ÄRIKINNISVARA TEEMALEHT
26. JAANUAR 2010
ÄRIKINNISVARA
2
SISUKORD
TASUB MEELDE JÄTTA!
Ärikinnisvara turgu saab elavdada vaid ettevõtlus
lk 2
Vanemad büroomajad jäävad üürniketa
Kindlasti tasuks kaaluda investeerimist nendesse uuendustesse, mis tagavad meile edu tulevastel perioodidel.
Tervelt 22% Eesti ettevõtete tippjuhtidest näeb kulude kokkuhoiu võimalust arenduskulude edasilükkamise arvelt.
lk 3
Tallinna büroohoonetes vakantsi jagub
Ero Viik Swedbankist räägib sellest, et maailmamajanduse tervis näitab paranemise märke / Loe lk 4
Margit Karu EASist räägib, et tootearenduses tuleks eelkõige muuta mõtteviisi / Loe lk 7
lk 3
Kaubanduskadusid vähendab kogemus
lk 4
Euro-ootus süstib välisinvestoritesse usaldust
lk 4
Äriparkide ja -linnakute entusiasm taandus aasta lõpuks
lk 5
Loomemajanduskeskus ja teaduspark tekitavad Tartus sünergiat
lk 6
Loovus, oskused ja anded siirduvad ettevõtlusse lk 6 Ettevõtlusinkubaator – tuleviku väetis
lk 7
Kinnisvarafirmad lihtsustavad kvaliteedi määramist kinnisvarale
lk 8
«Ärikinnisvara» väljaandmist toetavad:
Postimees, teemalehe toimetaja
V Tartu Centre for Creative Industries
LOOVUSE VÄRSKE VÄRV
KONTAKTID Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee | tel 666 2194 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee | tel 666 2329 Küljendus: Kristiina Sillandi Makett: Andrus Rebane Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301
Ardi Roosimaa Eesti Kinnisvarafirmade Liidust lubab, et hoone kvaliteediklassi määramiseks luuakse kevadeks 2010 omanikele arusaadav nimekiri kriteeriumidest / Loe lk 8
Ärikinnisvara turgu saab elavdada vaid ettevõtlus RAIN UUSEN
TARTU LOOMEMAJANDUSKESKUS
Kinnisvara on elukeskkonna kujundamise element, mille kvaliteet väljendub sobivuses keskkonnaga, püsivuses ja funktsionaalsuses.
JUHTKIRI. Uute äri- ja kontoripindade hoogne arendamine sai Eestis alguse ajal, kui majandus öökuningannana õitses ja uusi ettevõtteid registreeriti entusiastlikult lausa pühapäeviti.
FOTO: ERAKOGU
Suured logistikakeskused tagavad kulude kokkuhoiu lk 5
26. JAANUAR 2010
äikeettevõtjadki otsisid majandustõusu lainel endale põnevaid esinduspindu ja suured bürood vajasid silmapaistmiseks enda ümber uhkust – keegi ei mõelnud võimalusele, et paari aasta pärast tuleb sammuke siiski tagasi astuda. Reaalsus hammustas tuhandeid ettevõtteid kriisikumas valusalt. Esimese kokkuhoiu aastaeelarves leiab tark juht enamjaolt püsikuludelt, sealhulgas loomulikult renditasudelt ja mugavustelt. Loomuldasa nii juhtuski, et uhked büroohooned ja osa kaubanduskeskustestki pidid eelmisel rendiaastal tunnistama äri- ja büroopindade nõudluse vähenemist ja tuliseid vaidlusi rendipindade tasude üle. Paljud ettevõtted jätsid viimasel hetkel valminud büroosse kolimata ja paljud kolisid vanasse tagasi. Turusahmerduste tulemusena võib 2010. aasta alguses täheldada uut liikumist – uhkena näivate bürookomplekside soodsamaks ja sõbralikumaks muutunud rendihinnad ja -tingimused on taas pannud ettevõtteid kolimisele mõtlema. Nii loodetakse mõõnaperioodi ära kasutades leida ettevõttele esinduslikumad pinnad, saavutades samas aga kokkuhoiu eelarve rendirealt. Paraku ei anna see ärikinnisvara sektorile suuremas pildis
Esimese kokkuhoiu aastaeelarves leiab tark juht enamjaolt püsikuludelt, sealhulgas loomulikult renditasudelt ja mugavustelt.
tulu ega tasakaalu, sest tegemist on vaid ümberpaiknemise ja renditulude ümberjaotamisega. Keegi võidab, aga kellegi teise kaotuse arvelt. Vabu äripindu – kontorid, teeninduspinnad, laod ja muu selline – on ligikaudu 10-20%, teatab ärikinnisvara hetkeseisu analüüsiva konsultatsiooniettevõtte Colliers International turuülevaade. Eelmise aasta jaanuariga võrreldes on hinnad langenud eesti keeli öeldes kolinal – seda nii rendipindade kui ka müügis olevate äripindade statistikat analüüsides. Kogu Tallinna äripindadest oli 2009. aasta detsembrikuu lõpuks kaetud üürnikega hinnanguliselt 75-80%, ostukeskustest aga 99%. Registrite ja Infosüsteemide keskuse andmeil registreeriti eelmisel aastal Eestis 11 182 uut äriettevõtet (sh usaldusühingud, osaühingud ja aktsiaseltsid), registrist kustutati aga 3975 ettevõtlusega tegelevat juriidilist isikut ja lõpetamiskande sai registrisse kirja veel 1402 ettevõtet. Pankrot kuulutati 2009. aastal välja 536 ettevõttele. Seega võib lihtsa arvutustehte tulemusena väita, et õnneks oli Eesti ettevõtluse iive 2009. aastal siiski positiivne – lisandus juurde 5269 eeldatavalt elujõulist ettevõtet. 2010. aasta 1. jaanuari seisuga leiab äriregistrist kokku 107 106 ettevõtet – nende hulgas siis usaldus- ja osaühingud, aktsia-
seltsid, tulundusühistud ja täisühingud. Neile lisanduvad veel 32 187 füüsilisest isikust ettevõtjat, kelle puhul jääb samuti lootus, et ka nende äraelamise-ärid ühel päeval jõukaks ja elujõuliseks ettevõtteks laienevad; ning 482 välisettevõtte filiaalid, kes on ärikinnisvara sektoris vaat et kõige oodatumad kliendid. Tuleks neid ainult juurde. Ettevõtluse ergutamiseks on Eestis palju ära tehtud. Küll antakse starditoetusi, küll jagatakse eurorahasid või suunatakse töötuid ettevõtluse marusesse merre. Kui suuremate büroomajade ja -komplekside ning ärilinnakute vakantsusprotsent jääb praegu 8-30% vahele, sõltuvalt ruumide hinnatasemest ja hoone(te) asukohast, võib öelda, et olukord polegi väga hull. Kuidas ja miks aga lisanduvaid ettevõtjaid kodukontoritest büroohoonetesse meelitada ja milliseid tugi- ja lisateenuseid neile pakkuda, et nad oma ärimudeli edukusele keskenduda saaksid, on ärikinnisvara sektoris ilmselt selle aasta üks olulisemaid küsimusi. Kui osa ettevõtjatest kodukontorites ja kohvikutes kliendija strateegiatööd teeb ning osa neist jälle üldse koju ei jõua, vaid ööbib ületöö tõttu pidevalt kontoris, on ehk kahe funktsiooni – kodu ja kontori – ühitamine mõnele büroohoonele sel aastal põnevaks väljakutseks?
ÄRIKINNISVARA
26. JAANUAR 2010
3
Vanemad büroomajad jäävad üürniketa
REIN RUUSMANN Pindi Kinnisvara äripindade vanemmaakler
Ü
ürihindu alandanud uued büroohooned on hakanud tugevalt konkureerima vanemate ning kehvemas seisukorras, kuid samas piirkonnas paiknevate ärimajadega. Trendi jätkudes peavad vanade majade omanikud tegema tõsiseid pingutusi, et kassavoogu ja üürnikke säilitada.
ROLLIDE VAHETUS Praegu on uute büroode hinnatase mitmekümne protsendi võrra langenud. Nii pakutakse äärelinnas asuvates büroomajades uut pinda suisa alla sajakroonise ruutmeetrihinnaga. See meelitab üha rohkem üürnikke vanadest ja amortiseerunud hoonetest uutesse ja moodsamate lahendustega majadesse.
Ka kesklinnas ei küündi osa büroopindade pakkumised oluliselt üle 100 kr/m². Kuna uute hoonete omanikud on hoone ehitusse investeerinud sadu miljoneid kroone, siis on nad oluliselt raskemas olukorras ning seetõttu on nad pakutava hinna suhtes ka märksa paindlikumad. Väljareklaamitud summadest veelgi soodsamad on tagatoas tehtud kokkulepped, kuid neid lepinguid loomulikult ei avalikustata. Klientide vool uutesse büroomajadesse on juba alanud. Ilmselt kujuneb alanud aastal praegusega võrreldes vastupidine olukord – mitmekümneprotsendilise vakantsusmääraga uued ärihooned hakkavad sujuvalt täituma. Samal ajal hakkavad peaaegu sajaprotsendiliselt välja üüritud, kuid amortiseerunud pinnad üha kiirenevas tempos tühjenema. Nõrgema konkurentsivõimega ja vanemate majade puhul võib vakantsusmäär tõusta lausa pooleni.
