Pirita ajaleht 26. juuni 2020

ABI VAJAVATELE LASTEGA PEREDELE JAGATAKSE TOIDUPAKKE LK3 MOODSASSE PEENRASSE ISTUTA KA ÜRTE LK 6 KAUGVASTUVÕTUD TERVISHOIUS. POOLT JA VASTU LK 7 26. juuni 2020  NR 6 (299)

www.facebook.com/piritalinnaosa

Pirita perearstikeskus läbib põhjaliku uuenduskuuri Pirita perearstikeskus kolis umbes aastaks ajutistesse ruumidesse TOP-is, sest nende kodus Kloostrimetsa teel algasid ulatuslikud ehitus- ja rekonstrueerimistööd. Majal on aga selja taga pikk ja väärikas ajalugu.

Pirital saab mängida laua­ tennist ja malet

1940. aastal avati Kloostrimetsas president Konstantin Pätsi algatusel ehitatud riigiametnike puhkekodu. Majas oli 15 tuba, millest viis olid päikeserõduga, et tervistavat männimetsa õhku hingata.

Keldrikorruse ruume said kasutada ühepäevasuvitajad ja ka suusatajad. Funktsionalistliku hoone projekteeris Roman Koolmar (1904–1971), kes on ka Pirita bussijaama ja Oru lossi arhitekt.

Perearstikeskus on selles Kloostrimetsa tee reas viimane ehitis ja edasi tuleb riigimets. Nõukogude ajal oli siin ENSV ministrite nõukogu puhkekodu ja 1980. aastate lõpul tehtud remont hoones hävitas osa detaile algsest projektist.

Hoitakse endist joont Alanud juurdeehitus- ja remonditööde projekti tegi arhitektuuribüroo Zero OÜ arhitekt Hindrek Kesler, kes on ka ise Pirita elanik olnud üle 40 aasta.

Tema sõnul on aga praegune perearstikeskus enam-vähem samasugune kui 1940. aastal valminud hoone ning suhteliselt hästi säilinud. President Päts oli huvitatud talle tähtsa hoone sünnist ja olles mentorina ehituse juures, tulenevad ehk sellest mõned muutused võrreldes Koolmari esialgse radikaalsema eskiisiga.

Hindrek Kesleri projekteeritud juurdeehitus on mahtude olemuselt sarnane Koolmari radikaalsema eskiisiga – ristuvate mahtude kompositsioon.

Ideid enne lõplikku lahendust oli mitu. Nii moodsamat arhitektuurikeelt kasutades, lisades kolmanda korruse kuni eraldiseisva juurdeehituseni. Teine eskiislahendus leidis aga kohe heakskii-

Riigiteenistujate sanatoorium Tallinnas Pirital, vaade hoonele. (Arhitekt Roman Koolmar, EAM Fk 424, Eesti arhitektuurimuuseum)

du ja arhitekti sõnul on see variant igas mõttes ratsionaalsem. Olles küll hingelt modernist, tuleb oma ego allutada selle nimel, et saavutada keskkonna harmooniline täiendamine ja arhitekt jätkas

teadlikult arhitektuurikeelt, mida Koolmar on alustanud, püüdes vana mitte eriti muuta ning leida sobiv maht, mis funktsionalistliku loogika ja kompositsiooniga kokku läheks.

„Ilusa ihu” värvi maja Hoone sisearhitektuurse lahenduse töötas välja KAOS Arhitektid. Kuna tegu ei ole restaureerimisega, on siiski sisearhitektuur kantud 1940-ndate stilistikast ja säilitatakse näiteks olemasolev ilmselt Koolmari aegne kamin. Sisse tulevad uued normidekohase suurusega ruumid perearstidele, õdedele, eriarstidele, füsioterapeutidele ja protseduuridele ning samuti suurem saal. Puuetega inimestele on pääs kõikjale takistusteta ja lihtne.

Kui veel hoonest rääkida, siis üldine arusaam on, et funktsionalism on valge kubistlik arhitektuur. Tehtud värviuuringutest selgus aga, et Koolmar lahendas hoone üsnagi värvilisena – ooker ja tume ooker. Et aga maja pole muinsuskaitse all, siis renoveeritud perearstikeskus tuleb „ilusa ihu” värvi ja detailid, karniisid jäävad valgeks. Krundil olev väärtuslik haljastus säilitatakse.

Pirital on avalikus linnaruumis kokku seitse lauatenniselauda ja viis kabe-malelauda, mängimine kõigile huvilistele on prii.

Viimaste aastate jooksul on lauatennis muutunud üha populaarsemaks nii laste, noorte kui ka eakamate hulgas ning et laiendada võimalusi mänguga tegelemiseks, soetas linnaosa Piritale veel kaks pinksilauda – üks uus laud asub Pirita majandusgümnaasiumi juures ja teine Mähe asumis Tolmuka tee ja Aianduse tee ristil mängualal. Peale nende kohtade saab ala harrastada Merivälja pargis, Jõesuu tänaval, Võsa tee 26 mänguväljakul ning kaks pinksilauda on Sinitiiva spordiväljakul. Kokku on Pirital välilauatennise mängimise võimalusi eri asumite kuues paigas.

Alates juuni keskpaigast on Pirital rohkem võimalusi ka vabas õhus malet või kabet mängida. Kokku on asumites viis male-kabelauda. Need asuvad Jõesuu tänaval, Merivälja pargis, Tolmuka-Aianduse risti mängualal, Pirita majandusgümnaasiumi ees ja Lillepi pargis.

Mängimine on kõigile tasuta, kuid oma nupud ning reketid ja pallid tuleb mängimiseks kaasa võtta.

Nii lauatennise- kui ka malelauad on valmistanud OÜ Kiili Betoon.

Lugupeetud Pirita perearstikeskuse patsiendid ja koostööpartnerid!

Pirita perearstikeskuse hoone ehitus- ja rekonstrueerimistööde tõttu toimuvad alates 15.06.2020 perearstide ja -õdede vastuvõtud ajutiselt umbes aasta aega aadressil Purje 9, Tallinn.

Vastuvõtule registreerimiseks ja lisainfo saamiseks palume ühendust võtta keskuse senisel telefoninumbril 606 1670 või e-posti aadressil info@piritaarst.ee. Info on leitav ka meie kodulehelt www.piritaarst.ee.

Asukohta täpsustav informatsioon: perearstikeskuse ruumideni jõudmiseks sisene Pirita TOP-i (Pirita Marina Hotell ja SPA) hoone kesklinnapoolse sissepääsu kaudu. See on sama sissepääs, mis on kasutusel ka spordikeskusesse ja ujulasse sisenemisel. Sis-

sepääs on märgitud joonisel punase täpiga.

Parkimiskorraldus: hoone kesklinnapoolse sissepääsu ees asub Europarki parkla. Perearstikeskuse patsiendid saavad parkida 3 tundi tasuta, registreerides sõiduki numbri pärast hoonesse sisenemist vasakut kätt asuvas parkimiskioskis.

Bussitransport: välju kesklinna poolt saabudes bussist Rummukõrtsi või Rummu peatuses ja kõnni üle tee. Viimsi poolt saabudes välju Rummu peatuses.

Palume vabandust võimalike ebamugavuste pärast!

Kohtumiseni!

Teie Pirita perearstikeskus

Taas on avatud paadilaenutus Pirita silla kõrvalt saab rentida sõudepaate, vesijalgrattaid, kajakke ja kanuusid, et minna nautima Pirita jõeoru ilu või uudistama Kõrkja saare neljajalgseid suvitajaid – veiseid.

Paadi või muu veesõidukiga jõele minnes tuleb panna selga päästevest ja kindlasti peavad vesti kandma ka lapsed. Turvalisust tagav vest antakse kaasa paadilaenutusest.

Tund sõitu sõudepaadiga Pirita jõel maksab 20, vesijalgratta, kajaki ja kanuuga 15 eurot.

Pirita paadilaenutus asub aadressil Kloostri tee 6 ja on ilusa ilmaga avatud iga päev kella 10–22.

2

JUHTKIRI / LINN

JUHTKIRI

Tegusa suve alguses

M

ulle meeldib mõelda, et see suvi tuleb toimekas ja sündmusterohke. Hoogne algus on tehtud: lasteaedades ja koolides peetakse lõpuaktusi, need on olnud heas mõttes kadestamisväärselt nutikalt lahendatud ja liigutavalt südamlikud. Neis on olnud palju positiivset energiat ja lennukat ettepoole vaatamist.

Väga töine suvi ootab tee-ehitajaid. Kuigi Mähe asumis jäädi töödega plaanist pisut maha, on nüüd hoog üles saadud ning sealsed teed ja tänavad kattuvad sileda asfaldiga. Suuremaks rühmamiseks läheb aga Pirita sillast kesklinna poole jääval teel. Nimelt alustatakse keset suve Russalkast Pirita Selverini ühissõidukite raja ehitamist. Üle kahe kilomeetri teetöid segab küll harjunud liiklusrütmi, aga kannatame ära – kiirem bussisõit Pirita ja kesklinna vahel on seda väärt.

Hoopis teistmoodi töö on Kõrkja tee silla ehitus. Sellest on kaua räägitud, seda on kaua planeeritud ja nüüd lõpuks saab see tehtud. Kes plaanis Kõrkja saarele veiseid uudistama minna, ei pea pettuma – jalgsi pääseb saarele üle jõe mööda ajutist silda.

V

aikelu pole õnneks oodata ka kultuuris.

Kuigi Birgitta festival lükkus järgmisesse aastasse, saab iidse Pirita kloostri varemete vahel selgi suvel muusikat nautida. Uus, 100 küünla kontserdisari pakub juulikuu lõpupoole suviselt hoogsaid rütme.

Anne Veski, 2 Quick Start ja Terminaator on rahva ees oma tuntud headuses. Muusikat nautima pääsevad vaid kiiremad piletiostjad.

Aga liiga kuumaks ei maksa suve ka kütta. Nii võiks hoogu maha tõmmata emotsioonidest tuliseks köetud vaidlusel Maarjamäele plaanitava jalgpallihalli üle. Eesti külas on läbi sajandite kirik ja kõrts kõrvuti olnud, ehk mahuvad koos Maarjamäele ka spordihall ja kommunismiohvrite pühapaik.

Kui uskuda rahvatarkust, siis suvise pööripäeva järgi saab ennustada, milline suvi tuleb. Kõik märgid näitavad, et Pirita suvi tuleb soe ja sündmusterikas. Nautigem siis seda täiel rinnal.

Tõnis Liinat, Pirita linnaosa vanem

26. juuni 2020

Muru kõrgust Tallinnas enam ei mõõdeta Hiljuti muutus Tallinna heakorra eeskiri.

Suur osa muudatusi on seotud keskkonnakaitsega. Võrreldes kehtinud heakorraeeskirjaga täpsustati linna ametiasutuste kohustusi ja heakorranõudeid.

Näiteks on elurikkuse aspektidest lähtudes kadunud nõue muru pikkuse kohta. Ametnikud ei pea käima joonlauaga muru pikkust mõõtmas ja linn eeldab, et inimesed suudavad ise oma aias haljastuse korras hoida.

Samas on konkreetselt reguleeritud lehepuhurite kasutamine, sest nende massiline kasutamine on kaasa toonud nii müra- kui ka õhureostuse ning nende tekitatav müra on põhjustanud linnaelanike hulgas palju pahameelt.

