja paberit, mil-
PAKENDID
KLAASPAKEND
PLAST- JA METALLPAKEND, JOOGIKARTONG
Loputa vajadusel kergelt, et ei määriks teisi pakendeid ja kotti.
Loputa vajadusel kergelt, et ei määriks teisi pakendeid ja kotti.
Eemadada korgid ja kaaned, sildid võivad jääda.
Jäta korgid-kaaned peale.
SOBIB
Pirital tehakse ulatuslikke puude hooldus- ja raietöid
30. oktoober 2020
Karastus- ja alkohoolsete jookide pudelid Moosipurgid Toiduainete purgid
Kilekotid ja pakkekile Toote ümber olnud penoplast Kosmeetika- ja hooldustoodete ning tarbekaupade pakendid Leiva ja saia kotid, singi ja juustu pakendid Salatikarbid Konservikarbid Alumiiniumpurgid Metallkorgid ja -kaaned Piima- ja piimatoodete, mahla- ning veinipakendid
EI SOBI
6
Akna- leht- ja peegelklaas Valguslambid ja elektripirnid Keraamika, kristall ja portselan (nt toidunõud, vaasid jne) Kuumuskindel klaas (nt ahjukindlad toidunõud)
Küpsetuspaber Toodet sisaldav pakend Plastist mänguasjad Kodukeemia, liimi-, värvi- ja teisi ohtlikke aineid sisaldavaid pakendid Mähkmed, hügieenisidemed, kondoomid Pandimärgisega pudelid Plastist ja kummist tooted, mis ei ole pakendid Ehitusmaterjalid
VAATA LISAINFOT KUHUVIIA.EE
le küljes on kilet või fooliumit (nt tetrapakend), kasutatud pabernõusid, köögipaberit, salvrätikuid. Klaas (moosi- ja toiduainete purgid, karastus- ja alkohoolsete jookide pudelid) viia lähimasse pakendipunkti klaastaara pakendimahutisse. Mahutisse ei või panna ohtlike ainete pudeleid, akna- ja lehtklaasi, elektripirne. Pakendijäätmed (puhtad plast-, tetra-, klaas-, metall- ja papp-pakendid (võitopsid, plastpudelid ja -karbid, kosmeetikapa-
Ka ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb samuti koguda liigiti: eraldi ohtlikud jäätmed (nt asbesti sisaldavad materjalid), lahustid, liimide ja hermeetikute jäägid, immutatud puit, saastunud pinnas jne. Asbesti sisaldavaid materjale (eterniit, isolatsioon jm) ei tohi taaskasutada, vaid tuleb üle anda käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale isikule. Mõnd ehitise osa või materjali (aknad, uksed, valgustid, tellised, ehituspalgid jm) on võimalik saata korduskasutusse. Mineraalseid lammutusjäätmeid, nagu näiteks betoonipuru, on võimalik kasutada täitematerjalina ainult keskkonnakaitseloa alusel ja ehitusprojek-
tiga kooskõlas. Ehitusjäätmeid ei tohi panna olmejäätmete mahutitesse ega nende kõrvale. Info ettevõtete kohta, kellel on õigus ehitusjäätmeid käidelda, on Tallinna ja keskkonnaameti veebilehel.
Tallinna jäätmejaamade lahtiolekuajad 1. novembrist Alates 1. novembrist läheb Tallinna Jäätmekeskus talvistele lahtiolekuaegadele. Paljassaare Esmaspäev 14–19 Teisipäev suletud Kolmapäev 14–19 Neljapäev 14–19 Reede 14–19 Laupäev 10–15 Pühapäev 10–15 Loksa Esmaspäev 10–15 Teisipäev suletud Kolmapäev 12–19 Neljapäev 12–19 Reede suletud Laupäev 10–15 Pühapäev suletud Pärnamäe Esmaspäev 14–19 Teisipäev 14–19
Kolmapäev 14–19 Neljapäev 14–19 Reede suletud Laupäev 10–15 Pühapäev 10–15 Pääsküla Esmaspäev 14–19 Teisipäev 14–19 Kolmapäev 14–19 Neljapäev suletud Reede 14–19 Laupäev 10–15 Pühapäev 10–15 Rahumäe Esmaspäev 14–19 Teisipäev 14–19 Kolmapäev 14–19 Neljapäev 14–19 Reede suletud Laupäev 10–15 Pühapäev 10–15
Riigipühadel on kõik jäätmejaamad suletud. Jäätmejaamades võetakse Tallinna elanikelt tasuta vastu (kehtib vaid kodumajapidamisest pärit jäätmetele): paber ja papp, kartong; plastijäätmed, sh PP, PVC, PE, PS ja vahtplast (kuni 1 m3); metall; klaas, sh lehtklaas (kuni 1 m3); pakendijäätmed; toiduõli; töötlemata puit (kuni 1 m3); sorteeritud betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted (kuni 1 m3); kasutuskõlblik mööbel (mööbli seisu korra üle otsustab jäätmejaama klien diteenindaja; kasutuskõlblikuks tunnis tatakse väga heas korras mööbel, mida on võimalik saata korduskasutusse); komplektsed elektri- ja elektroonika jäätmed (nt külmikud, telerid jms);
KESKKOND
30. oktoober 2020
7
LIIGITI KOGUMINE ON LIHTNE PAPP- JA PABERPAKEND
Voldi suured papist pakendid kokku või rebi tükkideks, nii võtavad nad vähem ruumi. Veendu, et materjal on puhas ja kuiv.
Pappkastid ja -karbid Paberkotid Pakkepaber Kleeplintidega pappkastid
Määrdunud/vettinud paber ja papp (nt pitsakarp) Pehmepaber (nt tualettpaber) Ajalehed, ajakirjad, raamatud Koopia- või joonistuspaber Fooliumi või kilet sisaldav paber, papp, kartong (nt mahlapakid, raamatukaaned) Munakarbid Tapeet
BIOJÄÄTMED
VANAPABER
SEGAOLMEJÄÄTMED
Biojäätmed pane konteinerisse lahtiselt, paberkotis või täielikult biolaguneva ja komposteeruva kotiga.
Kogu paber ja kartong muudest jäätmetest eraldi ka siis, kui teie majal pole selleks konteinerit.
Kogu pakendi- ja toidujäätmed eraldi ja segaolmejäätmete hulk väheneb märgatavalt!