Üürniku jaoks on oluline üüripinna kogukulu ehk üür pluss kõrvalkulud – kommunaalteenused, kulud parkimisele ja pinnaga seotud muud kulud nagu side, valve jm.
RASKED VALIKUD Kulud kommunaalteenustele erinevad büroomajades üsna suurel määral. Siiski ei saa sajaprotsendiliselt väita, et just uutes hoonetes on need vanematest odavamad või vastupidi. Küll on ilma õhkjahutuseta vanemates majades suvised kulud üldjuhul madalamad. Edukamad on need büroomajad, kus suudetakse hoida kõrvalkulude summa üürnike jaoks konkurentidest madalamal, andmata samal ajal alla kvaliteedis. Uutes hoonetes on kvaliteedi tagamine muidugi lihtsam. Konkurentsivõime tagamiseks on vanemate ja amortiseerunud ärihoonete omanikud sunnitud hinda allapoole korrigeerima või tuleb ette võtta parendustööd, mis kergitaks nii hoone tehnilist kui ka esteetilist taset. Paraku vajavad mitmed vanemad ärimajad konkurentsis püsimiseks ebamõistlikult suuri investeeringuid, mis paratamatult võib viia mõne hoone ümberorienteerumisele ning bürooäri sulgemisele.
FOTO: CORBIS/SCANPIX
BÜROOHOONED. Suured allahindlused uutes büroohoonetes meelitavad üürnikke maju vahetama. Senise trendi jätkudes võivad vanemad büroohooned jääda aasta jooksul pooltühjaks.
PANE TÄHELE! Vahetades vana büroo uue vastu: •
Kontrolli üle kõrvalkulude suurus, sest ka mõni uus hoone on väga suure energiakuluga
•
Uuri, kui kauaks jääb kehtima soodushind ning kuidas on reguleeritud edasine üürihind
•
Lepi kokku parkimiskohtade kasutamine täpselt ja pikaks ajaks
•
Uuri võimalikke majasiseseid soodustusi. Mõnedes majades on tehtud üürnike vahel ristsoodustuste kokkulepped. Ole valmis ise selles kaasa lööma!
•
Kui majaomanik on valmis investeerima ümberehitustöödesse, kontrolli, kuidas ta selle raha lõpuks üürnikult peidetul kujul tagasi küsib Allikas: autor
Tallinna büroohoonetes vakantsi jagub BÜROOHOONED. Tallinna suuremates büroohoonetes jääb vabade pindade osakaal 8–30% vahele. Küsitletud viie büroohoone ja -kompleksi peale teeb see kokku ligi 15 000 ruutmeetrit vakantset pinda. RAIN UUSEN
FOTO: METRO PLAZA
Postimees, teemalehe toimetaja
K
ui osa büroomajadest meelitab hea asukoha, ligipääsetavuse või mugavusteenustega, siis teised rõhuvad jälle lihtsusele ja praktilisusele. Sobiva büroopinna oma meeskonnale eesmärkide saavutamiseks ja klientide teenindamiseks leiab praegu turult aga iga ettevõtte juht. Tammsaare Ärikeskuses on büroopinda kokku ligi 25 000 ruutmeetrit, millest vaba on veel ligi 20%. Teises kesklinnast väljaspool asuvas uues Al Mare Büroohoones on büroopinda kokku 7400 ruutmeetrit ja vakantne on veel 30% pakutavast. Kesklinnas asuv ja oma värvidemängu poolest silma paistev Metro Plaza 7350 -r uutmeetrist kuulub büroodele 6100 ruutmeetrit ja uusi rentnikke otsitakse sellest veel 500 ruutmeetrile (8%). Pärnu maanteele kerkinud Delta Plaza 11 900 ruutmeetrist on vaba ligi 15%. Kahes suuremas äri- ja bürookompleksiski oodatakse jätkuvalt uusi rentnikke. Ülemiste City pakub büroopinda kokku 45 000 ruutmeetri ulatuses, millest vaba on umbes 8-9%, Rotermanni kvartali 6740
büroodele mõeldud ruutmeetrist on aga ettevõtetega katmata veel 930 ruutmeetrit. Bürood rentides tuleb arvestada kuutasuga 110–290 krooni ruutmeetri kohta, millele lisandub käibemaks ja kommunaaltasud. Hind sõltub nii büroohoone asukohast ja pakutavatest mugavustest kui ka korrusest või tulevasest büroost avanevast vaatest. «Hind sõltub ka asukohast hoones ilmakaarte suhtes,» selgitab Al Mare Büroohoone esindaja Siiri Lind. «Sellest tulenevalt on hoone kolmes tiivas – vaatega merele, kesklinnale ja loomaaiale – pinnad kallimad neist, mille vaade jääb Harku järvele ja Haaberstile.» Loomulikult määrab rendipinna hinda ka renditava pinna maht – mida suurema pinna rendid, seda suuremad võimalused avanevad hinna kauplemiseks. «Oleme diferentseerinud üürihinna ka esimestel aastatel, et aidata oma üürnikel leevendada kolimisega paratamatult kaasnevaid lisakulusid,» lohutab Delta Plaza esindaja Vahur Kaska. Põhjamaa valguspärli tiitliga pärjatud Metro Plazasse on maja esindaja Ain Kivisaare sõnul koondunud peamiselt finantsettevõtted, kes oskavad vääriliselt hinnata linna kõige prominentsemat asukohta ning parimat tehnilist taset. Standardviimistlusega kontori üürihind sõltub siingi korrusest ja pinna suurusest ning jääb värvikirevas klaasboksis 250–280 krooni vahele ruutmeetri eest. Selle hinna eest saab aga täpselt sellise siseviimistluse, nagu ettevõtte imago nõuab. «Kõik kontorid viimistleme üürniku soove ja vajadusi silmas pidades,» kinnitab Kivisaar.
Ülemiste City pakub kokku kõige rohkem büroopinda ja rõhub klastritunnetusele – sarnaste ettevõtete omavahelise koostöö ergutamisele ja vajalike tugiteenuste osutamisele. Ülemiste kliendiportfellist leiab nii väikeettevõtjaid ja ärimaailmas katsetavaid inkubante kui ka suurte ja tugevate rahvusvaheliste ettevõtete filiaalide uhkeid büroosid. «Ülemiste City on moodne, mugav ja innovaatiline töökeskkond,» võtab ärilinnaku äriidee kokku sealne suhtekorraldaja Karin Tamm. Rotermanni kirju kvartal pakub tuliuusi ja omanäolisi büroopindu, mis «asuvad ajaloolises ning miljööväärtuslikus keskkonnas,» selgitab Rotermann Eesti OÜ juhataja Mart Saa. «Oleme küll südalinnas, aga ümbruskond on siiski vaikne ning kogu infrastruktuur kvartali vahetus läheduses olemas.»
PANE TÄHELE! Millest sõltub büroopinna hind? •
Büroomaja asukohast
•
Renditava büroo suurusest
•
Sõlmitavast lepingust, eelkõige selle pikkusest
•
Korrusest ja vaatest
•
Soovitud siseviimistlusest
•
Vakantsusest huvipakkuvas büroomajas ja huvitundjate koguarvust
•
Rentniku eripärastest lisanõudmistest, -vajadustest ja -soovidest
•
Tarbitavatest lisateenustest
•
Läbirääkimis- ja kauplemisoskusest Allikas: Postimees
Ă„RIKINNISVARA
4
26. JAANUAR 2010
Kaubanduskadusid vähendab kogemus ANDRUS MOROZ Pristis ASi kaubandusturva kontseptsioonijuht
K
aubandusvalve eesmärgiks on pakkuda kaubandusettevþtte turvakontseptsiooni terviklikkust – alates seadmetest kuni kaupmehe teavitamiseni erinevatest riskidest, millega ta kokku vþib puutuda ning kuidas neid maandada. Kaubandusturva on valdkond, kus tulemuse saavutamiseks on oluline pikaajaline kogemus ja selle sßsteemne rakendamine eesmärgiga vähendada märgatavalt kaubakadusid. Olgem ausad, iga kaubandusobjekt on oma nägu ja igal kaupmehel on oma soovid. Seetþttu tuleb kaubandusvalve kontseptsiooni loomisel lähtuda alati kaubandusobjekti eripärast ning alustada kaupmehe soovide ja vþimaluste kaardistamisest. Mehitatud turvateenuse näol on tegu kaubandusobjektil viibi-
merate asukohtade määramisel kaubandusobjektile tuleb silmas pidada, et esmalt saaks kaetud peamised sissepääsud, klienditeed ning suure vargusriskiga kaubad. See tagab þigusrikkuja avastamisel vþimaluse tema liikumist objektil analßßsida. Sama olulised on kauba mahalaadimise ja vastuvþtmise alad, kuna need on piirkonnad, mis pakuvad erinevaid (varastamise) vþimalusi just ekspediitoritele ja kaupluse personalile. Kassasßsteeme jälgivad järelevalveseadmed peavad salvestama kþik kassades toimuva, sßnkroniseerides videopilti ja väljastatava ostutťeki infot. Seadme abil on vþimalik analßßsida kassapidaja teostatud toiminguid, sealhulgas tťekisisesed tootetagastused, kassa avamised vþi tťekiparandused. Samuti on vþimalik nii tuvastada kliendipoolseid pettuseid (kaardipettused). Statistika näitab, et ßhe tÜÜtaja tekitatud kahju on kliendi poolt tekitatud kahjust kordades suurem. Kliendi tekitatud kahju keskmiseks suuruseks hinnatakse ligemale 4000 krooni, personali poolt tekitatud kahju ulatub aga 19 000 kroonini. Värske kaubanduskadude ßlemaailmne uuring (2009) toob ära, et keskmiselt 54% kaupluse perso-
vate turvatÜÜtajatega, kelle esmasteks ßlesanneteks on þigusrikkumiste ennetamine, avastamine ja lahendamine ning kiire tegutsemine kriisiolukorras. Lisaks on kaubandusobjektil tÜÜtavate turvatÜÜtajate näol tegu ka klienditeenindajatega, sest enamikul juhtudel pÜÜrduvad kliendid probleemi korral esmalt turvatÜÜtaja poole, kes peab olema valmis olukorda ka lahendama. Tehniliste valvesßsteemide ampluaa on väga lai. Nende kirjeldamisel vþiks alustada tehnilistest valveseadmetest, mille eesmärgiks on kaubandusobjekti puutumatuse tagamine ajal, mil kaupluses ei viibi inimesi. Andurite valikul vþetakse arvesse kaupmehe tegevusvaldkonda, sest sellest sþltub ka kaubandusobjekti rßnnatavuse aste. Videovalveseadmed vþimaldavad salvestada objektil toimuvat ning kaupmehel vþi siis tema poolt volitatud isikutel seda suvalisel hetkel ka analßßsida. Kaa-
KA TULI ON OHUKS
FOTO: PRISTIS
KAUBANDUSTURVA näol on tegu väga laia mþistega, kuhu alla kuuluvad erinevad tegevused ja suur hulk seadmeid, mis kþik on suunatud kadude haldamisele.