Uue eeskirja järgi on lehepuhurit lubatud kasutada vaid lehtede kokkukogumiseks. Puhuriga tänavate puhastamine on keelatud, kuna see ei eemalda tolmu linnaruumist, vaid pärast õhku paiskumist langeb see uuesti maha.

Selline tegevus suurendab õhusaastet, millel on kahjulik mõju nii linnaelanike tervisele kui ka keskkonnale.

Erinevalt kehtinud heakorraeeskirjast, mis kohustas kinnistu omanikku hoidma muru ja rohu 15 sentimeetri kõrguse, on nüüd kohustus tagada haljastuse korrashoid ja vältida kinnistu võsastumist. Kinnistu omaniku kohustus on hooldada avalikus kohas vaadeldavat, kinnistule rajatud haljastust selliselt, et taimedele on tagatud vajalikud kasvutingimused. Haljastuse hooldamise kohustus on ka müügikoha omani-

kul. Keskkonnakaitse huvides on keelatud kasutada taimekaitsevahendeid, mis ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse.

Uue korra kohaselt anti Tallinna keskkonnaja kommunaalametile või linnaosavalitsustele õigus sõlmida kinnistuomanikega lepinguid puhastusala (kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel) heakorratööde tegemiseks ning määratakse kindlaks nende tööde maksumus.

Võrreldes kehtinud heakorraeeskirjaga ei reguleerita enam kortermajade elanike tegevust

(nt pesu kuivatamist, riiete kloppimist ja rõdu kasutamist), sest korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Avalikult kasutataval linnamaal paiknevate objektide korrashoiu ja hoolduse eest vastutab nende omanik, kes peab tagama ka nende ümbruse heakorra kuue meetri raadiuses. Lisaks on heakorratöid takistava mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja kohustatud tegema heakorratöid (sh lume ja jää koristus) mootorsõiduki ümbruses ühe meetri raadiuses.

Tallinna toetused korteriühistutele 2020. aastal Korteriühistute tegevus määrab suuresti linna näo – kui atraktiivse, ohutu või kodusena nii elanikud kui ka külalised linna tajuvad. 2020. aastal panustame korteriühistutesse mitmesuguste toetuste kaudu kokku ligi miljon eurot.

Tallinn pakub korteriühistutele nii rahalist toetust hoonete renoveerimiseks ja hoovialade korrastamiseks kui ka seminarides osalemise võimalust. Hoovide korrastamiseks saab korteriühistu toetust taotleda kahe meetme kaudu. „Hoovid korda” pakub suuremahuliste tegevuste rahastamiseks kuni 16 000 eurot hooviala turvalisemaks, atraktiivsemaks ja funktsionaalsemaks muutmiseks. Näiteks saab toetust parkimisala rajamiseks, prügimaja või prügikonteinerite platsi rajamiseks, istumisala väljaehitamiseks, abihoone lammutamiseks ja uue ehitamiseks, teede remondiks. Uuendusena hakkab linn toetama rattahoidjate ja elektrijalgrataste laadimisvõimaluste paigaldamist. Selleks aastaks toetuse saamine on juba lukus, kuid järgmisel aastal plaanime nende meetmega jätkata. Kõiki teisi toetusi korteriühistutele on võimalik taotleda aasta ringi. „Rohelise õue” väiketoetuse (kuni 600 eurot) abil saab haljastada korterelamu ümbrust, osta taimede tarvis betoonvaase ja ampleid, rajada heki, istutada lilli, teha puudele hoolduslõikust, rajada või taastada muru.

Tallinn toetab ka korterelamu energiatõhususe ja ohutusega seotud tegevusi. Neist toetustest mahukaim on „Fassaadid korda”, millega kaasrahastab linn korterelamu fassaadi, katuse või tehnosüsteemide ümberehitustöid, mille esmane eesmärk on energiatõhusus. Toetuse suurus on kuni 10% ehitustööde maksumusest, kuid maksimaalselt 20 000 eurot. Lisaks on võimalik taotleda kuni 3000 eurot renoveerimise käigus seinamaalingu loomise eest, kui selle kavandi on kooskõlastanud linnakujunduskomisjon.

Rõdude ja varikatuste auditi toetus aitab katta kulud, et palgata spetsialist enne 1993. aastat ehitatud elamu seisukorda hindama. Uue toetusena panustab Tallinn alates 2020. aastast ohutusse: alustame rõdude ja varikatuste auditi jätkutegevusega, mis toetab kuni 10% ehitustööde maksumusest, kuid maksimaalselt 10 000 eurot auditi aruande kohaselt vajalike tegevuste elluviimist. Teine uus toetus on tuleohutustoetus – rahalist abi võib küsida hoone tuletõkkesektsioonide moodustamiseks.

Linn aitab ühistuid muulgi moel: linnaosavalitsustel on õigus anda parkimisprobleemi lahendamiseks olemasolev parkimisrajatis, mis piirneb korterelamu kinnistuga, tasuta korteriühistu kasutusse tavapäraselt viieks aastaks.

Siinjuures on tingimus, et sellega ei rikuta naaberkinnistute huve.

Juhul kui korteriühistu on omavahendite arvelt ehitanud linna maale ehitusprojekti alusel parkimisala, siis on korteriühistul võimalik taotleda parkimisala enda kasutusse isikliku kasutusõiguse alusel. Linna maale parkla rajamiseks tuleb isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemiseks pöörduda linnaosavalitsusse. Isiklik kasutusõigus seatakse tasuta 15 aastaks. Korteriühistu peab hooldama ja tagama parkimisrajatise heakorra Tallinna linna heakorraeeskirja kohaselt.

Tallinna korteriühistute teabekeskus Eelmise aasta oktoobris tegevust alustanud Tallinna korteriühistute teabekeskus jätkab tööd, sealt saavad probleemidele lahenduse leidmiseks mitmekülgset tasuta nõu ja abi nii korteriühistute juhid kui ka kõik teised korteriomanikud. Teabekeskus tegeleb nõustamise, lepitamise, arenguseminaride ja koolituste korraldamise, toetuste jagamise ja linnaametite koostöö koordineerimisega.

Teabekeskuse tegevuse käigus saadava info ja halduspraktika põhjal võib Tallinna linn

edaspidi esitada ka vajaduspõhiseid ettepanekuid korteriomandi- ja korteriühistuseaduse täiendamiseks.

Linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7, IV korrus) saavad korteriühistute juhid ja korteriomanikud tasuta nõu ja tarvidusel lepitusteenust. Vajadusel saadetakse abivajaja spetsialisti juurde, kui nõustaja mõnele küsimusele süvitsi vastata ei oska. Traditsiooniliselt nõustab linnavalitsuse teenindussaalis juba mitmendat aastat Tallinna linna hea partner Eesti Korteriühistute Liit. Korteriühistute tegevust puudutavates küsimustes saab küsida nõu ja lepitust ka Lasnamäe linnaosa valitsusest.

Linnaosavalitsused korraldavad regulaarselt ümarlaudu ühistutele olulistel teemadel ning sügiseti korraldab linn juba traditsiooniks saanud elamumajanduskonverentsi, kus lahatakse erinevaid ühistute toimimist mõjutavaid teemasid. Korteriomanike teadmiste täiendamiseks jätkuvad eesti- ja venekeelsed tasuta arenguseminarid ja koolitused.

Korteriühistus oleneb palju korteriomanike tahtest ja huvist omandi ja ühistu arengusse panustada, samuti omavahelisest usaldusest.

Korteriomanikud ja ühistujuhid tunnevad puudust lepitavast vahemehest, kes aitaks erinevaid pooli ühiste arusaamade kujunemisel ja probleemide lahendamisel. Siin tulebki korteriomanikele appi Tallinna linn.

Eha Võrk abilinnapea

LINN

26. juuni 2020

3

Linn pakub leevendust lastega peredele

Linn aitab abi vajavaid lastega peresid toidupakkidega Tallinn toetab eriolukorra tõttu majanduslikesse raskustesse sattunud peresid toiduabipakkidega. Pakkide jagamine algab 8. juulil.

Sihtrühm Lisa-toiduabi saajateks on õigustatud lastega pered, kes on sattunud majanduslikult abitusse olukorda (kelle perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast (584 eurot) ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem, kui 80% kehtivast töötasu alammäärast) perekonna sissetulekute vähenemise või nende kaotuse tõttu. Näide: ühe lapsega pere sissetulek maksimaalselt 1518 eurot, kahe

lapsega pere sissetulek maksimaalselt 1985 eurot, kolme lapsega pere sissetulek maksimaalselt 2453 eurot, üksi last kasvatav vanem ühe lapsega: sissetulek maksimaalselt 1051 eurot jne.

Taotluse esitamine Lisa-toiduabi saamiseks tuleb abivajajal pöörduda elukohajärgsesse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda. Toiduabipakkide saajate nimekirja koostavad linnaosavalitsused ja edastavad ree-

deti hiljemalt kella 15-ks TSTA-sse e-posti või telefoni teel, mille alusel komplekteeritakse vajalik arv toiduabipakke. Lisa-toiduabipakk on mõeldud vähekindlustatud lastega peredele juulis ja augustis. Toiduabipakk saadakse korra nädalas ning see sisaldab perele igapäevatoidu kõrvale lisatooteid, nagu näiteks piim/jogurt, juust/vorst, sai/leib, pirn/õun, tomat/kurk jne. Toiduabipaki komplekteerib ja transpordi linnaosavalitsustesse organiseerib TSTA hankepart-

ner. Jagatakse linnaosavalitsuse kaudu, kes on enne edastanud komplekteeritavate pakkide koguse. Arvestatud on üks pakk lapse kohta nädalas.

Toiduabipakid toimetatakse linnaosavalitsusse kolmapäeviti alates 8. juulist ja väljastatakse samal päeval. Juba hinnatud klient ei pea täitma taotlust igal nädalal ja saab toidupaki terve perioodi vältel (juuli-august).

Infot pakkide väljastamise aja kohta leiab Pirita kodulehelt ja Facebookist.

Tallinna linn vabastab 1. septembrist lasteaia kohatasust täies ulatuses lapsevanemad, kes on sattunud majandusraskustesse ja need vanemad, kelle haridusliku erivajadusega laps käib lasteaias. Linna uus toetusmeede puudutaks hinnanguliselt 1500 last ja selleks on kavandatud üle 1,2 miljoni euro.

Tallinna munitsipaallasteaedade erirühmades käis märtsikuu seisuga kokku 723 haridusliku erivajadusega last. Samaväärselt munitsipaallasteaedades käivate lastega plaanib linn toetada eralasteaedades käivaid HEV-lapsi.

Kui praegu on vähekindlustatud perede lastevanematel võimalus saada munitsipaallasteaia kohatasu vabastust kuni 10–80%, kuid selle soodustuse määrab direktor ja kooskõlastab lasteaia hoolekoguga, siis nüüd saavad vanemad 100%-lise kohatasu vabastuse linnaosavalitsusse esitatava avalduse alusel.

Perel on õigus lasteaiatasust vabastamiseks, kui perekonna sissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast (584 eurot kuus) ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast palga alammäärast (467 eurot kuus). See tähendab, et lasteaia kohatasu soodustust saab näiteks taotleda vähem kui 1500 eurot teeniv kahe lapsega üksikvanem.

Nii pakub linn uue meetmena raskustesse sattunud peredele senise koolitoidu asemel 1. juulist augusti lõpuni lisa-toiduabi. 1. septembrist hakkab linn eluasemest ilma jäänud peredele ja linlastele pakkuma kiirkorras eluaset ning andma üüritoetust neile peredele, kes on eriolukorra tõttu eluaseme kaotanud.