Riknenud toit ja toidujäätmed Tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored Liha- ja kalajäätmed, kalaluud Muna- ja pähklikoored Pabermassist munarestid Majapidamispaber Pabersalvrätid Kohvipaks, paberfiltrid Lõikelilled, ilma potita toataimed
Tavalised kilekotid, toidupakendid Kassiliiv, tuhk, suitsukonid Vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid Kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid Küpsetuspaber Vanad ravimid Mähkmed, hügieenisidemed Tolmuimejakotid Kunstlilled, küünlad Lille- ja salatipotid
kendid, joogikartongid, piima-, jogurti- ja mahlapakendid, konservikarbid, alumiiniumist ja plekist joogipurgid, metallkaaned)) viia lähimasse pakendipunkti pakendimahutisse lahtiselt või läbipaistvas kotis. Mahutisse ei või panna määrdunud pakendeid, plastist mänguasju, kummist tooteid, ohtlike ainete pakendeid ja pudeleid, akna- ja lehtklaasi, elektripirne, aerosoolpakendeid, kasutatud mähkmeid. Ohtlikud jäätmed (lahustid, värvid, patareid, akud, ravimid ja muud kemikaale sisaldavad jäätmed) viia lähimas-
Vanapaber pane konteinerisse lahtiselt.
Ajalehed, ajakirjad Kataloogid ja reklaammaterjalid Töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud Trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber Kontoripaber Papp Jõupaber Kileaknata ümbrikud Vanad raamatud (kõvade kaanteta)
Jäätmed, mille liigiti kogumine pole korraldatud Kassiliiv, rasvane ja raskesti puhastatav pakend, mähkmed, hügieenisidemed, kosmeetika, küpsetuspaber, foolium, jahtunud tuhk, tolmuimeja tolmukott, suured kondid, näritud näts, kummist esemed Hõõgniidiga lambipirnid, CDplaadid, tühjad ja katkised pastakad, tühjad vildikad Katkised kruusid ja taldrikud Kasutuskõlbmatud jalanõud, riided ja mänguasjad
Määrdunud või vettinud paber ja papp Majapidamispaber Kasutatud pabernõud Kopeerpaber Kleepsildid, teibid Foolium, võipaber Kommipaberid, jäätisepaberid Tapeet, lamineeritud või kiletatud paber Tetrapakid, munakarbid Kõik, mis sisaldab materjale peale paberi ja kartongi
Toidujäätmed, puhtad pakendid Värvijäägid, ravimid, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, akud, kodumasinad, elektroonika Ehitusjäätmed, aiajäätmed Vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli) Suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, peegel, vaibad, madratsid Ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat
se jäätmejaama. NB! Apteekidel on kohustus elanikelt kõlbmatud ravimid vastu võtta ja saata hävitamisele. Kasutatud mööbel ja riided viia lähimasse uuskasutuskeskusse või jäätmejaama. Kasutatud elektri- või elektroonikatooted viia lähimasse jäätmejaama. NB! Uue seadme ostul on kauplusel kohustus vana samalaadne seade vastu võtta. Lisainfo Tallinna ja keskkonna ministeeriumi kodulehel.
22. novembril on Pirital ohtlike jäätmete kogumisring Tallinna ettevõtlusametil on rõõm tõdeda, et tallinlaste huvi jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise vastu on järjest suurenenud. Eelmise aasta kevadel ja sügisel kõigis linnaosades toimunud kogumisringidega koguti elanikelt kokku lausa 53 tonni ohtlikke jäätmeid. Selle aasta kevadistel kogumisringidel koguti üle Tallinna toimunud kaheksal ringil kokku ohtlikke jäätmeid 27 785 kg. Kõige rohkem koguti värvi- ja lakijäätmeid – 15 432 kg ning elektroonikajäätmeid – 3649 kg. Ohtlikud jäätmed sai saata edasi taaskasutuseks ja materjalidena ringlusse, need ei sattunud olmejäätmete hulka või hoopiski metsa alla, loodusesse. Jäätmete mugavamaks üleandmiseks oleme lisanud juurde peatuspunkte ja pikendanud vastuvõtuaega. Kogumisringide teenust osutab avatud hankemenetluse raames sõlmitud lepingu alusel AS Epler & Lorenz, kellel on pikaajaline kogemus ja kes ka ise ohtlikke jäätmeid käitleb.
Pühapäeval, 22. novembril Pirital 10–10.30 Merivälja tee 34 (Piri ta keskuse parklas) 10.40–11.10 Kesktee / Haaviku tee ristmikul (Merivälja poe ees) 11.20–11.50 Võsa tee 26 park las (Padriku elamurajoon) 12–12.30 Aianduse tee 64 (Aianduse tee / Mugula tee rist mikul) 12.40–13.10 Randvere tee 115 (Ecoland hotelli ees) 13.20–13.50 Kelluka tee 21/23 (Kelluka poe ees) 14–14.30 Vabaõhukooli tee 16 vastas parklas pakendipunk ti juures 14.40–15.10 Urva peatuse ta ga parklas
Taimetark avas veidrate taimede maailma Töötoas „Kummalised taimed ja taimeleiud” rääkis taimetark Urmas Laansoo veidratest taimedest ning pajatas taimeriigis juhtunud kurioosseid lugusid. Tunnustatud botaanik Urmas Laansoo avas kohtumisel piritalastega taimemaailma keerulisi suhteid, rääkis taimede ajaloost ning selgitas taimede ja inimeste ning taimede ja loomade omavahelist koosmõju. Laansoo rääkis taimemaailma uudiseid ja jutustas kurioosseid juhtumeid, kuidas on avastatud uusi taimeliike. Ta tõdes, et ainuüksi 2020. aastal on maailmas avastatud 42 uut palmiliiki, neist enamik Indoneesias.