del ja vþimalusel ostetavaid asju ise katsuda ja käes tunnetada.
Valve peab algama peauksest, kuid lähtuma turvalahenduse tervikkontseptsioonist. nali poolt sooritatavatest þigusrikkumistest toimub kassades. Läbipääsuseadmete eesmärgiks on liikumise reguleerimine kaubandusobjektil. Saadaval on väga erinevaid seadmeid – nende valik sþltub kaupmehe soovidest ja eesmärkidest. Mþned seadmed aitavad piirata liikumist piirkonniti, mþned aitavad lisaks kontrollida, kes ja kuhu ning miks liigub vþi kuhu ta vþib liikuda. Paljudel juhtudel saab turvaauguks see, kui personali poolt kaotatud läbipääsukaardid vþi -kiibid jäetakse turvaprogrammis sulgemata vþi puudub läbipääsukaartidest ßldse ßlevaade. Läbipääsuprogrammile on lisaks vþimalik juurde integreerida personali tÜÜajaarvestus.
KAITSE SĂ•LTUB KAUBAST Kaubakaitseseadmete näol on tegu toodete kaitsmisega elektrooniliste seadmete abil, mille valik on väga lai. Seadmete valiku määrab konkreetses kaupluses mßßdavate toodete sortiment. Ăœldlevinumad on turvaelemendid, mis paigaldatakse riietele nĂľela abil, turvakarbid, kuhu pannakse muusika- ja filmiplaadid vĂľi väikeelektroonika, aga ka tehnikale paigaldatavad ning heli tekitavad andurid. Eksponeeritavate toodete uued kaitseseadmed vĂľimaldavad tuua tooteid kliendile lähemale, et seeläbi mßßginumbreid suurendada. Tarbija ostukäitumine pĂľhineb paljuski emotsiooni-
Tuleohutus on turvalisuse seisukohalt väga oluline valdkond, kuna tulekahju korral on oht varadele ja inimeludele väga suur. Kahjuks kipub just tuleohutus kaupmeestel tihti ununema ning seda ßldjuhul teadmatusest. Siinkohal ei pea näiteid kaugest minevikust otsima. Tuleohutuse valdkonda kuuluvad automaatsed signalisatsiooniseadmed tulekahjust teavitamiseks, kustutussßsteemid, esmased kustutusvahendid, suitsueemaldajad vms. Kogu tuleohutuse valdkond on reguleeritud seadusandlusega ning see seab kaubandusobjekti valdajale palju muidki kohustusi, näiteks personali evakuatsiooniþppused ja seadmete nþuetekohase hoolduse. Tuleohutuse haldamise teenus maandab kaupmehe jaoks tulega seonduvad riskid. Raha ja maksevahendite turvaseadmed tagavad maksevahendite turvalise käitluse kaubandusobjektil tervikuna. Eeltoodust lähtuvalt peab kaupmees arvestama väga erinevate ohtudega ning kþik eelmainitud seadmed ja teenused on abiks nende maandamisel. Nagu me teame, on igal tegevusel vþi seadmel oma hind ning igal ohul on selle tekke tþenäosus. Turvakontseptsiooni loomisel tuleb pþhjalikult kalkuleerida, millised vþimalikud kahjud ohuolukorras kaasnevad ja milliste vþimaluste kasutamine vastab kaupmehe ootustele ja vajadustele.
Euro-ootus sßstib välisinvestoritesse usaldust
5"-
*//
7Âż5.&% , Â55&
EURO JA KINNISVARATURG. Maailmamajanduse tervis näitab paranemise märke ning þige aja mahamagamise kartuses on rahvusvahelised investorid uusi investeerimisvþimalusi otsima hakanud ka Eestis. 3"& 5&)/01"3,
ERO VIIK
1
Â3/6
KBNJTFLT PUTF 5BMMJOOB LĂ MKF BMMB PO 3BF 5FIOP
5"
+Ăƒ3*
PNB FUUFWĂœUUFMF UPPUNJT WĂœJ MBPQJOEBEF SB
356
4PCJW UÚÚTUVT UPPUNJT MBP WNT IPPOF QĂŠSJTFLT WĂœJ SFOEJMF ,VJ PUTJUF TPPETBJNBU KB MJIUTBJNBU WĂœJNBMVTU
QBSL ĂœJHF LPIU
3BF 5FIOPQBSHJ FFMJTFE t -PHJTUJMJTFMU FSBLPSETFMU TPPEOF BTVQBJL
t 5FJM PO WĂœJNBMVT PNBOEBEB NBB LPPT LSVOEJ
TVVSF 5BMMJOOB SJOHUFF WBIFUVT MĂŠIFEVTFT
QJJSJMF UPPEVE LPNNVOJLBUTJPPOJEFHB KB WBMNJT
NJO MFOOVKBBNB NJO .VVHB LBVCB
FIJUBUVE JOGSBTUSVLUVVSJHB
TBEBNBTTF NJO 5BMMJOOB 3FJTJTBEBNBTTF NJO SBVEUFFLFTLVTFOJ NJO LFTLMJOOB
t 0MFNF WBMNJT LB FIJUBNB UFJMF WBKBMJLV IPPOF OJOH QBLLVNB UFJF KBPLT LĂœJLF WBKBMJLLV SFOEJMF
t IFLUBSJU PO KBHBUVE EFUBJMQMBOFFSJOHVHB
BOEKBOB TBNVUJ LBBMVNB NVJE WĂœJNBMVTJ UFJF
FSJ TVVSVTF TJIUPUTUBSCF KB FIJUVTWĂœJNB
TPPWJEF MBIFOEBNJTFLT
MVTUFHB LSVOUJEFLT NJMMF IVMHBTU MFJBUF LJOE MBTUJ KVTU UFJMF TPCJMJLV WBSJBOEJ ,SVOUF TBBC WBKBEVTFM LB MJJUB
7BBUB LB XXX NFSLP FF SBFUFIOPQBSL
Swedbanki kinnisvara osakonna juhataja
1&5&3#63* NOU
5ĂŠQTFN JOGP "SEJ -PTTNBOO UFM BSEJ MPTTNBOO!NFSLP FF
N
þudluse vähenemine, usalduse puudumine, rahaturgude kokkukuivamine, tÜÜtuse kasv on ainult mþned märksþnad, mida oleme pea igas majandust puudutavas artiklis viimase pooleteise aasta jooksul lugenud. Siiski on praegune olukord mþnevþrra muutunud – saame juba rääkida usalduse taastumisest, suhteliselt edukast kohanemisest ja euro-ootusest.
EURO TOOB TUNNUSTUSE Väikeses Eestis on tegelikult päris palju ära tehtud, mida ilmestab kþige ehedamalt käegakatsutav euro. Globaalses pildis oleme koos oma kahe lþunanaabriga olnud seni ßks tume Baltikum ning
eemalt vaatajad kolme riiki oluliselt ei erista. Kuid on ßsna kindel, et euro tulekuga peaks selline suhtumine muutuma. Mþistagi pole euro ßksi majanduse päästerþngaks, kuid sellega kaasnev rahvusvaheliste instantside tunnustus meie jätkusuutlikkusele ning selge positiivne eristumine Lätist ja Leedust panevad aluse uuele arengule, luues ka märkimisväärseid eeliseid. Kuigi tÜÜtuse määr tuleval aastal Eestis pigem kasvab kui kahaneb, on tähtis märgata nii Eesti kui ka Euroopa tootjate ja tarbijate usaldusindeksite selget tþusutrendi.