Tallinn toetab asendushooldusteenusel olevaid lapsi ja peresid Tallinna linn on välja töötanud lisameetmed asenduskoduteenusel viibivate laste ja vanemate toetamiseks.

Linn on koostöös linnaosadega välja selgitanud hooldusperede vajadused ja nende ootused, millest lähtudes töötati välja lisameetmed. Nii suurendab linn hoolduspere vanema universaaltoetust lapse perre tulemise ajal kolmel esimesel kuul 876 euroni kuus ja seda iga perre tuleva lapse kohta. Ühtlasi võimaldatakse hoolduspere vanemale vajaduspõhist toetust. Olenemata sellest, mis vanuses laps hooldusperre tuleb, vajavad vanemad ja laps aega, et omavahel rohkem koos olla ja korraldada lapse eluga seonduvat. See võib tähendada, et vanematele muutub keeruliseks endises mahus

PIRITA LINNAOSA VALITSUS KORRALDAB SUURE­ KIVI TN 8 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE EELNÕU AVALIKU VÄLJAPANEKU. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda 20. juulist kuni 3. augustini 2020 Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 toas 128 tööpäevadel.

Võimalus tutvuda materjalidega elektroonilisel teel.

Huvitatud isikuil on samal ajavahemikul võimalik ka kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Kui nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit pidamata. Suurekivi tn 8 kinnistu on elamumaa sihtotstarbega, suurus 1675 m².

töötamine. Hoolduspere vanema toetus tõstetakse kolmel esimesel kuul 1,5 alampalga suuruseks ehk 876 eurot kuus, et vanematel oleks rahaliselt paremad võimalused jääda näiteks koostöös tööandjaga osaliselt töölt kõrvale. Eelnimetatud linna meede kehtib 2022. aasta 1. aprillini, mil jõustub riigi hoolduspere vanemahüvitis 70 päevaks olenemata lapse vanusest. Linn toetab ka asenduskoduteenusel olevaid lapsi. Luuakse süsteemne võimalus katta vajaduspõhiseid lapsele tehtavaid kulutusi.

Samuti tõstab linn asendushoolduselt või eestkosteperest ellu astuva noore elluastumistoetust. See seotakse töötasu alammääraga ja senine ühekordne toetus kasvab 320 eurolt 584 euroni.

Tallinnas on praegu hooldusperes 30 last, asenduskodus 27, perekodus 115 ja järelhooldusel 16 last.

Suurekivi tn 8 kinnistu paikneb Pärnamäe tee 63b ja 63c kinnistute detailplaneeringu alas, millega määrati Suurekivi tn 8 kinnistule ehitusõigus üksikelamu ja abihoone püstitamiseks ning hoonestusala. Taotluse kohaselt soovitakse kinnistule püstitada üksik­ elamu ja suurendada ning nihutada detailplaneeringus kavandatud hoonestusala kuni 10% ulatuses esialgsest lahendusest.

Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn. ee/Detail/Planning/Details/DP006160#tab35 Pärnamäe tee 63b ja 63c kinnistute detailplaneering (dokumentide nägemiseks peab ID-kaardiga sisse logima).

Armsad Pirita juubilarid! Õnnitleme kõiki juunikuus juubelit tähistavaid Pirita linnaosa eakaid elanikke!

Linnaosavalitusus jätkab eakate juubilaride vastuvõttudega taas juulis.

4

VARIA

Tunnustus targa linnaarenduse eest Platvorm Emerging Europe eksperdid hindasid Tallinna targa linnaarenduse kategoorias 75 Euroopa linna seast esikoha vääriliseks. Tegemist on sõltumatu konkursiga, kuhu linnad ise kandideerida ei saa – võistlevad linnad valivad eksperdid. „Tallinn on digiühiskonna eestvedaja maailmas. Tehnoloogiad, mida siin ja riigis laiemalt kasutatakse, on toonud meile uued tooted ja teenused ning suuremahuliste andmete oskusliku kasutamise – lühidalt öeldes, teevad meie kõigi elu lihtsamaks,” sõnas linnapea Mihhail Kõlvart.

Lisaks tunnustati Tallinna ettevõtjasõbraliku linna, ärikliima ja linnapoolse toe kategooriates neljanda kohaga. Tallinnas ja Eestis laiemalt on soodne ettevõtete kasvukeskkond, sellest annab tunnistust ka edukate idufirmade kohalolu.

Emerging Europe konkursil andsid oma hääle 51 eksperti ja välisinvesteeringute nõuandjat, kes kaalusid 75 Euroopa pealinna või vähemalt 200 000 elanikuga linna vastavust hindamiskriteeriumidele.

Ühissõidukites paberpileteid ei müüda 1. juunist kehtib Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordiliinidel tavapärane sõiduõiguse eest tasumise kohustus, nagu oli see enne eriolukorra kehtestamist. Muutmata jäi kord, mille alusel sõidukijuhid sularaha eest pileteid ei müü. Selline kord on kehtestatud 31. augustini.

Tallinnas on kasutusel piletisüsteem, mis võimaldab sõitjatel osta e-pileteid kõigile Eestis väljastatud ühiskaartidele, QR-pileteid nii nutitelefonidega kui ka internetist ning lisaks e-tunnipileteid kontaktivaba pangakaardiga esiukse juurest olevast validaatorist.

Linna külalised saavad paberil QRpileti osta bussijaamas, sadamaterminalides ja lennujaamas olevatest piletimüügiautomaatidest.

Algas konkurss ühissõidukite peatuste uue disaini leidmiseks Tallinn ootab augusti alguseks ühissõidukite peatuste jaoks uue ja ühtse disainiga ootepaviljonide ideekavandeid. Ideekonkursi eesmärk on leida linnapilti visuaalselt sobiv terviklahendus, mis seaks esikohale kasutajate turvalisuse ja mugavuse. Konkursi auhinnafond on 10 000 eurot.

Tallinnas on praegu ligi 900 mitmekümne erineva disainiga ühistranspordipeatuse ootekoda. Esitatavatelt võistlustöödelt oodatakse nutikate lahenduste ning maksimaalse kasutusmugavusega arvestamist.

Ootekoda peab vastama nii funktsionaalsetele, majanduslikele kui ka esteetilistele eesmärkidele – seda peab olema mugav kasutada, hea hooldada, ilus vaadata ja seda kõike mõistliku hinna eest.

Ideekonkursile kavandite esitamise tähtaeg on 3. august 2020, hanke info on leitav riigihangete registrist.

26. juuni 2020

Pirita saab 12 uut künnist, elanikud sooviks rohkemgi

Pirital raiutud võsast ja okstest tehakse hakkpuitu

Augustikuu lõpuks rajatakse Pirita kvartalisisestele teedele ja tänavatele liikluse rahustamiseks 12 uut künnist. Linnaosa saab iga kuu elanikelt uute künniste lisamise soove.

Tänavu kevadel on suurimad võsatööd tehtud Lillepi pargis, kokku on raiejäätmetest toodetud 1200 kuupmeetrit hakkpuitu.

Ehkki kiirust peaksid piirama liiklusmärgid, tuleb kihutavate autojuhtide ohjamiseks kasutada ka teisi võimalusi nagu künniste rajamine. Suve jooksul ehitatakse künnised Palderjani tee 36, Heki tee 29, Purde 6, Ranniku tee 31 juurde, Nurmenuku tee 7 ja 18 vahele, Puhkekodu tee 40a ja 47 vahele, Sompa tee ja Täpiku tänava ristmikule, Kõlviku tee 13 ja Võsa tee 1 juurde, Saare ja Paju ristmikule, Tamme ja Kase ristmikule ning Nurmiku tee 10 juurde.

Künniste asukohad ongi enamasti kohalike elanike pakutud ja iga kuu saab linnaosa mõne pöördumise palvega paigaldada autojuhtide ohjamiseks künnis. Peale eelpool toodud aadresside püüab linnaosa hea seista selle eest, et veel sel aastal paigaldada künnis ka Metsakooli teele. Künniste ehitamise üks prioriteet on kooli- ja las-

teaiapiirkonnad ning igal aastal lisandub Piritale kümmekond uut künnist.

Uued künnised rajatakse asfaltbetoonist, sest need on vastupidavamad.

Plastkünnised kipuvad raskemate sõidukite all lagunema ja talvel lumelükkamisel saavad need kergemini kahjustada.

Künnised ehitab TREF Nord, Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimisel.

Pirita spordi- ja terviserajad, mida tuhanded jooksjad, jalutajad ja ratturid iga päev kasutavad, on kaetud hakkpuiduga. Kui varasematel aastatel osteti Pirita radade kattematerjali tegemiseks tooret, siis nüüd on saadud oksapuru pärast linnaosas tehtud heakorratöid.

Pirita spordikeskuse juht Priit Aunroos sõnas, et kasutajate palvel kaetakse hakkpuiduga ka välijõulinnakute platsid. „Hakkpuit on sõbralik kattematerjal nii kõndijate kui ka jooksjate liigestele. Samas hoiab selline materjal teed porivabad, mis just viimastel lumevaestel aastatel on probleem olnud,” märkis Aunroos. Spordikeskusel on nüüd oma masin, mis radade ääres leitud murdunud puud ja oksad parajaks peenestab.

Enamik uusi Tallinna terviseradu ongi kaetud hakkpuiduga. Peale selle, et materjal on liikujate liigestele tervislik, kestab see ka päris kaua. Kui rajapõhi

on korralikult tehtud, ei mädane hake pikka aega.

Tänavu on kõige ulatuslikumad raietööd Pirital tehtud Lillepi pargis. „Kevadtalvel võeti jalgteede ja rulluisuraja servadest võsa, koristati tuulemurdu ja lamapuitu ning põlistammedele tehti võrahooldus. Raiejäätmed koguti kokku ja hakiti peeneks ja neid kasutati Pirita spordiradade hooldamiseks.

Nii et see, mis Pirital kasvanud, jääb Piritale, kõik kasutatakse kohapeal ära,” on linnaosavanem Tõnis Liinat rahul.

Ta lisas, et ka Pirita jõe kaldal spordikeskuse ja jõe vahel koristatud üksikud murdunud puud tehti kohapeal hakkeks ning seegi leiab kasutamist Pirital. „Tänapäeva tehnika ja tehnoloogia annab palju võimalusi ökonoomselt toimetada ning seda kasutatakse Pirital hästi ära,” nentis ta.

Hakkpuitu on mõistlik kasutada aianduses ja haljastuses pinnasekattematerjalina. Esiteks hakkpuit kestab mitu aastat, ning teiseks säästab aega peenarde hooldamisel, sest takistab umbrohu kasvu ja aitab parandada mulla struktuuri.

Meretakso sõidu­ graafik laupäeviti ja pühapäeviti:  Lennusadam-Vanasadam-Pirita kell 13 ja 15  Pirita-Vanasadam-Lennusadam kell 14 ja 16  Laupäeviti ja pühapäeviti toimub Tallinna lahe tuur algusega kell 12.

Meretakso väljub tuurile Lennusadamast.  Ühe otsa pilet maksab 5 eurot ja lahetuur 10 eurot (alla aastased lapsed saavad sõita tasuta).

Pirita, Lennusadama ja Vana­ sadama vahet sõidab meretakso Liinil Lennusadam–Vanasadam–Pirita ja Pirita–Vanasadam– Lennusadam sõidab nädalavahetustel meretakso.