sõidukite rehvid (ühelt toojalt korraga kuni 8 velgedeta rehvi); kasutuskõlblikud riided (tasuta ühelt toojalt korraga kuni kuus 100-liitrist kotitäit); biolagunevad aia- ja haljastusjäät med (tasuta ühelt toojalt korraga kuni kuus 100-liitrist kotitäit). Piiratud koguses võetakse vastu järgmisi ohtlikke majapidamisjäätmeid: õli sisaldavad jäätmed – kuni 20 l; v ärvide, liimide, vaikude jäätmed – kuni 10 l; kemikaalide jäätmed – kuni 10 l; vanad ravimid – kuni 2 kg; teravad ja torkivad esemed – kuni 2 kg; nakkusohtlikud jäätmed – piirama tus koguses; päevavalguslambid – kuni 10 tk; elavhõbedajäätmed – kuni 2 kg; akumulaatorid ja patareid – piirama tus koguses;
pesuained – kuni 10 l; ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid, sh absorbendid, kaltsud, filtermaterjalid – kuni 10 kg. Jäätmejaama sissesõidule ja territooriumi le on paigaldatud infoviidad. Jäätmejaa mas olevad mahutid on märgistatud ko gutava jäätmeliigi järgi. Jäätmejaamas on iseteenindus. Jäätmejaama töötaja abistab ja juhendab elanikke jäätmete üleandmi sel ja väljastab kliendi soovil õiendi vastu võetud jäätmeliikide ja koguste kohta. Jäätmete jätmine jäätmejaama värava taha on keelatud! Vastuvõetavate jäätmeliikide täpne ni mekiri on leitav Tallinna Jäätmejaama odulehel. Info: www.jaatmejaam.ee, Tallinna Jäätmekeskuse infotelefon 616 4000 (E–N 8.15–17, R 8.15–15.45), muul ajal Tallinna abitelefon 14410
Kogumisringile ootame üle andma järgmisi majapidamises tekkivaid ohtlikke jäätmeid: ohtlikke aineid sisaldavad ja nendega saastunud pakendid, sh tulekustutid; akud ja patareid, sh pliiakud; vanad ravimid; värvide, lakkide, liimide ja lahustite jäägid; õlid ja rasvad, mitmesugused määrdeained; absorbendid, filtermaterjalid, saastunud kaltsud ja kaitseriietus jms; õlifiltrid ja antifriisi jäägid; nakkusohtlikud teravad ja torkivad jäätmed (nt vanad süstlad jms); aiandusmürgid ja väetiste jäägid, pestitsiidid; kemikaalijäägid (happed, leelised, fotokemikaalid ja muud olmekemikaalid); ohtlikke aineid sisaldavad pesuained; elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt vanad kraadiklaasid, päevavalguslambid ja säästupirnid); vanad elektri- ja elektroonikaseadmed. Lisainfo ja peatuspunktid veebikaardil: https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Ohtlike-jaatmete-kogumispunktid
TULE UJUMISTRENNI! Ujumistreeningud algajatele ja edasijõudnutele ning treeninglaagrid. Treeningud toimuvad Merivälja kooli ujulas (Heki tee 16) Esmaspäeval Kolmapäeval Reedel Pühapäeval
kell 15.00–19.00 kell 15.00–19.00 kell 15.00–19.00 kell 10.00–13.00 Treenerid Merlin Paal Heinrich Sillang
Täpsem info ja huvikooliga liitumine www.ujumisklubi.ee
Peale selle vastas armastatud botaanik kohaletulnute küsimustele nii taimede väetamise, valgusnõudlikkuse, kasvukohtade jm kohta. Küsimusi oli palju ja enamikule andis botaanik põhjaliku vastuse. Urmas Laansoo on Tallinna botaanikaaia metoodik ja töötanud seal 35 aastat, hariduselt bioloog. Ta on 15 taimeraamatu või -trükise autor või kaasautor ning nõutud esineja tele- ja raadiosaadetes. Töötoa Urmas Laansooga korraldas Pirita raamatukogu, üritus toimus sarjas „Õnnelik seenior”.
8
AJALUGU
30. oktoober 2020
Mälestuskivi olümpiavõitja Mait Riismanile Pirita uuele kalmistule maetud olümpiavõitja veepallur Mait Riisman sai väärika mälestuskivi. Tänavu kevadel möödus kaks aastat 1980. aastal Nõukogude Liidu koondise ridades veepalli olümpiavõitjaks tulnud Mait Riismani surmast. Riisman oli neljakordne NSV Liidu meister, 1976. aastal võitis ta koos meeskonnaga Euroopa karika. Pärast sportlaskarjääri lõppu töötas aastaid treenerina mitmes riigis. Riisman oli EOK auliige ja pälvis EOK teenetemärgi. Mälestuskivi paigaldamise eestvedajad olid olümpiavõitjad Erki Nool, Jaak Uudmäe ja Jaan Talts.
Ajaloo ilu
Pirita postkaardid toovad ärevaid sõnumeid
miga: ise tagakülje sõnu i seltsimajast järgm lev Ka rt aa stk po e EW aegn
list Wesenbergi. tist, saadetud Reva ka Lü rt aa stk po Tsaariaegne : järgmise sõnumiga LIKKAT BEI REVAL
Piritalased rääkisid põnevaid lugusid Pirita ajaloost Pirita raamatukogus toimus vestlusring Pirita asumi ajaloost. Piritalased jagasid oma mälestusi ja arutasid, kuidas Piritaga seotud inimesi ja paiku jäädvustada. Pirital on inimesi, kelle kodus on erakordselt huvitavat ajaloolist materjali Pirita kohta – fotosid, kaarte, ajaleheväljalõikeid, videoid – ning kes oskavad Piritast rääkida lugusid, mis ulatuvad kaugele eelmise sajandi esimesse poolde. Vestlusring näitas, et huvi oma kodukohast rohkem teada saada ja rohkem teada anda on suur. Pirita raamatukokku kogunenud olid kaasa võtnud ja tutvustasid rohket ja mitmekesist pildimaterjali ning rääksid isiklikke mälestusi. Meenutati Piritat kujundanud olulisemaid verstaposte ja väljapaistvaid persoone.
Kokkutulnud tõdesid, et Pirita ajalugu peaks rohkem nähtav olema ning pakkusid välja hulga ideid. Näiteks arutati, et kindlasti vääriks Piritale mälestumärki sõjaeelse aja üks silmapaistvamaid kultuuriloolasi Albin Strutzkin, kes pälvis oma tegevuse eest selliseid hüüdnimesid nagu Pirita linnapea ja Pirita hing ja süda. Strutzkini suurim ettevõtmine oli aga Pirita kloostri varemete korrastamine ning uurimis- ja konserveerimistööde organiseerimine. Samuti asutati tema eestvõttel 1925. aastal Pirita kaunistamise selts. Vestlusringi korraldas Pirita raamatukogu. Üritus toimus üritustesarja „Õnnelik seenior” raames. Ajaloolisi vestlusringe plaanitakse korraldada ka edaspidi.
GUST. LI PUIDAKU KO PIRITALASE UL POSTKAARDID
ise sajandi al ita kloostrist eelm Pir t pil ud lit aa m i 18. Carl von Winkler Petrogradi 20.02.19 saadetud Revalist gusest. Postkaart
Head piritalased! Kui teil on fotosid, kus on kujutatud Pirita eluolu või on rääkida mõni huvitav lugu Pirita elust, siis palun andke sellest teada Merike.pinn@tallinnlv.ee või piritaleht@tallinnlv.ee. Ootame ka Nõukogude aastakümneid puudutavaid fotosid ja lugusid. Eriti huvitatud oleme fotodest ja ajaloomälestustest, mis puudutavad Pirita väliujulaid, randa, aga ka kohalikku seltsielu. Aitäh kõigile, kes aitavad Piritat jäädvustada.