TEADMISTE KOONDUMINE Oleme uues olukorras ning peame tunnistama, et seni toiminud edutegurid enam nii head tulemust ei pruugi anda. Sellest tulenevalt on vaja veelgi enam panustada innovatsiooni, kuna see aitab olla konkurentidest sammu vþrra ees. Innovatsiooni nurgakiviks on teadmiste koondumine, informatsiooni jagamine ning analßßs. Innovatsiooni soodus-
tavad erinevad tegurid. Julgeks aga väita, et ßks olulisem neist on keskkond. On positiivne, et ka Eestis vþib kinnisvara valdkonnas näha hästi läbimþeldud ning kindlale sihtgrupile suunatud innovatsiooni- ja ärilinnakuid, mis soosivad teadmiste koondumist ßhte kohta ning seeläbi uuenduste tekkimist. Kindlasti pole vähemtähtis ka elukondlik keskkond, kus inimene veedab umbes poole oma vabast ajast. Eestis on ligi 650 000 elamispinda, millest veidi alla 3/4 on ehitatud Nþukogude ajal ning ainult 5 protsenti pärast seda.
INVESTEERI TULEVIKKU Nßßd, euro eel, mil usaldus on pigem kasvamas, tasuks kindlasti kaaluda investeerimist nendesse uuendustesse, mis tagavad meile edu tulevastel perioodidel. On aeg muutuda ning vþimalusel näha oma konkurendis hoopis uut partnerit. Uute ideede elluviimisel tuleb tihti lisaks omakapitalile kaasata ka vþþrkapitali. Vþrreldes aastatega 2006-2007 on pankade riskimarginaalid praegu kþrgemad. Baasintresside määrad on aga niivþrd madalad, et kokkuvþttes vþib kapitali hind olla ßsnagi atraktiivne – globaalsete rahaturgude taastumine on pannud ka panku uusi ärivþimalusi ning investeerimisobjekte otsima.
Ă„RIKINNISVARA
Äriparkide ja -linnakute entusiasm taandus aasta lþpuks ÄRIPARGID EESTIS. Paljud veel aasta tagasi end entusiastlikult turundanud äripargid on arendustÜÜle pidurit tþmmanud, mahte vähendanud ja ootavad olukorra paranemist. RAIN UUSEN Postimees, teemalehe toimetaja
P
ostimees tegi 2008. aasta 30. septembril ilmunud äriparkide ja ärikinnisvara teemalehes pþhjaliku ßlevaate arenduses olnud ja end aktiivselt turundanud äri-, tehno- ja logistikaparkidest, keda toona kogusime kokku umbes 40. Käesoleva aasta alguses välja saadetud ankeetkßsimustikule saime vastused vaevu pooltelt. Paljud vaikivad, sest midagi pole Üelda, paljud vaikivad, sest häbi oleks Üelda – veel ligi aasta tagasi näidatud entusiasm on nßßdseks saanud reaalsushoobi. Eeskujuks vþib tuua selliseid äri- ja tehnoparke, mis on rajatud majanduslikult perspektiivsesse kohta ja mille infrastruktuuri rajamine on olnud äriplaaniga kooskþlas, ßtleb Mþigu tehnopargi esindaja Jaan Keits. Ta tunnistab, et kuigi arenguplaanid on teostunud piisavas osas, et jätkusuutlikult edasi majandada, on samas toimunud ka mahtude vähenemine. Äri-, logistika- ja tehnoparkide ehk lßhidalt ärilinnakute käekäik mþjutab otseselt ka kogu ärikinnisvara sektorit, sest äripargid omavad suurt osa ärikinnisvarast, lisab Keits.
SOODNE AEG RAHAKATELE
MĂœĂœGIS VAIKELU JĂźri tehnopargi laiendus valmis juba 2008. aastal ning eelmine aasta kulus uute turutingimustega kohanemiseks, Ăźtleb tehnopargi esindaja Urmas Niine. JĂźri tehnopark on saanud koduks juba rohkem kui 25 ettevĂľttele. ÂŤTegelesime olemasolevate hoonete haldamise ja uute projektide ning investeeringute ettevalmistamisega,Âť räägib Niine, et rahulikumal perioodil tulebki tegeleda tulevikku suunatud tÜÜga. ÂŤAlanud aastal on plaanis jätkata investeeringutega tootmishoonete arendusse.Âť TootmisettevĂľtte kolimist tehnoparki peab mees aga igati loogiliseks sammuks, kuna sellised pargid on kavandatud asukohtadesse, kus maa hind on odavam, vĂľimaldades ettevĂľttel rentida vĂľi
KLIENT VAJAB KINDLUST Häid ja edukaid äriparke iseloomustavad mitmed tegurid – logistiliselt hea asukoht, sarnaste ettevþtete koondumishuvi ehk klasterdumine, hästi välja arendatud infrastruktuur, soodsad lepingu- ja ostutingimused ning piisav ja vajalik hulk tugiteenuseid autotÜÜkojast brändimise ja turundamiseni välja. Selliste, ettevþtluseks sobivate ideaalkeskkondade arendamine jääb ilmselt veel tulevikku. Usun, et ka 2010. aastal ßhegi uue tehnopargi rajamist ette ei vþeta, selgitab Rae tehnopargi esindaja Ines Prual Merko Ehitusest. Nþudluse kasvuga realiseeritakse pigem olemasolevaid kinnistuid juba valminud tehnoparkides, kuhu arendajad on eelneval perioodil rajanud nii teed kui trassid. Pruali sþnul on raskem kindlasti neil arendajatel, kel pole trassid ja teed erinevatel pþhjustel välja arendatud ning ei ole sþlmitud ka vastava piirkonna teenusepakkujaga liitumislepinguid. Vaid paberile joonistatud plaanide ja ilusa jutuga hetkel kliente ei pßßa, kinnitab Prual. Kliendile on vaja kindlustunnet. Eelmine Äriparkide ja Ärikinnisvara teemaleht ilmus Postimehe vahel 30. septembril 2008. Lae alla ja loe: http://video.postimees.ee/Erilehed/ aripargid/aripargid09_30_1-16.pdf
Vana-Narva mnt ja Peterburi tee vahelisel alal asuvale tÜÜstusalale on koondunud erinevad tÜÜstus- ja logistikaettevþtted.
ENDAST ANDSID MĂ„RKU KA NEMAD: Harju KEKi Keila tÜÜstuspark Andres Taumann: ÂŤ2009. aasta oli meile ettevalmistus uueks tĂľusuks. Oleme uuteks arendusteks valmis.Âť Lookivi logistikakeskus Riho Kivimäe, NCC Ehitus: ÂŤEhitushind on täna tellijale soodne ja kogu Ăźmberasumise protsess on eelnevatest aastatest oluliselt soodsam.Âť Muuga tÜÜstuspark Ahto Ader: ÂŤArenguplaanide täitmise poole liigume aeglaselt, kuid kindlalt. Suured investeeringud on tehtud kruntide ettevalmistusse ja infrastruktuuri rajamisse.Âť Ăœlenurme Tehnopark Margus Kelk, BPE Kinnisvaraekspert Tartu: ÂŤĂ„rikinnisvara turu toibumisest on veel vara rääkida. Tehnoparkide rentnikud on tĂľmmanud oma tegevust koomale ja kolinud väiksematele pindadele.Âť Kiili tehnopark Teet Veskus, Edovalde: ÂŤTehnopark seisis terve eelmise aasta ja ka praegu on vaikus.Âť JĂľhvi tÜÜstuspark Teet Kuusmik: ÂŤAvaliku sektori valitseva mĂľju all olevate arendusorganisatsioonide peamine roll on leida uusi investeeringuid pigem sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamise eesmärgil.Âť Silikaadi tÜÜstuskĂźla Männikul Lea Kiivit, Silikaat Grupp: ÂŤArvestades majanduskriisist väljumise väga varast perioodi, on äriparkide arendus kinnisvarafirmadele eluks vajalik kui hapnik.Âť Iru tehnopark Triin Tammearu: ÂŤEnamik ettevĂľtteid ju ei soovi kolida pĂľllule ning hakata ise algusest peale tegelema kommunikatsioonitrasside ja teede ehitusega. Päris ära ei ole vähemalt meil siiski Ăźhtegi planeeritud ehitust jäetud.Âť
FOTO: ANDRES TARTO / RRK LOGISTIKAPARGID
Tehnoparkide roll on vähenenud, usub Rime Kinnisvara äripindade atesteeritud maakler Mauri Linnas. Rime Kinnisvara esindab Kiiu ja Tabasalu tehnoparke. Peamisteks rolli vähenemise pþhjusteks peab Linnas parkide
kaugust Tallinnast (ka linnas on praegu ettevþtetele soodsaid rendivþimalusi) ja pankade laenupoliitikat, mistþttu on ettevþtetel praegu keerulisem oma tootmisja laokompleksi tehnoparkidesse rajada. Poolikuid äriparke on pakkumises palju ja vaevalt, et selline seisak kellegi äriplaanidesse kuulus, meenutab Linnas ärikondliku kinnisvara ßldist vaikelu mÜÜdunud aastal. Samas tunnistab Linnas, et selle kþige valguses oleks just praegu, mil kinnisvara- ja ehitushinnad on madalad, þige aeg omandada kinnistu tehnopargis neil, kel vabu vahendeid selleks piisab. Praegused soodsad ßßrihinnad hakkavad ßhel hetkel taas kerkima, tuletab ta meelde turudßnaamikat.
ehitada sobivad hooned soodsamatel tingimustel. Nßßd on selliste otsuste tegemiseks hea aeg, kuna ärimaa ja ehitushinnad on oluliselt langenud. Äri alustamiseks vþi jätkamiseks tuleb praegu seega suhteliselt vähem investeerida kui tulevikus, kinnitab ka Paldiski tehnopargi juhatuse liige Nikolai Pitťugov. Ehituslikult mÜÜdus 2009. aasta Paldiski tehnopargile edukalt, mßßgi poole pealt jäi aga neilegi aasta vaikseks.