Kui eelmisel suvel tõi meretakso soovijad Lennusadamast Piritale ja tagasi, siis sellel suvel on meretee pikem ning meretakso peatub ka Vanasadamas, mis annab inimestele rohkem mugavaid võimalusi liikuda meritsi. „Vanasadamasse sõit on meie jaoks uus asi, aga loodame et kõik sujub ja saa-

me kenasti hakkama,” lisas aluse Gundel kipper Marko Amboja.

Sõidud toimuvad laupäeviti ja pühapäeviti esialgu kaks korda päevas mõlemas suunas, millele lisanduvad lahetuurid. „Nõudluse suurenedes suurendame sõitude arvu juulis,” lubas Amboja. Nädalavahetuse reisid on esialgu plaanitud

augustikuu lõpuni. „Ilusate ilmade puhul saavad lapsed ka rooli katsuda ja lastele jagatakse meretakso kommi ning kõik soovijad võivad laevakella kõlistada. Tormi ja rajuga sõite ei toimu,” märkis Amboja.

Meretakso on hea viis nautida ajaloolisi mereradasid ning see annab Tallinnale kui merelinnale lisaväärtust. Piri-

Head piritalased!

Kui teil on fotosid, kus on kujutatud Pirita eluolu või on rääkida mõni huvitav lugu Pirita elust, siis palun andke sellest teada Merike.pinn@tallinnlv.ee või piritaleht@tallinnlv.ee.

Ootame ka Nõukogude aastakümneid puudutavaid fotosid ja lugusid. Eriti huvitatud oleme fotodest ja ajaloomälestustest, mis puudutavad Pirita väliujulaid, randa, aga ka kohalikku seltsielu.

Aitäh kõigile, kes aitavad Piritat jäädvustada.

talastele on see väga hea võimalus autovabalt kiiresti üle lahesopi kesklinna pääseda ning sealtpoolt saavad linlased ja linnakülalised meritsi Piritale puhkama tulla. Pirital peatub meretakso Pirita jõe suudmes olümpiatribüünide ees.

Gundel on kaheksameetrine alumiiniumlaev, mis võtab peale 12 reisijat.

HARIDUS

26. juuni 2020

5

Tegusaim koolijuht töötab Pirital Tallinna tegusa juhi 2020 auhinna pälvis Pirita majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof (fotol).

Haridusasutuste töötajate tunnustamiseks korraldab Tallinna haridusamet igal aastal mitu konkurssi. Üks olulisemaid tunnustusi koolijuhile on konkursi „Tegus juht” võitmine. Selle tiitliga tunnustatakse Tallinna haridusameti konkursil „Kuu haridusjuht” läbi õppeaasta enim esitatud haridusasutuse juhti.

Merivälja lasteaed tänas ja tunnustas 11. juunil peeti Merivälja lasteaias üldkoosolek, kus esimest korda tunnustati personali lasteaia uue tunnustussüsteemi alusel.

Tunnustamine ja arvestamine on oluline kõigile, sest töötaja asub asutusse tööle koos oma sihtide, ootuste ja vajadustega. Tunnustussüsteemi eesmärk on, et iga meie lasteaiaga seotud inimene tunneks, et talle on tähelepanu osutatud ja tema tööd väärtustatakse.

Merivälja lasteaia personali motiveerimise ja tunnustamise kord kinnitati 9. juunil pedagoogilisel nõupidamisel. Sel aastal jagunesid tunnustused järgmiselt.  AASTA TÖÖTAJA – õpetaja Anu Pikk  NOORE ÕPETAJA TUNNUSTUS – õpetaja Eve Järv  I NNUSTAV KOLLEEG – direktori kohusetäitja Külli Lõpp

E DUKAS ÕPPIJA – õpetaja assistent Siiri Sooaru P ARIM KOLLEEGI TUGI – õpetaja Helleriin Eensoo P ARIM MEESKOND – „Tervisetegu 2020”: Kadi Tartu, Uwe Lüüs, Tiina Vainjärv, Kelly Uukkivi, Viktoria Gagis, Anu Pikk  TEENEKAS TÖÖTAJA – tunnustatakse töötajat pikaaegse Merivälja lasteaias töötamise eest (10, 15, 20 aastat).  2 0 AASTAT õpetaja Ulve Kirmet  1 5 AASTAT õpetaja Kelly Uukkivi  1 0 AASTAT koristaja Jelena Ganžakova  1 0 AASTAT õpetaja abi Signet Neem  1 0 AASTAT köögi abi Maire Saster

Tublisid töötajaid tunnustati tänukirja ja meenega. Aasta õpetaja sai peale selle veel rändkarika.

Otsuse tunnustada aasta töötajat, innustavat kolleegi ja parimat kolleegi tuge tegi maja personal ja juhtkond e-hääletuse teel.

Pidulikust tunnustamisest sai osa ka Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat, kes tänas meie lasteaiaperet ja tõi kaasa imemaitsva šokolaaditordi.

Täname Pirita linnaosa valitsust ja kõiki meie maja töötajaid. Hoolitseme selle eest, et toimekust märgatakse ja tunnustatakse. Pidev tagasiside aitab luua lasteaias avatud ja meeldiva õhkkonna.

Merivälja lasteaed

Merivälja kool pälvis tunnustuse Konkursil „Tallinn tänab ja tunnustab 2020” pälvis Merivälja kool auhinna kahes kategoorias. Kooli auhinnati konkursil „Edukas põhikool 2019/20. õppeaasta olümpiaadidel” ja konkursil „Haridusuuendus 2020”.

Kõige edukamalt esindas Merivälja kooli Tallinna piirkondlikul prantsuse kee-

le olümpiaadil Mia Klaas, kes saavutas I koha.

Haridusuuendus 2020 konkursi võidu tõi Merivälja koolile hariduse tugiteenuste juht Urve Raudsepp-Alt. Auhinna pälvis tema ja tugiteenuste meeskonna eestvedamisel loodud uudse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi rakendamine Merivälja koolis.

Studio Melos õpetab muusikat mängulises võtmes Pirita TOP-is tegutseb vaba õhkkonnaga muusikakool Studio Melos. Kooli juhataja ja viiuliõpetaja Kaidi Ugandi kutsus lahkesti tundi jälgima ja noorte viiuldajatega tuttavaks saama.

Enne õpetaja saabumist oli kuueaastane Lucas koos ema ja noorema vennaga ukse taga ootamas. Juba hommikul pool üheksa küsis poiss, kas me juba hakkame minema, kuigi viiulitund algab kell pool üks.

Ema Heleni sõnul hakkasid pärast ühte kontserdikülastust Lucasele keelpillid meeldima ning tekkis suur soov ka ise viiulit mängima õppida. Ema hoiatas küll, et ega õppimine nii lihtne ei ole ja pole nii, et täna viitsin minna ja homme mitte, aga Lucast see ei heidutanud. Helen kinnitas, et õhkkond koolis on väga sõbralik ja lastele pakutakse kõike mängulises võtmes. Hoolimata mängulisusest on aga areng olnud kiire. Lucas alustas juuni algusest ja nüüd tunneb juba nooti ja teab viiulikeelte nimetusi.

Ema sõnul on Lucase väikevend pärast kahte kuulatud tundi veendunud, et järgmisel aastal hakkab temagi viiulit õppima.

12-aastane Mia-Mai on viiulit õppinud kaheksa aastat. Kui Lucas tuleb Piritale Mustamäelt, siis Mia-Mai hoopis teiselt poolt – Muugalt. Tema sõnul on siin koolis lõbus, on uusi sõpru ja ka klassikaaslasi. Isegi Soomes on esinetud ja

teevad küll tasemeeksameid, aga siis, kui nad on selleks valmis. Tasemeeksameid võtab vastu rahvusvaheline komisjon, viimati oli nende seas isegi üks Singapuri muusikaülikooli professor. Suvel korraldatakse meistriklasse ja õpetajaid on eri riikidest. „Kooli õppekavad on akrediteeritud ja õpilased saavad ka tunnistused ja meie paber maksab igal pool,” kinnitas Kaidi Ugandi.

Kaks korda aastas antakse TOP-i kirikus kontserte ja tihti on käidud Soomes esinemas, sealhulgas Soome eesti lasteaias. Reisid ühendatakse muu lastele meeldivaga, nagu näiteks lõbustuspargi külastusega.

Muusikakooli Studio Melos õpilased viiulitunnis õpetaja Kaidi Ugandi juhendamisel.

toredad on olnud piknikud vabas õhus. Õpilased on eri vanuses ja see on vahva, arvab Mia-Mai. Viiuliõpetaja Kaidi on hea ja lahke ning õpetab väga hästi.

Viiul on ilus pill Sama rahulolevad on ka teised noored viiuldajad. 13-aastane Liisa on juba väikesest saadik kuulanud, kuidas ema ilusaid meloodiaid viiulil mängib. Liisa ütles: „Ma läksin viiulisse, sest mulle meeldis selle pilli kõla ja et oma ema uhkeks teha. Enne seda, kui ma viiulit õppima hakkasin, teadis mu ema, et olen väga musikaalne ja hea muusikalise mäluga.

Vahel on tundi piinlik tulla, sest ma pole viitsinud harjutada. Õpetaja Kaidi ei ole minu suhtes kõigi nende seitsme aasta jooksul alla andnud. Me kõik oleme Kaidiga nagu sõbrad ja veedame palju aega koos. Kui ma viiulit mängin, siis tunnen, et ma ei pea ennast kellelegi tõestama, vaid saan lihtsalt muusikat nautida. Jätkan kindlasti viiulis käimist. Olen emale elu lõpuni tänulik, et ta mu viiulit õppima tõi ja mind seal ka hoidis, isegi kui ma alati ei ole viitsinud harjutada.

Ma ei kujutaks oma elu ilma selleta ette.”

Nelli on 12-aastane ja enda kohta rääkis järgmist: „Õpin viiulit, see pill tundus

nii ilus. Tegelikult on viiulimäng raske, aga tunnis on õhkkond rahulik ja mina tunnen end seal vabalt.” Õppijaid igas eas Kaidi Ugandi sõnul on paljudel lastel soov just viiulit õppida. Kooli saavad tulla igas vanuses lapsed. Viiuldajaid on kaheksa ja kõige vanem õpilane 39-aastane.

Tunnid on kaks korda nädalas ja eks kodus pea ka veidi harjutama. Viiuliõpetaja kinnitab, et lastega otseselt muresid ei ole, pigem näeb ta rõõmsamat poolt.

Koolis ollakse väga paindlikud. Lapsed

Muusikaring beebidele Uuest õppeaastast alustatakse beebide muusikaringiga. Ringi oodatakse 3–12-kuuseid ja 1–3-aastaseid lapsi.

Aga praeguste noorte muusikute juurde tagasi tulles, räägib 11-aastane Henry: „Viiulit tahtsin mängida sellepärast, et mu õde mängis ja see tundus äge. Nüüd mängin sellepärast, et see ONGI äge!!!

Kõige rohkem meeldib mulle viiuli juures selle kõla ja hea heli. Tunnid meeldivad mulle väga, tahan seal käia, sest õpetaja õpetab väga hästi, ta on hea ja tore ning meil on lõbus. Tunnen ennast tunnis ülihästi.

Kas jätkan viiulis? Jaa, loomulikult, muidugi!”