Kod. G. Põder teil tuleb täna õhtu kohus. teid vali takse kohtu mõistiaks Kohtu tulep Ar.Kiiver. K. Känd Järta Känd Amalia Känd. varastes mali kivriarti tas kust rätiku
Tallinnas, 14.VII.07. Sinu kirja 10.skp. sain täna kätte. Suur tänu tema eest. Homme kirjutan ta peale vastust. Eila õhtu käisin pur jepaadiga merel sõitmas, kus meid 5 inimest oli. Kell 11 õhtu sõitsime sadamast välja ja alles kell 3 öösi jõudsi me tagasi, sest et tuul pärastpoole vaiksemaks jäi. Mi nu üksluise elusse oli see muidugi vahelduseks, sest muidu on mul kodus hirmus igav, seal ma lahutasin oma mõtteid sinu peale mõtlemisega, kui ka tüüri ja purjete seadmises. Sulle, minu armas, palju terviseid saates, jään siia Sind armastama K.
„Armas õde! Sinu kaardi sain täna kätte. Ilmad on jälle teist päeva külmad, üle kümne kraadi. Sinu saadetud pildid on kätte saadud, ühe kaardi peale kirjutasin sellest. Veel kord suur tänu. Linnas on seisukord rahutu, on jälle karta saks lase siia tulekut. Täna tuli teade, et „Dvinsk” on nende käes. Siinne leib on mingisuguse puruga segatud, selle sööma ta gajärjel on ka haigeks jäädud. Tervitan Oskar.”
VARIA
30. oktoober 2020
9
Inglipuul ootavad täitmist paarikümne Pirita lapse jõulusoovid
Novembrikuus Maarjamäel Novembris on Maarjamäe ajalookeskuses taas ootamas tegevused nii suurtele kui ka väikestele. Oleme sügisel ja talvel avatud kolmapäevast pühapäevani ja ikka kella 10–18. Kel veel näitused nägemata, siis Maarjamäe lossis saab vaadata Eesti Vabariigi viimasest sajast aastast põhjalikku ülevaadet pakkuvat näitust „Minu vaba riik”. Ajutise näitusega „Anne Veski. Tähelend” viime teid aga 1980-ndate popmuusika maailma ja räägime loo armastatud lauljanna superstaariks saamisest. Näha saab Anne efektseid lavakostüüme ja kuulata muusikat. Näitusega kaasneb täiskasvanutele mõeldud peoprogramm „Annet peab olema!”. Filmimuuseumi ohtralt kaasalöömist pakkuv näitus „Duubel ÜKS” räägib üksikasjalikult sellest, kuidas valmib film – ideest kinolinastuseni. Muuseumi saab tulla ka põnevaid loenguid kuulama. Nii on Maarjamäe lossis 7. novembril kell 13 õpituba nos-
TÄNAV PIRITAL
VEERA SAARE ROMAAN (1969)
HEAD ...!
talgilistest aiataimedest ning nende kasvatamisest ja hoidmisest. Õpituba peab aiakultuuri uurija Anneli Banner Eesti vabaõhumuuseumist. Kes Maarjamäelt Kadrioru poole jalutab, siis meie Tina tänaval asuvas Särevi teatritoas tegeletakse 22. novembril kaudselt samuti taimedega: linnateatri kostüümiala juhataja Ene Palu õpetab töötoas selgeks makramee põhisõlmed, mille abil teeb iga osaleja endale koju kaasa taimehoidja. 28. novembril toimuv ajaloolaupäevak on seekord pühendatud Eesti teatri suurmehele Voldemar Pansole. Lastele on ikka kavas pühapäevased lastekino seansid ehk igal pühapäeval kell 12 näeb filmimuuseumi kinosaalis vahvaid eesti keelde dubleeritud lastefilme. Sinise Lõvi lõu(n)apoolik on lustaka perehommikuna kavas 27. novembril. Ja mängimiseks on avatud Maarjamäe lossis Laste Vabariik. Lisainfo: ajaloomuuseum.ee
KONARUS- TEATRIINSTITUUT TETA
HOMEROSE EEPOS
SEKUND
Tänavunegi väga erakordne aasta on lähenemas lõpule ja enam pole mägede taga pühadeaeg koos saabuva rõõmuga jõuluvana kingikotist. Samas on meie hulgas lapsi, kel ühel või teisel põhjusel soovitud kink võib unistuseks jäädagi. Just neile lastele mõeldes kogusid Maxima ja Eesti Lasterikaste Perede Liit kokku laste soovid üle kogu Eesti. Koostöös linnaosavalitsusega ka 21 Pirita lapse kingisoovi. Alates 17. novembrist on Maxima kauplustes üleval Inglipuud laste soovidega. „Piritalased leiavad laste kingisoovid nii Lasnamäe kui ka Viimsi ja Muuga Maxima kauplustest,” ütles heategevusprojekti eestvedaja Janne Laik Maximast. Igal Inglipuu sedelil on kirjas lapse nimi, vanus ja kingisoov. Pirita laste soove laekus kokku 21, kõige enam on jõuluks oodatud mängud ja mänguasjad: Legod, pusled, lauamängud. Heategevusliku ettevõtmise kauaaegne patroon lauljanna Gerli Padar
paneb inimestele südamele, et kingisoovi puult võttes ostja kingi võimalusel kas kohe või järgmise poeskäiguga soetaks ning kaupluse infoletti annaks. „Nii saame olla kindlad, et kõik kingid, olgu see mõni mänguasi, arendav mäng, koolitarve või soe riideese, kenasti soovijateni jõuavad,” lisas ta. Nii nagu Pirital ja teistes Tallinna linnaosades, jõuavad laste kingisoovid 17. novembrist 8. detsembrini Inglipuudele linnades ja valdades üle Eesti – kokku saavad head inimesed osta jõulukingi ja olla ingel 2000 lapsele. „Sealjuures on koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga nende hulgas ka 500 last, kellel peres vendi-õdesid kokku neli või enamgi,” lisas Janne Laik. Kingisoovi täitmiseks pole vaja teha muud, kui valida Inglipuult lapse jõuluunistus ja jätta ostetud kingitus soovi korral ka pakkimata kujul poe infoletti või kassasse. Samuti võib soovitud kingi ise valmistada ning tuua see tagasi sellesse Maximasse, kust kingisoov võetud.