Tartu teaduspark Sven Illing: Positiivne oleks ka euro kasutuselevþtt, millega Eesti eristuks välisinvestorite silmis. Meie renoveerisime 2009. aastal hooneid planeeritud mahus ning lþpetasime Nanolabi projekteerimise. RRK Logistikapargid Jarno Sild: Enamiku praegu arendatavate äri- vþi tehnoparkidega liitumine tähendab reeglina ettevþtte jaoks ärimaa krundi soetamist, kuhu peab veel oma hooned peale rajama. See aga ei ole praegustes tingimustes paljudele ettevþtetele jþukohane ega ka mþttekas. Allikas: Postimees
5 LOGISTIKAPARKIDE ARENG
Suured logistikakeskused tagavad kulude kokkuhoiu Nagu majanduses tervikuna, toimuvad tsßklilised arengud ka logistika ja laomajanduse valdkonnas. Eelmist kßmnendit iseloomustas kiire majanduskasv ja tootmise liikumine arenguriikidesse, eelkþige Aasiasse. See tähendas aga pikemat transpordile kuluvat aega ja suuremaid tellitavaid koguseid. Teiselt poolt oli eesmärgiks paikneda lþpptarbija lähedal ja tagada kliendi soovide kiire täitmine. Optimeeriti pigem transpordikulu täiskoormate tellimise ja suuremate ostude tegemisega. Suurte tsentraalsete ladude asemel tekitati palju kohalikke ja väiksemaid jaotuskeskusi ning terminale. Märksþnadeks olid kliendilähedus, tarne kiirus ja mugavus, mis aga tþid paratamatult kaasa hajutatud ja suured laovarud ning pßsikulud, samuti aeglase reageerimiskiiruse.
FOTO: CORBIS/SCANPIX
26. JAANUAR 2010
Tsentraalne juhtimine Majanduskriis tĂľi aga endaga kaasa nĂľudluse järsu vähenemise ja sellega ilmnes ka sĂźsteemi haavatavus. Suured ettetoodetud varud, kĂľrge pĂźsikulude tase ja Ăźleinvesteerimine on osutunud uutes tingimustes paljudele ettevĂľtetele liiga koormavaks. Sellest tulenevalt on hakanud jällegi toimuma areng tagasi suuremate tsentraalsete vĂľi Ăźldse tootjapĂľhiste ladude kasutamise poole. Lokaalsete Ăźksuste kokkutĂľmbamisega pßßtakse vähendada pĂźsikulusid ja laovarusid. Seda isegi tellimuste täitmise kiiruse hinnaga. Ka e-kaubanduse areng vĂľimaldab varude tsentraalsemat juhtimist. Suuremat piirkonda teenindatakse Ăźhe jaotuskeskuse kaudu. Ei ole mitmeid poode oma varudega ja nende teenindamiseks vajalikke lähiladusid. Ăœha enam pßßtakse juhtida ja hallata mitte ainult enda varusid, vaid kogu tarneahelat. Suureneb tarneahela osapoolte vaheline koostÜÜ ja info jagamine. Selle tulemusena näeb näiteks all-allhankija lĂľppmßßja laovarusid vĂľi tellimusi ja saab selle järgi planeerida oma tootmist ning materjalide hankimist. Kogu sĂźsteem muutub integreeritumaks. Moodustatakse klastreid, mille tulemusena koonduvad Ăźhe ahela vĂľi valdkonna ettevĂľtted Ăźhte piirkonda. Sellistes keskustes toimub teadmiste koondumine, efektiivsuse kasv ja valdkonna kiirem areng. Sealt väljajäämine vĂľib pärssida ettevĂľtte arengut. Rohelisem transport NĂľudluse vähenemisega seoses on tekkinud vajadus väiksemate partiide ja kiirema reageerimise järele. Sellest tulenevalt räägitakse Ăźha enam ka osa tootmise tagasitoomisest Aasiast lĂľpptarbijatele lähemale. Lisada vĂľiks veel ka klimaatilised ja keskkonnast tulenevad muutused. Kui näiteks Loodeväil peaks muutuma aasta ringi laevatatavaks, muudab see oluliselt kaubateede marsruute. Soovist vähendada autotranspordist tulenevat saastet, pßßtakse Ăźha enam kaubatranspordist suunata raudteele. Seda ka lĂźhemate vahemaade puhul. Eelnevast tulenevalt peaks eelis olema nendel ettevĂľtetel, kes on paindlikud ning suudavad kiirelt reageerida turu- ja keskkonnamuutustele. See tähendab vĂľimet muuta asukohta, aga ka kiirelt suurendada vĂľi vähendada oma tootmis- ja laopindu ning vahetada ja kombineerida erinevaid transpordiliike. Kasuks tuleb mĂľistliku tähtajaga pindade ßßrimine, mitte enda kinni-investeerimine. Lao- vĂľi tootmispindade turul tähendab eespool toodu eelist nendele, kes tegelevad suuremate logistikaparkidega, kus on multimodaalsed transpordivĂľimalused (auto- ja raudteetransport, sadamate lähedus). Suured keskused vĂľimaldavad Ăźhtse haldustegevuse näol kulude kokkuhoidu, samuti klientide (ßßrnike) kiiret laienemist vĂľi hoopis kahanemist, soodustades nii ka klastrite teket. Erinevad transpordivĂľimalused ja logistiliselt hea asukoht vĂľimaldavad suurematel logistikaparkidel ka Ăźmber profileeruda – näiteks transiitkauba teenindamiselt tootmiskompleksiks vĂľi sisetarbimise jaotuskeskuseks. Tiit Karu OĂœ Riigiressursside Keskus juhatuse esimees, RRK Logistikapargid
O
MMJO B 5 UO 5Ă SJ
5BMMJOOB LFTLMJOOBT SFOUJEB
664 40& -"%6 . ,004 ,0/503*(" . -BP LĂœSHVT N "BESFTT 5Ă SJ UO )JOE LS LVVT ,POUBLU WĂœJ LBOEMB!IPU FF
ÄRIKINNISVARA
6
26. JAANUAR 2010
TARTU TEADUSPARK ja Tartu Loomemajanduskeskus teevad uute, alustavate ettevõtjate vastuvõtmisel esmakordselt koostööd. Kahe keskuse vahel tekkiv sünergia tuleks kasuks mõlema poole alustavatele ettevõtetele. KÜLLI HANSEN SA Tartu Loomemajanduskeskus
LY SIILAK SA Tartu Teaduspark
I
nkubatsioonitaotlusi esitama on oodatud kõik, kes on huvitatud oma ettevõtte loomisest ja ettevõtlusinkubaatori toest. Klassikaliselt pakub inkubaator oma ettevõtetele esimesteks tegutsemisaastateks soodushinnaga ruume ning aitab üle saada alustamisega kaasnevatest raskustest ja probleemidest. Ärispetsiifikast sõltuvalt on ettevõtete probleemid erinevad ning seetõttu keskenduvad inkubaatorid eri sihtgruppide vajadustele.
TARTU LOOMEMAJANDUSKESKUS Tartu Loomemajanduskeskus on väga noor. Ametlikult avati maja Kalevi 13 uksed alles 2009. aasta septembris. Praegu tegutseb loomemajanduskeskuses üheksa ettevõtet, kelle omanikest paljud on alles tudengid või just kõrgkooli lõpetanud noored. Praeguste inkubantide hulgas on kaks fotograafi, keraamik, moekunstnik, elustiilistuudio, veebi- ja disainistuudio, kultuuri-
kohvik ning kultuuriturismi arendav ettevõte. Inkubatsioonitaotluste vastuvõtmisel ei piira keskus lennukate ideedega noori mingil moel ja ootab taotlusi esitama kõiki, kellel on häid äriideid, mis vajavad arendamist. Samas on äärmiselt teretulnud ka vanemad taotlejad, kellel on ettevõtluskogemus olemas, kuid kes soovivad alustada täiesti uue valdkonna ja uue firmaga. Loovate inimeste puhul võib sageli kujuneda probleemiks äriplaanide kirjutamine. Samas on äriplaani olemasolu inkubatsiooniteenuse saamiseks oluline tingimus. Vastu tulles nendele loovatele natuuridele, kes vajavad äriplaani koostamisel tuge, annab loomemajanduskeskus võimaluse saata esialgu oma ettevõtlusidee nägemus mis tahes vormis – näiteks kirjalikult, joonise või pildina. Kui äriidee on inspireeriv ja potentsiaalne ettevõtja valmis seda edasi arendama äriplaaniks, pakub keskus kahekuulist koolitust, mille tulemusena valmivad kõikidele nõuetele vastavad äriplaanid. Kui ettevõttel on äriplaan olemas ja tugev tahe alustada ettevõtlusega, kuid puuduvad ettevõtjaks olemise oskused, on soovitatav sõlmida keskusega inkubatsioonile-
ping. Lepingu sõlminutele aitab keskus leida soodsaid rendipindu ja pakub individuaalset nõustamist kogu inkubatsiooniperioodi jooksul. Lisaks saavad inkubandid osaleda loomemajanduskeskuse kõikidel koolituskursustel ja loengutel. Eriliseks boonuseks praegustele alustajatele on Tartu Loomemajanduskeskuse ja Tartu Teaduspargi inkubantide vaheline võrgustik, mis loob baasi võimalike uute ideede tekkeks. Kahe keskuse inkubantide tugevused on erinevad ja on huvitav jälgida, mis võib juhtuma hakata, kui näiteks keraamik, fotograaf või disainer teevad koostööd meditsiinitarvikuid tootvate või muude teadusmahukate ettevõtetega.