6

LOODUS

26. juuni 2020

Järjest rohkem on teadustöid, mis näitavad taimede liigirikkuse seost inimese tervisega. Elurikkamates linnades elavad inimesed kauem. Soome uurimus näitas hiljuti, kuidas suurema taimede liigirikkusega piirkondades kannatasid inimesed vähem allergiate käes. „Kui lapsed kasvavad liigirikastes piirkondades, siis on nad tervemad. Seetõttu vajame neid teisi liike enda ümber, sest meie organism on arenenud koos teiste liikidega, me oleme evolutsioneerunud koos liigirikkusega,” on selgitanud Tartu ülikooli ökoloog ja liigirikkuse spetsialist Aveliina Helm.

Et Tallinn koostab säästva energia ja kliima tegevuskava, siis on kliimamuutustega kohanemise üks teema loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja suurendamine. Peale traditsioonilise looduskaitse on oluline roll meie igapäevategevusel: milliseid taimi valime koduaeda või lillepeenrasse, kui sagedasti niidame muru, kuidas ja mille arvelt rajame või uuendame parklaid jne. Eelmisel aastal oli linnahaljastuse oluline teema muru ja selle pikkus. Seepärast on muudetud linna heakorraeeskirja, kus muru kõrguse reguleerimisest on loobutud.

FOTO: E. RATTASEP

Loodusliku mitmekesisuse vähenemine on teema, mida käsitletakse keskkonnahoiu ja kliimamuutuste tõttu järjest enam. Euroopas oleme kaotanud pea poole põllumajandusmaastiku lindudest, poole liblikatest, poole kimalastest. Kusjuures ligi 75% olulisematest toidutaimedest sõltuvad tolmeldajatest.

FOTO: O. ABNER

Moodsas püsilillepeenras kasvavad ka ürdid

Monarda õied on tavaliselt sarlak­ punased või violetsed.

Itaalia pune ja hall kimalane bo­ taanikaaias.

Moodne püsilillepeenar Püsilillede hulgast valiku tegemisel tasuks eelistada selliseid, mis peale õiteilu on hea toidulaud liblikatele, kimalastele ja mesilastele. Eriti moodne on istutada püsilillepeenrasse maitsetaimi ja ürte, mis on kasulik kõigile.

Väärtuslikke korjetaimi leidub nii kodumaiste õistaimede kui ka võõrliikide seas. Kavandades meetaimerikast peenart, roheala, lillemuru, lilleniitu, ampleid või rõdukaste, oleks hea teada taimeliikide nõudeid ja eelistusi kasvukohale ning -pinnasele, samuti taimede kasvukõrgust ja õitsemisaega. Et tagada tolmeldajatele katkematu toidulaud, peaks taimevalikus olema õitsejaid vara-

kevadest kuni hilissügiseni. Kes soovib kombineerida toidulauda nii tolmeldajatele kui ka enesele, võiks mõelda järgnevale valikule.

Meetaimed maitsetaimedena Meetaimed, keda tuntakse ka maitsetaimedena, kuuluvad suures enamikus huulõieliste (Labiatae) sugukonda. Tolmeldajate toidulauda aitavad rikastada näiteks aed-liivatee, sidrunmeliss, mündi (Mentha) perekonna esindajad, harilik naistenõges ja aedmajoraan.

Kui soovite nautida peale meeldiva lõhna ja maitse ka erksaid värve, võiks meetaimede kooslusse valida näiteks tähklavendli ja hariliku iisopi. Õitsevad

Aed aitab leevendada stressi ja tõstab tuju Botaanikaaias toimub pühapäeval, 4. juulil algusega kell 11 teemapäev „Tervendavad aiad”.

Tervendavad aiad on teadlikult loodud rohealad, kuhu on paigutatud taimed, kes mõjutavad inimest erinevate meelte kaudu. Sellised aiad mõjuvad tasakaalustava rohelise oaasina. Jalutuskäik

Mähe kirikus juulikuus 5.07 Jutlus – vanempastor Ruudi Leinus, vaimulik sõnum ja palve – Ago Tapver, klaveril – Siiri Ratas. Issanda surma mälestamine.

12.07 Jutlus – EEKBK Liidu asepresident Gunnar Kotiesen, muusika – Keren Kotiesen ja Gunnar Kotiesen.

19.07 Luulehommik autoriga – Silvi-Astrid Mickelin Haapsalust. Laulab Mähe koguduse ansambel. Lühijutlus – Kuldar Taveter.

26.07 Jutlus – pastor Raido Oras, vaimulik sõnum ja alguspalve – vanempastor Ruudi Leinus. Üllatusmuusikud.

Jumalateenistus igal pühapäeval kell 11.

Järgneb kirikukohv, v.a kuu esimesel pühapäeval.

Juulis esmaspäevaseid piibli- ja palvetunde ei ole!

sellises aias aitab leevendada stressi, parandada tuju, tuua ellu meelerahu ja tasakaal. Uurime, kuidas jõuda pingelistest töö- ja olmemuredest looduse tervendavate rütmide keskele.

Teemapäeval jagab oma kogemusi ja teadmisi tervendavatest rohealadest Eesti maaülikooli maastikuarhitektuuri lektor Kadri Maikov.

Taimede valikul ja istutamisel:  kombineerida püsikuid, et tolmeldajatel on tagatud toidulaud aprillist oktoobrini;  samal ajal õitsevate taimede pindala võiks olla vähemalt 1 m2.

Mesilased nagu meiegi eelistavad minna korjele kohta, kus ikka on, mida korjata;  valida tolmeldajatele sobilikke taimi nii lillepeenrasse kui ka murukooslusse, nt ristik;  istutada taimed sobivale kasvukohale, arvestades nende parameetreid, mis lihtsustab edasist hooldust.

lavendlitaimed lummavad oma iluga ja pakuvad tolmeldajatele nii nektarit kui ka õietolmu. Tähklavendel on 50–60 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas, kes eelistab päikesepaistelist kasvukohta ja õhurikast kerget mulda. Iisop on tähelepanuväärne meetaim, kes meelitab oma õitele palju tolmeldajaid, sealhulgas liblikaid. Aniisi-hiidiisop on mitmeaastane dekoratiivne ravim-, maitse- ja meetaim. Maitsestamiseks kasutatakse värskeid ja kuivatatud aniisilõhnalisi õisi ja lehti. Sobib puuviljasalatite, kompottide, küpsetiste maitsestamiseks.

Kõige dekoratiivsemaks huulõieliste maitse- ja meetaimede seas peetakse monardasid, kes on tänuväärne kor-

je- ja toidutaim liblikatele, mesilastele ja kimalastele. Eestis kasvatatakse kõige sagedamini aedmonardat ja toruõielist monardat ning sidrunmonardat. Aedmonarda on mitmeaastane aromaatne 60–70 cm kõrgune püsik.

Kasvukoha suhtes on monarda vähenõudlik, kuid eelistab siiski päikesepaistelist, parasniiske ja viljaka pinnasega kasvukohta. Monardat tuntakse ka ingliskeelse nimetusega bee balm, mis viitab taime seosele mesilastega. Monarda on samuti kuulsa Oswego tee allikas. Sidrunmonarda on mitmeaastane, dekoratiivne ravim- ja meetaim. Lehti ja õisi kuivatatakse lõhnavaks teeks, kuivatatud taimi tarvitatakse üks-kaks aastat. Sobib liharoogade, salatite maitsestamiseks. Lõhnavaid õisi armastavad mesilased ja liblikad. Paremini kasvab tuulte eest varjatud kohas, talub osalist varju.

Kodumaistest huulõielistest meetaimedest tasuks tolmeldajate toidulaua rikastamiseks kasvatada nõmm-liivateed ja harilikku punet. Harilik pune on seni kuulsust võitnud peamiselt kulinaariamaailmas oregano nime all. Ent harilik pune on ka oivaline meetaim, kes meelitab kohale arvukalt tolmeldajaid.

Kui otsustate hariliku pune koduaeda tuua, märkate peagi, et taim on ka liblikate suur lemmik. Harilik pune on 25– 80 cm kõrgune rohttaim. Lillakaid või tumeroosasid õisi saab imetleda juulist septembrini.

Tallinna energiaagentuur Tallinna botaanikaaed

TERVIS

26. juuni 2020

7

Kaugvastuvõtte jätkatakse ka pärast eriolukorda Eriolukord tõi Eesti tervishoidu kaugvastuvõtu, mis võimaldab teha arsti ja patsiendi vahelist vastuvõttu distantsilt. Nii arstide kui ka patsientide tagasiside on olnud positiivne, mistõttu on plaanis kaugvastuvõtte jätkata ka eriolukorra järel.

Kaugvastuvõtt toimub patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel distantsilt ja selleks kasutatakse telefoni-, video või veebivestluse võimalusi. Kui perearstiabis on patsiendiga telefoni või e-kirja teel suhtlemine osa tavapraktikast, siis eriarstiabis enne eriolukorda distantsilt vastuvõtte haigekassa ei rahastanud ja seetõttu raviasutused neid patsiendile ei pakkunud.

Eriolukorras välja pakutud kaugvastuvõtu võimalust kasutati kahe ja poole kuu jooksul (16.03–31.05) väga aktiivselt: üle 30% kõigist ambulatoorsetest vastuvõttudest tehti kaugvastuvõtuna. Kokku toimus 213 800 kaugvastuvõttu, mille eest tasus haigekassa üle viie miljoni euro.

Haigekassal on plaanis kaugvastuvõttude rahastamist eriarstiabis jätkata. „Paljudel juhtudel aitab kaugvastuvõtt säästa nii patsiendi kui ka arsti aega ja inimene saab vajaliku abi kätte kodust või kontorist lahkumata. Raviasutused saavad tänu kaugvastuvõtu võimalusele oma kõige väärtuslikumat ressurssi – tervishoiutöötaja aega – efektiivsemalt kasutada,” märkis haigekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo.

Haigekassale kaugvastuvõtud rahalist kokkuhoidu ei tähenda, sest kaugvastuvõtu hind on võrdsustatud kontaktvastuvõtuga.

Kaugvastuvõtt peab olema ka sisu poolest võrdne kontaktvastuvõtuga, seda saab osutada vaid eeldusel, et teenuse kvaliteet ei halvene ja et konkreetse patsiendi jaoks on selline teenuseosutamise viis sobiv. „Juhtudel, kus patsiendile on vaja teha uuringuid ja läbivaatust ehk inimese tervisemuret reaalselt kohapeal näha ja hinnata, ei saa kaugvastuvõttu kasutada. Kaugvastuvõtu sobivuse igal konkreetsel juhul otsustab tervishoiutöötaja,” lisas Kubo.

Iga kolmas eriarsti vastuvõtt oli kaugvastuvõtu teel Haigekassa andmetel oli eriolukorras iga kolmas eriarsti vastuvõtt kaugteel. Enim kaugvastuvõtte tehti Tallinnas. Kõige rohkem kasutasid kaugvastuvõtte regionaalja keskhaiglad: Ida-Tallinna keskhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Pärnu haigla.

Kõige enam ehk 76% kõigist vastuvõttudest tehti kaugvastuvõtuna psühhiaatrias (47 000). Samuti kasutasid teenust rohkem ämmaemandad ja naistearstid (31 000), silmaarstid (16 000) ning nahaarstid (13 000).

Enamik patsiente kasutaksid kaugvastuvõttu uuesti Kuna kaugvastuvõtt oli eriolukorras rakendatuna kõigile osalistele uus, siis küsis haigekassa patsientidelt ja tervishoiuteenuse osutajatelt pidevalt tagasisidet nende kogemuse kohta.

Patsientidele mõeldud veebiküsimustikule on vastanud 183 inimest.