1.11 Jutlus – vanempastor Ruudi Leinus. Klaveril Siiri Ratas. Issan da surma mälestamine. 8.11 Isadepäev. Jutlus – pastor Raido Oras. Laulab Mähe koguduse ansambel. Üllatused isadele-vana isadele. Kirikukohv. 15.11 Jutlus – Kuldar Taveter. Laulab EELK Tallinna Jaani kogudu se naiskoor Aivi Otsniku juhatusel. Kirikukohv. 22.11 Surnute mälestuspüha. Jutlus – Jaan Bärenson. Viiulil Val do Subi. Kirikukohv. 29.11 I advent. Jutlus – vanem pastor Ruudi Leinus. Muusika – Ma ris Lend. Laulab Mähe koguduse an sambel. Kirikukohv. Jumalateenistus pühapäeviti kell 11. Piibli- ja palvetund esmaspäeviti kell 18.
ÖRSTED
MÜÜTILINE MEREKOLETIS
... LUNDVER
LIPIK, SILDIKE
TRÜKK
AMPER
VOLUMEN
KÄÄNE
MUINASJÄÄNUS
...-TV OKASPUU 2017. A. SULETUD PIRITA SPORDIRAJATIS
MAAPAGU A. OIDI LAUL „KOLUMBUSLIK ...”
HAPNIK ... UNDER 1050. TÕENDAB TEMPELMAKSU TASUMIST
RADIAANI TÄHIS ÜLESASTUMINE
... EVER SÄIE KAARDIMÄNG ETV SAATEJUHT ... VAINO
MA, ..., TA
EESTI TEADUSTE AKADEEMIA MIRAAKEL ASI
ANSAMBEL
LEVIMINE
IILIDE KAUPA
...ANDLUS
HEINAKUHILAS
APARTEMENT
RAHUTU INIMENE (MURDES) SADAMARAJATIS
UNTSANTSAKAS
NAISTE PÄEVITUSRIIETUS
KIRJANIK ... SAAT
KOLLE
VASTUS
KAASA ARVATUD PRONKSIAEGNE KIRVES AJU...PÕLETIK
KLEEPAINE VÕRKPALLUR ... TEPPAN
PAPS
PÕLLUTÖÖRIIST
KLEEPLINT
LÕUNAMAINE PUUVILI
RIIGI AKTSIASELTS
KIRJANIK LUUSISU
HELILOOJA (1887– 1970) 2 × TÄHT ELEKTROONIKAFIRMA NORD
... SUMERA MAITSETAIM ANSAMBEL KOLUMBUS ...
PEAKATE RISTSUUNAS SUURE ULATUSEGA
AUSTRAALIA METSIK KOER LIITIUM
TONN
AVAUS AUASTE
HÄRJA VEOPUU
SIIMENS
JÕEDELFIIN
ARVUSTUS
EKS-
LEKKIMINE
ASUTUSE JUHT SIN, COS, ..., COT
2 × TÄHT
EBAJUMAL
...-KIRI
HEADUSJÄRK
JALATSI OSA RAHAÜHIK
LAPSEVANEM
...TEADUS (TELMATOLOOGIA)
2 × TÄHT
JAHIRELVA PADRUNI OSA
TRADE UNION
N-TÄHE NAABER
ÜLEMUS VENEMAA RIIGIKASSA OSAKOND
NAKATIS
MÄHE ON ... PIRITA LINNAOSAS
... PRIORI
HÄIRESIGNAAL
Mähe kirikus novembrikuus
PER ANNUM SUURVÕISTLUS (LÜHEND.)
RADIOAKTMÕÕTÜHIK ARAABIA VABARIIK SÄRGIK
501.
ANNUS
RÖNTGEN
ANNO
TESLA
INSTINKT
RÕIVASUURUS
Septembrikuu ristsõna õige vastus on: Mastimetsa kaitseala. Õigesti vastanute hulgast valis loos välja auhinna saaja – Kaupo Raag. Võitjaga võtame ühendust. Oktoobrikuu ristsõna vastus palume saata e-posti aadressil: piritaleht@tallinnlv.ee 15. novembriks.Vastus: Head nuputamist! MEREKINDEL PEAVARI
10 VABA AEG
Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 UUS NÄITUS
Koomiksikunstnik Veiko Tammjärve rahvapärimuse aineline koomiksi- ja illustratsioonide sari „Kratt”. Sari kombineerib rahvus vahelise infograafika piktograafilist väljenduskeelt etnograafiliste motii videga. Tulemus on visuaalselt efekt ne, karge, musta huumoriga vürtsita tud mõtisklus Eesti elu ja rahvuslike omamüütide ainetel. Veel on näitusel pliiatsijoonistused erinevatest krat tidest. Näitus avatud 4. novembrist 6. jaanuarini. Kratt on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tuleja sädemetejoana taevas ringi lenna tes võõrast vara kokku kannab.
SÜNDMUSED Tule ja terita oma mälu Mälugigant 2020 mälestusturniiril! Hardi Tiiduse mälestusturniir Mälugi gant 2020 toimub 14. novembril kl 12. See on individuaalvõistlus, kus esitatakse nelja tunni jooksul sada kü simust kümnel teemal. Kolmele eduka male võistlejale peale auhinna ka me dal. Medali saavad samuti parim nais võistleja, parim noorvõistleja (kuni 30a) ja parim veteran (üle 60-a). Auhin nalaud on rikkalik. Ootame kõiki võist lema! Eelregistreerimine tel 520 8601. Mängujuht Peeter-Erik Kubo ja toeta jast sõbrad. PÕNEV LOENG Pille Petersoo loeng „Söödav aed, maitsev köök ja kirjud kanad” Laupäeval, 21. novembril kl 12–13.30 esineb Nami-Nami loo ja ja peatoimetaja ning ajakirja Kodu & Aed köögitoimetaja Pille Petersoo, kes räägib, kuidas Viimsis kümne aastaga künklikust heinamaast auhinnatud ja toimiv ilu- ja tarbeaed loodi. Lisaks ja gab ta teadmisi ja kogemusi söödavast aiast, kõrgpeenardest, kanadest, küdoo niatest ja sellest, kui on palju kõrrelisi ühes aias. Osalustasu 5 eurot ja tasumi ne kohapeal. Korraldab Pirita aiaklubi.