TARTU TEADUSPARK Tartu Teaduspark, loomemajanduskeskuse «vanem vend» alustas Balti riikide esimese innovatsiooni tugistruktuuri pakkuva organisatsioonina tegevust 1992. aastal. Teaduspargi eesmärgiks on läbi ettevõtlust toetavate erinevate tegevuste kaasa aidata teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete tekkimisele, arendamisele ning püsimisele turul. Praegu on teaduspargi hoonekompleksis tegutsemas 64 erinevat ettevõtet, neist 12 noort, vähem kui kaheaastase tegutsemisajaga firmat kogub jõudu inkubatsioonikeskuses. Peamisteks tegutsemisvaldkondadeks on info- ja kommunikatsiooniteenused, bio- ja geenitehnoloogia, meditsiiniuuringud, elektroonika ja aparaadiehitus ning energiatehnoloogiad ja energiatõhusad lahendused.
FOTO: PIRET LAIN
Loomemajanduskeskus ja teaduspark tekitavad Tartus sünergiat
Inkubaatoris arenevad tasa ja targu ka mitmed teadusettevõtted.
INKUBATSIOONI TAOTLUSTE TÄHTAJAD: •
Tartu Loomemajanduskeskuse konkursil osalemiseks tuleb täita taotlus kodulehel www.lmk.ee
•
Tartu Teaduspargi konkursil osalemiseks tuleb täita taotlus kodulehel www.teaduspark.ee
•
Taotluste esitamise tähtaeg on 15. veebruaril 2010 kell 15.00! Allikas: TTP/LMK
Lihtsamalt öeldes leiab teaduspargist insenere, projekteerijaid, elektroonikuid, tarkvaralahenduste väljatöötajaid ja biotehnolooge, aga ka tugiteenuste pakkujaid – konsultante ja raamatupidajaid.
Teaduspark ootab sarnaselt loomemajanduskeskusega inkubatsioonikonkursile viimase paari aasta jooksul oma ettevõtte rajanud või alles idee vormistamisega tegelevaid ettevõtlikke inimesi. Eesmärgiks on leida põnevaid ja innovaatilisi ideid. Ka esmapilgul võib-olla äriliselt mittetoimivad ettevõtlusmõtted on teretulnud. Et mõttest hea tulemuseni jõuda, uuritakse koos ettevõtjaga uute ideede perspektiive ja potentsiaali ning vajadusel aidatakse äriidee sõnastada ja kirja panna. Seejärel tehakse üheskoos erinevatest aspektidest lähtudes põhjalik ideeanalüüs, mille tulemustele toetudes koostatakse ettevõtja edasiste tegevuste konkreetne tegevuskava – äriplaan. Lisaks äriplaanile on alustaval ettevõtjal vajadus tööruumide järele. Inkubatsioonilepingu sõlminud ettevõtetele pakutakse
moodsalt ja mugavalt sisustatud büroo- ja seminariruume, kus on loodud kõik võimalused tulemustele orienteeritud töötamiseks. Teaduspark toetab oma ettevõtteid informatsiooni, individuaalsete konsultatsioonide, suhtevõrgustike ning erinevate ettevõtlusrahade kaasamisega erinevatest fondidest; samuti kindlustatakse võimalus osaleda kõigil teaduspargi ja loomemajanduskeskuse koolituskursustel ning loengutel. Koostöös aitavad Tartu Teaduspark ja Tartu Loomemajanduskeskus ettevõtjatel leida nutikaid ja originaalseid lahendusi erinevate ettevõtlusvaldkondade kokkupuutepunktides. Koos oleme tugevad ja kindlasti erilised – alustava ettevõtja parimad partnerid Lõuna-Eestis. Tartu Teaduspargi kohta saad infot aadressilt www.teaduspark.ee
Loovus, oskused ja anded siirduvad ettevõtlusse
RAUL OREŠKIN SA Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige
S
eega on loomemajanduskeskuse avamisel oluline tähtsus nii ettevõtluse kui ka kultuurikeskkonna rikastamisel. Intellektuaalomandi müügil põhineva ettevõtluse arendamine loob Tartus uusi võimalusi loovisikutele ja oma ala spetsialistidele, mis omakorda mitmekesistab Tartu linna elukeskkonda – tekivad uued kultuuriteenused ja -paigad nii tartlastele kui ka linna külalistele.
LOOMEKOMPLEKS Tartu loomemajanduskeskuse ruumid asuvad aadressidel Kalevi 13, 15 ja 17 ning need võetakse kasutusele järk-järgult. Möödunud aasta septembris avati Kalevi 13 asuvas hoones loomeinkubaator, mis pa-
kub loomemajanduse valdkonnas alustavatele ettevõtjatele soodsatel tingimustel üüritavaid ruume. Loomemajanduskeskuse esimeses inkubaatoris leidis läbi konkursi koha üheksa ettevõtet, kus neil on võimalik tegutseda kuni neli aastat. Selle aja jooksul pakutakse ettevõtetele ka vajalikke tugiteenuseid äririskide maandamiseks. Töökohti on uute ettevõtete baasil tekkinud ligi 15. Lisaks tööd alustanud loomeinkubaatorile on Kalevi tänava miljööväärtuslikus piirkonnas rekonstrueerimisootel veel kaks hoonet. Ka neisse on plaanis luua töö- ja esinduspinnad loome-ettevõtetele. Samuti rajatakse kõrvalhoonetesse residentsid külalisettevõtetele ning multifunktsionaalne 80-kohaline saal. Hoonete rekonstrueerimine on kavandatud juba käesolevasse aastasse.
FOTOD: VALTER JAKOVSKI (VASAK) JA TOOMAS RAND
LOOMEMAJANDUSKESKUS julgustab noori ettevõtlusega tegelema, et neil tekiksid oskused rakendada oma loominguline potentsiaal enese ja ettevõtluse hüvanguks.
Loomemajanduskeskus aitab loominguliselt sisustatud töökeskkonnas jalule need loomeinimesed, kes oma andeid ettevõtluseks tahavad vormida. Loomemajanduskeskuse avamisel said käe valgeks ka kultuuriminister Laine Jänes ning Tartu linnapea Urmas Kruuse. Kas ehitusse läheb üks või mõlemad hooned, sõltub EASi otsusest. Kui inkubaatorid on avatud kõigis kolmes hoones, saab keskus pakkuda teenust kuni 40 loovettevõttele.
SILD MAAILMA Ligi hektarisuurusele pargialale on plaanis rajada skulptuuride aed ning välja arendada väliürituste korraldamiseks vajalik infrastruktuur.
Keskuse avamisel on märkimisväärne roll ka Tartu kui loovlinna arengus. Loomemajanduse valdkonna katusorganisatsioonina planeerib avatav keskus koostööd teha nii Tartu, Tartumaa kui kogu Lõuna-Eesti piirkonnas tegutsevate loomeinimeste, erinevate institutsioonide ja ettevõtetega. Nii pakutakse vajalikke tugistruktuure loome-ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks. Lähiaastate plaanidesse mahub ka
rahvusvahelise võrgustiku loomine, mis võimaldaks ekspordipotentsiaaliga kultuuriettevõtetel välisturgudele siirduda. Loomemajandus on kogu maailmas jõudsalt kasvav majandusharu, mis hõlmab arhitektuuri, audiovisuaalset kunsti, disaini, etenduskunste, infotehnoloogia, kirjastamise, kultuuripärandi, kunsti, muusika ja reklaami valdkondi. Loomemajandus põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovu-
sel, oskustel ja andel. Tartu loomemajanduskeskuse eesmärgiks on toetada, nõustada ja koolitada alustavaid loomeettevõtteid ning koordineerida loomemajandusega seotud tegevusi Tartus ja LõunaEestis. Tartu Loomemajanduskeskus: www.lmk.ee Loomekeskuse tulevikuplaanide ja joonistega tutvu siin: www.lmk.ee/tulevikuperspektiiv
ÄRIKINNISVARA
26. JAANUAR 2010
7
LOOMEINKUBAATOR. Eesti Vabariigi president Lennart Georg Meri ütles kord: «Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.»
MARGIT KARU
S
EASi inkubatsiooniprogrammi koordinaator
ee võtab kokku olukorra, mida nüüd nimetame majanduskriisiks. Kreeka keeles tähendab krisis muutust, ohtu, otsustust ja võimalust. Kuna iga kriis on võimalus arenguks, on just praegu käes aeg targalt tegutseda.