Saadud tagasiside põhjal jäi 86% inimesi kaugvastuvõtuga rahule. Üle 81% vastanutest kasutaksid kaugvastuvõttu uuesti.

Suurem osa vastanutest tõi eelisena esile aja kokkuhoiu ja teenuse mugavuse. Inimeste hinnangul oli arstiga hea vestelda oma kodust ja tervisemured said lahendatud aega ja raha arsti juurde sõiduks kulutamata. Murekohana nimetati, et olenevalt probleemist ei asenda kaugvastuvõtt tavapärast läbivaatlust. Samuti ei meeldinud inimestele, kui kõne arstilt tuli ootamatult ja nad ei olnud selleks valmis.

Tervishoiuteenuse osutajad toetavad kaugvastuvõtte Haigekassa küsis kaugvastuvõtu rakendamise esimestel nädalatel tagasisidet ka enim kaugvastuvõtte teinud raviasutustelt ja eriarstidelt, kelle seas olid günekoloogid, psühhiaatrid, silmaarstid, nahaarstid ja endokrinoloogid. Tagasisidet saadi 29 raviasutuse 51 arstilt.

Vahetu tagasiside kaugvastuvõtu võimaldamisele eriolukorras oli väga positiivne ja seda peeti tänuväärseks lahenduseks. Arstid tegid kaugvastuvõtte nii kabinetist kui ka kodust, tihti oli piirav tehnoloogiline valmisolek (nt kaugtöö võimaluse või mikrofoni puudumine).

Enamik kaugvastuvõttudest tehti telefoni teel, aga katsetati ka üldkasutatavaid video- ja veebivestluse lahendusi.

Arstide hinnangul sobib kaugvastuvõtt paremini olukorras, kus patsient ja arst on varem kohtunud. Tavaolukorras uute haigusjuhtude puhul arstid kaugvastuvõtu tegemist üldiselt sobivaks ei pea ja eelistavad pigem kokku leppida kontaktvastuvõtu aja.

Kuigi korduvate vastuvõttude ja krooniliste haigete nõustamiseks peavad arstid kaugvastuvõtu lahendust heaks, sõltub see arstide hinnangul patsiendi tervisemurest ega ole sobilik, kui vastuvõtt eeldab haige läbivaatust.

Kaugvastuvõtt on andnud hoogu uuendustele Kaugteenused tervishoius (kaugvastuvõtt ja kaugjälgimine) on kõikjal maailmas kasvav trend. Viimase paari aasta jooksul on kaugteenused järjest enamates riikides tervisesüsteemi tasandil rahastatud ja kasutuselevõtule antakse hoogu toetustega, mille abil uusi teenuseosutamise mudeleid ja tehnoloogiaplatvorme arendada.

Ka Eestis on häid algatusi. Pärnu haigla algatas eriolukorras spetsiaalselt videovõttude tegemiseks loodud lahenduse, mille kaudu saab tervishoiutöötaja patsienti nõustada, anda ravisoovitusi, kirjutada ravimiretsepti või saata edasistele uuringutele. Ida-Tallinna keskhaigla tegi koostöös ettevõttega Dermtest turvaliseks piltide vahetamiseks pilditoe, mis on kaugvastuvõtu tegemiseks vajalik näiteks allergoloogidele, immunoloogidele ja nahaarstidele.

Kaugteenuste tulevik Kuigi Eestis kerkis vajadus kaugteenuste järele teravalt esile eriolukorras ühe koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmena, on haigekassa koostöös teenuseosutajatega kaugteenuste võimaldamise nimel töötanud juba käesoleva aasta algusest.

Kui eriolukorras oli kaugvastuvõtu võimalusega teenuste nimekiri laiem, siis tavaolukorras tasub haigekassa nende kaugvastuvõttude eest, mis toimuvad arsti tagasikutsel ehk tegemist peab olema korduva visiidiga.

Ka tavaolukorras peab kaugvastuvõtu sobivust konkreetsele patsiendile hindama tervishoiutöötaja. Patsiendil on õigus talle pakutud kaugvastuvõtu võimalusest loobuda ja avaldada soovi kontaktvastuvõtuks. Sarnaselt kontaktvastuvõtule peab ka kaugvastuvõtt toimuma varem kokkulepitud ajal samaaegse suhtlusena ehk arstiga e-kirjade vahetamine ei ole kaugvastuvõtt. Seejuures rõhutab Kubo, et ka raviasutuste korralduslikud tegevused, näiteks vastuvõ-

tuaja muutmine või uuringu tulemustest teada andmine, ei ole käsitletavad arsti vastuvõtuna.

Haigekassa plaanib kaugvastuvõttude rahastuse lisada tervishoiuteenuste loetellu selle aasta 1. septembrist koos ettepanekuga rakendada kaugvastuvõtud tagasiulatuvalt juuli keskpaigast, et vältida pausi eriolukorra meetmete lõppemise ja tavaolukorra vahel.

Peale kaugvastuvõttude rahastamise on haigekassal plaanis tervishoiuteenuse osutajatele korraldada kaugteenuste rakendamise näidisprojektide konkurss.

Selle eesmärk on konkreetsete kasutusjuhtude peal demonstreerida, millist kasu kaugteenuste süsteemne rakendamine anda võib. Süsteemne tähendab ühel ajal nii uute teenusemudelite arendamist, tööprotsesside muutmist, turvaliste ja kasutusmugavate tehnoloogialahenduste juurutamist kui ka töötajate ja patsientide digioskuste toetamist.

5 nõuannet kuumaks suvepäevaks Püüa olla jahedas Esimene nõuanne oma tervise kaitsmiseks on jääda jahedamatesse ruumidesse, ruume õhutada ning konditsioneeri või ventilaatoriga jahutada. Vältida tuleks pikalt väljas viibimist või füüsilist tööd lauspäikese all.

Joo vett Vee joomine aitab vältida vedelikupuuduse tekkimist. Täiskasvanu veevajadus päevas on kaks liitrit. Kindlasti aga tuleb kuumade ilmade ja higistamise korral veekogust suurendada ning jälgida, et ka lapsed jooksid.

Head Merivälja pansioni kliendid!

Kanna peakatet Päikese käes viibides kanna peakatet – mütsi, rätti, kübarat. Soovitatav on kanda ka päikeseprille.

Peakatte kandmise nõuannet tuleb järgida lastel ja eakatel, keda kuumus ja lauspäike kõige enam ohustavad.

Pirita Linnaosa Valitsusel on rõõm õnnitleda kõiki juunikuu sünnipäevalapsi!

Kasuta päikesekreemi Päikesekaitsekreemi tuleks nahale määrida pool tundi enne päikese kätte minemist ning kreemi tuleb nahale kanda iga paari tunni tagant olenevalt päikesekaitsefaktori suurusest.

Jahuta end vees Kuumadel suvepäevadel tuleks võimalusel aegajalt duši all või ujumas käia ning teha pea märjaks. Õue minnes oleks hea kaasa võtta pudel ja-

heda veega. Kui kuumusest tekib halb enesetunne, siis valada vett pähe ja kuklale, see aitab kiiresti jahutada.

8

KULTUUR

26. juuni 2020

Keskraamatukogu pakub veebi teel kuulamiseks klassikalist muusikat ja džässi

Pirita aiakontser­ did on menukad

Tallinna keskraamatukogu lugejad saavad tasuta kasutada e-muusikakogusid Naxos Music Library ja Naxos Music Library Jazz. Avastamisrõõmu jagub nii tõelisele melomaanile kui ka lihtsalt muusikasõbrale.

Naxos Music Library on maailma juhtiv klassikalise muusika e-audiokogu. Kogu sisaldab üle 150 000 CD-plaadi jagu muusikat (sh mitme tuntud plaadifirma täielikud kataloogid). Lisaks leiab sealt muusikaleksikoni Naxos Dictionary of Music, lavamuusika libretosid, ingliskeelseid teoste analüüse, muusikaõppematerjale, esseesid, arvamusartikleid jm. E-audiokogu Naxos Music Library Jazz pakub esinduslikku valikut nii traditsioonilisest kui ka nüüdisdžässist üle 32 000 esitajalt. Väiksemas mahus leidub mõlemas e-muusikakogus bluusi, rokki, maailmamuusikat jm.

Keskraamatukogu arendusjuht Kristi Veeber kutsub kõiki mõnusate meloodiate seltsis suve nautima: „Naxose suures muusikasalves leidub põnevaid teoseid nii meelelahutuseks kui ka õppimiseks ja silmaringi avardamiseks. Andmebaasides orienteerumise teevad lihtsaks Naxose otsingumootorid, mille abil saab muusikat valida helilooja, esitaja, perioodi, heliloomingu aasta, instrumendi või žanri alusel. Luua saab personaalseid kuulamisnimestikke. Uue teenuse avamisega tähistame ühtlasi suve algust ja maailma muusikapäeva (World Music Day).”

1. juuli kontsert kannab pealkirja „Henn Rebane ja imeline akor­ dion”.

Pirita raamatukogust saab laenu­ tada nii raamatuid kui ka spordi­ vahendeid Pirita raamatukogu on suvel ava­ tud T, K, R 11–18; N 12-19; L 10-17.

R aamatukogus saab tavapäraselt raamatuid laenutada ja tagastada.

Samuti on võimalik arvutitöökohta kasutada. Ühel kasutajal on seansi pikkus 30 minutit. Nagu varemgi, saab raamatukogust laenutada spordivahendeid, audioraamatuid ja ajakirju ning kohapeal lugemiseks on väljas värsked ajalehed.  1 1. juulil ja 15. augustil kell 11 on suvine Põnnihommik peredele, kus loetakse ja vaadatakse koos pildiraamatuid, meisterdatakse ning mängitakse lugemismänge. Hea ilmaga oleme õues. R aamatukogus on üleval lugemisprogrammi „Suvi raamatuga” väljapanek noortele raamatuhuvilistele.

Info Tallinna keskraamatukogu koduleheküljelt keskraamatukogu.ee või raamatukogust kohapealt.

Kristi Veeber kutsub Naxost avastama.

Naxost saab kasutada veebilehitsejaga või rakenduses, mida on võimalik nutiseadme rakenduspoest tasuta alla laadida. Muusikakogudesse sisselogimine on lihtne, tuleb vaid sises-

tada isikukood või lugejakaardi number ja Minu ESTER-i salasõna. Täpsemat infot saab keskraamatukogu veebilehelt või kirjutades e-posti aadressile naxos@tln.lib.ee.

Birgitta festivali kunstiline juht: hoidke piletid järgmiseks suveks Birgitta festival 2021 toimub 6.–14. augustil. Programm jääb samaks ja juba soetatud piletid kehtivad järgmise aasta asendusetendustele.

Esimene Birgitta festival peeti 2005. aastal. Festivali eestvedaja ja Tallinna muusikalise tippsündmuse kunstiline juht oli kuni surmani maestro Eri Klas. 2017. ja 2018. aastal oli uute muusikaliste ideede kandja dirigent Risto Joost.