30. oktoober 2020
Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 HUVIRINGID UUEL HOOAJAL Lauluansambel Sirjelind. Laulutunnid teisipäeviti kl 11–12.30 ja reedeti 13.30–15. Juhendab Sirje Me relaid. Kunstiring Pintslikeerutajad. Kunsti ring teisipäeviti kl 12.30–14. Ju hendab Sirje Merelaid. Eakate võimlemine. Võimlemine teisipäeviti ja neljapäeviti kl 10– 11. Juhendab Elina-Lehta Kaasik. Toolivõimlemine. Võimlemine esmaspäeviti kl 13–14 ja kolmapäeviti 12–13. Juhendavad Laine Häidson ja Piia Tiitus. Seeniortants Merelaine. Seeniortants neljapäeviti kl 12.45–14.15. Ju hendab Ivi Talimäe. Kokandusring. Kokandus kaks korda kuus neljapäeviti kl 10–13. Boolinguklubi. Booling neljapäeviti kl 14.15–15.30 Viimsi Kuulsaalis. Vajalik eelregistreerimine tel 606 9050. Prantsuse keel. Prantsuse keel iga kuu I ja III reedel kl 12–14. Kepikõnni klubi. Kepikõnd esmaspäeviti kl 9.30–11.30. Lauluklubi Birgitta. Lauluklubi esmaspäeviti kl 10–11.30. Juhen dab Siiri Alango. Soome keel. Soome keel kolmapäeviti kl 11–12.30. Juhendab Hillar-Heiti Karm. Mäluring. Mäluring kaks korda kuus teisipäeviti kl 11–12. Juhendab Aino Keerig.
KINO
Käsitööring. Käsitööring kolmapäeviti kl 10.15–12.15 ja 12.30– 14.30. Juhendab Pille Pruuden. Saori kudumine. Saori kudumine kolmapäeviti kl 15–18. Oota me kuduma 6–19-aastasi erivajadusega lapsi ja täiskasvanuid. Juhendab Anneli Säre. Vajalik eelregistreerimine klaarika. post@piritavak.ee
20. novembril ekraanil Margus Paju triller „O2”. Beebikino seanss kl 11.30 ja kinoõhtu kl 18. Pilet 4/3 eurot. Spioonipõnevik eesti luu rajast, kes peab paljastama nõuko gude topeltagendi. 23. august 1939, viimased päevad enne Teise maail masõja puhkemist. Maailma vapus tab uudis, et senised verivaenlased Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmi sid mittekallaletungilepingu ehk Mo lotovi-Ribberntropi pakti. Nendel kriitilistel hetkedel mõrvatakse Ees ti nõukogude-suunalise luure ülem. Selgub, et selles üksuses tegutseb to peltagent ja ohvitser Feliks Kangur (Priit Võigemast) saab ülesande ree tur kinni püüda. Saksa ja Nõukogu de liitlasväed tungivad Poolasse ning Feliks avastab, et Punaarmee valmis tub järgmisena Eestit ründama. Olu korra muudab veelgi keerulisemaks Feliksi isiklik saladus – tema traagili ne armulugu poolatar Mariaga ...
UUS JA PÕNEV VESTLUSÕHTU ILMASILMAJA Esimesel Ilmasilmaja vestlusõhtul on külas bioloog Veljo Runnel, kes räägib Eesti metsast, metsaarmust ja metsahirmust – kas mets on hirmus või on ta armas – ning metsa sisse minemisest. Mets võib tundu da hirmutav ja võõras, kuid seal järjest käies avab end uute ja huvitavate nur kade alt. Esialgsest võõristusest saab uudishimu ja põnevus. Metsaelanikel on omad tavad ja käitumismustrid, mil le avastamine on võrratu kogemus. Sa muti kuulame Eesti metsades tehtud helisalvestisi, mis avavad metsa rütme ja toovad metsaelanike tegemised mei le lähemale. Metsateemaline Ilmasilma ja 27. novembril kl 18.30. Pilet 5/3 eurot. Info alates 3.11 keskuse ko dulehel või FB lehel Ilmasilmaja sünd muse all. Kõik huvilised on oodatud! Pirita vaba aja keskuse huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak.ee või liitudes uudiskirjaga piritavak. ee/est/uudiskiri Facebook: www.facebook.com/PiritaVaba-Aja-Keskus
Inglise keel. Inglise keel neljapäeviti kl 10–11.30 ja 11.30–13. Juhendab Reeli Saluveer. Vajalik eelre gistreerimine õpetaja tel 5667 6657. 16. novembril kl 11 Tervisliku toidu töötuba. Juhendab Eva-Liisa Kaaristo. Osalustasu 3 eurot. 20. novembril kl 16.30–19.30 tugirühm dementsusega inimeste lähedastele. Tugirühmas püütak se leida vastuseid osalejate küsimuste le ja lahendusi probleemidele. Regist reerimine tel 5563 6076 või e-aadressil hsh@eludementsusega.ee. Osalemine tasuta. Korraldavad MTÜ Elu Dement susega ja dementsuse kompetentsikes kus. Nüüd võimalus helistada dement suse infoliinil 644 6440. 20. novembril kl 15.30 Raamatuklubi koostöös Pirita raamatukoguga. Juhendaja Ly Mere. Räägime uu test raamatutest ja jagame muljeid loe tust. Kohvilaud. Tasuta. TEENUSED PIRITA SOTSIAAL KESKUSE LIIKMETELE Dušiteenusele registreerimine tel 606 9050. Saun kolmapäeviti. Vajalik eelregist reerimine tel 606 9050.
Massöör FIE Allan Vibur neljapäeviti. Registreerimine tel 606 9050. JUUKSURID OÜ Ilusad juuksed Lisl teisipäeviti. Registreerimine tel 514 0519. OÜ Topp Stop Kaie reedeti. Regist reerimine tel 5592 8588. SÜNDMUSED NÄITUS Novembris on sotsiaalkeskuse saalis Kaja Kesleri näitus „Pirita vaated”. Näha saab akvarelle jõekäärust, met sast, huvitavatest hoonetest, jahisada mast ja aialilledest. Kaja Kesler on Pirita elanik (snd 29.03.1957). Lõpetanud Pi rita keskkooli (praegune PMG) ja 1985 ERKI maali- ja teatridekoratsiooni eri alal. Eesti kunstnike liidu liige. On vilje lenud nii õlimaali kui ka akvarelli, pea miselt loodusmotiive. Seekordne näi tus on pühendatud Piritale, kunstni ku kodukandile. Näituse pilte saab osta, selleks võtta ühendust kunstnikuga tel 5666 1195. Kuna saalis toimuvad erine vad tegevused, siis palume sobiva kü lastusaja kokku leppida tel 606 9050. ILUTEENUSED PIRITA SOTSIAALKESKUSE LIIKMETELE Koostööpakkumine maniküüri- ja pediküüritegijale Pirita vaba aja keskus pakub koostööle pingut kvalifitseeritud ja kogemustega maniküüri- ja pediküüritegijale. Töö Pi rita sotsiaalkeskuse ruumides (Metsa vahi tee 4). Koostööleping tähendab, et Pirita vaba aja keskus annab juriidilisele isikule maniküüri- ja pediküüriteenu se osutamiseks ruumi ilma rendita ka sutamiseks ja teenust osutatakse Pirita sotsiaalkeskuse klientidele kokkulepi tud hinnakirja alusel. Vajalik eesti keele oskus suhtlustasandil. Ruumis on ole mas klienditool, töötool, kraanikauss. Tööks vajalikud kulumaterjalid ja väike vahendid soetab teenuseosutaja. Ruumi kasutamine esmaspäeviti kl 9.30–17. Täpsem info maris.rand ma@piritavak.ee Koostööpakkumine itaalia ja prantsuse keele õpetajale Pirita sotsiaalkeskus otsib itaalia ja prantsuse keele õpetajat eakatele kee lehuvilistele. Tunnid reedeti kl 13–15 sotsiaalkeskuse õppeklassis. Täpsem in fo klaarika.post@piritavak.ee Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkes kus või tel 606 9050
Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 3. novembril kl 17 Lauatennise turniir. 4. novembril kl 17 Filmiõhtu. 5. novembril kl 17 Kokandusring. Valmistame üheskoos midagi maitsvat. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 4.11 kl 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures. 6. novembril kl 17 Teeme ise! Meisterdame toreda isadepäeva kingi tuse. Anna osalemissoovist teada hilje malt 5.11 kl 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.