KOKKUHOID VÕI ARENDUS? Meie viimaste aastate märksõnadeks on olnud loovus ja innovatsioon, räägitakse ka Eesti Nokiast ning ekspordi suurendamise vajalikkusest. Reaalsus näitab aga, et enamik ettevõtteid ei taha tegeleda asjadega, mis kiiret edu ja rikkust ei taga. Konkurentsivõimelised olla ning kasumit teenida tahavad aga kõik. Kuidas sellises keerulises olukorras hakkama saada?
Meie praegusel toodete ja teenuste turul valitseb pakkumise ülekaal ning raske on teistest erineda. Kui tahate erineda, siis panustage tootearendusse! Seda üleskutset on äsja lõppenud innovatsiooniaastal kuuldud üsna palju. Kas ettevõtted siis ei taha tootearendusega tegeleda? Hiljutisest, 2009. aasta septembris valminud EMORi lühiuuringust «Juhtide hinnang keskkonnale» selgub, et ainult murdosa Eesti ettevõtete tippjuhtidest näeb järgmisel aastal juhtimise oluliste märksõnadena tootearendust ja konkurentsivõimelisust (osakaalud vastavalt 3% ja 1% vastanutest), tervelt 22% näeb aga kulude kokkuhoiu võimalust arenduskulude edasilükkamise arvelt.
MÜÜMATA TEADMISED HAPNEVAD Tootele mõne «lisa» juurdepanemine enam tõepoolest ei aita – kõik kopeeritakse väga lühikese aja jooksul. Senikaua, kui tootearenduses nähakse eelkõige toodete välimuse, vormi ja funktsionaalsusega seotud aspekte, ei toi-
mu konkurentsivõime osas tõenäoliselt kuigi suuri muutusi. Muuta tuleks oma mõtteviisi, vähemalt disaini osas. Nõustun siinkohal Kärt Summataveti 21. märtsil 2009 Postimehes avaldatud artiklis «Eesti ettevõtja kui jalgadeta Kalevipoeg» toodud mõttega: «Meie senine mõtteviis on piiratud ning kahjulik, sest maailma disainipraktika ja loovatel erialadel antav kõrgharidus kinnitab, et tänapäeva disaini eesmärk on lahendada süvenevaid sotsiaalseid probleeme, lõpetada mõttetu ületootmine ja aidata leida uusi lahendusi, peatamaks loodusressursside ohjeldamatut raiskamist.» Meil on palju andekaid ja võimekaid loomevaldkonna inimesi, kuid vähesed neist teevad tööd selle nimel, et oma ideid ja lahendusi müüa. Kui aga oma teadmisi müüa ei osata, lähevad need hapuks ja kaotavad oma väärtuse. Seega on hea meel tõdeda, et riigi ja omavalitsuste tasandil on hakatud väärtustama loomeinimesi ja -tegevust. Isegi praeguses keerulises majandussituatsioonis nähakse vajadust, potentsiaali ning võimalusi loomevaldkonna inimeste töö toetamiseks. Nii näiteks avas Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus (ESA) ligi pool aastat tagasi Tallinnas lisaks Ülemiste ja Kopli inkubaatoritele loomeinku-
FOTO: EAS
Ettevõtlusinkubaator – tuleviku väetis Loomeinkubaator Baltika kvartalis meelitab asukaid loominguliselt vabameelse keskkonnaga. baatori disaini- ja loovettevõtteid koondavas Baltika kvartalis. Tartu Linnavalitsuse abiga pandi alus aga Tartu loomemajanduskeskusele.
TOOTEARENDUS Igati märkimisväärsed algatused, iseasi, kas neid on kõige otstarbekam hoida teistest ettevõtlusinkubaatoritest eraldiseisvana. Just tootjate, disainerite ning inseneride kooslus loob eeldused inspireeriva, tootearendusest huvitatud koostööalti keskkonna loomiseks. Tingimused peaksid toetama loojate ja tootjate koostöö tõhustamist. Uus konkurentsiväli on seega tootearenduse viimine uuele tasandile – see on disainerite, tootjate ja inseneride koostöö ideest teostuseni, mille tulemusena sünnivad näiteks keskkonnasõbralikud ning ressursisäästlikud lahendused, taaskasutades kasutamiskõlblikke materjale, panustades toodete pikale elueale ja vastupidavusele.
Ettevõtlusinkubaatorite roll uute eelduste loomisel on väga suur, sest omades tänapäevast infrastruktuuri, professionaalsed konsultante ning laialdasi ettevõtjate ja teadlaste koostöövõrgustikke, saavad nad alustavatele ettevõtetele pakkuda toetavat keskkonda, aidata realiseerida oma visiooni ning kiirendada nende kasvu jätkusuutlikuks äriks. Inkubaatorist peaks saama koht, kus ettevõtjad oleks motiveeritud ühendama tootearenduses loometöö ideest teostuseni ning ülikoolides tehtava uurimistööga, samuti õppima oma tooteid brändima, pakendama ja turustama nii, et need oleksid ihaldusväärsed. Ettevõtjate, teadlaste ja disainerite uuendustest huvitatud partnerluse loomine ning nende ühine osalemine suures globaalses ligitõmbemängus on meile suureks väljakutseks, ent ka võimaluseks olla ise selleks muutuseks, mida maailmas näha soovime. On aeg hakata väetama meie ettevõtluse tulevikku.
ÄRIKINNISVARA
8
26. JAANUAR 2010
Kinnisvarafirmad lihtsustavad kvaliteedi määramist kinnisvarale HOONETE KVALITEEDIKLASSID. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ümarlaud on võtnud nõuks lüüa kinnisvaraobjektide kvaliteediklassides selgus majja. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ümarlaua moderaator
S
iiani on klasside määramine olnud vaba, koordineerimatu ja sageli isegi eksitav. Kui klient ei teadnud oma objekti kvaliteedi- või väärtusklassi tegelikku väärtust, kippusid arvamused veelgi enam lahku minema siis, kui protsessi sekkus välisinvestor. Tihti on see tähendanud pikki läbirääkimisi, väga suuri kulusid ja lõpuks ebaõnnestunud tehingut. Halvemal juhul ka igaveseks eemale peletatud investorit. Seda tahaks ju vältida igaüks. Kinnisvarafirmade ümarlaud alustas oma tööd kinnisvara määratlemisel kasutatava terminoloogia ühtlustamisest ja lihtsustamisest, et nii jõuda üheselt mõistetavate kvaliteediklasside väljatöötamiseni. Paljud ärikinnisvaraga kokkupuutuvad inimesed on kuulnud äripindade määratlemisest tähtedega: A-, B- või C-klass büroomajades. On aga neidki, kes pole aru saanud, kas neid määratlusi ka kuidagi koordineeritakse. Kinnisvara on elukeskkonna kujundamise element, mille kvaliteet väljendub sobivuses keskkonnaga, püsivuses ja funktsionaalsuses. Nende kriteeriumide täitmise ulatus määrabki kvaliteedi – kui hästi vastab hoone elaniku, kasutaja, kliendi või ühiskonna ootustele. Kriteeriumide täitmisel tehtud kompromissid määravadki kinnisvaraobjekti kvaliteediklassi. Kuidas tavakasutaja, vahendaja või investor sellest aru saab? Selguse saab võrdluse teel – ekspert vaatab objektil terava pilguga ringi ja võrdleb hoonet kõr-
valasuvate ja sarnastega. Selliseid klassifikaatoreid kasutatakse kinnisvaraobjektide kvaliteedi määramiseks kõikjal maailmas, nii ka meil.
ENNE OSTU KONTROLLI Kinnisvarafirmade ümarlaud tegeleb juba üle aasta «kvaliteedikeele» ühtlustamise ja lihtsustamisega. Oleme eeskujuks võtnud erinevates riikides maailma suurimate kinnisvaranõustajate loodud klassifikaatorid ja proovime neid kohandada kohalikele oludele. Peaeesmärgiks ongi lihtsus – kõik peavad üheselt aru saama, millisele kvaliteediklassile tema objekt üldjoontes vastab. Tehnilisse spetsiifikasse laskudes peaks vastava määratluse andma kindlasti konsultant või hindaja. Hindajate ja konsultantide jaoks on vastavad standardid mujal maailmas eksisteerinud juba aastakümneid (Eestis kehtestati hindajate jaoks objekti ülevaatuse standard 2008. aastal), kuid need standardid pole sageli avalikud ja eeldavad suhteliselt kalli teenustöö teostamist. Meie seisukoht on, et ühise keele rääkimine ei pea olema tasuline. Praeguse kava järgi loome kevadeks 2010 kriteeriumide arusaadava nimekirja, mille järgi on igal omanikul, kasutajal ja arendajal võimalik määratleda oma hoone klass. Nimekiri tingimustest moodustatakse lihtsal tabelkujul. See lihtsustab kvaliteediklassidest arusaamist ilma, et peaks hakkama hindama osakaalusid ja suhtarve. Loodav süsteem võimaldab kvaliteediklassi teha kindlaks vaid jälgides, millised tingimused on klassile kohustuslikud, soovituslikud või vabatahtlikud.
FOTO: 2X MARGUS ANSU
ARDI ROOSIMAA
Ärikeskuseid on erisuguseid. Kinnisvarafirmade liit aitab äri- ja büroohoonete kvaliteedi määramisel, lihtsustades ja selgitades kvaliteediklasside struktuuri.