2021. aasta festivali kunstiline juht on Tallinna Filharmooniaga liitunud maailmakuulus lavastaja, kolmekordne Kuldse Maski laureaat, Moskva Helikoni ooperiteatri kunstiline juht ja lavastaja Dmitri Bertman (pildil). „Mul on väga kahju, et aastal, mil sain rahvusvaheliselt tunnustatud, meie armastatud ja lemmiku Birgitta festivali kunstiliseks juhiks, jääb üritus ära. Olen kurb. Festival on mulle väga oluline, nägin, kuidas maestro Eri Klas alustas sellega ja meie Helikon Opera on mitu korda festivalil osalenud. Birgitta festivali kunstiliseks

Suvi Maarjamäe lossis Juulikuus toimuvad Maarjamäel huvitavad lossi lugu ja endiseid elanikke tutvustavad ekskursioonid „Kuidas krahvid elasid”. Neljapäe­ val, 2. ja 9. juulil ja pühapäeval, 26. juulil kell 14 (ekskursioon sisaldub muuseumi pileti hinnas).

Pühapäeval, 19. juulil kell 16 toimub kuraator Marion Laeva eriekskursioon Anne Ves­ ki näitusel (hind koos tervitusjoogiga 15 eurot).

Igal pühapäeval kl 12–13 ootab Maarja­ mäe lossis asuv Laste Vabariik pisikesi muu­ seumikülastajaid mängima! Muuseumi õpetajad tutvustavad Laste Vabariigi vahvaid elanikke, korraldavad lustakaid võistlusi ja koos meisterdatakse midagi põnevat.

Vaata lisaks: ajaloomuuseum.ee

juhiks hakkamise ettepanek oli mulle kui käe ulatamine Eri Klasilt. Meil oli koostatud väga huvitav festivali kava, aga kahjuks jääb kõik see ära ... Piirid olid karantiini tõttu kaua suletud ja esinejad ei pääse liikuma.

Ma väga loodan, et tuleval aastal jätkame sama kavaga ja palun teid mitte tagastada etendustele ostetud pileteid. Kasutage need järgmisel aastal. Meile on väga tähtis, et jääte publikuna meiega. Ootame teie tagasitulekut ja loodan soojale, kauaoodatud taaskohtumisele.

Igatsen Eestit ja oma eesti sõpru, Tallinna linna. Tahan kõiki teid kallistada, juua tassi maitsvat kohvi ja nautida oma lemmikut rabarbrikooki. Unistan jalutuskäigust Tallinna tänavatel, mereõhust, Pirita vaadete nautimisest. Meie Birgitta kloostri varemetes toimuv festival on parim! Järgmisel aastal tulge kindlasti, ootame teid väga!” ütles Moskva ooperijuht Dmitri Bertman ajalehele Pirita.

Pirita raamatukogu kutsub üles kasutama meie e-teenuseid, nagu näiteks e-raamatukogu ELLU-t või e-koolitusi. Info keskraamatukogu koduleheküljelt keskraamatukogu.ee, raamatukogust kohapealt või helistades meile.

Juulis jätkub Pirita aiakontserti­ de sari, kuulata saab nii klassikat, džässi kui ka lõõtsamuusikat.

8. juulil esineb Beati Mandoli­ ni. Beati Mandolini on ansambel, kes esitab võimalikult autentselt Sitsiilia rahvamuusikat.

15. juuli aiamuusikaõhtu täidab Anna Curly Band.

22. juulil oodatakse Pirita-Kosele akordioniklubi Amulett ja kontsert kannab pealkirja „Laulame neid laule jälle”.

29. juulil on oodata meeleolukat suveõhtut, kui esinevad Peeter Kal­ jumäe ja Kelli Uustani.

5. augustil on laval mehed ja lõõtsad, esinevad Martin Müller ja As­ so Int. 12. august on džässisõprade päralt, kavas on džässikas kolmapäev, kus üles astuvad Ivi Rausi, Jaan Jaanson ja Ara Yaralyan.

19. augusti sumedal õhtul kõlavad prantsuse šansoonid Erkki Ots­ mani esituses.

26. augustil lõpetavad aiakontsertide sarja muusikud Airi Allvee ja Ivar Kannelmäe.

Aiakontserdid algavad Pirita-Ko­ sel Kullese 5 kolmapäeviti kell 19.

Kontserdid kestavad umbes kaks tundi ja lõpevad üheksa paiku.

RISTSÕNA

26. juuni 2020

Tallinna lahte suubuv jõgi

Laisik

Gramm

Filmi “Tõde ja õigus” operaator

International Theatre Institute

Astaat

Alevik Harjumaal

Pärdik

Vigadeta

Purjelaev Teadus ilust ja kunstist

Äkiline tuule-, sajuhoog

Haigus

Haigus

H-tähe United üleaedne Kingdom

Tädilik naine

Kala

Purjelaev

Dal segno Komme Per aspera ad ...

Ehk (vanasti)

Energiasalvesti Rändrahva laager

Kuld

Rõivasuurus (Ränd)moosekant

Nurgamõõdik La-diees Sadamasild Peened nisutangud

Kirjanik ja poliitik Kaotusvalu Teisend ..., mees üle parda!

Rivi, rida

Rinnalaps

Samuti

European Union

Lehekuu

Rahaühik Tähtis dokument Brasiilia maakood

Papagoi

... Valton

... nii ega naa ...vend (poolmunk)

Samuel

Ukraina rahvalaul

... Rutiku

Eikeegi (ladina k.)

Maale lähim orbiidipunkt Mõistus

Ülbe ja edev (linna)nooruk

Lasila

Lavats

Valamistoruke Islami vaimulik

Kaak

Tonn

Koer (lastek.)

Lind

Raid...

“Kaka ja ..”

(A. Kivirähk”

Vaestemaja

Küsisõna

VASTUS

Tänav Pirita linnaosas ...seisvus

Mehenimi Vaikselt

Botas

...

Beekman Magamiskoht

Aasta

Lucifer

Eesti film (1970)

Kaardimäng

Tänav M-tähe Pirita üleaedne linnaosas

Pruunvetikas

Lahti

Orjus

Dekaliiter

Kütus Naisenimi Male maailmameister 1894-1921

...nokk (käbilind) Pirita jõe lisajõgi

Röntgen

Suguluse Linnajada nõukogu 555.

Soov tegutseda

2 × täht

...-kiri

9

Ent Televeteran ... Tomson

Kaeramootor Järjest. tähed

Kirjanik ... Uus

Mega-

Elekter

Tuule-

Luuletaja

1000.

K-tähe üleaedne “Kui ... mehed Tallinnas käisid”

Ruumimeeter Väävel Atlant

Maikuu ristsõna õige vastus on: Taimetarkade kodu. Õigesti vastanute hulgast valis loos välja auhinna saajad – Ants Saarelaid, Maire Siro, Krista Punane.

Võitjatega võtame ühendust. Juunikuu ristsõna vastus palume saata e-posti aadressil: piritaleht@tallinnlv.ee 20. juuliks. Head nuputamist!

Vastus: VASTUTUULELAEV

PIRITA KAUNEIM KODUAED 2020 Pirita Linnaosa Valitsus korraldab konkursi Pirita kauneim koduaed 2020.

Võistlusel tunnustatakse Pirita linnaosa kauneid ja nutikaid aiakujundusi. Soovime, et konkursi kaudu jõuaksid paljude huvilisteni nii põnevad aiakujundamise ideed kui ka innustavad kogemused.

Konkursile osalema on oodatud kõik huvilised olenemata aia suurusest ning pole vahet, kas tegemist on eramu, ridaelamu või kortermaja aiaga. Eraldi tuuakse esile ka huvitavaid lahendusi oma koduaia mõnusaks muutmisel.

Võistlusele esitatud kandidaatide hulgast valitakse fotode põhjal välja finalistid, keda külastab žürii. Külaskäigu ajal tehtud fotode põhjal selguvad parimad – kes pälvivad Pirita kauneima koduaia preemiad.

KUIDAS KANDIDEERIDA? •

Võistlusel osalemiseks saada vähemalt viis fotot oma aiast või grilli- või puhkealast või lahedast aiaideest e-posti aadressile pirita@tallinnlv.ee, (edastada võid ka piltide allalaadimislingi) või paberkandjal Pirita Linnaosa Valitsusese (Kloostri tee 6).

•

Lisa oma aadress, e-posti aadress ja telefoninumber!

•

Kandideerimise tähtaeg on 10. august.

•

Küsimuste korral saada kiri pirita@tallinnlv.ee

Auhinnalett on rikkalik. Võitja kuulutatakse välja Eesti Vabariigi taasiseseisvumise päeval, 20. augustil.

10 VABA AEG

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 ÜRITUSED

26. juuni 2020

HUVITEGEVUSED HOOAJAL 2020/2021 Pirita Vaba Aja Keskuses peetavate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak.ee või liitudes uudiskirjaga piritavak.ee/est/uudiskiri. Huviringidesse registreerimine tel 645 7625 või piritavak@piritavak.ee .

Facebook: www.facebook.com/Pirita-Vaba-Aja-Keskus

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4

Kahepäevane suvine keraamikakursus Tule ja osale kahepäevasel keraamikakursusel „Monotüüpia klaasplaadilt savile”.

Tegemist on põneva trükitehnikaga toorele savile. Pärast trükkimist valmistatakse saviplaadist ese. Juhendaja palve osalejale: võta kaasa endale meeldiv muster või pilt, mis on paberile joonistatud, samuti isiklik klaasplaat.

Kursus on 7. ja 14. juulil kell 11– 14. Juhendaja keraamik Kattri Taklaja.

Kursuse tasu on 24 eurot, sisaldab eseme põletamist ja glasuurimist juhendaja abiga.

Tasumine sularahas kohapeal. Info ja registreerimine annie.rist@piritavak.ee või tel 521 6078.

MTÜ Loovustuba suvekool tuleb taas!

Sel suvel oodatakse lapsi vanuses 6 kuud kuni 3 aastat loovalt lustima.

Loovustoa suvekooli tunnid on juuli­ kuus kolmapäeviti kell 16 ja 17.30. Esimene tund juba 1. juulil. Täpne suvekooli info ja registreerimine sobivasse rühma facebook.com/loovustunnid/ või info@loovustuba.ee Hei noored! Kutsume osalema põne­ vas projektikoolituses „Elu Labor” Noorte projektikoolitus „Elu Labor” toimub 13.–17. juulil, kuhu on oodatud 12–16-aastased noored. Projekti eesmärk on anda noortele reaalne projektikirjutamise ja korraldamise kogemus. Koolitusprogramm on mitmekülgne ja põnev.

Osavõtt on noortele tasuta.

Huvilistelt ootame motivatsioonikirja teemal miks just nemad peaksid saama võimaluse projektis osaleda aadressile noorsootoo@piritavak.ee

Huviringid Pirita sotsiaalkeskuses alustavad uut hooaega septembris.

Soovime kõigile meie klientidele ja sõpradele päikeseküllast ja rõõmsat suve!

Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJA TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 1. juulil kell 14 Kunsti- ja meis­ terdamistöötuba. Iga noor saab endale kaunistada pildiraami. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 30. juuniks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.

2. juulil kell 14 Kuldvillak. Teema: muusika. Parimatele magusad auhinnad!

3. juulil kell 11 Matk Paljassaare poolsaarele. Matkame üheskoos Paljassaare poolsaarele ja peame seal mõnusa pikniku. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 2. juuliks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.

13. juulil kell 14 Kokandusring.

Valmistame suviseid magusaid Belgia vahvleid. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 10. juuliks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.

14. juulil kell 14 Maffia. Mängime seltskonnamängu „Maffia”, kus stimuleeritakse konflikti allmaailma tegelaste ja linnaelanike vahel.

15. juulil kell 14 Fotograafia hu­ viring. Töötame perspektiivi ja kompositsiooniga. Teeme ja pildistame huvitavaid natüürmorte. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 14. juuliks kell 17 mahe@ piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.