10. novembril kl 17 Teeme ise! Meisterdame mardipäeva maske. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 9.11 kl 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures. 12. novembril kl 17 Jenga turniir. 13. novembril kl 16 Noortekaõhtu Pirita vaba aja keskuses (Meriväl ja tee 3). Ühine filmivaatamine koos Piri ta-Kose noortekeskusega. Lisaks näksid ja mõnus olemine. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 12.11 kl 17 mahe@pirita vak.ee, tel 5300 4080 või noortetööta ja juures. 17. novembril kl 17 Monopoolia turniir. 18. novembril kl 17 Teeme ise! Meisterdame pliiatsitopse. Anna osa lemissoovist teada hiljemalt 17.11 kl 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures. 24. novembril kl 17 Ligretto turniir. 25. novembril kl 17 Kadripäeva viktoriin. 26. novembril kl 17 Teeme ise! Teeme mandalaid ja mediteerime. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 25.11 kl 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures. 27. novembril kl 17 Aarete jaht. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 26.11 kl 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures. Info ja registreerimine: e-post mahe@piritavak.ee, tel 605 9516. www.piritavak.ee/mahe. Facebook: www.facebook.com/mahe vabaajakeskus. Instagram: Mahe
Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 2. novembril kl 16 DIY töötuba. Hingedepäeva puhul meisterdame geelküünlaid. 6. novembril kl 16 Isadepäeva kokkamine. Küpsetame isadele brownie-muffineid. 10. novembril kl 16 Kose kokkamine. Õpime valmistama üht korra likku kodust burgerit. 13. novembril kl 16 Noorteõhtu Pirita vaba aja keskuses (Merivälja tee 3). Pirita noortekeskused korraldavad ühiselt laheda noortele mõeldud kul tuuriõhtu, kus näidatakse filmi. Koha peal näksilaud. Olete oodatud! 17. novembril kl 16 Lauamängude maraton. 25. novembril kl 16 Kuldvillak ja Bingo. Teema: kadripäev. 27. novembril kl 16 Filmikas. Avame jõuluaja reedesed Xmas filmi õhtud, millest ei puudu pühadehõngu line Kahoot. 30. novembril kl 16 Aknakleepsude töötuba. 19. novembril kl 11 Eakate kohvihommik. Info ja registreerimine: e-post kose@piritavak.ee, tel 600 6391 www.piritavak.ee/kose. Facebook: www.facebook.com/kose.vabaajakes kus. Instagram: Kosevabakas
REKLAAM 11
30. oktoober 2020
Reakuulutused Tallinna linna kalmistutel erinevad sügi sesed hooldustööd, kanarbike istutamine. Töö korralik ja kiire. Telefon 5820 1871, in fo@hauaplatsidehooldus.ee, www.haua platsidehooldus.ee
Parandan Windows op süsteemiga ar vuteid. Kõik erinevad riistvara ja tarkva raprobleemid, uue op süsteemi või kon toritarkvara paigaldus jne. Maido, tel 5553 0140
Staažikas matemaatikaõpetaja ootab eratundidesse 9. klassi õpilasi, kes soo vivad valmistuda kevadisteks koolikat seteks ja lõpueksamiks ning kelle ees märk on õpingute jätkamine gümnaa siumis. Asukoht: Viimsi, kontakttelefo nid: +372 5389 1356 ja 609 1084.
Müüa LOOMASÕNNIKUT, mulda, liiva, killustikku ja täitepinnast. Tel 5849 7915, e-mail: taluaed@hot.ee
Pellet al 190.-/alus, kase RUF brikett al 135.- alus, küttepuud al 47.-/ruum. Kõik ühest kohast! Head hinnad! 600 0136, 520 0093, Puu24.ee Renoveerimistööd lammutusest lõpp viimistluseni. Teostame ka ehitus-, elektri- ja santehnilisi töid. Tel 5831 4411. viimistlus.lammutus@mail.ee KÜTTEPUUD. Müüa küttepuud pikkuse ga 30-60 cm. Toores segalehtpuu alates 43 €/rm. Toores sanglepp alates 46 €/ rm. Kuiv segalehtpuu alates 57 €/rm. 30 cm kuiv lehtpuu 40 L võrgus 3,10 ja ha lujäägid (5-25cm) võrgus 1,90. Tel 504 2707 Firma pakub korterites ning eramajades üldehitustöid ning ka elektriga seondu vaid töid. Olemas B2 vajalike elektritöö de teostamiseks. Tel 552 7217, e-mail in fo@ermicohaldus.com Koduteenus - ravivõimlemine (olemas oleva teraapiaplaani alusel), kõnnitree ning, õues jalutamine, poes ja apteegis käimine. Tel 565 4654 Meilt saab taas tellida kartulit, köögivilju ja mett! Tellimusi võtame vastu igapäe vaselt. Tellimiseks ja lisainfo saamiseks helistage tel 5865 2190. MULD, MULTŠ, TURBAMULD, LIIV, KILD, FREESASFALT jne. 1-2 tonni, info@kal lur.ee KALLUR.EE, tel 501 2123. VÕTA JULGELT ÜHENDUST!