«Hoone klassi määramiseks loome kevadeks 2010 omanikele arusaadava nimekirja kriteeriumidest.»
Kinnisvarafirmade liidu roll on ajas muutuv EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIT on muutumas ning ümberkujundamiste käigus võtnud endale ka rolli näidata ühiskonnale, et kinnisvaraprofessionaalid pole ükskõiksed spekulandid ega röövarendajad.
K
innisvaraprofessionaalid on turuosalised, kes näevad kinnisvaras keskkonna kujundamise elementi, selgitab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ümarlaua moderaator Ardi Roosimaa. «Nad on inimesed, kes hoolivad ka esteetilistest väärtustest ning elukeskkonna kujundamise võimalustest.» Varasemast vahendusfirmade liidust on välja arenenud laiapõhjaline erialaliit, mille
liikmete hulka kuuluvad lisaks kinnisvara vahendajatele ka arendajad, nõustajad ja investorid. «Pärast pikki arutelusid ja seisukohtade ärakuulamist on uued tegevussuunad paika loksunud ja loodud ümarlaud, mis pakub aktiivsetele liikmetele kohta sisulisteks aruteludeks ja mõttevahetusteks,» kutsub Roosimaa kõiki kinnisvarast tõsiselt huvitatud ettevõtteid liidu ja ümarlauaga ühinema.
Kriteeriumid jagunevad tehnilisteks (ventilatsioon, liftid, turvasüsteem), konstruktiivseteks (planeering, kõrgus, efektiivsus), asukohalisteks (paiknemine, juurdepääs, parkimine), õiguslikeks (omand, piirangud) ja teenustealasteks (haldus, kõrvalteenused). Parimasse ehk A+ klassi kuulumiseks on eeldatud, et täidetakse kõikide kriteeriumite tingimused. Tähtis on see, et määratud klass on kehtiv ja arusaadav ka välisinvestorile ja rahvusvahelisele konsultandile.
PRAKTILINE ABIMEES Selline klassifikaator osutub väärtuslikuks eriti arendajatele, kellel tekib võimalus määrata aegsasti loodava objekti kvaliteediklass ja mõista, millise hin-
naga oleks seda võimalik tulevikus realiseerida. Üheselt ja lihtsalt mõistetavad kvaliteediklassid annavad kõigile asjast huvitatutele võimaluse kontrollida konkreetse kinnisvaraobjekti kvaliteeti enne tehingusse astumist ja investeerimisotsuste tegemist. Kvaliteediklasside ühtlustamine aitab kaasa kvaliteedist lähtuvale õiglase hinna kujundamisele ja lõppkokkuvõttes kõikide osapoolte rahulolule. Klassifikaatori väljatöötamise töögrupis on aktiivselt osalenud kümned EKFLi aktiivsemad liikmed. Klassifikaator ei muutu kohustuslikuks, vaid täidab pigem harivat ja praktilist rolli, nõudes samas pidevat arendamist, et muutuva kinnisvaramaailmaga ka tulevikus kooskõla leida.
korraldab Domus Kinnisvaraaraoksjonit internetis kinnisv läbi internetipõhise
el suvel Viimsi saab järgmis kuse moodsa kaubanduskes enam kui 300 miljo-
viib veebruari jooksul objekti alghinda Domus Kinnisvara Oksjonil ei ole määratud kinnisvaraoksjoni. ega pakkumise sammu. kinnistu ostmiseks teha oma pakkumine Postimehe Kodu ja «Huvilistel on võimalik tingimuste osas,» ütles nii hinna kui muude arendusdirektor Ingvar Domus Kinnisvara Kinnisvara lehele sjon ja Allekand. www.domuskinnisvara.ee/ok Netioksjon toimub aadressil 2009. lõpeb 28. veebruaril (PM/Kodu ja Kinnisvara)
planeerib Viimsisse rist kaubanduskesNordwest Kinnisvara ja ligi 20 000-ruutmeet suvel. nit krooni maksvat avada 2010. aasta kust Oliiv, mis on plaanis Kersti Männiku sõOÜ juhatuse liikme Viimsi market on Nordwest Kinnisvara selgunud, et praegune ning tuleb nul on uuringutest selgelt väikseks jäänud kohalike elanike arvates ongi plaanis uus kaubanduskeskus lammutada. Selle kohale juba eellepingutega rendipindadest on lehele. ehitada. «Kolmandik Postimehe Kodu ja Kinnisvara kaetud,» ütles Männik
● KATLAD GAASI ● ÕLI ● PUU SOOJUSPUMBAD PÄIKESEPANEELID Tallinn Kadaka tee 36, 10621 Tel 699 7195 nn.ee E-post: info@viessma www.viessmann.com
(PM/Kodu ja Kinnisvara)
Foto: Nordwest Kinnisvara
rke umise mä tehingute ositiivseid
noote, sest
võrreldes arv buumiajaga hingute ajale ning kinnisvarate arist on Kinnisvara ja ehele Pindi es Postim amaks muutunud veelgi kättesaadav näib tulevat tunud, aprill (E24) jaanuaris. punkt madalaim
v kliendipäe kestev
ikuni mai homm 10 kuni 10. datav kolme alates kella poolt korral , 7. maist Kinnisvara a, neljapäevast iga tutvud ordselt LVM Järgmisest ava korter uue korteri Eestis esmak lik müüd toimub ajal võima kliendipäev. 10-26 asuva ööpäevane jooksul on igal nnas Jalaka a südali veebikaamer Kolme päeva vara er on Pärnu internetis v läbi. LVM Kinnis jälgida ka sest maakl ks kohal ööpäe pidevalt kommenteerida uunis või öelda tutvustamise on võimalik vat komm toimu vara ipäeva Kliend Samuti saab is LVM Kinnis vahendusel. üritusest Orkut blogis, lugeda ris. Twitte sõna sekka
72 tundi
D PUU ● KATLA ● ÕLI ● MBAD GAASI SOOJUSPU EELID PÄIKESEPAN Tallinn tee 36, 10621 Kadaka Tel 699 7195 nn.ee iessma E-post: info@v nn.com iessma Eest www.v
Kinnis va on asun rafirmad ja pa ud taa s koos ngad tööle
2009 KOLMAPÄEV, 18. VEEBRUAR
i kinn koostööp isvar aette võtte koostöös rojektidest pank d teata vad ükst soodsama SEBiga okto adega. Näite obris kinni ks paku eise võid Koostööst lt. svara kuni b Arco Varau pakkudes teavitas ka Ober 15 prots enti hindamisakkinnisvaraostu -Haus Kinnisvara korral tasut ti. ning «Oma a või sood Nordea pank kodu kommentee soetamine ustingimu , on inves stel ris koos «Tahame julgustada tööd Tiiu Sahte teering pere tulevikku, inimesi l (pildil) läbimõeldu Nordea » pangast. lt laenu 2009 L küsim a.» (PM) V, 29. APRIL KOLMAPÄE
Betooniü parimat hing valib betoone 2009. aa sta hitist
Eesti beto kuulutas oniühing koos töös ehitu Konkurss välja konkursi 2009 smat Betooniü tähistab sel aasta . aasta parim erjalide tootj ate liidug a hoolimatahingu juhatuse l kümnendat betoonehitise juubelit. leidmiseksa esimehe väärivaid keerulistest . Mati aegad tutvustada betoonehitisi, est ka tänav Laursoni sõnu l valmib . mida soov u hulgaliselt Tööde tähel esita itakse oodatakse mise tähta konkursi epanu eg on 1. käigus 2009. aasta hooneid ja detsembri rajati numbri sees. (PM)si, mille ülean l 2009, kandideer dmine ima tellijale toimub
SOOJUS õ h k- õ h
PUMB
KOLMAPÄE V, 14. OKTO OBER 2009
D HINNAT˜ h k- ve si • m aa soA o ju s OUSUDE ST PRI IKS! k•õ
GAASI ● ÕLI ● PUU ● SOOJUSP KATLAD PÄIKESEP UMBAD ANEELID Kadaka tee 36, 10621 Tallin Tel 699 n 7195 E-post: info@viess mann.ee www.viess mann.ee
Loe ärikinnisvarast ka Postimehe vahel
3. veebruaril
ilmuvast Kodu ja Kin-
nisvarast, kus Colliers International Advisors Eesti partner Margus Tinno teeb kokkuvõtte
ÕH K ÕH K 5 kW Hi nd 12 50 0 kr*
2009. ärikinnisvara turust ja analüüsib 2010.
MA AS OO Hi nd 65 JU S 5 kW 00 0 kr*
aasta ärikinnisvara turutrende. ÕH K ÕH K 4,5 kW Hi nd 79 90 kr*
ÕH K VE SI 9 kW Hi nd 59 00 0 kr*
Soojusp umbaga väh võiksite aastas küt endate kütteku lutusi tekuludelt säästa. Küs kuni 50%. Helista ge meile imine ei maksa ju lühinumb midagi! ril 1226 Ametlik ja me maaleto
oja Best
air OÜ. Tel
1226, 606
4350; e-po
ütleme, kui palju te
st: info@be
stair.ee; ww
* Hin nad
ei sisa lda pai gal dus
t.
w.bestair .ee
Reklaamimüügi projektijuht Kairi Sarapuu, tel 666 2328, kairi.sarapuu@postimees.ee