16. juulil kell 14 Life hack’ide tes­ timine. Noore eestvedamisel alustab tegevust uus huviring, kus katsetame life hack’e, mis muudavad kuumad suvepäevad mõnusamaks ja lahedamaks.

Anna osalemissoovist teada hiljemalt 15. juuliks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.

17. juulil kell 14 Kinoõhtu Pirital.

Läheme üheskoos Pirita Vaba Aja Keskusesse, kus toimub filmiõhtu. Filmi saavad valida noored. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 16. juuliks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.

20. juulil kell 14 Lauamängude päev. Saab selgeks õppida uue ja huvitava lauamängu.

21. juulil kell 14 Tüdrukute päev.

Valmistame käsitööseepe looduslikest ainetest. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 20. juuliks kell 17 mahe@piritavak. ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.

22. juulil kell 14 Puzzle challenge.

Pusle kokku panemise võistlus aja peale ja paneme koos kokku 500-tükilist puslet.

23. juulil kell 14 Poiste päev. Xboxi mängude võistlused. Sporditurniirid õues.

24. juulil kell 14 Astroloogia õh­ tu. Vaatame, kuidas näeb välja meie maailm kosmosest. Räägime horoskoopidest ja muud põnevat astroloogiateemadel.

27. juulil kell 14 Välikino. Mõnus filmikas maitsvate näksidega. Filmi saavad valida noored.

28. juulil kell 14 Teeme ise! Teeme keskusesse uue seinamaali. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 27. juuliks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.

Halva une nägu Unehäired võivad rikkuda lapse elu.

Kingi head und ja toeta Eesti esimese laste unekeskuse loomist.

Sõlmi püsiannetus:

toetusfond.ee

Või helista:

900 7710 10 €

29. juulil kell 14 Spagetitorni ehi­ tamise võistlus. Parimatele magusad auhinnad!

30. juulil kell 13 Fotojaht Kad­ riorus. Kui ilm ilus, teeme ka pikniku.

Anna osalemissoovist teada hiljemalt 29. juuliks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.

31. juulil kell 14 Kokandusring.

Valmistame noore juhendamisel koorest kanapastat. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 30. juuliks kell 17 mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures.

Info ja registreerimine: E-post mahe@piritavak.ee, tel 605 9516. www.piritavak.ee/mahe.

Facebook: www.facebook.com/mahevabaajakeskus.

Instagram: Mahe

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3

Info ja registreerimine: E-post kose@piritavak.ee, tel 600 6391. www.piritavak.ee/kose.

Facebook: www.facebook.com/kose.vabaajakeskus.

Instagram: Kosevabakas

REKLAAM 11

26. juuni 2020

SS NKUR

N O O I S I V I PIR

LAULU

KO

arja i saatesr �

R R E n o o sa eelvo on 2020 Pirivisiode lava“ linnao „Tähte

Pirita Esinevad vanuses sed laululap luaastat.

7 3-1 e

Reakuulutused

9.10 0

kell 1

aba Aja Pirita Vkuses Kes

Kandiline puitbrikett 130 eurot/1000 kg, Ăźmmargune puitbrikett auguga 150 eurot/1000kg, premium pellet 6 mm ja 8 mm 190 eurot/960 kg. TranspordivĂľimalus. Tel 504 0304 LĂľikan hekki, trimmeriga pika rohu ja heina niitmine. Tel 5554 7291Â

ile konkurs Lisainfo rimise kohta e registre @tallinnlv.ee kai.kukk

Mßßa soodsa suvise hinnaga puitbrikett, turbabrikett, kuivad kßtteklotsid 110 eurot/48 kotti, pellet premium 8 ja 6 mm, kuiv lepp ja kask kottides. Laost Pähklimäe 4, Maardu, saate osta ka paki kaupa. Tel 5692 4924 Mßßa puhast hobusesþnnikut kottides 5 eurot/40 l vþi lahtiselt kärutäis, hind kokkuleppel. Alates 10 kotist transport tasuta. Tel 507 1497

PIRIVISIOON 2020

Hekkide ja viljapuude lĂľikus. Tel 5663 0024 KĂœTTEPUUD. Mßßa kĂźttepuud pikkusega 30–60 cm. Toores segalehtpuu alates 45 eurot/rm. Toores sanglepp alates 47 eurot/rm.

Kuiv segalehtpuu alates 57 eurot/ rm. 30 cm kuiv lehtpuu 40L vĂľrgus 3,10. Tel 504 2707 Aias trimmerdamine. Tel 5554 7291

Nahaarsti ja teiste eriarstide konsultatsiooid telefoni teel al 30 eurot. www.vita.ee Tel 669 0806

Kui on plaan ehitada uus aed, terrass vĂľi paigaldada kivisillutis, siis vĂľta Ăźhendust. Tel 5551 8638, Toomas

Mßßa loomasĂľnnikut: 7 tonni – 160 eurot, 15 tonni – 220 eurot, mulda, liiva, killustikku, freesasfalti ja täitepinnast. Tel 5697 1079, epost: taluaed@hot.ee Â

Ehitus- ja remonditÜÜd. Fassaadikatuste-vaheseinte-saunade-terrasside ehitus. Parketi, uste, akende, liistude paigaldus ja muud siseviimistlustÜÜd. Tel 5360 5083

Tänavakivide paigaldus, puit- ja vĂľrkaedade ehitus, haljastustÜÜd, prĂźgivedu, lammutustÜÜd, terrasside ehitus. Tel 5608 1124, epost: eleanor31@online.ee  Â

Ăœldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustÜÜd. Tel 5352 9476, e-post: mehitus@gmail.com

Pakun muruniitmise ja trimmerdamise teenust koduaedades, ßhistute ja ärißhingute ßmbruses. Helista ja kßsi lisa – 5399 3595

12. juuli kl 12-15

Remont- ja viimistlustÜÜd eraisikutele, korterißhistutele ja firmadele. Teostatavad tÜÜd: tapeetimine, pahteldamine, krohvimine, värvimine, kipsplaadi paigaldamine, kindlustusjuhtumitega seotud veekahjude likvideerimine jms. Tel 510 0250, raul@vivamees.ee

Ostan Eesti ja Tsaari-Vene mßnte ja paberrahasid, aumärke, medaleid. Pakkuda vþib kþike, mis tundub vana –mitmesugustel teemadel. Kuulutus ei aegu, raha kohe.

Iga päev kl 11-21. Tel 5595 5996.

Ohtlike puude langetamine, þunapuude ja hekkide lþikus, kändude freesimine. Tel 521 0334 Kivikorstnate ehitamine. Tel 518 8889

Mßßa puitbrikett RUF 145 eurot / 960 kg, kßtteklotsid 110 eurot / 48 kotti, pellet premium 8 ja 6 mm, kuiv lepp ja kask kottides.

Laost Pähklimäe 4, Maardus saab osta paki kaupa puitbrikett 1,5 eurot / 10 kg, pellet 3,2 eurot / 15 kg.

Tel 5692 4924 Kutsetunnistusega korstnapĂźhkija.

TÜÜ puhas ja korralik, tehtud tÜÜ kohta väljastan nþuetekohase akti.

Tel 5689 0125, e-post kuldnoop@ gmail.com Sþidukite kokkuost. Maksame kuni 75% turuhinnast. Kßsi pakkumist! autod30@gmail.com vþi tel 5661 5766

Teostame viljapuude ja hekkide lĂľikustĂśid, pikaajaline tÜÜkogemus. Info telefonil 521 6037 Koduteenus juuste lĂľikus eakale ning puuetega abivajajale. Kaie, tel 5592 8588 KorstnapĂźhkija ja pottsepa litsenseeritud teenused Pirital, Meriväljal ja Viimsis. Puhastame, remondime ja ehitame kĂźttekoldeid ja ventsĂźsteeme. KorstnapĂźhkimise akt päästeametile ja kindlustusseltsidele. Tel 5690 0686, korsten. korda@gmail.com Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trĂźkiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim LĂľikame viljapuid, pĂźgame hekke, langetame puid ning vastavalt teie soovile teeme ka teisi haljastus- ja koristustĂśid. Helistage julgelt telefonil 5563 7666. Rohkem infot kodulehelt www.ifhaljastus.ee Paigaldame tänavakive Tallinn/Harjumaal. Info tel 5660 7775,  marko@ecolimit.ee, Ecolimit OĂœ Metalli-ja keevitustÜÜd.

Aiapostid,väravad. Autode keretÜÜd. Karpide vahetus. Uued ja kasutatud autorehvid koos paigaldusega. Luha 34, tel 5883 070, info@ autotäht.ee, autotäht.ee PottsepatÜÜd. Uute kßttekehade ehitus ja vanade remont. 12- aastane tÜÜkogemus ja kutsetunnistus. Telefon 5690 3327 Bituumenkatuste remont SBS-rullmaterjaliga. PlekitÜÜd. Tel 5819 7445 Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapßhkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. e-mail:margus@korvent.ee, tel 552 6281

Teie soovid, tehtud meie kätega!

5307 2076

info@viimistlusehitus.ee KĂźsi pakkumist!

Tule liigu värskes þhus ja pane proovile oma oskused kaardilugemises ning kodukandi tundmises. Vanusepiiri ei ole ja rajale lubame nii ßksi kui ka mitmekesi.

Alguspunkt on Pirita spordikeskusest (tenniseväljakute kþrval). Rada kulgeb mÜÜda looduskaunist Pirita rannametsa, terviseradasid ja Merivälja asumit. Liikumiskiiruse saab iga vþistleja ise valida. Keelatud on kasutada mootoriseeritud sþidukeid (mopeed, mootorrattas, auto jne).

Lisainfo ja registreerimine lehel www.tallinn.ee/pirita vĂľi telefonil 645 7617

Ăœ R I T U S

O N

T A S U T A !

Majade ehitamine ja renoveerimine.

Katuse-, fassaadi- ja ßldehitustÜÜd.

Korterite, vannitubade remont.

12 REKLAAM

26. juuni 2020

MÜÜA LÕHUTUD KÜTTEPUUD KOHALETOOMISEGA.

Lepp, sanglepp, kask. Hinnad alates 43 eurot/rm.

Küsi hinda!

Tel 509 9598 www.pakhalupuu.ee | pakhalupuu@gmail.com

(53x48) (111x48) (53x102) (111x102) (111x156) (169x102) (226x156) (284x182) (284x366)

Eraisiku reakuulutus Juriidilise isiku kuulutus

51 36 999

25,00€ 40,00€ 40,00€ 80,00€ 140,00€ 140,00€ 280,00€ 520,00€ 870,00€ 8€ 12€

info@ky�eladu.ee www.kü�eladu.ee

TALLINN & HARJU TASUTA TRANSPORT!

RUF PUITBRIKETT ÜMAR PUITBRIKETT

Reklaamihinnad 1/32 1/16 1/16 1/8 1/6 1/6 1/4 1/2 1/1

Aastast 2002

Info ja tellimine

PELLET

ALATES

130€ /ALUS

ALATES

140€ /ALUS

ALATES

190€ /ALUS

EESTI SUURIM VALIK KÜTTEMATERJALE!

Puitbrike� • pellet • kaminapuud kivisüsi • turbabrike� • grillsüsi

Vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodete paigaldus Info@vihmaveerennid.ee

Tel: 52 7 1059

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 645 7600, faks 645 7609, e-post pirita@tallinnlv.ee.

Toimetaja telefon 645 7629, e-post piritaleht@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.