Müüa puitbrikett 120 eurot / 960 kg, turba brikett 140 eurot / 840 kg, pellet premium 180 eurot / 975 kg, kütteklotsid 110 eurot / 48 kotti, lepp ja kask kotis. Tel 517 0257 Pottsepatööd. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 12-aastane töökoge mus ja kutsetunnistus. Tel 5690 3327 VEENILAIENDITE ravi ilma järjekorrata Tallinnas. Dr Vilkevičius. Hind al 65.- eu rost. www.vita.ee, tel 669 0806 Koduteenus – juuste lõikus eakale ja puuetega abivajajale. Kaie 5592 8588
Kivikorstnate ehitamine. Tel 518 8889 Remont- ja viimistlustööd eraisikute le, korteriühistutele ja firmadele. Teosta tavad tööd: tapeetimine, pahteldamine, krohvimine, värvimine, kipsplaadi pai galdamine, kindlustusjuhtumitega seo tud veekahjude likvideerimine jms. Tel 510 0250, raul@vivamees.ee Korstnapühkija ja pottsepa litsenseeritud teenused Pirital, Meriväljal ja Viimsis. Pu hastame, remondime ja ehitame küttekol deid ja ventsüsteeme. Korstnapühkimise akt päästeametile ja kindlustusseltsidele. Tel 5690 0686, korsten.korda@gmail.com Ehitus- ja remonditööd. Fassaadi-katus te-vaheseinte-saunade-terrasside ehi tus. Parketi, uste, akende, liistude pai galdus ja muud siseviimistlustööd. Tel 5360 5083
Üldehitus, katused, fassaadid ja viimist lustööd. Tel 5352 9476, e-post: mehi tus@gmail.com Müüa puitbrikett RUF 145 eurot / 960 kg, kütteklotsid 110 eurot / 48 kotti, pellet premium 8 ja 6 mm, kuiv lepp ja kask kottides. Laost Pähklimäe 4, Maar dus saab osta paki kaupa: puitbrikett 1,5 eurot / 10 kg, pellet 3,2 eurot / 15 kg. Tel 5692 4924 Kutsetunnistusega korstnapühkija. Töö puhas ja korralik, tehtud töö kohta väl jastan nõuetekohase akti. Tel 5689 0125, e-post kuldnoop@gmail.com Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsio neerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim
Lõikame viljapuid, pügame hekke, lan getame puid ning vastavalt teie soo vile teeme ka teisi haljastus- ja koris tustöid. Helistage julgelt telefonil 5563 7666. Rohkem infot kodulehelt www.if haljastus.ee Metalli-ja keevitustööd. Aiapostid, vära vad. Autode keretööd. Karpide vahetus. Uued ja kasutatud autorehvid koos pai galdusega. Luha 34, tel 588 3070, info@ autotäht.ee, autotäht.ee Pottsepatööd. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 12-aastane töökoge mus ja kutsetunnistus. Tel 5690 3327 Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sund ventilatsiooni puhastust. e-post: mar gus@korvent.ee, tel 552 6281
Kandiline puitbrikett 130 eurot/1000 kg, ümmargune puitbrikett auguga 150 eurot/1000kg, premium pellet 6 mm ja 8 mm 190 eurot/960 kg. Transpordivõi malus. Tel 504 0304 Tänavakivide paigaldus, puit- ja võrk aedade ehitus, haljastustööd, prügive du, lammutustööd. Tel 5608 1124, epost: eleanor31@online.ee Ostan Eesti ja Tsaari-Vene münte ja pa berrahasid, aumärke, medaleid. Pakkuda võib kõike, mis tundub vana –mitmesu gustel teemadel. Kuulutus ei aegu, raha kohe. Iga päev kl 11-21. Tel 5595 5996.
47
135
Ohtlike puude langetamine, õunapuu de ja hekkide lõikus, kändude freesimi ne. Tel 521 0334 Müüa kvaliteetsed küttepuud (30–60 cm) ja klotsid hästi pakitud 40 L võr kudes või ka lahtiselt. Erinevad puulii gid. Hind al 2,20 eurot / võrk kohaletoo duna. Halumasina EVO36 rent ja teenus. Hinnainfo 5620 8210
Lastevanemate kool
KUIDAS OLLA ARUKAS NUTIVANEM? LIIGSE NUTISEADMETE KASUTAMISE OHUD JA PIIRAMISE VÕIMALUSED Psühholoog Kätlin Konstabel
Teisipäeval, 17.novembril kell 18.00 - 19.30 Viimsi Raamatukogu suures saalis
Osalustasu 2 eurot saab tasuda kohapeal Lisainfo: janika.lepik@meripohi.edu.ee Koolitussarja toetab Mähe Selts
www.facebook.com/ piritalinnaosa/
12 REKLAAM
30. oktoober 2020
Aastast 2002
Info ja tellimine
51 36 999
info@ky�eladu.ee www.kü�eladu.ee
TALLINN & HARJU TASUTA TRANSPORT!
RUF PUITBRIKETT ÜMAR PUITBRIKETT
MÜÜA LÕHUTUD KÜTTEPUUD KOHALETOOMISEGA.
PELLET
Lepp, sanglepp, kask. Hinnad alates 43 eurot / rm. Kuiv lepp 52 eurot / rm. Küsi hinda! Tel 509 9598 | www.pakhalupuu.ee | pakhalupuu@gmail.com
ALATES
130€ /ALUS
ALATES
140€ /ALUS
ALATES
190€ /ALUS
Teie soovid, tehtud meie kätega!
EESTI SUURIM VALIK KÜTTEMATERJALE!
Puitbrike� • pellet • kaminapuud kivisüsi • turbabrike� • grillsüsi
5307 2076
Vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodete paigaldus
info@viimistlusehitus.ee Küsi pakkumist!
Info@vihmaveerennid.ee
Tel: 52 7 1059
Hoonete renoveerimine, juurdeehitused. Pööningu-, katuse-, fassaadi-, vundamendi soojustamine ja renoveerimine.
www.facebook.com/ piritalinnaosa/
EAKATE ujumistreeningud Ujumistreeningud toimuvad 10. oktoober- 28. november igal pühapäeval kell 11.00-12.00 TASUTA Merivälja koolis OSALEMINE Kohtade arv piiratud!
Treeningutesse on oodatud Pirita eakad liikumishuvilised. Osalemiseks registreeri end aadressil kai.kukk@tallinnlv.ee või telefonil 645 7605.
Halva une nägu Unehäired võivad rikkuda lapse elu. Kingi head und ja toeta Eesti esimese laste unekeskuse loomist. Sõlmi püsiannetus:
toetusfond.ee
Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 645 7600, faks 645 7609, e-post pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja telefon 645 7629, e-post piritaleht@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.